Vooremaa
Kultuurselt, militaarselt ja sportlikult
Esimesed Jõgeva linna ja valla kultuuripäevad lõppesid pühapäevaste jumalateenistustega Jõgeva kiriklas ja Laiuse kirikus ning ühiste käikudega Siimusti ja Laiuse kalmistule.
Pühapäevasele hingamispäevale eelnes aga kolm lustlikumat kultuuripäeva, mille plaanidesse tükati vihmane ja jahedavõitu ilm korrektiive tegi. Nii tuli näiteks reedeõhtune kunstikooli korraldatud kogupereüritus pidada kultuurikeskuses, mitte pargis. Osalenud viiest perest oli vaid üks pärispere, teised aga nö tööpered, kes esindasid Jõgeva linna, valla ja maavalitsust ning kultuuritöötajaid.
Ürituse juhid Henrik Norman ja Madis Milling nimetasid end perekond Metsaks ning panid kõik teised pered kiirust, osavust, nutikust ja loovust nõudvaid ülesandeid täitma. Kõige lõbusam oli see, kui iga pere pidi oma kehadest moodustama liikurmasina, millega puhkusereisile sõita.
Militaarshow
Laupäev tõi sportlike ja kultuuriürituste vahele ka militaarseid noote: Jõgeva Gümnaasiumi staadionil näitasid oma vilumust võitluskunstides ning lahingulist väljaõpet Kuperjanovi Üksikjalaväepataljoni sõdurid. Lavastatud lahingustseenis luurati, pilluti granaate, täristati automaate ja võeti vange nagu sõjafilmis. Kui laigulistes mundrites ja maalitud nägudega mehed “inimohvreid” ära kandes lahinguväljalt lahkusid, tuiskas neile järele üks pisike, aga õiglase meelega peni, kes kahtlase tegevuse vastu elumajade vahetus läheduses valju haukumisega pahameelt avaldas. Tema kannul tormasid poisikesed veel sooje paukpadrunikesti korjama. Pärast said kõik huvilised ka relvi lähedalt näha ja katsuda.
Ent ka militaarshowl ei jäädud ilma kunstielamuseta: Eesti Kaitseväe Orkester näitas kõrgel tasemel vigurmarssi. Nemad juhatasid sisse ka õhtuse tantsupeo kultuurikeskuse pargis. Sealsamas toimus kunstioksjon, mille käigus müüdi maha kaheksa Jõgeva kunstikooli õpilaste loodud taiest. Kuna oksjonihaamer oli teleekraaniltki tuntud rakverelase Samuel Golombi käes, läks pakkumine päris innukaks. Kõige kallimalt, 410 krooniga osteti ära Kadri Moori suuremõõtmeline õlimaal “Rand”.
Kuna ilm oli jahe, jätkas Mait Maltis oma ansambliga tantsupidu kultuurikeskuse saalis, kuhu rahvas, tõsi küll, esialgu ära ei tahtnud mahtuda.
Kihluspidu?
“Kuigi laiemalt avalikkuselt tagasisidet veel pole tulnud, arvan, et kultuuripäevad tõid vaheldust nii linna kui ka vallarahva elu argirütmi ning võimaldasid kahel omavalitsusel koostööd teha ja ennast reklaamida,” arvas Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö spetsialist Marika Prave. “Seekord jäi linna ja valla ühiste kultuuripäevade idee sünnist päevade toimumiseni suhteliselt vähe aega. Kui aga koos jätkata kavatseme, jõuame tulevaks aastaks kindlasti asjad paremini läbi mõelda. Ühest küljest võiks kaasata kultuuriprogrammi linna ja valla sõpruspiirkondade kollektiive, teiselt poolt võiks päevade programm sisaldada ka muud kui kultuuri ja spordiüritusi.”
Jõgeva linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõuniku Hele Tallinna sõnul võiksid tulevikus meelelahutusele lisanduda näiteks ajalooteemalised üritused ja arengukonverents. “Seda, kas linn ja vald panid ühiste kultuuripäevadega aluse uuele traditsioonile, ei julge ma praegu veel välja öelda. See sõltub sellest, milline on tagasiside tänavusele üritusele,” arvas Hele Tallinn. Oksjonipidaja Samuel Golomb seevastu nimetas linna ja valla ühiseid kultuuripäevi juba linna ja valla kihluspeoks. Eks tulevik näita.
RIINA MÄGI
Rahvaerakonna Mõõdukad Jõgeva piirkonda juhib Kalju Jalakas
Möödunud reedel moodustas rahvaerakond Mõõdukad kaks osakonda: Jõgevale ja Põlvasse. Jõgeva piirkonna koosolekul oli 165 liikmest kohal ligi kolmkümmend.
Külalistena viibisid koosolekul Riigikogu liige Meelis Paavel, põllumajandusministeeriumi nõunik Ants Laansalu, RE Mõõdukad kantselei juhataja Lembit Luts ja piirkondade koordinaator Evely Antov.
Koosoleku avas Jõgeva osakonna esimees Kalju Jalakas. Peaaegu kõikides valdades ja linnades, va Kasepää ja Mustvee, on parteigrupid moodustatud. Jõgevamaa piirkonnas saab olema 5—6 osakonda. Erakonnasiseselt moodustati 21. jaanuaril maaelurühm, mille esimeheks valiti põllumajandusminister Ivari Padar.
Maaelu probleemidest tõstis Kalju Jalakas esile taluseaduse puudumist, raskusi piimatootmises, ja seda, et toetused maaelule on aastaaastalt vähenenud.
Riigikogu liige Meelis Paavel teatas, et 31. mail anti Riigikogule üle seaduse eelnõu, millele on alla kirjutanud Mõõdukate poolt Jaak-Hans Kuks ja opositsiooni poolt Ants Käärma. Eelnõus tehakse ettepanek seadustada talu kui tootmisüksus, seda Asjaõigusseadusse ja Äriseadusse vastavate paranduste sisseviimise teel.
Jõgeva osakonna esimeheks valiti Jõgeva Talunike Liidu juhatuse esimees Kalju Jalakas, aseesimeheks Ranne Jäme, sekretäriks Tea Krikmann, revidendiks Tiiu Koppel ning erakonna volikokku Kalju Jalakas ja Meelis Paavel.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud nädalal peeti esimesed Jõgeva linna ja valla kultuuripäevad, mis avati pidulikult reedel ja lõpetati pühapäeval. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna ja homme on Jõgeva kahe gümnaasiumi IV—VII klasside õpilased Rannal laagris. Homme on Jõgeva Ühisgümnaasiumi staadionil TV 10 olümpiastarti Jõgevamaa mitmevõistluste finaal. Reedel toimub Jõgeva Gümnaasiumis Euroopa Liidu teemaline debatt, külas on Eurointegratsiooni büroo konsultant Gert Antsu.
Pühapäeval lõpetati Laiuse kirikus Jõgeva linna ja valla kultuuripäevad. Neljapäeval on Laiuse staadionil TV 10 olümpiastarti maakonna mitmevõistluste finaal. Laupäeval peetakse Laiuse staadionil Jõgevamaa VI suvemängud.
