Vooremaa

Teisipäev, 01.02.2000

Esikülg

Siseminister Tarmo Loodus ei tee hiilivat haldusreformi

Reedel viibis Jõgevamaal siseminister Tarmo Loodus. Minister külastas oma haldusala asutusi maakonnas, tutvus Raja vanausuliste kloostriga ning lubas, et Tartu rahu aastapäeval mängib Jõgeval piirivalveorkester.

“Uskumatu,” ütles siseminister, kuulates reede hommikupoolikul Kasepää vallas vanausuliste kogudusevanema Zosima Jotkini selgitusi Peipsi ääres elava omanäolise rahvakillu religioossete traditsioonide ja kultuuripärandi kohta. Kogudusevanem Jotkin märkis ka, et mitmed huvilised on käinud küsimas, kas vanausuliste klooster ei võiks taas tegevust alustada.

Minister märkis, et riik on juba toetanud kogudust valvesignalisatsiooniga, mida loodetakse lähiajal veelgi täiustada. Looduse hinnangul võiks kogudus kaaluda ka kristliku hoolekandeasutuse loomist, mille tegevust riik saaks toetada.

Ööpäevane politseivalve jääb alles

Mustvees kinnitas siseminister maakonna politseijuhtidele ja linnapea Pavel Kostrominile, et politseis ei tohiks lähema kolme aasta jooksul rohkem koondamisi tulla. “Nüüd tuleb töö efektiivsemaks muuta, pöörates sealjuures põhitähelepanu kolmele asjale. Need on koolitus, tehnika ja mundri au,” selgitas ta.

Mustvees, kus sügisene politseireform tõi kaasa politseijaoskonna sulgemise öötundideks, kaalutakse, kuidas piirkonnas endisel tasemel turvalisust tagada. Kas lahendused on tehnilist laadi — linn kindlustatakse liikuva politseipatrulliga — või on võimalus lisaks saada veel üks töökoht, see selgub lähikuudel. Suveks, mil Peipsi pealinna elanikkond linnapea Pavel Kostromini sõnul kahekordistub, peaks korrakaitse piirkonnas töötama juba uue mudeli järgi. Politsei võimalustest maakonnas vähenenud koosseisuga endisel moel korda tagada oli juttu ka nõupidamisel Jõgeva politseiprefektuuris.

Riik maksab laibaveo eest

Pärastlõunal Jõgeva päästeteenistuse külastamise järel tõdes siseminister, et Jõgevamaal on täiesti võimalik kiirabi ületoomine päästeteenistuse alluvusse. Samas saavutati kokkulepe, et päästeteenistus jätkab omasteta lahkunute vedu ning riik leiab selle eest tasumiseks raha.

Jõgeval tuleb vigurmarss

Jõgeva linnapea Aivar Lumiga kõneles siseminister ka järgmise nädala suurprojektist: piirivalveorkestri muusikaga vigurmarsi (tattoo) korraldamisest Jõgeva kesklinnas seoses Tartu rahu sõlmimise 80. aastapäevaga ja jätkuks riigimees Jaan Poska sünnikohta tähistava mälestuskivi avamisele Jõgeva vallas samal päeval.

Pärastlõunal külastas siseminister ka Põltsamaa politseijaoskonda.

Maakond vist siiski ei kao

“Siseministeeriumi haldusala asutused teevad Jõgevamaal tublit tööd,” tõdes siseminister maavalitsuses külaskäigust kokkuvõtteid tehes. “Kindlasti ei tegele siseministeerium hiiliva haldusreformi ettevalmistamisega. Olen aga veendumusel, et kodanikud peavad nii politsei, päästeameti, kui kiirabiteenust saama sellest struktuuriüksusest, mis paikneb kodule kõige lähemal."

"Mis Jõgeva maakonda puutub, siis selle saatus sõltub haldusreformi üldisest käigust ning mina kui riigiametnik täidan seadusandja tahet. Kuid minule teadaolevalt jäävad senised maavalitsused alles, nende funktsioonid aga muutuvad tunduvalt," kommenteeris Tarmo Loodus küsimust maakonna tuleviku kohta. Levinud seisukoha järgi tuleks taastada omaaegsed kihelkonnad.

“Põhiline sõnum, mille ministri külaskäigul saime, on tõdemus, et Jõgevamaal on korra ja turvalisuse tagamisega kõik korras. See tähendab, et kohalikud struktuurid on oma tööd teinud hästi,” märkis maavanem Margus Oro.

PEEP LILLEMÄGI

AARE KIRNA

Juhtkiri

Kas vahetame paberraha müntideks tagasi?

