Vooremaa
Neljapäev, 8. juuni 2000. a.

Silotegu käib täie hooga

Paljudes põllumajandusettevõtetes ja taludes käib praegu hoogsalt silotegu. Põllumehed valmistavad nii rullsilo kui ka närbutatud silo.

Jõgeva valla suurimas põllumajandusettevõttes, aktsiaseltsis Perevara hakati rullsilo valmistama 23. mail. “Vahepeal tekkis silotegemisel aga vihmaste ja külmade ilmade tõttu nädalane vaheperiood. Meil on kaks Norra firmas Orkel ja üks Saksa firmas Krone valmistatud rullsilopressi,” ütles AS Perevara haldusdirektor Aare Simmulmann. Tema sõnul on tänavu plaanis valmistada 15 000 silorulli, kusjuures tänaseks on tehtud üle 2000 rulli.

Üleeile hommikupoolikul töötasid need masinad Kalevi rohumaadel, kus kasvab galeega. Ellakvere külas mürises aga hekseldisilokombain E281 ja siin tehti närbutatud silo. “Töötada tuleb osata nii, et masinad vastu peavad. Tagavaraosade puudust praegu pole, kuid nende ostmiseks peab piisavalt palju raha kulutama. Näiteks maksab E281 vastulõikeplaat, sisuliselt vaid metallleht, 2000 krooni,” ütles mehhanisaator Oleg Jeltsov, kes Jõgeva aleviku põldudel kahekümne kaheksandat aastat silo teeb.


Tublid töömehed ja pahad toonekured

“Olegil on alati seljas puhtad ja korralikud töörõivad. Olen tähele pannud, et sellised mehed, kes endast lugu peavad, oskavad paremini hoida ka masinaid,” lausus Simmulmann.

Teisel Ellakvere põllul töötas traktor Case, millel on nii ees kui ka taga muljurniiduk. Mehhanisaator Sergei Pigo sõnul on selle masinaga hea töötada. “Silotegemise hooajal kestavad tööpäevad sageli hommikust hilisõhtuni,” lisas ta.

AS Perevara maadel jälgivad silo valmistamist sageli ka toonekured. “Ühel põllul oli korraga koguni paarkümmend toonekurge. Mõnikord kipuvad kured ka pahandust tegema, sest nad nokivad puruks silorullide kile, mille tagajärjel pääseb õhk palli ja silo rikneb,” selgitas Aare Simmulmann.


Kas närbutatud või rullsilo?

Aktsiaseltsis Adavere Agro valmistatakse vaid närbutatud silo, mida eilseks oli valmistatud ligikaudu 6000 tonni. “Kui korralikult tööd teha, saab ka siloaugus väga head silo. Nii jäävad ära kalli kile ja võrgu ostukulud, mis moodustavad kolmandiku rull silo maksumusest,” märkis peaagronoom Jüri Smitt. “Väga oluline on varakult esimene niide ära teha, sest siis saab ka kvaliteetset silo,” lisas ta.

“Torma põllumajandusosaühingus on juba kaks aastat tehtud põhiliselt rullsilo ja teisipäevaks olime seda valmistanud üle 1000 tonni,” teatas osaühingu juhataja Ahto Vili.

Laiuse lähedal Palupere külas asuvas Reinu talus kavatsetakse hakata ristiku, timuti ja aruheina segust silo valmistama tuleval nädalal. “Me teeme virnasilo. Teen koostööd Sakus töötavate teadlastega, kelle sõnul on õige aeg siloteoks siis, kui ristikul õienupud küljes on,” teatas peremees Jaan Allingu.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Teisipäeval sõlmiti Jõgeva haiglale kasulik sponsorleping

Teisipäeval kell 15 allkirjastasid Hydro Texaco Eesti AS ja Jõgeva haigla sponsorlepingu, mille kohaselt toetatakse haiglat 5 sendi ulatuses iga ostetud kütuseliitri kohta.

Aktsiaseltsi Hydro Texaco Eesti poolt kirjutas lepingule alla juhatuse liige, müügidirektor Andres Kivistik ja haigla poolt direktor Meelis Pauklin. Esialgu on leping sõlmitud aastaks, kuid seda saab soovi korral ka pikendada. Pikendamine sõltub sellest, kuidas inimesed kampaaniaga kaasa tulevad, arvasid lepinguosalised.

Meelis Pauklini sõnul on algataja soovinud, et toetataks sünnitus- ja günekoloogiaosakonda. Kavatsetakse osta ultraheli doppler, aparaat loote südame töö uurimiseks. Direktor on lubanud saajatel sobiva aparaadi välja valida ja ka ära tellida.

“Kuna sponsorraha suurus sõltub läbimüügist, saab iga inimene anda oma panuse sünnitusosakonna toetamiseks, kui ta ostab kütust Jõgeval asuvast UnoX automaatjaamast. Kütus kallimaks ei lähe, lihtsalt firma toetab oma sissetuleku arvelt Jõgeva haigla vastsündinute osakonda,” teatas Vooremaale Andres Kivistik.

RAIVO SIHVER


Pala valla paarsada peret aukliku katusega

Eelmise nädala esmaspäeval Jõgeva ja Tartumaal möllanud rahetorm kahjustas kõige rohkem Pala valla elanikke. Eilseks oli vallavalitsusele laekunud 182 avaldust tormist tingitud kahjude osaliseks hüvitamiseks. Need on abivajajad, kelle hooned olid kindlustamata.

Kindlustusfirma Sampo Eesti andmetel kulub neil kahjude hüvitamiseks peaaegu kaks miljonit krooni. Kanamuna suurused raheterad kahjustasid ligi 90 elamut, millest enamik asub Pala vallas. Kindlustusfirma poole on pöördunud ka paarkümmend autoomanikku, kelle sõiduki klaasid ja kere rahe puruks peksis.

“Nende kahjude käsitlemiseks rakendame kiirendatud korda, et inimeste kahjud saaksid võimalikult ladusalt hüvitatud,” ütles Sampo Eesti Varakindlustuse kindlustusdirektor Mihkel Uibopuu.

“Vallas elab 700 peret, kellest vähemalt kolmandik vajab katuse parandamist. Vihma sajab, inimesed on tõsises hädas. Loodusõnnetusest on juba kümme päeva möödas, kuid valitsus pole veel oma otsust kannatanute abistamiseks langetanud,” nentis vallasekretär Maire Kasvandik eile Vooremaale.

Mitmed palalased säilitavad kuni kaheksa sentimeetrilise läbimõõduga raheteri sügavkülmas veel praegugi. Kui oma silmaga poleks näinud, oleks sellist hiigelrahet ja nõnda suuri kahjustusi raske uskuda.

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

Omavalitsusjuhid rääkisid koolide rahastamisest

Möödunud kolmapäeval Põltsamaal toimunud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul arutati, milliseid maakonna haridusobjekte eelistada rahastamisel 2001. aasta riigieelarve summadest. Riigieelarvest vajavad omavalitsuste arvates toetust üheksa kooli.

