Vooremaa
Tänavust teraviljasaaki rikuvad vihm ja väetiste puudus
Tänavune teraviljasaak on põldudelt nüüdseks koristatud. Et koristustööde algus hilines, saadi seekordne saak salve mõned nädalad hiljem kui eelmisel aastal. Rukkisaak on vihmasest koristusperioodist tingituna toiduviljaks üsna kõlbmatu.
Palamuse vallas OÜs Puidukaubandus koristati tänavu kokku ligi 3000 tonni teravilja ja keskmiseks saagiks saadi 2,5 tonni hektari kohta. "Arvestades põldudele pandud tagasihoidlikku väetisekogust - 26 kilogrammi tegevainet hektari kohta -, võib meie saake korralikuks pidada. Igatahes enne koristamist kartsime, et saagid jäävad märksa väiksemaks," rääkis agronoom Ain Laas.
"288 hektaril kasvatasime rukist "Vambo", mille keskmiseks saagiks saime 2,7 tonni hektari kohta. Praegu on osa rukkist aidas ning teatud koguse oleme söötnud juba loomadele. Loomad saavad meil ka segasööta, kus on üks kolmandik rukist ja kaks kolmandikku kaera. Madala langemisarvu tõttu on selle aasta rukist toiduviljaks üsna keeruline müüa," lisas ta.
OÜs Puidukaubandus on viis kombainerit. Agronoom Ira Nurga sõnul olid nendest parimad töötulemused Margus Kaasikul, kes koristas 336 hektarilt 837 tonni vilja, ning Ain Puusepal, kes sai 277 hektarilt saagiks 725 tonni.
Oder "Annabel" esmakordselt Eestis
Jõgeva Seemnekeskuses andis juhataja Arvi Tupitsa hinnangul kõige paremat saaki oder. "Esmakordselt Eestis kasvatasime Saksa odrasorti "Annabel", mille keskmiseks saagiks saime punkrikaalus 4,9 tonni hektari kohta. Oder "Inari" keskmiseks saagiks saime ühelt põllult viis tonni hektari kohta. Suurema jao saagist müüme seemneks, kuid kas seemnel turgu on, selgub kevadel," ütles Tupits. "Nisu tera oli peenike, mistõttu saak jäi vägagi viletsaks," märkis ta.
ASi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal ei jää odrasaagiga rahule. "350 hektarist haritavast maast kasvas meil 150 hektaril oder. Lootsime saada head odrasaaki, kuid nii suurt koristamiskadu kui tänavu, ma ei mäletagi. Vihmade tõttu jäi põllule ligi pool odrasaagist. Saime siiski niipalju vilja, et oma loomadele jätkub kuni tuleva aasta saagini. Meie 700-pealises veisekarjas on 350 lüpsilehma," rääkis põllumajandusjuht.
Talunik Tarmo Tallinn Palamuse vallast Järvepera külast teatas, et tema majapidamises saadi keskmiseks nisusaagiks 3-4 tonni hektarilt. "Seega võiks rahule jääda, kui talunike majanduslikku olukorda ei oleks raskendanud
kütuse hindade tõus."
Rukis ei sobi toiduviljaks
Mällikvere PÜ juhataja Meelis Kaljuste arvates on tänavu hea kaera-aasta. "Kaera jaoks polnud tänavu ka üleliia niiskust," lausus ta.
"Ka OÜs Lustivere Agro oli kõige suurem kaerasaak, keskmiselt neli tonni hektarilt. Meil olid kõik teraviljasaagid sel aastal veidi alla 30 tsentneri hektari kohta," märkis juhataja Rünno Marmor.
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, hariduselt agronoom, kommenteeris tänavust teraviljasaaki: "Minu arvates oli normaalne teraviljaaasta, kuid vihmadest tingituna jäi koristusperiood kesiseks. Kõige suuremad saagid koristati tõenäoliselt Põltsamaa ja Jõgeva ümbruses."
"Tänavuse rukkisaagi rikkusid ära vihmad koristusperioodi lõpul, mistõttu kvaliteetset saaki peaaegu ei saanudki," lisas Jõgevamaa Agronoomide Seltsi esimees Otu Suits.
"Saime keskmiseks teraviljasaagiks kolm tonni hektari kohta. Suurema saagi saamist takistas rahanappusest tingitud tagasihoidlik väetiste kasutamine. Sama suur keskmine saak oli meil ka möödunud aastal, kui Eestis tervikuna oli keskmiseks teraviljasaagiks kaks tonni hektari kohta," rääkis ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi rukki aretusgrupi teadur Ilme Tupits ütles maakonnalehele: "Meie seemnepõldudel saadi tänavu keskmiseks rukki saagiks 4000 kilogrammi hektari kohta. Piirkondades, kus rohkem sadas, näiteks Jõgevamaal, Tartumaal ja Põlvamaal, jäi tänavune rukkisaak kvaliteedi poolest viletsaks. Madala langemisarvu tõttu ei sobi selline rukis aga leiva küpsetamiseks."
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Üle 50 Jõgevamaa 650 talunikust tahab liisida 0% intressimääraga riigi poolt põllumeestele vahendatavaid arvuteid.
Taotlejateks saavad olla PRIA (põllumajandusregistrite ja informatsiooni ameti) andmete alusel põllumajandussaaduste tootjad ja Äriregistri A või B-kaardi või siis Maksuameti 1999. a tuludeklaratsiooni väljavõtete alusel põllumajandustootjad ja maaturismi ettevõtjad. Viimasel juhul peab üle poole käibest tulema põllumajandusest.
Põllumeestele peaaegu omahinnaga müüdava arvutikomplekti orienteeruv hind on 13 855 krooni. Esialgne sissemaksu suurus moodustab 10% algmaksumusest. Arvuteid müüb AS Helmes ja vahendab liisingufirma Optiva Liising, intressiga 8% perioodiga 24 kuud. SPKMF (põllumajanduse krediteerimise ja maaelu fondi) ja Optiva Liisingu vahel sõlmitakse kompenseerimise leping summas 2,5 miljonit krooni. Projekt sisaldab arvutikomplekti Compag Presario 7479, helikaarti, modemit, opsüsteemi Windows 98, tarkvara, näiteks Microsft Word 2000, tasuta interneti ühenduse paketti ja värvitindiprinterit.
Esialgu müüakse talunikele 1000 arvutit. Raha on eraldatud aga 2200 arvuti jaoks. Niimoodi hõivatakse 5-7% arvutiturust, sest aastas müüakse Eestis ligi 30 000 arvutit.
RAIVO SIHVER
Harri Nukke vabastati Adavere Lihatööstuse juhi ametist
Aktsiaseltsi Adavere Lihatööstus rajaja ja senine juht Harri Nukke on ametist vabastatud.
Möödunud reede õhtul pärast pankroti välja kuulutamist Jõgeva Maakohtus oli koos Adavere Lihatööstuse nõukogu (esimees Urmas Allika), kes kinnitamata andmetel vabastas ametist lihatööstuse senise juhi Harri Nukke.