Laupäeval oli Mustvee linna päev mitmesuguste kultuuri- ja spordiüritustega nii kultuurikeskuses, ranna ääres kui ka linna muudes paikades.
Möödunud kolmapäeval oli Pisisaare koolis juhataja vastuvõtt kooli 27 tublimale õppurile ja nende vanematele. Reedel lõpetati koolis pidulikult õppeaasta, jagati välja erinevaid tiitleid ning saadeti teele kuues klass. Täna tuleb kokku jaanipäeva tähistamist ette valmistav töögrupp. Neljapäeval on vallavolikogu istung.
Neljapäevast kuni pühapäevani toimusid Luual Baltimaade, Soome ja Rootsi metsakoolide kutsevõistlused. Täna on õppeaasta lõpetamine Palamuse keskkoolis. 8.—12. juunini viibib Palamuse näitetrupp Soomes Rääkkylä harrastusteatrite festivalil. Reedel on Palamuse Gümnaasiumi direktori vaba ametikoha täitmiseks kandidaatidele vestlusvoor konkursikomisjoni ees.
Eile oli Pala raamatukogus luulehommik Vaike Miti luulega. Täna on Pala koolis õppeaasta pidulik lõpetamine. Homme ja ülehomme on Ranna puhkebaasis laager maakonna koolide keskastme õpilastele “Kaitse end ja aita teist”. Homsest alustab Pala koolis tegevust maalilaager Pala valla lastele kooli kunstiõpetaja Merike Selgise juhendamisel. Neljapäevast kuni pühapäevani korraldatakse Pala kooli staadionil 1988. aastal sündinud poiste jalgpalliturniiri Peipsi Cup alagrupimängud. Osalevad võistkonnad Eestist, Lätist, Leedust ja Venemaalt. Laupäeval osaleb Pala kultuurimaja segakoor Peipsiäärsete valdade laulupeol Elvas.
Neljapäeval peeti Saduküla koolis laste lauluvõistlus. Reedel pidas koosolekut vallavolikogu kultuurikomisjon, valmistamaks ette küsimusi vallavolikogu istungile. Eeloleval neljapäeval tuleb kokku samadel põhjustel volikogu majanduskomisjon.
Laupäeval peeti Kingu kaupluse hoovil linnulaata. Pühapäeval korraldati I Põltsamaa jalgrattaretk eesmärgiga populariseerida linnaelanike hulgas jalgrattasporti. Täna organiseerib Põltsamaa looduskaitse selts väljasõidu Alam-Pedja looduskaitsealale. Selle käigus tehakse matk Kirna õpperajale ning külastatakse Alametsa vahitorni. Tänasest kuni neljapäevani viibib linnavalitsuse majandusnõunik Anu Angerjas projektijuhtide koolitusseminaril Laulasmaal. Laupäeval etendub Põltsamaa lossihoovis Giuseppe Verdi ooper “Nabucco”. Peaosades Jassi Zahharov, Vello Jürna, Mati Palm, Sigute Stonyte (Leedu), Riina Airenne, Ain Agan jt, dirigent Paul Mägi. Pühapäeva päeva ajal on lossihoovis estraadietendus “Elu nagu Tootsi tasku” ning õhtul Rakvere teatri suvelavastus, G. Gorini “Armastajad kurja tähe all”.
Laupäeval peeti Lustivere staadionil Lustivere IV rahvatantsupidu.
Teisipäeval lõppes Saare aktiviseerimiskeskuses õmbluskursuste esimene etapp ning anti kätte vastavad tunnistused. Neljapäeval korraldati Saare mõisas lastekaitsepäeva üritus “Elu ja teater sinu sees ja ümber”, külas oli stuudioteater Minerva, avati joonistusnäitus koduloomaaias, tehti ekskursioon Saare mõisas ja koduloomaaias ning peeti piknikut. Eile avati Saare järve looduse õpperada. Täna on Saare koolis pidulik vastuvõtt 15 tublimale õppurile koos vanematega. Voore koolis peetakse kevadpidu ning austatakse tublimaid õpilasi. Laupäeval korraldatakse Saare valla laste kalapüügivõistlused 8—12aastastele lastele.
Reedel anti vallavalitsuses kätte sünnitunnistused tänavu sündinud laste vanematele. Laupäeval korraldati Mäe-Mihkli turismitalus maakonna talunike perepäev. Täna on Tabivere koolimajas madude näitus. Reedel on Maarjas vabaõhuüritus “Tantsuga suvesse”.
Neljapäeval oli koolisaatmispidu Torma lasteaias Linnutaja. Täna on viimane koolikell Sadala koolis. Neljapäeval korraldatakse Sadala koolis maakonna koolide direktorite nõupidamine. Reedel korraldab vallavanem Mati Kepp vallamajas vastuvõtu valla koolide parimatele õpilastele.
ARVAMUS
Euroopa Liit mõjutab meie tegemisi
Reedesel rahvaerakonna Mõõdukad Jõgeva piirkonna organisatsiooni üldkogu koosolekul esines põllumajandusministeeriumi nõunik Ants Laansalu, kes tutvustas esilekerkinud probleeme. Tema arvates võidavad Euroopa Liidu hinnataseme ja tingimuste ülevõtmisel kõige enam piima ja veiseliha tootjad. Meil tegelevad nendega põhiliselt suuremad üksused, nagu osaühingud ja ühistud. Väiksematele majapidamistele ei pruugi ELi minek erilist efekti ei anda. ELis eraldatakse põhiline osa toetusi taimekasvatusele, nagu teravili, raps.
Euroopa Liit mõjutab oluliselt toiduohutuse ja töötleva tööstuse olukorda. Kui töödeldavad kogused on Laansalu sõnul vähenenud kaks korda, siis töötlemisvõimsused on samaks jäänud. Siit tuleneb surve hindade alandamisele.
Praegu tegutsevast 41 piimatööstusettevõttest piisab Eesti vajaduste rahuldamiseks kuni kuueteistkümnest. 286 lihatööstusettevõttest ei taha EL näha rohkem kui 30.
Piimakari on väga tundlik. Siin on kõige rohkem nii šansse kui ka ohte. Hea on see, et neljal piimatööstusettevõttel on ELi sertifikaat. Aastas suureneb täispiima- ja
juustutoodete nõudlus 1,5% võrra, samas väheneb nõudlus või järele. Aastatel 20052010 piima ületootmine maailmas kaob ja nõudlus hakkab suurenema.
Euroopa Liit heidab meile ette põllumajandusliku maa turu puudumist, tööhõive vähenemist maal, vähest edasiminekut finantskontrollis ja ebapiisavat haldussuutlikkust. Kõige suurem mure on neil seoses piiriga, sest Eesti piir muutub liitumisel ELi piiriks. Kuidas toimida ja administreerida, et piltlikult öeldes kirjapandud rebase varjus ei toimetata üle piiri hoopis hunti?