Omavalitsused leiavad, et 2001. aasta riigieelarvest tuleks eraldada raha Põltsamaa Ühisgümnaasiumile, Puurmani Keskkoolile, Jõgeva Gümnaasiumile, Tabivere Keskkoolile, Sadala Põhikoolile, Torma Põhikoolile, Vaimastvere Põhikoolile ning Aidu LasteaedAlgkoolile.

Põltsamaa kultuurikeskuses nõu pidanud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatus kaalus nende õppeasutuste rahastamise võimalusi ja vajadusi. Lõplik otsus prioriteetsete haridusobjektide väljaselgitamiseks tehakse sügisel.


Gümnaasiumid ja reaalkoolid

Koosolekul osalenud maavanem Margus Oro kommenteeris haridusobjektide rahastamisega seonduvaid probleeme Vooremaale: “Tänavu puudub raha, mida varasematel aastatel eraldati maakondlikust riiklike investeeringute programmist, mistõttu selline olukord põhjustab parasjagu peataolekut. Sellest, kui palju raha laekub omavalitsustele riigieelarvest, sõltub paljuski ka ühe või teise piirkonna koolide edasine käekäik,” märkis ta.

Saare vallavanem Jüri Morozov arutles usutluses maakonnalehele: “Minu arvates on Jõgevamaa koolivõrk praegu üks korrastatumaid terves Eestis. Riik peaks toetama eelkõige gümnaasimiharidust, mille rahastamine väljub sageli omavalitsuste rahalistest võimalustest. Samuti oleks tarvis leida võimalused gümnaasiumiõpetajatele kõrgema palga maksmiseks. Praegu pole vahet gümnaasiumi ja tavalise keskkooli lõputunnistusel. Et olukord selgineks, tasuks ehk Eesti haridussüsteemis reaalkooli staatus kehtestada,” ütles Jüri Morozov.


Koolitusload koolidele

Koolide rahastamine riigieelarvest on tihedas seoses koolituslubade väljastamisega Jõgevamaa koolidele. Margus Oro rääkis Põltsamaal koolituslubadega seonduvatest probleemidest.

“Koolitusluba peab olema kõikidel koolidel. Jõgevamaa õppeasutustest on see luba

praeguseks olemas Jõgeva Gümnaasiumil, Põltsamaa Ühisgümnaasiumil ja Jõgeva Kaugõppekeskkoolil. Ülejäänud koolidele peavad omavalitsused koolitusluba veel taotlema. Koolitusluba taotletakse haridusministeeriumist koos maavanema soovitusega. Komisjoni, kes lubasid väljastab, juhib haridusministeeriumi kantsler,” ütles ta.

Maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson lisas: “Koolitusluba ei väljastata formaalselt. Selle taotlemiseks vajaliku maavanema soovituskirja andmisel on tingimuseks, et koolis on viimase kolme õppeaasta vältel läbi viidud riiklik järelvalve, mida teostavad haridus- ja kultuuriosakonna töötajad. Samuti on soovituskirja saamisel olulised toimetulek riiklike vahendite kulutamisega, õppetöö tase, õpetajate kvalifikatsioon ja palju muud.”

Omavalitsuste Liidu juhatus arutas Põltsamaal ka Eesti Energiast maavanemale ja politseiprefekt Olev Schasminile saadetud pöördumist, kus kutsutakse üles rakendama tõhusamaid abinõusid alumiiniumtraadi varguste vähendamiseks. Kui vargused ei vähene, tuleb suur osa Jõgevamaale kavandatud energeetikaalastest investeeringutest kasutada taastamistöödeks.

Põltsamaal oli juttu sellestki, kuidas jätkata koostöösuhteid, mis tekkisid omavalitsusjuhtidel õppereisil Saksamaale. Praegu selgitatakse välja, kes Jõgevamaa noortest võiks minna praktikale Saksamaa turismitaludesse. Omavalitsused esitavad aga ettepanekud oma spetsialistide saatmiseks erialasele koolitusele.

Omavalitsusliidu juhatuse koosolekul olid arutlusel veel teisedki küsimused.

JAAN LUKAS


KIRJAD

Sadamast ja isiklikust panusest

1. juuni Vooremaas esitati mulle avalikult mõningad küsimused. Püüan vastata.

Kui minu artikkel tõstatas küsimuse, miks on Mustveele vaja sadamat, ei saa ma aru närvilisest rünnakust minu tagasihoidliku isiku vastu. Ma arvan, et ajaleht ei ole koht, mille veergudel peab tingimata lahendama minu personaalküsimust, piisab ka volikogu istungi “vabast mikrofonist”. Mis puutub Isamaaliidu kohalikku osakonda, siis tegemist pole teps mitte lollidekarjaga, vaid enamusel on kõrgharidus ja oma nägemus ümbritsevast elust. Hinnangu meie tegevusele on pädevad andma järgmistel valimistel linna elanikud, mitte praegused linna valitsejad.

Mis puutub valimislubadustesse, siis lisaks investeeringute toomisele linna, lubas Isamaaliit palju muudki, nagu vähendada halduskulusid ja lähtuda põhimõttest, et linna asjaajamine oleks avalik. Need lubadused on kõik jõus. Samuti põhimõte, et elamine olgu võimetekohane.

Oma valijate ees ei pea ma piinlikkust tundma, sest praeguste võimaluste juures, kus Mustveed valitsev liit on praktiliselt kogu oponeeriva osa volikogust peaaegu täielikult kõrvale tõrjunud, jääb meil üle ainult oma arvamust avaldada ja võimalikult palju teadmatust avalikkuse ette tirida.

Püstitada küsimus, kas valimistel saadi 40, 20 või 13 häält, on äärmiselt väiklane, sest fakt on see, et olles praegu volikogu liige, pean ma hea seisma lisaks Isamaaliidule antud häältele, ka nende häälte eest, mida ei antud praegu valitsevale liidule. Nii et pole liigne väita, et ma seisan koos opositsiooniga poole Mustvee elanikkonna eest. Omalt poolt olen ma pakkunud praegusele volikogu esimehele võimalust istuda ühise laua taha. Paraku pakkumiseks see ka jäi.

Kordan veel kord üle, et kahtlemata on korralik sadam Mustvee linnale vajalik. Pakkusin välja ka lahenduse, et praeguste võimaluste juures tuleks sadama territoorium ja kai korrastada. Ma arvan, et selleks pole tarvis miljoneid, vaid saaks hakkama palju väiksema summaga. See on minu arvamus, mis lähtub minu arusaamadest Mustvee linna praegusest võimekusest ja rahalisest olukorrast. Seda, et sadamat pole vaja, ei ole keegi väitnud.

