Vooremaa
Põllumehed kiruvad vihma ja varuvad loomasööta
Rahvatarkus ütleb, et lehm lüpsab suust. Paljudes Jõgevamaa põllumajandusettevõtetes ja taludes on praeguseks juba arvestatav kogus silo ja heina tehtud. Söödavarumine jätkub ka edaspidi ja eelkõige ootavad põllumehed selleks soodsat ilma.
Tänavuse suve senised kõige paremad heinateoilmad olid enne jaanipäeva. Tabivere vallas Kärksi külas asuvas Mäe-Mihkli talus niidetakse heina 10 hektarilt.
“Poole varutavast heinakogusest jõudsime ära teha enne jaani. See on igati kvaliteetne hein, mis kahtlemata lehmadele hästi maitseb. Siis aga jätsime heinateo pooleli, sest kartsime, heinapallid saavad märjaks. Uuesti hakkasime heina tegema juuli esimestel päedadel, kusjuures just siis hakkaski sadama,” rääkis perenaine Tiiu Sarv.
“Meil on olemas kõik vajalikud masinad heinateoks. Käte jõuga tuleb hein vaid lakka viia,” lisas ta. Mäe-Mihkli talus, kus on kaheksa lüpsilehma, aitavad perenaine Tiiu ja peremees Arne Sarvel heina teha ka oma pere lapsed ning vene rahvusest poisid ja tüdrukud, kes talus eesti keelt õpivad.
Hein on hädavajalik
Jõgeva valla suurima põllumajandusettevõtte, aktsiaseltsi Perevara põldudel kasvab hein 60 hektaril. “Praeguste vihmaste ilmadega on võrdlemisi riskantne heina teha. Kui ilm lubab, valmistame järgmise nädala algul heina, kui mitte, siis teeme silo,” teatas haldusdirektor Aare Simmulmann. “Me plaanitseme tänavu teha 12 000—15 000 rulli silo, 6000 tonni augusilo ning võimaluse korral 200—300
tonni heina. Hein on loomasöödaks kindlasti vajalik, sest lisaks märgsilole vajavad lehmad ka kuivainet. Niisiis, kui heina teha ei saa, peab põhku varuma,” märkis põllumajandusjuht.
Põltsamaa vallas, Õnne piimakarjatalu täisühingus tahetakse tänavu 6000 tonni heina teha. “Enne jaanipäeva niitsime ligi 220 tonni heina, mille kvaliteediga võib rahule jääda. Viimastel aastatel oleme teinud pool heinast teisest niitest ja sellised plaanid on meil ka tänavu,” märkis täisühingu täisosanik Toivo Ojalill. “Meiegi plaanisime heina teha teisest niitest, sest vihma saanud ja mitu korda kaarutatud heinal pole seda õiget väärtust,” lausus aktsiaseltsi Pajusi ABF juhataja Lembit Paal.
Laiusel kasvavad peedid
Enamus Jõgevamaa põllumajandusettevõtteid teeb rullisilo. Torma põllumajandusosaühingu juhataja Ahto Vili ütles: “Valmistasime rullisilo esimesest niitest. Saagikus oli umbes sama suur kui mullu, kuid kuna meil on nüüd heinamaad rohkem, saime tänavusest esimesest niitest sama palju sööta, kui eelmisel aastal tervikuna.” Aktsiaselts Adavere Agro on aga üks väheseid Jõgevamaa põllumajandusettevõtteid, kus tehakse närbutatud silo.
Kolhooside ja sovhooside ajal kuulus loomade talvemenüüsse ka peet. Tänavu kasvatatakse peeti Jõgevamaa põllumajandusfirmades loomasöödaks vaid Laiuse osaühingus. “Meil kasvab tänavu 22 hektaril poolsuhkrupeet Kyros, millest loodetakse 1000-tonnine saak saada. Selleks, et lehmade ja ka sigade suhkruvajadust rahuldada, on Laiuse osaühingus juba aastaid peeti kasvatatud,” lausus peaagronoom Ares Moor.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Uno X automaattankla toetas Jõgeva haiglat 4784 krooniga
Vastavalt Hydro Texaco Eesti ASi ja Jõgeva haigla vahelisele koostöölepingule toetab Hydro Texaco Eesti AS Jõgeva Uno X automaattankla käibest Jõgeva haiglat.
Ostes rohkem autokütuseid Jõgeva Uno X tanklast toetavad kohalikud elanikud iga ostuga Jõgeva haiglat ja seega ka iseennast.
ANDRES KIVISTIK,
Hydro Texaco Eesti AS
ARVAMUS
KIRJAD
Noorena ei pane treppe tähelegi, võtad või kaks astet korraga. Kui aga aastad sammu töntsiks muudavad, kui jalad haiged ja käimisel tuleb appi võtta kepp või kakski, siis peab nii mõnigi kord aru pidama, kuidas trepist üles saada, kui trepi taga olevad poed või asutused kas hoolimatusest või lohakusest pole mõelnud, kuidas ka vanurid ja invaliidid nende juurde pääseksid.
Sellise hoolimatuse poolest paistavad eriti silma kaks uuemat Jõgeva poodi. Keskuse pood on vaatamata ruumikitsikusele seest igati meeldiv ja puhas, hinnad sõbralikud, teenindamine eeskujulik, aga katsu sa, vanainimene, sinna sisse saada! Ohkama võtab! Trepil ei ole käsipuid, astmete kate on lagunenud. Hädaga saab toetuda trepikehale, kuid vihmaga on see märg.
Üldse on Keskuse poe välimus sisemusega karjuvas kontrastis. Juba mainitud lagunenud trepiastmetele lisaks on trepikehalt krohv laiguti maas, ümberringi vedeleb kiviprahti. Paistab, nagu oleks ehitajate töö pooleli jäänud. Vihmasel ajal on ebameeldiv vaadata porile sõtkutud parki, kust otsekäijad läbi sopa vapralt poe poole tüürivad. Kellelgi, kas siis kauplusel või linnavalitsusel, tuleks rajada korralik kõnnitee, et sealt ka kuiva jalaga läbi pääseks.