Eesti kitsaskohad
Tööhõive maal on vähenenud väga järsult, üle kahe korra: kui hõivatus 1990. aastate algul moodustas 57%, siis viimasel ajal ainult 26%. Põllumajanduse kahjumiks prognoositakse 700 miljonit krooni, kuid ELi hindu arvestades saaks me hoopis 1,5 miljardi krooni suurust kasumit. Euroopa maksab piimatonni pealt juurde 1000 krooni.
Eesti piimatööstuste probleem tuleneb suuresti asjaolust, et lühinägeliku poliitika tõttu jäid paljud tööstused pankadele võlgu. Viimased kuuluvad teatavasti Rootsi omanikele ehk ühele Euroopa Liidu maa kodanikele.
Ants Laansalu prognoosib meie põllumajandusettevõtete suurt eelseisvat pankrotistumist. Praegu on pankrotis umbes 55 firmat, lähemas tulevikus võib pankrotti minna veel 5060. Paljuski sõltub siin pankrotihaldurite käitumisest, kas nad peavad silmas tootmise jätkumist või müüvad suurema kasu nimel suvaliselt kõik maha. ELis on aga tähtsaks kriteeriumiks baaskülvipind. Selle järgi tulevad ka toetused.
Väga palju probleeme saab alguse diislikütusest. Eestis tarbitakse Ants Laansalu andmetel ligi 380 000 tonni diislikütust aastas. Aktsiisiga maksustatavad kogused on oluliselt väiksemad (umbes 110 000 tonni). Probleem saab alguse aktsiisimääradest, ahjukütusel on see 30 senti liitri pealt, põllumajanduslikul diislikütusel 50 senti ja diislikütusel 3,04 kr liitri pealt.
Suuremad bensiinifirmad, nagu Neste ja Alexela oleksid nõus põllumajanduslikku diislikütust müüma. Kahjuks puuduvat selle järele nõudlus. Ahjukütus lõhub aga Laansalu andmetel eriti mootoreid. “Siin peaks talumehed initsiatiivi näitama ja oma kooskõlastatud nõudmised bensiinimüüjatele ka esitama,” leidis ta.
RAIVO SIHVER
KIRJAD
Kallid laululaste emad! Olite pahased, et toomepidu kestis liiga kaua. Aga pidu pidi toimuma Kassinurmes, seal ei saa pidu tunniga ära pidada. Miks te ühe õhtupooliku peale nii palju planeerisite?
Meil oli väga meeldiv kuulata teie laste laule. Lapsed olid neid talve jooksul nii arvukalt õppinud, et nende ärakuulamine võttiski enamuse peo ajast. Ka meie, tantsumemmed, olime õppinud mõned tantsud ja laulud ning tahtsime needki ette kanda.
Ilus oli kuulata, kui väikesed lapsed laulsid emadepäeva laule. Mõnel memmel ei olnudki kedagi emadepäevaks oodata. Kas te kujutate ette, millist rõõmu temale võis valmistada korrakski mänguringis lapsel kätt pihus hoida? Ja mõnel lapsel võibolla pole sellist vanaema, kellega ringmänge mängida. Me võime televiisorist näha võõramaiseid karnevale ja tantsuetendusi, kuid mitte meie esivanemate tantsudega toomepidusid. Tore on, et leidub nende kokkuseadjaid ja teistele edasi kandjaid. Kahju, kui nooremad põlvkonnad selliste ürituste vastu huvi ei tunne.
Vihjati ka peo alguse hilinemise peale. Pidu, mis oli ette valmistatud pidamiseks metsas kiige all ja lõkketule ümber, tuli mõne tunniga ümber korraldada. Metsast tuli tuua isegi toomepuu ja see lavale üles seada. Kui te mõne asjaga rahul ei olnud, kas seda ei oleks saanud kultuurikeskuse töötajatega omavahel arutada ja rahulikult asja lahendada? Miks oli seda vaja teha ajalehe vahendusel?
See, et kultuurikeskuse kontserdid ühe tunni sisse ära ei mahu, näitab, et seal tehakse tööd ja on, mida külastajale pakkuda.
Hiljuti toimus Jõgeva Ühisgümnaasiumi algklasside kontsert, mis samuti kestis kolm tundi. Kuidas tahan, et meil oleks natukenegi aega üksteist rohkem mõista ja
sallida.
Toomepeol esinenud laulu- ja tantsumemmede nimel
EVI TÄHT
Jõgevamaa pensionäride pöördumine
30. mail oli koos Jõgevamaa Pensionäride Ühenduse aktiiv, kes tegi järgmise pöördumise.
Eesti Vabariigi Riigikogule,
Eesti Vabariigi Valitsusele
ja Eesti Pensionäride Ühendusele.
1. Tõsta elatusraha 350 krooni alates 1. oktoobrist 2000. a, kuna 1,5 aastat pole elatusraha suurendatud, kuid elukallidus on pidevalt tõusnud.
2. Küttele (kaugküttega korteris) mitte lisada 18 protsendilist käibemaksu alates 1. juulist 2000. a.
Elatusraha tõstmine on vajalik pensionäridele ja invaliididele seetõttu, et on tõusnud kommunaalmaksed, üür, kallinenud on elekter, telefon, ravimid, transport, lisaks ka toiduained (liha ja lihasaadused 10% alates 1. juunist käesoleval aastal). Käibemaksu kehtestamine 18% küttele viib vaesema elanikkonna majandusliku olukorra järsult halvemaks, lükkab inimesed lootusetusse seisu, šokki ja võlglaste arv kasvab veelgi. Eesti Riigikogul ja valitsusel on ülim aeg kord konstateerida, et üle 50% eesti rahvast elab täielikus vaesuses. Samal ajal on eelarvesse laekumine paranenud, sest ega muidu planeeritaks presidendi, peaministri palka tõsta 50% ja ministrite palka üle 30% alates 1. juulist.
Veel hämmastas pensionäride aktiivi Jõgeva linnavolikogu otsus lubada linnavalitsusel tõsta vee ja kanalisatsiooni hinda üle 5 krooni 1. septembrist ja kehtestada abonementmaks korterile 20 krooni 1. jaanuarist 2001. a ilma volikogu komisjonide ja tarbijakaitsega läbi arutamata. Vee ja kanalisatsiooni hinda pole vaja tõsta, vaid vaja on aktiivselt tegelda võlgade sissenõudmisega. Kas teil, linnasaadikud, on juba meelest läinud vahetult enne valimisi vastav avalik arutelu Jõgeva kultuurikeskuses?
Pensionäride Jõgevamaa aktiiv loodab, et leitaks mõistlikud lahendused, et tunnelist paistaks veel valgus ja rahval säiliks lootus elu normaliseerumisele Eesti Vabariigis.
