Vooremaa
Et heatasemeliselt toota ja konkurentsiturul vastu pidada, peavad põllumehed aegajalt ka uusi tootmishooneid ehitama. Ehitamine on praegustes majandusoludes väga kallis ettevõtmine. Ometi kerkib mitmes põllumajandusfirmas ja talus tänapäevalgi uusi lautasid, sigalaid, kuivateid ja teisi majandushooneid.
1993. aastal tegevust alustanud Pajusi valla põllumajandusfirmas, aktsiaseltsis Pajusi ABF tehakse pidevalt ehitustöid. “Ehitamine on vajalik suuresti seetõttu, et põllumajandusreformi käigus majandi tervikvarade jagamisel sai meie ettevõte vähe vajalikke tootmishooneid,” ütles põllumajandusfirma juht Lembit Paal. “Ehitamine kulgeb meil sellises tempos nagu rahakott võimaldab, kusjuures laenu või liisingut pole me ehitustööde rahastamiseks kasutanud,” märkis ta.
Aktsiaseltsis Pajusi ABF on järkjärgult Pisisaare sigalat ümber ehitatud karjalautadeks. Möödunud aastal valmis selles farmikompleksis ka 100-pealise lüpsilauda ehituslik osa. Praegu kestavad uues lüpsilaudas torumontaažitööd ning Lembit Paali sõnul loodetakse seal paari nädala pärast juba lehmi lüpsta.
Laenu tasub julgelt küsida
Põltsamaa vallas Kalikülas Paju talus valmis 1994. aastal 30-pealine lüpsilaut. Hiljuti ehitati sellesse majapidamisse ka uus sigala 600 nuumikule ja 75 emisele. Sigala tapamaja veel ehitatakse ja praegu kestavad seal keevitustööd.
Paju talu ehitusettevõtmisi juhib noorperemees Toomas Tõnts. Tema ema, taluperenaine Ruty Tõnts ütles: “Uue sigala maksumuseks on 2,5 miljonit krooni ja selle raha saime laenuks Põllumajanduse Krediteerimise Fondist. Laenu tasub alati julgesti küsida. Kui üks kord eitav vastus antakse, ei maksa karta uuesti taotlust esitada. Meie talu majanduslikku olukorda kergendab pisut ka asjaolu, et turustame piima Laeva AS Tapila meiereisse, kus piimaraha kohe välja makstakse.”
Lauta otsitakse lüpsiseadmeid
Torma valda Liikatku külla Härjaoja tallu kerkis neli aastat tagasi uus 30-pealise karja betoonist lüpsilaut. “Neli aastat tagasi oli majanduslikult tunduvalt parem ehitada kui praegu. Pealegi olime osa ehitusmaterjali ostnud veel rublade eest,” rääkis perenaine Malle Normak. “Tegelikult pole meie laut veel päriselt valmis, sest muretseda ja paigaldada tuleb uued lüpsiseadmed. Praegu peame läbirääkimisi firmadega, et otsustada, milliseid lüpsiseadmeid osta,” märkis ta.
Malle Normak lausus, et vaatamata ehitamise väga kõrgele maksumusele tuleb Härjaoja talu pererahval ehitustöödeks firmasid palgata. “Talutööde kõrvalt ei jää meil endil ehitamiseks lihtsalt aega,” põhjendas perenaine.
Uute põllumajandushoonete ehitamine ja seniste kapitaalremont on vajalik ka seetõttu, et kohandada tootmine Euroopa Liidu turul kehtivate nõuetega. Tänastes majandusoludes on põllumeestel euronõudeid väga raske rakendada, kasvõi juba seetõttu, et ehitusmaterjalid maksavad väga palju, märkis osaühingu Lustivere Agro direktor Rünno Marmor.
Jõgevamaa Veterinaarkeskuse juhataja Jaan Kusma lisas: “Meeles tasub pidada seda, et ilma puhtuse ja korraarmastuseta me Euroopa Liitu ei pääse. Farmid, eriti põllumajandusettevõtete omad, peaksid nii seest kui ka väljast korras ja puhtad olema. Mitmes farmis on tehtud küll vajalikke ehitustöid, kuid soovida jätab hügieeninõuete täitmine. Taludes arvestatakse tavaliselt hügieeninõuetega, kuid lahendamata on veel ehituslikud probleemid.”
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Maavanem Margus Oro, Jõgevamaa omavalitsusliidu juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ja Jõgeva vallavolikogu liige Reinhold Reimand viibisid eelmisel nädalal Suurbritannias, külastades Carmarthenshire maakonda Walesi poolsaarel.
Jõgevamaa ja Carmarthenshire kontaktid said alguse Carmarthenshire piirkonna munitsipaalkinnisvara haldava ettevõtte juhi Malcolm Booreri ja Kuremaa munitsipaalettevõtte juhi Reinhold Reimandi kinnisvarahalduse alasest kogemuste vahetamisest. Nende suhtlemisele pani omakorda aluse Jõgevamaa Euroinfopunkti laekunud teave.
Maavanem Margus Oro sõnul on Carmarthenshire enam kui 150 000 elanikuga piirkond Walesi lõunaosas, Atlandi ookeani ääres. Visiidi käigus kohtuti nii sealsete maakonnajuhtide kui ka Walesi Rahvusassamblee ja Walesi kohalike omavalitsuste assotsiatsiooni esindajatega.
“Tähelepanuväärne on see, et veel mõned aastad tagasi oli tegu tööstuspiirkonnaga, kus paljud vabrikud ja tehased olid uksed kinni pannud ning sotsiaalmajanduslik olukord murettekitav. Kuna piirkonna arengut iseloomustav sisemajanduslik kogutoodang (SKP) moodustas 73% Euroopa Liidu keskmisest, avanes kohalikel võimudel võimalus taotleda abi euroliidu struktuurfondidest, mis rakenduvad, kui elatustase enam kui veerandi võrra liidu keskmisest allapoole jääb,” rääkis maavanem. “Elukvaliteedi paranemise nimel on viimase paari-kolme aastaga piirkonna arengusse investeeritud enam kui 75 miljonit inglise naela. (Eesti rahas küünib see rahahulk peaaegu kahe miljardi kroonini.) Põhiliselt rahastati kahte projekti: maailma suurimate klaaskuplitega Inglise Rahvusliku Botaanikaaia ehitust ja enam kui viiesaja ruutkilomeetri suuruse mereäärse nn Millenniumipargi rajamist. Viimase rajatise kujundamisel lammutati endised mereäärsed tööstuskvartalid ning asendati jahisadamate ja golfiväljakutega puhkepiirkondadega. Just puhkemajanduse arendamises näeb Carmarthenshire oma tulevikku,” kirjeldas Margus Oro Suurbritannias kuuldut-nähtut.
Maakonnajuhtide sõnul on visiidi järel märgatavalt selgem nägemus võimalustest, mida võiksid Jõgevamaale pakkuda üha enam avanevad euroliidu abiprogrammid, samuti tekkis päris mitmeid ideid, kuidas suhteliselt väikese rahakuluga Jõgevamaad turistidele veel atraktiivsemaks muuta. Margus Oro sõnul andis ta igal kohtumisel ka faktilise materjaliga illustreeritud ülevaate Jõgeva maakonnast. “Päris mitmel puhul tundus, et see äratas enamat kui vaid kuulamisviisakusest tingitud huvi,” kinnitas maavanem.