Äsja avatud Küütri pood Ag kaubamajas on samuti seest igati meeldiv, kuid sinna on veelgi raskem pääseda kui Keskuse poodi. Järsud trepiastmed, ei mingit võimalust kuhugi kätt toetada. Üldse tundub, et tänapäeval ehitatakse järske ja kitsaste astmetega treppe. Ag kaubamaja keldrikorrusele viiv trepp võtab lausa pea pööritama. Sama võib öelda Veenuse kaubamaja teisele korrusele viiva trepi kohta.
Jõgeval on siiski ka kohti, kuhu pääseb raskusteta sisse nii noor kui ka vana. Eriti paistab silma Jõgeva kaubahall. Käsipuud mõlemal pool, laial trepil ka keskel, ning kaldtee, kust pääseb üles nii ratastooli kui ka lapsevankriga. Ka trepiastmed pole kõrged. Muide, Jõgeva Majandusühistu ehitus-ja majatarvete poe veel endisel eesti ajal ehitatud trepp on nii mugav, et seal pole käsipuid vajagi.
Omapäraselt on lahendatud sissepääs Rocco kauplusse. Trepi asemel viib sinna kaldtee. Kuival ajal pääseb kergesti ka Jõgeva postimajja, vihmaga aga koguneb sissepääsu ette lausa järv. Aastate jooksul pole sellele tähelepanu pööratud.
HERBERT SÖÖDE
Jõgeva kesklinna võiks rajada kiige
Õhtuti kogunevad Jõgeva kesklinna, kaubahalli ette parki noorte hordid, kellel pole midagi teha. Seal nad lihtsalt konutavad, rüüpavad midagi, lobisevad omavahel ja raiskavad muidu aega. Nii see aeg läheb ja venitatakse päevi surma poole.
Keset seda pargikest on aga ristkülikuline muruplats, mis praegu on lihtsalt tühi. Sinna võiks rajada tüüpilise külakiige, kuhu võib peale astuda oma tosin inimest ja siis nii rõõmsalt edasi-tagasi kõikuda.
Idee paistab naiivne, kuid Tartus on juba vastav fenomen toimimas. Nimelt paigaldas Eesti Rahva Muuseum Raadi mõisa juurde metall- ja puitkonstruktsiooniga, kuid muidu tavalise külakiige. Arvati, et küllap vaid vähesed viitsivad seda ekspluateerida. Aga hakkas toimuma midagi hoopis veidrat — kiik muutus üldrahvalikuks kogunemiskohaks.
Muidugi ümbritsevad linna keskusest päris kaugel olevat riistapuud igas vanuses lapsed, kuid samas sõidavad sageli sinna igasugu noored, lõhkudes auklikel juurdepääsuteedel oma kalleid autosid, tüsedad pereisad, kiitsakad abielunaised, pätid ja kaagid. Puhkepäeval liigub kiige ümber ja peal oma poolsada inimest, kui mitte rohkem. Lähedal süüdatakse lõkkeid, lauldakse ja tehakse muudki. Muidugi kiigutakse ja meeletult, pikki perioode ja kõrgele. Õnneks ei luba asjanduse raskus üle võlli ajada.
Külakiiged on ammuseid aegu olnud eesti rahva seas populaarsed kogunemis- ja seltskonnakohad. Arvestades Raadi kiige fenomeni (millest võib teha lausa dokumentaalfilmi), on kiik endiselt eestimaalaste (mitte ainult eestlaste) jaoks lausa maagiline nähtus. Kiikuv inimene ei saa naljalt kaaskodanikke peksta, korteritest varastada, inimesi autoga surnuks sõita, lapsi vägistada, isegi mitte nii väga meelemürke tarbida. Kiik võib suhtluskohana asendada diskot, sest kehalinerütmiline sünkroonne tegevus käib. Kiige juures võiks lasta muusikat. Elamus võib olla greit või kreizy. Jõgeva kesklinnas võiks olla lausa mitu kiike, et kogu linna rahvas sinna ära mahuks. Kiik peab olema muidugi vastupidav, nagu näitavad ERMi kogemused. Jõgeval võiks üles panna ka avalikud kiikid ehk üle võlli ajamise kiiged. Siis võib Jõgevalt tulla ka tulevasi olümpiavõitjaid vastaval alal. Igatahes: kiikumisel võib olla Jõgeval tulevikku.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Eesti põllumees suudab end euroturul maksma panna
Eesti põllumehed on läbi aegade põllumajandustoodangut eksportinud nii Venemaale kui ka lääneriikidesse. Sotsialismi ajal jõudis suur osa eestimaistest looma ja taimekasvatussaadustest Venemaale ja teistesse nõukogude liiduvabariikidesse. Eesti põllumajandus oli suurriigi majanduse üks alustugesid. Peipsi piirkonna elanikud vedasid Venemaa linnadesse kurgi ja sibulakoormaid, mida idanaabrid huviga ostsid. Tänu edukale aedviljakaubandusele on Mustveesse ja Kasepää valda mõnedki esinduslikud eramud kerkinud.
Küllap huvituks Eesti põllumees praegugi regulaarsest kaubavahetusest Venemaaga. Paraku Eesti ja Venemaa praegused suhted toodangu ida poole turustamist eriti ei võimalda, seda eelkõige topelttollide tõttu. Eesti ja Venemaa majanduskoostöö võib küll ajutiselt paraneda, kuid tegelikult ei tea kunagi, millised tuuled idast puhuma võivad hakata.
Niisiis peaks Eesti tänastes oludes orienteeruma eelkõige lääneturule. Kauba turustamine Euroopa Liidu riikidesse pole lihtne, sest euronõuete kohaselt peab toodang pärinema äärmiselt kvaliteetsest keskkonnast. Eestlased on alati silma paistnud töökuse, ettevõtlikkuse ja kohanemisvõimega, mida erinevates riikides imetletud on. Küllap suudavad meie taime- ja loomakasvatajad tagada ka toodangu, mida euroriikides ollakse nõus vastu võtma. Mõnedki eestimaised põllumajandussaadused, näiteks maasikad on juba euroturule jõudnud. Eestit on maailmas alati tunnustatud kui põllumajandusmaad.