Peaminister Mart Laar soovib euro kiiresti kasutusele võtta. Mida see tavainimesele kaasa toob? Üks euro võrdub ligi 15,7 krooniga. Keskmine palk (4500 krooni) on ligikaudu 287 eurot, miinimumpalk (1450 krooni) 92 eurot ja töötu abiraha (400 krooni) 25 eurot. Enamik eestimaalasi saab kuus kulutada 1000—3000 krooni ehk 64—191 eurot. Paljud toiduained ja pudukaubad hakkavad maksma alla ühe euro.

Kõrvutame neid arve rublaajaga, mil enamik inimesi sai palka 100—300 rubla ja poodides maksid paljud asjad kopikaid. Näeme, et nö eurotulevik sarnaneb küllaltki palju õndsa stagnaajaga. Mündid lähevad jälle hinda ning paljude inimeste rahakott ainult neid sisaldama hakkabki. Kui praegu kajastatakse paljusid tehinguid ning makse kroonise täpsusega, siis tulevikus ei saa seda luksust enam lubada.

Kurvad kogemused rublade vahetamisel kroonideks on meil kõigil veel värskelt meeles. Paljud, eriti pensionärid, said oma säästude kadumisest teada alles kroonide kättesaamisel, seetõttu ei usuta majandusanalüütikuid ega ka poliitikuid, kes kinnitavad rahvale alatasa, et süüdi ei olnud mitte krooni tulek, vaid rubla ostujõu katastroofiline langus.

Euro rahatsooni minek võib kiirendada vajadust ühtlustada Eestis müüdavate kaupade ja teenuste hinnataset Euroopa Liidu maades kehtivaga. Kiireneb inflatsioon, millest väljuvad võitjatena teatud äriringkonnad ja kaotajatena tavakodanikud. Kuna põhjalik kodutöö on tegemata, ei ole analüüsitud kõiki ülemineku plusse ja miinuseid, siis tundub Mart Laari ettepanek ennatlik olevat. Ka Euroopa Komisjoni presidendi Romano Prodi peenes diplomaatilises keeles mõistaandmisest võib välja lugeda pigem üllatust kui otsest toetust. Et aga Laar ei ole rahvusvahelises suhtluses uustulnuk ja euro kasutuselevõtu idee väljakäimine ei ole tema esimene impulsiivne esinemine, siis vaevalt teda tõsiselt võeti.

RAIVO SIHVER

Jaan Poska väärib Laiusele mälestussammast

Homme möödub 80. aastat Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud Tartu rahu allakirjutamisest. Meie riigile iseseisvuse kindlustanud ajaloolisele dokumendile kirjutas alla Jaan Poska, üks 20. sajandi suurkujudest Eestis.

Tulevane poliitik ja diplomaat Jaan Poska sündis 1866. aasta 24. jaanuaril Jõgeva—Mustvee maantee ääres asuvas õigeusu köstri tares. Tema isa oli Laiuse kreekakatoliku usku laste koolis kösterkooliõpetaja. Koolimaja, kus Poska isa õpetajana töötas, on praeguseni alles ning veel paar aastat tagasi asus selles majas Mõisaküla kauplus. Pärast pereisa surma 1882. aastal kolis Poskade pere Tartusse.

Jaan Poska õppis Riia vaimulikus seminaris. Aastail 1886—1890 kogus ta teadmisi Tartu Ülikooli arsti ja õigusteaduskonnas. Era ja vandeadvokaadina töötanud Poska valiti 1904. aastal ühena esimestest eestlastest Tallinna linnavolikogusse. Aastail 1913—1917 oli ta pealinna linnapea. Sama aasta märtsis pärast keiser Nikolai II kukutamist määras Venemaa ajutine valitsus Jaan Poska Eestimaa kubermangu komissariks ja aprillist ühendatud Eestimaa komissariks. Kui 1918. aasta 24. veebruaril kuulutati välja Eesti iseseisvus, sai temast päästekomitee tahtel esimene Eesti välisminister. Saksa okupatsiooni lõppedes määrati ta ka kohtuministriks ja peaministri asetäitjaks kuni Konstantin Pätsi tagasitulekuni Saksamaa vangistusest. 1918—1919 viibis võimekas diplomaat välisriikides, et saada Euroopa poliitikutelt diplomaatilist tunnustust Eesti iseseisvusele. Ta osales Pariisi rahukonverentsil, mille Esimese maailmasõja võitnud Antandi riigid kutsusid kokku rahulepingute ettevalmistamiseks. Tööpäevi Prantusmaa pealinnas meenutab Poska oma teoses “Päevaraamat Pariisi rahukonverentsilt”. 1919. aastal nimetas valitsus Jaan Poska Nõukogude Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhiks. Rahuleping idanaabriga, mis sõlmiti 1920. aasta 2. veebruaril, kindlustas Eestile kahekümneks aastaks iseseisvuse ja on määravaks dokumendiks ka taasiseseisvunud Eesti ning Venemaa diplomaatilistes suhetes tänapäeval. Kahjuks sai Poska iseseisvusele ülekohtuselt vähe kaasa elada, sest ta suri sama aasta 7. märtsil.