PEEP LILLEMÄGI
Adavere lihatööstuses töötab ajutine pankrotihaldur
Jõgeva Maakohus algatas 31. juulil Jõgeva Maksuameti avalduse alusel ASi Adavere Lihatööstus pankrotimenetluse. Ajutiseks pankrotihalduriks määras kohus Toomas Saarma. Juba juunis tegi maksuamet ettevõttele vastavasisulise hoiatuse.
Praegu on töö lihatööstuses seiskunud. Toomas Saarma andmetel vaatab tegevjuhtkond üle tootmise jätkamise võimalused. “Saan kindlaks teha ASi Adavere Lihatööstus varad ja võlad ning annan kohtule arvamuse, kas ettevõttel on alalised või ajutised makseraskused,” teatas ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma Vooremaale.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal võivad kütid võtta viiel karul naha
Üleeile alanud ja novembrikuuni kestval karujahihooajal on lubatud Eestis maha lasta 30 pruunkaru. Jõgevamaa jahiseltsidele on eraldatud luba viie mesikäpa laskmiseks.
Tänavuse loenduse andmete põhjal elab Eestis 600 karu. Jõgeva maakonna jahipiirkonna 242 490 hektari suurusel maa-alal loendati 108 karu. Karurohkemad on Jõgeva, Kungla, Sadala ja Torma rendijahipiirkonnad, kus loendati 35 karu, Pikknurme ja Kursi piirkonnas elutseb 29 karu.
Kõigis maakonna üheksa jahindusorganisatsiooni rendijahipiirkonnas elab mõni mesikäpp. Kõige enam karusid ongi loendatud Jõgeva, Järva ja Virumaal, kus neid ka kõige rohkem kütitakse. Seevastu tohib Harjumaal tänavu maha lasta vaid ühe karu, Läänemaal mitte ühtegi.
Karude loendusandmetes on hakatud viimasel ajal kahtlema ja arvatakse, et Eestis on ainult 300 pruunkaru. Mõned ametnikud soovitavad karude küttimise tunduvat vähendamist või keelustamist nagu see on Euroopa Liidu maades. Jõgevamaal loendati tunamullu 99 karu ja kütiti üheksa, mullu siinmail elanud 105 mesikäpast lasti maha neli. Tänavu on kokku viie karu laskmiseks eraldatud load jahiseltsile Gustav, Jõgeva ja Kullavere jahimeeste ühingule ning Põltsamaa jahiseltsile.
“Karu pole Eestis ohustatud uluk, kes vajaks kaitsekorralduskava. Korralikku majandamist, seda küll. Jõgevamaal on karude arvukus tõusnud ja see hakkab juba ületama taluvuse piiri. Tänavu oleks võidud Põltsamaa piirkonnas karude küttimismahtu suurendada, kuna viimastel aastatel pole me ühtegi karu lasknud. Sel aastal on linna lähedal nähtud tegutsemas kuni kuut mesikäppa,” teadis Põltsamaa jahiseltsi esimees Udo Vellendi.
Olenevalt karu suurusest ja vanusest maksab karu laskmisluba 5 000—30 000 krooni, mõni isend veelgi rohkem.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KIRJAD
Oleme nördinud 27. juuli Vooremaa politseikroonika alarubriigis “Peeti kinni maksmata kaubaga” avaldatud ebatäpse info tõttu, mis jätab meist mulje kui kahtlusalustest kuriteos. Nüüd selgitaksime, mis meiega tegelikult toimus.
Jõime Keskuse poe pargis seltskonnaga veini. Samaaegselt pidasid Keskuse poe müüjad kinni ühe meie kaaslase Ivo. Nad kutsusid kohale politseinikud, kes Ivo kui kahtlusaluse varguses kaasa viisid.
Läksin (Jako) koos Samiga politseinike juurde juhtunut selgitama, kuid meid sõidutati samuti politseiprefektuuri. Mina (Kersti) käisin koos Jaanaga kodus. Tagasi tulles kavatsesime meiegi minna politseiprefektuuri kaaslaste kinnipidamise põhjusi uurima. Keskuse poe pargi juures peeti aga ka meid kinni.
Politseitöötajad väitsid, et meid (Kersti, Jaana, Jako) toimetati politseisse avalikus kohas alkoholijoobes viibimise tõttu, sest joobeseisundis olime tõesti. Keskuse poes toimunud vargusest andsime selgitusi kui tunnistajad. Kahjuks jääb politseikroonikast ekslik mulje, nagu oleksime meiegi Keskuse poest varastanud. Võõra kraami võtmisega me oma nime aga määrinud pole.
KERSTI LEHISMAA
JAKO METSAR
Käisin pasunakooride õllefestivalil
Hiljuti keegi proua mainis, et kui sa, Sass juhtud näiteks Tallinna õllesummerile minema, siis pane validool ja südametilgad tasku, vastasel juhul ütleb süda üles. Mul senini pole süda streikinud, aga mine tea, mis õllesummeril tehakse — äkki mõjub minu südamele halvasti.
Silmasin Vooremaas kuulutust, et 29. juulil toimub Rahuorus pasunakooride õllefestival, ka õllega seotud üritus. Et Tallinna õllesummeril ei saanud käia, siis läksin õllefestivalile. Istusin Vaiatus bussile ja sõit läks Torma. Bussilt maha tulles astusin mööda tuttavat teed Rahuoru pargi poole. Lapsepõlves elasin üsna Rahuoru lähedal Korbal mäenõlval väikeses moonakamajas ja üsna tihti sai Rahuorus käidud, sest siin elas mu sõber Viktor. Hiljem oli Rahuorus nõukogude sõjavangide laager.
Kohale jõudes kohtasin vanu tuttavaid ja meeldiv oli üle hulga aja vestelda. Juba tulid pasunakoori marsihelide saatel pasunakoorid ja peolised. Ürituse juht Vello Mäeots kuulutas pasunakooride festivali avatuks ja lavale kogunes Eesti Vabariigi Kaitsejõudude pasunakoor. Meeldivate marsihelidega hakkas minu jalg ka kaasa tatsuma. Siis esines Tartu, seejärel ühendatud pasunakoor, kus oli ka Torma, Mustvee ja Haapsalu pasunakoor.
Mõnusat puhkpillimuusikat oli mitu tundi. Vahepeal kõlas meeldiv valssidepopurrii. Läksin palusin üht prouat tantsima ja sain “korvi”. Ta vabandas ja mainis, et temal pole niipalju julgust, et esimesena tantsupõrandale minna. Ja rohkem ma ei julgenud kedagi tülitada.
Igale dirigendile pani Torma vallavanem Mati Kepp pärja kaela ja ulatati tänukiri koos nägusa kruusiga. Toimusid mängud lastele ja vildi viskamine.
Lõpuks astus lava ette rahvatantsurühm ja publiku hulgast kutsuti ka mehi tantsima. Kõige meeldivam oli kaabudega tants. Selle esitus pani publiku kaasa elama ja naerma.
Suures peotujus unustasin oma südame ära, ei võinud ju ette teada, millal see üles ütleb, nagu mulle mainiti... Kuid kõik oli korras ja mu süda tuksus peorütmiga mõnusalt kaasa. Kinnitasin maitsva hernesupiga keha. Heitsin pilgu käekellale, see näitas 17.30. Kurb küll, aga mul oli aeg lahkuda peolt, mis jäi veel täie hooga kestma.