Loodame, et ka Eesti riigivõim teeb omalt poolt kõik võimaliku selleks, et meie põllumajandustoodangu vastu lääneriikides tõsine huvi tekiks. Küllap vajaks põllumees kõige enam toetust selleks, et õppida teadmisi ja oskusi, mis võimaldaks neil toota tänaste tippnõuete kohaselt. Eestlane on hakkama saanud Moskvas, küllap ei jää ta hätta ka Brüsselis.
JAAN LUKAS
Veerand jõgevamaalastest on kasutanud internetti
Vooremaa küsis inimestelt Jõgevalt (15%), Põltsamaalt (10%), Tormast, Koselt, Alaverest, Palamuselt, Võhmanõmmest, Kalanast, Vägarist, Luualt, Teilmalt, Tooverest, Koselt, Laiuselt, Tabiverest, Härjanurmest ja Sordist, kas nad on oma elus kasutanud internetti.
Vastanutest 5% oli oma elu esimeses kümnendis, 5% teises, 20% kolmandas, 15% neljandas, 20% viiendas, 10% kuuendas, 15% seitsmendas, 5% kaheksandas ja 5% üheksandas kümnendis. 35% olid mehed.
Enamik internetti kasutanutest olid muidugi nooremad. Teismelistest 100%, 20ndates olevatest oli neid 75%. Samas 30ndates aastates olevatest polnud kasutanud keegi. Aga viiekümnendates olijatest oli kasutanud 50%. Kasutuskohtades domineerisid suuremad kohad: Jõgeva, Tabivere, Luua. Meestest oli kasutanud umbes 30%, naistest veidi alla veerandi.
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Kasepää: kolm usku, kolm maist sümbolit
Kasepääl elavad rahumeelselt koos eestlased ja venelased. Tähtsamaid pühi on kaks: nii on kaks jaanipäeva, kaks suvistepüha, kaks uut aastat ja kahed jõulud. Valla vappi kaunistavad kolm kella, mis tähistavad eri uske: luteri, õigeusku ja vanausulisi.
Tavainimesele tähendab Kasepää kant aga ennekõike kala, kurke ja sibulat. Valla piirides kulgev Tartu— Narva maantee meenutab rohkem linna kaubatänavat kui autode sõiduteed. Mugav inimene võib autost väljumata oma ostu sooritada, sest peale kala, kurgi ja sibula võib osta kõike, mis peenral kasvab.
Seitsmest valla külast ei paikne Peipsi kaldal kolm: Kaasiku, Nõmme ja Metsaküla. Kaldaäärsed külad, millest Kasepää ja Omedu on eestlaste poolt asustatud, meenutavad klassikalist vene küla. Kahel pool kitsast teed kulgeb katkematu majaderivi. Ainult oma inimene oskab eri asulaid üksteisest eraldada. Võõra jaoks on Peipsi äär kõik üks suur, kümneid kilomeetreid kulgev tänavküla.
Rahvast on jäänud vähemaks. 1959. a elas vallas 2259 inimest, 1989. a 1619 ja seisuga 20.06.2000 elas vallas 1495 inimest, sealhulgas valla suurimas, Raja külas, 494 inimest. Keskmiselt registreeritakse aastas 7—10 sündi ja surmasid 40.
Inimesed on rohkem paiksed. Noored lähevad ära. Vanad tulevad tagasi, eriti Ida-Virumaalt, pensionipõlve pidama. Vallas ei ole ühtegi suurpaneelmaja. Kõik on eramajad. Selles mõttes on vedanud, sest vallal ei tule tegelda inimeste kommunaalprobleemidega. Ei ole ehitatud katlamaju ega keskküttesüsteeme.
Suurmajandid ja potipõllundus
Kohalikke suurmajandeid ei ole siin kunagi olnud. Tõsi, Kirovi-nimeline näidiskalurikolhoos, mis kasvatas Omedus üle kümne aasta kala, tegi ka põllumajanduse osas oma katsetusi. Ehitas 500—600 lehmale suurfarmi, mis töötas paar aastat. Loomi seal enam ei ole.
See-eest potipõllundusega, nii nimetati nõukogude ajal köögiviljakasvatust, on ajast aega tegeldud. Kuigi nii ei ole ilus Peipsi ääres ütelda, sest suured kilehooned, kuhu pääseb traktor sisse harima, meenutavad rohkem intensiivtootmist.
Vallavanem Jüri Vooderi arvates on kurgikasvatust seoses Peterburi turu äralangemisega mõnevõrra vähemaks jäänud. Inimesed aga leidsid lahenduse ja asendasid suurlinna turu teeäärse kaubandusega. “Need mammid, kes kaugele müüma minna ei jõua, saavad tee ääres oma kaubast lahti. Kurgihooaeg algas juuni algul ja kestab sügiseni välja. Argipäevadel on tee ääres pakkujaid vähe, õige hoog saadakse sisse puhkepäevadel. Siis liigub ka sõitjaid teedel rohkem,” teadis vallavanem.
On piisavalt palju ülesostjaid, nõukogude ajal kutsuti neid spekulantideks, kes kodudes käivad ja kasvatatu üles ostavad ning minema viivad. Sibulatest läheb müügiks nii roheline kui ka mugul. Kasvatatakse veel porgandeid, peete, kapsaid ja kartuleid. Mõnel on isegi kaks hektarit porgandeid maas.
Miljonid kalatööstuste arenguks
Vallas tegutseb viis väikelaevu omavat keskmise suurusega kalapüügifirmat. Kalatööstusi on kolm: OÜ Omedu Rand, OÜ Peipsi Kalatööstus ja AS MIF Laine. Lähipäevil avab OÜ Peipsi Kalatööstus Nõmme külas kalatoodangu müügikoha. Sealt saab kuivatatud, suitsutatud ja grillitud kala ning teisi tooteid ja roogi kaasa osta või kohapeal tarbida. Põhilised toidud valmistatakse kalast. Vallavanema arvates on kala kasulikum ja toitvam kui liha. Töödeldakse nii Peipsi kui ka merekala. Eriti maitsvad pidavat olema grillitud tindid.