Arvamusi Jaan Poskast

“Vabadussõja võitsid Eesti sõdurid. Jaan Poska oli aga võimekas diplomaat, kes suutis oluliselt mõjutada Tartu rahulepingu sisu,” ütles Laiuselt pärit Tartu Ülikooli ajalooprofessor Sulev Vahtre.

Laiuse raamatukogu juhataja ja kodulooringi juhendaja Asta Leiten lisas:

“Taru rahu aastapäeval meenutatakse Laiuse põhikoolis alati Jaan Poskat ning süüdatakse küünlad tema isa kalmul. Venekeelsest keskkonnast võrsunud Eesti suurmees väärib lausa kullast mälestussammast. Sobiv koht mälestussambale oleks mõistagi Laiuse.

Vanemuises lavastatud näidendis “Tartu rahu” oli Poska rollis näitleja Ants Andres, kes arutles usutluses Vooremaale: “Hea, et lavastaja AgoEndrik Kerge Poska osa mulle usaldas. See oli keeruline näitlejatöö, sest Poskat vöib pidada üsna keerulise iseloomuga poliitikuks. Tartu rahu sõlmides tuli tal kindlasti ka omajagu ka laveerida.”

Homme osalevad Laiusel Tartu rahu juubeliaastapäeva tähistamisel ka muusik Jaan ja luuletaja Ott Arder, Jaan Poska lapselapselaps. “Ilma Jaan Poskata ei pruugiks ehk Eesti riiki ollagi,” ütles muusik Jaan Arder.

JAAN LUKAS

Konkurents stimuleerib

Eestis pole vist teist linna, kus konkurents ja rivaalitsemine on nii moes kui Jõgeval. Siin on kolm koduelektroonikat müüvat poodi üksteisest 100 m kaugusel, kaks kaubamaja kõrvuti, linnaservas kaks bensiinijaama, kaks reklaamidisainibürood silmsidemes, kaks bussifirmat jagavad teid jne. Konkurents valitseb ajakirjanduseski.

1997. aastal hakkas ilmuma mustvalge tasuta reklaamileht Fookus. Vooremaad tootev AS Seitung ei saanud rahu ja tõi aasta hiljem turule värvilise Ärilehe. Fookus põdes mõnda aega, kuid kosus ja hakkas varsti samuti värvilisena ilmuma. Konkurents on tulnud kasuks mõlemale lehele: kvaliteet on paranenud, värvid head, reklaami hind taskukohane. Fookusel on toekam kujundus, Ärilehel paksem paber ja võimsam promo.

Nüüd tahab Fookuse väljaandja OÜ Multi Maksi Seitungilt revanši ja kavatseb turule tuua oma maakonnalehe. Lugeja kindlasti ainult võidab sellest, ka vaene ajakirjanik võib loota, et tema hind tõuseb (“Vaat kui lähen üle platsi!”). Ei maksa loota, et üks kahest lehest kiiresti kaob. Kui reklaamilehed said oma turu jagatud, siis saavad ka maakonnalehed.

Tegelikult peaks ümber mõtestama maakonnalehtede rolli Eestis üldse. Meie rahvas on harjunud sellega, et Eestis on 3—4 üleriigilist päevalehte ja mõned nädalalehed, maakonnalehed on aga juba madala astme värk. Kuid näiteks Soomes kesklehed puuduvad. Põhjanaabrite pool on kohalikel lehtedel seega tunduvalt suurem roll kui siin.

Samas on märgata Eesti suurte lehtede nõrgenemist, seda peamiselt vahepealse hinnaralli tõttu. Postimeest ootab kuuldavasti ees suurem koondamine, honorare on vähendatud. Päevaleht hakkab pisitasa loobuma kogu Eesti vallutamise plaanidest, maadleb juhiprobleemiga ja kaotab oma staarajakirjanikke. Õhtulehel on samad mured (Priit Hõbemägi kaalub peatoimetaja kohast loobumist), pealegi kummitab ilmselt kollase materjali puudus. Ainukesena on oma üldmuljet parandanud Sõnumileht, seda peamiselt tänu opositsioonimeeleoludele ja korralikele kolumniveergudele.

Nende tendentside tõttu peaksid ka kohalikud lehed oma suunitlust muutma: kohalike uudiste kõrvale võiksid tulla teised uudised, ajalehed peaksid muutuma sisult professionaalsemaks, sarnasemaks kesklehtedega. Vooremaa peamine häda on olnud sisuline kaootilisus ja vähene liigendatus. Temaatilisteks osadeks jaotamine on olnud üsna hajus, ka päevade kaupa. Pole suurt vahet, kas on tegemist argipäevase või laupäevase lehega. Uudiseväärtusega lood on mõnigi kord segamini analüüsidega. Meelelahutusosa on nõrk. Tihenev konkurents on aga hea stimulaator ja nii võib Jõgevamaa saada Eesti ühed paremad maakonnaseitungid.

