Vooremaa
Põllumees pole hobust unustanud
Paljudel Eestimaa põldudel mürisevad tuntud firmades toodetud masinad. Üha kaasaegsemaks muutuv tehnika pole aga suutnud lõplikult eemale tõrjuda hobust. Ka Jõgevamaal leidub peaaegu igas vallas majapidamine, kus põllutöid ka hobuse abiga tehakse.
Hobuseid kasutati tööloomadena mitte ainult kunagistes taludes, vaid ka suurmajandites. Nii hakati esimees Jaak Kase ja peazootehnik Artur Proki algatusel hobuseid kasvatama Puurmani ümbruses Rahva Hääle kolhoosis, kus oli üle kuuekümne hobuse.
“Nende hobustega tehti ka põllutöid: niideti heina, veeti põllule väetist ning toodi lauta silo ja loomasööta,” rääkis kolhoosi hobusekasvatust kureerinud zootehnik Maret Mikk. “Nüüdses Puurmani põllumajandusühistus enam hobuseid pole. Pärast seda, kui Jaak Kask esimeheametist lahkus, müüdi hobused maha ning mõned nendest tagastati ka õigusjärgsetele omanikele,” lausus ta.
Tšempion tööhobuseks
Nüüd kasvatab Maret Mikk hobuseid kodumajapidamises Künnapuu talus. “Mul on üheksa tori ja hannoveri ristandtõugu hobust, samuti ponid. Olen kõik hobused ise kasvatanud, välja arvatud omaaegse traavisõidutšempioni Verga, kes on pärit Rahva Hääle kolhoosist. Vaatamata temperamentsele loomusele, kuulab see hobune sõna ning tuleb toime mitmete töödega, näiteks heina- ja sõnnikuveoga. Noore hobuse Arilla õpetasin juba vankrit vedama ja usutavasti varsti oskab ta abiks olla ka kartuli äestamisel. Muide, seda tööd ongi kõige parem just hobusega teha,” märkis kogenud hobusekasvataja, kelle sõnul võib nii märast kui ka täkust hea tööhobuse välja treenida.
Koos Maret Mikuga hoolitseb Künnapuu talu hobuste eest tema tütar Malle, kes samuti hobustega põllutöid teha oskab.
Puurmani kandis on teisigi talunikest hobuseomanikke. Endine kolhoosi tallimees, praegune Kabeli talu perenaine Kaire Pau ütles: “Mul on üheksa-aastane hobune, kes hea tervise tõttu üsnagi hästi tööd teha suudab, näiteks kartulit äestada või heina riisuda jaksab. Et mul autot pole, vean hobusega ka piima.”
Kui traktorit pole
Möödasõitjad võivad näha hobust rohtu söömas ka Saare vallas, Tartu—Narva maantee ääres asuva Pille poe juures karjamaadel. Seal hoiab oma hobust Õunapuu talu perenaine Maimu Vestmann.
“Olen hobust pidanud aastakümneid ja siin talus veedetud neljateistkümne aasta vältel on mul neljas hobune. Praeguse hobuse nimega Trulla ostsin ma Jõhvist. Ta on heaks abiliseks kartuli äestamisel, heina niitmisel ning koormate vedamisel. Traktorit mul pole ja arvatavasti on nüüdses vanemas eas ka selle juhtimist üsnagi keeruline selgeks õppida. Nii on hobune mulle asendamatuks tööloomaks, kellega palju talus vajalikku teha jõuan,” lausus hobuseomanik.
“Vanasti oli hobune talus põhiline tööloom. Talus, kus ma praegu elan, hariti 17 hektarit põldu kahe hobusega. Kõige paremad tööhobused on ikka tori ja eesti raskeveo hobused,” ütles Põllumajanduse Registrite ja Informatsioonikeskuse Tartu- ja Jõgevamaa piirkonna zootehnik Ranne Jäme. Jõgeval on tema sõnul siiski vähe talusid, kus hobust peetakse, sest tavaliselt eelistatakse ikka traktorit.
“Küllap sobivad hobused kõige paremini just väiketaludesse,” arutles Jõgeva Talunike Liidu konsulent Tea Krikmann.
Endine Jõgeva näidissovhoosi direktor Mart Uudla lisas: “Suurmajandis, kus ma töötasin, oli kunagi 50 hobust. Nüüd kipuvad masinad siiski hobust tööloomana välja tõrjuma. Nii jääb hobune maamajapidamistes eelkõige ratsutamis- ja meelelahutusloomaks.”