Ehitatakse ka Moskvas
Vallavanema andmetel teenib Venemaa pealinnas ehitamisega elatist ligi 40 valla elanikku. Vallas tegutseb ehitusfirma AS Rosbet, mis töötleb metsa üles, veab palgid välja, lõikab need laudadeks ja ka ehitab. Puidu kokkuostuga tegeleb OÜ OOS. Endistes Kirovi-nimelise kalurikolhoosi farmihoonetes ehitab palkmaju AS Ramman Grupp ja ekspordib neid Norrasse.
Suvel laagrid, talvel Läti kalamehed
Kuigi ametlikke turismifirmasid praegu valla territooriumil ei tegutse, on see-eest hästi arenenud laagri- ja nn metsik turism. Koolimaja ja vallamaja tagant on rand kõrkjatest puhtaks lükatud. Nii pääsevad lapsed ja täiskasvanud takistusteta Peipsisse suplema. Suuremalt jaolt on suviti siin lastelaagrid, kus puhkab hooaja jooksul 300—400 last. Elanike arv vallas mitmekordistub, sest peale laste tulevad vanemate ja vanavanemate juurde puhkama ka täiskasvanud. Paljudel on siin suvilad, kuigi nad ise elavad kas Tallinnas, Kohtla-Järvel, Peterburis või isegi Moskvas.
Talvel sõidavad lätlased bussidega ja autodega Peipsi äärde, et minna järvele kala püüdma. Paljud ööbivad kohalike inimeste juures. Lätlased on kõvad kalamehed ja
püüavad kala isegi sealt, kus eestlane proovimagi ei hakka.
Tooni annab töötus
Vanemsotsiaalspetsialisti Kaja Muru sõnul on probleemiks tööhõive. 759 tööealisest inimesest on mittetöötavaid 309 ehk 41%, neist pikaajalisi töötuid 225. Kõige rohkem on töötuid pensionieelikute seas. Toimetulekutoetuse taotlejate arv on aastatega kasvanud. Kuus pöördub sotsiaaltöötaja poole abi saamise palvega üle saja inimese.
Palju inimesi pöördub vallasekretäri ja maakorraldaja poole. Tagastamine käib käsikäes erastamisega. Majade ja hoonete dokumentidega on probleeme, sest nõukogude ajal kerkisid küll majad, kuid vormistamine jäi unarusse.
RAIVO SIHVER
Raamatukogud saavad internetiühenduse
Eesti Informaatikakeskus ja Jõgeva Maavalitsus sõlmisid juuni keskel Tallinnas lepingu Jõgevamaa raamatukogude varustamiseks töökohaarvutite ja printeritega ning ühendamiseks internetti. Projekt saab teoks maapiirkondade internetiseerimisprogrammi Külatee raames ja selle maksumus on enam kui pool miljonit krooni.
“Tänavu saavad internetiühenduse viie maakonna raamatukogud, seega on meeldiv tõdeda, et Jõgevamaa on siin esimeste hulgas,” ütles maavalitsuse infosüsteemidetalituse juhataja Liisa Ukrainski.
Kokku saavad internetiühenduse ja riistvara, so arvutid ning printerid, järgnevad 15 raamatukogu: Aidu, Esku, Kasepää, Kuremaa, Mustvee, Pajusi, Pala, Palamuse, Puurmani, Siimusti, Tabivere, Torma, Vaimastvere, Voore ja Jõgeva maakonna keskraamatukogu Põltsamaal. Nimetatud raamatukogudes luuakse sügiseks internetipunktid ning garanteeritakse neile avalik ligipääs.
KULTUUR
Mitte stoorid, vaid värvilaigud
“Mu abikaasa pole kunagi naistelt nii palju lilli saanud,” ütles Christina Prepula oma abikaasa Seppo maalinäituse avamisel möödunud reedel Põltsamaa kultuurikeskuses. Armukadeduse nooti selles fraasis polnud, pigem tunnustus, et Põltsamaal osatakse kunstist ja kunstnikest lugu pidada.
LääneSoomes Kokemäel, Põltsamaa sõpruslinnas elavad Christina ja Seppo on mõlemad kunstnikud ja õpetajad: Christina õpetab rahvaõpistus keraamikat ning portselani ja siidimaali, Seppo jagab fotokunsti, joonisfilmi ja tööõpetuse alaseid teadmisi nii rahvaõpistus kui ka tava ja kunstikoolis. Christina juhendas möödunud aastal Põltsamaa kunstiseltsis siidimaalikursust, sel nädalal õpetas ta sealsamas portselanimaali.
Puud ja muru
Seppo on maalinud aastat kolmkümmend, aga selle üle, mitu pilti ta valmis on teinud ning missugustesse muuseumidesse, pankadesse või erakogudesse need on sattu nud, pole ta kunagi arvet pidanud. Kodus seinal rippuvat igatahes ainult üks maal.
Mõni kunstivõhiklikum vaataja võis Seppo pilte vaadates muidugi tema maalijastaaži pikkuses kahtlema hakata: kolmekümne aastaga peaks ju ikka selgeks saama, kus inimesel silmad asuvad või kuidas kätt ja jalga nii joonistada, et see väljavenitatud või muidu ebaloomulik ei tunduks. Aga naivismil, mida Seppo praegu viljeleb, on omad reeglid.
Põltsamaalastele näha toodud maalid võiksid olla illustratsioonid mingile paarsada aastat tagasi kirjutatud romantilishumoorikale jutukogumikule. Ent tegelikult on Seppole, nagu maalikunstnikule enamasti ikka, üsna ükskõik, kas pildis ka mingi stoori sisaldub, tähtsam on olnud see, et värvilaigud õigesti paika ja omavahel tasakaalu saaksid.
“Kõigepealt maalin puud, siis muru ja siis alles inimesed. Nende riiete värvi valin nii, et pilt saaks õige aktsendi. Vanaaegsed on need riided sellepärast, et kaasaegseid pole huvitav maalida. Aga tegelikult on kõige olulisemad kivikesed pargiteedel,” lõpetas Seppo lõbusalt silma pilgutades.
