Vooremaa
Teisipäev, 7. märts
Hull ilm lõhkus autosid ja kaableid
Reedest pühapäevani kestnud tugev tuul ja lumetorm viisid Eestis rivist välja üle 600 trafopunkti. 37 liiklusõnnetuses sai surma 5 ning vigastada 31 inimest. Jõgevamaal lõi torm rivist välja ligi sada trafopunkti, raskeid liiklusõnnetusi oli 3.
Laupäeval juhtus avarii Jõgeva—Tartu maanteel Mullaveres. Laiuselt pärit Georgi sõiduauto kaotas juhitavuse, sõitis teelt välja ja vajus paremale küljele kraavi. Liiklusõnnetuses sai kannatada 23-aastane kaasreisija Anneli, kes viidi Jõgeva haiglasse.
“Kirurg Kais Väljaots kontrollis Anneli tervist. Noor naine oli õnneks vaid ehmatada ja kergelt põrutada saanud ning ta lasti koju. Annelil oli kaasas ka paariaastane laps, kes pääses vigastusteta,” rääkis Jõgeva haigla kiirabivelsker Elsa Talvik. “Pühapäeval kukkus Torma vallas Iraveres libeduse tõttu 42aastane mees. Andsime talle esmaabi ja saatsime kodusele ravile,” lisas ta.
Mustvee haigla kiirabitöötajatele oli kõige pingelisem päev reede. “Sel päeval juhtus Mustvee lähedal liiklusõnnetus, kus kõige tõsisemalt sai vigastada 29-aastane Kasepää vallas elav naine. Kannatanu, kellel diagnoositi ajuvapustus, peapõrutus ja rindkere põrutus, viidi ravile Maarjamõisa haiglasse,” ütles Mustvee haigla kiirabivelsker Estre Metsaru. Maarjamõisa haigla traumatoloogiaosakonnast teatati, et eile lubati naine haiglast koju.
Autod kraavis
Reedel jooksis Tallinna—Tartu—Luhamaa teel kilomeeter enne Tartu maakonna piiri 12-tonnise massiga veoautole Sisu ootamatult ette põder. Jahimehed viisid hukkunud looma minema. Sama päeva lõuna ajal sõitis Esku asulasisesel teel ebakaines olekus Toomas venna autoga VAZ 2102 otsa seisvale Suzuki Balenole.
Õhtul kella 20.20 paiku sõitis Lohusuust pärit Igor Jõhvi—Tartu maanteel vahetult enne IdaVirumaa piiri metsa vahel sõiduautoga teelt välja ja üle katuse. Õnnetuse põhjustas asjaolu, et purjus juht ei suutnud oma võimeid õigesti hinnata ja ei arvestanud teeolusid.
Jõgeva Bussikeskuse juhataja Liia Saatre ütles maakonnalehele: “Kolmel päeval Jõgevamaa bussiliikluses liinikatkestusi polnud. Mõned bussid hilinesid aga 15—20 minutit.”
Elektrivõrkudel töine nädalavahetus
Tormi tõttu oli madalpingeliinidel 93, sh Jõgeva piirkonnas 30, Põltsamaa piirkonnas 36 ja Mustvee piirkonnas 27 väljakutset ning katkestust. Enamik rikkeid likvideeriti laupäeva jooksul.
ASi Tartumaa Elekter Jõgeva jaoskonna operatiivpunkti juhataja Avo Aaving ütles Vooremaale, et riketest teatatakse pidevalt. Ka esmaspäeva hommikul sõitsid brigaadid välja.
Neljale 10—15-kilovoldisele liinile kukkusid peale murdunud puud. Puurmani—Iisaku 10-kilovoldisel liinil olid traadid katkenud ja murdunud 300—400 m ulatuses. Liinidele langenud puude tõttu toimusid elektrikatkestused veel Mustvee—Ulvi ja Voldi—Puurmani 10-kilovoldisel toiteliinil. Kantküla—Sadala liinil olid laupäeva pärastlõunal tugeva tuule tõttu elektrijuhtmed koos.
Laupäeva esimesel tunnil kutsuti Jõgevamaa päästeteenistus Siimustisse teelt tormi murtud puud eemaldama. Reede õhtul tõmmati Võtikveres kraavi läinud sõiduauto teele tagasi.
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Möödunud neljapäeval võeti linnavolikogu istungil vastu linna 2000. aasta eelarve. Reedel algasid Jõgeva Gümnaasiumis Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevad vanamuusikaansambli Capella Virgilantes kontserdiga. Eile olid muusikapäevadele pühendatud kontserdid Jõgeva Gümnaasiumis ja kultuurikeskuses. Kontserdid jätkuvad nii gümnaasiumis, kultuurikeskuses kui ka muusikakoolis kogu nädala jooksul. Muusikapäevade pidulik avamine on eeloleval reedel Jõgeva Gümnaasiumis, sellele järgnevad ansamblite kontserdid. Kooliteater Liblikapüüdja annab kultuurikeskuses etenduse. Laupäeval jätkuvad gümnaasiumis ansamblite kontserdid. Kultuurikeskuses annavad kontserdi Alo Mattiiseni loomingust Henri Laks ja ansambel Toora, selle järel toimub muusikapäevade pidulik lõpetamine ning autasustamine.
Eile kohtus vallavalitsuses kultuuri, spordi ja haridustöötajatega Viljandi Kultuurikolledzi õppejõud Reet Valgma. Kohtumine oli ühtlasi jätkuks 18. ja 19. veebruaril Otepääl peetud mõttetalgutele kultuuri, spordi ja hariduse teemal.
Möödunud reedel oli vallavolikogu istung, kus olid arutlusel peamiselt maaga seotud küsimused. Samal päeval arutati vallavalitsuses koos ettevõtjatega valla arengukava. Pühapäeval pidasid valla pensionärid Raja kultuurimajas vastlapäevapidu.
Möödunud esmaspäevast reedeni korraldati Mustvee 1. keskkoolis traditsiooniline MikuManni nädal. Kultuurikeskuses oli laupäeval noorte peoõhtu “Hõissa, vastlad!”. Pühapäeval pidasid spordihoones spordipäeva Mustvee, Jõgeva ja Põltsamaa veteranid.
Möödunud esmaspäeval oli vallavalitsuse delegatsioon külas kolleegidel Märjamaa vallas. Eeloleval kolmapäeval on Pajusi vallas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse töökoosolek.
Eelmisel kolmapäeval arutati vallavalitsuse istungil maaküsimusi. Eile algas Pala koolis tüdrukutenädal. Täna peetakse Pala koolis vastlatralli. Homme peavad naistepäevapidu valla memmedtaadid koos külalistega Tabiverest. Neljapäeval on vallavolikogu istungil päevakorras tänavuse aasta eelarve teine lugemine. Laupäeval on Pala kooli võimlas vastlakorvpalli turniir, milles osalevad ka naabervaldade võistkonnad. Õhtul on kultuurimajas naistepäevapidu.