VILLU KÕIV,
Jõgevamaa Pensionäride Ühenduse aseesimees
JUHTKIRI
Kanged joogid on ikka pahandust ja segadust põhjustanud. Nüüd on aga tekkinud majanduspoliitilised vastuolud Eesti tootjate vahel, kes joovastavaid jooke valmistavad. Nimelt Riigikogus ootab teistkordset lugemist seaduseelnõu, mis alandab kange alkoholi aktsiisimaksu praeguselt 145 kroonilt 115 kroonile. Poliitikud otsustasid kange alkoholi aktsiisi langetada tänavu mai alguses seoses konjunktuuriinstituudis majandusministeeriumi tellimusel tehtud uurimusega. Uurimus näitas, et Eesti riik kaotab salaviina ja tubaka tõttu 1,8 miljonit krooni maksuraha päevas ning aastas kokku 660 miljonit krooni. Salaviinamüük on organiseeritud kuritegevuse üks olulisemaid tuluallikaid, mistõttu sellise äri piiramiseks tuleb kasutada kõikvõimalikke vahendeid. Tekib küsimus, kas alkoholi aktsiisimaksu langemine salaviina ostmist oluliselt vähendab.
Arvatavasti nuputavad salaviinamüüki korraldavad kavalad sulid uusi võimalusi põrandaaluse kauba turustamiseks. Nii tuleks salaviina leviku vastu kasutada hoopiski jõulisemaid vahendeid ja miks mitte ka karmimat karistuspoliitikat.
Võimalus, et viin odavamaks muutub, ei meeldi ka õllefirmadele, kes kardavad, et sel juhul väheneb õlle ostmine. Mõistagi mõtlevad õllemeistrid oma majanduslikele huvidele. Nende kartuses, et odav viin võib hästi ostetavaks kaubaks saada, võib aga tõde peidus olla. Pole võimatu, et odavasse viinasse kipuvad oma muresid uputama majanduslikes raskustes olevad inimesed, keda on tabanud minnalaskmismeeleolu ja lootusetus parema tuleviku suhtes. Viinalembus võib aga sellistelt meestelt ja naistelt röövida viimased säästud ja nad lõplikult sotsiaalsesse kuristikku viia. Praegugi leidub ju töötuid, kes oma abirahaga kohe kangemat kraami ostma ruttavad.
Ehk tasuks poliitikutel mõelda hoopis veini aktsiisi vähendamisele, sest mõnedki veinid avaldavad mõõduka tarbimise korral tervisele ka positiivset mõju. Pealegi on veinid sageli laual ka ametlikel koosviibimistel, mistõttu on hea, kui nii riigiasutused kui ka eraettevõtted neid odavamalt osta saavad ning nii maksumaksjatele ja erasektorile kuuluvat raha kokku hoiavad.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Pankrotistunud Lustivere põllumajandusühistu enampakkumisel ostnud aktsiaselts Lacto on moodustanud selles piirkonnas põllumajandustootmisega tegelemiseks osaühingu Lustivere Agro. Uus firma jätkab piimatootmist ja seakasvatust ning plaanitseb sügisel teravilja külvipinda laiendada.
Aktsiaselts Lacto kutsus osaühingu Lustivere Agro tegevjuhiks Palamuse valla põllumajandusettevõtja Rünno Marmori. “AS Evemar, mille üks omanikke ma olen, turustab piima Raplasse aktsiaseltsi Lacto. Nii on tekkinud kahe firma vahel koostöösidemed ning paljuski nende tugevdamise huvides võtsin vastu pakkumise asuda Lustiveres põllumajandustootmist juhtima. Selleks, et põllumajandustootmine Lustiveres püsima jääda saaks, oli igati oluline, et pankrotihaldur Sirje Tael pooldas makseraskustesse sattunud Lustivere põllumajandusühistu müümist tervikvarana,” rääkis Marmor.
“Mõnikord võib pankroti väljakuulutamine soodustada koguni põllumajandustootmise püsimajäämist,” arvas seakasvatuse zootehnik Maia Akkel. “Algul, kui Lustiveresse uued omanikud tulid, olime üsnagi teadmatuses. Nüüd on aga selgunud, et ASil Lacto on konkreetsed põllumajandustootmise alased plaanid. Praegu on meil tuhat siga, kuid edaspidi on kavas sigade arvu suurendada. Ka korralikku sööta jätkub praegu piisavalt. Lustivere põllumajandusühistu tegevuse lõpus oli söödapuudus sedavõrd tõsine, et teatud perioodil tuli sigu koguni kaeraga toita,” lisas ta.
“Sigalakompleksis võtame kasutusele poegimissigala ja ka teised hooned, mis pankroti eel sigadest tühjaks jäid. Samuti on plaanis lautade remont ja valgendamine, see töö oli aastaid tegemata,” märkis Rünno Marmor. Tema sõnul on AS Lacto tänaseks Lustivere põllumajandustootmise taaskäivitamisse investeerinud üle miljoni krooni.
Kõik lehmad Neanurme
Neanurme suurfarmis on osaühingu Lustivere Agro 450-pealine lüpsikari. Uute omanike algatusel toodi sellesse farmi ka üle lehmad, kes varem Tõrenurme laudas olid. “Selline ümberkorraldus oli tingitud majanduslikust kaalutlusest, sest piimakarja on parem toita ja hooldada, kui see ühes kohas paikneb,” selgitas osaühingu tegevdirektor.
Esmaspäeval alustati Lustiveres rullisilo valmistamist. Loomasöödaks kasutatakse ka suurem jagu suviviljast, mida kevadel külvati 640 hektarile. Sügisel, kui talirukist külvatakse, laieneb külvipind veelgi.
Osaühingus Lustivere Agro töötab ligi kuuskümmend inimest, kusjuures tööl on mõnedki, kes pärast Lustivere põllumajandusühistu pankroti väljakuulutamist pankrotiteate said.
Töömehe kiitus
Traktorist Kristo Meltsas arvas Lustivere põllumajanduselus toimunud muudatustest järgmist: “Varem sarnanes siinse põllumajanduse olukord pornograafiaga. Nüüd on aga tunda asjalikku ja konkreetset juhtimist. Hea on seegi, et õigeaegselt palka makstakse.”
Esmaspäeval külastas osaühingut Lustivere Agro maavalitsuse majandusosakonna juhataja ja Põltsamaa vallavolikogu esimees Jaan Aiaots. “Hirmud, et põllumajandustootmine Lustiveres hääbub, on nüüdseks möödas ja tundub, et põllumajandusettevõtte omanikud püüavad jõuda maksimaalsete tulemusteni. Nii kogu Eesti kui ka Lustivere põllumajandustootjatele tulevad mõneti kasuks kõrged maailmaturu hinnad, mistõttu tööstusettevõtted eelistavad osta kohalikku toodangut. Samaaegselt on põllumeestele aga tõsiseks majanduslikuks raskuseks järsult tõusnud kütusehinnad,” ütles ta.
JAAN LUKAS
Kuremaa tehnikum muudab oma nime
Kuremaa Põllumajandustehnikum läks üle haridusministeeriumi haldusesse. Kutseõppeasutuse uus nimi selgub sügisel.