Saaremaa kevad
Puud on Seppo piltidel tõepoolest silmatorkavalt erilised: tüved oleksid nagu rakkude kaupa välja maalitud. Muru meenutab algkoolipõlve joonistustundides tehtud värvilistest pintslijälgedest koosnevat ornamenti. Ent Seppo on värvilised pisidetailid sobitanud nii osavalt, et kokku muutub see tõepoolest ühtseks muruvaibaks.
Inimesed on piltidele sattunud enamasti paarikaupa: naised pikkades kleitideskübarates, mehed värvilistes mundrikuubedes ja kolmnurkmütsidega. “Tavaliselt teen enne väikese visandi ja küsin Christinalt, kas see tema arvates hakkab toimima või ei,” ütles Seppo. Ning kuigi sellist loodust, nagu Seppo maalidel, on paganama raske natuurist maalituks pidada, väidab kunstnik, et just selline nägevat välja Saaremaa kevad: ta olla tänavu oma silmaga näinud.
Seppo 15 Põltsamaal üleval olnud pilti olid üsna sarnased, neljale eripärase kujuga
puutükile maalitud “Imelised puud” välja arvatud. Kes arvab, et Seppo kõik 30 aastat täpselt niimoodi maalinud ongi, eksib muidugi rängalt. Naivistki on ta vaid viimased kümmekond aastat. Enne seda on viljelnud abstraktsionismi ja naturalismi. Kui praegune stiil tema jaoks ammendub, otsib taas midagi muud. Kahju, et need põnevad pildid juba täna õhtul koos kunstnikuga tagasi Soome rändavad.
RIINA MÄGI
10.—15. juulini toimub Tartus rahvusvaheline noorsoo kultuuri- ja spordifestival “PULSS”.
Linnas toimub ohtralt igat liiki üritusi. Esmaspäeval alatakse ja orienteerutakse sportlikult. Teisipäeval toimub kinos Illusioon alternatiivfilmide festival, nädala keskel käib poksimine ja muu sportimine, õhtul diskotatakse ja reivitakse TÜ kergejõustiku maneežis. Nädala lõpp ongi rohkem igasugu muusika päralt.
Üritused toimuvad niisiis Kinos Illusioon, TÜ Spordihallis, klubides, lauluväljaku ruumides ja tänavatel (ka enamik rockkontserte). Festivali lõpetab lõppkontsert laululaval, kus esinevad Kadi Toom, Caater, Tanel Padar, Läti Bugi Vugi Bänd jt.
MARGUS KIIS
Möödunud nädala lõpus saabusid Karepalt ELO kümnendast suurlaagrist 30 Jõgeva klubi Wictor liiget koos klubi kuraatori, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Viktor Nõmmega.
Viie päeva sisse mahtus nii mõttetegevust, huvitavaid kohtumisi kui ka sporti. Omamoodi katsumuse valmistas ilm, sest laagri ajal kuiva päeva ei olnudki. Kogenud laagriskäijaid see ei heidutanud ning kümnes suurlaager kujunes sisukaks igas mõttes. Et laagri üks toetajaid on Eesti Eurointegratsiooni Büroo, pöörati erilist tähelepanu seekordki Euroopa Liidu materjalide tutvustamisele. Noortega käisid kohtumas ka poliitikud Riigikogu liige Aimar Altosaar, peaminister Mart Laar ning Riigikogu esimees Toomas Savi, kellele hulgaliselt küsimusi esitati. Küsijad avaldasid muu hulgas ka arvamust, et kui ministritele ja parlamendiliikmetele on ette nähtud esinduskulud, siis miks ei võiks seesugused kulud olla mõeldavad näiteks õpetajatele, kes ju samuti peavad ajaga kaasas käima ja ka esinduslikud välja nägema. Poliitikud lubasid sellele mõelda, ent nagu nad kinnitasid, saab otsuseid vastu võtta alles järgmine koosseis.
Muhedalt ja kaasakiskuvalt vestles noortega peaminister Mart Laar. Külas oli ka olümpiale sõitja Indrek Pertelson, kes kinnitas, et kui keegi laagri ajal teda kümnevõistluses või kuulijämmis võitma peaks, loobub ta võitja kasuks oma kohast Sidneysse. Nii see siiski ei läinud ning ilmselt saab Pertelsoni olümpialesõit ikkagi teoks.
Nagu ikka, tehti laagris ka kõvasti sporti, mängiti rannavollet, korraldati miniduatlon jne. Jõgeva klubi esindus koosseisus Taavi Liivandi, Sverre Mäesepp ja Erki Reino tõi Karepalt ära võidu tänavakorvpallis. Teine koht saadi võrkpallis. Viktor Nõmm tunnistati aga juba seitsmendat aastat järjest popimaks noortejuhiks ehk ELO popjuhiks.
Jõgeva ELO-klubi tegevus pole kaugeltki piirdunud vaid osavõtuga suurlaagritest. Tegevust jätkub aastaringselt, sealhulgas korraldatakse ka ELO rahalisel toel tarkusetunde ja erialakoolitusi, mis Viktor Nõmme kinnitusel pidavat koguni alternatiivhariduse mõõdu välja andma. Klubi liikmed on tema sõnul alati olnud aktiivse ellusuhtumisega elurõõmsad ja hakkajad noored inimesed. Praegu on Jõgeva klubil Wictor 35 liiget.
VAIKE KÄOSAAR
Viimase kümnendi luuleraamatud näitusel
Maakonna Põltsamaal asuvas keskraamatukogus on tuleva nädala lõpuni üleval näitus “Eesti luuleraamat uue sajandi künnisel”.
Näituse ühe koostaja Siiri Õunapi sõnul ajendas viimasel kümnendil ilmunud luuleraamatuid näitusele välja panema see, et nimetatud ajavahemik on rikastanud eestlaste lugemislauda paljude kaunilt kujundatud luulekogumikega.
