Vooremaa
Lambakasvatus muutub tulusamaks
Lambafarme Jõgevamaal pole. Küll aga kasvatatakse lambaid talumajapidamistes.
Palamuse lähedal Kivimäe külas asuva Tohiku talu peremees Ülo Kuusk sai esimesed põhjalikumad lambakasvatuse alased kogemused 1958. aastal Vjatšeslav Molotovi nimelise kolhoosi lambakarjasena. "Minu valvata oli 162 lammast. Palka maksti 501 rubla, mille eest ostsin jalgratta, paar rubla jäi ülegi. Samuti kasvatati lambaid minu vanemate kodumajapidamises Prossa järve ääres," meenutas ta.
Tohiku talus on praegu üheksateist lammast ja neli jäära: nii eesti tumedapealised, eesti valgepealised kui ka ristandlambad. Nii mõnelgi karjamaal hoitakse lambaid ketis. Tohiku talu maadel lastakse neil aga vabalt olla. "Loom vajab vabadust, mitte aga ahistamist. Hoian lambaid karjas koos lehmadega, sest need loomad sobivad omavahel hästi kokku," rääkis peremees.
"Lambad hakkavad indlema augusti teisel poolel. Jäärad, nagu isased ikka, kipuvad siis lammaste pärast kaklema ning mõnigi tugevam võib nõrgema surnuks lüüa. Minu lambakarjas pole sellist tragöödiat õnneks olnud. Lammaste poegimisperiood kestab jaanuarist märtsini ning ühel aastal sünnivad tavaliselt pooled uted ja pooled jäärad.
Esimesel eluaastal on nii lambad kui ka jäärad arad ja heatahtlikud. Pärast seda võib aga jäär või oinas tigedaks muutuda. Kuuekümnendate aastate keskel lõi üks kuri oinas mu isa karjamaal pikali, mispeale isa vihaseks sai ning oina tappis. Mind pole jäärad ega oinad veel rünnanud. Igaks juhuks panen aga karjamaale minnes pükstele tõstjavöö, millega on hea end tigeda looma vastu kaitsta," ütles Kuusk, keda spordisõbrad teavad kui tuntud sangpommitõstjat.
"Mõni suur ja turske jäär on aga ka täiskasvanuna võrdlemisi kartlik. Leidub ka sõbralikke isasloomi, kes näiteks õhtul lauta minnes peremeest uksele ära saatma tulevad," rääkis Tohiku talu peremees.
Tohiku talu lambakarja isasloomade saatus on üsna ühesugune. Sageli leiavad nad oma otsa selleks, et nende lihast šašlõkki valmistada. Viimase jäära lasi Ülo Kuusk tappa (ise ei tapa ta oma koduloomi kunagi) enne mihklipäeva ja selle looma lihast tehtud šašlõkki müüs tema tuttav Paunvere laadal. Ka Ülo Kuusk ise on mitmel rahvaüritusel, näiteks Palamuse valla päevadel, jäära (oina) lihast küpsetatud šašlõkiga kaubelnud.
"Villa vahetasin varem firmas Argoslõng lõnga vastu. Nüüd on see ettevõte pankrotistunud. Nõudlus villa järele on aga praeguseks üldiselt tõusnud. Ise turustan nüüd villa enamasti kokkuostjatele," rääkis Ülo Kuusk.
Põllumajanduse registrite ja informatsiooni keskuse peaspetsialist Ranne Jäme märkis: "Jõgevamaal ringi sõites võib märgata, et lammaste arv on viimasel ajal suurenenud. Ühtlasi on suurenenud ka nõudlus lambaliha järele. Eestis ei jõutagi nii palju lambaliha toota, et katta siseturu vajadust."
JAAN LUKAS
Täna selgub ASi Adavere Lihatööstus varade ja võlgade tegelik seis
Täna kirjutab lihatööstuse endine juht Harri Nukke alla ASi Adavere Lihatööstus võlausaldajate koosolekule esitatavale varade ja võlgade nimekirjale.
Siis selgub ettevõtte olukord, kui palju ollakse võlgu ning milline on varade tegelik seis. Enne kooskõlastamist ei soovinud pankrotihaldur Toomas Saarma täpseid numbreid avaldada. Samas tunnistas ta, et midagi olulist ses osas muutunud ei ole. Erinevatele võlausaldajatele võlgneb lihatööstus üle 30 miljoni krooni, sh Jõgeva Maksuametile ligi 3 miljonit krooni. Pankrotihaldur teeb 16. oktoobril toimuval võlausaldajate koosolekul ettekande.
Toomas Saarma sõnul ei mõjunud see nädal, mil ettevõtet juhtis Harri Nukke, firma käekäigule eriti hästi. Korrastamist vajavad nii lepingupartnerite vahelised suhted kui ka ettevõtte sisemine struktuur (juhtimine, töötajate arv jne).
"Vaja on selgeks teha ettevõtte tegevuse jätkamise kavatsus ja vajadus ning kanda see ette võlausaldajate üldkoosolekul," ütles Vooremaale pankrotihaldur ja lisas: "Eesmärgiks on ettevõtte tegevuse jätkamine ja pankrotivara müümine töötava ettevõttena."
Tegevjuht Robert Jaani lausus, et ettevõttes käib tavaline rutiinne töö.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel tähistasid Torma, Sadala ja Laiuse kooli õpetajad õpetajatepäeva ühise matkaga looduse õpperadadele. Eile pidas koosolekut vallavolikogu eestseisus. Eeloleval pühapäeval on Vaiatu rahvamajas eakate sügispidu koos külalistega Ida-Virumaalt.
Möödunud neljapäeval oli Maarja Keskkoolis kohtumine Toomas Prooveliga. Reedel tähistasid Tabivere ja Maarja keskkool ühiselt õpetajate päeva ning toimus kohtumine Toomas Prooveli ja tema treeneri Aavo Põhjalaga. Möödunud nädal oli Maarja Keskkoolis värvide nädal, käesolev nädal on aga kuulutatud koolis hõimunädalaks. IX—XII klassile korraldatakse selleteemaline viktoriin, peetakse uusima rahvalaulu võistlus. Homme on Tabivere rahvamajas Tartu lasteteatri etendus. Elistvere loomapargis alustatakse neljapäeval päkapikukooliga.
Möödunud nädala kolmel päeval viibisid Soomes vallavanem Jüri Morozov ja Saare aktiviseerimiskeskuse projektijuht Astrid Säälik, kes tutvusid sealse töötute olukorraga.
Sellel nädalal on Adavere koolis terve nädala kestvad hõimupäevad. Kirjutatakse kirjandeid ja referaate sugulasrahvaste kohta ning joonistatakse pilte. Lustivere koolis kestavad kogu selle nädala koolisisesed meistrivõistlused kabes. Adavere koolis on täna õppenõukogu koosolek. Homme ja ülehomme korraldatakse Adavere koolis teine etapp Online viktoriinis osalemisel interneti vahendusel. Neljapäeval saadetakse Lustivere hooldekodus pensionile kauaaegne juhataja Ilme Allikmäe. Neljapäeval peab koosolekut Adavere kooli hoolekogu. Reedel korraldatakse Esku LasteaedAlgkoolis I—III klassi mängude õhtu.
Täna on kultuurikeskuses 17 linna veeprogrammi programminõukogu koosolek, mille päevakorras on projektide kokkupanemise küsimused, järelvalvekomitee ettevalmistamine jm. Linnapea Margi Ein osaleb täna Eesti Linnade Liidu laiendatud juhatuse koosolekul.
