Vooremaa
Neljapäev, 7. detsember 2000. a.
SISUKORD

Jõgevamaale võib jääda kolm või kaheksa omavalitsust


"Jõgevamaal võiks tulevikus olla kolm omavalitsust," ütles Mustvee linnapea Pavel Kostromin, kes eile käis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Möödunud reedel andsid maavanemad haldusreformi käsitlevad senised ettepanekud üle siseminister Tarmo Loodusele. Jõgevamaa tulevaseks haldusjaotuseks on välja pakutud kaks varianti, millest ühe realiseerimisel jääks meie maakonda senise kolmeteistkümne asemel kolm ning teise täitumisel kaheksa omavalitsust.

Ettepanekud Jõgevamaa tulevaseks haldusjaotuseks andsid siseministrile edasi maavanem Margus Oro ning maavanema abi Viljar Alnek. "Pakkusime valitsusele välja kaks varianti. Ühe lahenduse puhul oleks meie maakonnas tulevikus kolm omavalitsust: Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee ning teise korral kaheksa omavalitsust. Meie ettepanekutes oli kaartidel ka viirutatud alasid, mis tähendab, et nende kuuluvus pole veel kindel. Sellistes paikades tuleks haldusasjade otsustamiseks korraldada veel täpsemaid uuringuid," ütles Viljar Alnek Vooremaale.

"Lisaks omavalitsustegelastele on olnud võimalus haldusreformi teemadel kaasa rääkida kõigil Jõgevamaa elanikel, kusjuures see probleemistik on inimestele tõsist huvi pakkunud. Nii Põltsamaa piirkonna elanikuna kui ka maavalitsuse töötajana leian, et olgu tulevased piirid millised tahes, ei tohi haldusreformi tagajärjel väheneda inimeste võimalused avaliku teenuse kättesaamiseks. Kui valla keskuseks saab mõni suurem koht, ei pruugi ega pea see tähendama veel seda, et teistesse valla paikadesse ei jääks tööle sotsiaaltöötajaid, maakorraldajaid jne," lisas ta.

Mõned jõgevamaalased prognoosivad Jõgeva maakonna likvideerimist, juhul kui meie maakonda jääks vaid kolm omavalitsust."Maakondade piiride muutmist pole haldusreformi tänastesse kavadesse planeeritud," lausus Viljar Alnek.


Oht ebavõrdseks rahajaotuseks

Mõned Jõgevamaa vallavolikogud on pidanud mõistlikuks omavalitsuste ja nende tänaste piiride allesjäämist. "Tuginedes rahvaküsitlusele pooldab Tabivere vallavolikogu meie valla säilimist ka tulevases haldusjaotuses. Kardan, et kui Jõgevamaale jääb vaid kolm omavalitsust, tekib oht eelarveraha ebavõrdseks jaotamiseks, kus eelistatakse keskusi, kuid kaugemate piirkondade huvid jäävad tahaplaanile. Kui valdade piire siiski vägisi muutma hakatakse, oleks Tabivere vallale kõige sobilikumaks lahenduseks ühinemine Tartu vallaga," rääkis Tabivere vallavanem Aare Aunap.

"Üldiselt on haldusmuudatused vajalikud, kuid ümberkorraldusi pidanuks alustama riigi ja omavalitsuste ülesannete täpsustamisest. Valdade suurus oleneb sellest, kui palju ülesandeid riik kohalikele omavalitsustele seadusega suunab, kusjuures iga ülesande täitmiseks on vaja ka riigilt rahalist katet," arutles Aare Aunap.

Jõgeva vallavolikogu esimees Saima Kalev selgitas: "Vallavolikogu teatas kirjas maavanemale oma seisukoha, et vald vastab elanike arvu ja teiste näitajate poolest tingimustele, mis on vaja omavalitsuse edasiseks eksisteerimiseks. Samas pole me ühinemisläbirääkimiste vastu teiste omavalitsustega, kuid vastavaid ametlikke ettepanekuid pole veel tehtud."


Võimalused valdade suurenemiseks

Puurmani vallavolikogu arvates oleks otstarbekas arvestada haldusreformi käigus kihelkondlikku printsiipi. "Kunagise Kursi kihelkonna piirides võiks taastada omavalitsuse, mis hõlmaks Puurmani valda Jõgevamaal ja Laeva valda Tartumaal. Sellise lahenduse eeliseks loeme asjaolu, et kihelkonnad kujunesid välja ajaloolisi, kiriklikke ja ka majanduslikke tavasid silmas pidades," selgitas vallavanem Rein Paap.

Linnade volikogud on heaks kiitnud lahendused, kus Jõgevamaale jääks kolm omavalitsust. "Võimaliku Mustvee omavalitsusega sooviks ühineda ka Lohusuu vald Ida-Virumaalt. Liitumist Avinurme vallaga Lohusuus ei pooldata, seevastu Mustvees käivad Lohusuu elanikud sagedamini," märkis Mustvee linnapea Pavel Kostromin.


Omavalituste liidu tegevdirektori kriitika

Haldusreformi senist käiku kommenteeris Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Ants Orgulas: "Omavalitsuste liidu juhatus võttis tänavu talvel vastu seisukoha, milles tunnistati esmatähtsaks haldusreformiga seonduva probleemistiku terviklikku läbi töötamist. Valitsus asus tegelema vaid omavalitsuste territoriaalse reformiga. Tegelikkuses on omavalitsuste probleemid väga pingelised, kas või seetõttu, et riigieelarves on omavalitsustele planeeritav raha pidevalt vähenenud."

JAAN LUKAS


Eesti Energia halvas Jõgeva asutuste tööd

Eile keskpäeval jäid Jõgeval Aia tn 2 asuvas hoones töötavad asutused mitmeks tunniks elektrita. Arvutid jäid pimedaks, asutuste töö oli tugevasti häiritud. Oli tõsine oht, et maakonnaleht Vooremaa võib ilmumata jääda.

Ilma ette teatamata võttis monopoolne elektrienergia tootja AS Eesti Energia eile, pool tundi enne keskpäeva, voolu ära. Elektrikatkestusest ei teadnud midagi ka hoone valdaja, Jõgeva Maavalitsus, kes on sõlminud elektrienergia saamiseks Eesti Energiaga lepingu.

"Meie töö on tõsiselt halvatud. Oleks võidud ju öelda, et neil mingid kaablitööd tegemisel, ja katkestusest ette teatada. Tegutsevad nagu liinivargad. See juhtum näitab energiameeste hoolimatust oma klientide suhtes," võttis OÜ Jõgeva Maamõõdubüroo juhataja Toomas Põldmaa kokku oma kümnekonna alluva arvamuse.

"Arvutid olid tummad ja paarkümmend inimest, kes olid varem kokku lepitud ajaks siia tulnud, jäid teenindamata. Kahju, et Palalt ja Tallinnast tulnud kliendid jäid teenindamata. Polnud ju teada, millal vool tagasi tuleb," nentis Jõgeva ainukese notaribüroo sekretär-konsultant Maimu Laumets.

"Üleeile jäid meie telefonid tummaks. Eesti Telefonist teatati, et ei lähe poolt tundigi, kui korda tehakse. Kaks päeva on möödas, kuid telefonides on ikka vaikus. Nüüd jäid ka arvutid tummaks," ütles Jõgeva Maakatastri juhataja Tauno Seeper.

"Helistasin Eesti Energia klienditeenindusse, kust lasti veerand tundi muusikat. Aeg kulus, kuid lehe ilmumiseks on vaja elektrit. Asi sai pärast Tallinna ja Tartuga suhtlemist siiski liikuma. Enam kui kolm tundi hiljem sai vool majja, seda ajutise lisakaabli abil. Kahju, et Jõgeva tasemel ei suudetud otsustada paarikolme meetri pikkuse kaabli kasutamist ajutiseks ühendamiseks," tõdes ASi Seitung müügijuht Mihkel Vanari.