“On teemakogumikke, näiteks loodus, armastus ja jõululuulest, aga ka autorikeskseid kogumikke. Eriti suurt tähelepanu on luulele pühendanud kirjastus Ilmamaa,” ütles Siiri Õunap. Ent tema sõnul ei jätku mitte üksnes kirjastustel innukust luule kirjastamisel, vaid ka lugejatel tahtmist luulet lugeda. “Artur Alliksaare ja Ellen Niidu kaunitest ja ülevaatlikest luulekogumikest on ilmunud juba kordustrükidki. Peale klassikute ja vanameistrite loetakse palju ka nooremaid luuletajaid, eriti Contrat. Kusjuures huvi tunnevad tema loomingu vastu vanemadki lugejad — kasvõi selleks, et kursis olla. Ja pidevalt on meil välja laenutatud IdaVirumaa poetessi Virve Osila luulekogud.”
Luuleraamatunäitus on üks maakonna keskraamatukogu raamatuaastale pühendatud näituste sarjast, mis algas aprillis näitusega “Eesti raamatu lugu” ning jätkub septembris näitusega “Eesti teaberaamat XX sajandil”. Detsembris pannakse üles eesti eksliibriseid ja raamatugraafikat tutvustav näitus, kevadel aga näitus 2000. aastal ilmunud kaunimatest raamatutest. Kuna raamatuaasta puhul ilmub ilusaid trükiseid tavalisest rohkem, saab üleriigilisel žüriil, kes nende hulgast 25 parimat peab valima, Siiri Õunapi arvates kõvasti peamurdmist olema.
Raamatuaasta puhul tehakse keskraamatukogus statistikat selle kohta, kui palju lugejad eesti kirjandust laenutavad. Kokkuvõtted tehakse raamatuaasta lõppedes. Et üldine lugemisaktiivsus on tavatult suur, seda oskas Siiri Õunap aga juba praegu öelda: kui varasematel aastatel on raamatulaenutamine suvel suhteliselt leige olnud, siis tänavu tekitas jaanipäeva aegne kolmepäevane tööpaus järgmisel esmaspäeval lausa lugejate tulva.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaalased Ülenurmes suvemängudel
Möödunud nädalavahetusel Ülenurmes peetud Eesti valdade VIII suvemängudel osalesid ka jõgevamaalased Tabivere, Jõgeva ja Saare vallast.
Kokku võttis suvemängudest osa üle Eesti 43 valda 857 võistlejaga, mis andis korraldajatele alust arvata, et vallad olid seekord suhteliselt halvasti, see tähendab vähesel arvul esindatud. Jõgevamaalastest proovisid Ülenurmel erinevatel aladel jõudu 20 sportlast Jõgeva ja 23 Tabivere vallast ning kaks neidu Saare vallast kergejõustikus. Võistelda oli võimalik jalgrattakrossis, kergejõustikus, köieveos, orienteerumises, mälumängus ning võrkpallis naistele ja meestele. Kõikide alade kokkuvõttes läks üldvõit Tartu vallale.
Tabivere vald üheksandaks
Tabiverelastest läks kõige paremini jalgratturitel, kes saavutasid võistkondlikult kolmanda koha. Marje Raudsepp tunnistati aga individuaalselt parimaks naisjalgratturiks. Märkimisväärne oli ka Tarmo ja Priit Raudsepa esinemine, kes tulid vastavalt III ja IV kohale ning Kalev Raudsepa V ja Raigo Orava VII koht. Mälumängus olid Tabivere valla võistlejad kokkuvõttes neljateistkümnendad ja kergejõustikus kuueteistkümnendad. Meeste võrkpallis jäädi napilt alagrupivõistluste IX—XII kohaga finaalist välja. Hästi läks tabiverelastel meeste 4 x 100 m teatejooksus, milles saavutati V koht ajaga 47,0. Sellesse võistkonda kuulusid Rein Jõeveer, Olari Sepp, Arto Reisberg ja Tauno Tulev.
Punkte tõid vallale ka kergejõustiklaste tublid tulemused. Valla võistkonna esindaja Rein Jõeveer tuli veteranide esimeses grupis ajaga 12,7 III kohale. Tabivere võistkonnaga oli ühinenud Palamuse valla mees Ülo Kuusk, sest Palamuse vallast võistkonda väljas ei olnud. Tema sai veteranide teises grupis kuulitõukes tulemusega 11.01 II koha ning teine koht 38.03 ga tuli talle ka kettaheites, kaugushüppes sai Ülo Kuusk aga V koha. Arto Reisbergile kuulus II koht 50,8ga meeste 400 m jooksus. Toomas Rosenberg sai ajaga 10.42,8 meesveteranide esimeses grupis 3000 m jooksus IV koha. Meeste kaugushüppes sai Olari Sepp VI ja 100 m jooksus VIII koha. Marika Mandel tuli tüdrukute 1500 m jooksus V kohale.
Punktikogujad kõige rohkem odaga
Jõgeva valla sportlaste esindaja Ülle Sepp püüdis üles märkida suvemängude tulemusi võimalikult kõikidel kergejõustikualadel. “Et oleks näha, kuhu pürgida,” ütleb ta. Kuigi tema arvates on valdade suvemängude tase võrreldes linnade ja maakondade vaheliste võistlustega viimasel ajal langenud.
Üldarvestuses tuli Jõgeva vald 23. kohale. Osaleti jalgrattakrossis, millega saadi VII koht, orienteerumises, kus jäädi 20. kohale, mälumäng andis XII—XIII koha ning kergejõustikus jäädi 38. kohale. “Kahjuks ei saanud kaasa tulla meie tugevad kergejõustiklased Enn Kangur, Gennadi Mihhailov ja Tiit Lääne,” märkis Ülle Sepp.
Siiski oli tublisid saavutusi. Meeste odaviskes saavutas Mihkel Kukk II koha. Tüdrukute odaviskes pääses finaali ja tuli V kohale Siimusti neiu Nelli Sepp, kes tegelikult elus üldse teist korda oda viskas. V koha sai meeste odaviskes ka Hillar Vaino. IV kohale meeste kaugushüppes tuli Hanno Kuslap.
VAIKE KÄOSAAR
Paduveres võistlesid kergejõustiklased
Hiljuti toimusid Jõgeva vallas Paduvere staadionil II lahtised Vaimastvere kergejõustiku võistlused, kus osales sportlasi erinevatest Eestimaa paikadest.