Nüüd sellele mõeldes ma ei kahetse, et pasunakooride õllefestivalil käisin. Sain tuttavatega kokku, nautisin head puhkpillimuusikat. Kuid mis kõige tähtsam — kogesin, et mu süda peab suurepäraselt õllega korraldatud üritusele vastu. Ei ma enam ühegi proua juttu usu, kui see on õllega seotud. Noormehed ja mehed — minge ikka õllepidudele, ei need südamele haiget tee.
ALEKSANDER
KÕRGESAAR
Eesti päevalehtede nö poliitilisel maastikul paistavad igasugu tõmblused ja muutused toimuvat kiiremini ja kummalisemalt kui sellel “päris” alal, kus hetkel on vist suhteliselt loogiline paigalseis. Kuigi loogikaseaduste järgi peaks neljas võim olema stabiilsem: otsest võimuvõitlust pole ja erinevalt Riigikogu kolleegidest puudub ka poliitvastutus. Kuid ikkagi on tõmbetuuled pannud lehed laperdama ja liikumistrajektoore vahetama.
Kaua kestis päevalehtede seas kena kindel jaotus: Eesti Päevaleht parem ja Kolmikliidu-meelne, Postimees veidi tasakaalustatumalt parem, Sõnumileht kerge vasakkaldega (erilise mõnuga just praeguse valitsusliidu tegemisi ja ämbreid kajastav), Õhtuleht enamvähem apoliitiline. Esimene teenis isegi välja “õukonnalehe” austava tiitli. Viimase poole aastaga on aga toimetuste koosseisudes ja lehtede endi struktuurides toimunud segadused, mis on pilti pööranud. Kuna päevalehtede omanikud on suuremalt jaolt nö väljas, siis ei sõltu väljaande poliitiline suund neist, vaid rohkem tegijatest ja tegevjuhtidest, peatoimetajatest.
Viimasel ajal toimunud muutustest andis hea näite opositsiooni NRG-vastase meeleavalduse (25. juulil 2000) kajastamine, mis mõningate faktide tõlgendamises läks detailides niivõrd lahku, et raske ongi mingit “tõde” üles leida.
Juba pikemat aega valitsusmeelselt NRG tehingusse suhtunud Postimees täitis ka seekord oma kohust, suhtudes demonstratsiooni avaliku põlgusega. 26. juuli PM pealkirjastas vastava käsitluse Mart Laari ütluse järgi, kes teatas muidugi, et miiting kukkus läbi; samuti lasti sündmust kommenteerida vaid ühel poolel, peaministril. Reportaažis, uudisnupus ja juhtkirjas domineerisid laused a la “Ei tulnud kuigi palju rahvast”; “…elektrist olulisemaks osutus “Jah, Savisaar!” hüüda”; “… aktsiate võimalik müümine NRG Energyle on vaid juhuslik ajend” jne.
SL Õhtuleht jätkas vana Sõnumilehe stiili kajastada selliseid sündmusi irooniliselt ja nahutada kõiki. Reportaaž on väljaandele omaselt värvikas ja mitte kellelegi armu andev. Kollasesse kasti on paigutatud Edgar Savisaare väidetavad patud Tallinna linna juhtimisel, samas esikommentaar nahutab kõnelavale Savisaare selja
taha ürituse narrimiseks koomuskit tegema tulnud välisministeeriumi kantsleri Indrek Tarandi aktsiooni.
Üllatuseks on kõige tasakaalukamalt kõike kajastanud “õukonnaleht” Eesti Päevaleht. Hannes Rummi esikommentaar paneb meeleavalduse oodatust väiksema kvantiteedi halva ilma ja eestlase natuuri arvele. Reportaaž on mitmekülgne ja detailne, vältides otseseid väärtustamisi. Kommentaar on võetud nii Laarilt, sotsioloog Andrus Saarelt kui ka Keskerakonna peasekretärilt. Ka tuuakse ära fakt, et miitingulisi oli oma kolm korda rohkem, kui augustis 1999 toimunud kurikuulsal põllumeeste “sea”meeleavaldusel.
Suhtumised demonstrantide arvu on samuti kolmel väljaandel täiesti erinevad. Postimees kasutab lauseid “Inimesi oli kogunenud vaid tuhatkond, suurem osa neist pensioniealised…”; “... ulatus meeleavaldajate arv kuni tuhandeni, osad neist turistid ja muidu huvilised”. SL Õhtuleht ütleb lihtsalt, et platsil oli “umbes tuhatkond meeleavaldajat”. EPL teatab, et “vihmasajust hoolimata kogunes … üle tuhande inimese”.
Kõik see näitab selgelt, et kunagine vaimupealinna häälekandja Postimees on asunud aktiivselt võimu külje alla pugema, putkides Päevalehte sealt välja. Nagu eespool mainitud, on selles protsessis arvatavasti kõige rohkem süüdi toimetuste ümberstruktureerumine. Postimees tegi aastavahetusel läbi koondamise, samuti kaotas oma töökoha senine peatoimetaja Marko Mihkelson, kes üritas hoida poliitiliselt suhteliselt tasakaalus joont. Tema asemele tulnud Urmas Klaas on tuntud konservatiiv, samuti kollektiivis tugevnenud karmide antisavisaarlaste nagu näiteks Mai Vöörman jt positsioon.
Eesti Päevaleht tegi peaaegu paralleelselt läbi samu protsesse, kui rõhutatult Kolmikliidumeelne peatoimetaja Kalle Muuli õrnalt kõrvale lükati ja neutraalsem ning noorem Hanno Tomberg asemele pandi. Tomberg on palganud tööle 20-ndates eluaastates ajakirjanikke, kellele on võõras 30-aastastele nii armas isamaaliitlik retoorika. Koos Kalle Muuliga on oma seni kõvu seljatugesid hakanud kaotama ka Enno Tammer ja Kärt Karpa, kel mõlemal on just Savisaarega oma kanad kitkuda. Kalle Muuli aga on suundumas hoopis Postimehesse. Nii tuleb komplekt täielik.
Igal lehel on aga aegadega välja kujunenud kindel austajas- ja tellijaskond. Huvitav, kas ka nemad teevad väljaannete poliitilised keerutused kaasa?
MARGUS KIIS
NB! Margus Kiisil muudetud number
Kuna vahepeal oli M. Kiisi mobiilil mõningaid tehnilisi probleeme, siis oli see välja lülitatud. Seetõttu ta eriti avatud ei olnud. Uus telefoninumber on 051 980 674.
Enne remonti helistas Kaarel Kaudest ja ütles, et Riina Rand, kes kaebas, et Kaude söökla on tühi ja kasutamata, TEHKU ISE selle sööklaklubiga midagi. Vallavalitsus võiks vabalt selle nö ära vormistada.
2. augustil helistas laadakaupleja Piret, kellel olid kõige paremad mälestused käsitöölaadast Laiuse lossivaremetes. Korraldus olevat olnud fantastiline! Eriti kauplejate jaoks. Õhtune küünlavalgus varemetes olevat olnud fantastiline. Kõik muu olnud ka fantastiline. Lõpetamine olevat olnud lausa kuninglik!