MARGUS KIIS

Majandus

Suuremad maksuvõlglased Jõgevamaal

Möödunud aasta 31. detsembri seisuga võlgnes 35 juriidilist isikut Jõgeva maksuametile üle poole miljoni krooni. Kokku ületas maksuvõlg 33 ja intressivõlg 33,9 miljonit krooni. Sealhulgas moodustas sotsiaalmaks 43% (14,4 miljonit krooni), käibemaks 39% (13 miljonit), üksikisiku tulumaks 11% (3,5 miljonit), ettevõtte tulumaks 5% (1,5 miljonit) ja maamaks 2% (0,6 miljonit) kogu maksuvõlast.

Ainult nelja juriidilise isiku, Adavere lihatööstuse, ASi Põltsamaa Põllumajand ja ASi Perevara maksud on ajatatud. Ülejäänute vastu on algatatud pankrot, arve osaliselt arestitud või ettevõte likvideeritud (vaata tabelit).

Jõgeva Autobaasi RAT ASi erastas RAT Auto AS. Kuna aga erastamislepingus puudub lause võlgade ülemineku kohta, siis jäidki võlad maksuametis üles. Perevara ostis Jõgeva riigimajandi vara ja sai kaasa selle võlad, mistõttu sattus ajutistesse makseraskustesse.

Maksuametis üleval olevad võlad tähendavad seda, et pankrotiprotsess ei ole juriidiliselt veel lõppenud, st paberite kordategemine kestab ning võlad on kustutamata. Sellises olukorras on näiteks Jõgeva MEK RDE AS, Pala PÜ, Kaarepere ja Kaude OÜ jne. Võlglaste nimekirjas on väga palju põllumajandusettevõtteid. Praegu on pooleli kuue põllumajandusettevõtte (Sadala PÜ, OÜ Vaimastvere Põllumehed, Lustivere, Kevade ja Sakala PÜ) pankrotiprotsess. Sageli esinevate pankrotipõhjustena loetlevad haldurid omanike suurt ringi, mis ei võimalda ettevõtet efektiivselt juhtida, juhtimisvigu, töötajate liiga suurt arvu ja turuhindade langust.

Põllumajandustootmise efektiivsust mõjutavad ka looduslikud tingimused, näiteks asukoht ja mulla viljakus. Tugevad põllumajandusettevõtted asuvad Torma (Torma PÜ, Vaiatu PÜ), Laiuse, Puurmani ja Põltsamaa (Adavere Agro, Pajusi ABF, Õnne suurtalu ) ümbruses. Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul ei saa Saare ja Pala ümbruse põllumaade boniteeti ehk viljakust võrrelda Jõgeva ja Põltsamaa ümbruse maadega.

Kahjuks ei arvesta Eesti põllumajanduspoliitika seda tõsiasja. Allakirjutanu arvates ei pööratud sellele probleemile piisavat tähelepanu ka nõukogude ajal, mil sunniti põllumajandusega tegelema piirkondades, kus see ei ole kunagi efektiivne olnud.

Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaotsa arvates võib põllumajandusfirmade pankroti tõttu kaotada töö ligi 200 inimest. Täpsed andmed kahjuks puuduvad. Jõgeva Tööhõiveameti konsultandi Ene Tootsi sõnul on ametlikud andmed olemas Voore PÜ kohta, kus koondatakse üle 60 inimese. Jaan Aiaotsa sõnul ei suuda väikeettevõtjad luua nii palju uusi töökohti, et kõik vabanevad inimesed rakendust leiaksid.

Põllumajandus arvudes

Nõukogude ajal peeti Jõgevamaal hinnanguliselt 20 000 lehma. Põllumajanduse Registrite ja Informatsioonikeskuse Jõgeva ja Tartumaa zootehniku Ranne Jäme sõnul oli 1. jaanuaril 2000 jõudluskontrollis 11 107 lehma ehk 3063 lehma vähem kui 1. jaanuaril 1994. Suurim langus toimus Ranne Jäme sõnul eelmisel aastal.

Statistikaameti andmetel on jõudluskontrolliga hõlmatud 71,4% lehmadest. Sellest lähtudes saame anda hinnangulise arvu, so 15 600 lehma. Täpsed andmed kahjuks puuduvad. Tulevikus on oodata nn euroloendust, mis kaardistab tegeliku seisu. Hinnanguliselt on piimakari praegu 44 000 lehma võrra väiksem kui 1994. aastal.

Jõgevamaal kasvatatakse ja realiseeritakse kõige rohkem 1—2aastasi lihaveiseid. Ranne Jäme andmetel realiseeriti eelmise aasta 10 kuuga 1907 lihalooma. Järgnes LääneVirumaa 1197 lihaveisega.