Vaimastvere lahtised kergejõustikuvõistlused korraldas spordiklubi Illi. Kõige rohkem oli Paduvere staadionil jõudu ja osavust proovimas Jõgeva valla spordihuvilisi mehi, naisi ja lapsi. Kohtunikena jälgisid võistlust Vaimastvere Põhikooli direktor Väino Ling ja Paduveres elav spordiajakirjanik Tiit Lääne. Tema sõnul osales võistlustel palju ka Vaimastvere Põhikooli ja Jõgeva Gümnaasiumi õpilasi.
Tiit Lääne oli ka ise võistlustules ning sai kolmanda koha kuulitõukes ja kaugushüppes. “See oli esimene võistlus, kus osalesin pärast vigastust, mille sain võrkpalli mängides. Arvestades seda võib kolmadat kohta üsnagi heaks tulemuseks lugeda,” ütles Tiit Lääne Vooremaale.
Vaimastvere lahtiste kergejõustiku võistluste tugevamad sportlased olid:
100 meetri jooks (poisid)
1. Veiko Ling 12,38
2. Rein Karu 13,25
3. Ando Ling 14,87
Kuulitõuge (mehed)
1. Hillar Vaino 11.48
2. Jaan Kauts 11.46
3. Tiit Lääne 11.24
Kuulitõuge (poisid)
1. Veiko Ling 10.67
2. Rein Karu 9.47
3. Ando Ling 8.77
Kaugushüpe (mehed)
1. Hillar Vaino 6.13
2. Kristo Värva 5.28
3. Tiit Lääne 5.21
Kaugushüpe (poisid)
1. Veiko Lippur 5.44
2. Veiko Ling 5.42
3. Ando Ling 4.85
1500 m jooks (mehed ja poisid)
1. Rein Karu 5.10,24 P
2. Robert Piho 6.22,72 P
Kaugushüpe (naised ja tüdrukud)
1. Ann Hannula 4.94 T
2. Evelin Visk 4.01 T
3. Kertu Annuk 3.90 T
100 m jooks (naised ja tüdrukud)
1. Ann Hannula 13,12 T
2. Kertu Annuk 14,62 T
3. Evelin Visk 15,20 T
1500 m jooks (naised ja tüdrukud)
1. Reelika Tuglas 6.35 T
2. Kadi Jukkum 7.03 T
3. Ethel Valk 7.39 T
Kuulitõuge (naised ja tüdrukud)
1. Kadi Jukkum 9.06 T
2. Evelin Visk 8.23 T
3. Ethel Valk 5.96 T
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Ilves, nagu teisedki kiskjad, katsub end inimese silma alt võimalikult kaugele hoida. Vana-Jõgeva külas juhtus aga midagi tavatut: suvilarajoonis nähti ilvest.
See juhtus mõni minut pärast südaööd. Mart ja Merje olid küla Tartu-poolses servas oma auto juba peaaegu seisma jätnud, kui nad nägid paarikümne meetri kaugusel võsast üht elukat teele volksavat. Hetkeks suure kassi moodi loom seisatas, siis hakkas auto poole tulema. Ilves, mis ilves, vist marutõbine, tõdesid pealtnägijad ja hakkasid autoklaase üles keerama. Mõni meeter enne autoni jõudmist tegi “kass” äkilise hüppe ja oligi teisel pool teed võpsikus. Mõnda aega oli kuulda raginat ning kräunumise ja möirgamise sarnast häält.
“Päris hirmu ajas nahka. Kartsin, et selline pirakas võib aknast sisse hüpata. Ja oleksite veel kuulnud, millist kisa ta tegi, lausa kohutav,” väristas Merje veel hiljemgi juhtumit meenutades õlgu.
“No seda ei saa küll olla, et oleksime ilvest koera, kassi või mõne teise loomaga segi ajanud,” lükkas autoroolis olnud Mart tagasi kõhklused, et ehk olid hirmul suured silmad. Pealegi ei lõika keegi kassil, ükskõik kui suur ja metsik ta ka ei oleks, saba lühikeseks. Ilveseid on nad näinud Elistvere loomapargis, seega ei tohiks olla kahtlust, et tegemist oli ilvesega.
Ilves pole haruldus
Jõgeva Jahimeeste Ühingu direktor Avo Noormägi pidas ilvesega kohtumist küllaltki tõenäoliseks. Tema arvates võisid autotuled looma pimestada ja ta sattus segadusse. “Ilves on küllaltki paikne loom, kes eelistab suuremaid metsamassiive. See võis olla läbirändaja, sest ilvesed tavaliselt linna lähedal ei pesitse. Ilves on üpris arg, terve loom katsub kiiresti kaduda ja end inimesele naljalt ei näita,” rääkis Noormägi.
“Inimesed on loomade rändeteed niivõrd ära rikkunud, et loomad võivad ka linnadesse tungida. Loomadel on rändevajadus. Loodus tühja kohta ei salli: see paikkond, kus ulukid on ära kütitud, asustatakse uuesti. Viimastel aastatel on meil päris palju ilveseid, vaid tühiväike protsent neist on jäänud püssitoru ette. Kui koera ja hunti võib vahel segamini ajada, siis ilvese puhul ei saa selliseid eksitusi olla. Ilmselt jäi rändel olnud ilves mõneks ajaks tupikusse: ta ei söandanud minna üle raudtee või jõe, kuigi ilves on ainuke kaslane, kes ujub meeleldi. Tänavu loendati Jõgeva maakonna jahimaadel 101 ilvest, neist ligi kolmandik elutses Jõgeva, Kungla, Torma ja Sadala rendijahipiirkondades. Mullu kütiti kümme ilvest,” teadis keskkonnateenistuse jahindusspetsialist Arvo Tooming.
Ilves ei põlga kassiliha
Tühijutt, et ilves passib puu otsas ja hüppab möödujale kaela. Ilves kütib ainult maapinnal. Tema menüüsse kuuluvad närilised alates karihiirest, linnud, jänesed, kitsed, metsseapõrsad ning ka teised kiskjad, näiteks kährikud ja rebased. Ilves koduloomi ei murra, vaid kassi paneb nahka. Kui ilves ei jõua oma ohvrit korraga ära süüa, matab ülejäägid lumme või oksarisu alla. Ilves eelistab ainult sooja ja värsket liha, raipeid tema ei puutu.