Selgus, et eilne voolukatkestus oli seotud Jõgeva kultuurikeskuse remondiga, mistõttu ühendati lahti ka toimetusemaja elektriga varustav kaabel. Need tööd olid aga ammu teada.

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

KIRJAD

Küllap leidub ka uskujaid

Eesti vabariigis on usklike tegevus elavnenud. Jumalasulased on õnnistanud hooneid, mälestussambaid, lippe. Jehoovatunnistajad on käinud külades ja selgitanud Piibli tõdesid.

Usulised tõekspidamised, mida propageeritakse kristlike kombetalituste kaudu, sisendavad mitteusklikele ebareaalseid kujutlusi maailmast. Jumalasulased ütlevad, et usklik peab allutama kõik omad mõtted Jumalale ning väsimatult palvetama, et pärida paradiisielu taevases rahusadamas. Jeesus ütleb: kes minusse usub, see elab, isegi kui ta sureb.

Kuidas saab inimene uskuda seda, mida keegi ei ole läbi elanud? Me teame väga hästi, et inimene elab ainult üks kord. Ei ole olemas mingit surematut hinge ega hauatagust maailma.

7. novembri Vooremaas oli Kreizy toimetuselt küsitlus "Kuhu lähevad hinged pärast surma?". Arvati, et taevasse lähevad. Mõned vist põrgusse ka. Kas tõesti hinge käest saab küsida, kuhu ta läheb?

Hiljuti astus minu kambrisse naisterahvas ja pani lauale brošüüri, mille esilehel oli tekst "Uus aastatuhat". Selliseid brošüüre pandi postkastidesse ja majade uste vahele. Kolmandal lehel on sõnad: "Need "viimased päevad" lõpevad varsti." Taanieli 2:44 ütleb: "Taeva Jumal püstitab kuningriigi, mis jääb igavesti hävimatuks." Ennustatakse, et Jumal rajab maakera üle valitsemiseks Kuningriigi

ehk valitsuse. Nagu ütleb ilmutuse 20:4, valitseb see valitsus tuhat aastat. Tuhandeaastase rahuriigi ajal paranevad kogu inimkonna elutingimused.

Tekib küsimus: kas sellise propagandaga brošüüre võib levitada? Aga selleks kasuta vad Jumalasulased oma huvides mõnegi inimese nõrkushetki. Võibolla nad usuvadki, et see aeg ei ole kaugel, kus Jumal rajab maakerale tuhandeaastase Kuningriigi. Sellega püüavad Jumalasulased väita, et usk ja religioosne kasvatus teevad inimesed headeks, ausateks, õilsateks ja väärilisteks.

Siiski ajalugu ja igapäevaelu eitavad seda versiooni. Ja need "Uus aastatuhat" brošüürid on kuritahtlik propaganda ning diversioon.

ALEKSANDER

KÕRGESAAR


Advent on enesesse vaatamise aeg

Pühapäeval süüdati paljudes peredes esimene advendiküünal. Küünalde süütamise tava on omaks võtnud needki, kes advendiaja tähendusse õigupoolest süüvinud pole. Mis see advent siis ikkagi on? Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Palamuse ja Torma koguduse õpetaja Jaan Nuga:

"Advent on Kristuse tulemise ootuse aeg. Kui novembri lõpus tähistatav surnute mälestuspüha, mis juhib meie mõtted ajaliku elu lõpule ja igavesele elule, tähistab kirikuaasta lõppu, siis sünni, elu ärkamise meeleoludest kantud advendiaja algus on üksiti kirikuaasta alguseks.

Kiriku pühade ring ehk kirikuaasta on terviklik kogum pühasid, kus üks püha on seoses teisega ja tõsisemad järelemõtlemisajad vahelduvad rõõmupühadega. Nii on ka advendiaeg omamoodi üleminekuajaks surnutepüha juurest jõulupühade juurde.

Advent algab neljandal pühapäeval enne esimest jõulupüha (mitte jõululaupäeval, nagu mõnikord ekslikult arvatakse). Advendiaeg on ülestõusmispühade eelse suure paastu kõrval ka teine paastuaeg. Ent paastumisel, ihulise tarbimise piiramisel on mõte vaid siis, kui see toetab vaimu ettevalmistamist jõuludeks, st järelemõtlemist selle üle, milleks Kristus Maa peale tuli ja kuidas siin ilmas mitte välise sunni, vaid Kristuse seaduste, armastuse seaduste järgi elada."

Tavaliselt mõeldakse jõuludeks valmistumise all küll pigem mööda poode jooksmist ning jõulukinkide, kaunistuste ja toidu ostmist.

"See, et kaupmehed jõulude eel aktiivselt kaupa pakuvad, on loomulik: neil on ju vaja oma kraam enne pühi maha müüa. Ent on iga inimese enda otsustada, mida ta tähtsaks peab ja millele oma aega kulutab: kas veedab selle pühade ootuse aja kaubamajades lettide vahel tammudes või püüab pisut rohkem aega oma lähedastele pühendada. Kingikuhjadest ja kommimägedest tähtsamad on siiski need inimesed, kellele me kingitusi teeme või kellelt kinke ootame ning kingitustest enam rõõmustavad meid koos oldud aeg ja ühised tegemised."

Nii et lastelegi ei peaks advendiajal üksnes päkapikku mängima ja komme sussi sisse pistma?

"Muidugi. Selle asemel või sellele lisaks võiks õhtul mõnd ilusat jõulujuttu lugeda. Ning koos jalutama minna. Kas või selleks, et uurida - kui parasjagu lund juhtub olema -, kas akna all hiilinud päkapikud on nii kavalad olnud, et on oma käike varblasejälgede tegemisega maskeerinud, või on mõni neist siiski ka oma tillukeste saabaste jälgi maha jätnud.

Nii või teisiti - igal juhul võiks just advendi ja jõuluaeg olla see aeg, mil lapsi mitte lihtsalt teleka ette ei lükata, vaid nendega natukene rohkem tegeldakse."

Kuigi jõulud on rõõmupüha, on üle maailma täheldatud just jõulude aegu enesetappude sagenemist. Kas ka hingekarjane tajub koguduseliikmetega kõneldes, et murest murtud inimesele tundub tema koorem muu maailma pühademelu taustal veelgi raskem?

"Need, kes tee teiste hulka, antud juhul koguduseliikmete hulka leidnud, on tavaliselt kõige raskemast juba üle saanud. See ei tähenda muidugi, nagu koguduseliikmetel muresid poleks. Aga koguduses on vähemasti võimalus neid teistega jagada ning ühiselt lahendusi otsida."

Kas advendiajal on tähendus mitte ainult kristlasele, vaid ka uskmatule?

"Uskmatut inimest pole tegelikult olemas. Iseasi, millesse keegi usub. Mõni usub teaduse kõikvõimsusesse, mõni mustasse kassisse, mõni sellesse, et tema päevase õnne määrab ära tähtede seis. Võib piiritult usaldada üksnes omaenda ülitarku otsuseid, aga võib ka uskuda, et kusagil on keegi meist targem, kes haarab rohkemat, kui inimmõistus iialgi haarata suudab. Sel, kes iseennast kõige targemaks ei pea, on võimalus siin ilmas paljugi avastada."

Kas sellesse targemasse uskumine pole vastutuse enda pealt ära veeretamine?

"Ei. Pigem suurendab teadmine, et keegi näeb ka neid minu tegusid, mida teised inimesed ei näe, just minu vastutustunnet

Ja pealegi – Jumal on seadnud inimesed maailma valitsema, st maailma eest hoolitsema, ning jätnud selle maailma asjad meie korraldada: me ise valime, millist nägu on maailm meie ümber. Jumal on lubanud meid küll aidata, kui me palume, kuid valik ning seega ka vastutus jäävad meile."

RIINA MÄGI


JUHTKIRI

Häda elektriga

Hämmastavalt palju sõltub meie töös ja igapäevaelus sellisest pisiasjast nagu elekter. Ilma vooluta on tummad raadio ja telekas, külmkapp sulab ning arvuti ei taha käima minna. Ilma elektrita läheb vara pimedaks, radikas ei soojene ning veekraan on kuiv.

Jõgeva maakonnaleht Vooremaa pole juba seitse aastat ühelgi korral tehnilistel põhjustel ilmumata jäänud. Raske on leida sõnu, kirjeldamaks kõiki neid jõupingutusi, mida selleks vahel on tulnud ette võtta. Kuid see, millega omal ajal ei suutnud hakkama saada kõikvõimalikud bensiini-, paberi- ja rahakriisid-, oleks äärepealt õnnestunud Eesti Energia paaril lohakal teenistujal, kes toimetusemaja elektriga varustava kaabli külma rahuga lülituskapi küljest lahti ühendasid, vaevumata isegi välja selgitama, kuhu juhe jookseb, kuidas mõjutab äkiline voolukatkestus arvuteid ja muud elektroonikat ning mida peaaegu kolmeks tunniks elektrita jäämine kaasaegsele asutusele maksma võib minna.

Veelgi kummalisem on asjaolu, et elektrita jäänud klient peab oma muredele lahendust otsima mitte Jõgevalt, vaid Tallinnast või Tartust. Oma nimesid mitte reetnud Jõgeva dispetšer ja klienditeenindaja ei suutnud kuidagi selgitada, miks hoonete valdajaid voolukatkestusest ei hoiatatud ning kes vastutab sellega seoses tekkinud kahjude eest, rääkimata isegi voolukatkestuse kestuse täpsest fikseerimisest. Läheb vaja parasjagu ajakirjanduslikku läbilöögivõimet ning ohtrat telefonipiinamist, saamaks vastust lihtsale küsimusele - millal vool tagasi tuleb? Kuid mida hakkavad peale need samasugusesse olukorda sattunud inimesed, kellel nimetatud omadusi pole?

Vooremaa toimetust teeb vägagi murelikuks Eesti Energia suhtumine, mis näib pidavat energiaga varustamist ning elektrikatkestuste ettenägemist pigem tarbija probleemiks. Nii näiteks üritas Eesti Energia esindaja Vooremaale väita, et Aia tänava hoonet elektriga varustav kaabel nende bilansis ei kajastu ning järelikult pole Eesti Energial sellega midagi pistmist.

Vooremaa toimetus on seisukohal, et toimetusehoone valdaja Jõgeva Maavalitsus siiski ei tegele elektrivargusega. Asjaolu, et üks kaabel ei kajastu monopoolse energiafirma bilansis, ei anna veel alust probleemi tarbija kaela veeretada, pealegi ei takista omandiküsimus Eesti Energiat selle kaabli kaudu tarbitava elektrienergia eest südamerahuga kopsakaid arveid kasseerimast.

7. detsember 2000. a.



MAJANDUS

Kultuur, turism ja majandus - põltsamaalaste edu alus

Põltsamaa linnas ristuvad Tallinna-Tartu ja Võhma-Jõgeva-Mustvee maanteed. 5,99 ruutkilomeetril paiknevas linnas elas 1. detsembri seisuga 5162 elanikku, kellest 2300 on täisealised.

Põltsamaa sümboliteks ja vaatamisväärsusteks on samanimeline jõgi 17 silla ja 7 saarega, hargnevad maanteed, lossivaremed ning kirik. Nimistusse on lisandunud Rein Joostile kuuluv linna piiril asuv roosiaed.

Linnas tegutseb 160-aastane segakoor Heli ja 135-aastane puhkpilliorkester. EELK Põltsamaa kogudus on vabariigis suuruse poolest neljas.


Kultuuri- ja kontsertturism

Kultuuri puhul tavaliselt rahast ei räägita. Põltsamaal on aga kultuur, suvine kontserttegevus ja turism omavahel niivõrd läbi põimunud, et neid saab viia ühe nimetaja - kultuuriturismi alla.

Turistid viibivad linnas sageli ainult paar-kolm tundi. Nad külastavad kas lossiõuel läbi viidavaid suurüritusi ja vabaõhukontserte (järgmisel aastal tuleb neid viis) või siis tutvuvad lossi, kiriku ja teiste vaatamisväärsustega, teevad jalutuskäigu linnas ning einestavad lossirestoranis, veinikeldris ja asuvad uuesti teele.

Hiljuti renoveeritud kultuurikeskuses on 400 istekohaga saal, töötab kohvik ja õppeklass. Näitusegaleriis on järgmise aasta kõik päevad broneeritud ja näitused paigas. Linnas tegutseb ka kino.

Majutusteenuseid pakuvad külalistemajad Helen ja Rivaal ning Põltsamaa kirikla (kohti kokku 66). Suviti korraldatakse mitmesuguseid laagreid ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi internaadis. Järgmine suvi on majutuskohtade osas juba täiesti kinni pandud.

Puhu-Risti söögimaja ostis ära AS Puhu Grupp, kes plaanib sinna rajada söögimaja ja motell-öömaja. Ikkagi napib majutuskohti. Põltsamaa linnapea Margi Eina sõnul seisab tühjana ja uue omaniku ootel Uue-Põltsamaa ligi 130 aasta vanune mõisahoone. Sinna saaks rajada nii majutuskohti kui ka koolituskeskuse.


Vanad ja uued tegijad majanduses

Firmasid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid tegutseb 180 ringis. Põltsamaa valla ja linna majanduselu on nii läbi põimunud, et paljude ettevõtete puhul on nende paigutamine ühe või teise administratiivpiirkonna alla tinglik.

Näiteks asub Universaaltööstuse AS valla maadel, kuid seal käivad tööl paljud linnainimesed. Ligi 70 inimesele tööd andvas ettevõttes valmistatakse 500 erinevat marki summuteid, mis eksporditakse üle maailma.

Vanade firmade hulka kuulub AS Põltsamaa Felix (endise nimetusega Põltsamaa Põllumajanduskombinaat), kus valmistatakse veine, mahlu, köögiviljakonserve, suppe, moose ja salateid. Ettevõte annab tööd 125 inimesele. TÜ E-Piim Põltsamaa meiereis töötab 80 inimest.

Arvukatest ettevõtetest võiks nimetada 56 töötajaga ASi Kitzinger Progress, mis valmistab Saksamaa kondiitritööstustele seadmeid, riiuleid jne, bürootahvlitehast TK Abstrakt jne. ASis N&M valmistatakse koostöös rootslastega kardinaid, padja ja aiamööblikatteid, koostöös sakslastega valmistatakse ASile Sangar kuuluvas tsehhis päevasärke, koostöös rootslastega OÜs JoBeK-s moppharju põrandate pesemiseks. Linnas tegutseb kolm kondiitritööstust.

Ettevõtluse arendamise seisukohalt on probleemiks asjaolu, et napib korralikke tootmishooneid ja büroopindu.


Kommunaalmajandus pidevas arengus

Linnas tegutseb kaks sauna, millest üks kuulub füüsilisest isikust ettevõtjale ja üks OÜle Põltsamaa E.P.T. Linnas on ka ujula.

ASilt Põltsamaa GREID ostetakse riigihanke korras teede, tänavate ja haljasalade hooldeteenuseid. Linna heakorratöödel kasutatakse aastaringselt tööotsijaid.

Vee ja kanalisatsioonisüsteeme haldab AS Melior. Trassid ja veepuhastusjaam kuuluvad linnale.

Peale 850 individuaalmaja on linnas 120 enam kui nelja korteriga maja, 25 sotsiaal-, haridus- ja kultuurihoonet, 30 äri- ja 30 tööstushoonet.

Nõukogude ajal ehitasid ja tellisid paljukorterilisi maju põhiliselt KEK, MEK, EPT, Põltsamaa Põllumajanduskombinaat ja piimakombinaat. Paljud inimesed aga, kes tahtsid Põltsamaale elama tulla, pidid omale maja ise ehitama. Nii seletatakse individuaalrajoonide rohkust Põltsamaal.

Soojamajandusega tegeleb praegu veel AS Põltsamaa Soojus. Tulevikus võib firma nimi aga muutuda, sest kogu soojamajanduses käivad ümberkorraldused. Neid viivad läbi eestlased Põltsamaalt ja Tallinnast ning soomlased. Lähiaegadel valmib linna soojamajanduse arengukava. Praeguseks on Kuuse ja Aia tänavate katlamajade soojusvõrgud ühendatud Välja tänava katlamaja soojusvõrku. Hakatakse tegema tehnilis-majanduslikku eeluuringut, puidu ja puidujäätmete põletamise katla paigaldamise otstarbekuse osas. Pajusi mnt katlamajas põletatakse 80-90% ulatuses saepuru, ülejäänutes aga põlevkiviõli.


Linn on üks suuremaid tööandjaid

Jae- ja hulgikaubandusega tegelev Põltsamaa Majandusühistu annab tööd ligi 100 inimesele. Põltsamaa linnavalitsuses koos kaheksa allasutusega on kokku 296 ametikohta. Põltsamaa Ühisgümnaasiumis (koos kaugõppega) õpib 1090 last ja on 120 ametikohta. Lasteaed-Algkoolis Tõruke õpib 113 last, lasteaias käib 147 last. Lasteaias Mari käib 111 last. Mõlema lasteasutuse peale kokku on 95 ametikohta.

Põltsamaa kultuurikeskuses on 12 ja Jõgeva maakonna keskraamatukogus Põltsamaal 15 ametikohta. Linna alluvuses töötavad veel muusika- ning spordikoolid, muuseum ja infopunkt.


Läbimõtlematu haldusreform

Linnapea Margi Eina sõnul on haldusreform vajalik. Põltsamaa linna volikogu jäi seisukohale, et ollakse valmis ühinema ümbruskaudsete valdadega juhul, kui nemad selleks soovi avaldavad. Linn on ikkagi lähiümbruse rahvale tõmbekeskuseks, seda nii tervishoiu, hariduse, kultuuri kui ka kaubanduse suhtes. Linnavalitsuse arvates ei ole aga Põltsamaa linna tõmbekeskuseks mitte Viljandi, nagu arvavad sealt pärit mehed (näiteks maavanem Helir-Valdor Seeder), vaid hoopis Tartu.

"Pooldame reformi leebemat varianti, mitte aga ideed 15+X," ütles linnapea. Ja jätkas: "Linna ühinemisel valdadega meie rikkamaks ei

saa ja särama ei hakka. Omavalitsuse tulud ühe elaniku kohta ühinemisel hoopis vähenevad. Eraldi tegutsevatena tuleb tulusid ühe elaniku kohta Põltsamaa vallal 3177 krooni, Pajusi vallal 3827 krooni, Puurmani vallal 3967 krooni ja Põltsamaa linnal 4712 krooni, ühinemisel aga 3954 krooni. Samad tendentsid ilmnevad ka üksikisiku tulumaksu korral," kommenteeris linnapea Margi Ein.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Naine presidendiks? Miks ka mitte!

Tartus Emajõe majas arutlesid Tartu ja Jõgevamaa naisühenduste ümarlauale kogunenud naised möödunud laupäeval selle üle, kas Eesti võiks saada naispresidendi.

Diskussiooni juhtinud riigikogulase, 1998. aastal Eesti Aasta Naiseks tunnistatud Liis Klaari sõnul võiks Eesti naispresidendi saada juba järgmistel, 2002. aasta valimistel, kuigi Riigikogus esindatud erakonnad on senini oma võimalike presidendikandidaatidena välja pakkunud üksnes mehi. Ent juhul, kui Riigikogu fraktsioonide esitatud kandidaatidest keegi presidendivalimiste parlamendivoorudes piisavat ülekaalu ei saavuta, saab enne valijameeste vooru esitada uusi kandidaate. Ning kui erakondadega seotud meeskandidaatide suhtes konsensust ei saavutata, võiks kompromisskandidaadiks sobida

just mõni naine. Tugeva naiskandidaadi leidmine, tema nõusse veenmine (valimiskadalippu pole mitte igaüks nõus läbima!), talle sobiva imago loomine, valimiskampaaniaks raha hankimine ja valijameeste hulgas kihutustöö tegemine (kandidaadi saab esitada vähemalt 21 valijamehest koosnev toetusgrupp) on Liis Klaari arvates naisorganisatsioonide ülesanne.


Tee lahti

Kui keegi ümarlaudnikest arvamust avaldas, et rong seks korraks juba läinud on, st et kampaaniat on juba hilja alustada, vaidles Liis Klaar vastu: Läti viimastel presidendivalimistel tulnud võidukaks osutunud Vaira Vike-Freiberga mängu alles nö kaheteistkümnendal tunnil.

"Ka juhul, kui Eesti seekord naispresidenti ei saa, teeks tugev naiskandidaat järgmistele valimistele mõeldes ära suure eeltöö: lükkaks nö tee lahti järgmise ja võibolla edukama kandidaadi ees," ütles Liis Klaar.

Siinkohal tekib lugejal, kui ta just paadunud feminist pole, tõenäoliselt küsimus, milleks Eestil üldse naispresidenti vaja peaks olema? Ega mitte üksnes selleks, et naabrite, soomlaste ja lätlastega ühte sammu käia? Ka see küsimus sai ümarlaual vastuse. Õigupoolest kavatseti välja tuua nii naispresidendi plussid kui ka miinused, ent lõpuks pidi naiste arvamusi kirja pannud Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni president Tiina Merkuljeva miinusveerugi plussidele loovutama, kuna miinuseid lihtsalt ei leitud.


Plussid ülekaalus

Voorusena toodi välja see, et naispresident muudaks ühiskonna nö pehmemaks: ta mõtleks pere-, kodu- ja rahvuskesksemalt ning pööraks seetõttu rohkem kui majanduses ja poliitikas kinni olevad mehed tähelepanu sotsiaal- ja kultuurisfäärile.

Naise tõusmine kõrgele võimupositsioonile korrigeeriks ühiskonna väärtushinnanguid, st muudaks Lääne-Euroopa ja Põhja-Ameerika riikidega võrreldes üsna macholiku (Rootsis, Šveitsis ja Kanadas elanud Liis Klaari hinnangul!) Eesti ühiskonna naist tunnustavamaks ja lapsesõbralikumaks ning suurendaks ka naiste endi enesekindlust. Naispresident genereeriks tõenäoliselt ka positiivsemaid tulevikuvisioone: see johtub juba naise loomusest. Ning õigupoolest esindaks naispresident suuremat osa valijaskonnast kui meespresident: 53% Eesti elanikkonnast on teatavasti naised. Negatiivne võiks olla vaid see, kui naispresident endale ka nõuandjateks üksnes naised valiks: siis võivad mehed ühiskonnaelust trotslikult eemalduma hakata.

"Võrdlust karismaatilise Lennart Meriga ei kannata ükski järgmine mees selles ametis naljalt välja," arvas Liis Klaar. "Selleski mõttes oleks naispresident hea variant: teda oleks üldse vähem põhjust eelkäijaga võrrelda."

Kahe naabermaakonna naisühenduste järgmine ümarlaud leiab Eestimaa Rahvaliidu Jõgeva naiskogu korraldusel aset jaanuaris ja teemaks on maanaiste probleemid.

RIINA MÄGI


Puurmani ja Rõngu lapsed pidasid laululaagrit

Möödunud nädala lõpus sõitis Rõngu Keskkooli lastekoor külla Puurmani Keskkooli lastekoorile, et koos veeta kaks päeva ühises traditsioonilises laululaagris.

Traditsiooni kohaselt on kokku saadud juba mitmel aastal vaheldumisi Rõngus ja Puurmanis. Tänavu oli Puurmani kooli kord olla võõrustaja. Kahe koori rahvast sai kokku ligemale seitsekümmend. Kahte päeva ja öösse mahtus lauluproovide vahele mängu, lusti ja rõõmu. Dirigentide Anneli Rebase ja Eeva Kamsi juhatusel õpiti selgeks uusi laule ja tehti tõhusaid lauluproove. Esimesed lauluproovid vaheldusid diskoga, siis aga lauldi juba kohapeal selgeks õpitud laule.

Kui lauluproovidega jõuti välja öötundidesse, oli aeg ära pidada ööpiknik, millele järgnesid põnevad öised võistlused nagu öökuninganna ja kuninga valimine ning valesti laulmise võistlus. Esimesel puhul tuli osalejatel ennast väljendada ööriietes. Valesti laulmise võistlusel võis koor laulu valida ise ning see tuli esitada võimalikult valesti, jättes sealjuures laulu viisi ja rütmi teistele arusaadavaks. Kooli huvijuhi Raina Rumvoldi kinnitusel oli see võistlus kõige raskem ja meeldis lastele ühtlasi kõige enam. Nagu sõbralikule kohtumisele kohane, selgitati võistlustes võitjad loosi abil, lihtsalt kulli ja kirja visates.

Lauluproovid jätkusid teisel päeval kuni laululaagri lõpetamiseni. Järgmisel aastal sõidab Puurmani lastekoor külla Rõngu laululastele.

VAIKE KÄOSAAR


Sadalas ja Jõgeval peeti laulupäevi

Möödunud nädal oli Jõgeva maakonna õpilaslauljaile mõõduvõtmisnädal: kolmapäeval toimus Sadala Põhikoolis algklasside ning reedel Jõgeva Gümnaasiumis keskastme ja gümnaasiumiealiste lauluvõistlus.

Sadala laulupäeval osales 13 koolist 87 laululast, kes esitasid ühtekokku 88 laulu. Kõik need laulud kuulasid ära ja seadsid esinejad pingeritta Jõgeva Muusikakooli direktor Merike Katt, Põltsamaa Muusikakooli õpetaja Reet Sester, Torma Põllumajanduse Osaühingu juhataja Ahto Vili, Sadala Põhikooli õpilane Margit Maanre ja lapsevanem Evi Maanre.

Kui solistidest toodi välja iga klassi parimad, siis ansamblid pandi kõik ühte "patta", sest tavaliselt laulab neis mitme klassi õpilasi. I klassi laululastest tunnistati võitjaks Heleri Kask Adavere Põhikoolist (juhendaja Nele Kaev), teise klassi laululastest Ragnar Kriiska Jõgeva Ühisgümnaasiumist (Maret Aaboja), kolmanda klassi laululastest Liina Pupkevitš Lustivere Põhikoolist (Milvi Magus) ja neljanda klassi laululastest Siret Kampus Põltsamaa Ühisgümnaasiumist (Meeli Nõmme).

Ansamblitest olid kolm paremat Põltsamaa Ühisgümnaasiumi (Meeli Nõmme), Jõgeva Gümnaasiumi (Riina Lind) ja Sadala Põhikooli (Mare Talve) omad.

Sadala laulupäeva aitasid organiseerida Torma Valla Maanaiste Seltsi liikmed ja lapsevanemad, rahalist toetust saadi ürituse läbiviimiseks Kultuurkapitalilt.

Jõgeva Gümnaasium on kesk ja vanema astme laulukonkurssi korraldanud juba kuus aastat. Sellelgi laulupäeval oli osavõtjaid 70 ringis. Lauljaid hindasid Tartu muusikaõpetaja Mall Türk, Jõgeva Muusikakooli õpetajad Kersti Varrak ja Riina Ilves ning Jõgeva Ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Kaarel Tetsmann.

Nii soliste kui ansambleid hinnati kolmes vanuserühmas. V-VI klassi solistidest oli parim Riin Rohumäe Voore Põhikoolist (juhendaja Heveli Pilt) ja ansamblitest Põltsamaa Ühisgümnaasiumi poisteansambel (Meeli Nõmme), VII-IX klassi solistidest Katrina Kask Põltsamaa Ühisgümnaasiumist (Hille Martin) ja ansamblitest Jõgeva Gümnaasiumi tütarlasteansambel (Riina Lind) ning X-XII klassi solistidest Silja Kana Jõgeva Gümnaasiumist ja Jõgeva Gümnaasiumi neidudeansambel (mõlema juhendaja Maret Oja).

Laulupäeva peakorraldaja, Jõgeva Gümnaasiumi muusikaõpetaja Maret Oja tõstis eriti esile Põltsamaa Ühisgümnaasiumi esinemist: põltsamaalased moodustasid esinenutest ligi kolmandiku.Üldiselt olnud keskmine tase aga hallivõitu: kui solistidel poleks lubatud mikrofoni laulda, poleks neid Maret Oja arvates poolde saaligi kuulda olnud. Ent küllap on selles süüdi väike esinemiskogemus. Hea olnud aga see, et lauldi enamasti eesti keeles ja eesti laule.

Kesk- ja vanema astme laulukonkursi korraldamist toetas Jõgevamaa Omavalitsuste Liit. Parimad solistid saavad õiguse osaleda jaanuaris Kuressaares toimuval üle-eestilisel solistide ja duettide konkursil, parimad ansamblid aga aprillis Jõgeva Gümnaasiumis toimuval Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevade koolinoorte ansamblite konkursil.

RIINA MÄGI



SPORT

Spordi lühiridu

Maakonna meistrivõistlustel sajaruudulises kabes tuli esmakordselt võitjaks Ärni Aia, kes kogus 8 punkti. Võrdselt 7,5 punkti kogusid Ilmar Poltrago (Laiuse) ja Kaarel Ots (Jõgeva alevik). 7 punkti kogusid Rein Orav ja Heldur Laumets (mõlemad Jõgeva vald). Plusspoolele jäid veel Urmas Visk (Jõgeva linn) ja Jaan Peets (Laiuse), mõlemal 6 punkti. Linna ja valla kohtumisel oli parem vald 32,5:27,5. Järgnevalt kohtuvad kabetajad Palamusel, kus 9. detsembril kell 10 algab Paunvere IV superkabeturniir.

SULEV LUHT

***

2. detsembril toimus Pärnus Eesti võistkondlike karikavõistluste kolmas etapp koroonas. Võitis Pärnu I 140 punktiga, teine oli Viimsi I 139 p, kolmas KeSa 129 p, neljas Laiuse spordiklubi 128 p. Üldkokkuvõttes võitis karika Viimsi I 412 punktiga. Teiseks tuli KeSa 403 p, kolmas Laiuse SK 390 p. Laiuse võistkonna iga koroonamängija panus kolmel etapil oli: Marek Poltrago 48 p, Milvi Kägu 44 p, Erki Lepik ja Väino Ridal 43 p, Paul Uiboleht 42 p, Udo Kuslap 41 p, Lembit Lääne 36 p, Meelis Sarapuu 32 p, Velle Sirel 23 p, Laine Rande 13 p (kaks viimast osalesid kahel etapil), Birgit Kägu 11 p ja Ilmar Poltrago 14 p (osalesid ühel etapil).

Laiuse SK koroonamängijad käisid ka Harju Jõudi meistrivõistlustel 23. novembril Lool. Laine Rande oli kaheksas, meestest Marek Poltrago kolmas, Erki Lepik seitsmes, Paul Uiboleht üheksas ja Väino Ridal kahekümne neljas. Lause SK karikavõistluste neljas etapp toimub 23. detsembril.

PAUL UIBOLEHT

***

Põltsamaa piirkonna korvpalli karikavõistluste finaalmängudes asusid karikat ründama eelmise aasta finalistid Felix ja Adavere lihatööstus (praegu mängib E-Piima nime all) ning Woodwell ja noorte võistkond Sõbrad. Kindla võidu võttis Felix (Anti Orav, Margus Marrandi, Rain Haava, Hannes Laansalu, Janno Kurg, Apo Oja, Toomas Rell, Kalle Ojassalu), alistades E-Piima 62:47, Woodwelli 60:46 ja Sõbrad 82:65. Teistes kohtumistes oli E-Piim 62:47 parem Sõpradest, kuid jäi alla Woodwellile 48:61. Woodwell omakorda kaotas turniiri korviderohkeimas mängus Sõpradele 83:85.

***

Lustivere Põhikoolis viidi hiljuti läbi Põltsamaa piirkonna koolide klassidevahelised malevõistlused. IV-V klassidest võidutses Lustivere PK V klass (Triin Selgis, Maarja Uusväli, Sander Saarik, Kege Kallas) Pisisaare Algkooli V ja Adavere PK IV klassi ees. VI-VII klassidest võitis Lustivere PK VII klass (Aigi Paas, Aivar Autor, Silver Selgis, Kristo Allvee). Teise koha sai Adavere PK VII ja kolmanda koha Lustivere PK VI klass. VIII-IX klasside konkurentsis võitis esikoha kolme maletajaga võistelnud Adavere PK IX klass (Riina Saago, Martin Aun, Raimond Innos). Kolmest X-XII klasside võistkonnast suutis neli võistlejat (Maarja-Liis Pikkmaa, Kairo Kraaner, Ants Jänes, Priit Paju) välja panna Põltsamaa Ühisgümnaasiumi X a klass.

***

Palamusel võistlesid eelmisel laupäeval Jõgeva, Põltsamaa ja Voore piirkonna spordiveteranidest võrkpallurid. Naiste mängud olid eriti pingelised ja tasavägised. Põltsamaa võitis Jõgevat 2:1, kaotas samasuguse tulemusega Voorele, kellest omakorda sai 2:0 jagu Jõgeva. Jõgeva tõi võitjaks eelkõige Tiiu Kolli hea mäng. Voore piirkonna naisveteranidest paistsid enam silma Ellen Kliimann Palamuselt ja Marju Kõre Tormast, Põltsamaa piirkonnast Anar Treiman Adaverest ja Aili Tamberg Põltsamaalt.

Meestele peeti vaid kohtumine Jõgeva-Põltsamaa vahel. Jõgeva meeskond, kus liidrirolli kandsid Enn Kangur ja Gunnar Koll, võitis Põltsamaad 3:0.

Kabevõistlustel võidutses kohalik mängumees Edo Jaanuska.

OSKAR PURI

***

25. novembril toimus Tartu Ülikooli kergejõustikuhallis maakonna koolinoorte neljavõistlus. Kavas oli tõkkejooks, kõrgushüpe, kuulitõuge ja keskmaajooks. Kõige nooremas vanuseklassis asendas kuulitõuget kaugushüpe. Võistlusest võttis osa 85 võistlejat neljast vanuseklassist.

Vanuseklasside paremad tüdrukud: D-klassis 1. Liina Annok, 2. Liisi Palgi, 3. Helena Laumets, C-klassis 1. Erli Paas, 2. Maris Mägi, 3. Triin Koolmeister, B-klassis 1. Ande Kass, 2. Kädi Koppel, 3. Evelin Visk, A-klassis 1. Inge Kirss, 2. Liisi Ruusalu. Paremad poisid: D-klassis 1. Venno Vannus, 2. Mihkel Saks, 3. Siim Jallai, C-klassis 1. Mikk Kalavus, 2. Karmo Kurvits, 3. Tauri Saar, B-klassis 1. Roland Olesk, 2. Vadim Jonas, 3. Einar Peets, A-klassis 1. Mihkel Kukk, 2. Taavi Veersalu, 3. Raido Antonov. Koolidest olid kolm paremat Torma Põhikool, Palamuse Gümnaasium, Laiuse Põhikool.

HANNO KOLL


Parandus

30. novembri Vooremaas loos "Jõgevamaa kergejõustikuveteranide tulemused 2000" on autori süü tõttu sattunud arvestusviga naiste kaugushüppes. Õige on 1. Maret Piirak (56), 3.02, 359; 2. Helle Võsu (40), 3.57, 312; 3. Elvi Bender (50), 3.01, 281.

ENDEL MÄNNIK


Linnamäe krossirajast saab taas mootorratturite võistluspaik

Jõgevamaa ühes kunagises populaarsemas spordiürituste paigas, Jõgeva-Põltsamaa maantee ääres paikneval Linnamäe krossirajal võivad tulevikus jälle hakata võidu kihutama mootorrattad. Raja renoveerimise ja võistluste korraldamisega on otsustanud tegelema hakata möödunud nädalal loodud klubi Linnamäe kross. Treenimas käiakse rajal juba praegugi.

Klubisse Linnamäe kross kuulub spordihuvilisi mehi nii Jõgeva linnast kui ka vallast. Juhatuse liige, kunagiste krosside rajameister, talunik Heino Kruuleht ütles Vooremaale: "Aastakümneid tagasi ehitati Linnamäele krossirada, sest siinne maastik sobib hästi nii treening- kui ka võidusõitudeks. Jõgevamaa mootorratturid on pälvinud medaleid üle-eestilistel ja rahvusvahelistel võistlustel. Üheksakümnendate aastate algul renoveeriti rada entusiastliku spordiorganisaatori Rein Kalamehe eestvedamisel. Meie klubi kavatseb taastada Jõgevamaa motosporditavad ning alustada Linnamäe rajal taas krosside korraldamist."

Eelmisel pühapäeval said klubi Linnamäe kross juhatuse liikmed ja teisedki motospordihuvilised kokku krossirajal. "Praegu sobib sõitmiseks ka tänane krossirada. Et aeg on vahepeal edasi läinud, ei vasta see rada aga nii Eestis kui ka välisriikides kehtivatele nõuetele, mistõttu raja kaasajastamiseks tuleks teha ehitustöid. Mõnede võistluste korraldamiseks peaks aga juba praegugi võimalus olema. Kavatseme järgmise aasta veebruaris korraldada mootorsaanide krossi," rääkis klubi juhatusse kuuluv ettevõtja Peeter Laur. Tema vend Priit Laur, kes samuti juhatusse kuulub, on Linnamäe rajal ka krossi sõitnud.

Seoses krossiraja kaasajastamisega tuleb lahendada ka maaküsimusi. "Kompromiss tuleks leida talunikega, kelle maid krossirada läbib," märkis Heino Kruuleht. "Linnamäe krossirajal on ka omanikuta maad, mida Jõgeva vallavalitsus on vajaduse korral valmis taotlema munitsipaalomandisse," teatas Vooremaale vallavalitsuse maakorraldaja Maire Laur.

Treenimisvõimalused on Linnamäe krossirajal juba praegugi ja ka möödunud pühapäeval tegid siin motosõitu poisid ja noormehed. "Treenimishuvilised on rajale alati teretulnud," lausus Peeter Laur.

JAAN LUKAS


Kaks maletajast juubelimeest

Lõppeval aastal peavad kaks Jõgevamaa malekuulsust 60. sünnipäeva. 6. juunil lõi uue numbri ette omaaegsel Eesti meistril Aarne Hermlinil ja 11. detsembril jõuab oma kunagisele võistkonnakaaslasele järele N. Liidu maanoorte meister Taivo Jänes.

Male kuulub jalgrattaspordi ja jäähoki kõrval läbi aegade Jõgeva kolme kuulsusrikkama spordiala hulka. Hermlini ja Jänese tee malelaua taga algas 1950. aastatel Jõgeval tänu Kaarel Hermlini tulemuslikule treeneritööle. Mehed oli koondisekaaslased ajal, mil väikelinna nimi säras vabariiklike turniiride tipus.


Eesti meister Aarne Hermlin

16-aastaselt vallutas Hermlin Eesti koolinoorte meistritiitli. Sealt alates kuni tänaseni on ta jäänudki püsima Eesti maleparemikku. 1968. aastal krooniti Hermlin Eesti täiskasvanute meistriks. See on jäänud tema üheks tippsaavutuseks. Kuid ergas mõttetöö on ruudulisel laual saatnud teda tänaseni. Seda kinnitavad viimaste aastate turniirivõidud Jõgeva AVROl ja Soomes. Põhjanaabrite juures korraldati ka Aarne Hermlini auks sünnipäevaturniir, mille juubilar võitis. Lõppev aasta on Hermlinile Soomes eriti edukas olnud. Aktiivse malemängu kõrvalt on ta leidnud aega teha jõudumööda ka treeneritööd.

"Soome on viimased kümme aastat olnud mulle kui teiseks koduks ning andnud võimaluse malega elatist teenida. Eesti meistrivõistlustel võiksin kindlasti kaasa lüüa, aga ei näe selleks erilist motiivi," räägib Hermlin.

Küll on Hermlin avaldanud arvamust, et suudaks Jõgevalgi noori maletajaid õpetada, kui selleks soovi avaldataks. Paraku ei ole aga Jõgeval mõtlevale spordialale aega ega raha tahetud leida, kuigi alates 2006. aastast on tegu olümpiaalaga.


Eesti teine, Taivo Jänes

Teine tänavune malejuubilar tõusis Eesti maleparemikku 1960. aastate algul. Jänese mäng tekitas furoori nii vabariiklikel turniiridel kui ka N. Liidu maanoorte meistrivõistlustel. Spordiühingu Jõud mitmekordse meistrina (esmakordselt 1961) osales ta maanoorte koondises 1968. aastal Riias N. Liidu võistkondlikel meistrivõistlustel, teenides kolmandal laual suurmeistrite vastu mängides kaks punkti.

Olles võistkondlikult N. Liidu maanoorte tšempion, jõudis ta individuaalselt parima kohani 1973. aastal, pälvides Beltsõs 4. koha. Suurim edu ruudulisel laual saabus 1970. aastate keskel. 1976. aasta Eesti meistrivõistluste finaalturniiril saavutas Jänes 18 maletaja seas hõbemedali Valter Heuteri järel.

Järgmisel aastal mängis Jänes N. Liidu meistrivõistluste poolfinaalturniiril Rostovis ning oli 5,5 punktiga kolmeteistkümnest parim Eesti maletaja. Vabariigi meistrivõistlustel kuulus talle samal aastal kuues koht.

Alles 1980. aastatest on Jänes pühendunud eelkõige bridžile, kus on startinud Eesti võistkonnas nii MM- kui ka EM-turniiril. Viimastel aastatel on aga elukutselt metsamees Taivo Jänes löönud kaasa Jõgeva AVRO turniiridel.

Loodetavasti näeb sünnipäevalapsi ka 2001. aastal toimuval Jõgeva meistrite turniiril.

MART ERMANN



MITMESUGUST

Maagiline number 126

Iga kuu lõpus tulevad maakonnakeskusesse kokku Jõgevamaa usaldustelefonistid ehk inimesed, kes vastavad muretelefoni numbril 126. Kokkusaamist projektijuhi Imbi Jägeri juures nimetatakse superviseerimiseks ehk töönõustamiseks, mida võiks nimetada ka üksteise aitamiseks.

Hingeabi assotsiatsioon Usaldus ühendab Eestimaal 15 piirkonnatelefoni. Jõgevamaal koordineerib usaldustelefoni tegevust maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna töötaja Imbi Jäger. Lühinumber 126 on teatavasti üleriigiline tasuta psühholoogilise toetuse telefon, kus kõnedele vastajad on sobivate isiksusomadustega spetsiaalse koolituse saanud inimesed kogu Eestist. Meie maakonnas on praegu selliseid inimesi kokku üksteist. Nende seas on nii pedagooge, psühholooge, hingehoidjaid, riigiametnikke kui ka arste. Vastavalt valvegraafikule jagatakse omavahel tööajad, millal keegi vastamas on. Kõike seda tehakse muidugi tasuta.


Detsembrikuust kolm tundi kauem

Kuni septembrikuuni vastati muretelefonil õhtupoolikuti alates kella 16-st kuni kella üheni öösel. Septembrikuust pikendati tööaega kahe tunni võrra ehk kella kolmeni, detsembrikuust alates vastab number 126 juba varahommikul kella kuueni. See tähendab juba ühtekokku 14 tundi ööpäevast valvet.

"Edaspidi on plaanis see aeg viia kogu ööpäevale, mis tähendab, et telefonil 126 vastatakse 24 tundi järjest. Ilmselt võetakse edaspidi kasutusele ka number 127, millel vastatakse vene keeles," teab Imbi Jäger rääkida.

Kuni tänavuse aasta alguseni oli Jõgevamaal usaldustelefoni number 21 332. Siis võeti kasutusele üleriigiline number 126. Mõnda aega eksisteerisid harjumise mõttes kõrvuti mõlemad numbrid. Nüüd enam mitte.


Täiesti salajane

Muretelefonil vastaja ei avalda oma nime, koordinaate ja vestluspartneriga ta silmast silma ei kohtu. Alates numbri 126 sisseviimisest vastavad Lõuna-Eesti piirkonnast helistajatele need, kes on valves Põhja-Eesti piirkonnas ja vastupidi. Et Jõgevamaa on arvatud Lõuna-Eesti piirkonda kuuluvaks, tuleb siia murekõnesid nii Narvast, Kohtla-Järvelt, Tallinnast kui ka mujalt. Seetõttu pole karta, et helistaja võiks mõne tuttava hääle peale sattuda. Anonüümsus on kindlustatud veel sel moelgi, et number 126 ei kajastu kõnede lehel ja nii ei pruugi ka pereliikmed helistamistest teada saada. Usaldustelefonisti eetika lubab aga kõnesid ainult telefonistidel enestel omavahel arutada, selleks, et üksteisele nõu ja abi anda.


Aidatakse eelkõige kuulamisega

Selle, kas keegi usaldustelefonil vastajaks sobib, peab ta eelkõige endas ise ära tundma. Ennekõike peab ta valmis olema teist kuulama.

"Assotsiatsioon pakub väga head ettevalmistust ja täiendkoolitust. Seepärast ei peagi neil vabatahtlikel, kes valmis usaldustelefonil töötama, olema mingit erilist ettevalmistust, kõige tähtsam on soov aidata teist inimest. Et koormused muutuvad aina suuremaks, moodustatakse meilgi jälle uut gruppi, keda välja koolitada," selgitas Imbi Jäger.

Peale koolitustel saadud oskuste on vastajatel abiks infopank paljude telefoninumbritega, millele võib hädasolijatel soovitada helistada. Nad on saanud väljaõpet selles, kuidas toimida korduskõnede puhul, mismoodi kõnelda nendega, kes tükivad telefoni teel ahistama, mismoodi rääkida purjus helistajaga jne.

Helistajaid on igasuguste, suurte ja väiksemate muredega. Kes on kogu maailma peale tige, kes lubab otsekohe eluga lõpparve teha, kellel on lihtsalt suhtlemisvaegus jne. "Kõige tähtsam on osata suunavate küsimustega viia inimene nii kaugele, et ta suudaks oma murest rääkides jõuda võimalikult ise vastuste ja lahendusteni, et ta ennekõike viia tunnete tasandilt analüüsi tasandile. Väga palju aitab siin ka intuitsioon ja muidugi annab kogemusi aeg. Tähtis on hoida ka kuulajat, et ta väga ära ei väsiks ja ennast aidata oskaks, muidu poleks temast teistele abi. Kuigi see töö on väga koormav ja väsitav, võin oma kogemuste põhjal öelda, et see on ometi huvitav," kinnitas Imbi Jäger.

Jõgevamaa usaldustelefonistide tänavuse aasta tegevust Eestimaal on kroonitud diplomiga, millele on alla kirjutanud Usalduse president Enno Selirand, ja millega Jõgevamaa vastajaid on tubli töö eest tänatud.

VAIKE KÄOSAAR


POLITSEIKROONIKA

Paugutamine on tüütuks muutunud

Nagu viimastel aastatel ikka, on tänavugi uue aasta lähenedes müügile paisatud pürotehnika. Ka tänavu ostavad poisikesed vilkalt juba praegu pürotehnikat, millega valjult pauku saab teha. Paugutamisega kaasnev ootamatuse tegur häirib aga inimesi ja teadagi, ehmatamine on väga ebameeldiv emotsioon. Seetõttu saab pahatahtlikku paugutamist käsitada halduskorras karistatava pisihuligaansusena, mille puhul alates 13. eluaastast vastutab oma teo eest isik ise, nooremate puhul aga otseselt lapsevanem. Lapsevanemat karistatakse sel juhul lapse kasvatamise kohustuse täitmata jätmise eest. Pisihuligaansuse puhul ähvardab süüdlast rahatrahv 460-4600 krooni, teisel puhul kuni 2300 krooni. Palume lapsevanemaid oma poegadele selgitada selle tüütuks muutunud paugutamise lubamatust. Oma panuse saavad paugutamise leevendamisele lisada ka paugutamistehnika müüjad.


Varastatud on tee ääre tähispostid

22. novembril tuli ilmsiks, et Jõgeva-Põltsamaa maantee esimesel kilomeetril Õuna küla kohal on tee äärest varastatud neli plastiktähisposti. Nüüd on teeametkond selle varguse kohta esitanud politseile ka avalduse. Vargusega saadud kahju hinnatakse 700 kroonile.


Purjuspäi roolis

Ei lähe nädalat, kui politseiprefektuuris ei tule algatada kriminaalasja KrK § 204 lõik 3 järgi ehk süüdistusega mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis isiku poolt, kellel juba on kehtiv halduskaristus taolise õigusrikkumise eest. 19. jaanuaril tänavu trahviti Enn Laost Žiguliga purjuspäi sõitmise eest Jõgeva lähedal Mustveesse viival teel. Nüüd 2. detsembril leiti mees taas purjuspäi autoroolis Jõgeva vallas Teilma-Kaude teel.


Vana mees hüppas haigla aknast alla

Teisipäeva õhtul poole üheksa aegu hüppas Jõgeval haigla kolmandalt korruselt läbi akna alla 1922. a jaanuaris sündinud Evald. Alla kukkunud mees sai surmavaid vigastusi. Juhtunu igakülgseks kontrollimiseks on kadunu surnukeha suunatud kohtuarstlikku ekspertiisi. Esialgu ei ilmnenud asja juures küll kriminaalset tausta.


Maiustaja murdis sisse kooli puhvetisse

Põltsamaal avastas gümnaasiumi majahoidja ööl vastu kolmapäeva, et koolimajal Veski tänaval on aken lahti murtud. Selgus, et läbi akna tungija lõhkus ka kooli puhvetisse viiva ukse lukustuse ja on maiustanud. Varastatu hulk ja tekitatud kahju on selgitamisel.


Varastati autokütust ja neli rehvi

Esmaspäeva hommikul avastas üks Siimusti elanik, et tema garaaži ukse ripplukk on ukse eest kadunud ja garaažis on vargil käidud. Ära oli viidud kuus kanistrit 100 liitri bensiini ja 30 liitri diislikütusega. Kadunud oli ka neli suvemustriga autorehvi. Avaldaja kahju ulatub üle 4000 krooni.


Pahatahtlik kaardileidja

29. novembril kasutas üks Jõgeva perenaine viimati oma Hansapanga pangakaarti. Esmaspäeval ta avastas, et tema pangakaarti enam polegi. Selgus, et kaduma jäänud kaardiga oli keegi sooritanud ostu Laiuse poes, Jõgeva kaubahallis ja Pae kaupluses ning kulutanud kogu kaardil olnud raha. Võõra kaardiga sai vargus teoks vaid seetõttu, et üheski kolmest kauplusest ei vaevunud müüja kaardiga ostjalt isikut tõendavat dokumenti küsima, kuigi nii oleks tulnud teha.


Ilmateade

Neljapäeval on sademeteta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur on +3°C ... +8°C.

Reedel võib sadada vihma. Puhub lõunakaarte tuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur öösel 0°C ... +5°C, päeval +2°C ... +7°C.



Vooremaa

Neljapäev, 7. detsember 2000. a.

Jõgevamaale võib jääda kolm või kaheksa omavalitsust

JAAN LUKAS


Eesti Energia halvas Jõgeva asutuste tööd

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

KIRJAD

Küllap leidub ka uskujaid

ALEKSANDER KÕRGESAAR


Advent on enesesse vaatamise aeg

RIINA MÄGI


JUHTKIRI

Häda elektriga

7. detsember 2000. a.



MAJANDUS

Kultuur, turism ja majandus - põltsamaalaste edu alus

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Naine presidendiks? Miks ka mitte!

RIINA MÄGI


Puurmani ja Rõngu lapsed pidasid laululaagrit

VAIKE KÄOSAAR


Sadalas ja Jõgeval peeti laulupäevi

RIINA MÄGI



SPORT

Spordi lühiridu

SULEV LUHT

PAUL UIBOLEHT

OSKAR PURI

HANNO KOLL


Parandus

ENDEL MÄNNIK


Linnamäe krossirajast saab taas mootorratturite võistluspaik

JAAN LUKAS


Kaks maletajast juubelimeest

MART ERMANN



MITMESUGUST

Maagiline number 126

VAIKE KÄOSAAR


POLITSEIKROONIKA

Paugutamine on tüütuks muutunud

Varastatud on tee ääre tähispostid

Purjuspäi roolis

Vana mees hüppas haigla aknast alla

Maiustaja murdis sisse kooli puhvetisse

Varastati autokütust ja neli rehvi

Pahatahtlik kaardileidja


Ilmateade