JAAN LUKAS
Eelmisel reedel kohtusid Jõgeva Gümnaasiumi õpilased Eurointegratsiooni büroo nõuniku Gert Antsuga, kellele esitati rohkesti küsimusi. Pühapäeval tehti Härjanurme kalatalus kokkuvõtteid tänavustest Jõgeva linna ja valla kultuuripäevadest. Eilsel linnavalitsuse istungil arutati muuhulgas Jõgeva kultuurikeskuse rekonstrueerimisega seonduvaid probleeme ja sünnitoetuse maksmist Jõgeva linna kodanikele. Sel nädalal toimuvad linnavolikogu komisjonide koosolekud. Kolmapäeval kell 10 on Jõgeva teedevalitsuse pargis küüditamispäeva mälestushetked.
Eelmisel esmaspäeval oli Jõgeva vallavalitsuse istung. Valla algkoolides toimusid möödunud nädalal lõpuaktused. Laiusel peeti laupäeval Jõgevamaa VI suvemängud. Sel kolmapäeval on taas vallavalitsuse istung. Neljapäeval toimub Kuremaal Koonderakonna korraldatud üleeestiline seminar “Millist halduspoliitikat vajab tänane Eesti”.
Reedel toimunud vallavalitsuse istungil arutati eelkõige maaküsimusi ja müügilubade väljastamist. Esmaspäeval kohtusid vallavolikogu komisjonide esimehed vallavanem Jüri Vooderiga ning arutasid valla arenguga seonduvaid probleeme. Pärast 15. juunit alustavad valla kalurid rääbisepüüki.
Mustvee kultuurikeskuses kestavad ettevalmistused jaanipäeva tähistamiseks. Suurem jagu Mustvee linnavalitsuse töötajaid on puhkusel.
Möödunud nädalal arutati vallavolikogu istungil jäätmekäitlusprobleeme ja kinnitati kohalike maanteede nimekiri. Täna sõidavad kaheksa Pajusi valla last ja sama palju täiskasvanuid Soomes asuvasse Kihniö sõprusvalda spordivõistlustele. Neljapäeval on vallavalitsuse istung.
7. juunil oli Luual Palamuse äriklubi koosolek, kus räägiti veinide kultuursest kasutamisest. 8.—11. juunini esines Palamuse rahvamaja näitetrupp Soomes Rääkkyla linnas toimunud rahvusvahelisel harrastusteatrite festivalil, kus etendati näidendit “Ulguv mölder”. Möödunud reedel tunnistas valla, maavalitsuse ja hoolekogu esindajatest koosnev komisjon Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi direktori ametikoha täitmiseks välja kuulutatud konkursi võitjaks senise direktori Urmas Paju. Kolmapäeval toimuvad vallavalitsuse istung ja valla koolidirektorite nõupidamine. Reedel algab Luual laager valla koolide õpilastele, kes tänavu lõpetasid nejanda klassi. Samal päeval kell 15 saab Palamuse lauluväljakul kaasa elada Võhma lastetsirkuse etendusele. Laupäeval kell 18 on Palamuse lauluväljakul vabaõhuetendus “Üks kõigi, kõik ühe eest”, Kaarepere põhikoolis aga lõpuaktus. 12.—20. juunini osaleb Palamuse valla rahvatantsurühm Luukar Soome—Eesti tantsupeol.
7.—8. juunini oli Ranna puhkebaasis lastelaager “Kaitse end ja aita teist”. Pala Põhikooli staadionil toimusid eelmisel nädalal rahvusvahelise võistluse Peipsi Cup alagrupimängud. Täna on vallavalitsuse istung. 16.—17. juunini on Pala Põhikoolis laste maalilaager.
Möödunud neljapäeval tutvus vallavolikogu majanduskomisjon valla põhimäärusesse kavandatud parandustega. Esmaspäevast kolmapäevani tutvub vallavolikogu revisjonikomisjon vallavalitsuse dokumentidega. Neljapäevasel vallavolikogu istungil räägitakse 1999. aasta eelarve täitmisest, 2000. aasta lisaeelarvest ja haldusreformist. Vallas kestavad ettevalmistused 23.—24. juunini toimuvateks Kursi kihelkonnapäevadeks.