Jõgevamaal realiseeritud lihaloomad kuulusid 295 omanikule. 279 eraloomapidajat realiseerisid 629 veist ja said selle eest 314 000 krooni toetust. Kuusteist äriühingut realiseerisid 1279 veist ja said ligi 639 500 krooni toetust. Kokku saadi toeti peaaegu miljoni krooni ümber.

RAIVO SIHVER

Noortelisa

Talispordikeskus Jõgeva

Näe, talv jõudis lõpuks kätte ja rahvas on sportlikuks hakanud! Ühed liuglevad uiskudega jäisel asfaldil, teised harrastavad tugitoolihokit, mõned jälle teevad kesklinnas talvist tervisejooksu. Ja tegevust on kõigil küllaga.

No kes veel julgeb öelda, et Jõgeva on igav linn? Võtke korra suusad keldrinurgast ämblikuvõrkude keskelt välja, tõmmake kopsud värsket õhku täis ja suusatage julgelt oma saatusele vastu! Ja kui mõnda kahtlast koera näete, siis pole vähemalt ohtu, et võite elu kaotada, sest milleks need suusakepid siis on, kui mitte enesekaitseks?

Ühesõnaga, nautige elu, lund ja sporti!

KREISY

Saasta luule ja proosa kõlasid raamatukogus

22. jaanuaril tulid inimesed pimedusest Jõgeva raamatukogu juurde. Nad teadsid, miks nad tulevad.

Nimelt pakkus raamatukogu varju mandunud tarbimisühiskonna eest.

Kohale tulnud nägid, et juhti ei ole. Siis tegi NE! kitarrist Arnold M. algatuseks hundiratta. Sest päevakorras oli anarhia. Saast asus kitarrihelide saatel oma teoseid esitamakuulama. Canis Vedru luuletused olid head. Maniakkide Tänav esitas õudset proosat. Ilus poiss Tiit Prii esitas aforisme ja baudelaire’likke poeeme proosas.

See oli tegelikult traditsiooniline üritus, kuid seekord oli rahvast vähe, sest meediat ei teavitatud õigeaegselt. Loominguline osa tundus olevat arenenud, mässukujundid mitmekesistunud. Vedru hoiatas mandumise eest, Prii lemmikhäälik on ö. Külalistena esinesid kohalik Isemõtleja, kes tundis põrgu olemust, ning Arnold M., kes paljastas Greenpeace’i.

Kui laul lauldud, saadi aru, et pidu toimub teises kohas. Jõgeva magas edasi oma surmaund. Lääne mürgine hingus oli oma töö teinud.

ANNELI JUHKAM KAARNA,

erikorrespondent

Pühapäev suuskadel

nud & lumi maas — ei tea, kui kauaks seekord?! Igatahes käis väike Kreisyseltskond pühapäeval Jõgeva kandis võsa vahel suuska libistamas.

Niisiis, paksult riidesse & välja! Õige pea võiski kõnniteel ukerdamas näha kahte riidekubu. Tehti ka esimene katse suusatada... Algul ei liigutud ei edasi ega tagasi. Positiivne külg — vähemalt püsti jäime. Esimese saja meetriga olid näod külmast punased & jalad risti all.

Rada otsustasime otsida haigla juures (sealt nagu lühike tee traumapunkti minna). Tegime oma viis tiiru ümber haigla, aga näe, rada ei leidnud kusagilt, ainult Pitsu jäljed. Siis märkasime järsku kahte endasugust & võtsime neile sappa. Uhasime Virtuse mäest üles & jälle alla &… Seal oli isegi rada. Kuna mäe teisel poolel polnud ühtegi rajalaadset moodustist leida, läksime jälle tagasi. Nüüd seadsime suusad Kassinurme poole. Hoolimata raskustest (asfalt, aed, teehöövel), mis meil tuli ületada, jõudsime lõpuks Lepiku tänavale. Sealt leidsime juba vähe korralikuma raja. Mitte et meil sellest erilist kasu oleks olnud, suusad käisid enamasti ikka kumbki ise rada, aga siiski oli rada etem kui eelmised.

Värske õhk, lumi, loodus, liikumine jne. Tervislikud eluviisid ikka üle kõige! Tegelikult polegi ju tähtis, mitukümmend kilomeetrit sa tunnis läbida suudad, vaid oma tegevuse nautimine. Niisiis, hea sõber kaasa (selle puudumisel laena naabrilt koer), suusad jalga & õue! Kui suuski pole, siis minge kelgutama, “õunakesega” kruusaauku, jääväljale uisutama või oodake ära lähim sula & minge lumelinna (memme) ehitama. Ka lumesõda pole paha mõte. Need soovitused pole mõeldud ainult noortele. Ka vanematel kuluks ära paar tundi oma laste & sõpradega tegelda.