Kuna seni on esitatud vaid kommentaare, kaebusi ja informatsiooni, siis tuletaks meelde, et selle telefoni kaudu võib ka küsida (peale selle, et kas tervitada või ostamüüa saab), M. Kiisi sõimata, ettepanekuid teha (näiteks telefoniküsitluse asjus) jms. Võimalused on teie.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Inimene on üks hämmastavalt järjekindel tegelane. Kui ta näiteks harjub ära, et iga päev kell kaksteist tuleb lõunale minna või kell kuus tuleb telekast järjekordset seebiseriaali vaadata, siis ta seda ka teeb, toimugu parajasti üleujutus, maavärin või sõda. Samuti üritatakse näiteks jätkuvalt kutsuda tuletõrjet, politseid ja kiirabi numbritelt 01, 02 ja 03, seda hoolimata juba aastapäevad tagasi toimunud numbrivahetusest ning kulukast ja pikaajalisest reklaamikampaaniast.
Leiutamisest alates on telefoni osatähtsus meie igapäevaelus järjest suurenenud, kusjuures infosajandil näib see protsess üha kiirenevat. Algsest rikaste ning sõjaväelaste mänguasjast on telefon muutunud hädasolijate abimeheks, südamepuistamise kanaliks ning rahateenimise vahendiks. Telefoni teel avaldatakse armastust ja ähvardatakse pommiga, kasvatatakse lapsi ja tellitakse rämpskaupa. Telefon valvab meie kodu ja asendab meid siis, kui oleme ära, laseb meid panka ja internetti ning saadab fakse. Paljudele meist tähendab mittetöötav telefon otsest ohtu tervisele, headele suhetele või, mis veel hullem, rahakotile.
Harjumuse jõud on suur, see lubab näiteks tubakafirmadel nautida miljardilisi kasumeid ning võimaldab täiesti ilmetutel valitsustel pikka aega võimul püsida. Millegipärast aga tundub, et meie telefonisüsteemi uue numbrivalimiskorra kehtestajad ei osanud harjumuse jõudu kuidagi arvestada, kui jätsid telefonikasutajatele uude numbrivalimissüsteemi sisseelamiseks vaid kuu aega.
Loodetavasti jääb uus numbrivalimissüsteem automaatvastajate abil meie telefonikasutajatele pikapeale siiski külge, ehkki võib kihla vedada, et kaheksat valitakse veel vähemalt aasta jooksul. Kuid milles olid süüdi keskjaamade, makseterminalide ja internetiühendusega arvutite kasutajad, kes ei peagi teadma, kuidas nende aparaat töötab?
AARE KIRNA
MAJANDUS
Prügimajanduse kordategemine maksab palju
Eestis on laias laastus 350 prügi mahapanemise kohta, mis teeb maakonna kohta 25—30 prügilat. Jõgevamaa Keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosepi sõnul ei vasta ükski neist vajalikele nõuetele. Vabariiki kavatsetakse ehitada 5—10 europrügilat.
Sügise alguses valmib Türi külje all euronõuetele vastav Väätsa prügila. Mart Joosepi andmetel võib ühe hektari ehitamine maksma minna 4—13 miljonit krooni.
Maakonnas koordineerib jäätmekäitlust Jõgevamaa Keskkonnateenistus, mis allub keskkonnaministeeriumile. Juhataja Mart Joosepi teatel koostatakse Eestis praegu vabariiklikku jäätmekorralduskava. See peaks valmima aasta lõpuks. “Julgen väita, et töögrupp ei ole veel päriselt tööle hakanud,” ütles Mart Joosep ja lisas: “Komisjon peaks välja ütlema, kus peavad asuma prügilad, mis vastaksid kõikidele
euronõuetele ja looduslikele tingimustele.”
Europrügila Tormasse
Esimest euronõuetele vastavat prügilat maakonnas, mis hakkab esialgu teenindama ainult Peipsi äärset piirkonda, ehitatakse Torma valla territooriumile. Abivallavanem Martin Ambo teatas Vooremaale, et üks kolmandik töödest on tehtud. Edasiste summade saamine on jäänud Keskkonna Investeeringute Keskuse reorganiseerimise taha. “Kui oleks raha kevadel kätte saanud, oleks prügila sügiseks valmis olnud. Momendil ei ole aga see kindel. Vajaminevad miljonid (ainuüksi savikangas ja kile paigaldamine maksab kumbki miljon krooni) loodame sel aastal kätte saada, kuid takistuseks võivad saada ehitamistingimused. Kile paigaldamine nõuab kindlat välistemperatuuri,” täpsustas Martin Ambo.
Valvatavad prügilad
Praegu võetakse organiseeritud korras prügi vastu Umbusis ja Toobal. Mõlemaid prügilaid valvatakse ja prügi mahapanemise eest makstakse ka saastemaksu. Tabivere vallavanem Aare Aunap mainis, et vallas on ajutine ilma valveta Ora prügila. ASi Laiuse Kote juhataja Ain Viigi sõnul kasutab nende firma Laiusevälja prügilat, mille kohta on viieaastane kasutusluba.
“Veame oma transpordiga põhiliselt Laiuse piirkonna ning Siimusti, Laiuse ja Mõisaküla kalmistute prügi,” mainis Ain Viik. Leping on sõlmitud ka Torma vallaga, et hakata edaspidi vedama Sadala prügi. Aktsiaselts valmistab ise konteinereid ning on neid üles pannud isegi Tõikveres.
ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepa andmetel kasutavad Tooba prügilat Jõgeva linn ning Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare vald. Aastas ladustatakse 5000—6000 tonni prügi, sellest veab AS Jõgeva Elamu 4000 tonni piires. On kehtestatud jäätmete ladustamise maks 75 krooni tonni pealt, mis katab prügila haldamiskulud, 250 000—300 000 krooni aastas.
Küllaltki suure osa kuludest moodustab riigile laekuv saastekahju hüvitus, umbes 35 000 krooni aastas. AS Jõgeva Elamu on omavahendite arvelt teinud Tooba prügilas kulutusi 1999. aastal 151 000 krooni ja sel aastal viie kuuga 50 000 krooni ümber. “Koos Jõgevamaa Keskkonnateenistusega tegime Keskkonna Investeeringute Keskusele taotluse 180 000 krooni saamiseks Tooba prügila rekonstrueerimistööde läbiviimiseks,” lausus juhataja.
Probleemiks erasektor
AS Jõgeva Elamu näeb küsimuse lahendust spetsiaalse inimese töölevõtmises, kes peaks hakkama inimestele seletama prügi mahapanemise probleeme. Esmalt selgitatakse välja, kas eravalduse omanikul on prügikonteiner. Tehakse ka kindlaks, kes prügi ära veab ja kuhu see viiakse. Toobale ladustamiseks tuleb ASi Jõgeva Elamu kassast osta vastav talong. Ka on Jõgeva linnas rakendamisel jäätmehoolduseeskiri, mis sätestab täpselt, kuidas prügiga toimida.
Üksjagu tegemist on prügikastide juurde visatud vana mööbliga. ASi Jõgeva Elamu juhataja lausus, et enne kui inimene vana mööbli ära viskab, peaks ta kindlaks tegema, kuidas toimida, kas põletada see ära või tellida äravedamisteenus
vastavalt firmalt. “Tasuta teenuseid enam Eestis ei ole,” konstateeris Vello Mäesepp. Prügikonteinereid saab tellida firmadest, ka ASist Jõgeva Elamu.
Kahe teraga mõõk
Peale loaga mahapanemiskohtade eksisteerib väga palju omavolilisi prügi mahapanekukohti. Ain Viigi andmetel sokutavad paljud oma prahi maha just põllunurkadesse. Terve Siimusti alevi ümbrus on ära lagastatud. Samuti on palju jäätmeid veetud Kurista biotiikide ümbrusse.