6. juunil Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud nõupidamisel räägiti ettevalmistustest 7. septembril Põltsamaal peetavaks Eesti raamatuaasta konverentsiks “Raamatulooline Eesti”. Linnavalitsuses toimunud nõupidamisel oli kõneaineks kaugõppekooli rajamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse. Põltsamaa linna ja vallavalitsuse esindajad kohtusid ka piirkonna perearstidega. Eilsel linnavalitsuse istungil väljastati hoonete kasutus ja ehituslubasid. Täna osaleb Põltsamaa linnapea Margi Ein Eesti Linnade Liidu juhatuse koosolekul, kus on päevakorras 2001. aastal kohalikele omavalitsustele ületulevad funktsioonid. Kolmapäeval kell 11 toimub Põltsamaal represseeritute mälestusmärgi juures leinamiiting. Reedel saavad linna kõige väiksemad kodanikud sünnimedalid “Sündisin Põltsamaal”. Samal päeval toimub ASi Põltsamaa Soojus aktsionäride koosolek.
Eelmisel nädalal oli Adaveres põllupeenrapäev. Sel nädalal jätkub uue plekkkatuse paigaldamine Põltsamaa vallamajale. Vallas tehakse ettevalmistusi Vabadussõja veterani Karl Jaanuse austamiskivi avamiseks Adaveres.
Saare Põhikoolis oli eelmisel nädalal vastuvõtt tublimatele õpilastele ja nende vanematele. Paremaid õppureid peeti meeles ka Voore Põhikoolis toimunud kevadpeol. Laupäeval korraldati Kääpa jõel laste kalapüügivõistlus, millest võttis osa 23 5—12aastast last. Koseveskil jätkatakse puhastusseadme ehitamist.
Maarja segakoor Maarja osales möödunud laupäeval Elvas IV Peipsiäärsete maakondade laulupeol. Sel nädalal tehakse vallas ettevalmistusi Saksamaa sõpruslinna Geilenkircheni delegatsiooni vastuvõtmiseks, millega seonduv on kõneaineks ka tänasel vallavalitsuse istungil.
Eelmisel reedel valis vallavolikogu heakorrakomisjon esimeheks Ants Lindsalu. Eile pidas nõu volikogu kultuurikomisjon. Rahuorus kestab laululava remont, mis kavatsetakse lõpetada enne jaanipäeva. Laupäeval on Torma Põhikoolis lõpupidu.
ARVAMUS
Haldusreform peab looma uusi võimalusi
Kindlasti on Jõgevamaa inimesed viimastel kuudel või tegelikult isegi viimastel aastatel jälginud sõna “haldusreform” kasutust ajalehtedes, raadios, teles ja inimeste jutus ning mõtelnud ja arutanud, mida see tähendab.
Olles tänaseks teinud esimesed ettepanekud võimalikest uutest omavalitsuste piiridest Jõgevamaal ja vestelnud nende üle vallavanemate ja linnapeadega, on aeg tutvustada sõna “haldusreform” tähendust maavanema jaoks lähtuvalt valitsuselt saadud tööülesannetest.
Avalik haldus kõige laiemas mõttes on kõik tegevused, mida kas osaliselt või täielikult rahastatakse riigi või kohaliku omavalitsuse eelarvest. Maailmaajaloos on kujunenud nii, et on teatud minimaalne hulk ülesandeid, mis on igal pool keskvalitsuse kontrolli all. Eelkõige on need riigikaitse, sisejulgeoleku ja välissuhtlemisega seotud küsimused. Samas on suurt hulka avalikke teenuseid otstarbekam pakkuda inimestele võimalikult lähedal. Selleks on erinevates riikides erinevat nime ning ka ulatuselt erinevaid funktsioone kandvad väiksemad haldusüksused — osariigid, kommuunid, maakonnad, omavalitsused. Riigi tunnused: territoorium, rahvas ja valitsus, on kõikidel riikidel sarnased.
Täna tõdeme, et Eesti riik on väike. Tõde on see, et väikese riigi jaoks on kõik ülesanded, olgu siis tegu riigikaitse, hariduse või sotsiaalteenustega, suhteliselt kallimad täita, kuna rahvast ja seega ka maksubaasi on oluliselt vähem, ülesannete hulk aga praktiliselt sama.
Omavalitsused on inimestele lähedal
Suur osa kohustusi, mis riigil on kodanike ees, on tänases Eestis antud täita omavalitsustele. Kuna just omavalitsus on inimesele kõige lähemal, peaks tulevikus neid ülesandeid olema senisest veelgi rohkem.