Möödunud teisipäeval oli vallavalitsuse istung, kus arutati maaküsimusi, tehti muudatus OÜ Puurmani OV juhatuse koosseisus ning tegevusvaldkonnas.
Eile oli vallavalitsuse istung, kus kinnitati ka vallavalitsuse uus koosseis. Valiti uus revisjonikomisjoni esimees. Homme ja ülehomme viibib vallavalitsuse pearaamatupidaja Riina Otsa raamatupidajate põhikoolituse teisel seminaril Tallinnas Eesti Haldusjuhtimise Instituudis. Eilsest alustati uut hooaega Pala kultuurimajas. Homme möödub neli aastat traagiliselt lõppenud liiklusõnnetusest Pala lastega. Reedel annab Pala senine vallavanem Raivo Vadi ametlikult volitused üle uuele vallavanemale Kalev Kursile.
Valla delegatsioon viibib 10.—12. oktoobrini Soomes Ikaalises kultuuripäevadel. Reedel on vallavolikogu istung. Kaarepere rahvamajas on reedel lastedisko. Laupäeval korraldavad Kaarepere rahvamaja taidlusringid sügiskorrastuse.
Möödunud nädalal korraldati linnas mõttetalgud linna arengukavast. Eeloleval reedel on linnavolikogu istung, kus tuleb arutusele ka Mustvee 2. Keskkoolile uue nimetuse omistamine.
Täna on vallavalitsuse istung. Reedel on Kasepääl pensionäride klubi Pilliroog õhtu.
Möödunud neljapäeval oli Laiuse pastoraadis valla pedagoogidele pidulik koosviibimine ning jälgiti kontsertprogrammi "Kuninga loal". Homme on Laiusel valla laste jooksu seeriavõistluse IV etapp. Neljapäeval avatakse Vaimastveres renoveeritud perearstipunkt. Reedel korraldatakse Laiuse koolis jäneste ristimine.
Möödunud neljapäeval jätkati nädal tagasi pooleli jäänud linnavolikogu istungit. Eile oli linnavalitsuse istung, mille käigus kohtuti politseiprefektuuri esindajatega. Täna õhtul on Jõgeva muusikakooli saalis Eesti Kontserdi kontsert, kus astuvad üles Vello Jürna ja Mart Sander. Samas autasustatakse linna heakorrakonkursi parimaid. Kolmapäeval avatakse Jõgeva kunstikoolis Kairit Tiidu ja Kait Kipperi ühisnäitus "Duett". Samal päeval on maavalitsuses maakonna alaealiste komisjoni istung. Neljapäeval peab istungit õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise maakonnakomisjon. Maavalitsuse sotsiaal ja tervishoiuosakonnas toimub maakondlike terviseedenduse projektide arutelu. Linnavalitsuses on neljapäeval arutelu linna muuseumide teemal, osalevad ka Betti Alveri fond ning linnavalitsuse haridus ja kultuurikomisjon.
ARVAMUS
Jõgevamaa omavalitsused ei soovi haldusterritoriaalseid muutusi
Vastavalt siseministeeriumi välja töötatud kohaliku omavalitsuse haldusterritoriaalse korralduse muutmise ettepanekute koostamise juhistele esitasid Jõgevamaa linna- ja vallavolikogud 1. oktoobriks maavanemale oma seisukohad võimalike haldusterritoriaalsete muutuste kohta maakonnas.
Arvamust haldusterritoriaalse reformi ettepanekute kohta avaldasid kõik 13 Jõgevamaa kohalikku volikogu. Lisaks on maavanemale laekunud Ida-Virumaa Lohusuu vallavolikogu arvamus, et ajaloolis-kultuuriliselt kujunenud sidemete alusel võiks Lohusuu vald tulevikus ühineda Mustvee linnaga.
Jõgeva linnavolikogu hinnangul võiks Jõgeva tulevikus olla ühe suure omavalitsuse keskus, mis lisaks Jõgeva linnale ja vallale hõlmaks ka mõningaid Palamuse, Puurmani ja Pajusi valla piirkondi. Ükski teine kohalik volikogu praeguse haldusterritoriaalse korralduse muutmist ei soovi.
Enamik volikogude arvamusi ütleb ühel või teisel moel välja, et valdadel on õigus olla omaette ja praegustes piirides. Tabivere vallavolikogu põhjendab otsust vald praegustes piirides säilitada elanike hulgas läbi viidud ulatusliku rahvaküsitlusega, kus 63,3 protsenti vastanutest arvas, et piiride muutmist pole vaja.
Rahvaküsitlus on läbi viidud ka Puurmani vallas, kus nähakse võimalust tulevikus ühineda Tartu maakonna Laeva vallaga. Mõned kohalikud volikogud (Palamuse, Põltsamaa linn ja vald) näevad teatud tingimustel ja naabrite nõusolekul võimalust, et omavalitsus ühineks oma ajaloolise või funktsionaalse tagamaaga. Põltsamaa linna ja vallavolikogu olid otsustavalt vastu viimasel ajal avalikkuse tähelepanu pälvinud 15 suurvalla ideele.
Paljude kohalike volikogude otsustes märgitakse, et haldusreformi ettevalmistus on nõrk ning enne otsustamist on vaja läbi viia täiendavaid uuringuid, küsitlusi ja analüüse.
Neljapäeval omavalitsuste volikogude ettepanekutega tutvunud maakondliku haldusreformikomisjoni istungil märgiti, et omavalitsuste kevadine aimatav koostöövalmidus haldusterritoriaalsete muudatuste kavandamiseks on suve jooksul suuresti vähenenud. Tõdeti, et selle üheks põhjuseks võivad muuhulgas olla ka riigi tasandil antud erinevad signaalid haldusreformi võimaliku läbiviimise kohta.
PEEP LILLEMÄGI
KIRJAD
Üks poiss tuli hiljuti muusikakooli väga kurvalt ja teatas, et ta peab muusikaõpingud katkestama, sest "päris" koolis antakse nii palju õppida, et pillimänguks aega ei jää. Ta olevat ühel päeval aega võtnud ja õppinud korralikult kõik ära, mis koju anti. Kulus seitse (!) tundi.
Psühholoogid ütlevad, et tänapäeva kool on sobiv vaid sangviinikutele — kiiresti ühest ainekabinetist teise, suurel hulgal infot, palju erinevaid inimsuhteid. On aga ju veel flegmaatikud ja melanhoolikud, kes vajaksid aega süvenemiseks ja asjade üle järele mõtlemiseks, tegevusi väiksemates gruppides. Neid lapse erinevaid vajadusi arvestavad alternatiivsed pedagoogikad.
Alternatiivpedagoogikal on mitu erinevat suunda (aktiivsuspedagoogilised, sotsiaalpedagoogilised, vabaduspedagoogilised ja kunstikasvatuslikud). Kõiki suundi siduvaks ühiseks eesmärgiks on kasvatada vaba, loov, algatusvõimeline inimene.
Kõigest sellest on võimalik täpsemalt kuulda 14. oktoobril kell 10.30 algavas loengus, mis toimub Jõgeva kiriklas Aia tn 7. Lektoriks on Eesti tipppedagoogikateadlane Tiiu Kuurme. Oodatud on pedagoogid, lasteaiakasvatajad, pühapäevakooli õpetajad, lapsevanemad, vanemate klasside õpilased ja kõik huvilised.