Ain Viik ei poolda väikeste prügilate kaotamist. Europrügilasse vedu on kallis. Seetõttu võib arvata, et igasuguseid isetegevuslikke prügi mahapanemise kohti hakkab juurde tekkima. Põltsamaa linna arendusnõuniku Jüri Reinpõllu andmetel jäävad uued prügilad (Torma, Aardla ja Väätsa) ligi 70 km kaugusele.
Looduskaitsja Tiit Seeri ütluse kohaselt on ühiskond oma liikmetele kehtestanud kindlad käitumisnormid ja nendest tuleb kinni pidada. Ka looduses käimine ja viibimine on mitme seadusega reguleeritud. Ta lisas, et kõige enne peaks inimene kindlaks tegema talle kuuluva territooriumi. Ülejäänud maa-ala kuulub kas teisele omanikule või siis haldavale asutusele (riigimetsad, teed, tänavad jne), kus kehtivad oma käitumisreeglid. Lubatud tegevused on vastavalt ka märgistatud, näiteks prügi mahapanemise koht, laagriplats, lõkke tegemise paik, parkimiskoht.
ASi Tomel juhi Toomas Orumaa arvates ei vasta inimeste kultuuritase veel nõuetele. Tiit Seeri andmetel vormistab keskkonnainspektor protokolli maaomanikule, mitte risustajale. Maaomanik peab teiste prahi ise ära koristama. “Esmalt peaks omanik oma territooriumi märgistama ja kehtestama seal reeglid. Alati peaks olema võimalik omanikuga kahju suuruses kokku leppida. Kahjuks puudub traditsioon. Eraomandus ja valdus kehtib meil alles 1990. aastate algusest saadik,” lisas Tiit Seer.
Mart Joosepi arvates saab liikumisel Euroopa Liidu poole esmaseks takistuseks euronõuetele vastavate keskkonnatingimuste ülevõtmine. “Inimeste keskkonnaalane teadlikkus peaks hakkama kasvama. Ükskord peaks kohale jõudma arusaam, et reostatakse loodust. Alles nüüd hakatakse koolide õppeprogrammidesse panema keskkonnakaitsealast materjali,” lausus ta.
“Prügist ei vabane me kunagi ja seda tekib alati, kuni eksisteerib inimkond,” ütles ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepp teema lõpetuseks.
RAIVO SIHVER
Soome riik toetab Palamuse rahvakooli projekti
Soome haridusministeerium otsustas eraldada 170 000 Soome marka Ikaalise linna ja rahvaülikooli, Pirkanmaa ametikõrgkooli Ikaalise osakonna ja Palamuse valla ühisele täiskasvanute koolitusprojektile.
Sõprussidemed ja kultuurisuhtlus on toiminud Palamuse valla ja Ikaalise linna vahel kümmekond aastat. Ühiseid koolitusprojekte, enamasti keele ja käsitööalaseid, on tehtud varemgi. Seekordne on mahukam ja põhjalikum ning peaks perspektiivis viima Soometüüpi rahvaülikooli ehk meie versioonis rahvakooli asutamiseni Palamusel. Projekti Ikaalise-poolsed vedajad esitasid rahataotluse umbes aasta tagasi. Tänavu mai lõpus käis Soome haridusministeeriumi koolivalitsuse esindaja Palamusel siinsete projektiosaliste ja kohalike oludega tutvumas ning juulis tuli rahastamisotsus. Projekti Palamuse-poolse juhi Arne Tegelmanni sõnul ei tule kogu projektiraha (Eesti kroonides on seda umbkaudu pool miljonit) Eestisse, sest osa sellest kulub Soomest Palamusele kursusi läbi viima tulevate õpetajate ja projekti Soome-poolsete juhtide töötasudeks ja sõidukuludeks. Eestisse tulevatest summadest makstakse siinsete õpetajate, tehniliste töötajate ja projektijuhi töötasud ning sidekulud jms. Palamuse
vald omalt poolt kindlustab tööruumid ning külalisõppejõudude majutuse.
Soome õppejõud tulevad rahvakooliprojekti raames õpetama arvutiõpetust, soome keelt, väikeettevõtlust ja turundust ning turismi. Kodumaiste õpetajate abiga on plaanis korraldada inglise keele, tantsu ja käsitöökursusi ning tutvustada ettevõtluse juriidilist külge.
Möödunud nädalal Palamusel viibinud Pirkanmaa ametikõrgkooli Ikaalise osakonna juhataja Vieno Turuneni ja Ikaalise rahvaülikooli rektori Sirppa Sippola sõnul on koolitusprojekti eesmärgiks jagada Palamuse kandi inimestele eluliselt vajalikke teadmisi, mis suurendavad nende toimetulekuvõimet. “Nii et kui inimene õpib kursusel mingit käsitööala, peaks ta läbi tegema ka turundusalase kursuse, et osata oma toodangut müüa,” ütles Vieno Turunen.
Arne Tegelmanni sõnul on rahvakooli projekti raames toimuvate kursuste tutvustamiseks kavas välja anda väike voldik. Kursuste tasu püütakse määrata selline, et kellelgi raha pärast neile tulemata ei jääks.
RIINA MÄGI
KULTUUR
Möödunud nädalavahetusel toimunud käsitöölaat, mis juhatas sisse Karl XII Laiusel talvitumise 300 aasta juubelile pühendatud Kuninga Aasta, oli Laiuse ordulinnuse varemete kui kultuuriürituste toimumise paiga ilusaks taassünniks.
Laat algas laupäeva keskpäeval kujuteldava ajaratta tagasikerimisega aastasse 1700 ning Laiuse rahva ettevalmistustega kuninga saabumiseks. Kui kuningas kannupoiste saatel lõpuks saabus, juhatati ta pärast väikest tervitustseremooniat lossihoovi püstitatud kuningatelki. Sinna suundusid veini ja suupisteid maitsma ka peenemad külalised, muu rahva kutsus laadajuht Raimo Aas, legendi järgi Vaimastvere kandi vigur talupoeg, laadaoste tegema.
Laat toimus lossimüüridest väljaspool. Kauplevate käsitööliste jaoks püstitatud telklinnak pidi jäljendama käsitööliste küla, mis Laiuse lossi juures, tõsi, mitte just samal kohal, sajandite eest paiknes. Käsitöölisi oli tulnud Jõgevamaalt ja kaugemalt, kõik enamasti stiilse väljapanekuga ja stiilses riietuses.
Peale valmisesemete ostmise sai ühtteist ka ise meisterdama õppida. Järvamaa käsitööseltsi telgis õpetas üks proua näiteks iidset heegeldamistehnikat — tuniisi, oma ametisaladusi ei hoidnud vaka all ka pastlategija ja paljud teised. Metsavana väljanägemisega mehele, kes lähemal uurimisel Räpina lilleseadjaks Urmas Udsoks osutus, jätkus õpilasi terveks laadapäevaks: ta õpetas lihtsast kraaviäärsest rohust kübaraid ja korve tegema. Asi oli pealtnäha lihtne, aga omade nippidega, tulemus see-eest väga originaalne ja looduslähedane.
Üleöö kuningaks
Kaks meest keerutasid laadaplatsil aga hoopis praevarrast. Vardas oli juba isuäratavalt küpse ilme omandanud metsseakesik, millesse soojuse ühtlasemaks jaotumiseks suured naelad olid löödud ning mida aegajalt tumeda õllega kasteti. Vardakeerutajate, Räpina jahipiirkonna jäägri Hillar Sillaoru ja tema abilise Mati Juhansoni sõnul pidi metssealiha kõige paremini maitsema vürtsikamate, näiteks mustsõstraid või pohli sisaldavate toorsalatitega. Iga mats seda seekord siiski maitsta ei saanud: hõrgutis oli reserveeritud kuningale ja tema külalistele.