Juba mõnda aega toimub arvamustevahetus, kuidas erinevaid avaliku halduse toiminguid maksimaalselt hästi ja odavalt teostada. Selles arutelus peab igaüks, kes soovib, saama kaasa rääkida. Siin on eriti tähtis kohalike volikogude roll, mis peaks kandma sõnumit inimestelt, kes neid valisid.
Haldussuutlikkuse ühtset definitsiooni ei ole võimalik anda, kuna puudub etalon, millest lähtuda. Samas suudetakse erinevates omavalitsustes sarnase hulga raha eest täita erinevas mahus ülesandeid. Põhjus on siin selles, et nagu väikese riigi jaoks, nii on ka väikese omavalitsuse jaoks sama teenus ühe elaniku kohta oluliselt kallim.
Siseministeeriumi juhistes haldusterritoriaalse korra muutmise ettepanekute koostamiseks seatakse haldusreformi eesmärgiks praegusest elujõulisemad, terviklikumad ja haldussuutlikumad kohalikud omavalitsused, kus on tagatud kvaliteetne teenindamine, piirkondlik arendamine ning asjatundlik juhtimine.
Aeg vaielda, aeg otsustada
Esialgu on ettepanekute ja arutelude aeg, et enne kahe ja poole aasta pärast toimuvaid korralisi kohalikke valimisi saada selgust, milliseid omavalitsusi on Eestile vaja. Seda näitab muuhulgas asjaolu, et ka praegused valitsusparteid pakuvad erinevaid lahendusi ja diskuteerivad Eestile sobiva haldusmudeli üle.
Kohalike omavalitsuste piiride muutmise ettepanekute kavandamise ja esitamise on valitsus usaldanud maavanemale. Vahekokkuvõttena meie kodumaakonnas toimunud aruteludest on valminud kolm uute võimalike halduspiiridega kaarti, mille kohta võivad avaldada ning avaldavadki arvamust ka kõik omavalitsused.
Esimesed mõtted, mida täna on kuulnud ka kõik omavalitsusjuhid, on liikunud selles suunas, et Jõgevamaal võiks tulevikus olla kolm omavalitsust. Kolm sellepärast, et Jõgevamaal on praegu kolm erinevat piirkonda, kus olemas toimiv koostöö omavalitsuste vahel. Kui ühinetakse, võiks selliste koostööpiirkondade baasil moodustuv vald olla elujõuline ning koostöövõimeline.
Teenused ei kaugene
Kolm päeva arutelusid maakonna erinevates piirkondades näitasid, et tänased omavalitsusjuhid mõtlevad piirkondades üsna sarnaselt. Kuuldud mõtted peaksid sügiseks paberile saama täiendavate ettepanekutena, mis maavanemana kindlasti valitsusele edastan.
Uute, suuremate omavalitsuste puhul tekib esialgu kindlasti ka probleeme ja hirme. Nendest üks suurimaid on hirm, et kogu tegevus koondub ühte suurde ja kaugesse vallamajja. Seda ei tohi kindlasti juhtuda: nii sotsiaaltöö, maareformi kui ka kõigi teiste inimesele suunatud teenuste osutamine peab toimuma kodanikule võimalikult lähedal. Selle kohta võib tuua näite: kohapeal olev sotsiaaltöötaja jälgib, et teenus jõuaks inimeseni, kes seda vajab, keskuses aga otsustatakse kogu kasutada oleva raha kasutamise ning üldiste arengusuundade üle.
Kolm valminud ettepanekute kaarti ei tähenda valdade jõuga liitmist, vaid osutavad suurusest tulenevatele uutele võimalustele. Omavalitsuste suurenemine ei pea tähendama kaugenemist inimesest, see on pigem katse laiendada omavalitsuste pakutavaid teenuseid mõnevõrra odavama hinna ning avarduvate valikuvõimaluste juures.
MARGUS ORO,
maavanem
KIRJAD
Oli aeg, kus me peaaegu kõik õhkasime koos Rahvarindega, et kui vaja, siis sööme ka kartulikoori. Siis tõstatas üks tark inimene ajakirjanduses küsimuse, kes siis ikkagi neid kartuleid söövad, kui rahvale vaid koored jäetakse.