Võibolla tuleks sadam hoopis välja rentida mõnele äriühingule, kes teeks vajalikud investeeringud ja hakkaks seal äri ajama. Taolisi asju ei pea kindlasti ajama linn. Ka siis, kui see raha tuleb kusagilt Euroopast, sest hiljem tuleb seda sadamat ka üleval pidada.

Vastuväiteid ei saa mul olla ka peaministri mõttele pöörata tähelepanu sisesadamatele, sest iga väljaöeldud mõte on alati mingi diskussiooni aluseks. Kui on ära kuulatud erinevad arvamused, need läbi vaieldud ja kui mõte on väärt, leitakse kõige optimaalsem variant selle teostamiseks. Kuna ei arvestata teiste inimeste arvamusega, on Mustvee valitsemisel veel pikk tee demokraatiani.

VÄINO KORELA,

Mustvee linnavolikogu liige, Isamaaliidu Mustvee osakonna esimees


Küsitletutest oli töötu olnud vaid veerand

29. mail küsitles Vooremaa inimesi Jõgevalt (15%), Mustveest, Põltsamaalt (10%), Adaverest, Tabiverest, Aidust, Lustiverest, Siimustist, Väljaotsalt, Rajalt, Praaklimast, Võhmanõmmest, Sadalast, Ellakverest, Lilust, Alaverest (5%). Vastanutest 50% olid naised. Küsiti: Kas olete olnud oma elus töötu? Üllatuslikult polnud 75% seda olnud. Töötuolnuist olid pooled seda 1990. aastate keskel, ülejäänud sama kümnendi algul või lõpus.

Võibolla viis sellise tulemuseni vastanute vanuseline koosseis. 20ndates oli 10%, 40ndates 30%, 50ndates 15%, 60ndates 30%, 70ndates aastates 15%. Seega olid paljud “hullude aegade“ tulekul juba pensionil. Ka ei tunnistanud ükski vastanud mees mingit jõudeelu minevikus.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Tõuseb — ei tõuse

Õigemini tõuseb päris kindlasti, küsimus on vaid selles, kui palju. Jutt on nimelt 1. juulist kehtima hakkavast kütte käibemaksumäärast. Tänaseks on soojahinnale käibemaksumäära lisamise üle otsustamine paisunud juba lausa soojatüliks, mida paraku Eestimaal eluliselt oluliste asjade lahendamisel kahetsusväärselt tihti ette tuleb. Kähmluses on muidugi erakonnad ning soojatarbijad ja tootjad, vaesekesed, keda see otseselt puudutab, tundub olevat jälle täiesti mängust välja jäetud.

Isamaaliit ja Reformierakond on jäänud kindlaks oma nõudmisele lisada alates 1. juulist soojahinnale 18 protsenti, millega kõigepealt välja tuldi. Nendega samas valitsusliidus olevad Mõõdukad ei tagane aga oma ettepanekust lisada käibemaksu järkjärgult, nii et see juulikuust üle viie protsendi ei tõuseks. See on tekitanud erimeelsused valitsusliidu sees. Nii jättiski valitsus üleeile kütte käibemaksu suuruse üle otsustamata, sest kumbki pool ei andnud alla. Tähelepanu keskmesse tõuseb paratamatult jälle kord mitte niivõrd probleem kui selline, vaid pigem asjaolu, kes kellele ja kui palju järele annab. See annab alust spekulatsioonideks, nagu asuksid Mõõdukad lõpphääletusel opositsiooni poolele ja tõmbaksid endale mõnes mõttes häda kaela.

Igatahes tuleb otsus käibemaksu määra üle langetada Riigikogul ja ühtlasi leida puhkenud soojatülile kõige otstarbekam lahendus. Kas alates järgmisest kuust hakkab kehtima viie, kuue, kaheksa, kümne või kaheksateistkümneprotsendiline maksumäär, oleneb Riigikogu hääletustulemustest. Et kavandatud täismahus18 protsendi asemel tõsta käibemaksumäära järkjärgult, peab valitsus leidma vastava katteraha muidugi eelarvest, mis eeldab mõningate teiste kulude kärpimist. Milliste nimelt, see ongi küsimus ja sellekohaseid ettepanekuid oodatakse ilmselt just Mõõdukate fraktsioonilt.

Loodetavasti ei kujune käibemaksumäära suurendamisest uut erakondade korraldatud üleeestilist seebiooperit nagu see on olnud Eesti Panga presidendi või Maapanga kriisi puhul, mille publikuks oleme tahtmatult jällegi kõik ja mille tulemusena lihtinimene lihtviisil lolliks tehakse.

VAIKE KÄOSAAR



MAJANDUS

Metsaärimees nagu orkester

Metsaärimeeste seas ei ole haruldased juhtumid, kus seaduslik äri põimub ebaseaduslikuga.

Arveldatakse tihti sularahas, ei mingit raamatupidamist. Klientidele ja maksuametile jäädakse võlgu. Pannakse toime metsavargusi jne. Parimaks näiteks selles osas on ärimees Ernst Eiki tegevus.

Venemaal Tšita oblastis Donna külas 1962. a sündinud, kahel korral kriminaalkorras karistatud, valenimede all esinenud ja korduvalt tagaotsitavaks kuulutatud Ernst Eik ajas metsaäri Jõgeval. Algul (1993. a ja 1994. a alguses) tegutses ta füüsilisest isikust ettevõtjana, alates 28. juunist 1994 ASi Ritmo ainuomanikuna. Viimase esimehena müüs ta metsamaterjali ASidele Loodus, MODO Mets ja Lumiforest.

Koheselt sattus ta Jõgeva Maksuameti huviorbiiti, sest nii füüsilisest isikust ettevõtjana kui ka ametiisikuna jättis ta esitamata tuludeklaratsioonid ja aastaaruanded. 18. mail 1995 koostas maksuamet protokolli, millega määras Ernst Eikile 300 krooni suuruse trahvi, mille viimane tasumata jättis. Ei aidanud ka Täitevameti poole pöördumine.

Firma ainuomaniku ja tippjuhina vastutas ta otseselt raamatupidamise korraldamise eest. Tegelikkuses ei pidanud ta ise mingit kulude, tulude jne arvestust ega palganud selleks tööle vastavat spetsialisti. Puudusid nii analüütilise arvestuse registrid kui ka pearaamat.

Jõgeva Maksuameti revisjoniosakond püüdis korduvalt revisjoni läbiviimise asjus ASi Ritmo omaniku Ernst Eikiga ühendust võtta, kuid tulutult. Alles 29. veebruaril 1997 osutus see tänu teistele firmadele ja politseile võimalikuks. Eeltoodud nõuete eiramise ja rikkumiste tagajärjel ei olnud võimalik õigesti kindlaks teha aktsiaseltsi tegelikku vara ega majandustehingute suurust ning täielikke tulemusi.