Uutes ruumides kultuurimajahoones avati Sohvi äri. Koos naabervaldade esindajatega arutati valla üldplaneeringut. Möödunud reedel oli Palamuse Lions klubi asutamise koosolek. Täna on Palamuse Gümnaasiumis plaanis mitmeid vastlapäevaüritusi. Reedel on vallavolikogu istung, kus on päevakorras eelarve teine lugemine ning jäätmehoolduseeskirjade kinnitamine.
Möödunud esmaspäeval kinnitati vallavolikogu istungil valla tänavuse aasta eelarve. Eile peeti kultuurimajas vastlakorvpalliturniir. Täna korraldatakse kultuurimajas vastlapäevaüritus. Laupäeval on kultuurimajas naistepäevapidu. Sellel nädalal tuleb vallas kokku komisjon, kes arutab kütteseadmete rekonstrueerimist vähempakkumise korras.
Möödunud kolmapäeval esitles Eesti Kirjanduse Selts Põltsamaa kiriklas Jaan Roosi raamatut “Läbi punase öö II”. Laupäeval korraldati kultuurimajas sariüritus “Põltsamaa kroonika II”, kus näidati videofilme linna suurüritustest. Neljapäeval peetakse linnavalitsuses narkoprobleemide teemal koosolek, millel osalevad Põltsamaa haigla spetsialistid ning piirkonna omavalitsuste ja haridusasutuste esindajad. Kultuurimajas on samal päeval Looduskaitse Seltsi Põltsamaa osakonna aktiivi koosolek. Laupäeval toimub kultuurimajas Põltsamaa Lions klubi korraldatav Lions klubide üleeestiline aastaball. Õhtu juht on Mart Sander, esineb ansambel Modern Fox, korraldatakse heategevusoksjon.
Möödunud esmaspäeval peeti Põltsamaal piirkondlik korrakaitsefondi koosolek. Adaveres anti üle asula boipuhasti.
Täna on Saare ja Voore koolis vastlapäevaüritused. Voore lasteaias on homme plaanis korraldada naistepäeva puhul vanaemade pidu. Reedel annab Saarel etenduse Pala näitering lustmänguga “Vana Aadam”.
Möödunud nädalal märgiti viie aasta möödumist valla ajalehe ilmuma hakkamisest. Eeloleval reedel on Tabivere rahvamajas puhkeõhtu naistepäeva puhul. Pühapäeval on Maarja rahvamajas vitspunutiste ja korvide valmistamise õppepäev.
Möödunud kolmapäeval ja neljapäeval korraldati Vaiatus mõttetalgud “Torma valla kultuur”. Kohalik maanaiste selts ja põllumeeste selts korraldasid reedel valla rahvale peoõhtu Sadala rahvamajas. Pühapäeval organiseerisid Torma rahvamaja ja Torma kool perepäeva.
ARVAMUS
Tänitamine ei kiirenda arengutempot
Mu raamaturiiulil on kaust pealdisega “Virisejad”. See sisaldab leheväljalõikeid, milles esitatud kriitiline arvamus ühe või teise eluvaldkonna kohta kannatab autori keelepruugi labasuse all. Kahjuks see kaust üha tüseneb.
Klahvistasin allpool toodud arvamused oma abilise mällu pärast seda, kui olin ühes üleriigilises lehes sirvinud varasema tuntud kolhoosiesimehe ilkumisi praeguse olukorra üle. Sedapuhku puudutas tänitamine Eesti ametiühinguid. Kaante vahel esindatud inimesed käsitlevad ühiskonna jaluletõusmist vaid nö kättevõtmise asjana. Kui elu karm tegelikkus satub konflikti nende arusaamaga arengutempost, siis hakkavad nad otsima süüdlasi, et nende kallal kõiketeadja ilmel hambaid teritada.
Liitprotsentide valem
Vihjatud tempo kohta on aga õnneks käepärast Saksamaa idapoolsete, varem Saksa Demokraatliku Vabariigi nime kandnud bundesland’ide näide. Kui Saksa DV lakkas olemast, oldi Saksamaal üsna üldiselt veendunud, et riigi selle osa kosutamine märksa arenenumate läänepoolsete maakondade tasemele on teostatav umbes kümne aastaga. Nüüd peame nentima, et see arvamus osutus vaid luuluks.
Optimismiks oli muidugi ka põhjust. Oli ju Saksamaal olemas varasem jaluletõusu kogemus, sellele toeks nüüdne jõukus ja küllap on tõepõhi all sellelgi, et ordnung’ist peetakse seal kandis mõne teise rahvaga võrreldes endiselt rohkem lugu. Paraku jäi liitprotsentide valem ühinemiselevuses kahe silma vahele.
Kõik me oleme seda valemit koolipõlves õppinud. See on toodud kõigis matemaatikaleksikonides, entsüklopeediates ja makromajanduse õpikutes, nagu ka rahandust käsitlevate käsiraamatute lõikudes, kus kõneldakse intresside arvutamisest. See valem on asendamatu rahvastiku iibe rehkendamisel.
Selle loo kontekstis väidab liitprotsentide valem paraku seda, et kui üks rahvas on oma elatustasemega paremal järjel olevast rahvast näiteks 2,5 korda maas ja mahajäänu oskab oma elujärge kosutada 5% võrra aastas (mis oleks väga hea saavutus), siis on tal lootust jõuda eesolija elatustasemeni ligi 19 aastaga. Kui aga ka jõukam rahvas suudab oma elatustaset kohendada näiteks 2% võrra aastas (mis on üsna tõenäoline), siis kuluks mahajäänul selle rahva elatustasemele jõudmiseks 32 aastat.
Eestlaste elatustase on jõudmas 40%-ni Euroopa Liitu kuuluvate rahvaste keskmisest tasemest. Teisiti öeldes, meie elatustase ongi ligi 2,5 korda viletsam mainitud rahvaste keskmisest. Soomlased näiteks jõudsid alles paar aastat tagasi ELi keskmiseni.
Teha, et näha?
Suured hüpped pole võimalikud üheski ühiskonnaelu valdkonnas. Kosumine nõuab inimpõlvi, eriti just mõtteviisi osas. Eestis kostev kurtmine “kas me siis sellist riiki tahtsime” tekitab juba ette tühistatud tuleviku tunde.
Enamasti ei oska virisejad peale populistlike hüüatuste omalt poolt pakkuda midagi, kuidas tõotatud maale kiiremini jõuda. Küll on aga neile selge, kuidas sinnapoole sõudjail kasvõi mõlemad aerud tullidest välja lüüa.