Igatahes kimasid meist poolel teel mööda veel ühed suusatajad. Nende järel sõitmiseks polnud meil võhma (küllap olid rohkem harjutanud), nii et keerasime suusaninad taas linna poole & siirdusime rahumeeli lähedal elava tädi juurde kuuma teed jooma.

Ja nüüd soovituse koht: tehke järele!

ALLIKAS Õ

Kreisy küsitlus

Kas naised peaksid sõjaväkke minema?

Merli (15): “Arvan, et ei. See on meestele.”

Artur (18): “Ei — koormab naised liiga ära. Mulle musklis naised eriti ei meeldi ka... Vaata, et peksa ei anna!”

Vello (38): “Kindlasti mitte! See on vabatahtlik. Mehine ala ei sobi naistele.”

Heleri (17): “Peaksid küll, sest siis oskaksid naised enda eest seista, kuna tänapäeval ei saa ühegi mehe peale loota!! Aga see peaks olema natuke kergem kui meestel.”

Mihkel (15): “Ei peaks. Vabatahtlikult võib küll. Kui kõik naised on sõjaväes, kes siis iivet tõstab?”

Hebe (17): “Mitte mingil juhul! Kas aasta aega käsitööringi ei taha teha või?”

Priit (19) ja Heiko (17): “Vaba valik — kes tahab, see mingu. Lahe oleks küll!”

Muusikauudised

sühhoräpparid Cypress Hill lähevad uue plaadiga “Skull & Bones” karmimaks. Liam Gallagher (Oasise vokaal) peksis jälle üht paparatsot, kes proovis autost pildistada dušitavat Patsy Gallagheri. Endine poksi maailmameister Evander Holyfield teeb oma plaadifirma Real Deal. David Shaylor teatas, et FBI pidas toimikuid John Lennoni, Sex Pistolsi ja UB40 kohta, kus oli sees ka kohustuslik “Wanted!” plakat. Ainult 30% muusikatarbijatest hoolib Grammy nominatsioonist.

Kirjutajad:

Marhus kish Laden — fundamentalist

Maatriks — liikuvad pildid

Allikas Õ — püstolreportaažid

Ernesto E — majanduskõmu

Muza Ivanovna — kultuuribeib

Pudru & Nui — kõhuorjapidamine

Vend Albert — bibliofiil

Miss Mary of Sweden — ilunurk

Ullike — joonis

Hääl Rahva Seast — koosseisuline grafomaan

Kultuur

Mees, kes tappis kummituse

Et ühel on hea ja teistel halb bioväli, on viimasel ajal harjutud võtma kui teadatuntud tõsiasja. Hendrik Relvel, looduse uurijal, loodusest kirjutajal ja kooliõpikute autoril, keda vahel ka puufilosoofiks on nimetatud, on ses suhtes eriarvamus.

Kui möödunud kolmapäeval Jõgeva linnaraamatukogu kohtumistesarja “Avatud meeltega” külaliseks olnud Relvelt küsiti, millised siis ikkagi on head ja halvad puud, siis väitis ta, et eesti rahvapärimusega pole sellisel rassismimaigulisel vahetegemisel mingit pistmist. Relve meelest on heade ja halbade puude teooria üks neid paljusid mitme ilmakaare elementidest kokku klopsitud nn uue laine teooriaid, mis viimasel ajal tont teab kust meie kultuuriruumi on tunginud ning mis püüavad elunähtuste raskemini käsitatavaid külgi üheselt ja lihtsustatult ära seletada.

Relve isegi käis ühel sellisel nn puude embamise kursusel, kus õpetati ennast puude energia abil ravima ning kus õppejõud tões ja vaimus seletas, et kase bioväli on täpselt 30 ja männi oma 40 cm. Ta ise ei saa kuidagi aru, miks inimloomus kaldub salapäraseid ja pööraselt põnevaid intuitiivvaldkonda kuuluvaid asju nö alasti võtma ja loogikamaailma mallide järgi ära seletama, väitma, et siin on bioväli ja seal lendavad ufod, mille sees on nii või naasugused mehikesed.

Parabuum

Aastail 1992—1993 olnud paranähtuste mõttes lausa hullud ajad: lendavaid taldrikuid tuhises üle Eesti serviiside kaupa ning siinseal häiris rahulikku elu poltergeist.

“Kui keskkonnaministeerium Kunda kummitust nii tõsiselt võttis, et selle uurimise tarvis raha eraldas, siis sai minul ja mitmetel mu ajakirjanikest ja psühholoogidest sõpradel mõõt täis. Me moodustasime ühenduse Eesti Skeptiline Meel ja korraldasime oma ekspeditsiooni Kundasse. Kummitust me ei leidnud, küll aga saime kinnitust arvamusele, et inimene on ikka üks huvitav olend. Mina kirjutasin ekspeditsiooni põhjal loo Eesti Ekspressis, Peeter Ernits ja Tiit Kändler veel mingites teistes lehtedes. Pärast sellist “kogupauku” kadus Kunda kummitus jäädavalt ega ilmunud enam kellelegi,” meenutas Relve. “Veel andsime välja Üraja auhinna meediakanalile, kel kõige suuremad teened paranähtuste propageerimisel. Selle sai Eesti TV “Aktuaalse kaamera” toimetus, kes lõpetas tollal igaõhtuse põhisaate horoskoobiga, et inimesed ikka teaksid, kuidas järgmisel päeval istuda ja astuda.”