Kohus tuvastas, et füüsilisest isikust ettevõtjana jättis Ernst Eik deklareerimata ja maksmata 1993. a ning 1994. a tulumaksu summas 146 397 krooni, millelt arvestati seisuga 30. september 1998 intresse 225 300 krooni. ASi Ritmo ainuomanikuna jättis ta aga deklareerimata ja maksmata ettevõtte tulumaksu summas 265 532 krooni, millelt arvestati seisuga 11. veebruar 1997 intresse 82 634 krooni, ja käibemaksu summas 183 770 krooni, millelt arvestati seisuga 11. veebruar 1997 intresse 141 355 krooni.

Kohus leidis, et tsiviilhagi Ernst Eiki kui füüsilisest isikust ettevõtja suhtes summas 371 697 ja ka ASi Ritmo omaniku suhtes summas 671 291 krooni, kokku 1 044 988 krooni, kuulub Jõgeva Maksuameti kasuks rahuldamisele.

Kohtueelses menetluses tunnistas Eik, et jättis maksud maksmata, kuid tegemist ei olevat suure summaga.


Ärni viis palgid minema

Mitmekülgne metsaärimees Ernst Eik tutvustas end äripartneritele erinevate nimede all nagu Tšuikin, Ärni ja Eerik. Peale selle oli tal taskus kaks võltspassi, kuhu kleepis oma pildid. Toivo Süvingu passi olevat ta leidnud 1997. a varakevadel Tallinna kesklinna lähedalt, Voldemars Kase passi aga Tallinna hotellist Ookean. Toivo Süvingu sõnul olid teda 1997. a aprillis röövinud noored mehed ja ära võtnud ka passi. Voldemars Kase praegune asukoht jäigi leidmata.

1995. aasta 30. märtsi varahommikul viis Ernst Eik Ellakvere külast Mati maakodu õuelt ära 10 tm kuusepalke, tekitades Matile ja Aarele kokku 6000 krooni ulatuses kahju. Kuigi eelnevalt oldi läbirääkimisi peetud, ei teatanud ta müüjatele äraviimise aega ega tasunud hiljem ka ostu eest.

Palgiauto Scania jäi kinni. Külast otsiti traktorist, kes traktoriga auto välja tõmbas. Traktoristile ütles Eik, et töö eest tasub Mati. Ühtlasi palus ta teatada, et Ärni viis palgid minema.

Pikknurme metskonna laoplatsilt kavandatud 27 tm palkide salajane vargus 1998. aasta 27. märtsi varahommikul, mida ta organiseeris läbi Marvo, jäi aga katki. Kui ühel autol oli juba koorem peal ja teisele laaditi, ilmusid välja mehed, kes tutvustasid end metsavalvetöötajatena. Siis selguski, et oldi laaditud võõrast metsamaterjali. Autosid tellinud mees oli end kord Eerikuna, kord Ärnina tutvustanud. Samas selgus ka, et Eik omas võltsitud veolehti.

Alkoholijoobes olles varastas Ernst Eik Imavere külast ASi Arbor metsalaoplatsilt 25. mail 1998 33 tm kuusepalki, tekitades viimasele kahju 23 100 krooni. Uurimise käigus muutis asjaosaline korduvalt seletusi.


Kas pettus või äri?

Olles kasvava metsalangi ostu-müügi vahendaja OÜ Endla ja ASi Lumiforest (hilisem AS Stora Mets) vahel, andis Ernst Eik ASi Ritmo maksevõime ja ostumüügilepingu olemasolu kohta väärinformatsiooni. AS Lumiforest uskus, et lank kuulub ASile Ritmo, ja andis viimasele 100 000 krooni sularahas. Eik jättis raha endale.

Kuigi eelnevalt oldi kokku lepitud müügi tingimustes ja koostatud ka kirjalik dokument, ei kirjutatud sellele alla ja tegelikult mingit ostu-müügi lepingut ei sõlmitud. Eik kui ASi Ritmo omanik võttis lihtsalt hiljem OÜ Endla esindajalt Peetrilt allkirja tühjale paberilehele. Algul ei olnud Peeter allkirja andmisega nõus, kuid kuna Oül Endla oli hädasti raha vaja, siis nõustus. Et aga OÜ Endla ASilt Ritmo raha ei saanud, võttis ta langi ise maha. AS Lumiforest jäi ilma nii puudest kui ka rahast. Ernst Eiki meelest oli siin tegu tavalise ärisuhtega.

Kohus tunnistas tsiviilhagi ASi Stora Mets (endine AS Lumiforest) Ernst Eiki vastu põhjendatuks ja mõistis aktsiaseltsi kasuks Eikilt välja 100 000 krooni.

Lõplikuks karistuseks mõistis kohus toimepandud kuritegude kogumi eest Ernst Eikile 4 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust poolkinnises vanglas. Kandmise hulka arvestati eelvangistust (1 aasta, 7 kuud ja 8 päeva).

RAIVO SIHVER


Kütuse kontrollimisreidide tulemustest

16. mail käis Riigi Tarbijakaitseamet kontrollreidil kütusetanklates.

OÜ VORIVAK tanklast võetud autobensiini 95 ja suvediislikütuse proovid vastasid Majandusministeeriumi 29.12.1997. a määrusega kinnitatud vedelkütusele kehtestatud normidele.

Samuti võeti proovid ASi Krooning tanklast, kus väljapandud info järgi pidi olema müügil autobensiin 95E. Müügikorra ja vedelkütuse vastavussertifikaatide ning saatelehtede kontrollimisel selgus, et väljapandud info on tarbijat eksitav, kuna eeltoodud dokumentidel oli tunnustatud labori otsus: toode vastab autobensiinile 95. Ka tanklast võetud proovide analüüsi tulemused kinnitasid, et müügil oli tegelikult bensiin 95, mitte aga 95E. Tarbijakaitseamet rakendab eksitavat teavet andnud firma suhtes sanktsioone.

AINO LILLEMÄGI,

Riigi Tarbijakaitseameti Jõgeva Talituse juhataja


Metsameestest püstolikangelased

Metsavargustes osalemises algselt kahtluse alla sattunud mehed olid relvastatud. Kohtus langes esimene süüdistus ära, küll aga leidis kinnitust teine, ebaseaduslik relva ja laskemoona omamine. Kolme peale oli üks relv, mida hoidis oma kodus nii üks kui teine.

Jõgeva vallas 1971. a sündinud Alo Hõimu on varem neljal korral kriminaalkorras ja kaheksal korral halduskorras karistatud. Algselt süüdistati ka teda 1998. a 25. mai varahommikul Pala vallas Imavere külas ASile Arbor kuuluvalt metsalaoplatsilt 33 tm kuusepalgi varguses. Kohtus süüdistus tuvastamist ei leidnud. Tegu oli metsatöölisega.