Salapärase kuninga — tema isikut identifitseerida ei suutnud ka need, kes Jõgevamaa taidlusringkondi väga hästi tunnevad — jutule sai allakirjutanu laadapäeva õhtul. Küsimusele, kuidas kuninga päev möödus, vastas sümpaatne noormees, et põhiliselt külalistega viisakusi vahetades ja klaase kokku lüües, koos Jõgevamaa taidlejatega ajaloolisi tantse tantsides, kuninglikke autogramme jagades ning huviliste kolmesaja aasta tagust eluolu puudutavatele küsimustele vastates. Selleks viimaseks ei olnud kuningal, kes muul ajal mitte Karli, vaid Matti nime kannab (päritolult on ta pärnakas) ning riigijuhtimise asemel Tallinna Tehnikaülikoolis tudeerib, kahjuks kuigivõrd aega valmistuda olnud, sest temale tehti ettepanek kuningaks hakata vaid mõni päev enne laata, kui esialgne kuningakandidaat ära ütles.
Poola turg
Merje Talistu, käsitöölaada korraldamise idee väljakäija ja käsitööliste kokkukutsuja, ütles, et laadapäeva üks raskemaid momente oli varahommikune võitlus ajaloohõngulise laada konteksti mittesobiva “neoonkauba” pakkujatega. Lõpuks leiti kompromiss ja moodustati nendest, kel oma telgid ja müügilauad olemas, nurgatagusele platsile nn Poola turg: oli ju Laiuse linnuses millalgi ka Poola aeg.
“Positiivne tagasiside käsitöörahvalt, ajendatuna nii omapärasest miljööst kui ka edukast müügipäevast, korvab korraldamisvaeva,” arvas Merje Talistu.
Laada kultuuriprogramm, mille juhiks oli Airi Rütter, kulmineerus vastu südaööd, mil kanti ette Merleen Läänemäe poolt Carl Orffi “Carmina Burana” muusikale loodud tantsuetendus ning esines Viljandi linnakapell.
Laada peategelane oli aga vist siiski varemetes ordulinnus ise, mis öösel tuledest valgustatuna eriti romantiline välja nägi.
RIINA MÄGI
25.—28. juulini toimus Pärnumaal Jõulumäel seitsmes üleriigiline Noortefoorum.
Seekordne laagri juhtlause oli “Koos on rohkem võimalusi”. Kohale tuli ligi sada noort üle Eesti vanuses 16—19 eluaastat. Noortefoorum oli mõeldud eri rahvustest gümnaasiumiõpilastele, kes on aasta jooksul osalenud Junior Achievementi (see on organisatsioon, mis pakub majandus ja äriõpet) programmides. Jõgevalt käisid foorumil neli õpilast ühisgümnaasiumist: Kersti Vahtla, Kati Skalkina, Kristi Kikas ja Kristel Kivioja, ning kooli direktor Jüri Toit, kes on ka majandusõpetaja.
Noortefoorumi eesmärk oli pakkuda õpilastele kasulikku ja meeldivat tegevust suvevaheajal. Laager andis suurepärase võimaluse sundimatus õhkkonnas eakaaslastega suhelda, aitas mõista kultuurierinevusi ja rahvuste seotust ühiskonnas. Erinevate tegevuste kaudu omandati uusi teadmisi ja praktilisi oskusi.
Majutus oli Jõulumäe tervisekeskuses, mis on väga heal tasemel ja kus toimuski aktiivne tegevus. Isegi jahedavõitu ilm ei takistanud vabas õhus ja ilusas looduses läbi viia spordivõistlusi ning metsas orienteerumist. Samuti toimusid erinevad ekskursioonid ja matk K. Pätsi mälestusmärgi juurde. Huvitavad olid kohtumised ja vestlused tähtsate haridus-, majandus- ja ühiskonnaelu tegelastega. Toimusid loengud ja rühmatööd, mis aitasid õpilastel leida vastuseid erinevatele küsimustele. Eriti põnevaks kujunes aktiivseminar “Minu võimalused koolielu paremaks muutmisel”, kus otsiti lahendusi kooliprobleemidele. Teadmisi ja oskusi sai proovile panna erinevate majandust ja rahvusvahelist suhtlemist ning kultuuride erinevusi modelleerivate mängude kaudu.
Foorum oli hästi korraldatud, väga tihe ja huvitav ajakava pani kõiki osalejaid kiirelt ja aktiivselt tegutsema. Foorum andis noortele palju praktilisi oskusi, akadeemilisi teadmisi, esinemisjulgust, uusi tutvusi ja sõpru ning tõstis enesehinnangut. Oli kurb lahkuda, kuid kõik jäid laagriga rahule.
KERSTI VAHTLA
KATI SKALKINA
Rahvusvaheline motokokkutulek Jõgevatreff on küll selleks korraks läbi, ent telepildi vahendusel on selle sündmustele võimalik tagantjärele kaasa elada homme, mil läheb eetrisse Eesti TV sportlikmeelelahutusliku saatesarja xstart järjekordne saade.
25-minutiline saade, mis algab kell 23, on tervenisti pühendatud motokokkutulekule ja seda korratakse laupäeval kell 16.20.
"V"
Päev Carl Robert Jakobsoni ja puhkpillimuusikaga
Möödunud laupäeval tähistati Tormas Eesti ühiskonnaelu suurkuju Carl Robert Jakobsoni 159. sünniaastapäeva. Rahuorus toimus puhkpilliorkestrite õllefestival Topof (Torma puhkpilliorkestrite festival). Piduliku ja meeleoluka kultuuriürituse korraldasid Torma Põllumeeste Selts, Maanaiste Selts, kohalik vallavalitsus ning valla rahvamajad.
Laupäeva hommikul koguneti Torma Põhikooli juures asuva Carl Robert Jakobsoni mälestussamba juurde suurmehe 159. sünniaastapäeva tähistama. Piduliku sündmuse avas Torma vallavanem Mati Kepp. Eesti Kaitseväe puhkpilliorkester (dirigent Peeter Saan) mängis isamaalist muusikat. Kohal oli ka Carl Robert Jakobson ise (rahvusmeeskori RAM direktor Vello Mäeots), kes luges katkendi oma isamaakõnest.
“Vello Mäeots paluti Jakobsoni rolli seetõttu, et ta välimuselt temaga sarnaneb,” ütles Vooremaale Mati Kepp. Torma osaühingu juhataja ja puhkpilliorkestri klarnetimängija Ahto Vili märkis: “Tavaliselt seostatakse Jakobsoni elutegevusega Sakala väljaandmist Viljandis ning Kurgjat. Ei maksa aga unustada, et Jakobson elas 21 aastat Tormas ja asutas ka siinse puhkpilliorkestri. Carl Robert Jakobson peaks Tormale tähendama seda sama, mis Oskar Luts Palamusele.”