Aktsiaseltsi Adavere Lihatööstus esindaja Jõgeva Maakohtu istungil, jurist Kristiina Kask ütles Vooremaale: "Adavere Lihatööstus pole veel praegu teatanud Jõgeva Maakohtu kantseleisse apellatsiooni esitamisest Jõgeva Maakohtu otsuse vastu, mis kuulutas välja Adavere Lihatööstuse pankroti. Kas apellatsioon esitatakse, selgub lähipäevil." Adavere Lihatööstuse probleemidega hästi kursis olev infoallikas teatas Vooremaale, et peab apellatsiooni esitamist väga tõenäoliseks.
Adavere Lihatööstust augustis ja septembris juhtinud Robert Jaani, kelle Harri Nukke möödunud nädala algul omakorda ametist vabastas, jätkab praegu tegevust pankrotihalduri volitatud esindajana.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Pala vallavanemaks valiti Kalev Kurs
Esmaspäevasel Pala vallavolikogu istungil oli päevakorras uue vallavanema valimine. Häälteenamusega osutus valituks Kalev Kurs.
Kalev Kurs sai salajasel hääletusel kaheksa vallavolikogu liikme poolthääle, tema vastaskandidaat Urmas Pirk aga kolm häält. Uus Pala vallavanem on pärit Tabivere vallast Koogilt ning viimati töötas ta OÜs Ruixi Mõis. Urmas Pirk on aga kohalik ettevõtja OÜs Pootsman P.T.
Järgmisel volikogu istungil esmaspäeval, 9. oktoobril tuleb Kalev Kursil esitada kandidaadid vallavalitsusse, et volikogu saaks siis selle nimekirja kinnitada ja uus vallavanem sestpeale endale allkirjaõiguse.
VAIKE KÄOSAAR
Puurmani valla rahvas eelistab ajaloolist Kursi kihelkonda
Puurmani vallavolikogu viimasel istungil tehti kokkuvõte ka vallaelanike seas läbi viidud küsitlusest valla halduspiiride muutmise kohta. Selle põhjal eelistab enamik küsitletuist, et ühinenud vald moodustataks Puurmani ja Laeva valla baasil Tartu maakonna koosseisus ajaloolise Kursi kihelkonna piirides.
Puurmani vallavalitsus korraldas küsitluse vallaelanike seas valla halduspiiride muutmise kohta 15.-20. septembrini. Küsitleti umbes 300 inimest, kellest üle 200 oli kihelkondliku ühinemise poolt. Seda varianti aktsepteeris ka vallavolikogu, kes vastava seisukoha saatis maavanemale.
VAIKE KÄOSAAR
ARVAMUS
KIRJAD
Tänan politseid ja kaaskodanikke
Minult varastati Siimusti alevikus 1. oktoobril maja koridorist uus jalgratas.Esialgu lootusetuna näivas olukorras olid suureks abiks tähelepanelikud elanikud. Eriti tahaks aga tänada Jõgeva valla konstaablit Ain Uustali, kelle kiire ja läbimõeldud tegevuse tõttu on mul ratas koridoris tagasi. Nüüd juba lukustatud olekus.
ARTUR
Siimustist
Haldusreformi üle on juba üksjagu pead murtud ja sel teemal on tarvilik senisest laiemat hulka inimesi hõlmav arutelu. Tuleks vaagida muudatuste häid ja halbu külgi ning viia haldusreform läbi nii, et see rahvale kasu toob.
Gigantomaaniaga üksi kaugele ei jõua. Suurvaldade tegemine nõuab ülihead kohalike olude tundmist. Tippametnikud, kes paljud juba ammugi tegelikust maaelust võõrdunud, võivad küll paberile reformitud Jõgevamaa valdade kaarte sirgeldada, kuid kuidas võib ülearu kiire ja kohati ka läbimõtlematu omavalitsuste ümberkorraldamine ja piiride muutmine maaelanikkonnale mõjuda, sellest ei taipa nad mõhkugi.
Nõukogude ajal tehti mitu haldusreformi. Hiiglaslike oblastite süsteem Eestis end ei õigustanud. Ka ülemääraselt väikeste rajoonide idee tuli lõpuks maha kanda. Meie praeguste maakondade piirid pärinevad 1974. a haldusjaotusest. Ka valdade piirid on enamjaolt samad, mis tollastel külanõukogudel. Nii rajoonide kui ka külanõukogude tegemisel eirati juba siis osalt veel muinasajast nö altpoolt välja kujunenud haldusjaotust.
Maakondade piiridega pole praegu kõik korras. Algul võib see tunduda ajast mahajäänud mõttena, kuid tegelikult tasub sellega tänastel haldusreformi tegijatel arvestada. Nimelt tuleks vaadata igas ajaloo õpikuski, kus kirjeldatud eestlaste muinasaega, leiduvat kaarti - Eesti haldusjaotus 13. sajandi algul.
Kahjuks me ei tea, millist rolli mängisid neil aegadel Eesti väikemaakonnad ning miks ei ühinenud Nurmekunna, Mõhu, Alempoisi ja Vaiga väikemaakonnad suurematega. Kuid muinasaegne haldusjaotus oli pikkade sajandite jooksul välja kujunenud ja tõenäoliselt vastas kõige paremini tolle aja nõuetele. Võime öelda, et praegu on meie maal rahvast kümme korda rohkem, kuid ikkagi tasub muistset haldusjaotust tänapäevalgi teraselt vaadelda ning sellest järeldusi teha.
Maakondade arvu vähendamine ja samas alles jäänute territooriumi suurendamine oleks igati õige, kuid sellest ei saa veel järeldada, et kogu omanäolise Jõgevamaa peaks täielikult teiste maakondade vahel ära jagama. Kindlam oleks Jõgevamaa alles jätta, kuid senisest tunduvalt väiksema maakonnana. Ning nõustun nendega, kes soovivad Jõgevamaa nimetuse asemel muistset nime - Vaiga.
Lühidalt ka omavalitsuste arvu vähendamisest. Positiivse poole pealt võiks öelda järgmist. Esiteks saab suurem vald oma käsutusse rohkem raha, kui laekub väikestesse valdadesse. Muidugi seda õiglasemalt ja ühtlasemalt peab seda raha kogu valla huvides ka kasutama. Kes aga on need ametnikud, kes selleks võimelised? Teiseks väheneks ka korrumpeerunud tippametnike arv.
Kolmandaks nõuavad suured omavalitsused senisest veelgi haritumat kaadrit. Haritud kaader tagaks aga omavalitsuste senisest veel edukama töö.
Lõhe väikeste külade ja suurte keskuste vahel võib reformimise tagajärjel veelgi suureneda. Meil on vähe ka seesuguseid inimesi, kes kõigi loodava suurvalla piiridesse jäävate külade omapära tunnevad, oskavad hinnata ja kaitsta kultuuriväärtusi, loodust, aga samal ajal ka majanduse arengule mõelda.
Kirde-Eesti näotu tööstusmaastiku ja rahvaste segadiku kõrval on Jõgevamaa nägus ja omapärane maanurk, kuid ka siin pole kultuuri ja majanduse juhtimine omavalitsuste tasandil kerge ülesanne. Kust võtame omavalitsustesse, eriti veel tulevaste suurvaldade omavalitsustesse tegusaid ja tarku inimesi, kes samas põhjalikult tunnevad ka kohalikke olusid? Teistest maakondadest tulnud ei sobi hästi, sest neil võtab kohalike olude tundma õppimine palju aega, liiatigi kui vald on väga suur. Kohalikke inimesi aga peetakse sageli oskamatuiks või lihtsalt iganenud kolkapatriootideks. Võõrast maakonnast tulnud "tabamata imed" näivad usaldatavamad.
On järel veel mõningaid edumeelseid inimesi, kes muretsevad ka väiksemate külade tuleviku pärast. Näitena võiks tuua Võtikvere raamatuküla idee teostamise sealsete tublide inimeste poolt.
Haldusreform nõuab laia üldsuse aktiivset kaasaelamist ja mõttetööd. Arutluse
korral kooruvad paremini välja haldusreformi head ja halvad küljed.
RAIVO RUUS
Margit Luualt kaebab, et Luua-Palamuse tee äärde on istutatud noored puud, kuid praegu ei hoolda neid keegi. Hoolimata sellest, et Luual on selleks kõik tingimused, peaaegu spetsiaalne koolgi.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Täna, homme ja mõnel pool veel ka järgmisel nädalal tähistatakse õpetajate päeva, milleks on harjutud pidama 5. oktoobrit või siis oktoobrikuu esimest nädalalõppu. Harilikult annavad sellel päeval koolides tunde vanemate klasside õpilased, õpetajate ja õpilaste osad on segi aetud ja enamasti saab ka palju nalja. Üldsus pöörab aga õpetajatele sellel päeval erilist tähelepanu, korraldatakse vastuvõtte ning jagatakse erineval moel tunnustustki. Nii või teisiti kuuleme õpetajatest ja õpetajaametist neil päevil kindlasti rohkem kui argipäeviti, kuigi õpetaja on oma ameti tõttu tähelepanu keskmes väga paljudele päris kindlasti iga päev.
Õpetajatöö oma mitmes ilmingus oli, on ja jääb. Seda ametit ei likvideerita ilmselt mitte kunagi, see võib vaid aegade jooksul mõneti teiseneda. Jäävad õpilased ja jäävad õpetajad. Õpetajatöö üldised põhimõtted on kestnud ammustest aegadest tänase päevani ja vastavalt sellele, kuidas muutub ümbritsev elu, kanduvad muutused ennekõike üle just kooli. Selle tõttu ongi õpetaja aina elu keskel, aina uuega kaasas. Seda juba neist aegadest peale, kui koolid üldse eksisteerinud on.
Omal ajal oli mistahes paigas kool ja õpetaja mistahes paigas see, kelle või mille ümber koondus nii seltsielu kui ka muu tegevus ning seega määras just kooli olemasolu ümbruskonna vaimsuse ja elutegevuse. Õpetaja oli see, kelle peale vaadati alt üles ja temale loodeti õige paljus.
Kooli olemasolu määrab mistahes paikkonna elu ka tänapäeval. Tegelikult on nii, et kust kaob kool, sealtkandist hääbub tasapisi ka muu aktiivne elutegevus. Selles mõttes pole ajaga muutunud midagi. Ilmselt on aga elu toonud olulisema muutuse õpetajaametisse selles mõttes, et praegusaja õpetaja ja õpilane on muutumas järjest enam koostööpartneriteks. Õpilase iseseisvaks ja mõtlevaks olendiks kujundamine on aga äraarvamata raskem, kui talle vaid teadmiste ja õpitarkuste edasiandmine.
5. oktoober 2000
MAJANDUS
Jõgeval ostetakse kokku vanametalli. Firma OÜ Eesti Metall loodi tänavu juunis. Põhitegevuseks on vanametalli kokkuost, sorteerimine, tükeldamine ja purustamine.
Alustuseks osteti ära ASile Avaks kuulunud väetiselaod ja muud rajatised, sh raudteeharu. Saksamaalt muretseti metalliveski, mis purustab nii musta kui ka värvilist metalli, ning spetsiaalne ekskavaator-laadur Fuchs, millega saab klientide koormaid hõlpsasti ja väga kiiresti maha laadida.
Oma tegevuses spetsialiseerutakse peamiselt pleki ja stantsjäätmete (tootmisel üle jääv õhukese pleki jääk) kokkuostule. Osakonna juhataja Ainar Läll ütles Vooremaale, et üritatakse luua vanametalli kokkuostuvõrku, et inimene saaks küllaltki väikeste kulutustega oma vanaraua ära anda. "Tahame laiendada väikest konteinerkogumise süsteemi. Inimesed saavad meilt tellida konteinerid, kuhu nad koguksid oma vanametalli. Meie tühjendame konteinereid ja veame vanametalli ära. Kavas on firmale ka transport muretseda, et saaks ise metalli kokku osta ja konteinereid tühjendada."
Metalliveski võimaldab purustada viis tonni plekki tunnis. Praegu purustatakse 3- 4 tonni tunnis. Toodang realiseeritakse nii sise- kui ka välisturul, näiteks Saksamaal. Firmas töötab praegu 5-6 töölist. Plaanis on aga tootmist laiendada ja nii Jõgeva inimestele tööd pakkuda. "Kui hakkame täisvõimsusel tööle, leiab firmas rakenduse üle kümne inimese. Praegu firmat alles käivitatakse, seepärast on raske prognoosida täpset töötajate arvu ja tootmise mahtu," sõnas Ainar Läll lõpetuseks.
RAIVO SIHVER
Aretusühistu Eesti Punane Kari komisjon hindas möödunud nädalal Jõgevamaa põllumajandusettevõtete ja talude tõukarjasid. Kolme päeva vältel tutvuti kokku viieteistkümne karjaga.
Hindajad - aretusühistu Eesti Punane Kari aretusosakonna juhataja Anne Zeemann ning Jõgevamaa, Järvamaa, Lääne- ja Ida-Virumaa konsulent Piret Saare - leiavad, et vaatamata raskustele põllumajandustootmises on tõuaretuses suudetud mõõnaseisu vältida ning mitmeski paigas võib täheldada
aretusnäitajate paranemist.
Lähtudes tõuraamatu karjade hindamise uuest juhendist, vaatasid hindajad üle mitte kõik karjad, nagu varem, vaid need, kus võis oodata muutusi hinnangus karjadele. "Karjadega tutvumisel pöörame tähelepanu näiteks lüpstud piima kogusele, mis kõige rohkem punkte annab. Muuhulgas jälgime söötade kasutamist ning korda ja puhtust lautades," ütles komisjoni esimees Anne Zeemann.
"Ise pean ma kõige olulisemaks karja aretusväärtust, millest selgub, kui kvaliteetsete pullide järglased on karjades," lausus ta.
Uued omanikud säilitasid karjakasvatuse
Ringkäigu viimasel päeval, kolmapäeva hommikul sõitsid tõuaretusspetsialistid esimesena osaühingusse Sadala Agro. Selle põllumajandusfirma 1100-pealises veisekarjas on 515 lüpsilehma.
"Veiste arv on meil jäänud põhiliselt samaks nagu oli Sadala põllumajandusühistus, mis varem tegeles meie piirkonnas põllumajandusliku suurtootmisega," märkis loomakasvatusosakonna juhataja Helga Soodla. "Võrreldes eelmise aastaga jätkub tänavu rohkem kvaliteetset silo ja põhku, mistõttu võib loota ka piimatoodangu tõusule. Karja suurendamist me siiski praegu ei planeeri, sest kasutatavate maade arv on meil vähenenud. Maad on tagastatud näiteks talunikele," lisas ta.
"Hea, et Sadala põllumajandusettevõtte uued omanikud on säilitanud karjakasvatuse," märkis Anne Zeemann.
Edasi sõideti Vaiatusse hindama Annuka-Reinu talu tõukarja. "Hoolimata majanduslikust kitsikusest, oleme siiski leidnud raha väärtpullide sperma ostmiseks aretusühistust Eesti Punane Kari, kus seda üsna soodsa hinnaga müüakse," teatas perenaine Siiri Hansen.
Tublid emad tulevastele pullidele
Jõgeva vallas Teilma külas Lääne-Laane talus on põllumajandustootmisega tegeletud ligi kümme aastat. Selle majapidamise 16-pealist lüpsikarja tutvustasid tõuaretusspetsialistidele perenaine Reet ja peremees Ülo Lilleorg.
"Kümme aastat tagasi ostsime Estonia majandist karja esiklehma Taksi, kes on jäänud oma juhirolli tänaseni. Kui temale midagi ei meeldi, näiteks ädal on madal, hakkab kogu kari mässama," rääkis Ülo Lilleorg.
"Kõige produktiivsem lehm on meil aga Pärli, kes aastas 10 000 liitrit piima annab," lisas perenaine Reet.
Anne Zeemann ütles: "Lääne-Laane talu lüpsikarjas on kuus lüpsilehma, keda aretusühistu Eesti Punane Kari oleks huvitatud kasutama pulliemadena. Nii palju potentsiaalseid pulliemasid nagu siin, leidub võrdlemisi vähestes tõukarjades."
Kuremaa tehnikumi õppemajandi farmis, mis tunnistati esimese klassi tõufarmiks (varem kolmas klass), jagas selgitusi zootehnik Elve Klement. "Praegu on meil 100, tulevikus aga loodetavasti 200-pealine kari," ütles tehnikumi direktor Andrus Kompus.
Karjade hindajad lõpetasid ringsõidu Jõgevamaal Palamuse valla aktsiaseltsis Evemar. Esmalt käidi Aruküla suurfarmis, kus on 350 pealine lüpsikari. "Möödunud aastane põud põhjustas piimatoodangu langu, kuid tänavu on piimatoodang taas tõusnud. Aastaks 2002-2003 kavatseme oma lüpsikarja suurendada aga 500 lehmani," rääkis aktsiaseltsi juhatuse esimees Mati Evert.
Visustis asuvas Liivi laudas vaadati aga aktsiaseltsi Evemar noorkarja, mida peetakse vabapidamistingimustes. "Selle noorkarja söötmisel ja hoidmisel on arvestatud kõiki tõuaretusnõudeid," märkis konsulent Piret Saare. "Mulle meeldib, kui lehmad on tugevad ja terved," lausus vestluses tõuaretusspetsialistidega Liivi lauda brigadir Aino Männiste.
Ringkäiguga Jõgevamaal lõpetas aretusühistu Eesti Punane Kari komisjon tõukarjade tänavuse hindamise ka kogu Eestis.
JAAN LUKAS
Tööhõive parandamiseks ühendatakse jõudusid
Möödunud kolmapäeval tulid maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna kutsel Saarele valdade sotsiaaltöötajad, ettevõtluskeskuse ja tööturuameti esindajad. Koos vaeti tööhõive olukorra parandamise võimalusi maakonnas.
Kokku said seega kõik tööhõivega seotud institutsioonid ja osapooled, mis oli ühtlasi esimene seesugune ühisnõupidamine. Tähtsaim eesmärk oli leida vastuseid küsimustele, mida edaspidi saaks teha tööhõive olukorra parandamiseks ja kuidas selleks ühendada jõudusid.
Anneli Lääne Jõgeva Tööhõiveametist kõneles kokkutulnutele alates oktoobrikuus sisse viidavatest muudatustest töötu sotsiaalse kaitse seaduses ning uuest rakendatavast tööturuteenuste seadusest. Pikaajaliste töötute koolitusest Saare aktiviseerimiskeskuses, mis hõlmab kuut Peipsiäärset valda, rääkis aktiviseerimiskeskuse projektijuht Astrid Säälik, kes leidis, et edaspidi oleks vaja tööturuametil ja aktiviseerimiskeskusel veelgi tihedamalt koostööd teha. Sotsiaaltöö päevaprobleeme valgustas maavalitsuse sotsiaaltöö spetsialist Monika Aasa.
Jaak Kliimask maavalitsusest juhatas mõttearendust rühmades, kus vaeti tööhõive olukorra parandamise võimalusi. Ennekõike nähti olukorra parandamist koostöös erinevate institutsioonide ja kõikide asjasse puutuvate osapoolte vahel, samuti leiti, et diskussioonid on vajalikud edaspidigi. Järgmine erinevate osapoolte kohtumine lepiti kokku korraldada Jõgeval.
VAIKE KÄOSAAR
Teisipäeval tehti Kaarepere ja Palamuse tsentraalkatlamajades kateldele tuli alla.
Mõlema asula, eriti Palamuse, paljukorteriliste majade elanikud võivad rõõmu tunda. Neid ei jäetud külma. OÜ Palamuse Soojus pankrotistumise tõttu kartsid paljud Palamuse inimesed, et kütteperioodi algus võib venima hakata. Õnneks seda ei juhtunud, sest OÜ Palamuse Soojus tervikvara ostnud OÜ Kaarepere Soojus täitis endale võetud lubadused.
Palamuse vallavanem Märt Jallakas ütles Vooremaale, et usub OÜ Kaarepere Soojus juhataja Ülo Lumiste tegemistesse. "Loodan, et ta saab hakkama. Inimesed ise peavad aga kütteperioodi väga tõsiselt võtma. Kui nad tahavad sooja saada, siis peab selle eest ka õigeaegselt tasuma. Sel juhul on lootust, et ka järgmistel aastatel jätkatakse soojatootmist," kommenteeris vallavanem.
Kaareperes köetakse kütteturbaga ja Palamusel vanade raudteeliipritega. Juhataja Ülo Lumiste sõnul on esialgne küte olemas. "Hakkame Palamusel katsetama tükkturbaga kütmist. Arvame, et veame talveperioodi välja. Loodan inimeste mõistvat suhtumist ja kütteraha õigeaegset maksmist," lisas OÜ Kaarepere Soojus juhataja.
RAIVO SIHVER
Uus tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja registreerimise kord
Seoses uue tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja registreerimise korra (RT I 2000, 74, 466) jõustumisega 1. oktoobrist selgitame järgmist:
1. Pärast 01.10.2000 toimunud tööõnnetused tuleb vormistada uue registreerimise korra nõuete kohaselt. Uurimise kord ja tööõnnetuse raporti vorm on kättesaadavad Tööinspektsiooni koduleheküljel http://home.delfi.ee/estnlib.
2. Tööandja peab raskest tööõnnetusest viivitamata teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele elektronposti (meie maakonnas: Tiit.Gorinov@mail.ee või valli.soone@mail.ee), telefoni (22 630 ja 52 735) või faksi teel (22 630). Vt tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise kord § 2 (Vabariigi Valitsuse 13.09.2000 määrus nr 301).
3. Otsuse tervisekahjustuse ja selle raskusastme kohta väljastab tervishoiuasutuse arst tööandjale tema nõudmisel.
4. Surmaga lõppenud tööõnnetusest teatab tööandja politseile ja Tööinspektsiooni kohalikule asutusele viivitamata elektronposti, telefoni või faksi teel (vt tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise kord § 2).
5. Raske või surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul peab tööandja säilitama õnnetuskoha ning seadmed puutumatuna kuni politsei või tööinspektori saabumiseni. Kui see ei ole ohutust arvestades võimalik, peab tööandja tegutsema vastavalt määruses kehtestatule.
6. Tööandja peab tööõnnetuse asjaolude ja põhjuste väljaselgitamiseks läbi viima uurimise hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse toimumist. Koostama uurimistulemuste alusel raporti tööõnnetuse kohta, mis põhjustas töötaja töövõime kaotuse vähemalt üheks tööpäevaks, ning saatma selle kannatanule või tema huvide kaitsjale, Tööinspektsiooni kohalikule asutusele (Jõgeva piirkonnas: 48306 Jõgeva, Aia 1 ja Põltsamaa piirkonnas: 48104 Põltsamaa, Silla 2) ja kindlustusasutusele. Raporti üks ekspemplar jääb tööandjale.
VALLI SOONE,
tööinspektor
KULTUUR
Põltsamaa Ühisgümnaasiumis on käesolev nädal külalisterohke: käimas on muusikanädal.
Sellist nädalat korraldatakse koolis teist aastat ja sisse juhatas selle esmaspäeval kitarrist Tiit Petersoni esinemine. Teisipäeval sai muusikanädal aga kirjandusliku kallaku, sest koos helilooja Raimo Kangroga oli külla kutsutud tema abikaasa, kirjanik, luuletaja, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Nagu muudki muusikanädala kohtumised, toimus ka kohtumine Tungla-Kangroga kahes jaos: enne noorematele, siis vanematele õpilastele. Nii ühed kui ka teised olid külaliste tulekuks kõvasti valmistunud.
Vanemad õpilased, täpsemalt kooli luuleklubilased, kandsid ette kaks lavastust: üks oli kokku pandud Tungla lasteluule, teine tema raamatu "Kristiina, see keskmine" põhjal. Ansamblid laulsid aga Raimo Kangro laule .
Kangro ja Hermann
Raimo Kangrol polnud vaja kohast jututeemat pikalt otsida: viimasel ajal on tema loomingul olnud põnevaid kokkupuutepunkte Põltsamaa lähedalt pärit helilooja ja kirjamehe Karl August Hermanniga. Umbes viis aastat tagasi pöördunud dirigent Tõnu Kaljuste nimelt tema poole palvega teha uus, tänapäevane redaktsioon Karl August Hermanni kirjutatud esimesest eesti ooperist ehk autori enda sõnul lauleldusest "Uku ja Vanemuine", et see filharmoonia kammerkooriga ette kanda. Kangro tegigi ja avastas selle käigus, et peale koorilauludena väga tuntuks saanud meloodiate on laulelduse käsikirjades veel hulk teenimatult unustusse vajunud suurepäraseid muusikalisi kujundeid. Et "Uku ja Vanemuine" on kirjutatud umbes sajand tagasi, tekkis aga Kaljustel ja Kangrol hiljem teinegi idee: vaadata uuriva pilguga ringi ning jäädvustada uude lauleldusse koos juba Hermanni teosest tuttavate Salme ja Endliga need jumalad, kes Eestimaad viimasel ajal mõjutanud.
Uus lauleldus sai nimeks "Uku ja Ecu" ning peale juba pealkirjas nimetatud uusjumala tegutsevad seal ka näiteks Baaba-Kaaga, Natu ja teised. Laulelduse ettekandmistel aastavahetuse paiku sai nalja kõvasti.
Tungal ja Hea Laps
Leelo Tungal on viimasel ajal oma loomingutungi teadlikult taltsutanud ja rohkem aega pühendanud ajakirjale Hea Laps, mida välja andes ta loodab turgutada lastesse kustuma kippuvat lugemishuvi ja eestimeelsust.
Kui selle vennasvabariikide kultuurisousti suhtes, mis meile nõukogude ajal rahvaste sõpruse sildi all kaela valati, jäid lapsed üsna immuunseks, siis praegune Miki-Hiirte, vampiiritapja Buffyde ja mootorratturhiirte pealetung on laste peades Tungla meelest täieliku tohuvabohu tekitanud.
Mujal Euroopas on ameerikaliku ühekordseks pruukimiseks mõeldud massikultuuri pealetungi probleem vanem ja seal on püütud sellele vastu astuda just võimalikult suure hulga "oma ja hea" kõrvale pakkumisega. Eks sedasama üritab Tungalgi. Mis ei tähenda, et ta ida poole selja oleks keeranud või tõlkimisest loobunud. Põltsamaalgi luges ta ette katkeid Grigori Osteri (Eestis tuntakse teda põhiliselt tema stsenaariumide põhjal vändatud menumultikate järgi, kus peategelasteks boamadu, elevant ja papagoi) libamatemaatika ja kasvatusõpikutest, mida ta lustiga on tõlkinud. Osteri matemaatikaülesannetes tuleb näiteks välja arvutada, kui mitu labidat, haamrit ja kruvikeerajat pidid kurjategijad pihta panema, selleks et oma elus uus lehekülg pöörata ja edaspidi ausat tööd teha, või vastata küsimusele, kas lift suudab üles tõusta, kui sellesse on sisenenud kaks teise, kaks kolmanda ja kolm viienda klassi õpilast ning õppealajuhataja Margarita Bagrationovna, kes kaalub niisama palju, kui üks teise, kaks kolmanda ja kolm viienda klassi õpilast kokku.
Kui hästi järele mõelda, ei rääkinudki Tungal ja Kangro niivõrd kirjandusest ja muusikast, vaid pigem tänapäeva Eesti elust kui niisugusest. Tegid nad seda mõtlemapanevalt ja omajagu murelikult, aga mitte ilma huumorivarjundita.
Eile jätkus Põltsamaa Ühisgümnaasiumi muusikanädal, mille korraldamist toetasid kultuurkapital ja linna kultuurinõukogu, dirigent Hirvo Surva ja tema juhendatava noorte meeste ansambli Revalia Duubel 7 külaskäiguga, täna peab koolipere kultuurikeskuses muusikalist muinasjutupidu.
RIINA MÄGI
Rajal mälestati ikoonimeister Frolovi
Raja vanausuliste kloostris tähistati möödunud neljapäeval piduliku jumalateenistusega kuulsa ikoonikirjutaja Gavriil Frolovi 70. surma-aastapäeva.
Gavriil Jefimovitš Frolov sündis 1850. aastal Tšernigovi kubermangus. Peipsi äärde Raja kloostrisse tuli ta 1880. aastal, olles enne töötanud Moskvas, Kaasanis, Vitebskis ja Pihkvas.
"Frolov tegi ikoone vanade Novgorodi eeskujude järgi, seega Andrei Rubljovi järgi. Ning peale ikoonikirjutajate valmistas ta siin ette ka õpetajaid ja lauljaid: ta oli ise erakordselt hea laulja," ütles Raja vanausuliste koguduse vanem Zosima Jotkin. Frolovi paljudest õpilastest ikoonikirjutamise alal sai kõige tuntumaks Pimen Sofronov, kes kolmekümnendate aastate lõpupoole töötas mõnda aega Vatikanis, hiljem aga siirdus Ameerikasse, kus asutas oma ikoonitöökoja.
Kui Frolov 1930. aastal suri, maeti ta kloostrikiriku kõrvale hauakambrisse, mis oli maaalust käiku pidi kirikuga ühendatud. "Õpetaja alustaski pühapäeviti oma pühi toimetusi Frolovi hauakambrist: käis kõigepealt viirukisuitsuga üle seal olnud ikoonid ja läks alles siis kirikusse teenistust pidama," ütles Jotkin. "Ent kui kirik sõja ajal maha põles, toodi ikoonid hauakambrist ära ja Frolovi põrm maeti Peipsiäärsele vanausuliste kalmistule."
Frolovi hauakambri kohta märgib praegu mälestusmärk, mille juures mälestuspäeval küünal süüdati. Veelgi olulisema mälestusmärgi püstitas ta aga endale ikoonide näol: ainuüksi Raja kloostris on neid üle kahesaja, ent neid võib leida ka kõikjalt üle maailma, Ameerika Ühendriikide ja Kanadani välja, Pariisist rääkimata.
Pidulikul mälestusjumalateenistusel osalesid peale Raja vanausuliste ka Mustvee ja Kükita vanausuliste koguduse liikmed. "Kõigist Eesti vanausuliste kogudustest - aga neid on kokku 11, üheksa Peipsi ääres ning kaks Tartus ja Tallinnas - oleks olnud raske rahvast kokku kutsuda ja mõnes mõttes oleks see tulutugi olnud: meil siin on kirikulaulud säilinud nende algsel kujul, mujal on aga viisid juba modifitseerunud ja ühislaulmisest ei tule midagi välja," ütles Zosima Jotkin.
Kolme Mustvee kandi sõsarkogudust ei takistanud aga koos laulmast miski. Teenistusele, millel viibis ka Kasepää vallavanem Jüri Vooder, järgnes pidulik lõuna ehtsa samovariteega.
RIINA MÄGI
Möödunud laupäeval avati Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis Tunne Kelami loodusfotonäitus.
Riigikogu aseesimees Tunne Kelam on pildistamisega tegelnud lapsepõlvest saadik. Viimasel ajal on see saanud kaasnähtuseks paljudele Eestimaa tundmaõppimisreisidele, mida Tunne ja Mari-Ann Kelam peavad vajalikuks korraldada muuhulgas selleks, et osata hästi Eestit välismaal esindada. "Ma tunnen Eestimaa teid paremini kui nii mõnigi kutseline autojuht," arvas Tunne Kelam.
Eesti maastik on Kelami arvates erakordselt vaheldusrikas: on mereäärset pankrannikut ja liivaluiteid, samas soid ja rabasid. Just seda looduse mitmekesisust on Kelam oma piltidele jäädvustanud, samuti vana arhitektuuri. Oma lõbuks tehtud pilte näitusele välja panema innustas Kelamit mõni aasta tagasi kadunud fotoguru Peeter Tooming ja nüüdseks on mööda Eesti ja tükati ka välismaad ringelnud juba kolm pildistava poliitiku näitusekomplekti, üht neist (aga mitte seda, mis praegu Palamusel) on selle aasta alguses näinud ka jõgevlased ja põltsamaalased.
Kes arvab, et tegemist on mingite seebikarbiklõpsutustega, see eksib: tööd teeb Kelam profikaameraga (Minolta Maxxum 400) ning oskuslikult ja hea kompositsioonitajuga. Sel suvel teinud Kelamid üsna palju pilte Jõgevamaalgi: Voore kandis ja Laiuse lossivaremetes näiteks.
"Lossivaremetesse sattusime väga hea valgusega ja saime päris häid võtteid," arvas MariAnn Kelam. "Tänagi Tartust Palamusele kiirustades tilkus süda verd, kui pidime Saadjärvest mööda sõitma: valgus oli selline, et lausa kiskus pildistama." Kelami kaunid Eesti-visioonid jäävad Palamusele 15. oktoobrini.
RIINA MÄGI
Tulekul on täiskasvanud õppija nädal
9.-13. oktoobrini toimub Eestis kolmas täiskasvanud õppija nädal juhtmõtte all "Ela õppimise tarvis ja õpi elamise tarvis".
Sarnane nädal on mujal maailmas kujunenud päevi vältavaks üleüldiseks elukestvat õpet väärtustavaks festivaliks, kohati lausa karnevaliks, mille keskseks tegelaskujuks võiks pidada Inimest, kes kulgeb läbi elu pidevalt arenedes ja õppides, targemaks saades, et siis hoomata, kui vähe ta tegelikult teab.
Jõgevamaal tutvustavad täiskasvanud õppija nädala raames enda pakutavaid täiendõppevõimalusi Luua Metsanduskool, Kuremaa Põllumajandustehnikum, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökool ning KEA erakool. Nädala raames valitakse igas maakonnas ja seejärel kogu Eestis aasta täiskasvanud õppija, aasta koolitaja ja kõige koolitussõbralikum organisatsioon.
Jõgevamaal täiskasvanud õppija nädala üritusi koordineeriv tugigrupp, mida juhivad Jõgeva Täiskasvanute Keskkooli direktor Reet Kikkas ning maavalitsuse haridus ja kultuuriosakonna peaspetsialist Li Lind, viis läbi konkursi, mille tulemusena valiti aasta õppijaks maakonnas Jõgeva Ühisgümnaasiumi keemia ja informaatika õpetaja Neeme Katt. Kokku esitati konkursile seitsme tubli jõgevamaalase nimed, kes kõik on ennast juba aastaid erinevatel elualadel täiendanud.
Täiskasvanud õppija nädal lõpeb 13. oktoobril Tallinna Matkamajas toimuva täiskasvanuhariduse foorumiga. Nädala ürituste kohta maakonnas saab täpsemat infot Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonnast telefonil 66 341 ning internetiaadressil www.andras.ee.
PEEP LILLEMÄGI
SPORT
Viimastel nädalatel on Jõgevamaal toimunud mitu jooksuvõistlust, mis näitab, et huvi pingetpakkuva ja tervisliku spordiala vastu on üsna tõsine.
Septembri keskel võisteldi 17. Saare järve jooksus, kus osales 86 jooksjat. Spordivõistlus sai teoks Saare valla kultuuri- ja spordiseltsi ning kohaliku spordiaktiivi eestvedamisel. Heatasemelise jooksuraja valmistasid ette rajameistrid Jüri Puusepp ja Vello Päll. Erinevates vanuseklassides pälvisid võidu järgmised jooksjad:
Meeste põhiklass:
1. Kaido Kriisa
Meesveteranid:
1. Heino Põldoja
12-15aastased poisid:
1. Allan Alla
11aastased ja nooremad poisid:
1. Kristjan Kägu
Naiste põhiklass:
1. Tiina Säälik
Naisveteranid:
1. Piia Säinas
12-15aastased tüdrukud:
1. Kadi Kask
11aastased ja nooremad tüdrukud:
1. Kairi Kruusaauk
Kolmekümneaastane jooksutraditsioon Kuremaal
23. septembril võistles 20 spordisõpra traditsioonilisel Kuremaa jooksul, mida korraldatakse alates 1969. aastast. Künklikul Vooremaa maastikul prooviti kiirust ja osavust 8,8 kilomeetri pikkusel rajal. Meesteklassis pälvis esikoha Ants Einsalu Väike-Maarjast, teiseks jäi Raul Raigna Kuremaa tehnikumist (tema oli parim ka poisteklassis) ning kolmandaks Heino Põldoja Jõgevalt.
Naistest tuli võitjaks Vaike Tomann Tartust, talle järgnesid Leili Teeväli Tartust ja Tiina Säälik Jõgevalt. Tüdrukutest oli parim jooksja Gristiina Tomberg Kuremaalt.
"Kahju, et jooksuvõistlusel, mida soosis ilus ilm, vähe osalejaid oli. Näiteks kaheksakümnendate aastate keskpaigas võistles Kuremaa jooksudel 100 kuni 200 jooksjat," ütles jooksu peakorraldaja Vello Pütsep, kes tänavusel jooksul jõudis ise seitsme parema hulka.
Pargijooks Jõgeval
Möödunud teisipäeval toimus Piiri pargis tänavuse Jõgeva linna pargijooksu viimane etapp, kus selgus ka paremusjärjestus üldarvestuses. Ühel Jõgevamaa populaarsemal jooksuvõistlusel, mille neli etappi oli kevadel ja neli sügisel, võistles kokku 386 jooksjat erinevatest vanuseklassidest.
Kõigil kaheksal jooksuetapil osales 20 jooksusõpra. Üldkokkuvõttes arvestati kuue parima jooksuetapi aegasid.
Pargijooksude peakorraldaja, spordiklubi Ramm juhatuse esimees Aimur Säärits ütles: "See spordivõistlus on leidnud oma kindla koha üle-eestilises jooksukalendris, mistõttu Jõgevale leiavad mahti võistlema tulla ka naabermaakondade jooksjad. Rõõmu teeb seegi, et Jõgevamaa spordimeeste lapsed on saanud spordipisiku vanemate eeskujul. Nii kuuluvad jooksjate paremikku Jõgeva spordipedagoogide Viktor Nõmme ja Rainer Võsaste pojad. Põltsamaalt osales edukalt pargijooksul tuntud sportlane Viljo Emajõe koos perega. Teretulnud on, et lapsevanemad huvituvad oma laste tugevast tervisest, sportlikest tulemustest ja Piiri parki tullakse kogu perega." Võidukamad pargijooksjad üldarvestuses:
5-6aastased poisid:
1. Brett Nõmm (Jõgeva)
5-6aastased tüdrukud:
1. Eliisa Valdmaa (Kose-Uuemõisa)
7-8aastased poisid:
1. Sander Eilo (Rakke)
7-8aastased tüdrukud:
1. Getter Vaher (Pajusi)
9-10aastased poisid:
1. Sergei Mager (Jõhvi)
9-10aastased tüdrukud:
1. Minna Kuslap (Jõgeva)
11-12aastased poisid:
1. Timmo Ordjas (Palamuse)
11-12aastased tüdrukud:
1. Ksenja Patruseva (Jõhvi)
13-14aastased poisid:
1. Alo Lõoke (Jõgeva)
13-14aastased tüdrukud:
1. Tatjana Kuzmenok (Jõhvi)
15-16aastased noormehed:
1. Keno Kaasiksoo (Jõgeva)
17-20aastased noormehed:
1. Taimar Siirak (Jõgeva)
31-45aastased mehed:
1. Viljo Emajõe (Põltsamaa)
31-45aastased naised:
1. Tiina Säälik (Jõgeva)
Üle 45 aastased mehed:
1. Anatoli Muhanov (Jõhvi)
JAAN LUKAS
Luualane tõi metsalangetajate MMilt kulla
Norra pealinna Oslo lähistel peetud metsalangetajate maailmameistrivõistlustel sai Eesti võistkond seitsmenda koha. Luualane Einar Must saavutas täpsussaagimises kuldmedali, Taavi Ehrpais tuli puulangetamises pronksmedalile.
Üle kahe aasta peetavatel metsalangetajate maailmameistrivõistlustel on viis võistlusala: täpsussaagimine, puulangetamine, kombineeritud järkamine, laasimine ja mootorsae montaa¾. Tänavune oli Eesti metsameestele neljas suurvõistlustel esinemine, kus 26 riigi kolmeliikmelise võistkonna seas jõuti seitsmendale kohale. Senine parim tulemus oli tunamullu Austrias saavutatud 9. koht.
"Eesti võistkond oli seegi kord komplekteeritud Luua Metsanduskooli kasvandikest. Andres Oleskile oli see neljas, Taavi Ehrpaisile ja Einar Mustale teine MMil osalemine. Luua koolis viimasel kursusel õppiv Ott Olesk osales varumehena. Võistkonna abimehena oli temast meie tulemustele suurt kasu ning tulevastel võistlustel on ta arvestatav medalivõitja," lootis Eesti koondise treener ja võistkonna tehniline esindaja Arno Skuin. Individuaalarvestuses oli 85 võistleja seas Andres Olesk 14. Võistkondlik esikoht kuulus Hollandi, teine Austria ja kolmas Rootsi metsalangetajatele.
Metsameeste järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad Inglismaal 2002. aastal.
ARDI KIVIMETS
MITMESUGUST
Motomatkajad kohtusid Püreneedes
Hispaania Püreneedes Prantsusmaa piiri ääres asuvas Lesi väikelinnas toimus septembri teisel nädalavahetusel Rahvusvahelise Motospordiföderatsiooni FIM egiidi all peetav üleeuroopaline motomatkajate kokkutulek.
Euroopa motomatkajate seas FIM Motocamp nime all tuntuks saanud mainekas aastaüritus leidis seekord aset juba üheksateistkümnendat korda. Hoolimata bensiinijaamade blokaadist ja teesulgudest Prantsusmaal jõudis õigeaegselt Püreneedesse ka Jõgeva Motomatkajate Klubi delegatsioon.
Suviselt päikeselistes mägedes veedetud kolmel päeval toimusid ekskursioonid Val d’Arani oru nõlvadel paiknevatesse maalilistesse suusakuurortidesse. Jõgeva Motomatkajate Klubi liikmed tutvustasid kolmel kokkutulekupäeval aktiivselt järgmise aasta FIM Motocampi korralduspaika Põltsamaad. Jagatud materjalidest võisid Euroopa motomatkajad leida infot nii Jõgevamaa kui ka siinse traditsioonilise motokokkutuleku Jõgevatrefi kohta.
"Sellise korraldamine on suur au ja vastutus, kuid usun, et tuginedes pikaajalistele kogemustele, mis saadud kokkutuleku Jõgevatreff organiseerimisega, tuleme ülesandega toime," ütles Jõgeva Motomatkajate Klubi president Igor Ellisson.
Eestlased said hulganisti väärtuslikke nõuandeid ja näpunäiteid, mida peaks FIM Motocampi korraldamisel arvestama. Samas võis tõdeda, et näiteks kultuuriprogramm on Jõgevatreffidel olnud märgatavalt rikkalikum.
Tüüpiline FIM Motocampil osaleja on keskealine, keskmisest jõukam LääneEuroopa kodanik, kelle jaoks vaba aja sisustamise oluline osa on motomatkamine ja sõpradega kohtumine. Vestlustes selgus, et suur osa laagrilistest on FIM Motocampil osalenud igal aastal, paljud olid käinud kõikidel seni toimunud FIM Motocampidel.
Kokku osales tänavuses laagris üle 500 motomatkaja kogu Euroopast. Kokkutuleku lõppedes anti föderatsioonidele ja klubidele üle meened tõenduseks osalemise kohta. Märgiti ära ka suurima osalejate arvuga esindatud riigid ja motoklubid. Kokkutulekule jõudmiseks enam kui 4000 kilomeetrit läbinud Jõgeva Motomatkajate Klubi esindus sai klubide seas kokkuvõttes teise koha.
Uutest ja vanadest sõpradest lahkuti sõnadega: "See You in Estonia Next Year! - Kohtume järgmisel aastal Eestis!"
PEEP LILLEMÄGI
Mihklipäevaks Saare segu number üks
Saare koduloomaaias tähistati möödunud reedel koos loomaomanikega mihklipäeva, millega ühtlasi märgiti ka koduloomaaia tänavuse hooaja lõpetamist.
Saare koduloomaaeda olid reedeks kutsutud loomade omanikud ja need, kes oma tegevusega loomaaeda toetanud on. Sestpeale hakatakse koduloomaaias tänavust, see tähendab teist hooaega kokku võtma ja siia suveks usaldatud loomad antakse omanikele jälle tagasi. Et ilmad püsisid kaua ilusad, saadi loomi niigi plaanitust kauem koduloomaaia töötajate hoole alla jätta.
Tänutäheks anti koduloomaaia toetajatele üle raamitud tänukirjad ning loomaomanikele kingiti kotike nimega "Saare segu number 1", mis sisaldas teesegusid kohalikust ürdiaiast. Päev lõpetati piknikuga.
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Pajusi vallas Sopimetsa külas avastati teisipäeva hommikul, et sealse alajaama juurest kuni Kulla taluni on maha lõigatud ja ära viidud 12 postivahet õhuelektriliini. Vargus oli toime pandud möödaläinud ööl. Samal ööl ajavahemikus kella ühest kuni hommikul valgeks minemiseni varastati elektriliini Põltsamaa vallas Eskust Pilistvere poole. Varastatud metalli kogused ja kahjusummad on selgitamisel.
Kombainilt varastati hüdrotehnikat
OÜ Vaimastvere Agro on avaldanud, et ööl vastu teisipäeva on vargil käidud nende Vaimastvere töökoja hoovil. Seal seisnud kombainilt Don 1500 A on varastatud hüdropump ja hüdromootor MP90. Vargusega tekitatud kahju ei olnud sellest teatamise hetkel teada.
Teisipäeva hommikul kella poole kaheksa aegu leiti Puurmanis Keskasula ringhoone teiselt korruselt oma korterist surnuna Aleksandr (1952). Surnukeha lebas voodis ja oli riides. Esmasel vaatlusel väliseid vägivallatunnuseid ei leitud. Surma põhjuse selgitab kohtumeditsiiniline ekspertiis.
Varastati 21-käiguline jalgratas
Siimustis varastati pühapäeva õhtul veidi pärast kella kaheksat jalgratas. 21käiguline GT oli mõneks ajaks jäetud Simeti kaupluse ette, kust lukustamata sõiduvahend varastatigi. Avaldaja hindab saadud kahju 5150 kroonile.
Laudast varastati kolm nuumikut
OÜ Carmex Invest avaldas, et neil on ajavahemikul 30. septembrist kuni 2. oktoobrini varastatud kolm nuumikut. Umbes 70 kg kaaluvad seahakatised varastati firma Palamuse vallas Järvepera küla sigalast. Nuumikute vargusega sai ühistu kahju 6000 krooni.
Laupäeval kella poole üheteistkümne paiku hommikul leiti Jõgeval Aia ja Rohu tänava vahelises pargis laste mänguväljakul magamas Evald (1960). Mees seletas, et tuli Tartust Jõgevale, sai kokku pinginaabriga, kellel oli sünnipäev, tähistati seda ja nii kõik juhtunudki. Kui mees politseisse toodi, näitas alkomeeter 2,53 promilli. Mehel polnud see esimene õiguserikkumine ja halduskohtunik karistas teda arestiga.
Esmaspäeval sai aresti ka Marko (1978) Põltsamaalt. Inimväärikusele mittekohaselt magas ta pühapäeva varahommikul kella veerand kuue aegu Põltsamaal poe Toidu-Top ees maas, ise kõvasti purjus. Mõlemal mehel hakkas aeg lugema pühapäevast.
Neljapäev, 5. oktoober 2000. a.
Tänavust teraviljasaaki rikuvad vihm ja väetiste puudus
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
RAIVO SIHVER
Harri Nukke vabastati Adavere Lihatööstuse juhi ametist
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Pala vallavanemaks valiti Kalev Kurs
VAIKE KÄOSAAR
Puurmani valla rahvas eelistab ajaloolist Kursi kihelkonda
VAIKE KÄOSAAR
ARVAMUS
KIRJAD
Tänan politseid ja kaaskodanikke
ARTUR
Siimustist
RAIVO RUUS
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Tööhõive parandamiseks ühendatakse jõudusid
VAIKE KÄOSAAR
RAIVO SIHVER
Uus tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimise ja registreerimise kord
VALLI SOONE,
tööinspektor
KULTUUR
RIINA MÄGI
Rajal mälestati ikoonimeister Frolovi
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI
Tulekul on täiskasvanud õppija nädal
PEEP LILLEMÄGI
SPORT
JAAN LUKAS
Luualane tõi metsalangetajate MMilt kulla
ARDI KIVIMETS
MITMESUGUST
Motomatkajad kohtusid Püreneedes
PEEP LILLEMÄGI
Mihklipäevaks Saare segu number üks
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Kombainilt varastati hüdrotehnikat
Varastati 21-käiguline jalgratas