Riigikogu liige Lauri Vahtre kirjutas kümmekond aastat tagasi ühes lehes nii: “Kummaliselt kukub siiski välja: et oma eluajal midagi ära teha ja ära näha, tuleb vist kõigepealt ikkagi loobuda lootusest midagi ise ära näha — ja teha ikkagi.” Hästi ütles: see mõte sobib nii toonasesse kui ka tänasesse päeva. Paljud meist just nagu enam ei mäletagi, et tänavu 6. septembril möödub alles üheksa aastat päevast, kui NSV Liit tunnustas Eesti VabAriigi iseseisvust. Virisejatele ei lähe ilmselt korda seegi, et meie mandri toekamale elujärjele jõudnud rahvad on seda järge saanud oma soovide kohaselt kosutada juba pea 55 aastat.
Olgu lõpetuseks toodud veel üks lihtne matemaatikatehe, mis ütleb, et 55:9=6,1 korda. Muide, Eesti riigi käivitumine sai tegelikult alata alles 1992. aasta keskel pärast rahareformi ja põhiseaduse jõustumist, mis tähendab, et 55:8=6,9 korda...
VELLO SAATPALU
KIRJAD
Kui bolševikud Venemaal võimule tulid, püüdsid nad turumajanduse ilminguid juba eos lämmatada. Kaupmehi nimetati halturtšikuteks, nad lasti maha või saadeti vangilaagritesse. Kõigest hoolimata oli ikka kaupu, mille hindasid aegajalt reguleeriti. Puutumatud olid leiva, trammi ja metroopileti hinnad ning korteriüür, need seisid aastakümneid samal tasemel. Suurel maal oli ikka aegajalt näljahädasid ja pidev toidukaupade defitsiit. Päästma pidi leiva madal hind. Stalin kirjutas sellest isegi brošüüri.
Eestis arvatakse, et kaupmehed peavad hindade kujundamisega ise hakkama saama. Hinna panevat paika konkurents. Kahjuks on meil aga sageli nii, et kui üks ettevõte hinda tõstab, teevad seda varsti ka teised. Riigivõim on kartellikokkulepete vastu sõdimisel võimetu. Rahvale on pidevalt pähe taotud, et see olevat õige kapitalism. Nii olevat see olnud ka enne 1940. aastat. Kas ikka oli?
Kahekümnendate aastate lõpus AS Rotermanni Tehastes palgal olnud A. Lossman kirjutab oma raamatus “Rahutu maailm”: “Igal aastal tuli majandusministeeriumil muu seas leivahinnad kindlaks määrata, kuhu ka meie tehaste esindaja kutsuti, sest Rotermanni Tehastel oli Eestis suur leivavabrik. Harilikult määrati leivakilo hinnaks riigi viljamonopoli sisseostuhind, lisades juurde 1—2 penni kilolt, kuna leiva juurdeküpsis jahvatamise ja leivaküpsetamise kulud kattis.” Võrdluseks toob Lossman leiva hinna esimesel enamlaste okupatsiooniaastal: siis maksti põllumeestele rukkitera kilo eest 9 kopikat, leiba müüdi aga 50 kopikaga, s.o ligi 400-protsendise kasuga.
Praegune olukord on võrreldav 1940.—1941. aastaga, mil bolševikud Eestis võimule tulid. Kas leiva hind on tarbija jaoks liiga kõrge või on teravilja hind naeruväärselt madal ehk võrreldav hinnaga talude käivitamise ajal, pärast 1940. aastat?
RAIVO KAIK
Ühes ettevõttes, mille enamusaktsiate omanikuks on rootslased, kuid tegevjuhtideks meie kaasmaalased, küsis üks meretaguse maa esindaja kord töömeeste käest, miks siin ametiühingut ei ole. Omanike elu olevat liiga kerge. Rootsis sõlmitavat igaks aastaks töökollektiiviga kollektiivleping ning see olevat kui ora omanikke pidevalt tagant torkimas, et nad liiga mugavaks ei muutuks. Proovitagu vaid lepingus kirjapandut täitmata jätta!
Meie reatöötajatest mehed muutusid selle jutu peale kohmetuks. Ütle ainult, et tahad ametiühingut, ja keegi läheb kohe ülemusele ette kandma. Kuna juba ammu räägitakse, et kedagi tuleb koondada, siis nüüd avaneb ülemusel hea võimalus tülikast maailmaparandajast lahti saada. Tööle võttes sai ju kõigile öeldud, et tuleb vastuvaidlematult kõigis küsimustes alluda, lõuad pidada ja nii palju tööd teha, kui nõutakse. Suu paotaja saab usalduse kaotamise pärast vallandada ning pole ka koondamistasu vaja maksta.
Neli meest lihtsalt vaikisid. Rootslane ei saanud millestki aru: mehed on omajagu koolis käinud, kuid tundub, et riik on arengus kakssada aastat maha jäänud — tasemel, millel oldi Inglismaal esimeste ametiühingute tekkimise aegu. Eesti on ikka tõeline arengumaa, hullem kui Ladina-Ameerika!
MANIVALD RAUD
JUHTKIRI
Meheks või naiseks sündimine pole meie enda teha. Looduse poolt tehtud otsuse vastu aktiivselt sõdijaid on siiski vähe, sest üldjuhul ei tea meist keegi, kas vastassoo esindajana olla ja tegutseda oleks parem või halvem. Nelikümmend kaks aastat naisena elanuna mina küll ei tahaks näiteks homme isasena ärgata. Kuidagi harjumatu ikkagi. Seda enam, et lapsed hakkavad juba suureks saama ega piira enam kuigivõrd tegutsemisvabadust ning praktilisi ja mugavaid pikki pükse lubatakse mul ka naisena kanda. Pealegi on homme rahvusvaheline naistepäev. Ja mine tea, äkki ootab sel puhul ees mõni meeldiv üllatus.
Aastaid tagasi, kui naistepäeva puhul veel naistraktoriste ja ehitajaid ülistati, avas legendaarne doktor Noormann ajakirjas Noorus Eesti esimese tutvumisteenistuse. Selleteemalise kursusetöö tarvis materjali hankimiseks avaldas üks mu naissoost kursusekaaslane tutvumisrubriigis ka oma andmed. Paraku jäi tema kirjasaak kesiseks. Ja nagu näitas karm statistika, osutusidki naissoo esindajaist vaieldamatult ebapopulaarseimateks kõrghariduse omandanud või selle poole pürgijad. Meeste hirm oli, kui nii võtta, põhjendatud: kursusetöö tarvis eksperimenteerinud neiust on nüüdseks saanud minister. Missugused muutused on toimunud selle aja jooksul tutvumiskuulutusi lugevate meeste peades, st kas nad peavad endiselt haritud naisi perekonnaelu jaoks rikutuiks või ei, pole teada.
Naised lähevad meil aga üha enam “rikki”. Kuigi uurimused näitavad, et tööandjail pole üldjuhul kombeks naistele sama töö eest meestega võrdset palka maksta (äkki tunnistavad tööandjad mehi sel moel lihtsalt enese äramajandamisel vähem võimekateks kui naisi?) ja ka koduses tööjaotuses jääb rohkem kohustusi naise kanda, kerkib Eesti avalikus elus esile üha uusi ja säravamaid arukaid, otsusekindlaid ja tihtipeale tagatipuks veel elegantseid naisi, kelle puhul kuidagi ei saa öelda, et nad kõrgetele positsioonidele oma uute kübarate demonstreerimiseks pürivad. Ning traktorirooli trügimise asemel teevad naised ilma palju prestiižsematel meeste aladel. Võtkem või kaks Anu: edukaid sümfooniakontserte dirigeeriva Anu Tali ja möödunud nädalal spordialaliitude esindajate poolt möödunud aasta parimaks spordiajakirjanikuks tunnistatud Anu Sääritsa.
Teisel pool Soome lahte asus möödunud nädalal ametisse esimene naispresident. Eesti ja Soome suhteid ei peaks see oluliselt mõjutama, küll aga sõltub sellest, kuidas Tarja Halonen oma uues rollis hakkama saab, see, kuidas võtavad eestlased omaks mõtte naispresidendist kui niisugusest. Minul pole küll midagi selle vastu, kui tal hästi läheb.
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Kevade põllumajandusühistu vara rendileping tekitab vastasseisu
Jõgeva Maakohtu otsusega 25. jaanuarist kuulutati välja Kevade põllumajandusühistu pankrot. 15. veebruaril toimunud Kevade PÜ võlausaldajate koosolek otsustas ühistu likvideerida.
Võlgniku kohustused võlausaldajate ees olid 1999. a. 31. detsembri seisuga 13,3 miljonit krooni, sealhulgas võlgnetakse maksuametile koos intressidega 7,3 miljonit krooni. Võlgnikul on vara 9,5 miljonit krooni, kuid vara turuhind on oluliselt väiksem. Viimasel aruandeaastal jäädi 11,9 miljoni krooniga kahjumisse ja omakapitali puudujääk moodustas 6,5 miljonit krooni.
Väärtuslikum osa renditud
15. veebruaril peetud Kevade PÜ võlausaldajate koosoleku põhiküsimuseks kujunes varade rentimine. Enamik varasid on antud 1. detsembril 1999 sõlmitud rendilepingu alusel rendile Valga liha- ja konservitööstusele. Peale ehitiste, masinate ja seadmete anti rendile ka suur osa inventarist ja loomadest.
Kevade põhikarjas oli 560 veist, 374 emist, 13 kulti, 4482 noor- ja nuumsiga ning 964 noor- ja nuumveist. Koosoleku protokolli järgi on rentimata vara väärtus 450 000, renditud vara oma aga 8,6 miljonit krooni. Pankrotihaldur Anne Tammeri sõnul on liisimata varast kõige suurema väärtusega masinad, kuid kõigil neil on mingi viga küljes.
Vastuseks maksuameti esindaja Terje Miku küsimusele, kas põhieesmärgiks on müüa vara nii, et tootmine jätkuks, teatas haldur, et sigala ja teised loomakasvatushooned on allrendile antud. Allrentijateks on halduri sõnul Valga liha- ja konservitööstuse tütarfirmad Carmex Invest ja OÜ Puidukaubandus.
Varavaidlus kohtusse?
Pankrotihaldur Anne Tammer teatas oma ettekandes, et sisuliselt on vara ühistust välja kanditud. Tema arvates tuleks rendilepingu kehtetuks tunnistamiseks kohtusse pöörduda. “Olen selles küsimuses rentnikuga läbirääkimisi pidanud, aga kokkulepet ei ole veel saavutanud. Kui läbirääkimised ei edene, pöördun rendilepingu kehtetuks tunnistamise nõudega kohtu poole,” ütles Anne Tammer Vooremaale.
Möödunud reedel toimunud halduri ja rentniku kokkusaamisel ei olnud rentnik nõus rendilepingut lõpetama ning kompromissi ei saavutatud.
Peale rendilepingu on probleemiks ka rendiobjekt, täpsemalt loomad. Haldur kardab, et 20 aasta pärast ei pruugi karjast midagi järel olla. Kas loomad on ikka kaitstud selle eest, et neid ühel hetkel lihtsalt vorstiks ei tehta?
Enne pankrotti minekut oli Kevade põllumajandusühistu arvestatav põllumajanduslik suurtootja. Nii müüs majand Anne Tammeri aruande kohaselt 1997. aastal 19,1; 1998. a. 15,8 ja mullu 12,6 miljoni krooni eest toodangut.
RAIVO SIHVER
Adaveres valminud tänapäevane reoveepuhasti aitab oluliselt vähendada reovee voolamist Põltsamaa jõkke.
Adaveresse ehitas reoveepuhasti Saaremaa firma OÜ INC Veemaailm. “Meie ettevõte on ehitanud Jõgevamaale ka Kuremaa, Torma, Voore ning Põltsamaa kodu ja põllutöökooli reoveepuhasti. Adaveres olid ehitustööd keerulised, sest lihatööstuse tegevuse tõttu on siin märgatavalt suurem reostuskoormus kui mõneski teises paigas,” ütles Vooremaale osaühingu INC Veemaailm tehnikadirektor Mait Sooäär. “Reoveepuhasti detailid pärinevad Euroopa riikide tuntud firmadest, näiteks treppvõre on ehitatud Rootsis ja puhurid Inglismaal,” lisas ta.
“Vesi, mida reoveepuhastis puhastatakse, voolab mööda magistraalkraavi Põltsamaa jõkke,” lausus Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialist Enn Selgis. Tema sõnul läks Adavere reoveepuhasti maksma ligi 3 miljonit krooni. Raha saadi põhiliselt Keskkonnafondist, riigieelarvest ja Põltsamaa vallalt.
Adavere reoveepuhastit haldab kohalik osaühing AVESOO. Objekti igapäevase hooldamisega tegeleb selle firma lukksepp Meelis Koss. “Adavere senised puhastusseadmed olid täiesti vananenud. Nüüd väheneb reostus Põltsamaa jões mitu korda, seetõttu on rajatisel suur tähtsus mitte ainult lähiümbruse, vaid kogu Eestimaa keskkonna kaitsmisel,” avaldas Vooremaale arvamust OÜ AVESOO tegevdirektor Valdeko Teas.
JAAN LUKAS
Peipsi kalurid püügiluba oksjonilt osta ei jõua
Kuna praegu kehtivas kalapüügiseaduses on vastuolusid teiste kehtivate seadustega, Euroopa Liiduga ühinemine toob aga kaasa sisulisi muudatusi kalapüügi korralduses, ostulmüügil jne, siis on keskkonnaminister moodustanud töögrupi uue kalapüügiseaduse väljatöötamiseks.
Töögrupi liikmete vahendusel on kaluriteni jõudnud esimesed ettepanekud. 1. märtsil arutas 12 kalurifirmat ühendava MTÜ Peipsi Ühenduse juhatus töögrupi ettepanekuid kalapüügi korraldamise kohta Peipsil.
Töögrupi ettepaneku kohaselt jagatakse püügiõigus oksjonil, millel võivad osaleda kõik Eestis registreeritud ettevõtted. Püügiload on püügivahendite kaupa koondatud pakettidesse. Nii pakutakse, et ühte paketti võiks koondada neli põhjanooda luba. Praegu on Jõgeva maakonna püügifirmadel ainult neli põhjanooda luba ja nendega püüab kolm firmat. Seega ei saaks ükski Jõgevamaa firma edaspidi mutnikupaketi püügiõigust taotleda.
Samuti on tehtud ettepanek jaotada Peipsi akvatoorium kaheks piirkonnaks, millele korraldatakse eraldi püügilubade oksjonid.
Peipsi Ühenduse juhatuse liikmed pidasid ettepanekuid pealinna ja suure äri keskseks ning Peipsiäärse piirkonna regionaalset arengut piiravaks. Juhatus otsustas edastada oma arvamuse koos ettepanekutega seadust koostavale töögrupile
ning maavanemale. Juhatuse arvates tuleb Peipsi kalanduse korraldamisel lähtuda ajaloolisest traditsioonist ning paikkonna regionaalsest arengust.
ENE ILVES
Majandusühistu on rohkem maarahva asi
Jõgeva Majandusühistus lõppesid eelmisel nädalal piirkondlikud koosolekud, kus valiti 21 volinikku, kelle hooleks jääb ühistu eelmise aasta tegevuse hindamine ning uue juhatuse ja revisjonikomisjoni valimine.
Majandusühistul on pärast mullust liikmete ümberregistreerimist 680 liiget. Lisaks Jõgeva ja Mustvee linnale on ühistul veel 17 maapiirkonda. Nagu varasematelgi aastatel tuli Jõgeval, kus on 271 liiget, ja Mustvees läbi viia korduskoosolek, kuna ei saadud kokku otsustamiseks vajalikku kvoorumit. Seevastu tuldi Kungla, Jaama, Assikvere ja Palamuse poe piirkonnas koosolekutele väga usinalt. Kuigi mitmel pool väljus jutuajamise teema ühistu põhitegevuse raamest ja räägiti poliitikast ning maarahva raskest olukorrast, peeti majandusühistu allesjäämist ülimalt vajalikuks.
“Mullu kasvas ühistu käive 94,9 miljoni kroonini, millest ligemale poole andis Jõgeva kaubahall. Maapoodidest on suurem käive Sadala, Laiuse, Vaimastvere, Kaarepere, Saadjärve ja Palamuse kaupluses. Kui tunamullu oli ühistu kahjumis, siis mullu saime 401 000 krooni kasumit. Ühistul on 180 töötajat. Ka tänavu ei kavatse me ühtegi kauplust sulgeda,” kinnitas ühistu tegevdirektor Toomas Vahur.
Muudeti põhikirja
Koosolekutel võeti vastu ühistu uus põhikiri. Enam ei saa ühistu liikmeks olla juriidiline isik. Selliseid 10 000 kroonise osamaksuga liikmeid Vahuri sõnul ühistul polnudki.
“Meie liige on põhiklient, kellele tahame pakkuda mitmeid soodustusi: järelmaksuvõimalust, säästukaarti ning teisigi eeliseid,” nentis tegevdirektor. Teised muudatused olid rohkem redaktsioonilist laadi.
Projektid teoksil
Jõgeva Majandusühistu pole üksnes kaupleja, vaid ka kinnisvara haldaja. Mitmed hooned on vanad ja suured, hoolduskulud kipuvad tulud “ära sööma”. Juhatus kaalub, mida hakata peale Saadjärve kauplusehoonega, millel on katus katki ja aknad eest kukkumas. Läbirääkimisi on peetud vallavalitsusega, kes võtab ehk hoone enda hallata. Pae kauplusele pandi eelmisel kevadel uus katus, käimas on hoone rekonstrueerimise ja detailplaneeringu projekti koostamine. Muudatusi võib tulla ka Jaama, Tarve jt kauplustes.
Jõgeva Majandusühistu tegevust arutatakse põhjalikumalt 28. märtsil volinike koosolekul. Siis selgub, kes hakkab ühistut juhtima järgmisel neljal aastal.
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Viis väljapääsu kroonilisele hilinejale
Kes meist poleks vahel tundnud viimasel minutil kohalejõudmise piinu. Kui ükskord avastad, et hilinemine on saanud sulle juba harjumuseks, siis on siin mõned nõuanded, kuidas sellest üle saada.
• Kõige targem on kõik kodus leiduvad kellad vähemalt kaks tundi ette keerata ja see sihilikult ära unustada. Nii on garanteeritud, et jõuad kohale õigeks ajaks, kui just tulnukad sind ära ei röövi.
• Teine võimalus on osta imemasin, mis lendab ning sõidab maal ja vees. See peaks olema üsna lollikindel, ainult pessimist võib sellega enne sihtkohta jõudmist ära uppuda. Kui sa siis ka hiljaks jääd, oled täielik luuser!
• Saab ka nii, et hilined, aga mis sellest! Sul on ju kaasas märkmik sadakonna vabandusega. Ukse taga valid kõige sobivama, à la “kuri hunt ajas mind Punamütsikesega sassi”, teed hädise näo pähe ja astud saatusele
vastu.
• Parim võimalus on üldse mitte välja ilmuda. Tagajärgede eest vastutad ise…
• Kui eelnenust abi ei ole, siis jääb vaid üle osta ühe otsa pilet mägedesse.
Nõuandeid pole soovitav kasutada neil, kes saavad pidevast hilinemisest kaifi või kellele kohusetundlike kaaskodanike närviajamine rahuldust pakub.
Annustamine: mitte rohkem kui üks nõuanne, kui muud väljapääsu pole.
ERNESTO E
Kuidas me konservikarpi avasime
Ühel hommikul ärkasime kahekesi üles ja olime kole näljased. Ühtegi tibi ei paistnud. Kahe poissmehe puhul pole see just mitte kõige ebatavalisem nähtus, arvestades seda, et viimastel päevadel olime toitunud vaid naabrimamma õudustäratavatest kokanduslikest eksperimentidest, à la kassisaba banaanijogurtis ja kalaluud sinivetikaga, maitsestatud karri ja naabrimehe auto karburaatori tihendi vahelt leitud kõrge oktaaniarvuga sodiga. Tegelikult polnudki see sodi nii paha: Uudu kühveldas 15 minutiga õue lumest puhtaks (tavaliselt ei jõua ta seda poole päevagagi), nii et ainult
bensiinivingu lõi tagant välja.
Ühtegi tibi ei paistnud ka. Aga sellest me praegu ei räägi. Naabrimamma oli aga paraku sellel hommikul kirikusse läinud, jättes meid nälga ja üksi. Sest ühtegi tibi ei paistnud. Niisiis, kui näljakuradike juba Uudu lotendavat
kõhunahka näppima asus, otsustasime külmkapi põhjalikult läbi otsida. Oli
meie õnnepäev! Külmkapi kahesajaliitrises sisikonnas ei paistnud ühtegi tibi, küll aga konserv “Räim tomatis”.
Me hõõrusime käsi ja võtsime konservi pühalikul ilmel külmkapist välja. Minu süljenäärmed töötasid juba nagu Niagara kosk üleujutuse ajal ja Uudu tõi vannitoast lapi, et oma ilaloik põrandalt ära koristada. Seejärel, kuigi ühtegi tibi veel ei paistnud, hakkasime konservi avama.
Minuti pärast haaras Uudu noa järele ja mina tõttasin esmaabikarbi poole, et oma lahti tulnud küünele esmaabi osutada. Tagasiteel nägin põgusalt Uudut, kes pühkis minust mööda nagu tuulispask, noatera pooleldi peopesast välja turritamas.
Kui Uudu tagasi jõudis, olin ma juba vanaisa metsalangetuskirve järele haaranud. Esimene mats vuhises vastu konservi ja konserv vuhises vastu meie perekonnapilti. Minu isapoolne tädi nägi välja, nagu ta oleks lõpuks oma vuntsikesed ära ajanud.
Uudu naasis koos konservikarbiga ja ma ütlesin talle, et hoidku seda neetud väärastunud Robocoppi paigal. Uudu pani silmad kinni. Siis ma virutasin teist korda. Kui kirves taas üles kerkis, oli selle tera külge kleepunud pool Uudu käelaba.
“Kas kõik on korras?” küsisin ma. Uudu noogutas ja jalutas mõõdetud sammul esmaabikarbi poole. Mina haarasin mootorsae järele. Ja hakkasin saagima. Kui Uudu tagasi jõudis, andis ta mulle head nõu: “Sae võiksid kah nagu käima tõmmata.” Tõmbasin sae käima ja Uudu pani konservikarbi sadistliku irve saatel keset lauda. Sihtisin hoolikalt, avasin suu võidurõõmsaks karjeks ja langetasin kiire liigutusega sae. Kui ma olin tomatikastme oma näolt ära pühkinud, hakkas Uudu mu suust konservikarbi kilde välja noppima. Silmapiiril ei paistnud ühtegi tibi, oli ainult Uudu, kes vihaselt porises: “Ja mulle ei jäänud nagu tavaliselt jälle midagi...”
UUDU JA AADU
Saast käis minipungifestivalil
Jõgeva “esindusbänd” Saast tegi etteaste ühes maailma kõige sügavamal asuvas rokiklubis, nimelt Tartu tsikliklubis Raadi kruusaaugu põhjas.
Klubi paikneb vanas laomajas, seal on pime, niiske, kitsas, õudne (koletuslikud seinamaalid) ja ahiküte. Baariks on laud, kust saab õlut osta. 19. veebruaril oli seal punkbändide kokkutulek, kus esinesid veel Rakvere teismeliste bänd Operaator ja selle kummalise nimega kõrvalprojekt, Keila Roostes Hospidal (esinenud ka Jõgeval) ja Tartu Strolling Bones. Traditsiooniliselt oli eelreklaam nigel, aga rahvast piisavalt.
Operaator on tüüpiline teismeliste punkbänd, mille lisaprojektis “hiilgas” peaaegu maani täis laulja. Roostes Hospidal katsetas ülikriiskavaid kitarrikõlasid. Strolling Bones esitas monotoonset ja mõnevõrra igavat garaažirokki, neil oli kena naistrummar.
Saast oli ilma liialdamata kõige jõulisem ja atraktiivsem esineja, kes purjakil publiku kiiresti võhmale võttis. Esitati oma “klassikalist” repertuaari (“Maailma lõpp”, “Karuperse”, “Ööpäike”, “Kokaiin” jt). Kuigi muusikutele tundus, et nad mängivad kehvasti (lavavõimendus oli segasevõitu), tõestas festivalivideo ülevaatamine vastupidist.
See oli Saastale teine liveesinemine Tartus, eelmisel korral esineti tudengibändide festivalil 1998. aasta novembris.
MARGUS KIIS
Aids ja narkomaania — teadmised ning tegelikkus
1. märtsil toimus Jõgeva kultuurikeskuses vestlus aidsi ja narkomaania teemal.
Hubane ruum, kohv, küpsised ja meeldiv muusika sisustasid meie aega Aidsi Ennetuskeskuse töötajate Ellu Eigi ja Milvi Noode saabumiseni. Noortest olid kohale tulnud enamiku Jõgeva maakonna koolide esindajad.
Mõni aeg tagasi Jõgeva Gümnaasiumis korraldatud ankeetküsitlusest võis lugeda, et narkouimas olijatele ei osata abi anda, ka ei teata narkootikumide nimetusi. Teavad vaid need, kellele on uimasteid pakutud, või need, kes on neid proovinud. Ravimitest, mis sisaldavad uimastavaid koostisaineid, ei teata midagi. Kui paljud meist teavad, et heroiin on tahke morfiin mõnede lisaelementidega, sõltuvus sellest on eluaegne ning võõrutusel kestavad valud kuni kaks nädalat? Kas teatakse uut narkootilist siirupit GBH ja seda, et LSDd levitatakse markidega, mis kehapinnale kleebituna sisse imenduvad?
Üsna huvitavaid seiku kuulsime liimi ja bensiini nuusutajatest. Ühele näiteks viirastus, et ta on India templis ja poolalasti preestrinnad teenindavad teda. Pole siis ime, et vaimuhaiglas ärgates oli tema pahameel üsna suur. Näidati ka filmi, mis rääkis endise narkomaani kokkupuutest narkootikumidega ja selle tagajärgedest. Kuulsime, et sõltuja vajadust narkootikumide järele võib võrrelda imiku vajadusega rinnapiima järele. Üsna julm võrdlus, kas pole?
Teine teema — aids — tõi samuti asjasse selgust. Näiteks: HIviiruse tekitajaid saab avastada alles kolm kuud pärast vahekorda, selle viiruse kõige sagedasemad kandjad on meremehed (Eestis 17%), mitte prostituudid, nagu kohalolijad pakkusid, ning 10% inimeste immuunsüsteem on nii tugev, et nad ei nakatugi aidsi. Selgus veel, et aidsihaige ravi maksab ligi 12 000 krooni kuus.
MUZA IVANOVNA
Maailma naissugu, ühinege! Homme on just teie päev ja siis pole meestel sõnavabadust! Koondage oma kevadeeelne energia, sest homme on mitte midagi tegemise päev.
Iseenesest on ju tore, et kodu on lilli täis ja köögis laud lookas, sest sel päeval on mehepoegade koht köögis. Mehed pidavatki olema parimad kokad, nii et pole neil seal häda midagi.
Naised on ju õrnem sugupool, inimvilja kandjad, neid tuleb ülistada ja hoida... Vähemalt homsel päeval. Ja kinkida üks lilleõis — seda pole loodetavasti palju palutud ning see ei võta mehepoegadel tükki küljest.
Toredat pidupäeva!
SPORT
Saalibändimeistrivõistluste põhiturniiri võitis Jõgeva Tähe
Möödunud nädalavahetusel Tartu Ülikooli spordihallis toimunud Eesti saalibändimeistrivõistluste järjekordsel etapil alistas spordiklubi Jõgeva Tähe esindusmeeskond kõik vastased ja kindlustas endale põhiturniiril esikoha.
Tähe esindusmeeskond võitis laupäeva hommikul 6:2 Tallinna võistkonda TDK Aeg. Selles mängus viskas kolm väravat kapten Marko Saksing, ühe värava lõid Andrus Tõruke, Jüri Narits ja Algis Uiga. Jõgevlaste väravat kaitses Mati Tali.
“Arvasime, et kohtumine jõulisemat mängustiili eelistava TDK Aeg võistkonnaga kujuneb keeruliseks. Õnneks suutsid vastased end vormis hoida vaid esimesel poolajal,” rääkis Tähe treener Toomas Klaarmann.
“Tähe edu meistrivõistlustel on tingitud järjepidevast treenimisest, heast meeskonnatööst ning sponsorite toetusest. Tallinna saalibändivõistkondadel on raske sponsoreid leida, firmad eelistavad toetada populaarsemaid spordialasid,” rääkis TDK Aeg liige Argo Kungla, kes varem mängis Jõgeva Tähe võistkonnas. “Me pole aga kaotanud lootust meistrivõistlusi võita ja enne lõpumänge hakkame pingeliselt treenima,” lisas ta.
Vastastest üle
Pärastlõunal kohtus Tähe esindusmeeskond Tartu Ülikooli spordiklubiga, kes alistati 7:2. Mängus tänavuste meistrivõistluste ühe favoriidiga viskasid Marko Saksing ja Martin Karis kaks väravat, Rein Kivi, Juri Matiitšin ja Andrus Tõruke lõid ühe värava. Tähe väravat kaitses Veiko Raudsepp.
“Ootasime Tartu Ülikooli spordiklubilt pingelist vastumängu, mida paraku polnud. Olime vastastest üle kõikides mänguelementides,” sõnas kaitsemängija Rainer Võsaste.
Pühapäeval võitis Tähe esindusmeeskond 5:4 Nõmme saalibändiklubi võistkonda.
Võit ja kaotused
Tähe noortemeeskonna parimaks saavutuseks Tartus oli 4:2 võit TÜ spordiklubi üle. Väravat kaitses oskuslikult Ivo Lepik, kes ütles Vooremaale: “Tartu Ülikooli spordiklubi võistkonnas on paar väga võimekat mängijat. Üldiselt oli mäng tartlastega keeruline, kuid tänu heale meeskonnatööle olime vastasest siiski tugevamad. Tartu Ülikooli spordiklubi võitsime ka tänavuste meistrivõistluste Tallinna-etapil. Meie meeskonna parimad väravalööjad on senistes mängudes olnud Roland Songisepp, Hannes Pagi ja Erko Nurmoja.”
Teises mängus kaotas Tähe noortemeeskond 8:4 Nõmme saalibändiklubile. “Poistel pole veel piisavalt jõudu ja kogemusi kahe mängu võitmiseks, mistõttu teises kohtumises jäädigi vastasele alla,” selgitas Vooremaale treener Marko Saksing. Ka pühapäeval tabas Tähe noori ebaedu: spordiklubile Maitim kaotati 6:4.
Pärast Tartus peetud võistlusi selgus ka saalibändimeistrivõistluste põhiturniiri paremusjärjestus: esikohal on Jõgeva Tähe esindusmeeskond, Tartu Ülikooli spordiklubi on teisel, TDK Aeg kolmandal ja Nõmme saalibändiklubi neljandal kohal.
Järgmisena toimuvad meistrivõistluste playoff ja finaalmängud. Märtsi keskel korraldab Tähe spordiklubi spordihoones Virtus Eesti karikavõistlused saalibändis.
JAAN LUKAS
26. veebruaril toimus Laiuse spordiklubi karikavõistluse kuues etapp koroona üksikmängus. Mängiti turniirisüsteemis neljast geimist parem.
Osalema oli tulnud 18 mängijat. Naistest võitis Milvi Kägu 17 punktiga (üldjärjestuses kümnes), Laine Rande oli 16 punktiga teine (üldjärjestuses 11.), Birgit Kägu sai 15 punkti (üldjärjestuses 14.).
Meestest võitis Väino Ridal 28 punktiga, Meelis Sarapuu oli 25 punktiga teine, Marek Poltrago 23 punktiga kolmas ja Ilmar Poltrago 22 punktiga neljas.
Karikavõistluse üldkokkuvõttes juhib pärast kuut etappi Marek Poltrago 289 punktiga, järgnevad Väino Ridal (281) ja Ilmar Poltrago (274).
Naistest on Laine Randel 202 ning Milvi Kägul 198 punkti. Paarismängus olid võidukad Meelis Sarapuu—Marek Poltrago, teise koha said Laine Rande—Paul Uiboleht, kolmanda Birgit Kägu—Rein Teivejõe.
Jõgevamaa meistrivõistlused segapaarismängus, mis olid esialgu kavandatud 18. märtsile, on seoses sel päeval Pärnus toimuva mitmevõistlusega üle viidud 19. märtsile.
PAUL UIBOLEHT
* * *
Jõgeva spordiveteranide seltsi korraldusel toimusid spordihoones Virtus 20. veebruaril võistlused lauatennises ja 27. veebruaril koroonas. Lauatennises on Elve Sirel aastaid olnud Jõgevamaa parim ja ta oli esimene ka nendel võistlustel, teise koha sai Eve Virks, kolmanda Sirje Metsand. Meeste tase on ühtlane. Võitis Vello Mäesepp, teine oli Rein Vask ja kolmas Uno Paimets. Koroonas võttis naistest võidu Elle Richter, teine oli Laine Rande ja kolmas Elve Sirel. Meestest võitis Jaan Ots, teistkolmandat kohta jäid jagama Rein Teivejõe ja Alar Puusepp.
Märtsikuus on veteranidel kavas lauamängude (male, kabe, lauatennis ja koroona) mitmevõistlus.
ENDEL MÄNNIK
MITMESUGUST
Pommirünnak naistepäeva tähistamiseks
Kui Nõukogude lennuvägi 1944. aasta märtsis Tallinnale õhurünnaku korraldas, ka teisi Eesti linnu, sealhulgas Jõgevatki.
Jõgeva linna täitevkomitee 1944. aasta lõpul koostatud sõjakahjude aktidest selgub, et stalinlikud punakotkad materdasid Jõgevat 9. ja 10. märtsil. Pommitamise tagajärjel läksid põlema Suure tänava majad 26a, 31, 35, 38 ja 40 ning Nurme tänava maja nr 2 (tolleaegse numeratsiooni järgi).
Karl Oja arvab mäletavat, et esimene pommitamine oli päeval: üle Jõgeva lendas siis piki raudteed kaks lennukit, mis heitsid alla pomme. Raudteele, mis võis olla pommitamise objekt, ei saadud küll pihta ja nii mõnigi pomm ei lõhkenud, aga kurja sündis siiski. Mitu pommi kukkus praeguse Roosi tn 2 maja lähedusse. Tol ajal kutsuti seda maja Võikmansoni majaks.
Karl Oja mäletab selgesti, et ta nägi maa sees augus pommi stabilisaatorit ja pomm paistis läbi tekkinud ilusa ümmarguse augu. Kaua ei lastud poistel siiski lõhkekehi uudistada, sakslased ajasid nad minema. Võimalik, et seal on üks pomm veel praegugi maa sees. Ka mäletab Karl Oja, et Saksa õhutõrje ei avanud tuld ja Vene lennukite ilmumine oli sakslastele täielik ootamatus.
Aleksander Mandri (1930) mäletab, et üks Võikmansoni maja juures lõhkenud pomm rebis selles majas elavalt naiselt jala. Poiss juhtus nägema, kuidas naist reega arsti juurde viidi. Aleksander Mandril on ka meeles, et praeguse politsei ja kohtumaja kohal asus Jõgarite maja. Peremees seisis parajasti majatrepil, kui pomm tema sauna kukkus. Ometi jäi mees terveks, saun loomulikult mitte.
Teine pommitamine oli öösel. Silvi Moor mäletab, et oli selge ja kuuvalge öö. Pommitamine toimus enne kella 2. Üle Jõgeva lennanud palju lennukeid. Karl Oja teab, et siis töötasid Jõgeval kõik õhutõrjerelvad. Sellest pommitamisest läksidki põlema Suure tänava majad.
Vene lennukite pommitamine nõudis kaks inimelu: Jõgeva valla surmaaktidest selgub, et 9. märtsi õhurünnaku pommiplahvatuses said Jõgeva vallas Kõrgemäe talus surma ema ja poeg Emilie (1886) ning Vassili Pütsep 1916). Surmaaktis ei märgita täpset surmaaega ja nii ei saa täpsustada, kas see juhtus päevase või öise pommirünnaku ajal.
Rahva seas oli levinud jutt, et pomme visanud Vene naislendurid, kes tähistanud sedamoodi naistepäeva.
ÜLO PÄRN
POLITSEIKROONIKA
Eesti Energia ASi Tartumaa Elektrilt laekus politseile avaldus elektriliini varastamise kohta Saare vallas Pälli külas. Ära on viidud 1,9 km ulatuses neljajuhtmelist õhuliinijuhet A35. Varastatud metalli kogukaal on ligi 730 kg ja ettevõte sai sellega 25 900 krooni kahju.
Kolmapäeva hommikul teatati Jõgeva Teedevalitsuse Tabivere meistripunktist, et öösel on nende tanklast jälle diislikütust varastamas käidud. Seekord kadus 1722 liitrit kütust.
Varas käis Jõgeva vallavalitsuses
Kolmapäeval kella 11.30 paiku käis varas Jõgeva vallavalitsuse lukustamata ruumis ning näppas ühe vallaametniku käekotist rahakoti, milles oli 600 krooni, pass, pangakaart ja haigekassakaardid. Kannatanu hindab kahju 1100 kroonile.
Eesti Energia ASi Tartumaa Elekter teatas, et 22. veebruaril varastati Põltsamaa alajaama kilbiruumist Lossi tn 75 kolm kõrgepingemaandust ja kaks seadmete operatiivmaandust. Samal ajal lõhuti Põltsamaal Lossi tn 36 hoovil kaks trafot. Firma arvestab saadud kahju 21 400 kroonile.
Ööl vastu pühapäeva vägivallatseti Jõgeval ühe tartlanna auto kallal, mis oli pargitud ööseks Liiva tn 2 maja ette. Ford Sierral lõhuti mõlemad tahavaatepeeglid ning murti raadioantenn ja klaasipuhastajate harjad.
Sissemurdmine kooli puhvetisse
Esmaspäeva hommikul ilmnes sissemurdmine Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (Veski tn 5) kohvikusse. Varas surus majja pääsemiseks akna sissepoole lahti ja lõhkus ukseluku. Kohvikust varastati nätsu, komme, šokolaadi, kartulikrõpse. Käidi ka kassaaparaadi kallal, aga
seal oli ainult peenraha.
Kõik, kes soovivad kaasa aidata salakaubitsemise tõkestamisele, võivad salaviina, tubakatoodete jt piraattoodete müümisest teatada politseile telefonidel 68 464 või 68 465. Informatsiooni andja anonüümsus on garanteeritud, kui helistaja seda soovib.
Teisipäev, 7. märts
ESIKÜLG
Hull ilm lõhkus autosid ja kaableid
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Tänitamine ei kiirenda arengutempot
VELLO SAATPALU
KIRJAD
RAIVO KAIK
MANIVALD RAUD
JUHTKIRI
RIINA MÄGI
MAJANDUS
Kevade põllumajandusühistu vara rendileping tekitab vastasseisu
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Peipsi kalurid püügiluba oksjonilt osta ei jõua
ENE ILVES
Majandusühistu on rohkem maarahva asi
ARDI KIVIMETS
NOORTELISA
Viis väljapääsu kroonilisele hilinejale
ERNESTO E
Kuidas me konservikarpi avasime
UUDU JA AADU
Saast käis minipungifestivalil
MARGUS KIIS
Aids ja narkomaania — teadmised ning tegelikkus
MUZA IVANOVNA
SPORT
Saalibändimeistrivõistluste põhiturniiri võitis Jõgeva Tähe
JAAN LUKAS
PAUL UIBOLEHT
ENDEL MÄNNIK
MITMESUGUST
Pommirünnak naistepäeva tähistamiseks
ÜLO PÄRN
POLITSEIKROONIKA
Varas käis Jõgeva vallavalitsuses