Rahuorus toimunud puhkpilliorkestrite festivalil Topof musitseerisid Eesti Kaitseväe orkester, orkester Popsid Tartust, Torma puhkpilliorkester, kus mängisid ka Jõgeva puhkpilliorkestri muusikud, puhkpilliorkester Mustveest Valter Jaanuse ning Haapsalust Aarne Õunapuu juhtimisel. Kõik orkestrid esinesid ka ühiskontserdiga, mida juhatas orkestri Popsid dirigent Enno Tubli. Lõpuks esitasid ühendorkestrid üliõpilaskorporatsioonide repertuaarist pärit õllelaulu, mille sõnad pealtvaatajatele-kuulajatele kaasa laulmiseks välja jagati.
“Nimetasime puhkpilliorkestrite festivali õllefestivaliks, sest arvame, et õlu ja puhkpillimuusika sobivad hästi kokku,” rääkis Ahto Vili. “Minagi kuulaksin senisest märksa rohkem puhkpillimuusikat,” märkis Torma Maanaiste Seltsi esinaine Saima Lehtveer.
Enno Tubli märkis, et puhkpilliorkestrite festivali võiks hakata Tormas igal suvel korraldama. “Igati teretulnud oleks noorte pillimeeste tulek orkestritesse. Mis puutub meie repertuaari, siis sageli peame mängima välismaa autorite teoseid, sest eesti heliloojad kirjutavad liiga keerulist muusikat,” lisas ta.
Enno Tubli juhatas Torma festivalil ka Torma puhkpilliorkestrit. Torma Põllumeeste Seltsi esimehe Ahto Vili sõnul on plaanis hakata Tormas puhkpilliorkestrite festivali korraldama igal aastal juulikuu viimasel laupäeval.
JAAN LUKAS
Saare vald sai Kalevipoja mõõga
Möödunud reede õhtul toimus Voorel tänavuste Vooremaa päevade avaüritus, kus pärast tseremooniat kohalikul lauluväljakul mindi rajatavasse parki puid istutama.
Vooremaa päevade avakoosviibimise sissejuhatuseks mängis Väägvere puhkpilliorkester Tartumaalt. Reipa muusika saatel sõitsid hobuvankritel Voore lauluväljakule piirkonna omavalitsusjuhid: Jõgeva vallavanem Toivo Ilves, Saare vallavanem Jüri Morozov, Palamuse vallavanem Märt Jallakas, Tabivere vallavanem Aare Aunap ning Tartu valla haridus- ja kultuurinõunik Terje
Kruusalu.
Saare piigade saatel saabus kohale ka Kalevipoeg, kes luges eeposest inspireerituna tänapäevaste oludega kohandatud salmi. “Sattusin Kalevipoja rolli ootamatult. Sellised üllatuslikud ettevõtmised õnnestuvad aga teinekord päris hästi,” ütles Saare valla spordijuht Ergo Prave. Vooremaa päevade avaürituse peakorraldajaks oli Saare vallavalitsuse kultuurinõunik Ene Uuna.
Möödunud aastaste Vooremaa päevade keskseks paigaks oli Jõgeva vald, kusjuures päevade avaüritus toimus Laiuse mäel. Nüüd andis Jõgeva vallavanem Toivo Ilves Saare kolleegile Jüri Morozovile üle Vooremaad sümboliseeriva suveniiri — Kalevipoja mõõga koos hobuserauaga. “Andku selle mõõga raskus meie tegudele kaalu ja teravus meie ajudele vahedust ning arukaid otsuseid,” lausus Saare vallavanem.
Seejärel esinesid Vooremaa valdade isetegevuslased. Enne pimeduse saabumist läksid Vooremaa valdades asuva 85 küla esindajad ning üritusele kutsutud külalised puid istutama. “Voorele istutati tammesid, pärnasid, ebatsuugasid ning mägimände. Puude istutamist võib lugeda mõisapargi kaasajastamiseks, kuid sisuliselt rajati Voorele uus park,” märkis Vooremaale Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna juhataja Ene Ilves.
“Vooremaa päevade raames toimub Jõgevamaal veel teisigi meeleolukaid ja huvitavaid üritusi,” rääkis Saare vallavanem Jüri Morozov.
JAAN LUKAS
SPORT
Jõgeva kergejõustiklased olid Valgas kiired ja osavad
Valgas toimunud kergejõustiku meistrivõistlustel A ja B-klassi noortele osales ka 11 Jõgevamaa sportlast.
Pingelisel jõu ja osavuseproovil pääsesid Jõgevamaa spordipoistest ja -tüdrukutest finaali Pajusi valla neiu Anu Teesaar, kes õpib Audentese erakoolis (spordiklubi ERM), spordiklubi Põltsamaa kergejõustiklased Merje Vill, Nele Pallo, Olavi Püvi ja Ruti Järvesoo ning Mihkel Kukk ja Joosep Randoja Jõgeva spordiklubist Harta.
Jõgevamaa sportlastest oli Valgas kõige edukam Anu Teesaar, kes pälvis esikoha kõrgushüppes. Ta ületas lati 1.69 kõrguselt. Odaviskes pälvis Anu Teesaar aga kolmanda koha. Üllatuseks oli Olavi Püvi esikoht kaugushüppes. Põltsamaalanna Merje Vill heitis aga ketast 37.10 kaugusele, mis tõi talle hõbemedali.
“Merje Vill parandas oma isiklikku rekordit, mis peaks olema ka Jõgevamaa noorterekord. Merje, kes õpib Nõo Reaalgümnaasiumis, on läbinisti sporditüdruk, kes teeb sporti pingelise õppetöö kõrvalt. Muuhulgas tegeleb ta ka võrkpalliga,” ütles spordiklubi Põltsamaa treener Lea Vilms.
“Jõgevamaa sportlased tulid Valgast tagasi nelja medaliga, mis on meie rikkalikum medalisaak kergejõustiku meistrivõistlustelt,” lausus spordiklubi Harta treener Hanno Koll.
Spordiklubi Harta sportlane Mihkel Kukk pälvis neljanda koha odaviskes. Sportlik noormees valiti 1983.—1984. aastal sündinute noortekoondisesse, mis esindab Eestit 22.—23. augustini Kaunases toimuvatel Eesti, Läti ja Leedu maavõistlustel.
“Mihkel Kukk võiks oma võimete poolest tulevikus olla üks Jõgevamaa lootustandvamaid odaviskajaid,” arutles treener Hanno Koll.
Samuti võistlesid Valgas heatasemeliselt keskmaajooksja Siim Emajõe ja sprinter Elmo Krumm.
JAAN LUKAS
6.—17. juulini Soomes Jyväskyläs toimunud kergejõustikuveteranide Euroopa meistrivõistlustel osalesid edukalt Jõgevamaa veteranid.
Suurkonkurentsis saavutas seljaoperatsiooni järelmõjudega Ants Paju kettaheites 23 osaleja hulgas neljanda koha tulemusega 42.42. Elvi Bender oli heidete mitmevõistluses 2555 punktiga kuues, kettaheites 24.55ga seitsmes. Elvi Korjus oli kuulitõukes tulemusega 9.02 seekord kaheteistkümnes.
Sportlikus käimises saavutas Toomas Rosenberg 5 ja 20 kilomeetri distantsil viienda koha, tulemused vastavalt 25.02,53 ja 1:51.29,0.
ENDEL MÄNNIK
MITMESUGUST
Möödunud pühapäeva õhtul jõudis Laiuse lossivaremetesse suvetuur “Keskaegne päev linnuses”.
Tont teab, mis oli põhimagnetiks, kas publiku soov (taas)avastada vahepeal võssa kasvanud ning nüüdseks kenasti heakorrastatud lossivaremeid, ühe esinejana välja reklaamitud peaminister Mart Laari nimi või tuuri varasemate ürituste telekajastused (kes siis ei tahaks ennast ekraanil näha!), aga rahvast oli kui murdu.