Küll aga süüdistas Jõgeva Maakohus Alo Hõimu tulirelva ebaseaduslikus omamises. Nimelt ostis Hõim 1997. a kevadel Sergei nimelise meesterahva käest 1500 krooni eest ebaseaduslikult tulirelva CM2, kaliibriga 5,6, ja 300 padrunit, mida ta hoidis oma elukohas, LääneVirumaal Kabalas. Ta tulistas mõned korrad relvast märgi pihta ja tõi 1997. a sügisel relva Jõgevale. Tulistas veel mõned korrad ning avastas, et sihik on paigast ära. 1998. a sügisel küsis ta Anti Soonseina käest, kas viimane ei tea kedagi, kes oskaks sihikut paika panna.

Soonsein ütles, et teab ja võttis relva ning 31 padrunit endaga kaasa Kodismaa külla. 15. oktoobril 1998 viis ta tulirelva Aivar Valneri poole. Siis lasid nad veel märki ja veendusid, et sihik on paigast ära. Valner viis relva tuppa ja pani selle riidekappi. Kuus padrunit pani ta aga kamina peale. Mitte ühelgi neist ei olnud relvakandmise ja laskemoona omamise luba.

Kohus mõistis Alo Hõimu süüdi § 207 lg 1 p 2 järgi ning karistas teda üheaastase vabadusekaotusega. Juurde liideti veel eelmise karistuse kandmata osa kaks aastat ja kolm päeva. Lõplikuks karistuseks jäi kaks aastat ja kuus kuud poolkinnises vanglas. Aivar Valnerile ja Anti Soonseinale mõisteti kummalegi kaks aastat tingimisi ja neile määrati kriminaalhooldaja.

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Genialistid ja evangelistid möllutasid Virtuse trepil vihmas

Reedel, 2. juunil veidi peale kella 20 alustas esinemist Virtuse betoonisel, kuid varikatusega trepil mõne kuuga eestikuulsaks saanud Tartu tudengirokk viisik Genialistid. Varikatust läks vaja. Väga.

“Tulime kohale, vaatasime, et oh, mis värk on!” seletab bändi kiitsakas prillidega laulja Ivar Põllu. “Vihma sajab, külm, inimesi ka pole. Panime pillid üles, tinistasime, siis ilmus publik nagu maa alt välja.”

Publikuks oli hulk lapsi ja teismelisi, hiljem lisandus ka vanemaid paare. Kampsunitesse, jopedesse ja osaliselt igasugu mütsidesse mähitud bänd alustas kohe oma debüütplaadi itireaga. “Tavaline naine”, “Disko” jt tulid nagu torust. Põllu laulis käed jopetaskutes, vahepeal hüppas ka, tögas pidevalt bassimees Felixit, kes pidi nagu eriline Genias olema. Kord jõudis kätte ka lööklauludele nagu “Helena Vanje” ja “Naine”. Viimase tegi eriliseks see, et Karl Laanekask oli oma klahvpillid maha unustanud ning mängis kõik “pasuna” partiid oma kitarri peal maha. Rahvas tantsis (tähelepanu äratas üks korralikus pintsakus noormees, kes oma kaaslannaga lõbusalt tvistis) ja oskas isegi kaasa kisada. “Kuulajad olid lausa üllatavalt informeeritud, teadsid tekste!” imestas pärast Felix.

Genid muidugi ilma naljatamiseta naljalt vist nalja ei saa. Ühe loo ees teatas Põllu pidulikult, et refräänis on rida “See on pühendatud sulle, Jõgeva”. Loo sees aga refrääni polegi. Ära kadus, nagu laulja seletab. Kui kõik kered on kuumaks köetud, tuleb vaheaeg. Mida sisustavad Rootsi teismikest evangelistid. Etendusega,

kus noor Jeesus valge ürbiga on põlvili maas, samal ajal kui pahad õllejoodikutest diskufännid mustades dressides üritavad piiblit uurivat tüdrukut enda sekka meelitada. Kuigi Jeshua lüüakse vahepeal risti, lõpeb kõik õnnelikult, beerupurgifännid viskavad seljast mustad pluusid, alt paljastuvad valged särgid ja kõik kummardavad abitus seisundis seisvat Messiast. Peale seda tuleb üks vanem rootslane ja hakkab läbi tõlgi rääkima Jeesusest. On küll selline tavaline jutt, tõlgil tuleb vahepeal vist natuke naer peale, aga Eesti noored kisavad lõpuks sama kõvasti kui Geenadele. Põllu: “Selline vahepala oli pehmelt öeldes hämmastav.”

Peale kosutavat hingetõmmet ja parandust jätkasid geniaalsed, nüüd juba tundmatumate palakestega. See ei peata hoogu ja pillimehed pääsesid oma väikesest krambist ning liigutasid end mõnusamalt. Isegi veidi improviseerida julgesid ning rokkisid vahepeal juba päris jõhkralt.

“Väga võimas! Poleks uskunud, et Jõgeval võib sedasi minna. Rahvas tuli väga hästi kaasa!” kiitsid Ivar ja Felix pärast.

Lõpupoole hakkasid jälle tuntud lood tulema: “Bob Marley ema”, “Seksikas keha”, “Armastus”. “Haiguste vältimine…” ja “Maapealne paradiis” olid juba ametlikult viimased, need erutasid ka Saasta pungimehi.

Muidugi kisati poisse tagasi ja ega nad hakanud eriti sadistlikku mõnu tundma, kuulutasid kohe kaks lisalugu välja. Esimene oli üks vähemteada asi, teine rahva valida. Viimasega läks vaidluseks. Naissoost noorukesed tahtsid “Helena Vanjet”, rokimehed aga “Maapealset paradiisi”. Seekord jäid esimesed peale.

Pärast KÄRA ja muud tulid muidugi autogrammi jagamised. Ega genid polnud nagu EdaInes Etti, kirjutasid oma nime kõigi, nii tattide kui ka kantide paberilipakatele. Imestasid, et keegi ei tahtnud plaadiümbrisele. Ei tea, kas seda plaati on Jõgeval saada?

MARGUS KIIS


Kiigemetsa lapsed Euroopa kultuurilinnas

Helsingi on teatavasti üks tänavusi Euroopa kultuurilinnu. Ühel paljudest põhjanaabrite pealinna kultuurilinna üritustest — messil “Nuori osaaja (Noor oskaja)” — olid osalised ka viis Kiigemetsa kooli õpilast.

Kiigemetsa kooli esinduse kutsus paar nädalat tagasi toimunud messil osalema sõpruskool, Helsingi Toivola kool, mis on erivajadustega lastele nagu Kiigemetsagi.

Kutse anti üle siis, kui Toivola kooli lapsed aprilli algul Kiigemetsas savitööd õppimas käisid. Toivola kool maksis kinni ka Kiigemetsa laste messil osalemise tasu ning oli neile Helsingis viibimise ajal võõrustajaks.