“Viimastel aastatel on jäänud Kuremaal õpetatavate põllumajanduserialade osakaal väiksemaks, valitsema on hakanud ärikallak. Kooli nimi peaks aga väljendama seda, mida seal õpitakse. Kaalumisel on mitu nimevarianti, näiteks Kuremaa majanduskool,” selgitas põllumajandustehnikumi direktori asetäitja õppealal Vaino Mölder.
Kuremaal õppida soovijaid jätkub: kui viis-kuus aastat tagasi oli siin 160 õpilast, siis tänavu on neid 270. “Uue nimega koolis jääb kindlasti alles kaubandusärinduse eriala, samuti infotehnoloogia õpetamine. Tahaksime taastada põllumajanduse õpetamist, kus saaks põhjalikumalt teadmisi taime- ja loomakasvatusest, mehhaniseerimisest ja ka turundusest,” märkis Mölder.
Sügisel pakutakse võimalust õppida ärikorraldust kaugõppes, see on aga tasuline. Poolesajal kaubandus-ärinduse eriala viimase kursuse õpilasel on käsil lõputööde koostamine, mille kaitsmine toimub järgmisel nädalal. Paarkümmend põllumajanduskaupade tootmise ja turustamise eriala kolmanda kursuse õpilast viibivad paarikuulisel erialapraktikal Soome ja Eesti taludes.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Lapsed, kaitske lapsevanemaid!
1. juuni — lastekaitsepäev, äralöölastpäev, hoolitseomajäreltulijaeestpäev, karunäebpäev, kaitskemlastkurjamaailmaeestpäev, lapsedmeietulevikpäev, kingituskõigenõrgemalepäev…
Nojah, tõsi ta ju on — lapsi tuleb kaitsta, see ei tohiks nüüd kellelegi uudisena tulla. Muidu see karm & alati kiirrongina tulevikku tormav tänapäev: arvuti, tehnika, kosmose, misiganes hullumeelne sajand sõidab neist lihtsalt üle. Üle ning laiaks. & läinud nad ongi — puhtad, rikkumata meeltega, otsekohesed ning siirad — lihtsalt minevik. Maailma tuleks viisakalt käituma õpetada: mitte ropendama, mitte tapma, mitte valetama, petma, ära kasutama, lööma, solvama, ahistama… Mitte liiga tegema — teistele, endale, loodusele, nõrgematele… Jah, eks unistada või ju igaüks…
Täiskasvanud kaitsku lapsi maailma eest. Aga kes neid kaitseb? Ise nad selleks võimelised ei ole, on liialt igapäeva tegemiste & toimetuste, rahateenimise & asjaajamiste rataste vahel. Keegi peaks neid õpetama puhkama, elu & vabadust nautima, vahel kõiki asju mitte nii tõsiselt võtma, meelde tuletama, et nad on inimesed, mitte masinad.
Lapsed, kaitske oma vanemaid maailma eest!
Hiljutise lastekaitsepäeva tõttu otsustasime veidi ringi vaadata ja analüüsida lapsevanemaid. Muidugi on kõik nad unikaalsed ja kordumatud (nagu kindlasti ka nende järeltulijad), kuid siiski saab neid liigitada.
Muumimamma
Sõna otseses mõttes Muumimamma, kes on heatahtlikkusest lausa läbi imbunud. Eesti mehe unelm — keedab, koob, küpsetab, peseb sokke ja ei kipu ööklubisse. Lihtsalt toimetab kodus ja särab oma tolmulappide keskel. Emana ülihoolitsev, valmis oma võsukese eest läbi tule, vee ja muude kahtlaste materjalide minema. Ükskõik, mis parasjagu südant ei vaevaks, kas poiss/tüdruksõbra sigadused või “paha õpetaja”, Muumimamma silitab pead, pakub rabarberikooki ja lohutab… Annaks oma lapsele kasvõi viimse kopika hinge tagant, kui vaja on (paraku tal seal hinge taga suurt midagi pole). Igati heasüdamlik ja ohutu.
Kuidas toime tulla: Kui ta oma ülihoolitsusega ennast ja teid veel tapnud ei ole, on viimane aeg end kusagile kokanduskursustele registreerida (et õppida ise endale süüa tegema ja tulevases elus hakkama saama) ning lehest korterikuulutusi lugeda. Kuid kui üksi elades nälg näpistama hakkab, on alati võimalus emale külla minna.
Jalgadega rahakott
Sarnaneb kuuvarjutusega: tema nägemine on tõeliselt astronoomiline sündmus, sest ta on nii harva kodus. Alati on ta kusagilt tulemas või justjust minemas. Mobiil heliseb pidevalt, asjad vaja ajada, raha tarvis teenida, pere tahab ülalpidamist. Ükskõik, mida talle räägid, vastus on ikka: “Ahah, jah, väga tore, kuule, mul on praegu väga kiire, räägime sellest hiljem. Palju sul vaja on?” Avab hetkeks rahakoti rauad ja tuiskab jälle minema. Kunagi oli ta kindlasti tore inimene, kui ta veel oma hinge maha ei olnud müünud…
Kuidas toime tulla: Kõigepealt tuleks enda olemasolust teada anda, arvesta aga, et loosungid, plakatid ja protestimiitingud ei aita, vaja oleks veidi radikaalsemat üritust. Esmalt tuleb vanemorganism isoleerida telefonist, laptopist ja muudest suhtlusvahenditest ning alles siis probleemiga lagedale tulla. Aga muidu võite olla kindlad, et ta ühel päeval üllatusega avastab, et te olete talle märkamatult näiteks abiellunud ja oma elu alustanud.
Gestapo lapsevanem
PEAB alati teadma, kus, millal ja kellega tema võsuke aega veedab. Põhiline on kontroll ja distsipliin, kõiksugu korrarikkumised on karmilt keelatud. Kui aga laps midagi valesti teeb, on karistus kärme tulema, miinimumini kärbitud taskuraha, koduarest, vitsakimp kapi otsas jne. Tavalised on ülekuulamismaratonid, seletuskirjade kirjutamine ja pikad patukahetsusperioodid, mil kusagil ei tohi vedeleda sokke, nõud peavad olema pestud ja voodi all ei tohi leiduda tolmu.
Kuidas toime tulla: Kuidas enne diktaatoritega toime tuldud on? On kolm (võibolla ka rohkem) võimalust. 1. Vabatahtlikult SOS lastekülla kolida (või telgiga metsa). 2. Enesekaitse: karatetreeningud, turvamehed või musklis boyfriend. 3. Lihtsalt olla pohhuistlik, mitte lasta end häirida ja igal võimalusel kasutada oma kavalust.
Inimene lapsevanem
Sobib kõigeks — murede lahendamiseks, kaklemiseks, elu üle irvitamiseks (ikka koos) ja retseptide vahetamiseks. Igati arusaaja tüüp, kes ei suru kunagi peale oma
arvamust ning käsud ja keelud esitab soovituse vormis.
Kuidas toime tulla: Tuleb ise inimenejäreltulija olla, siis pole mingeid probleeme.