Nüüd, mil Rahvarindest on saanud mitu erinevate nimedega raharinnet, on aeg ka sellele küsimusele vastuse andnud. Samas aga on kartulisöömine asendunud hoopiski pähklisöömisega: ühed söövad maitsva tuuma ning teistele jäävad vaid söögiks praktiliselt kõlbmatud koored.
Kui kartulikoored kannavad endis neis peituvate idude näol edasi uut elu ja seega ka lootust säästliku söömise juures tulevikus tervet kartulit süüa, siis pähklisöömine on oma läbimõtlematuse tõttu pikemas perspektiivis hukatuslik ka tuumasööjatele enestele, rääkimata siis veel kooresööjatest.
Siinjuures tuleb tahes-tahtmatult meelde Mark Twaini kuulus muinasjuturaamat printsist ja kerjusest, kus printsi rollis kuningakotta sattunud kerjuspoiss ei osanud riigipitsatiga midagi muud teha kui vaid pähkleid purustada, et neist maitsvat tuuma kätte saada. Aga paljud meie eilsetest sovjettidest ametnikud ei oska oma uue võimuga, so riigipitsatiga ka mitte midagi muud peale hakata, kui vaid endile maitsvaid pähklituumi välja koksida. Seejuures ei huvita neid põrmugi, kas ja kuidas elavad need, kellele nad vaid pähklikoored jätavad.
Muinasjutus võib küll endale harjumatusse ja võõrasse olukorda sattunud tänavapoiss ootamatult kättelangenud võimust loobuda, kuid Eesti Vabariik ei ole niisugune muinasjutumaa, ning siin kehtib universaalne tõde, et kohe mitte ei ole olemas suuremat kuritegu, kui seda on võimu andmine lollide kätte.
Eesti Vabariigi kõige nõrgemaks lüliks ongi ametnike väga kehv seaduskuulekus. Kui midagi oluliselt ei muutu, siis olemegi riigina ja rahvana teel olematusse.
Murelikult
MART AROLD
Saare vallavolikogust
JUHTKIRI
Iga inimene, nii noor kui vana, peaks tegelema spordiga. Sport on kasulik meie füüsilisele ja vaimsele tervisele. Sport, eriti meeskondlikus vormis, arendab iseloomu, koostöövõimet ja ühtsustunnet. Aeg, mis on sisustatud spordiga, ei kulu tõenäoliselt huligaansustele, alkoholismile, isiku ja varavastastele kuritegudele ega muule riiki ja ühiskondlikku julgeolekut ohustavale tegevusele. Sport kisub esile igas inimeses ükskõik kui sügava kõntsakihi all rabeleva Parema Mina. Sport on rahu. Vähemalt teoorias.
Praktikas tekitab jalgpalli EMi finaalturniiri näol alanud tugitoolispordi järjekordne etapp nii liigsöömist, alkoholismi kui ka perevägivalda. Võitlustes telekaesise parima koha eest kaovad nii vennaarm kui ka vanemlik autoriteet, pildikasti juhtpult aga muutub justkui valitsusskeptriks, mille omanik võib absoluutse monarhina oma tahet lähikondseile peale suruda.
Eelseisvad kolm nädalat tulevad pereemadele rasked: kõige jõhkramal moel lahutatakse nad meestest, lastest ja armastatud seebiseriaalidest. Tavaliselt nii harmooniline perekond muutub klaasistunud silmil ekraane põrnitsevateks zombideks, kes praktiliselt ei söö ega maga, kelle sotsiaalsed vajadused koosnevad ühesilbilistest (ehkki kõrge emotsionaalse laenguga) hüüatustest ning kelle leksikonist peaaegu täielikult kaovad sõnad “tänan” ja “palun”, asendudes rohkearvuliste ebatsensuursustega. “No sports,” teatas omal ajal Winston Churchill, ning iga korralik koduperenaine on vana hea WC-ga täiesti ühel nõul.
Tõeline jalgpallisõber aga ei lase end nendest perekondlikest finessidest häirida. ETV, õnnistagu teda Allah, kannab ju kogu selle toreduse täies mahus koju kätte, meelelahutust pakuvad meie teenekad spordikommentaatorid ning loomulikult on iga spordisõber varunud ka piisaval hulgal limonaadi ja kartulikrõpse. Kõige selle nimel tasub elada ning kui va vikatimees või tööandja peaks vahetult pärast finaalmängu õlale koputama, võib spordisõber tugitoolist tõusta ning öelda: “Jah, nüüd võin ma rahus minna, sest mu silmad on seda näinud.”