“Helsingi oli messipäevil tõeline noortelinn: kokku oli sõitnud 100 000 õpilast üle kogu Soome,” ütles lastega Helsingis kaasas olnud Meedi Ümar, kes Kiigemetsa koolis keraamikatunde annab.


Tulevikukülas

Avamispidu peeti Senati väljakul. Mess ise toimus aga linna eri paigus ning selle alateemadeks olid infotehnoloogia, kodumajandus, kujutav kunst, käsitöö, liikumine, muusika, emakeel, male ja multikultuursus. Kiigemetsa lapsed osalesid messi käsitööosakonnas, mis oli üles ehitatud tulevikuküla kontseptsioonile.

Nii et sukavarda veeretamine ja puunikerdamine polnudki seal kaugeltki põhilised, vaid toimisid näiteks tehnoloogiakeskus ja tulevikutehas, viimases omakorda elektrooniline tootearenduslabor, elektroonikatehas, polümeeritehas jne. Polümeeritehases saidki oma kätt proovida Kiigemetsa lapsed.

“Massi, mida modelleerida, saime plastmassigraanuleid vees soojendades. Kes tegi endale mõne ehteasja, kes täringu, millega mängida, kes hoopis sikuska kalapüüdmiseks,” ütles Meedi Ümar.

Peale lastele mitmekülgse isetegemisrõõmu pakkumise oli mess aga Meedi meelest

ka päris selgelt kommertsüritus: lastele demonstreeriti näiteks Husqvarna uusi tikkimismasinaid, millega riideid moekalt kaunistada saab, tehnika viimase sõna järgi konstrueeritud nn kuiva auruga triikimist võimaldavaid triikimislaudu jne. Vaevalt et noored nähtu oma maksujõulistele vanematele edasi andmata jätsid.


Presidendi sõnu järgides

Tulevikukülas kohtus Kiigemetsa esindus ka teise, 25-liikmelise eesti laste grupiga,

mis oli moodustatud tublidest kudujatest üle Eesti. Kudumiskunsti nad seal näitasidki.

Kiigemetsa lapsed jõudsid aga kolme päeva jooksul peale messimelus osalemise käia koos sõpruskooli laste ja õpetajatega piknikul, ujulas, saunas ja spordisaalis. “Kui Soome president Tarja Halonen hiljuti Eestis käis, siis kurtis ta selle üle, et eestlased teevad veel liiga vähe koostööd Põhjamaadega. Meie võtsime teda kohe kuulda ja läksime Helsingisse messile. Toivola kooli noored lubasid aga kindlasti tulla augusti alguses toimuvatele Siimusti savipäevadele,” ütles Meedi Ümar.

RIINA MÄGI


Kümme aastat Jyväskylä ja Jõgeva kooli sidemeid

Ülemöödunud reedel sõitsid 30 Jyväskylä Cygnaeuse Gümnaasiumi õpetajat Soomest Eestimaale, et kohtuda Jõgeva Gümnaasiumi perega, märkimaks sellega ühtlasi kümne aasta möödumist kahe kooli vaheliste sõprussidemete algusest.

Kümne aasta sisse on mahtunud rohkesti nii õpilaste kui ka õpetajate vastastikuseid külaskäike ja kogemustevahetamisi. Muidugi on selle aja jooksul vahetunud ka õpetajate kaader mõlemas koolis, eriti aga Soome poolel. Seekordsest seltskonnast oli vaid kaks õpetajat, kes käisid Jõgeval ka esimest korda kümne aasta eest. Üks neist oli Irmeli Panhelainen.

“Tema on justkui hea haldjas meie kahe kooli vahel. Ühtlasi on ta olnud eesti keele ja kultuuri tutvustaja sealsetele lastele ja õppinud ise täiesti korralikult selgeks ka eesti keele ning seisnud igati hea sõprussidemete hoidmise ja kestmise eest,” ütles Jõgeva Gümnaasiumi huvijuht Maimu Valdmann. Soome õpetajad viibisid Jõgeval koolitundides. Lapsed andsid külalistele ka kontserdi, mis väga südamlikult vastu võeti. Tehti tutvuskäik Jõgeva linnas ning käidi Palamusel etendust “Ulguv mölder” vaatamas. Ööbimispaika Voore puhkemajas hindasid soome õpetajad ainulaadseks ja omapäraseks. Laupäeval tutvuti Tartu vaatamisväärsustega.

VAIKE KÄOSAAR


Vaimastvere õpilaste tööd Tallinnas näitusel

Tallinna Tehnika ja Teaduskeskuses on praegu üleval näitus “Minu unistuste töölaud”, millel on eksponeeritud ka Vaimastvere põhikooli õpilaste Merli Pääreni ja Marii Saare tööd.

Joonistusvõistluse “Minu unistuste töölaud” korraldas AS Standard mäletatavasti märtsikuus ja sellel osales rohkem kui pool tuhat IV—IX klassi õpilast. Merli ja Marii tööd pääsesid kümne parema hulka ning loomulikult on need nüüd üleval ka joonistusvõistluse “saagist” kokku pandud näitusel. Osa töödest sai näha ka aprillis Tallinnas peetud esimesel koolimööblipäeval.

Peale töölauanäituse saab Põhja puiesteel asuvas tehnika- ja teaduskeskuses praegu näha väljapanekut teemal “Inimene, energia ja elekter”. Järgmisel sügisel peaks aga keskuses avatama ainulaadne arvutilaboratoorium, kus saab teha katseid Legorobotitega, õppida interneti kodulehekülje tegemist ning kasutada laboratoorsete katsete tegemise programmi Teamlab.

RIINA MÄGI


Jõgeva Gümnaasiumi tantsijad käisid Bauskas festivalil

Jõgeva Gümnaasiumi rahvatantsijad jõudsid esmaspäeval tagasi oma Läti sõpruskooli, Bauska 1. Keskkooli korraldatud rahvusvaheliselt tantsufestivalilt.

Bauska 1. Keskkool on tantsukallakuga kool: kuni üheksanda klassini on kõigil õpilastel kohustuslikud tantsutunnid ning koolis tegutseb mitmest rühmast koosnev tantsuansambel.

Tantsufestivali on kool korraldanud aastaid, rahvusvaheline oli see aga alles teist korda. Osalejaid oli peale Läti ja Eesti veel Slovakkiast, Peterburist, Ukrainast, Valgevenest ja Leedust, ühtekokku 1500 tantsijat. Rumeenia lapsed paraku festivalile ei jõudnud: nad olid mingite templite puudumise pärast Leedu piirilt tagasi saadetud. Suurejoonelise festivali korraldamiseks sai Bauska kool raha nii riigilt kui ka sponsoritelt.

Jõgeva Gümnaasiumi II klassi rahvatantsurühm, mida juhendavad Linda Laur ja Heldi Olev, ning X—XI klasside rahvatantsurühm, mida juhendab Vivian Paaksi, esinesid koos teiste festivalikülalistega avapeol Bauska ordulinnuse vabaõhulaval ning andsid kolme päeva jooksul kontserte linna teistes paikades, samuti Bauskast 12 km kaugusel asuva Rundale lossi aias. Kaunis ja heas korras Rundale lossis võtab teatavasti oma väliskülalisi vastu Läti president.

Festivali konkursiosas, mis lõppes alles eile, jõgevlased kaasa ei teinud. Ega oleks mõtetki olnud, sest seal läks peaaegu et proffide vaheliseks jõukatsumiseks. “Enamik endistest nõukogude liiduvabariikidest tulnud ansambleid ei tegutse koolide, vaid jõukamate sponsorettevõtete juures, nii et nende pealt küll ei paistnud, et Venemaal, Valgevenes või Ukrainas vaesus valitseks: eri kostüüme oli lastel kaasas kümnete kaupa ning kontsertreise teevad nad sageli ja üsna kaugele. Tantsukultuurist ei maksa rääkidagi — see küündis enamikul tõesti proffide omani,” ütles Vivian Paaksi.

Ent ka kolm päeva festivalimelus andsid Jõgeva lastele, kellest enamik oli Lätis esimest korda, palju uusi sõpru, keelekogemusi ja tantsuelamusi. Ning tagasiteel tehti peatus Riias, kus vanalinnaekskursiooni viis läbi kohaliku eesti kooli õpetaja. Gümnaasiumi tantsijate Läti-reisi toetasid Jõgeva linnavalitsus, Hansapanga Jõgeva kontor ja Eesti Gaasi Jõgeva jaoskond.

RIINA MÄGI



SPORT

Piiri park on jooksupark

Piiri pargis korraldatav Jõgeva linna pargijooks pakub juba mitu aastat osalemis- ja võidurõõmu erinevas vanuses spordisõpradele. Praeguseks on selgunud tänavuse võistluse nelja kevadise etapi parimad.

Pargijooksu hakati Jõgeval korraldama nüüdseks meie hulgast jäädavalt lahkunud entusiastliku spordimehe Ivo Reinmaa algatusel. Neljandat aastat on võistluse läbiviijaks raskejõustikuklubi Ramm. “Organiseerime pargijooksu paljuski seetõttu, et jooksmine tugevdab tervist ning on heaks treeninguks kõigile spordihuvilistele,” ütles klubi Ramm juhatuse esimees Aimur Säärits.

Pargijooksul osalejate arv kasvab iga aastaga. Tänavu jookseb kaasa üle kahesaja spordilembelise lapse ja täiskasvanu ning see on rohkem kui varasematel kordadel.

Piiri pargis jooksjate hulgas on ülekaalus kooliõpilased. Lisaks Jõgevamaa koolinoortele võistlevad ka Tartu, Jõhvi ja Rakke poisid ja tüdrukud. Jõgeva linnavalitsuse toetuse tõttu pole jooksjatel tänavu tarvis osavõtutasu maksta. Pargijooksjad jagunevad kümnesse vanuserühma ning distantside pikkused ulatuvad 200 kuni 2000 meetrini. Peakohtunikena jälgivad jooksu spordipedagoogid Viktor Nõmm ja Rainer Võsaste.

Tänavuse pargijooksu kõigil neljal kevadisel etapil on oma vanuseklassides esikoha võitnud Eliina Valdmaa (1994), Taimar Siirak (1983), Anneli Alt (1982), Ago Mägimets (1976) ning Anatoli Muhhanov (1954).

“Pargijooksu vanema meesteklassi rajarekord kuulus kuni kolmanda etapini Viljo Emajõele Põltsamaalt, kellel ka lapsed võistlusel agaralt kaasa löövad. Neljandal etapil ületas aga tema rajarekordi Ago Mägimets Kuremaalt,” rääkis Aimur Säärits.

“Paljud ei tule Piiri parki võitmise eesmärgil, vaid selleks, et mõõta oma sportlikke võimeid naabrimehe, sõbra või tuttavaga. Selle sihiga olen minagi esimesed pargijooksud kaasa teinud,” märkis ta.

Kaheksaetapilise pargijooksu ülejäänud neli etappi toimuvad sügisel.

JAAN LUKAS


Hollandist Siimustisse kulda ja hõbedat

Pühapäeval Hollandis lõppenud Euroopa Eriolümpia suvemängudelt tõi Siimustis Kiigemetsa koolis õppiv 14-aastane Arvo Leiten koju nii kuld- kui ka hõbemedali ning esines edukalt teatejooksu võistkonna koosseisus.

Kokku osales Hollandis Groningenis 27. maist kuni 4. juunini peetud Euroopa Eriolümpia suvemängudel 51 maad 2000 sportlasega. Eesti Eriolümpia lähetas sinna osalema üheksa noort sportlast, kes valiti välja kogu möödunud aasta kestnud võistlusteseeria põhjal. Seega oli sõel Hollandisse pääsemiseks väga tihe ning valituks osutusid vaid eriliselt edukad ja tublid. Arvo Leiten pääses eriolümpial esinema ühena üheksast ning Kiigemetsa koolist ainsana. Ülejäänud kaheksast noorest oli neli Palivere koolist ja neli Saaremaalt Kallemäe koolist.

Arvo tõi Hollandist Siimustisse kuldmedali 400 meetri jooksus ja hõbemedali kaugushüppes. Peale selle osales ta 4 x 400 meetri teatejooksu võistkonnas, kes saavutas neljanda koha. Arvoga oli eriolümpial kaasas tema treener, Kiigemetsa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Reino Hobolainen. Sõitu Hollandisse toetasid Jõgeva vallavalitsus ja Kiigemetsa kooli direktor Janne Vilms.

VAIKE KÄOSAAR



MITMESUGUST

Hobune Tornaado sai Saarel staariks

Lastekaitsepäeval oli Saare vana mõisasüda täis lapsi. Peamiselt kulges tegevus kohaliku koduloomaaia ja teatri ümber. Saare koduloomaaial on alanud teine turismihooaeg.

Keset koduloomaaeda tõmmati peopäevale kohaselt masti lipp. “Elu ja teater sinu sees ja ümber” — sellise nimetuse alla olid korraldajad koondanud erinevad lastekaitsepäeva ettevõtmised Saare mõisas.

Südapäevaks kogunesid valla lapsed koduloomaaeda, kus avati laste joonistuste näitus. Joonistusi oli kõikjal, aedade ja majakeste küljes ning lihtsalt nööril. Kõik joonistajad said selle päeva mälestuseks meene, parimatele aga anti autasud. Viimaste selgitamisega oli aga žüriil olnud päris tegu, sest veebruarikuus välja kuulutatud võistlus oli toonud kokku joonistusi üllatavalt suurel hulgal.


Loomad läksid tähelepanust ärevile

Õige varsti aga koondus kogu lastehulga tähelepanu koduloomaaia asukatele. Sellisest erilisest imetlemisest ja saginast sattusid loomad isegi pisut ärevile. Vaid kits Miina ja hobune Tornaado ei lasknud ennast häirida ja näisid seesugusest kohtlemisest isegi meelitatud olevat. Kitsemamma on loomaaias küll juba teist aastat, hobune on seeeest kõige viimane tulija.

Kui aga mõisakeskusesse jõudis kohale stuudioteater Minerva, jäi loomaaias esialgu harjumatult vaikseks. Õige varsti hakkas saabuma mõnekaupa külastajaid nii lähemalt kui ka kaugemalt nii nagu koduloomaaias ikka. Kui teatrirahvas oli lapsi juba küllalt lõbustanud, viidi lapsed ekskursioonile mõisa ja Saare järve äärde looduse õpperajale. Hilisemal pirukapiknikul selgitati lõplikult välja ka laste lemmikloom koduloomaaias. Nagu arvata võiski, osutus selleks hobune Tornaado. Teisele kohale arvati kass koos poegadega.

Tornaado aga võitis suure ülekaaluga ning käitus otsekui seda ette teades täieliku staarina, lastes end uhkelt lastel paitada ja patsutada.


Nagu loomapidamine ikka

Loomaaia perenaine Merily Tubin ja tema abiline Kaido Lüütsepp on tähtsa päeva puhul esimest korda selga pannud uued päikesekollased särgid koduloomaaia kirja ja piltidega. Väikesekasvulist ja habrast Merilyd jätkub kõikjale, küll külalistega vestlema, jänkupoegi lastele paitada ulatama, uttesid nurga tagant välja meelitama jne. “Uted on meil tänavu esimest korda, nad on veel natuke pelglikud, aga küll nad suve jooksul ära harjuvad. Kutsikad, lehm ja hobune on ka tänavu uued ja kir jud sead on ka uudiseks. Need saime ühelt Palamuse talunikult,” selgitab Merily.

Mõnes mõttes on loomaaia elu nagu kodune loomapidaminegi. Vaja loomadele toitu ja juua anda ning asemeid kasida, lehma ja kitsi lüpsta. Öösel tuleb muidugi valvata ka. “Teiste loomad, keda ju sügisel tagasi anda vaja. Vastutus on tegelikult suur,” märgib Kaido.

Loomatoidu esialgne varu on praegu küll olemas, aga edaspidi peab see tulema piletimüügi rahast. Tänu lehmale ei pea sellel suvel õnneks kasside-koerte ja teiste jaoks piima ostma.

“Koos loomaomanikega tähistame 2. juulil ka loomaaia esimest sünnipäeva,” lubab Merily. “Kahjuks pole meil õnnestunud kusagilt saada kalkunit ja mõned haned võiksid ka veel olla. Kui keegi saaks tuua, võiks küll teada anda, kasvatame suureks ja anname sügisel tagasi,” mainib loomaaia pererahvas.


Loomaaed lisab Saarele tuntust

Tänavuse hooaja esimese nädala jooksul on Saare koduloomaaias jõutud käia juba mitmest Eestimaa erinevast paigast. Möödunud suve jooksul käisid siin paljud, kes

Saarest enne midagi ei teadnud. Järjest rohkem on leitud teed ka Saare järve äärde suvitama. Erilist huvi peaks koduloomaaed pakkuma linnalastele, aga maakoolide lapsed, kellel endil kodus loomad, on tunnistanud, et siin loomaaias on ikka hoopis huvitavam.

VAIKE KÄOSAAR


Pritsimehed jäid veinikeldris kuivale

Esmaspäevast kuni eilseni tutvus Jõgevamaa päästeteenistuse ja maakonna vaatamisväärsustega Enköpingi tuletõrje 11-liikmeline delegatsioon.

Jõgevamaa päästeteenistusel algasid sõprussuhted Rootsi kolleegidega kaheksa aastat tagasi. Jõgeva tuletõrjujadpäästjad on saanud sealsest tuletõrjujate koolituskeskusest täiendõpet. Mullu sügisel käis seal suitsusukeldujate kursustel meilt kuus tuletõrjujat, tänavu augustis õpetavad rootslased operatiivkorrapidamist, mis on meil alles uus asi.

Enköpingi tuletõrjeohvitserid, tuletõrjujad ja parameedikud eesotsas asedirektor Ola Erikssoniga käisidki vaatamas, kuidas nende õpetatu on Jõgevamaal rakendunud. Käidi meie kõigis viies komandos. Külalistele valmistas üllatust, et Põltsamaale on nõnda kiiresti, odavalt ja hästi ehitatud ning sisustatud uus depoohoone.

Külalised käisid ka Elistvere loomapargis, Härjanurme kalatalus ja Põltsamaa veinikeldris. Pakutud Lossivein jäi neil aga maitsmata, kuna tuletõrjepealik Eriksson ütles, et nende pritsimeestel ei sobi ka külas olles töö ajal juua.

ARDI KIVIMETS



Vooremaa

Neljapäev, 8. juuni 2000. a.

Silotegu käib täie hooga

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Teisipäeval sõlmiti Jõgeva haiglale kasulik sponsorleping

RAIVO SIHVER


Pala valla paarsada peret aukliku katusega

ARDI KIVIMETS



ARVAMUS

Omavalitsusjuhid rääkisid koolide rahastamisest

JAAN LUKAS


KIRJAD

Sadamast ja isiklikust panusest

VÄINO KORELA,

Mustvee linnavolikogu liige, Isamaaliidu Mustvee osakonna esimees


Küsitletutest oli töötu olnud vaid veerand

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Tõuseb — ei tõuse

VAIKE KÄOSAAR



MAJANDUS

Metsaärimees nagu orkester

RAIVO SIHVER


Kütuse kontrollimisreidide tulemustest

AINO LILLEMÄGI,

Riigi Tarbijakaitseameti Jõgeva Talituse juhataja


Metsameestest püstolikangelased

RAIVO SIHVER



KULTUUR

Genialistid ja evangelistid möllutasid Virtuse trepil vihmas

MARGUS KIIS


Kiigemetsa lapsed Euroopa kultuurilinnas

RIINA MÄGI


Kümme aastat Jyväskylä ja Jõgeva kooli sidemeid

VAIKE KÄOSAAR


Vaimastvere õpilaste tööd Tallinnas näitusel

RIINA MÄGI


Jõgeva Gümnaasiumi tantsijad käisid Bauskas festivalil

RIINA MÄGI



SPORT

Piiri park on jooksupark

JAAN LUKAS


Hollandist Siimustisse kulda ja hõbedat

VAIKE KÄOSAAR



MITMESUGUST

Hobune Tornaado sai Saarel staariks

VAIKE KÄOSAAR


Pritsimehed jäid veinikeldris kuivale

ARDI KIVIMETS