Loeng on tasuline (orienteeruvalt 50 kr).
ANU PIISKOPPEL
On inimesi, kes teavad, kuidas asjad olema peaksid, ja nad ei hoia oma teadmisi vaka all, vaid avaldavad koosolekutel, raadioküsitlustel ja ajakirjanduses. Ja on inimesed, kellel asjad ei ole selged, kellel tekib küsimusi.
Aleksei Budõlini medalivõit jätab Aleksander Kõrgesaare ükskõikseks kahel põhjusel. Esiteks — Budõlin on teisest rahvusest. Kas see ei ole lausa rassistlik seisukoht: inimene ei ole hea selle pärast, et ei ole õigest rahvusest?
Teiseks — Budõlin on AK-le võõras inimene. (Kui oleks oma küla mees olnud, ei oleks ehk 500 000 kroonistki kahju hakanud?) Enamusel inimestest ei ole ühtegi tuttavat tipptegijat ükskõik, kas spordis, kunstis või teaduses, ja seega peaksid nende saavutused meid külmaks jätma. Kristiina ©miguni, kes on poolenisti teisest rahvusest, on enamus näinud ainult televiisoriekraanil, ometi tunneb tema võitudest rõõmu suurem osa rahvast.
Kas 500 000 krooni on suur või väike raha? Ühele inimesele on see üsna suur, kuigi paljud riigid premeerisid oma sportlasi heldemalt. Kui jagaksime selle raha meie pensionäride vahel ära, saaks iga inimene ühe krooni ja paarkümmend senti. Erki Noole miljoni eest saaks iga pensionär juba kaks ja pool krooni. Ei tea, kui palju pensionäre sooviksid seda, et Erki Nool (ja ka Eesti) oleks kuldmedalita, et tema saaks 2,5 krooni taskusse panna. Kogu sportlaste preemiaraha jagamisel pensionäride vahel ei tuleks ühe inimese kohta kümmet kroonigi.
Kui me ei taha, et koos tänaste pensionäridega kaob kogu rahvas ja riik, peame mõtlema ka teistele rahvastikurühmadele ja eelkõige noortele. Paljudes riikides pööratakse spordile palju suuremat riiklikku tähelepanu kui Eestis, mõnes riigis on ametis isegi spordiminister.
Spordi tähtsus noorte kasvatamisel on hindamatu. Noortel, kelle aeg on täidetud treeningutega, on palju väiksem oht sattuda kuritegelikule teele või narkomaanide hulka. Spordis saadud karastatus annab neile palju paremaid võimalusi ükskõik, missugusel elualal läbilöömiseks. Treenijal peab aga olema silme ees eeskuju, kelle sarnaseks tahetakse saada.
Kas sportlane võib olla kangelane? Igatahes teised rahvad arvavad nii. Mõnes riigis on neile koguni ausambaid püstitatud, näiteks soomlased Paavo Nurmile. Leedulased austavad oma Sabonist, tšehhid Emil Zatopeki, igal rahval on oma spordikangelased. Kas meie küllaltki levinud arvamus, et sportlased on ühed tühikargajad ja riigi raha raiskajad, on ikka õige?
AAREN PILLESAAR
Jõgeva haiglas ühinetakse hoiatusstreigiga
16. oktoobril korraldatava üleeestilise keskastme tervishoiutöötajate hoiatusstreigiga ühinevad ka Jõgeva haigla õed, velskrid, laborandid ja ämmaemandad.
2. oktoobril toimunud Jõgeva haigla keskastme tervishoiutöötajate volikogu koosolekul otsustati ühineda Eesti keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu välja kuulutatud ühetunnise hoiatusstreigiga, mis saab teoks 16. oktoobri hommikul kella kaheksast üheksani. "Hoiatusstreigi ajal katkestame plaanilise töö. Mõistagi jätkame erakorralise abi osutamist nii haiglas kui ka kiirabiväljakutsetel," ütles Jõgeva haigla keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu usaldusisik, kirurgiaosakonna vanemõde Ave Traks.
"Oleme hoiatusstreigist informeerinud haigla juhtkonda ja kohalikku omavalitsust. Streikides ei protesteeri me haigla juhtkonna tegevuse vastu, vaid juhime tähelepanu probleemidele, mis vajavad riiklikul tasemel lahendamist, et keskastme meditsiinitöötajate töötasu suureneks," lisas ta.
Jõgevamaa keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu esinaine, Jõgeva haigla siseosakonna vanemõde Marju Veedla märkis: "Põltsamaa haiglas hoiatusstreigiga ei ühineta, sest selle raviasutuse õed on kutseliidust välja astunud. Samuti ei peeta streikimist vajalikuks Mustvee tervisekeskuses, mis on munitsipaalasutus."
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
Kadunud Vladimir Iljitš UljanovLenini kunagi nii paljukorratud fraasidest on ilmselt mällusööbivaim lühike ja lööv "Õppida! Õppida! Õppida!" Ja kui suurem osa tema vaimupärandist on ajaloo prügikasti heidetud, siis nimetatud fraas kõlbaks edukalt pruukida praegugi. Kas või näiteks eile alanud täiskasvanud õppija nädala lipukirjana.
Õigupoolest kõlab nimetatud fraas nüüd palju veenvamalt kui ajal, mil see loosungile maalituna igas külakooliski kõige nähtavamal kohal rippus. Sest kui tollal jätkus tööd ka vähem haritutele ja kord soojale kohale potsatanu võis seal aastakümneid ilma end täiendamata vegeteerida, siis nüüd ei piisa töö leidmiseks iga kord kõrgkoolidiplomistki ning tõenäosus, et tööinimeseelu jooksul kordpaar sunniviisiliselt eriala vahetada tuleb, on üsna suur. Rääkimata sellest, et eriala piires kogu aeg midagi juurde õppida tuleb.
Tundub, et õppimine ongi Eestis oluliselt rohkem moodi läinud kui varem. Koolitusfirmasid on Eestisse siginenud kui seeni pärast vihma, paljudele organisatsioonidele pakuvad koolitusabi välispartnerid jne. Välisabina tulevasse koolitusse on eestlane õppinud paraku teatavate reservatsioonidega suhtuma: pahatihti peavad välispartnerid eelkõige silmas seda, et omapoolsetele koolitajatele tööd ja leiba anda, kuigi Eestist leiaks sama raha eest paremaid lektoreid ning ka tõlkimise pealt hoitaks kokku aega ja raha.
Kindel on ka see, et kaugeltki mitte kõik täiskasvanud, kes tänapäeva Eestis õppida tahaksid, ei saa seda endale lubada. Esimene känd, mille taha asi seisma jääb, on tavaliselt raha. Iseasi, kui tööandja on töötaja enesetäiendamisest huvitatud: siis on ta nõus koolituse kinni maksma ja vaatab sallivalt ka sellele, kui too koolis käimise tõttu töölt puudub. Vastasel korral aga peab õpihimuline sponsoreid otsima või ise endale sponsoriks hakkama. Väikeses maakohas elaval inimesel lisanduvad koolitusrahale sageli ka sõidu ja ööbimiskulud ning pikad kodust eemal olekud, sest kohapeal on koolitusvõimalused kitsad või olematud. Nii et ka ses suhtes pole Eestimaa inimesed sugugi võrdses seisus.
Skandinaavia ja muudki maad on üsna tihedalt täis tipitud rahvakõrgkoole, kus laialdased töötajate massid, nagu nõukogude ajal öeldi, huviharidust või töises mõttes vajalikke teadmisi omandavad. Mõni arglik katse sellist kooli luua on tehtud Eestiski, aga siiani veenvamate tulemusteta.
Palamuse on Eesti hariduselus sümboolse tähendusega. Oleks ilus, kui sõpruslinna Ikaalise ja Soome haridusvalitsuse toel hiljuti Palamusel käivitatud ulatusliku koolitusprojekti tulemuseks oleks tõepoolest elujõulise rahvakõrgkooli tekkimine.
10. oktoober 2000
MAJANDUS
Tabiverelased Tartu tõmbetuules
Jõgevalt paarkümmend kilomeetrit Tartu pool paiknev Tabivere vald ei ole oma 200,4 ruutkilomeetriga suuremate seas, pigem vastupidi. Väiksemad vallad on Pala (154,7 km 2 ) ja Kasepää (40,8 km 2 ). Ligi 30 kilomeetrile väljavenitatud vald on paljudes kohtades küllaltki kitsas, näiteks Elistvere kandis ainult 4 km lai.
Piirkonna 25 külas elab ligi 2700 inimest, sh Tabiveres 1100 ja Maarjas 320 inimest. Mõlemas asulas suureneb rahvaarv. Veel 1979. a elas Tabiveres 818 ja Maarjas 288 inimest. Erinevalt teistest valdadest ei näi ka valla elanikkond vähenevat. Nii elas valla territooriumil 1959. a 1937, 1970. a 1776, 1979. a 2741 ja 1989. a 2766 inimest.
Head ühendusteed ja Tartu lähedus
Tabivere alevit läbib nii Jõgeva—Tartu maantee kui ka samasuunaline raudtee. Tartu on Tabiverest 20 ja Jõgeva 26 km kaugusel. Umbes 180 inimest käib tööle Tartusse. Ametnikud ja teenistujad sõidavad aga ametisse Jõgevale.
Tänu eeltoodule on Tabiveres korterid kallimad kui Jõgeval. Nii maksab 4-toaline korter 70 000, 3-toaline 50 000 ja 2-toaline 40 000—50 000 krooni. Ka küttega ei ole probleeme. Gaasitrassi lähedus on võimaldanud muretseda majadele lokaalgaasikatlamajad.
"Olime ses osa ühed esimesed. 1997. a paiku viisime alevi 13 maja lokaalküttele. Kolm paljukorterilist maja jäeti ahjuküttele edasi. Tänu sellele läks küte poole odavamaks," kommenteeris toimunut vallavanem Aare Aunap.
Kõik ei ole aga pilvitu. Tarbijad on OÜle Tabivere Kommunaal võlgu 300 000 krooni. 19. septembril koos olnud vallavolikogu otsustas kohustada kommunaalettevõtet nõudma võlad sisse ning lülitama kütte ja sooja vee süsteemist välja tarbijad, kelle võlg ulatub üle 10 000 krooni.
Vallavanem Aare Aunap ei usu, et Tabivere näol on tegemist Tartu magalaga. "Paljud käivad küll Tartusse tööle, kuid nad võtavad osa ka kohapealsest elust," teatas ta.
Põllumajanduses tõusude ja mõõnadega
Kunagisest tugevast Saadjärve kolhoosist on järele jäänud ainult mälestus. Viimased esimehed, Villu Kottise ja Leonhard Teever, on leidnud aga koha Tabivere valla XX sajandi inimeste seas.
AS Jõgeva Viljahoidla kasvatab Maarjas ligi 1700 siga ja Tabivere Veski laudas 570 sarvekandjat, sh 380 lüpsilehma. Koogi ümbruses tegutseb OÜ Maheiko, mis on spetsialiseerunud heinaseemnekasvatusele. Maarjas kasvatab soomlane Juhka Temonen teravilja. On ka neli suuremat tegevtalunikku, igaühel on umbes 100 hektarit maad. Tegutseb kaks suuremat puuvilja- ja marjakasvatajat ning palju väiksemaid põllumehi.
Vallavanema Aare Aunapi teatel on vallas palju söötis maid ja umbrohuväljasid. Kümnele maaomanikule saadeti eelmisel kuul hoiatuskirjad. Vaba maad on ligi 2500 hektarit. Kokku on maad 20 040 hektarit, millest 2. oktoobri seisuga on katastrisse kantud 14 273,04 hektarit.
Vallavanem on maakorraldusega rahul. Kohus on kahel korral pidanud arutama uue maakasutaja ja tagasitaotleja vahelisi konflikte. Nimelt on tagastatavale maale kolhoosikorra ajal peale ehitatud uued hooned. Omanik nõuab oma tagasi, kuid maa on juba elamu juurde enne ära erastatud.
Suuremad tööandjad
Rohkem kui 30 inimesele annab tööd põllumajandus- ja muid masinaid tootev OÜ Same. Ehitatakse rullsilo valmistamise masinaid. Kultivaatoreid turustatakse Eestis ja Lätis. Praegu toodetakse kuut mudelit liivapuisturit ja erinevaid marke lumepuhureid. Toodang eksporditakse Rootsi.
OÜ Carlina tegeleb metsa ülestöötamisega ja saematerjalide tootmisega. OÜ Baltic Connexions töötleb puitu ning ekspordib puidumaterjale. Esindatakse Rowlinson Timber Group‘i Inglismaalt ja valmistatakse kahele sealsele mööblivabrikule valmistoorikuid. Aastas eksporditakse kolme sadama (Tallinn, Riia, Peterburg) kaudu 10 000—12 000 tihumeetrit saematerjali.
Kahes firmas kokku töötab 45 inimese ümber. Alles loodud puidufirmas OÜ Global võib vallavanema Aare Aunapi arvates tööd saada 20 inimese ringis.
Äksi Puhkemaja annab tööd 21 inimesele. Peale majutusteenuste pakkumise tegeldakse ka ehitusalal.
Kokku tegutseb vallas rohkem kui 20 väiksemat, 1—2 inimese ettevõtet. Füüsilisest isikust ettevõtjaid on vallas üle 25: kes püüab kala, kes lõikab juukseid. Ka kooli koristamine on antud FIE kätte, kes on omakorda palganud tööd tegema 4—5 inimest. Õpilasliine teenindab kolm eraettevõtjat.
Turismimajanduse killud mosaiigiks kokku panemata
Uuemaks turismimagnetiks on tõusnud Elistvere loomapark. Tegutsema on hakanud OÜ Elistvere Puhkeküla, mis annab esialgu tööd kolmele inimesele. Endises silotornis töötab kohvik. Eesmärgiks on anda Elistvere loomapargi külastajatele teisi teenuseid, nagu toitlustamine, majutamine, konverentsiteenused jne.
Peale Äksi Puhkemaja tegeleb turismi alal veel Mäe-Mihkli turismitalu. Raigastvere järve ääres on Tartu elanike suvilate rajoon. Vooremaa suurim (7,08 km 2 ) ja sügavaim (24 m) järv on Saadjärv, millest osa asub Tartu maakonnas. Järve kasutamisele võtmise osas on arenguruumi küllaga. Terve järve majandamiseks on paar aastat tagasi loodud OÜ Saadjärve Rannad, mille tegevusaladeks on turismiteenindus ja randade korrashoid. Projekti ei ole suudetud aga realiseerida.
Tabivere sümboliks kujunenud tuulik seisab juba aastaid tühjana. Vallavanema Aare Aunapi sõnul on plaanis tuulik eraisikult välja osta ja teha sinna noortekohvik.
Vooremaal asub mitu valda. Vooremaa kui terviku teadvustamise asemel tuntakse aga erinevaid objekte, näiteks Kuremaa ujulat, Palamuse alevikku, Elistvere loomaparki ja veel ühtteist. Need on aga killud Vooremaast, siiani terviklikuks mosaiigiks kokku panemata.
Tabivere vallavolikogu esimehe Kalev Raudsepa arvates oleneb turismimajanduse tulevik sellest, kas Vooremaast kui tervikust saab üks turismiobjekt või mitte.
Hulljulged ideed
Äksile on kuulsust toonud Äksi nõid, Tabiverele aga puidutöötlemisettevõtte rajamise superprojekt. Nimelt anti mõned aastad tagasi ajalehtede kaudu lugejatele teada, et Tabiverre kavatsetakse rajada suur saekaater ja plaaditehas. Kuna asju aeti Kanada valitsuse tasemel, siis tundus kõik teostatav olevat.
Esialgne hoog on aga jahtunud. Päris liiva see ettevõtmine veel jooksnud ei ole,
sest igal aastal annavad idee autorid endast märku. Eks aeg näita, kas õhulossid ka kunagi tegelikkuseks saavad.
Hariduselu kammitseb suurlinna lähedus
Vallas tegutseb kaks keskkooli: Tabivere ja Maarja. Esimeses on 240, teises 165 õpilast. Umbes 35 õpilast käib Lähte Gümnaasiumis ja 50 Tartu linna koolides. Vallavalitsus pigem soosib kui takistab neid tendentse. Näiteks kompenseeritakse Tartus õppijatele osaliselt kooli sõidu kulud. Tabiveres tegutseb lasteaed ja Maarjas lastetuba.
Õpilaste arvu järgi palgaraha jagamise tõttu napib aga õpetajate palkadeks vahendeid. "Koolivõrgu korrastamine seisab ees ja arvata on, et vald ei saa edasi minna kahe keskkooliga. Raha paneb asjad paika," arvas vallavanem.
Oma vald peaks alles jääma
Tabivere vallavalitsus otsustas teada saada, mida arvab rahvas valla piiride muutmisest. Selleks viidi rahva seas läbi vastav küsitlus. 63,3% küsitletutest arvas, et vald peaks jääma samadesse piiridesse. Kui vabariigi valitsus peaks vallad liitma, siis 44,3% küsitletutest oli seda meelt, et vald peaks liituma tervikuna. 51,7% küsitletutest arvas, et vallale oleks parim, kui liitutakse Tartu vallaga.
Küsitluse andmetel vajatakse kõige enam valla abi sotsiaal-, teede ja maaküsimuste lahendamisel ning tõendite muretsemisel. Teedeküsimused on teravalt päevakorral seetõttu, et vallateid on ainult 8 km jagu. Sama palju on ka tänavaid. Erateid on aga 150 km ringis, mille korrashoidmisele vald jõudumööda ka appi tuleb.
RAIVO SIHVER
Aktsiaselts Põltsamaa Graniit käivitab uue purustussõlme
Aktsiaseltsi Põltsamaa Graniit Rõstla karjääris kestavad praegu uue, arvult neljanda purustussõlme paigaldamistööd.
Aktsiaseltsi Põltsamaa Graniit Rõstla karjääri paigaldatakse purustussõlme, mis on valmistatud Venemaal Ni¾ni Novgorodi oblastis. "Vajaduse selle purustussõlme ostmiseks tingis tootmise mahu ja tellimuste suurenemine," ütles Vooremaale ASi Põltsamaa Graniit juhataja Endel Pajumägi.
"Meie firmas toodetakse aastas ligikaudu 100 000 tonni killustikku. Uus purustussõlm võimaldab toodangut suurendada 30 protsendi võrra ning hakata ühtlasi tootma kahte uut killustikufraktsiooni. Killustikku turustame siseturul," lisas firmajuht.
Plaanikohaselt käivitatakse uus purustussõlm selle nädala reedel.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Õpilane: "Aga see tuleb tagasi viia, hakkavad otsima ju."
Õpetaja: "Las nad otsivad, ega nad ei tea, et see minu käes on. Pärast panen salaja tagasi…"
***
Õpetaja: "Ei ma kaalunud ka kooliajal midagi, nagu kepike jooksin ringi."
***
"Ma elan nagu metsjeesus seal metsas."
***
"Kas tead, mis sind minust eristab?"
Õpilane: "Ei."
"See on minu 30-aastane lastejälgimisoskus."
***
"Mine, käi põrgu nüüd!"
***
"Olgu, see pee läheb mujale peesse."
***
"Jälle tatistate siin ja levitate pisikuid!"
***
"Kolate mööda poode ringi ja jääte direktsioonile vahele — oi, kui rumalad!"
***
"Õiges ajas õigel kohal."
***
"Ega inimene rott ole, et võib lõpmatul hulgal sigineda."
***
"See on kesksoost ja jääb eluks ajaks selleks!"
***
"Närilised sellised — võiks nagu mingi kultuuritase ka olla!"
***
"Kui ma oleks eluaeg kõik pähe õppinud, ma oleks praegu seevaldimajas!"
***
Õpilane: "Beethoven kuulis kõigest ja sai hästi aru."
***
"Kleidiäär hakkas järjest tõusma."
***
"Pööra kõik minevikuvormid olevikus!"
***
"Kasutada turvaseksi, kui teisiti tõesti ei saa…"
***
"A, B, C, D, F."
***
"Kadi, tule siia, ega me ei karda. Eks need naised peavad ikka kõik ära tegema."
***
"Hormoonid möllavad või?"
***
"… mina töötaks surmalaupäevani siis siin!"
***
"Istu kohale ja ära pahanda minuga!"
***
"Tuleb, tuleb, tuleb — ei tule."
***
"Sai mu hing täis — panin poisile pastakaga pähe."
***
Õpilane: "Julia arvas, et see pole hommik, vaid komeet, mis tuleb."
***
"Paha tuju viis muusika ära."
***
Õpilane: "Issand jumal, kui raske!"
Õpetaja: "Ei, issand ei aita."
***
"Tuleks jumal mulle ka appi ja liimi annaks, otsas, mis otsas…"
***
"Kaks hirmsat jurakat täna tulnud, nagu turunaised."
***
Õpilane: "Laibad ise on nõrgas astmes."
***
"Kakoi valem?"
***
"Las ta nutab natuke, siis on hing puhas jälle."
***
"Kui vaatate jaaniõhtul kedagi, kes on lõkke taga, siis miks ta virvendab? Mitte alati sellepärast, et te purjus olete, vaid valguse iseloomu tõttu."
Kogunud K. A.
Õpetaja ja õpilase vaheline suhe
Õpetaja on läbi ajaloo olnud õpilaste silme ees käskija rollis, kes oma diktatuurilise õpetamisviisiga ei hiilga just õpilaste seas, kuid siiski leidub erandeid.
Õpilaste ja õpetajate vaheline suhe on kohati kuidagi arusaamatult erinev. Paljudes koolides on õpetajate ja õpilaste vaheline suhe kas omavaheliselt mõistev või lihtsalt rutiinselt töine. Kas see oleneb õpilasest või õpetajast?
Minu arvates oleneb see õpetajast. Mitte, et olen ise õpilane ja arvan, et kõiges on süüdi õpetaja, vaid ma tahan öelda, et kui õpetaja on saanud lapsepõlves korraliku hariduse mõistva suhtumisega tema vastu, siis tulevikus temast saanud pedagoog on samuti mõistev õpilaste vastu. Ta saab aru, et laste õpetamine ei käi läbi piitsa ja prääniku, vaid peab olema inimlik kõigi vastu. Muidugi kohe tekib küsimus, kuidas sa saad olla inimlik, kui sinu klassis õpib viimase peale huligaan? Eks need õpetajad peavad varuma suurt kannatust ja mõistmist selle õpilase vastu ja lootma, et temast saab ka kunagi keegi. Muidugi see protsent võib olla väga väike, kuid lootus jääb nendele õpetajatele ikkagi.
Mõnes mõttes oleneb see ka õpilasest endast. Õpilane peab iseendale selgeks tegema, kas ta tahab omandada head haridust, saada tasuv töökoht ja olla üks osa meie ühiskonnast, või arvab, et kõik tuuakse talle kuldkandikul ette. Viimase arusaamaga õpilasi leidub üldiselt väga vähe. Kõik soovivad ju, et nendest saaks keegi. Ja nad on aru saanud, et selle nimel on vaja vaeva näha. Eks see ole muidugi õpilase enda teha.
KRISTJAN ROHIOJA
Saast otsib Jõgevamaa teisi bände
Jõgevamaa tuntuim bänd Saast otsib metsikult Vooremaalt teisi muusikat tegevaid kollektiive, et pidada maha üks Jaguva puntide festival.
Stiililisi piiranguid ei ole. Ainus tingimus on see, et bändis peab mängitama ka mingeid pille ehk instrumente. Milliseid, pole tähtis. Huvitatutel paluks kontakteeruda eposti aadressil tiit.prii@mail.ee või M. Kiisi telefonil 051 980 674.
MARGUS KIIS
TIIT PRII
(Saasta trummar-modell)
Hiljaaegu avastati Pärnumaal mingisuguse jõe kaldal asulapaik, mis oletatavasti üle 11 000 aasta tagasi funktsioneerinud on.
Paigast leiti tööriistu ja luukilde või midagi sarnast. Avastus pööravat meie arusaamad muinasajast hoopis teistsuguseks jne, väideti. Kuid eelmainitud avastus kahvatab tuntud isetarga Voldemar P. leiu ees. Nimelt avastas Voldemar P. Eesti ühe elaniku peast üle 11 000 aasta vanused ajud! Ajud on oma vanuse kohta hästi säilinud tänu aegade jooksul tekkinud ülivastupidavale paksule lubjakihile, mis kaitseb aju väliskeskkonna mõjude ja signaalide eest. Ajude uurimine pöörab kindlasti uue lehekülje meie arusaamades inimmõistuse keerulisusest ja selle säilivusest, sest ajud on praktiliselt kasutamata ja aastatuhandeid elanud välismõjudeta ning seda kuni siiamaani, kuna praegune omanik ei ole neid samuti eriti kasutanud. Ajude omanik on riigitruu ametnik, patrioot, perekonnainimene, peres kaks last. Ajude edasiste uuringute huvides ei avalda me siinkohal omaniku nime. Muuhulgas mainis Voldemar P., et ta usub Eestimaa ametnikkonna hulgas selliseid ajusid veelgi leiduvat.
VALE-DMITRI
SPORT
Eesti eriolümpialased kohtusid Kiigemetsas
Möödunud teisipäeval võõrustas Kiigemetsa kool Eesti Eriolümpia sügismatkast ja jooksukrossist osavõtjaid. Osalejaid saabus viieteistkümnest koolist üle Eesti.
Südapäevaks rivistas Kiigemetsa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Reino Hobulainen kooli lipuväljakule võistlejad üles. Nagu eriolümpia ettevõtmistel ikka, olid kohal eriolümpia eestseisjad Laive Poska ja Meeli Hunt Tallinnast. Eesti Eriolümpia lipu heiskamise au anti Kiigemetsa kooli kõige tublimatele sportlastele Annikale ja Arvole, kellest viimane osales möödunud aastal edukalt Eriolümpia Euroopamängudel Hollandis. Annika sõit sinna jäi aga kahjuks ära mitte ta enda süül, vaid paberite vormistamise tõttu.
Kes matkale, kes krossile
Siimustisse oli matkajaid ja jooksjaid koos treeneritega kogunenud 400 ringis. Kohe pärast rivistust suundusid matkajad bussidesse, sõit läks Kassinurme suunas, sest matkamarsruut oli ette nähtud Kassinurme mägedes. Jooksjatele anti aga õige varsti start kooli lähedal staadionil. Esimestena asusid võistlema 500 meetri jooksus väikesed tüdrukud vanuses 8—11 aastat, seejärel sama vanad poisid ja siis juba pisut vanemad.
Kaasaelamine oli nagu tõelisel olümpial. Pole ka ime, sest eriolümpialastest on kujunenud üle Eesti tõeliselt ühine pere. Kohtutakse ju juba aastaid päris tihti. Üle-eestiliste ürituste plaan näeb ette suuremaid kokkusaamisi mitmel spordialal erinevates paikades üks või kaks korda kuus.
Spordi ja kultuuri kaudu ühiskonda
Eesti Eriolümpia eestvedamine on Laive Poska ja Meeli Hundi õlgadel nüüd juba kaheteistkümnendat aastat.
"Meie kavas on kõik põhialad, välja arvatud ohtlikud alad nagu maadlus ja laskmine," selgitas Laive Poska.
Üle Eesti on eriolümpial praeguseks juba 26 allorganisatsiooni. "See on nagu omamoodi integratsioon puuetega inimestel, eriti lastel, tavalisse ühiskonda. Eelkõige just spordi ja kultuuri kaudu, et saaks võimalikult palju tulla välja kodu ja kooli seinte vahelt," märkis Meeli Hunt. Mõlemad kiitsid Kiigemetsa kooli head spordi- ja kultuurivaimu ning siinseid ärksaid õpetajaid ja Reino Hobulaineni tegevust spordilaste treenerina.
Et tollelgi matka ja jooksukrossi päeval sedavõrd rohkesti osalejaid oli, sai võimalikuks ka seetõttu, et koos olid organiseeritud just nimelt jooksukross ja matk. Tugevamad said võistelda jooksuradadel, kes aga nõrgema füüsilise vormiga, neil oli võimalus rõõmu tunda ilusast sügisesest matkast.
Ees on põnevad kokkusaamised
Eesti Eriolümpia tänavune hooaeg juhatati sisse septembri keskel üle-eestilise treenerite seminariga. Septembri lõpus aga oodati kõiki osalema ratsutamispäevale Vidrikel. Tänavusel sügisel on ära peetud juba keegliturniir.
Neil päevil on tulemas rahvastepalliturniir Paliveres. Novembris on ees lauatenniseturniir Tallinnas, ujumisvõistlused Türil. Märtsis kogunetakse Erastveresse taidlusfestivalile. Tulemas on veel korvpalliturniir jne.
Kõik need ja veel teisedki ettevõtmised on kujunenud iga-aastaseks traditsiooniks ja on vägagi oodatud. "Kaks korda aastas saame kokku suuremateks spordisündmusteks, mis on ka meie tippvõistlused, neid oleme hakanud nimetama rahvuslikeks tali- ja suvemängudeks. Talimängud peame seekord Otepääl ja suvemängud tulevad Kosejõel," rääkis Laive Poska. Suur ühine jõulupidu tuleb sedakorda Viljandis kultuurikolled¾i ruumides.
Eraldi kõnelesid Eesti Eriolümpia aktivistid aga nende organisatsioonile ainuomastest liikumisaktiivsuse võistlustest, mis on mõeldud ratastooliinimestele. Tänavu peetakse liikumisaktiivsuse võistlused Karulas. Kavas on nagu ikka koordinatsiooniharjutused, täpsusvisked, lauamängud jms.
Kõige vahvam on aga nii organisaatorite kui ka osalejate arvates see, et kokkusaamistel ollakse üks rõõmsameelne ja teotahteline pere, et ühiselt kogetakse võimalikult palju positiivseid emotsioone, et leitakse uusi sõpru. Kõikvõimalikel suurematel võistlustel ja kokkusaamistel korratakse üheskoos ikka ja jälle oma olümpiavannet, mis saanud pigem eriolümpia juhtlauseks: "Las ma võidan ja kui ma ka ei võida, siis olen ma andnud endast parima."
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Elistveres peeti loomakaitsepäeva
Kuigi tänavuse loomakaitsepäevakampaania algatajad, Eesti Akadeemiline Loomakaitseselts ja lemmikloomatoidutarnija MasterFoods Eesti kuulutasid, et meie riigis tähistatakse seda päeva tänavu esimest korda, on Tallinna Loomaaias ja Elistvere loomapargis peetud seda päeva juba mitmel aastal.
4. oktoober valiti 1931. aastal loomakaitsepäevaks teatavasti sellepärast, et see on XII—XIII sajandil elanud kõigi elusolendite kaitsepühaku Assisi Franciscuse surmapäev. Loomapargi sõpradele, kes loomakaitsepäeval Elistverre kokku tulid, kõneles Pühast Franciscusest Ingrid Gertz. Ellerinimelise muusikakooli Tabivere filiaali flöödiõpilased esitasid loomadest inspireeritud muusikapalu.
Loomapargi loomade ristivanematest oli kohal Jõgevamaa keskkonnateenistuse spetsialist Ene Ilves, riigikogulane Villu Reiljan saatis aga rahaümbriku ja pidupäevakringli, mille tõi kohale tema perekond. Kena ¾esti tegi ka OÜ Omedu Rand, kes tõi loomakaitsepäeva puhul loomapargi asukatele kala. See saadetis rõõmustas eriti karu, rebast, kährikut ja metssigu.
Tegelikult ootaks loomapark aga annetusi ja abi palju tihedamini ning palju rohkematelt inimestelt ja firmadelt: loomad tahavad ju süüa iga päev, riigilt loomapark aga mingit püsitoetust ei saa ja projektidega saab raha taotleda ainult uute aedikute või muude rajatiste tarvis.
Kuulsad puud
Loomapargi keskuseks olevas vanas Elistvere rahvamajas avati aga loomakaitsepäeval puuteemaline fotonäitus. Eesti Metsaseltsi liige Hendrik Relve, kes aastakümneid teinud looduspropagandat nii sõnas, pildis kui ka muusikas, tõi Elistverre oma pildid Eesti puukuulsustest.
Koos end Metsaorduks nimetava loodushuviliste noorte seltskonnaga on Relve juba mitmel aastal käinud mööda Eestimaad ja otsinud eriti jämedaid, kõrgeid, vanu, huvitava välimusega või omapäraste legendidega seotud põlispuid ning neid fotodele jäädvustanud. Näitusel ongi iga puupildi kõrval tekst puu arvuliste parameetrite ja "elulooga".
Tähelepanuväärsete puude otsinguid ei ole Metsaordu aga sugugi lõpetanud. Elistvere pargiski näitas loomapargi projektijuht Kaupo Ilmet Relvele kätte pärna, mis arvestatav kandidaat Eesti kõrgeima pärna tiitlile, üks kohalik elanik rääkinud puuuurijale aga oma kodutalus kasvavast hirmjämedast kasest. Nii et Relvel on peatselt põhjust koos abilistega Elistverre tagasi tulla.
Revolutsioon täpsuses
Tegelikult kavatseb Relve lähitulevikus üle mõõta ka paljud juba uuritud puud, sest hiljaaegu õnnestus tal oma abiliste ringi värvata ehitusinsener, kelle käsutuses uudne aparatuur.
"Uurijad kalduvad sageli oma eriala raamidesse kapselduma, märkamata, et teistel erialadel toimub nende jaoks kasulikke arenguid," ütles Relve. "Need mõõteriis tad, millega metsamehed seni puu kõrgust mõõtnud on, ei võimlada seda teha kaugemalt kui 30 m kauguselt. Aga kui puu ise on 40 meetrit kõrge, läheb mõõtmisnurk liiga suureks ja täpsus kannatab. Nüüd tuli välja, et ehitajatel on juba olemas elektrooniline tahhümeeter, mille laserkiirega saab objekti kõrgust mõõta kuni kolme kilomeetri kauguselt ja viiesentimeetrise täpsusega. See riist toob kaasa hüppelise edasimineku puude mõõtmistäpsuses. Seni pole ma sel meetodil saadud andmeid puude kohta kohanud isegi rahvusvahelises teatmekirjanduses."
Puufotonäitus jääb Elistverre detsembrikuuni.
RIINA MÄGI
Kolmandik lasta lubatud põtru kütitud
Jõgevamaa Keskkonnateenistuse andmetel oli eilseks maakonna üheksa jahindusorganisatsiooni rendijahipiirkondades kütitud 33 põtra.
Jõgevamaal loendati tänavu 441 põtra. Septembri keskel alanud ja kuni 15. novembrini kestval põdrajahihooajal tohib teadlaste soovituse järgi küttida maakonna jahimaadel sadakond põtra. Eilseks olid Jõgeva Jahimeeste Ühingu liikmed lasknud kümme (esialgne limiit 22 isendit), Palamuse kaheksa ning Põltsamaa ja Kullavere viis põtra. Teistes rendijahipiirkondades oli lastud ükskaks põtra; Laiusel, Saadjärvel ja Maarjas mitte ühtegi.
"Põdrajahile läksime alles üleeelmisel nädalavahetusel, siis võis alustada ajujahti. Paarikümne mehega, jahikoerad peale selle, käisime Laiuse mäe ja Kivijärve ümbruses. Mõlemal päeval me põtru ei näinud ja pauku ei teinud. Kollektiivse jahi ajal me kitse ei lase — hulga peale saab igaüks sellest vaid killukese. Põtrade jalajälgi me märkasime, aga huvitav, et mida aasta edasi, seda vähem kohtame põdravasikate jälgi. Küllap hundid teevad oma töö. Mullu ja tunamullu saime kaks põdraluba, siis jäid need kasutamata. Jaan Oksa püssikuuli ette jäi hoopis hunt," rääkis Laiuse jahiseltsi esimees Arvo Tooming. Nende seltsi rendijahipiirkond on 13 000 hektarit ja ulatub Kuremaa järvest peaaegu Emumäeni välja. Järgmistel kordadel kavatsetakse minna sügavamale metsa.
Kuigi põtru ei tabata, olla Laiuse jahiseltsi poolesajast mehest enamik rahul üksnes metsaskäiguga.
ARDI KIVIMETS
Mercedes tagurdas jõekaldast alla
Eelmisel nädalal edastati Jõgevamaa päästeteenistusele kolm abipalvet. Kiirabi väljakutseid oli 133.
Reedel kell 12.52 teatati, et Jõgeval Kivi tn 1 keldrist tuleb suitsu. Põles hunnik vana vatti, mille olid süüdanud keldris vallatlenud lapsed.
Pühapäeva öösel pärast kella kahte teatati häirekeskusesse, et Põltsamaal Lossi tänaval on vana tuletõrjedepoo juures sõiduauto Mercedes Benz sõitnud tagumise otsaga jõkke, inimene sees. Päästeteenistuse andmetel jäi autol jõest veel paar meetrit puudu. Põltsamaa tuletõrjekomando tõmbas auto kõrgest kaldast üles parkimisplatsile tagasi, autos olnud inimene viga ei saanud.
Tuletõrjujad-päästjad transportisid teisipäeval Puurmani vallas hukkunu Tartusse kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.
ARDI KIVIMETS
Tänavu on sündinud kaks last mullusest vähem
Jõgeva perekonnaseisuosakonna andmetel registreeriti selle aasta üheksa kuuga 311 lapse sünd, mis on mullusega võrreldes kaks last vähem. Aasta algusest on maakonna loomulik iive 92 võrra miinuses.
Abiellus 78 paari, lahutas 45 (mullu 88 ja 49). Septembris registreeriti Jõgevamaal 31 sündi, 31 surma, neli abielu ning sama palju abielulahutusi. Jõgeva linnas said sünnitunnistuse 8, Põltsamaal 3, Jõgeva vallas 6, Pajusis 4, Tabiveres 3 ja Tormas 2 äsjasundinut. Pala, Palamuse, Puurmani, Põltsamaa vallas ning Mustvees oli üks sünd. Kasepää ja Saare vallas eelmisel kuul sünde ei registreeritud. Seekord said ilma surmajuhtumiteta läbi Jõgeva, Pala ja Tabivere vald.
Huvitavamad poistenimed on Bruce, Roger-Breben, Kender, Knut, Trevor jt. Airiin, Ingeborg-Megy, Rasseh, Markeela, Karin Britta, Dana-Ly on tüdrukute harvemini esinevad eesnimed.
19. septembril sündis Palamuse vallas Melany-Herdys, kelle vanemad on Merlin Kolk ja Rauno Juht. Vabandan eelmises lehes ametniku süül ilmunud vale nime pärast.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Traagiline liiklusõnnetus juhtus pühapäeva õhtul Põltsamaa vallas Kuningamäel Põltsamaa—Võhma teel. Kell 19.18 teatati häirekeskusest, et selle maantee esimesel kilomeetril on juhtunud inimese surmaga lõppenud liiklusõnnetus. Seni kindlaks tegemata asjaoludel sõitis kaubik Ford Transit külge jalgrattaga auto sõidusuunas liikunud naisele (1954). Nii auto kui ka õnnetuses hukkunud naine liikusid samal teepoolel. Juht oli kaine ja omas nõutava kategooria juhiluba. Autot juhtis Soome Vabariigi kodanik. Hukkunu oli Esku elanik.
Pühapäeval teatati Pala vallast Perametsa külast, et oma koduõuel on maas surnuna Arved (1950). Juhtunu tuli ilmsiks kell neli pärast lõunat. Esialgsel vaatlusel leiti laibal küll kergeid kriimustusi, aga surma põhjuse peab selgitama kohtumeditsiiniline ekspertiis.
Arsti arvates võidi opereeritavat peksta
Pühapäeval toimetati kiirabiga Jõgeva haiglasse Asta (1950) Jõgeva vallast Soomeverest. Järgnenud operatsiooni käigus avastas juhtunust politseile teatanud arst, et opereeritaval on vigastusi, mis võivad olla tekkinud peksmise tagajärjel ning see võis olla juba viis päeva varem.
Metsavargust kahtlustavale naisele anti peksa
Laupäeval kuulis Saare vallas Hallikul elav perenaine (1923), et tema talumetsas lõigatakse metsa ja puitu veetakse välja. Koos naabrinaisega vaatama läinud perenaisel tekkis tundmatutega sõnavahetus. Koduteel tulid metsas omavolitsejad metsaomanikule järele ja hakkasid teda peksma. Kannatanu sai kiirabist esmaabi. Politsei pidas kinni ühe peksjaist, kes osutus Põlva kandi meheks ja kellel polnud loomulikult ka mingit raieluba.
Teada on ka teine vägivallatseja, kes samuti Põlvamaalt. Kinni peetud mees proovis oma füüsilisi võimeid ka politseiauto kallal, mis suutis siiski märatseja löögid ära kannatada.
Reede õhtul enne kella kaheksat avastati, et Võisiku hooldekodu Vägeva tugikodu töökoja aken on lahti. Järeleuurimisel leiti, et kadunud on õmblusmasin. Vargusega tekitatud kahju hinnati 1000 kroonile.
Reede hommikul kella poole kaheksa ajal selgus, et Jõgeva vallas Selli külas on ühes elumajas vargil käidud. Ajavahemikul 1.—6. oktoobrini on majal aken eest võetud ja majast toiduaineid, raadiomakk ära viidud. Kutsumata külaline käis ka keldris ja võttis sealt kaasa hoidiseid ja kaks paari kummikuid.
Ööl vastu reedet murti Kuristal sisse Viimsi elaniku sõiduautosse Mitsubishi Space Wagon. Autouks on arvatavalt avatud valevõtmega. Kannatanu sõnul on sissemuukija ära viinud auto magnetofonraadio, mille maksumuseks on 3000 krooni.
Põhukuhja juures lamanud mees oli surnud
Reede varahommikul kell 5.55 teatas üks Kaarepere küla elanik politseikorrapidajale, et Kaareperes kaupluse taga asuva õlekuhja juures lamab maas keegi mees. Kohale sõitnud politseipatrull leidis juhatatud kohast kohaliku elaniku Elmari (1932) laiba. Surma põhjuse selgitab arstlik ekspertiis.
Teisipäev, 10. oktoober 2000. a.
Lambakasvatus muutub tulusamaks
JAAN LUKAS
Täna selgub ASi Adavere Lihatööstus varade ja võlgade tegelik seis
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Jõgevamaa omavalitsused ei soovi haldusterritoriaalseid muutusi
PEEP LILLEMÄGI
KIRJAD
ANU PIISKOPPEL
AAREN PILLESAAR
Jõgeva haiglas ühinetakse hoiatusstreigiga
JAAN LUKAS
JUHTKIRI
10. oktoober 2000
MAJANDUS
Tabiverelased Tartu tõmbetuules
RAIVO SIHVER
Aktsiaselts Põltsamaa Graniit käivitab uue purustussõlme
JAAN LUKAS
NOORTELISA
Kogunud K. A.
Õpetaja ja õpilase vaheline suhe
KRISTJAN ROHIOJA
Saast otsib Jõgevamaa teisi bände
MARGUS KIIS
TIIT PRII
(Saasta trummar-modell)
VALE-DMITRI
SPORT
Eesti eriolümpialased kohtusid Kiigemetsas
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Elistveres peeti loomakaitsepäeva
RIINA MÄGI
Kolmandik lasta lubatud põtru kütitud
ARDI KIVIMETS
Mercedes tagurdas jõekaldast alla
ARDI KIVIMETS
Tänavu on sündinud kaks last mullusest vähem
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Arsti arvates võidi opereeritavat peksta