Jahimehed peavad ilvese seljafileed ja kintsuliha väga maitsvaks, eriti suitsutatult. Enne on mõistlik lasta teha analüüs, sest paljud loomad on nakatunud trihhinelloosi ehk keeritsussiga.
Maisjuunis sündis emailvesel mõnda lohku sambla ja rohuga vooderdatud pessa üks kuni kolm poega, kes jäävad emaga kokku aasta lõpuni. Ilves elab 20—25-aastaseks, kaalub 12—25 kilo ja on 80—130 cm pikk. Ilvesed on vaikselt hiilivad öise eluviisiga loomad, seetõttu ongi inimese kohtumine temaga märkimisväärne.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Ajavahemikul möödunud reede õhtust kuni esmaspäeval tööpäeva alguseni on Põltsamaalt Eesti Energia AS Elektriteenused piiratud territooriumilt varastatud 7 trumlit koos neile keritud elektri õhuliini juhtmega. Suletud territooriumile pääsemiseks on lõhutud väravalukustus. Tekitatud kahju ulatub 187 000 kroonini. Arvatavalt on rasked juhtmetrumlid ära viidud tõstukiga autoga. Aktsiaseltsi juhid on teatanud, et varguse avastamiseks tõese info andjale on välja pandud vaevatasu ja info tuleks edastada telefonil 251 77 173. Info andja anonüümsus on garanteeritud.
Murti sisse garaaži ja keldrisse
Ööl vastu teisipäeva on Puurmanis sisse murtud ühe sealse elaniku kahte graažiboksi ja korterelamu keldrisse. Lõhuti ukselukud. Ära on viidud muruniiduk Jonsered, murutrimmer Stihl, paadimootor Mariner ja jalgratas. Avaldaja arvates tekitati kahju 40 000 krooni.
Esmaspäeval mõistis kohtunik aresti istuma Sveni (1971) Põltsamaalt. Ööl vastu jaanipäeva oli ta purjuspäi avalikus kohas Põltsamaa laululava juures. Sõimles ja ähvardas seal ning lõi peaga näkku ettejuhtunut. Mees sõimas ka kohalekutsutud politseinikke ega täitnud nende korraldusi ning ta tuli korrarikkumise kohast eemaldada jõu abil. Kohtunik leidis ta süüdi olevat pisihuligaansuses ja politseiametnike seaduslike korralduste eiramises ning karistas haldusarestiga, mida mees kohtuniku juurest kandma viidi.
Pühapäeva õhtul leiti Mustvee linna elanik Vadim (1964) taas purjuspäi vedelemas ühe elumaja koridoris. Mees seletas kohtus, et ta oli koos sõbraga viina joonud ja siis koju minema hakanud, aga polevat jõudnud ja keeranud ühte trepikotta sisse. Arvas endal pool liitrit viina sees olnud. Kuna ta on aasta jooksul juba 4 korda halduskorras karistatud, määratud trahvid tasumata, karistas kohtunik teda esmaspäeva hommikul arestiga viieks päevaks ning ta viidi ka kohe arestimajja teenitud aega ära istuma.
Politseiauto keemilisse puhastusse
Läinud reedel leiti Jõgeval Pargi tn majade 16 ja 18 vahel purjuspäi maas lamamas 1960. a sündinud Evald, Tartu linna asukas. Alkomeeter näitas joobeks 3,69‰. Kuna meest polnud võimalik mujale toimetada kui politseisse väljamagamisele, tuli teda sinna sõidutada. Autos selle tagaistmel istudes pidas Evald kohaseks ka end pakitsevast kusehädast vabaks lasta. Mees urineeris auto sedavõrd ära ja haisema, et sõiduk tuli viia keemilisse puhastusse. Kohtunik määras urineerijale viis ööpäeva haldusaresti.
Trahvid tasutama jätnud Ivo sai aresti
Läinud nädala kolmapäeval läks joobnud Ivo (1973) Jõunest kella 14 paiku Jõgeval Jaama 3a juurde, kus töötasid ehitusmehed. Ivo hakkas mehi sõimama ja ähvardas, et paneb majale tule otsa. Ivo oli ise kunagi selles majas elanud, aga seletas nüüd, et läks sealt oma asju ära tooma, kuna maja hakati lammutama. Meest on eelnenud aasta jooksul kahel korral halduskorras karistatud, aga ta on trahvid jätnud seni tasumata. Kohtunik määras Ivole 5 päeva aresti. Kui mees trahve ei maksa, pole mõtet talle sellist karistust enam ka määrata. Temalgi tuli karistust istuma hakata kohe.
Viimati vahelejäänud autoga purjuspäi sõitjad olid: Viktor Maspanov (1962) ja Bruno Järv (1973).
Põltsamaa vallast Võhmanõmme külast on OÜ Kuga avaldanud, et käesoleva aasta maisjuunis on nende mööblikauplusest riisutud sularaha summas 100 000 krooni. Avaldaja kahtlustab raha riisumises müüjat.
Neljapäev, 6. juuli 2000. a.
Põllumehed kiruvad vihma ja varuvad loomasööta
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Uno X automaattankla toetas Jõgeva haiglat 4784 krooniga
ANDRES KIVISTIK,
Hydro Texaco Eesti AS
ARVAMUS
KIRJAD
HERBERT SÖÖDE
Jõgeva kesklinna võiks rajada kiige
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Eesti põllumees suudab end euroturul maksma panna
JAAN LUKAS
Veerand jõgevamaalastest on kasutanud internetti
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Kasepää: kolm usku, kolm maist sümbolit
RAIVO SIHVER
Raamatukogud saavad internetiühenduse
KULTUUR
Mitte stoorid, vaid värvilaigud
RIINA MÄGI
MARGUS KIIS
VAIKE KÄOSAAR
Viimase kümnendi luuleraamatud näitusel
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaalased Ülenurmes suvemängudel
VAIKE KÄOSAAR
Paduveres võistlesid kergejõustiklased
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Murti sisse garaaži ja keldrisse
Politseiauto keemilisse puhastusse