Tõed ja prohvetid

Relve sõnul on inimesed järskude ühiskondlike muutuste ja väärtushinnangute varisemise ajajärkudel paranähtustega tegelemisest tuge otsinud ka mujal maailmas. Eesti Skeptiline Meel lõpetas tegevuse siiski mitte sellepärast, et parabuum päriselt vaibunud oleks, vaid sellepärast, et ühenduse liikmetele sai selgeks, et mingi osa ühiskonnast vajab kergesti seeditavaid valmistõdesid ja prohveteid, keda uskuda, igal ajal.

“Paranähtusi polegi mõtet üritada välja juurida, vaid tuleb õpetada inimesi oma peaga mõtlema. Ja prantsuse filosoofi Rousseau kuulus loosung “Tagasi looduse juurde!”, mida on tõlgendatud üleskutsena puu otsa tagasi ronida, tuleks eesti keeles uuesti sõnastada, kuna prantsuse keeles tähistab üks ja sama sõna nii loodust kui ka loomust. Niisiis võiks see olla näiteks “Tagasi iseenda leidmisele!”. Tagasi selles mõttes, et jõuaksime taas elu põhiväärtuste juurde, mis alati olemas olnud. Praegu tundubki, et meie võimalused on kasvanud suuremaks kui meie võimed: ma tean üsna väheseid, kes on suutnud tehnoloogilistest uuendustest, nagu internet ja mobiiltelefon, endale abilise teha ega ripu nende lõa otsas,” ütles Relve.

RIINA MÄGI

Sport

Eesti tippvõrkpallurid treenisid Virtuses

Nädalavahetusel oli Jõgeva spordihoones Virtus kahepäevases treeninglaagris Eesti võrkpalli rahvuskoondis. Rahvuskoondise mehed polnud kitsid: nii treeninguid kui ka pühapäevast treeningmängu võisid pealt vaadata kõik, kes tasemel võrkpalli näha tahtsid.

Rahvuskoondise peatreeneri, kunagise võrkpalliässa Laimons Raudsepa sõnul alustas koondis ettevalmistust 2001. aasta Euroopa meistrivõistluste tsükliks möödunud aasta novembris ja siiani ongi see koosnenud kahepäevastest kontrolllaagritest, milles osalevad kõigi Eesti meistriliigas mängivate meeskondade (neid on kuus: ESS Pärnu Volleklubi, Tartu Pere Leib, Rakvere Rivaal, Viljandi Volleklubi, TTÜ/ Maardu Võrkpalliklubi ja SchenkerBTL Tartu) paremad mängijad, samuti mõned Eesti Spordigümnaasiumi õpilased. Kuna ESS Pärnu Volleklubil olid selleks nädalavahetuseks omad plaanid, jäid Pärnu mehed seekord küll tulemata, aga suurema osa Eesti paremaid võrkpallureid nägid Jõgeva spordisõbrad ikkagi ära.

Laagrid sõelaks

Mitmed väiksemate paikade spordikompleksid “avastasid” võrkpallurid enda jaoks möödunud aastal, kui Eesti Võrkpalliföderatsioonis tekkis idee mängida meistriliiga mänge neis kohtades, kus suurt võrkpalli vähem nähtud. Neis paikades korraldatakse nüüd ka treeninglaagreid. Enne Jõgevat oldi näiteks Mustvees ja Tõrvas. Jõgevale meelitas rahvuskoondise teadmine Virtuse äsjasest remondist.

“Nii heas korras spordikompleksis võiks häbenemata pidada rahvusvahelisi võistlusigi,” kiitis Raudsepp Virtust ja tõi positiivsena esile sellegi, et sportlased saavad samas hoones nii treenida, süüa kui ka ööbida.

Treeninglaagrites selgitatakse peatreeneri sõnul välja need 14 mängijat, kellega aprillis alustatakse põhiettevalmistust EMiks. EMi kvalifikatsiooniturniiril osales Eesti rahvusmeeskond viimati 1992. aastal. Kolm kaheaastast EMtsüklit (paarisnumbriga aastatel toimuvad kvalifikatsiooni ja paaritutel aastatel finaalturniirid) jättis Eesti vahele. Vahepeal on Euroopa võrkpallisüsteem aga muutunud ning moodustatud A ja Bliiga. Nüüd tuleb alustada muidugi Bliigast ja Aliiga 16 tugevama hulka võib Eesti tänavuse eduka esinemise korral jõuda alles 2003. aasta finaalturniiriks.

Aastal 2008 OMile?

Laimons Raudsepa sõnul on Eesti võrkpall praegu tõusuteel ja usku tulevikku suurendab see, et Eesti juunioride koondis pääses ühena kuuest Euroopa meeskonnast möödunud aasta augustis Tais toimunud maailmameistrivõistluste finaalturniirile. Parema õnne korral oleks võidud seal ka 13. kohast kõrgemale tõusta. Kolm Tais mänginud noormeest olid seekord Jõgevalgi. Võrkpalliföderatsioon on käivitanud ka projekti “Eesti võrkpall 2008. aasta olümpiamängudele!”.

“Maailma tugevaimate võrkpalliriikide Itaalia, Hollandi ja Venemaa esindused on sellisel tasemel, et neile järele jõuda tundub lootusetu. Ülejäänud osaga maailma ja Euroopa paremikust võime sihipärase töö ning föderatsiooni ja klubide ressursside oskusliku ühendamise korral tulevikus aga mängida kui võrdne võrdsega. Lähenevaks EMiks moodustatav koondis peaks oma tõelist nägu näitama 2005.—2006. aastaks. Siis paistab, kas meil on olümpiale asja või ei,” ütles Raudsepp.

RIINA MÄGI

Politseikroonika

Autopesulast varastati seif

Kolmapäeva hommikul veidi enne kella kaheksat avastati sissemurdmine Sergei Jerjomini autopesulasse Jõgeval. Varas lõhkus välisukse tabaluku ja viis kontoriruumist kaasa seifi, milles oli veidi üle 2000 krooni sularaha ning kliendikaardid.

Leivavaras peksis peremeest

Kolmapäeva õhtul kella kaheksa paiku läks purjus Viktor ühe Siimusti elaniku korterisse ja nõudis, et talle antaks leiba ning saia. Kui korteriomanik keeldus seda tegemast, ähvardas sissetungija korteriperemeest esmalt lauanoaga, seejärel peksis teda käte ja jalgadega. Lahkudes võttis Viktor kaasa kilekoti ning kaks pätsi leiba ja saia. Viktor (1976) peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Röövlid nõudsid kulda ja hõbedat

24. jaanuari õhtul kella poole seitsme paiku tungiti Tabivere vallas Vahi külas kallale üksinda elavale naisele (1923). Kaks tundmatut, kellest üks rääkis vene keeles, toppisid toast väljunud perenaisele räbala suhu, peksid teda ja nõudsid raha, kulda ning hõbedat. Jõhkardid sidusid vanainimese kinni ja varastasid 200 krooni, haigekassakaardi ning hoiuraamatu. Naine suutis end küll vabastada, mitte aga abi otsima minna. Nii tuli tal voodis lamada, kuni naabrid teda külastasid ja talle abi osutasid.

Maskiga röövel käis taarapunktis

Laupäeva õhtul kella poole kaheksa paiku sisenes osaühingu Mellis taarapunkti Jõgeval Suur tn 13 röövel, sukk peas ja relv käes. Relvaga ähvardades võttis ta kassast 10 ja 25krooniseid rahatähti kogusummas ligi 500 krooni. Kuriteos kahtlustatavana peeti kinni Kalle (1974). Mees on pärit Kabala vallast Järvamaalt, elab aga praegu Jõgeval.

Valevõtmega vargil

Ööl vastu pühapäeva murti Tabiveres Pärna tänaval sisse kaubikusse. Arvatavasti kasutati autosse pääsemiseks valevõtit. Autost viidi ära raadiomakk, 3 helikassetti, taskulamp, elektronantenn ja autokosmeetikat. Omanik hindab kahju 3000 kroonile.

Leiti novembris kaduma jäänud mees

Pühapäeva pärastlõunal leidis üks Mällikvere elanik Kamari lähedal Kihumetsas jahil olles puu külge poodud mehe laiba. Selgus, et tegemist oli mullu sealt kandist kaduma jäänud Lembit Haava (1939) laibaga. Surnukeha saadeti Tartusse ekspertiisi.

Öösel varastati televiisor ja telefon

Pühapäeva öösel käis varas Jõgeval Ristiku tänava majas. Kodust tund aega ära olnud perenaine teatas, et temalt on varastatud Philipsi televiisor ja Siemensi lauatelefon. Kannatanu hindab kahju 6400 kroonile. Varga “külaskäigu” ajal magasid lapsed kodus, kuid ei näinud ega kuulnud kurikaela käimist.

Sissemurdmine optikakauplusesse

Ööl vastu neljapäeva murti Jõgeval sisse Piiri tn 2 asuvasse prillipoodi ja varastati 2010 krooni raha ning ühtteist kaupu.