Laari ja Jüri Kuuskemaa asemel pidi rahvas leppima üksnes Kuuskemaaga, aga too oli seeeest ajalooallikaid uurides tõeliselt tänuväärse töö ära teinud. Nii rohkearvulisele publikule, kellest suur osa pealegi söögijoogitelkide vahet saalis, oli ajalooloeng ehk pisut pikk, aga tõelised ajaloohuvilised püüdsid, kõrvad kikkis, kuldjutu iga tera talletada ning läksid pärast Kuuskemaa juurde lisagi küsima. Nüüd, mil Laiuse linnus ja Karl XII siinviibimine päevakorda tõusnud, tuntakse eriti teravat puudust nii ühe kui teise kokkuvõtlikust, laiemale publikule “seeditavast”, aga sealjuures ka ajaloolise tõega kooskõlas olevast käsitlusest. Erinevalt paljudest teistest teab Kuuskemaa, missugustest allikatest selle tõe ja tervikpildi tükke otsida. Ja tal pole midagi oma valduses oleva materjali voldiku kujul ilmutamise vastu, kui Jõgeva maa- või vallavalitsus selle vastu huvi tundma peaks.
Kuuskemaa jutu kõrval meenutas keskaega veel rüütliturniir, mille käigus kiivri- ja raudrüüimitatsioonides rüütlid A, B, C, X, Y ja Z (neist mõne puhul pidid kiiver ja rüü ka nende naissoo hulka kuulumist varjama) narmastekkidega kaunistatud hobustel mööda publikust moodustunud turniiritänavat ringi kappasid ning rauast ja plekist meisterdatud kujuteldaval vaenlasel mõõgaga käsi otsast raiusid, posti otsa pandud kapsapäid poolitasid ja lõpuks veel üksteist sadulast maha tõugata püüdsid, ehkki tegelikult hüppas kukkuja ise osavalt hobuse seljast maha.
Rüütlitele ning nende sõjasulastele ja hobustele (kuuldavasti pidi nende kodutall Luunjas asuma) peab au andma: nende esitus oli päris atraktiivne ja ürituse kontekstiga kokku sobiv. Muud tuurikorraldajate pakutut oli aga keskajaga üsna raske seostada. Väikeste Lõõtspillide Ühingu teada-tuntud lood pole ju kaugeltki keskaegsed, laste kokkumeelitamiseks kohale toodud teleelukas onu Frederik ammugi mitte. Isegi õhtu juht, “Kahvli” mees Hannes Võrno tegi oma tööd, mille hulka kuulus ka tema mitte eriti vaimukatele küsimustele vastanutele tuurisponsori Postimehe nänni jagamine, päris tavalises tänavariietuses.
Tuurireklaamil seisnud üleskutse, et publik end keskaja stiilis riietaks, mõjus selle taustal imelikuna. Ja üleskutset tõsiselt võtnud Tartu kunstnikul Kaja Raitaril, kes oma poegade ning naabritüdruku tarvis tõelised printsi ja printsessikostüümid oli õmmelnud, ning mõnedel teistelgi oleks õigupoolest põhjust olnud solvuda.
Kui uskuda möödunudlaupäevast SL Õhtulehte, oli tuuri Kuressaareüritusel rahvas korraldajate peale paljude ürituse reklaamis lubatud asjade ärajäämise pärast üsna kuri olnud. Seal polnud isegi Kuuskemaad kohal olnud, Laarist, kes Õhtulehele väitis, et oli lubanudki osaleda vaid Paide-üritusel, rääkimata. Laiusel võeti rohkem rahulikult seda, mida võtta oli. Ja mine tea, äkki näeb see kõik pärast teleekraanil väga vinge välja.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Esmaspäeva öösel kell veerand kolm kutsuti politsei Põltsamaa bussijaama, kus pikemat aega lärmasid purjus noorukid. Veidi enne politseipatrulli saabumist oli noorukitekamp jõudnud ühe autoga minema sõita.
Veidi enne südaööd kutsuti politsei Jõgeva lähedale Kaera külla peretüli lahendama. Naist peksnud purjus mees jõudis aga enne politsei saabumist majast jalga lasta.
Teisipäeva öösel kella poole kahe paiku leiti Torma vallas Sadala alevikus ühest taluaiast meesterahva laip. 48-aastase mehe väliste vägivallatunnusteta laip saadeti
kohtuarstlikuks ekspertiisiks Tartusse. Surnu kõrval lebas poolik viinapudel.
Teisipäeva hommikul kella viie paiku lõhuti Jõgeval Pargi tn 27 juures sõiduauto BMW esiklaas. Autost viidi ära raadiomakk.
Öösel ärandati Jõgeval Rohu tn 6 eest seisnud punane mootorratas Jawa, registreerimismärk 751 CF.
Kolmapäeva hommikul teatati Pala vallas Piibumäe kaupluse juurest toime pandud vargusest. Metallivargad olid maha võtnud ja minema viinud kaks postivahet elektriliini.
Üleeile pärastlõunal ei tulnud sõiduauto VAZ 2103 juht Jõgeval Sõnajala ja Kruusa tänava ristmikul toime parempöörde sooritamisega ning sõitis otsa Ford Sierrale. Avarii põhjustanud auto lahkus sündmuskohalt, kuid politsei sai põgenejad kiiresti
kätte. Roolis istunud juhilubadeta noormees ja tagaistmel olnud auto omanik olid purjus.
Eile hommikupoolikul peeti Kassinurme tankla juures kinni Jawal sõitnud ilma kiivrita mootorrattur, kellel polnud esitada juhiluba ega teisi dokumente. Mees ja ratas toimetati politseiprefektuuri.
Nädalavahetusel toimunud suurürituste ajal oli maakonna teedel liiklejaid tavalisest tunduvalt rohkem. Politseioperatsiooni käigus tabati 9 alkoholijoobes sõidukijuhti. Neist neli — kõik Maarjamaa mehed — juhtisid mootorratast. 38-aastane mootorrattur Viktor Maspanovi jäi sõiduki juhtimisega alkoholijoobes vahele teist korda viimase aasta jooksul. Korduva purjuspäi sõitmise pärast algatati kriminaalasi ka Kaido Kruusi (32) ja Andrus Lossi (26) suhtes.
Neljapäev, 3. august 2000. a.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
PEEP LILLEMÄGI
Adavere lihatööstuses töötab ajutine pankrotihaldur
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal võivad kütid võtta viiel karul naha
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
KIRJAD
KERSTI LEHISMAA
JAKO METSAR
Käisin pasunakooride õllefestivalil
ALEKSANDER KÕRGESAAR
MARGUS KIIS
NB! Margus Kiisil muudetud number
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Prügimajanduse kordategemine maksab palju
RAIVO SIHVER
Soome riik toetab Palamuse rahvakooli projekti
RIINA MÄGI
KULTUUR
RIINA MÄGI
KERSTI VAHTLA
KATI SKALKINA
"V"
Päev Carl Robert Jakobsoni ja puhkpillimuusikaga
JAAN LUKAS
Saare vald sai Kalevipoja mõõga
JAAN LUKAS
SPORT
Jõgeva kergejõustiklased olid Valgas kiired ja osavad
JAAN LUKAS
ENDEL MÄNNIK
MITMESUGUST
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA