Vooremaa
Neljapäev, 12. oktoober 2000. a.

Rapsiturg muutub eestimaisemaks

Mõnel Jõgevamaa põllumaal koristatakse veel praegugi rüpsi ja rapsi. Samas on põllumajandusettevõtjad alustanud õlikultuuride saagi turustamisega Soome ning Painkülas asuvasse aktsiaseltsi Werol Tehased õlitööstusesse.

Paljud põllumajandusettevõtted ja talud, kus Eestis rapsi kasvatatakse, kuuluvad Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistusse, mille kontor asub Jõgeval.

"Tänavu oli õlikultuuride saak väga varieeruv. Nii kõigub Jõgevamaal keskmine rapsisaak hektarilt 500 kilogrammi ja 3 tonni vahel. Mitmes paigas jäi saak kesiseks kevadisest külmaperioodist ja vihmadest tingituna. Korralikum rapsisaak koguti paikades, kus vihma vähem sadas, näiteks Lääne-Virumaal Simunas, Jõgeva vallas Kõola külas, kus rapsi kasvatab talunik Leo Maantee, ning aktsiaseltsis Adavere Agro," rääkisid Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu juhatuse esimees Mart Tooming ning tegevesimees Ülo Väljaots.

Esmakordselt kasvatasid Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu liikmed tänavu Saksamaalt pärit rapsisorti "Bolero".


Rüpsisaak on kesine

Lisaks aktsiaseltsile Adavere Agro kasvatatakse Jõgevamaal suuremal pinnal rapsi osaühingus Sadala Agro, Torma põllumajandusosaühingus, osaühingus Härjanurme Mõis. "Torma põllumajandusosaühingus kasvatati tänavu õlikultuure ligi 180 hektaril. Põhiliselt kasvatasime sellel pinnal rüpsi, mille seeme jäi paraku peenikeseks. Rapsisaak osutus paremaks, kuid on liiga pika valmimisajaga," ütles peaagronoom Koidula Liis. Kehvavõitu rüpsisaaki kurtsid ka Puurmani põllumajandusühistu tegevdirektor Arvi Kink ja osaühingu Härjanurme Mõis juhataja Mart Tooming.

Palamuse vallas Vöörmündri talus kasvas tänavu raps 12 hektaril, kust saak koristati septembrikuu viimastel päevadel. Peremees Andres Kalamees rääkis Vooremaale:

"Keskmiselt sain saagiks 1,5 tonni hektari kohta. Möödunud aastal kasvatasin rapsi 40 hektaril. Tänavu vähendasin rapsi külvipinda hindade languse tõttu ning põhjusel, et külvikorras tuleb muudatusi teha. Üldiselt on aga rapsi kasvatamine muutlike ilmade tõttu võrdlemisi riskantne tegevus."


Rapsilaevad Soome

Üks võimalus õlikultuuride saagi turustamiseks on müüa see Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu kaasabil Soome. "Tänavu sõitis esimene rapsilaev Soome möödunud reedel ja teine laev üleeile. Soome laev Josefine hakkab Eesti ja Soome vahet sõitma kaks korda nädalas ning väljub neljal korral Pärnu ja kolmel korral Kunda sadamast. Üks laev mahutab keskmiselt 600 tonni rapsi. Nii saab Soome firmale Midalo realiseeritud lepinguline kogus 4000 tonni rapsi," ütles Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu tegevesimees Ülo Väljaots.

Kuigi soomlased on seitsme aasta vältel sõnapidajad koostööpartnerid olnud, on seoses ASi Werol Tehased õlitööstuse käivitamisega Painkülas Soome osatähtsus rapsiturul vähenenud ligi 40 protsenti.


Rapsiseemne nõudlus Painkülas

Alates 14. augustist on Painkülas asuva ASi Werol Tehased õlitööstuse direktoriks Tallinna Tehnikaülikooli toiduainete tehnoloogina lõpetanud Enn Pajupuu, kes varem töötas Tallinna Parfümeeria- ja Toiduainete Tööstuse Kombinaadis (hilisemas aktsiaseltsis Formeer).

"Sellel suvel töötlesime eestimaise rapsiseemne puuduse tõttu välismaist õli. Nüüdsest tahame aga kuni tuleva aasta augusti alguseni toime tulla kodumaise toorainega. Praeguseni oleme kokku ostnud 12 000-13 000 tonni Eestimaal kasvatatud rapsi. Meie aastane vajadus on aga 60 000 tonni, praeguseks on meil ladudes kuu aja rapsivarud. Rapsiseemnele, mida ostame, teeme analüüsi, mille tulemustest sõltub ka hind. Nii korrigeerime hinda sõltuvalt kvaliteedist," ütles Enn Pajupuu maakonnalehele.

"Olulise osa vajalikust rapsiseemnest varume ka Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu kaudu, kuid samuti ostame rapsiseemet üksikutelt põllumajandustootjatelt. Painküla õlitööstusele müüdavad kogused on võrreldes möödunud aastaga suurenenud, millest võib järeldada rapsikasvatuse mahu kasvu või turu valikut ASi Werol Tehased kasuks," lisas ta.

Enn Pajupuu sõnul tekib rapsi töötlemise käigus ka rapsikook, mida põllumehed kasutavad söödaks loomadele.

"Nüüd saavad rapsitootjad valida, kas müüa saak Soome või aktsiaseltsile Werol Tehased. Selles valikus mängib olulist rolli ka veokaugus. Näiteks põllumehed Lääne-Virumaalt eelistavad rapsiseemne turustada Soome Kunda ja Pärnumaalt Pärnu sadama kaudu," märkis Ülo Väljaots.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

KIRJAD

Jõgeva "Nokia"

Leivanädalaga seoses oleks paslik rääkida Jõgeva, tegelikult aga kogu Eesti "Nokiast", milleks on imehea Teele sai.

Minu eluratas on veerenud nii, et olen ühe jalaga Tallinnas, teisega aga sündimisest saadik Jõgevamaal. Seepärast saan võrrelda Tallinna ja sõitudel ette juhtunud leiva-saiatooteid.

Sõidud olen teinud nii Paide-Põltsamaa, Aegviidu-JärvaJaani kui ka Rapla-Türi kaudu, kuid mitte kuskil ei saa Teele saiale võrdset. Ka Tartust mitte. Tallinnas ajab asja ära Leiburi ilma kileta Kirde sai, mida viimasel ajal saab ainult vana peapostkontori kõrvalt Leiburi poest. Kile hoiab leiva-saia ebaloomulikult pehme, mis ei tähenda veel värskust. Saial peab olema kuldne krõbe koorik.

Ärge aga Jõgeva leivameistrid seda tehke, et hakkate Teele saia viilutama. Siis pole sai enam õige sai ega leib õige leib. Kile viib isegi juba normaalsed leiva-saia omadused alla. Ei maksa kõiki nõudeid ka täita. Ei ole kuulnud, et varem pakendamata leiba-saia süües keegi kõhuviga oleks saanud.

Teele saia eelkäijaks oli juba aastakümneid tagasi sama välimuse ja maitsega Lõikebatoon. Nii et pikaajalised õige saia küpsetamise kogemused.

Ka Jõgeva Harilik leib on teistega võrreldamatu. Puhas rukkileib sõna otseses mõttes on ikka selline, kus pole siirupit, linnaseid, püüli jm. Hoidke need nimetused samade retseptuuridega tootmises ikka edasi.

Pakendamata toiduaineid, sh muidugi leibasaia, ei saa müüa aga näiteks kaupluses "Marike". Seal muutuks see peatselt tubakasuitsust läbi imbunud kõlbmatuks suitsusaiaks-leivaks. Kuna nüüd on moes kõikjal näha ahistamist, siis mind ahistab juba "Marikese" kauplusesse sisse minnes tugevkirbe tubakasuits. Eks see hoiab nii mõnegi ostja sealt eemale.

Tänan paljude tuttavate nimel Jõgeva leiva-saiameistreid.

LEO KARU


Valitsuse eelarvekavand ei rahulda

Riigikogus algab väitlus 2001. a riigieelarve (RE) eelnõu üle. Nagu ikka, tekitab maksumaksja vaevaga loovutatud raha jaotamise seadustamine teravaid vaidlusi.

Eelarves väljenduvad kõige selgemini valitseva riigivõimu maailmavaade ja eelistused, reaalsuse tunnetamise ja arvestamise võime, aga ka lihtviisiline inimlikkus ning häbi- ja autunne. Opositsiooni roll on osundada vigadele ja pakkuda parandusi.


Eelarve ei paista läbi

Rahva raha kasutamine peaks olema võimalikult nähtav ja kontrollitav ehk nagu nõuab ka põhiseadus - eelarve read peavad sisaldama riigi kõik tulud ja kulud. Selles osas tuleb paremradikaalse valitsuse esitatud eelnõule teha tõsiseid etteheiteid: kui 1999. ja varasemate aastate RE seaduse teksti oli üle 60 lehekülje, siis sel aastal on 51 ja tuleva aasta eelnõus vaid 40 lehekülge.

Milles on asi? Kui selle aasta REst visati Isamaaliidu ettepanekul välja poolteise miljardi investeeringuraha lahtikirjutus objektiti, siis uues eelnõus on näiteks lahti kirjutamata ka ministeeriumide, ametite, inspektsioonide ja muude valitsusasutuste ülalpidamiskulud. Seni olid need iga üksuse puhul vähemalt kolme reaga: töötasu, sotsiaalmaks ja majandamiskulud.

Eelnõu soovib investeeringute ja ülalpidamiskulude praktilise jaotamise jätta ministrite ja ametnike suvaks. Sellega ei saa nõustuda.


Ametnikule palka, rahvale…

Vähe sellest. Iga ministeeriumi puhul on täiendav rida - töötasuvahendid tulemusjuhtimise rakendamiseks. Ka nende summade jagamise soovib valitsus jätta oma suvaks, kusjuures näiteks justiits- ja rahandusministeeriumil on kummalgi kavandatud nö tulemusjuhtimiseks ligi 20 ja kaitseministeeriumil 19 miljonit krooni palgaraha. Justkui genereeritaks seniste ülalpidamiskulude arvel tulemusetust, mille saab tulemuslikkuseks muuta kuni poolteisekordse keskmise palga kasvu abil.

Selline kuninglik ametnike palgatõus oleks küll samas taktis ministritele kevadel läbi surutud tõusuga, kuid täiesti põhjendamatu, arvestades näiteks õpetajate palga 15 protsendist kasvumaad. Rääkimata teistest paastupajukil valdkondadest. Otse öeldes on see häbematus.


Jätkub valitsemise ja raha tsentraliseerimine

Nagu haldusreformi loosung (247 omavalitsust = 247 probleemi, 15 omavalitsust = 15 probleemi), niisama primitivistlikult jätkub ka raha Tallinnasse ning keskvõimu voli alla kuhjamine.

2001. a RE tuludekulude kavandatav maht on 29,5 miljardit krooni. Kasv tänavusega võrreldes ligi 1 miljard. Kohalikele omavalitsustele on maksutulusid kavandatud 4,4 miljardit krooni. Niisiis käsutab keskvalitsus 6 osa ja kohalikud omavalitsused vaid 1 osa maksumaksja rahast.

Tõsi, RE sisaldab ka 11,3 mld krooni sotsiaalmaksu, mis kulutatakse sihtotstarbeliselt pensionideks ja ravikindlustuseks

ning 2,3 mld krooni nn omavalitsuste toetusfondi, mis on dubleeritult kirjas mõlemas eelarves. Samas väheneb elutähtsate regionaalinvesteeringute maht. Näiteks jätkub munitsipaalkoolide ehituseksremondiks sellest aastast veel 10 miljonit krooni vähem raha ehk vaid 116,5 miljonit krooni, omavalitsuste kultuuriobjektidele soovitakse eraldada 65 miljonit ehk napilt 2000. a tasemel. Sotsiaalministeeriumi vastaval real on tänavu 20 miljonit krooni, tulevaks aastaks aga kriips.

Suurim riigi kavandatav ehitus on RE seletuskirja järgi Tartu vangla - 50 mln krooni. 100 000 inimesele hädavajalik Pärnu haigla pooleliolev ehitus, kuhu on maetud üle 100 mln krooni, kavatsetakse kolmandat aastat lagunema jätta.


Eelistused on vildakad

Jutt rahapuudusest on vaid osaliselt õige. Viga on eelistuste vildakuses. Eestimaa Rahvaliit ei lakka rõhutamast, et kõige süüdimatum on riigi strateegiliste alustalade kiirmüük ning saadud raha kulutamine jooksvateks vajadusteks. Kultuurriigid ei nulli oma osa majanduses ja soodustavad üleriigilist arengut peale diferentseeritud maksusüsteemi eeskätt riiklike regionaalinvesteeringute kaudu.

KMÜ valitsuskoalitsioon pärandas Kolmikliidule 4,5 mld krooni majanduse stabiliseerimise fondi ja Telekomi müügitulusid. Sellest oli aasta alguseks järel 2 mld krooni. Ometi ei väsi peaminister minevikust süüdlasi otsimast, vähendades samas drastiliselt regionaalarengu, sh maaelu ja põllumajanduse toetamist.

JAANUS MÄNNIK,

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees


ÜKS KÜSIMUS

Pala uus vallavanem Kalev Kurs sündis 1957. aastal Tabivere

vallas Koogil ning on lõpetanud Puurmani Keskkooli ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia zooinsenerina.

Tööd alustas Kalev Kurs Alatskivi sovhoosi veisekasvatuse zootehnikuna, hiljem oli ta Saadjärve kolhoosi peazootehnik ja aseesimees, Saadjärve ühistu esimees ning Elistvere põllumajandusühistu esimees.

Viimati töötas nüüdne omavalitsusjuht ASi Ruixi Mõis Kureoja kompleksi juhatajana.

Teoreetiliselt võite jääda viimaseks Pala vallavanemaks, sest kavandatava haldusreformi käigus võidakse Pala vald likvideerida. Mis ajendas teid kõnealuseid ohte arvestades vallavanemaks kandideerima?

"Ettepaneku Pala vallavanemaks kandideerida tegi mulle volikogu liikmete nimel volikogu esimees Rein Raudjärv. Isiklikult seob mind Pala ümbrusega abikaasa sünnikodu Kokoras. Arvan, et töö vallavanemana annab mulle uusi kogemusi ning leian, et ka kuni haldusreformi läbiviimiseni peab keegi tegelema valla juhtimisega.

Üldiselt pean haldusreformi, kus omavalitsused liidetakse, ohtlikuks Pala valla staatusele ja kohalikule elule. Kui praegune Pala vald mõne teise omavalitsuse koosseisu läheb, võib meie piirkond jääda ääremaaks, kuhu napilt raha eraldatakse.

Oma lähema aja igapäevatöös pean kõige olulisemaks Pala Põhikooli haldamist, sest hariduselu on vallavolikogu ja vallavalitsuse tegevuses ja plaanides prioriteediks. Samuti hoiab vallavalitsus pidevalt oma huviorbiidis kultuurimaja rõõme ja muresid. Ühtlasi pean oluliseks seda, et meie kandis paiknevatel heatasemelistel ja korrastatud suusaradadel oleks palju suusatajaid. Eesti suusaspordikeskused ei pea olema ainult Otepääl, vaid mujalgi. Oma eelkäijalt Raivo Vadilt võingi õppida eelkõige spordilembelisust ning ettevõtlikkust arvutivõrgu ja internetiteenuse arendamisel koduvallas.

Esmaspäeval kinnitas volikogu ka uue vallavalitsuse liikmed. Lisaks minule kuuluvad vallavalitsusse majandusnõunik, abivallavanem Meeme Sojeva, pearaamatupidaja Riina Otsa, ettevõtja Veikko Ottson ning kultuurimaja juhataja Tiina Eres. Sama koosseis (välja arvatud mina) moodustas vallavalitsuse ka Raivo Vadi ametisoleku ajal.

Selleks, et otsustada, kas Pala vallas tuleks ka suuremaid muudatusi teha, pean kohalikku ellu põhjalikumalt süvenema."

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Narkomaania puudutab ka meid

Tüüpiline ettekujutus narkomaanist näitab meile räpast ja pulstunud moonikeetjat, kes järjekordse uimastiannuse hankimiseks autosid rüüstab või võõrutusnähtude käes vaeveldes inimesi tapab. Tegelikkuses on narkootikumide tarvitajad enamasti edukad firmaomanikud, hästimakstud spetsialistid või rikkaliku taskurahaga varustatud teismelised. Uimastid on kallid, nende turustamine nõuab hästikorraldatud tarnevõrku, võimuesindajate lollitamist või äraostmist ning motiveerivat kasumimarginaali. Vähemkindlustatud publik ajab seetõttu läbi traditsiooniliste mõnuainete - tubaka ja alkoholiga.

Kuna Jõgeva maakond ei ole just Eesti jõukamate piirkondade esirinnas, võiks arvata, et uimastiprobleem meie inimesi eriti ei puuduta. Tõepoolest, võrreldes meie linnades ja külades vohava alkoholismiga ei ole uimastid siinkandis veel nimetamisväärne probleem. Esialgu. Kuid varem või hiljem jõuavad ka siiakanti narkootikumid, AIDS ning nende levitamiseks vajalikud struktuurid, kusjuures juba praegu tuntakse mujal Eestis Jõgevat kui odavate uimastite linna.

Inimloomus on juba kord selline, et loosungid nagu "Joomine on pahe!" ning "Ei narkootikumidele!" tekitavad temas parimal juhul vaid õlakehitust. Loogilisele mõistusele mõjub võibolla paremini asjaolu, et tõhus osa värisevate sõrmede vahel räpast süstalt hoidvatest tavanarkaritest on needsamad endised edukad ärimehed, spetsialistid ja teismelised.

12. oktoober 2000



MAJANDUS

Puidutöötlejaid vaevab palgipõud

Eestimaa puidutööstuste majandusliku olukorra on praegu keeruliseks muutnud palkide defitsiit, mis mõjutab ka Jõgevamaa firmade igapäevatööd.

Mõned ettevõtjad peavad palgipõua põhjuseks puidutöötlemisfirmade liiga suurt arvu Eestimaa turul. ASi Valmeco juhatuse esimees Rein Mõts ütles Vooremaale:

"Meie ettevõte toodab Saksamaa turule aiamaju, mille valmistamiseks vajame kuusepalki. Praegu on nendest palkidest võrdlemisi suur puudus, mis on põhjustanud ka töövaheaegu. Palgipõua tagamaadeks pean saetööstuste liiga suurt arvu võrreldes eestimaise palgivaruga."


Metsaomanikud võidavad

Puidu varumisega tegeleva Mustvee firma, osaühingu Oos Mets juhatuse liige Teet Kalmus märkis: "Ka minu arvates on Eesti turg puidutööstustega kaetud. Palkide ostjaid on piisavalt, sellest võidavad metsaomanikud. Paberipuuturul tegutsevad aga neli või viis väliskapitalil põhinevat firmat, kes hinnad kunstlikult madalad hoiavad.

Meie ettevõtte tootmistegevus on keskendunud mitte palgile, vaid paberipuule, mistõttu palgipõud meie tegevusele erilist mõju ei avalda."


Lehtpuupalki veel jätkub

Osaühingu Kurista Saeveski ja Jõgeva metsamajandi juhatuse esimees Enn Kangur rääkis järgmist: "Eelkõige vajab palke osaühing Kurista Saeveski. Me kasutame aga juba teist aastat lehtpuu-, põhiliselt haava- ja kasepalki, mida pakutakse turul rohkem kui okaspuupalki, kuid mille pakkumised hakkavad samuti vähenema. Tööseisakuid pole palgipõud meie firmale veel tekitanud, alakoormatud oleme aga siiski, mistõttu hõisata

pole mõtet.

Palgi defitsiidil on tõenäoliselt mitu põhjust. Esiteks on paari aasta vältel kasvanud palgi vajadus Eesti ettevõtetes ning suurenenud saetööstuste võimsus. Näiteks Imavere saeveski töötab kolmes vahetuses. Samuti on palginappuse põhjuseks vihmane suvi, mistõttu märjematest paikadest oli raske metsa raiuda. Ka riigimetsadest on ebaühtlaselt palki müügile tulnud."

Tabivere firma osaühing Baltic Connexions ostab Venemaalt Inglismaa firma Rowlinson Timber jaoks saematerjali ja toodab Inglismaa turule ka mööblitoorikuid.

"Meie ettevõttele on palgipõud tekitanud raskusi ekspordimahtude kokku leppimises," märkis tegevdirektor Kaimo Vene.

JAAN LUKAS


Jõgevamaal on vaid neli nudipäist lehma

Eesti maakarja lehmade pidamist toetas Eesti valitsus tänavu 0,5 miljoni krooniga. Jõgevamaal sai toetust neli eesti maakarja tõugu (rahvakeeli nudi, sarvedeta) lehmade pidajat, 1039,50 krooni lehma kohta. Igaühel on karjas üks nudipäine lehm. Suuremad maakarja tõugu lehmakarjad on Pärnumaal Langsaare ja Vahenurme talus.

Põllumajandusregistrite ja informatsiooni keskuse zootehnik peaspetsialist Ranne Jäme ütles Vooremaale, et lehmade toetamise eesmärgiks on nudipäiste lehmakarjade säilitamine.

19. sajandil kasvatati Eestis ainult maakarja tõugu lehmi. 20. sajandil hakati teisi tõuge mujalt sisse tooma. Tänaseks päevaks on nudi lehmi väga vähe alles jäänud.

Maakarja tõugu lehm on ristatud Soome kohaliku tõuga. "Ta on vähenõudlikum. Piim on suurema rasvasisaldusega. On teistest väiksem ja kaalub vähem," teatas Ranne Jäme.

Maret Mikk Künnapuu talust teatas Vooremaale, et praegu on tal üks esimest poega lüpsev maakarja lehm ja üks vasikas. Vana maakarja tõugu lehm ei jäänud tiineks ja läks eelmisel aastal karjast välja. Üldse peab ta kaheksat sarvekandjat.

"Piim on magusam ja rammusam kui teistel tõugudel. Annab nõks vähem piima kui eesti holstein friisi (maakeeli mustavalgekirju) tõugu lehm. Päevas annab 20 liitrit piima. Sööb vähem. Sarvi ei ole. Hea on teda lõa otsa panna ja lahti võtta," kommenteeris Maret Mikk.

Tõnise talu perenaine Eika Kukk muretses maakarja tõugu lehma mõned aastad tagasi. Viiendat poega lüpsev lehm sööb vähem kui teised ja annab sama palju piima kui teised. Piim on rammusam, ligi 5% rasvasisaldust ja 4% valku. Piimatoodang oleneb ka söögist. Eelmisel aastal andis eesti maakarja tõugu lehm Tõnise talus piima 5000-6000 kg. Keskmine piimatoodang aastas lehma kohta on talus olnud 6,3 tonni ümber. Karjas on praegu 14 lehma. On nii mustavalgekirjusid kui ka punaseid lehmi.

Elbi talu perenaine Malle Seemann peab puhtatõulist eesti maakarja tõugu lehma ainult oma pere vajaduste rahuldamiseks. Piima saavad kolm poega peredega, kus kasvab kuus last, kaks vasikat, neist üks on nudi lehma vasikas, ja koerad-kassid ka. Piim on meeldivalt kollane. Rasvasisaldus on üle 5%.

"On väga rahuliku loomuga lehm. Soovitan julgelt vanematele inimestele. Sööb vähem ja on toidu suhtes vähenõudlik. Ratsioonis ei pea tingimata olema kultuurhein ja jõusööt. Aga 20 liitrit piima annab päevas ära," lausus Elbi talu perenaine.

Leola talu peremehe Uno Viljamaa karjas on peale ühe maakarja tõugu lehma nii mustavalgekirjusid kui ka punaseid lehmi. "Huvi pärast kasvatan. Pidi rammusam piim olema, kuid meie omal ei ole," ütles Uno Viljamaa.

RAIVO SIHVER


Põltsamaal kohtusid 17 linna veespetsialistid

Üleeile toimus Põltsamaa kultuurikeskuses 17 Eesti linna veeprogrammi programminõukogu koosolek.

17 Eesti väikelinna teevad koostööd 1999. aastal veevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide kaasajastamiseks käivitatud veeprogrammi raames. Teisipäeval pidas Põltsamaa kultuurikeskuses nõu veeprogrammi programminõukogu. "Eelkõige oli kõneaineks programmi raames teostatavate projektide ja nende eelarvete koostamine," ütles Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu.

"Põltsamaa linnas plaanitsetakse veeprogrammi raames kulutada 32 miljonit krooni, selle raha eest kavatseme laiendada Põltsamaa jõe parema kalda poolsed kanalisatsioonitrassid ning uuendada pumplaid ja puurkaevusid," lisas ta.

17 linna veeprogrammis osaleb ka Jõgeva linn, mida Põltsamaal toimunud koosolekul esindas veemajandusspetsialist Vello Ründva.

JAAN LUKAS


Arvutite soodusmüük tekitas ostubuumi

Jõgeva Taluliidus vormistati teisipäeval arvutimüüja, liisingufirma ja talunike vahelisi ostumüügilepinguid. Arvutimüüja poolt sõlmis lepinguid ASi Helmes esindaja Kairi Viirlaid ja ASi Optiva Liising poolt juhatuse esimees Alar Oppar. Kokku vormistati 173 ostumüügilepingut. Lepingute sõlmimisega alustati hommikul kell 9 ja lõpetati õhtul kell 20.

Kampaania tekitas talunike seas suurt ostuhuvi. Inimesed seisid tundide kaupa järjekorras ja ummistasid taluliidu kabineti esise koridori ning fuajee. Ostjate seas oli igas eas talunikke.

Esimene liisingumakse tuli teha samal päeval ja viimane 10. oktoobril aastal 2002. Talunikele müüdi arvutikomplekt Compag Presario 7479, mälumahuga 64 Mb SDRAM, kõvaketas 15 Gb HDD, modem: sisemine 56 Kbit/s v.90 modem, ja operatsioonisüsteemi Windows 98. Arvutiga on kaasas tarkvara Microsoft Word 2000, Microsoft Works 2000, McAfee VirusScan ja MS Internet Explorer 5.0 ning tasuta internetiühenduse pakett ja värviline tindiprinter.

RAIVO SIHVER


Harri Nukkel puudub õigus apellatsiooni esitamiseks

Esmaspäeval tehti aktsiaseltsis Adavere Lihatööstus (pankrotis) inventuuri. ASi Adavere Lihatööstus pankrotihalduri Toomas Saarma sõnul pole lihatööstuse endisel juhil Harri Nukkel enam õigust apellatsiooni esitamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

Pankrotihaldur Toomas Saarma teatas Vooremaale, et esmaspäeval tehti Adavere Lihatööstuses hetkeseisuga inventuuri. "Endine juht Harri Nukke inventuuri tegemisel juures ei viibinud," lisas ta.

"Harri Nukkel puudub õigus pankroti väljakuulutanud Jõgeva Maakohtu vastu apellatsiooni esitamiseks, sest nõukogu on tema ja teisedki liikmed tagandanud ka lihatööstuse juhatusest," ütles Toomas Saarma.

JAAN LUKAS



KULTUUR

Mitte ainult Carusost, vaid ka Jõgeva heakorrast

Jõgeva linna tänavuse heakorrakonkursi preemiad anti kätte üleeile Jõgeva muusikakoolis toimunud kontserdil "Mitte ainult Carusost".

Firmade grupis tuli heakorrakonkursi võitjaks AS A. Tammel. Rida- ja korterelamutest oli parim Tulika 1 asuv ridaelamu ning teise koha saavutas Puiestee 23 asuv korterelamu. Kõige tihedam oli konkurents eramute grupis. Esimene preemia läks perekond Tennissonile (Allika 29), teise koha vääriliseks tunnistati perekond Sarapuu (Aasa 23) ning kolmandat kohta jagasid perekond Sarv (Vainu 2a), perekond Tihane (Põllu 1b), perekond Kivik (Staadioni 6) ja perekond Kaljumäe (Kalda 12a). Parimatele olid auhindadeks Jõgeva kunstikooli õpilaste taiesed ning loomulikult ka meeleolukas kontsert, millel Eesti tipptenor Vello Jürna ja tippshowmees Mart Sander andsid särava ja ühtaegu humoorika lühiülevaate maailma ja eesti muusikaliteratuurist tenori pilgu läbi.

Jõgeva Linnavara aedniku Taivo Paeveeru sõnul oli tänavune heakorrakonkurss edukas ja terve linn selles vallas edenemas. Linnaaedniku unistuseks oleks see, kui Jõgeva Türi tasemel aedlinnaks kujuneks.

Nii Paeveer kui ka preemiad ja aukirjad kätte andnud linnapea Aivar Lumi panid heakorraeesrindlastele südamele, et nad ei ehmuks ega kohe politseid alarmeeriks, kui mingi 5-6-inimeseline kamp järgmisel suvel jälle jalgratastega nende aeda saabub: see võib olla lihtsalt heakorrakonkursi žürii.

ASi A. Tammel juhile Arvi Tammelile tegi linnapea naljatamisi ettepaneku ühel aastal kontoriümbrus umbrohtu jätta, muidu minevat heakorrakonkurss firmade grupis liiga igavaks. Härra Tammel oli siiski seda meelt, et tuleb vanas vaimus jätkata: "Ohakatesse kasvamist ei saa ma lubada: siis käib äri ka kohe alla."

RIINA MÄGI


Vaata Valdmanni loomekööki!

Möödunud nädalast on Tallinnas Kiek in de Köki keldris üleval põltsamaalase Väino Valdmanni isiknäitus "Virtuaalne maailm".

Kui paari tagasihoidlikku fotoväljapanekut kodulinna kino fuajees mitte arvestada, siis sai Väino Valdmann esimese näitusega maha kümme aastat tagasi üsna kauges paigas: Bulgaaria pealinnas Sofias, kus tookord toimusid Eesti kultuuripäevad.

Tallinnas on Valdmann esinenud varem kolmel korral. Üldse on tema töödest mööda Eestit ringelnud neli näitusekomplekti.

Alguses tegi Valdmann päris harilikke fotosid. Tõsi, mustvalgetele piltidele armastas ta algusest peale "vürtsi" lisada, tehes mõned detailid viltpliiatsitega värviliseks. Siis tuli aga arvutiajastu ja Valdmannist sai üks kohalikke infotehnoloogiapioneere. Viltpliiats lendas muidugi sahtlisse ja kaamerasilmaga tabatut hakkasid täiendama arvutiprogrammist pärit kolmedimensioonilised objektid. Viimase aja loomingut aga ei saa enam üldse muuks kui arvutigraafikaks nimetada.

Siiski: pildistatud detailid pole sellest üdini virtuaalsest maailmast veel sugugi kadunud. Ent nüüd on need tõepoolest ainult detailid. Samas kesksed detailid, nagu vastavatud näituse akna, ukse jt sarjades.


Unenäomaailm

45 A3-formaadis tööd, mille laserprinteril väljatrükkimise toetamise eest on autor tänu võlgu Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile, ongi jagatud mitmeks sarjaks, aga allkirju autor piltidele seekord ei pannud, tahtmata publiku fantaasiat ja assotsiatsioone piirata. Valdmanni virtuaalmaailm on selline unenäolaadne: tühjade veteväljade keskel hõljuvad üksikud uksed või aknad, kõrbeliivast kasvavad välja sambad ja sammastikud jne.

Võibolla pole Valdmann ise selliseid komponente kokku miksides üldse midagi sügavamõttelist silmas pidanud, aga tulemus veab mõtte ikkagi jooksma. Mingis filosoofilises, asjade olemusse ja ajas kestmisse süüvivas suunas. Võibolla see ongi põhjuseks, miks Valdmanni näitustele ikka nõudlus on olnud.

"Kui enamasti on loojatel enne olemas tööd ja alles hakatakse otsima ruumi, kus neid näidata, siis mul on ikka enne ruum ja siis teen pildid sinna sisse," ütleb Valdmann.

Kiek in de Köki näituse ettepanek tuli nimetatud tornmuuseumi perenaiselt ja üksiti Eesti Fotokunstiühingu juhatuse esimehelt Maruta Varrakult juba möödunud sügisel, pildid valmisid enamasti sel suvel.


Pole näinudki

Õigupoolest oleks aus siinkohal üles tunnistada, et ega ma Valdmanni värsket näitust ise näinud polegi, ainult mõningaid pilte, mille autor lahkesti mu elektronpostkasti saatis. Aga mis sellest: Valdmann isegi lubas näitust valmiskujul vaatama minna alles sel nädalal. Enne avamist viis ainult tööd Tallinna ja tuli tulema, enne kui neid seal paspartuule kleepima, raamima ja üles riputama hakati. Loodan siiski, et jõuan enne oktoobrikuu lõppu Kiek in de Köki sisse astuda, et Valdmanni loomekööki kaeda.

Sedasama võivad teha kõik teisedki jõgevamaalased, kel Tallinna asja. Küllap jõuab mitmekülgse põltsamaalase (peale fotograafia ja arvutigraafika harrastab ta ju ka maalimist ja arvutianimatsiooni) virtuaalmaailm kunagi ka Jõgevale ja Põltsamaale, ent Kiek in de Köki ümarad paekiviseinad annavad asjale siiski kordumatu värvingu ja pealegi ei mahu kõik 45 tööd korraga siinmail ühtegi näitusesaali ära.

RIINA MÄGI


Karlstadist Jõgevale 28 arvutiga

Möödunud reedel jõudis Jõgevale 28 täiskomplektis arvutit kingitusena Rootsimaalt Jõgeva sõpruslinnast Karlstadist.

Arvutid laaditi esmalt maha linnaraamatukogusse, kust need edasi peamiselt koolidele jagamiseks läksid. Karlstadist oli see Jõgevale juba teine arvutisaadetis. Möödunud suvel toodud viisteist arvutit läksid kasutamiseks linna lasteaedadesse.

Nagu eelmisel korral, olid arvutid ka seekord pärit Karlstadi Ülikoolist ning kohaletoimetajadki samad mehed - Rune Höglund Karlstadi Ülikoolist ja Karlstadi kohalik ettevõtja ning arvutikonsultant Mikk Marand. Viimane on Rootsimaa eestlane ning võimeline eesti keeles ka suhtlema.

Jõgeva linna sotsiaalnõuniku Terje Goroško vahendusel jõudis kingitustekoorem Jõgevale ning kinkijad ise olid hoolitsenud ka transpordi eest. Nii Rune Höglund kui ka Mikk Marand kinnitasid, et kui möödunudaastases saadetises olidki pisut vanemad arvutid, siis seekord on kõik 28 suhteliselt uued ja normaalse töö jaoks igati sobilikud. Terje Goroško: "1998. aastal olid mõlemad mehed Jõgeva linna päevadel. Sealt saigi see mõte alguse ja juba järgmisel suvel tehti see teoks."

Kui Rune Höglund oli Jõgeval juba kolmandat korda, siis Mikk Marand tuli siia teist korda. Ta on sündinud Rootsis mõni kuu pärast seda, kui ta vanemad 1944. aastal Rootsi jõudnud olid. "Esimest korda tulin Eestisse 1995. aastal. Seekord töö asjus Narvasse. Seal ei saanud aga keegi eesti keelest aru. Inglise keelega sain paremini hakkama ja minu eesti keel tuli vene keelde tõlkida," rääkis Mikk Marand. Seekord sõideti Jõgevalt Tartusse, kus Mikk Marand lubas üles otsida oma sugulased.

VAIKE KÄOSAAR


Jelena Kesa esimesed katsetused

Möödunud kolmapäeval avati Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis põltsamaalanna Jelena Kesa näitus "Esimesed katsetused".

Jelena Kesa sündis 1967. aastal Moskvas. Eestisse asus ta elama seitse aastat tagasi pärast abiellumist eestlasest sõjaväelasega. Möödunud aastal viis abikaasa elukutse pere mõneks ajaks elama Brüsselisse, kus asub NATO peakorter.

Nüüd ollakse jälle Eestis ja Jelena Kesa tegeleb Põltsamaal põhiliselt oma kolme lapse kasvatamisega. Ent nagu kultuurikeskusesse üles riputatult nähtub, üpris viljakalt ka kunstiga. 20 tööd on üsna eriilmelised ja eri tehnikates. On realistlikumaid, fantaasiarikkamaid ja lausa abstraktseidki töid, on õli, akrüül ja guašimaale ning kombineeritud tehnikaid.

Kõige läbitunnetatumatena torkavad näitusel silma musthall valge akrüülmaal "Kodu" ja samades toonides "Tütar" (kriitpastell, tušš). Mis ei tähenda kaugeltki seda, et Kesa värvi ei valdaks. Kuigi mingi ühisnimetaja alla on nähtavat üsna raske viia, võib autori juures täheldada siiski kerget kalduvust müstikasse. Tema kujutatud haldjas on küll üsna humoorikas, aga vaieldamatult müstiline tegelane, salapärased paabulinnud,

kultusekivi, suures plaanis kujutatud lummava pilguga silmad jms levitavad samuti müstilist aurat.

Jelena Kesa näitus, mis tõestab, et esimene vasikas ei pea mitte alati aia taha minema, jääb üles 20. oktoobrini.

RIINA MÄGI


Palal mälestati hukkunud lapsi

Eile möödus neli aastat Pala vallas toimunud ülitraagilisest liiklusõnnetusest, milles hukkus kaheksa Pala Põhikooli õpilast.

1996. aasta 11. oktoobril põrkasid Pala vallas Saare-Kallaste teel kokku metsaveoauto ja koolibuss. Avariis hukkus kaheksa kooliõpilast. Üleeile asetasid Pala vallavalitsuse töötajad lilli avariipaigas asuva hukkunud lastele pühendatud mälestuskivi juurde, millel on tekst: "Meie elamata elu on kusagil olemas." Samuti viidi lilli viie hukkunud lapse haudadele Kodavere kalmistul.

Eile mälestasid hukkunud koolikaaslasi Pala Põhikooli õpilased ja õpetajad.

JAAN LUKAS


SPORT

Jõgeva Tähe ja Läti meeskond mängisid saalibändit

Möödunud nädalavahetusel toimusid spordihoones Virtus spordiklubi Jõgeva Tähe ja Valmiera lähedal asuva Läti linna Rubene saalibändimeeskonna sõpruskohtumised, kus Tähe esindusmeeskond sai ühe kaotuse ja ühe võidu.

Kui Jõgeva Tähe suvel Lätis saalibändivõistlustel käis, avaldas Rubene meeskond soovi tulla Jõgevale sõpruskohtumisele. Nüüd sügisel tulidki Läti spordimehed kohale tänavuse Eesti meistriga kiirust ja osavust proovima.

Esimeses mängus, mis algas laupäeva õhtul, lõi avavärava Jõgeva Tähe kaitsemängija Rainer Võsaste. Peagi aga seis viigistus 1:1 ja siis hakkas Rubene meeskond ühe-kahe väravaga juhtima.

Mõned minutid enne lõppu oli seis Rubene meeskonna kasuks 4:3, kuid viimaks tabasid lõunanaabrid veel ühte väravat ja mäng lõppeski nende kasuks 5:3.

Pärast ebaõnnestunud mängu analüüsisid Tähe liikmed vigu ja arutasid, millist taktikat kasutada järgmisel päeval. "Rubene meeskonna liikmed on osavad ja tugevad mängijad. Kindlasti võinuks võita ka Jõgeva Tähe, kuid me jätsime kasutamata mitu soodsat võimalust palli löömiseks vastase väravasse," avaldasid arvamust Tähe mängijad Rainer Võsaste ja Üllar Kütt.


Pühapäevane revanš

Pühapäeva hommikupoolikul algas Jõgeva Tähe ja Rubene saalibändimeeskonna teine sõprusmäng. Selles kohtumises kaitses Tähe esindusmeeskonna väravat noortemeeskonna väravavaht Ivo Lepik. Vastase väravat tabasid Jõgevamaa spordimeestest Marko Saksing, Andro Sõber, Rainer Võsaste ning Rein Kivi, kes meeskonnakaaslaste hinnangul lõi iluvärava. Pingelise mängu normaalaeg lõppes 4:4 viigiga. Lisaajal uusi väravaid ei löödud, mistõttu mängu saatuse otsustasid bullitid. Tähe mängijatest tabasid bullitiväravaid Ivo Lehtmets, Alari Pagi, Roland Songisepp, Rainer Võsaste ja Raul Kivi. Nii alistas kodumeeskond lätlased bullitivõistluses 5:1 ning pälvis ka lõppvõidu 9:5.

"Pühapäevases kohtumises olid Tähe esindusmeeskonna koosseisus ka noortemeeskonna liikmed Merlis Kärson, Hannes Pagi, Roland Songisepp ja Ivo Lepik, kes kõik igati võimekalt mängisid ja mängu tulemust kaalukalt mõjutasid. Kui jaanuaris spordiklubi Tähe Lätimaale sõpruskohtumisele sõidab, võtame kaasa noortemeeskonna tervikuna," ütles Vooremaale noortemeeskonna treener ja SK Jõgeva Tähe juhatuse esimees Marko Saksing.


Jõgeva Tähe on Jõgevamaa parim jalgpallimeeskond

SK Jõgeva Tähe on võitnud ka tänavused Jõgevamaa meistrivõistlused jalgpallis. Viimane mäng peeti möödunud kolmapäeval Jõgeva aleviku staadionil.

Tänavustel Jõgevamaa meistrivõistlustel jalgpallis osalesid Põltsamaa linna, Põltsamaa valla, Tabivere valla võistkonnad ning Jõgeva Tähe. Iga meeskond mängis kaks korda kõigi vastasmeeskondadega. Nii võitis Jõgeva Tähe kuus kohtumist ja kindlustas endale meistritiitli juba enne lõppmängu.

Ka viimases mängus Jõgeva aleviku staadionil tõestas Jõgeva Tähe oma oskuste ja võimete ülekaalu ning alistas Põltsamaa valla võistkonna 11:1. Selles jalgpallimängus kaitses Tähe väravat noortemeeskonna väravavaht Ivo Lepik.

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

Lustivere kultuurimaja on kujunenud maakonna bridžimängijate lemmikvõistluspaigaks. Selle sügishooaja avavõistlustel jõudsid kuue parema paari hulka Lembit Kapp - Peeter Jaani, Ain Meikop - Ivo Krumm, Ants Meerits - Raivo Sikk, Toivo Vähi - Ülis Riisalu, Jaan Sutt - Villu Ojassalu ning Kalju Kuldvere - Jüri Mekšun.

Maakonna meistrivõistlustel paaridele alustasid avavoorus kõige edukamalt mullused meistrid Kalle Ojassalu - Janno Kivik (96 punkti). Seitse punkti nõrgema tulemusega said teise koha Hillar Ruus - Ahto Alas, 87 punkti andis kolmanda koha Meerits - Sikule. Esimese poole hulka mängisid endid veel Vähi - Riisalu, Meikop -Krumm ja Kuldvere - Mekšun.

***

Võrkpalli populariseerimiseks ja uute mängijate toomiseks palliplatsile peeti Põltsamaa valla külades (Võisiku, Kamari, Umbusi, Esku, Lustivere) suvekuudel mitu turniiri.

Põltsamaa spordikooli võimlas mängisid hiljuti külade võrkpalluritega Põltsamaa linna tänavate, linnaosade pallurid. Naistest olid tublimad Adavere, Pajusi maantee poolne linnaosa ning Lustivere, meestest Pajusi maantee poolne linnaosa, Lustivere poiste ning Adavere noorte võistkond.

***

Põltsamaa piirkonna jalgpalliveteranid (Põltsamaa linnast, Puurmani, Põltsamaa, Järvamaa Imavere ja Viljandimaa Kõo vallast) pidasid teistkordse kohtumise, seekord pealinnas, Keskerakonna noorte võistkonnaga, kellele suvel Põltsamaal kaotati 1:3. Sügiskohtumisel said veteranid magusa revanši, võites 3:2.

Selle aasta viimase kohtumise pidasid jalgpalliveteranid möödunud pühapäeval Põltsamaa Õlleklubiga, kus tooni andsid Põltsamaa Spordi põhikoosseisu mängijad Mait Paabort, Meelis Seemann, Imre Vellend, jalgpallitreener Silvar Luht, maavanem Margus Oro, jalgrattur suurmeister Mallor Türna, ärimees Viljar Päevil.

Vastu ootusi said 4:1 võidu veteranid, teistest enam paistsid silma Imavere vallavanem Jüri Ellram, Felixi tisler Vladimir Valejev, Kirivere Põhikooli majandusjuhataja Are Järvik, Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli õpetaja Margus Kastor, Lustivere metsatööline Jüri Jürgenson, Heivo Talpas ja Erik Teugjas Puurmanist.

***

Kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe oli külas lasteaed-algkool Tõruke spordihuvilistel lastel ja pedagoogilisel kollektiivil. Kohtumisel esitati olümpiasangarile rohkesti küsimusi. Tunti huvi, mis tõi teda jalgrattasadulasse, milliste tunnetega vaatas ta Sydney olümpiavõistlusi jne. Olümpiavõitja andis tublimatele kätte oma allkirjaga Tõrukese miniolümpiamängude diplomid ning jagas autogramme.

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Suurvürsti lapselaps ja närilised

Närilistesse suhtutakse mitmeti: mõned kardavad või jälestavad neid, mõned peavad lemmikloomadena. Tartlane Andrei Miljutin (47) on suurema osa oma elust pühendanud näriliste uurimisele. Elistvere loomaparki loodi tema initsiatiivil näriliste uurimise keskus.

Andrei Miljutini ema on vene suurvürsti tütar. Küsimusele, miks poolenisti aadlisoost mees närilistega tegelema hakkas, vastas Miljutin, et kodurott oli ainuke loom, kellega ta oma lapsepõlvekodus lähemalt kokku puutus. Roti jälgimine pööras pea peale arusaama, et rotid on kurjad, jälgid ja mustad loomad.

Leningradi Ülikooli zooloogiaaspirantuuris kirjutas ta kandidaadiväitekirja närilistest. Hiljem on ta töötanud Tallinna Loomaaias ja Tartu Ülikooli Zooloogiamuuseumis.

Praegu teenib ta raha vene koolide jaoks bioloogiaõpikute tõlkimise ja ülikoolis erikursuste lugemisega. Tema artikleid trükivad soliidsed rahvusvahelised teadusajakirjad.


Kodused ja metsikud

Andrei Miljutin uurib näriliste kohastumist evolutsiooni käigus ja seoseid elukeskkonnaga. "Tundes näriliste kehaehituse ja eluviiside omavahelisi seoseid, on võimalik teha fossiilsete näriliste kivististe või kaasajal eksisteerivate väheuuritud liikide isendite välimuse põhjal oletusi nende elulaadi kohta," ütles Andrei Miljutin.

Näriliste uurimise keskuse loomise ettepaneku tegi Miljutin Elistvere loomapargile sellepärast, et see asub looduse keskel, siin on olemas infrastruktuur (talitajad jne), ning et loomaparki külastavad lapsed saavad närilistega lähemat tutvust teha. Augusti lõpus avatigi Elistvere vana rahvamaja ülakorrusel Eesti Metsaseltsi ja Eesti Loodusuurijate Seltsi ühisel jõul loodud närilistekeskuse esimene tuba, mille asukateks on enamasti lemmikloomad: kuldhamstrid, merisead, laborirotid jt - kokku 11 liigi poolsada isendit. Suuremasse tuppa asuvad suvel elama metsikult elavad närilised.


Päev ööks

Kuna metsikud närilised on öise eluviisiga, on plaanis loomad ära petta: kutsuda päeval sisse lülitatava punaka valgusega esile öine tegutsemisaktiivsus ja meelitada nad öösel täisvalgusega päevauinakut pidama. Nii saavad keskusse tulijad näriliste elust rohkem aimu. Puurid on plaanis nii sisustada, et need meenutaksid vastava liigi loomulikku elukeskkonda.

Keskuse loomisel pidas Miljutin silmas ka teiste uurijate huve. Ega Eestis näriliste uurijaid palju ole. Selliseid tudengeid aga on küll, kes siin oma kursuse- ja diplomitööde tarvis andmeid tahaksid koguda.

Miljutini Elistverre saabumine on närilistele ilmselt pidupäev. Muul ajal talitab närilisi Ingrid Gertz. Iga naisterahvas seda tööd enda peale ei võtaks.

RIINA MÄGI


Vaimastvere katlamaja plahvatus jõudis kohtulahendini

Eelmisel aastal 26. aprillil lõhkes Vaimastveres küdev katel. Õnnetuse tagajärjel hukkus Jõgeva Prokuratuuri autojuht, vaneminspektor sai üliraskeid kehavigastusi.

Algatati kriminaalasi, milles süüdistatavaks osutus Vaimastvere

Kommunaali tollane juhataja Vello Lukk. Tartu Maakohus jõudis tõendite hindamise tulemusena järeldusele, et V. Luki osavõtt kuriteo toimepanemisest ei ole tõestatud ning ta mõisteti õigeks. Tartu Ringkonnakohus kinnitas linnakohtu otsust, et Vello Lukk polnud selles õnnetuses süüdi.

Mullu 26. aprilli hommikul asusid Jõgeva Prokuratuuri töötajad Vaimastvere katlamajas Kiviõli 80 katlas põletama hävitamisele määratud toimikuid. Halvasti põleva paberi kiiremaks põletamiseks kasutati kivisütt, mille tulemusena kasvas katla temperatuur kiiresti. Et kütteperiood oli lõppenud, pealegi polnud see katel ekspluatatsioonis, sest majadele andis soojusenergiat vedelkütusel töötav katel Unic 1000, oli katla paisupaagi kraan suletud ning süsteemi normaalne ja ohutu töö takistatud. Siserõhust tekitatud ülekoormuse tõttu katel tund pärast keskpäeva lõhkes. Tohutu jõud purustas kivist katlamaja, selle ees seisnud tagavarakatel ja sõiduauto paiskusid paarikümne meetri kaugusele. Dokumente põletanud autojuht ja vaneminspektor said üliraskeid kehavigastusi. Termiliste põletuste (77 protsenti kehapinnast) tulemusena autojuht suri.

Õnnetuse asjaolusid uuris erikomisjon riigiprokuröri juhtimisel, Töökaitseinspektsioon, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon ja eksperdid. Vello Luki vastu algatati kriminaalasi, milles algselt süüdistati teda ohutuseeskirjade rikkumises plahvatusohtlikus tsehhis või ettevõttes, hiljem süüdistust muudeti ja teda süüdistati töökaitse-eeskirjade rikkumises vastavalt kriminaalkoodeksi paragrahv 135 lg 3 sätetele. Süüdistuse kohaselt hoidis Vello Lukk surveseadmete järelvaataja ja valdajana ekspluatatsioonis ohutusnõuetele mittevastavat, mittetöökorras kaitseseadmetega ja ilma vastava dokumentatsioonita Kiviõli 80 katelt ning katlamaja võtme oli katlakütja peitnud elektrikilpi, seega kõigile kättesaadavasse kohta.

Nii Tartu Maakohus kui ka Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium asusid seisukohale, et õnnetuse põhjustas katla omavoliline ja oskamatu kütmine prokuratuuri töötajate poolt, mitte V. Luki poolne eeskirjade rikkumine. Kuna prokuratuuri töötajad polnud töösuhetes ega mingis muus lepingulises suhtes katlamaja valdajaga, ei leidnud kohtus tõendamist kokkulepe toimikute põletamiseks Vaimastvere katlamajas.

"Rohkem kui poolteist aastat kestnud vintsutused kahtlustatava, süüdistatava ja kohtualusena on viinud mu une ja meelerahu. Teen nüüd rahulikumat tööd, mis ei ole seotud surveseadmetega, nö suurema ohu allikaga. Kahju on kannatanutest, kuid ma ei saa vastutada, kui instrueerimata, vastava kvalifikatsiooni ja oskusteta isikud omavoliliselt katelt kütavad, olgu või kõrgete ülemuste käsul," ohkab Vello Lukk ega taha õnnetusest ja talutud vintsutustest meeleldi rääkida.

"Katlamaja ei ole selvepesula, kus igaüks võib toimetada," lisas vandeadvokaat Urmas Kõrgesaar, kes lubab Vello Lukki vajaduse korral, kui Riigiprokuratuur peab vajalikuks kohtuotsuse vaidlustada, ka edaspidi kaitsta.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Lapsele otsasõitja kihutas minema

Teisipäeval kella 15.30 paiku juhtus raske liiklusõnnetus Jõgeva vallas Siimusti alevikus. Vasakul teepoolel kõndinud tüdrukute juures kaldus neile tagant lähenenud sõiduauto vastassuuna vööndisse ja sõitis otsa 6-aastasele lapsele. Õnnetuse põhjustanud sõiduk ei peatunud ning lahkus sündmuskohalt Kaave suunas (võimalik, et keeras ka Saduküla teele). Tüdruk sai raskeid vigastusi ja toimetati Maarjamõisa haiglasse, kus talle tehti operatsioon.

Lapse seisund on endiselt väga raske. Praegu sündmuse otseseid pealtnägijaid teada ei ole. Väidetavalt oli auto halli värvi ja otsasõidu tagajärjel purunes vasaku esilaterna klaas. Võimalik, et tegemist oli Ford Scorpioga. Palume kõiki, kes nägid sündmust pealt või on selle kohta midagi kuulnud või on näinud kirjeldatud tunnustega sõiduautot, teatada sellest politseiprefektuuri telefonidel 110, 68 410 või 68 432. Info andja anonüümsus on tagatud.


Kaks isikut on teadmata kadunud

Seoses oma alalisest elukohast lahkumisega on teadmata kadunuks jäänud: Tiiu Kaju (sünd 1939), elas Põltsamaa vallas Väike-Kamaris Külmojal. Ööl vastu 9. augustit tänavu lahkus ta

kodunt ja tema asukoht pole seni teada. Otsitav on kõhn, 155-160 cm pikk, keskmise pikkusega hallid juuksed hoiavad lokki. Kannab ära käivat hambaproteesi. On suhkruhaige ja vajab insuliinisüste. Kaasas peaks olema pass, seljas olnud riietus ei ole teada.

Aule Västrik (sünd 1951), elas Võisiku hooldekodus. Jäi teadmata kadunuks pärast seda, kui lahkus 20. augusti hommikul hooldekodust teadmata suunas. Ta oli keskmise kehaehitusega - 165 cm pikk, kaal 66 kg. Kandis siilisoengut, heledapäine, silmad sinised. Paremal käel puudub neli sõrme, on ainult pöial. Äramineku ajal oli tal seljas sinine pidžaama ja jalas mustad kunstnahast toasussid.

Teateid kadumajäänuist ootame telefonidel 110, 68 410 või 68 445.


Käidi vargil Tootsteele kohvikus

Ööl vastu teisipäeva murti Palamuse alevikus sisse OÜ Tootsteele kohvikusse. Sisse mindi akna lahtimurdmise teel. Avaldaja andmeil on kohvikust varastatud šokolaadi, jooke, nätsu ja umbes 100 krooni.


Politseioperatsioon Jõgeval

Esmaspäeval korraldas politseiprefektuur politseioperatsiooni Jõgeval ja selle ümbruses liikluseeskirja täitmise kontrollimiseks. Hommikul kella seitsmest üheksani tuli juhtidel puhuda alkomeetrisse. Ilmsiks tuli kaks mjoobeseisundis sõidukijuhti ja kolmel juhil olid hiljutise purjutamise jääknähud. Operatsioon lõpetati kella neljaks pärastlõunal. Kokku selgitati välja 40 liikluseeskirja rikkujat. Alkoholijoobes juhte oli neist kuus, viiel juhil ilmnesid joobe jääknähud, kuus meest sõitsid autoga juhiloata, seitsmel mõõdeti liialt suur sõidukiirus.


Ülevaade kuritegevusest maakonnas 9 kuu lõikes

Nagu tabelist näha, kasvas tänavu kuritegevus mullusega võrreldes 207 kuriteofakti võrra. Sellest 147 kuritegu moodustavad salajased vargused, 56 korduvalt purjuspäi mootorsõidukiga sõitmised. Avalikke vargusi oli 21 (mullu 20) ja röövimisi 5 (mullu 7).



Vooremaa

Neljapäev, 12. oktoober 2000. a.

Rapsiturg muutub eestimaisemaks

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER



ARVAMUS

KIRJAD

Jõgeva "Nokia"

LEO KARU


Valitsuse eelarvekavand ei rahulda

JAANUS MÄNNIK,

Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees


ÜKS KÜSIMUS

Pala uus vallavanem Kalev Kurs

JAAN LUKAS


JUHTKIRI

Narkomaania puudutab ka meid

12. oktoober 2000



MAJANDUS

Puidutöötlejaid vaevab palgipõud

JAAN LUKAS


Jõgevamaal on vaid neli nudipäist lehma

RAIVO SIHVER


Põltsamaal kohtusid 17 linna veespetsialistid

JAAN LUKAS


Arvutite soodusmüük tekitas ostubuumi

RAIVO SIHVER


Harri Nukkel puudub õigus apellatsiooni esitamiseks

JAAN LUKAS



KULTUUR

Mitte ainult Carusost, vaid ka Jõgeva heakorrast

RIINA MÄGI


Vaata Valdmanni loomekööki!

RIINA MÄGI


Karlstadist Jõgevale 28 arvutiga

VAIKE KÄOSAAR


Jelena Kesa esimesed katsetused

RIINA MÄGI


Palal mälestati hukkunud lapsi

JAAN LUKAS


SPORT

Jõgeva Tähe ja Läti meeskond mängisid saalibändit

JAAN LUKAS


Spordi lühiridu

OSKAR PURI



MITMESUGUST

Suurvürsti lapselaps ja närilised

RIINA MÄGI


Vaimastvere katlamaja plahvatus jõudis kohtulahendini

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Lapsele otsasõitja kihutas minema

Kaks isikut on teadmata kadunud

Käidi vargil Tootsteele kohvikus

Politseioperatsioon Jõgeval

Ülevaade kuritegevusest maakonnas 9 kuu lõikes