Leidub ka Pudelisõltlasi lapsevanemaid, Sõber/sõbranna lapsevanemaid, Närvipundar lapsevanemaid, Ükskõikseid lapsevanemaid jne.
KAIRI K. JA MAIRI H.
Tegijal juhtub nii mõndagi. Vahel juhtub, et halvasti juhtub. Siis on vaja heaks teha. Kuidas teha? Patukahetsejate eri.
Jumalaga on lood lihtsad, vähemalt katoliiklastel, lähed kirikusse, ütled pihil: noh, juhtus, mul on väga kahju, ma enam nii ei tee… & ongi kombes. Kui asjade lahendamine inimeste vahel ka nii libedalt kulgeks…
Tuleb andeks saada — andeks saada, et naise, tüdruk/poisssõbra, ämma, sõbra, kelle iganes sünni vm tähtis & ülioluline päev ära unustatud sai, andeks saada, et lubadus täitmata jäi, et midagi on valesti tehtud, kedagi tahtmatult või tahtlikult solvatud, hoolimatult käitutud. Sai paha oldud… Nüüd on siis süümekad vaevamas & hing haige.
Kõige tõhusamad meetodid.
Naisterahvaste puhul — jajah, ikka needsamad suured andeks paluvad silmad, meelitusedkullakesekesekesedkallikesekesekesed, lilled, kingitused, romantika… (Kõike seda loomulikult inimlikkuse piires, tõsine oht ennast naeruväärseks teha. Iga naise puhul ei sobi ka — emantsipeerunud naisülemuse puhul näiteks ei soovitaks kohe mitte.)
Sõpradega tuleks vähe inimesejuttu ajada, seletada, põhjendada, kompromiss leida & tulevikus enam mitte keerata. Üks on kindel — kui on süü, tuleb üles tunnistada, kui pole süüd, tuleb asjad selgeks rääkida ning kui pole süüd, aga seletamisest ei tule muud kui uus sõda, on ülimalt soovitatav patt pooleks teha. Andeks palumist ei tohi karta, häbeneda. Üldiselt arvatakse, et see näitab nõrkust, justkui allaandmist, tegelikult on just vastupidi. Inimene, kes suudab endale ning teistele tõtt rääkida, kes tahab ennast parandada, on tugev.
Kõige mõjusam viis suhete taastamiseks on huumor, seda ei tohiks unustada.
Tavaliselt järgneb pahateole karistus. Enesesüüdistamise raske piin on küll tore, aga andeksandmise saavutamise kohalt suht tulutu (kui ei taotleta halastusandestust). Meeldivaim, ent ühtlasi ka riskantseim võimalus on lasta karistus määrata sellel, kelle suhtes eksiti.
Sotid selgeks räägitud, algab patukahetsemise raskeim osa — tuleb hakata heaks, oma lubadusi pidada, ennast parandada. Nn sõellubadusi, no neid vett mittepidavaid, pole mõtet jagada. Sest iga eksimus ajab järjest kurjemaks ning kord, kui juba usaldus läinud on, pole seda sugugi kerge tagasi võita.
Kõige magusamad on ikka need keelatud asjad, õigelt rajalt kõrvale kalduvad tegemised, tükk aega sees haudutud ütlemised… Vahel nad tasuvad ennast ära, vahel mitte — algab patukahetsemise raske töö…
Valgustas:
ANTI DEPRESSANT
SPORT
Jalgrattaretk Põltsamaalt Rutikvere vikerforellide juurde
Möödunud pühapäeval alustas üle kahesaja jalgratturi sõitu Põltsamaa kesklinnast Pajusi suunas. Nad osalesid esmakordselt toimunud rattaretkel, mille korraldasid Põltsamaa Lions klubi, Rattapood ja ajaleht Vali Uudised.
Põltsamaa rattaretkel oli osalejaid erinevas vanuses: alates viieaastastest lastest kuni keskealiste meeste ja naisteni. Rattasõidu stardipaugu tegi linnavalitsuse hoone ees põltsamaalane Mallor Türna, kunagine jalgrattasportlane, kes 1981. aastal sai NSVLi suurmeistriks.
Jalgratturid pidid läbima kakskümmend kilomeetrit ning nende teekonna lõppsihiks oli Pajusi vallas asuv Rutikvere kalakasvatus, kus osaühing Vikerkala kasvatab vikerforelle. Põltsamaa Lions klubi liikme ettevõtja Ain Eina sõnul valiti selline marsruut välja selleks, et ratturid saaksid tutvuda ilusa loodusega. Enamus teest sõideti asfaldil, viimased paar kilomeetrit kruusateel.
Esimesena jõudsid finišisse Tartu kergetööstus- ja ehituskoolis õppivad Põltsamaa noormehed Marek Saar ja Reiki Hiie. “Pingutasime kõvasti, et teistest ette jõuda. Oleme ka piisavalt treeninud. Põltsamaal on head võimalused jalgrattasõiduks Kuningamäe terviserajal,” ütlesid nad. Naistest jõudis esimesena Rutikverre koduperenaine Anne Kurvits. “Mul oli kindel plaan sõita rattaretkel nii kiiresti kui ma suudan. Osalen ka neljaetapilisel Kuningamäe krossil, kus iga kord tuleb läbida 2,8 kilomeetrit. Sõidan jalgrattaga iga päev. Jalgratas on Põltsamaal populaarne, eriti noorte hulgas,” rääkis ta.
Jalgrattaretkel kaasa sõitnud Võisiku hooldekodu kehalise kasvatuse instruktor Elsi Ojamaa rääkis, et tal aitasid rattasõidul edukalt vastu pidada treeningud hooldekodu jõusaalis.
Jalgrattamatkal osalesid ka Põltsamaal elavad Jõgevamaa tippjuhid: maavanem Margus Oro, maasekretär Henri Pook, maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep ja maa-ameti juhataja Mati Puusepp. “Nüüd, mil ilusad ilmad on, saab jalgrattaga järjest rohkem sõita. Oleme arutanud, et Põltsamaal elavad Jõgeva maavalitsuse töötajad võiksid mõni päev nädalas ka jalgrattaga Jõgevale tööle sõita,” ütles Margus Oro, kes osales rattaretkel koos abikaasa Eve ning tütre Laura ja poja Henryga.
Jalgrattaretk oli mõeldud eelkõige tervisespordiks, mistõttu kohtade põhjal autasusid ei jagatud. Küll aga said auhinna kõige vanem osavõtja, 58-aastane Pille Tammemäe ning noorim kaasasõitja, viieaastane Sille Goroško ja Sirli Saar. Rutikveres toimunud jalgratta vigursõidu võistlustel tuli tüdrukutest parimaks Triin Türna ja poistest Ulvar Lutter. Korvpalli vabavisetes sai meestest esikoha Lauri Oja ning naistest Annika Sokk.
“Tulud, mis saadi Põltsamaa rattaretke osavõtumaksust ja toidukaupade müügist, lähevad Põltsamaa spordikooli toetuseks. Kokku teenisime spordiürituse korraldamisega ligi 2500 krooni,” teatas jalgrattaspordi veteran Mallor Türna.
JAAN LUKAS
Spordiklubis Pedja on osavad jalgpallurid
Spordiklubi Pedja jalgpallipoisid, kes treenivad teist aastat, mängivad tänavu esmakordselt kaasa Eesti noorte meistrivõistlustel.
Spordiklubi Pedja jalgpallivõistkond osaleb Eesti meistrivõistlustel D2 vanuseklassis, kus mängivad 1989.—1990. aastal sündinud poisid. Treeningud toimuvad Jõgeva Gümnaasiumi staadionil.
Pedja meeskond mängib meistrivõistlustel samas alagrupis Tartu võistkondadega Merkuur, Tammeka, Tartu SK 10 ja Tartu jalgpalliklubi I võistkonnaga ning Tabivere meeskonnaga.
Esimeses, Tartus toimunud mängus oligi SK Pedja vastaseks sealse jalgpalliklubi esimene võistkond, kellele kaotati 0:7. Koduväljakul, Jõgeva Gümnaasiumi staadionil peetud mängus alistasid Pedja jalgpallipoisid aga võistkonna Merkuur 9:0.
“Selle mängu edukaimaks jalgpalluriks osutus meeskonna kapten Sten Juhanson, kes sai palli väravasse neljal korral. Samuti on meie meeskonna osavamateks jalgpalluriteks Jaanus Allas, Dmitri Jelagin ja Rauno Roos,” ütles treener Kaido Poom, kes on üle paarikümne aasta Jõgeval hokit ja jalgpalli õpetanud.
SK Pedja on olnud võidukas ka mitmel tänavu Jõgevamaal korraldatud võistlusel. “Nii saime esikoha Puurmanis ja Eskus toimunud jalgpallivõistlustel,” ütles Kaido Poom.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Ilmamärgid ennustavad sajust juulit
Loodusvaatleja Jüri Kuusvere ennustab, et soe ja kuiv ilm kestab jaanipäevani, juulis sajab aga ladinal.
Jüri Kuusvere on Pedja jõe kaldal elanud ja loodust vaadelnud lapsest saadik. Nähtust on ta märkmeid teinud juba mitukümmend aastat, kuid viimasel viiel aastal paneb ta ilmamärgid iga päev kirja. “Muidu ei saaks ma ilmajaamaga koostööd tehagi. Koduõues on mul statsionaarne ilmavaatluspunkt testitud termomeetrite ja muuga. Olen märganud, et raadios öeldud temperatuur Jõgeva kohta erineb paari kraadi võrra tegelikust. Jõudsin selgusele, et Pedja jõe paremal kaldal on alati külmem kui vasakul, kus asub ilmajaam. Minu kodu ja ilmajaama kõrguste vahe on 9 meetrit, mistõttu tekib kahe-kolme kraadine temperatuuride vahe,” räägib Jüri.
Iga päev paneb ta kirja, millised muutused on tema koduümbruse looduses toimunud: millal mõni puu või põõsas lehte läheb või lilleke õide puhkeb. Üles tähendatud saavad ka kõik sellel päeval nähtud linnud. Tänavu pesitseb tema koduaias sama palju linde kui mullugi. Talvel on söögilaua alalised külastajad 12 paari rasvatihaseid ja neli paari sinitihaseid. Puukoristajaid, sootihaseid, suurt ja väikest kirjurähni on juba aastaid vaid üks paar.
Linnud ennustavad ilma
“Kes linde ei toida, ega see kasu saa. Minul pole vaja putukatõrjet teha, sest linnud teevad selle minu eest ära. Rasvatihased on kapsaliblikate munade usinad hävitajad. Teised linnud ei söö neid vastiku maitse tõttu. Tihastele olen teinud pesakaste, kuid tavaliselt hõivavad varblased need endale. Paljud suhtuvad varblasesse nagu mingisse prügikastilindu. Ei nad ole ühti, põld- ja koduvarblased on väga hoolikad ja käivad kõik õunapuuõied läbi,” kaitseb Jüri kõiki linde. Ta teab, millise puu otsas on varese, haraka või mõne teise linnu pesa ja kus asuvad partide pesad.
“Pedja ääres on viimastel aastatel jäänud parte palju vähemaks, nad on muutunud arglikumaks. Põhjuseks on palju näljaseid inimesi, kes just julgematel partidel kaela kahekorra keeravad,” täheldas linnuvatleja ja jättis pesade asukohad enese teada.
Kuusvere ennustabki ilma põhiliselt lindude rände ja käitumise järgi. Tänavu saabusid kuldnokad tavalisel ajal, kuid pojad koorusid märksa varem ja on juba lennuvõimelised; pardid ehitasid oma pesa jõesängi lähedale; pääsukesed saabusid
mõni päev tavalisest hiljem ning olid rännust väga väsinud. Üks paarike lendas Jüri tuppa ja sidistas seal kapi otsas pool päeva.
Juulis pole heinailma
“Ilmaennustamisega võid nii mööda panna, et pärast ei julge enam kellelegi silma vaadata. Ennustan ainult oma piirkonna järgi ja üks inimene ei saa ilmapeal üleeestilist ilmaennustust teha. Kui Tartus õitsesid kastanid, valitses meil külmaperiood. Õnn, et sellal õunapuud ei õitsenud, muidu oleks külm kõik ära võtnud,” on Jüri ennustamisega ettevaatlik. Tema ennustus kehtivat ainult Jõgeva ümbruse, äärmisel juhul Kesk-Eesti kohta.
“Praegused soojad ilmad jätkuvad kuni jaanipäevani ja vihmasadu pole ette näha. Kui veidi sajabki, siis vaid nii palju, et lööb tolmu kinni. Peale jaani läheb külmaks, valitsevad vilud ja vihmased ilmad. Juuli on sajune ja jahe, õiget heinailma ei ole. August on tavaline suvekuu, laussadu ei tule,” ennustas Kuusvere. Nii palju sooja, kui oli aprillis, enam kindlasti ei tule. Kartuli mahapanemist vaid toominga õitsemise järgi ei pea ta õigeks. Lollisti tegid need, kes panid suure saagi lootuses kartulid maha enne 15. maid. Külma mulda pole mõtet mugulaid toppida, sellel oli 27 sentimeetri sügavusel kõigest 13 kraadi sooja. 2. mail olnud 6 külmakraadi pani looduse arengu seisma, mitu päeva ei laulnud enam linnudki.
Loodusvaatleja Kuusvere arvates on jaanipäev vihmane, kuid ilm kindlasti soojem kui tunamullu (õhtupoolikul sadas vihma, sooja oli 15 pügalat) ja külmem kui mullu (28 kraadi sooja, sademeteta).
ARDI KIVIMETS
Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa päästeteenistusele neljast tulekahjust. Kiirabi väljakutseid oli 94.
Päästeteenistusele oli eelmine nädal suhteliselt vaikne. Esimene väljakutse saabus kolmapäeva õhtul kell 20.05. Teatati, et Põltsamaal Kannikese tänaval põleb aiamaja. Kardeti, et tulle on võinud jääda inimesi, kuna majakest kasutati mitmesuguste koosviibimiste kohana. Majas olnud magamisasemed põlesid ära, inimohvreid õnneks ei olnud.
Neljapäeval kell 17.02 teatas majaomanik, et tema hoovis Põltsamaa vallas Kalikülas põleb veoauto. Keegi oli selle, registreerimismärkideta GAZ 53 suurelt teelt tema õue pukseerinud. Omanikuta autol põles ära kõik, mis vähegi põleda andis.
Poolteist tundi hiljem teatati, et Põltsamaal Pajusi mnt 2 trepikoda on suitsu täis. Selgus, et koridoris põleb vaid jalamatt. Päästekomando kustutas selle esmaste vahenditega. Reede õhtul käidi Torma vallas Vaiatus kustutamas vana sara, millel hävis natuke katust ja mõni ruutmeeter seina.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Varastati üle 300 kg elektrijuhet
1. juunil esitas Eesti Energia AS Tartumaa Elekter kirjaliku avalduse, et ööl vastu 25. maid varastati nende asutusele kuuluvalt territooriumilt Jõgeva linnas Energia tn 2 vana alumiiniumjuhet. Varastatud juhtmete kaaluks arvab avaldaja 300 400 kg ja vargusega tekitatud kahjuks 4800 krooni.
Jõgeva Teedevalitsus on avaldanud, et maanteelt Jõgeva ja Vägeva vahel on varastatud liiklusmärke. Tooma, Kärde ja Selli külade kohalt on märgid ära viidud koos tsingitud paigalduspostidega. Vargusega tekitatud kahju on avaldaja arvestusel 4912 krooni.
Eesti Energia AS Tartumaa Elekter on avaldanud, et nad avastasid 20. mail Jõgeva vallas Puskari alajaama piirkonnas liinijuhtme varguse. Ära oli viidud 2-juhtmelist õhuliini A25 300 m kogukaaluga 20,4 kg. Kahju on 816 krooni.
Teine vargus tuli ilmsiks, kui 2. juunil kella 15 paiku avastati, et Tabivere vallas Sepa küla alajaama piirkonnas osaliselt ei ole elektrit. Kohale sõitnud energiamehed leidsid, et varastatud on 10 mastivahet alumiiniumist liinijuhet.
1. juuni hommikul ilmnes, et öösel on Jõgeval Pae tn 2 asuvasse lasteaeda Karikakar sisse murtud. Kahtlustatakse valevõtme kasutamist. Avatud olid kahe rühmatoa uksed ning varastatud 125 krooni sularaha ja lauakalkulaator. Kokku arvati vargusega tekitatud kahju 225 kroonile.
Ööl vastu 1. juunit on Puurmanis Ülejõe majade juures sisse murtud kahte garaažiboksi. Lõhutud olid ukselukud. Ühest garaažist ärandati tumesinine Audi 100 registreerimisnumbriga 363 TCX. Ära viidi ka garaažis olnud kollane jalgratas Zero ja neli auto talverehvi. Vara omanik hindab kahju üle 120 000 krooni. Teisest garaažist varastati mootoriga muruniiduk, kahju on 4000 krooni.
Üks Mustvee linna Jõe tänava elanik avastas koju tulles, et tema elumaja välisukse aken on katki. Asja lähemal uurimisel leidis avaldaja, et koridori kapist on kadunud 5-liitrine nõu koduveiniga. Saadud kahjuks arvab avaldaja 100 krooni.
Kuuris seisnud linoleum varastati
Ühel Jõgeva linna Mustvee mnt elanikul on 12 m 2 linoleumi varastatud. Linoleum oli seisnud puukuuris. Avaldaja hindab kahju 400 kroonile.
Esmaspäeva hommikul kella poole kaheksa paiku helistati Jõgevalt Tähe tn 4, et majas on leitud surnuna Jüri (1948). Surnukeha leiti korteri magamistoast voodist teki alt. Esialgsel vaatlusel laiba juures vägivallatunnuseid ei leitud. Surma põhjuse selgitamiseks on määratud kohtuarstlik ekspertiis.
Laupäeval kell 8.00 Põltsamaal öö otsa mees laamendas ja lõhkus ukse maha.
Kell 8.15 Põltsamaal Tartu mnt 4 peksid mehed avaldajat.
Kell 11.45 naine palub abi, mees peksab teda.
Kell 13.00 Tuimõisa—Sadala tee ääres elektriliin maha võetud.
Kell 13.05 Jõgeva kaubahalli ees pargis on purjus mees.
Kell 15.10 Põltsamaal Kingu poe juures on purjus mees.
Kell 15.15 helistaja korterist on üks mees salaja paki kohvi, paki suitsu ja seajala ära viinud.
Kell 16.30 Jõgeval Puiestee poe juures on purjus autojuht.
Kell 16.37 Põltsamaal on teadvuseta mees tänaval.
Kell 18.50 Põltsamaal on helistaja kuuri sisse murtud ja sissemurdja seal maganud.
Kell 19.20 Altnurga külason avarii auto ja traktoriga.
Kell 20.45 Jõgeval Leegi poe juures on kolm joodikut.
Kell 21.30 keegi võõras askeldab Põltsamaal Tartu mnt 22 kuuride juures.
Kell 21.45 liiklusõnnetus Jõgeva—Mustvee maanteel.
Kell 23.24 Jõgeval Lepiku tänaval peetakse lärmakat pidu.
Pühapäeval kell 00.50 Jõgeva kultuurimajas on joodik.
Kell 1.13 Tabiveres lärmavad purjus inimesed helistaja akna taga.
Kell 1.20 Tabivere vallas Pööra külas peretüli.
Kell 1.31 Põltsamaa bussijaamas on kaks purjus tütarlast.
Teisipäev, 6. juuni 2000. a.
Kultuurselt, militaarselt ja sportlikult
RIINA MÄGI
Rahvaerakonna Mõõdukad Jõgeva piirkonda juhib Kalju Jalakas
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Euroopa Liit mõjutab meie tegemisi
RAIVO SIHVER
KIRJAD
Toomepeol esinenud laulu- ja tantsumemmede nimel
EVI TÄHT
Jõgevamaa pensionäride pöördumine
VILLU KÕIV,
Jõgevamaa Pensionäride Ühenduse aseesimees
JUHTKIRI
JAAN LUKAS
MAJANDUS
JAAN LUKAS
Kuremaa tehnikum muudab oma nime
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Lapsed, kaitske lapsevanemaid!
KAIRI K. JA MAIRI H.
ANTI DEPRESSANT
SPORT
Jalgrattaretk Põltsamaalt Rutikvere vikerforellide juurde
JAAN LUKAS
Spordiklubis Pedja on osavad jalgpallurid
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Ilmamärgid ennustavad sajust juulit
ARDI KIVIMETS
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Varastati üle 300 kg elektrijuhet