Häid jalgpallielamusi!
AARE KIRNA
Jõgevamaalased pole suured kontserdikülastajad
6. juunil küsitles Vooremaa jõgevamaalasi ja tahtis teada, kas on käidud ja kas kavatsetakse sel suvel nautida mõnda kontserti. Vastas inimesi Põltsamaalt ja Jõgevalt (mõlemast 10%), Adaverest, Kalanast, Lustiverest, Tabiverest, Puurmanist, Laiuselt, Maarjast, Saarelt, Pikknurmest, Eskust, Karjamõisast, Navast, Laiuselt, Palalt, Mustveest, Siimustist (5%). Teismelisi 10%, 20ndates 20%, 30ndates 10%, 40 ndates 35%, 50ndates 10%, 60ndates, 70ndates ja 80ndates aastates 5%. Naisi oli 55%.
Kontserdil oli käinud ja kavatses kindlalt minna — 5%; polnud käinud, aga kavatses kindla esineja peale minna — 25%; polnud käinud, kavatses minna vaatama ei tea mida — 25%. Polnud käinud ja ei kavatse minna ka — 45%! Vaadatud esinejad-üritused olid Gary Moore, Beach Party, Alice Cooper, Põltsamaa Ooper, Kuldne Trio.
MARGUS KIIS
MAJANDUS
Jõgeva vallas on kuus suurt asulat, mis moodustavad ümber linna rõnga. Ühest küljest on see hea, sest vald on ühtlasemalt arenenud. Teisest küljest jälle nõuavad nad kõik oma arenguks valla eelarvest raha. Ses osas on asulad konkurendid. Saadikud võitlevad oma kodukoha arendamise eest, ja siit võibolla tulekski otsida põhjusi, miks volikogu istungid vahel nii tuliseks lähevad. Kas valla rahakott on ikka nii paks, et kõiki asulaid ühtlaselt edasi arendada?
Jõgeva vallas on 39 küla. Üle saja inimesega külasid on 14. Lõunapoolsetes asulates, nagu Siimusti, on arenenud rohkem tööstus ja ehitustegevus, põhjapoolsetes piirkondades annab tooni konkurentsivõimeline põllumajandustootmine.
Esile tuleks tõsta 624 elanikuga Jõgeva alevikku. Seal tegeldakse sordiaretusega ning põllumajandustootmisega (AS Perevara), kus leiab praegu rakendust ligi 200 inimest.
Alla tuhande elanikuga Siimusti aleviku ettevõtluspotentsiaal on eriti kõrge, siin tegutseb ligi üks kolmandik valla ettevõtetest (13 35st). Nemad toodavad suure hulga maksutulu ja annavad ka inimestele tööd.
Kuristal tegutsevad metsafirmad, AS Jõgeva Metsamajand ja AS Kurista Mets. Painkülas toodab AS Werol Tehased rapsist toiduõli. Jõgevalt paari kilomeetri kaugusel Õunal, autobaasile kuulunud ruumides on kiiresti arenev puidutööstusfirma AS MO-Puit Jõgeva, mille toodangust läheb eksporti enamus.
Laiusel asub POÜ keskus ja Kuremaal tegutsevad nii Kuremaa Põllumajandustehnikum kui ka seakasvatusele spetsialiseerunud AS Kuremaa Klii. Kuremaa on kuulus veel siseujula ja järve poolest. Sellest on saanud Jõgeva linna ja valla elanike puhkekeskus. Külastajaid on kaugemaltki, näiteks Tartust.
Vaimastvere ümbruse areng on aga problemaatiline, sest hiljuti läks pankrotti OÜ Vaimastvere Põllumehed. Põllumaad kasutab pankrotihaldur. Vara ostis ära piimatöötlemisega tegelev firma AS Lacto. Suuremaid ettevõtjaid piirkonnas ei tegutse.
Elamu-, kommunaal- ja soojusettevõtted tegutsevad viies paljukorteriliste elamutega asulas: Siimustis AS Siimusti Kommunaal, Vaimastveres OÜ Vaimastvere Kommunaal, Jõgeva alevikus AS Sordikom, Kuremaal AS Kuremaa Enveko ja Laiusel AS Laiuse Kote. Asulate teed vajavad korrastamist ja pimedal ajal ka valgustamist. Selleks kulub valla raha.
Jõgeva vallavolikogu liikme Peep Lillemägi sõnul konkureerivad need viis asulat ja ka Kurista küla valla eelarvest raha saamise osas. “See muidugi ei tähenda, et teiste külade ja piirkondadega eelarve koostamisel üldse ei arvestata,” lisas abivallavanem Priit Kirsimäe.
Haridusvõrgu tulevik
Kõige rohkem vahendeid eelarvest nõuab haridus. Eelmise aasta 31. detsembri seisuga oli vallas 5760 elanikku, kellest 1213 ehk 21% olid kuni 14aastased, 3727 inimest ehk 65% olid 15—64 aastased ja 820 inimest ehk 14% olid vanemad kui 65 aastat.
Sündivus kord tõuseb, kord langeb, mis mõjutab otseselt I klassi astujate arvu. 1994. a sündis vallas 61 last, 1996. a ja 1997. a kummalgi 72, 1998. a 60 ning 1999. a 66 last. Valla koolid planeerivad algavaks õppeaastaks I klassi astujate arvuks 50 õpilast, sh Laiuse Põhikooli 13, Vaimastvere Põhikooli 20, Siimusti Algkooli 12 ja Kuremaa Lasteaed-Algkooli viis õpilast.
Kui Jõgeva maakonna koolides oli 1999—2000 õppeaasta algul klassis keskmiselt 21,16 õpilast, siis Jõgeva vallas 15,18 õpilast. Õppeaasta algul oli Vaimastveres 153 õpilast, Laiusel 136 õpilast, Siimustis 54 õpilast ja Kuremaa Lasteaed-Algkoolis 49 last. Suurem keskmine klassitäitumus oli Vaimastveres (17 õpilast) ja väiksem Kuremaal (12,25).
Probleem on selles, et õpetajate planeeritud palgavahenditega ei tulda välja, kuigi vald tõstis õpetajate normkoormuse 23 tunnini nädalas. Vald taotles maavanema reservfondist õpetajate palkade katmiseks lisaraha 210 000 krooni ulatuses. “Mis saab, kui tuleval aastal reservfond kaob ja pedagoogide palgavahendid antakse otse kohalike omavalitsuste eelarvetele, kust siis Jõgeva vald täiendavat raha taotlema hakkab?” tundis maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Kadri Peterson muret.
Saadikud on eriarvamusel
“Jõgeva vallavolikogu ja -valitsus ei pääse koolivõrgu korrastamisest ja oma tulevikunägemuse väljaütlemisest,” oli Kadri Peterson veendunud. “Alles pärast uue koolivõrgu kujundamist saab tagasi tulla konkreetse kooli probleemide juurde,” lisas ta.
Peep Lillemägi ütles, et tuleb mõelda olukorrale, kus pärast Jõgeva linna ja valla liitumist teeb uue omavalitsuse volikogu otsuse, et Vaimastverre jääb vaid algkool, ja vanemate klasside õpilased tuuakse bussidega kooli Jõgevale.
Hoopis teisel seisukohal on eelarve- ja majanduskomisjoni esimees Kaja Pärn. Tema sõnul on olemas kindel seisukoht, et Vaimastvere koolil peab võimla olema. Vallavalitsusele on tehtud ülesandeks arvutada välja, mis see maksma läheb, ja milline saab laenude võtmise korral olema laenukoormus. Alles pärast seda tullakse küsimuse juurde tagasi.
Haridus- ja kultuurikomisjoni liikme Ergo Prave sõnul on ka nende komisjon seisukohal, et Vaimastvere koolile tuleb võimla ehitada. Küsimus on selle maksumuses. Jõgeva valla ehitusspetsialisti Aavo Välba sõnul kulub Vaimastvere Põhikooli võimla ehitamiseks viis miljonit krooni. 2,8 miljoni krooni suurune riiklike investeeringute taotlus on maavalitsuse kaudu tehtud haridusministeeriumile.
Pankadelt kavatsetakse võtta laenu kahe miljoni krooni ulatuses. Selleks tuleb vallavalitsusel rahandusministeeriumile esitada vastav taotlus. “Iseasi on muidugi, kas ministeerium annab laenuloa või mitte, sest kavandatava haldusreformi tingimustes ei pruugi positiivne otsus nii lihtsalt tulla,” kahtles Välba.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa sai 21 koolitatud projektijuhti
6.—8. juunini Laulasmaal toimunud seminaril anti 21 jõgevamaalasele kätte tunnistus rahvusvahelise projektijuhtimise koolituse läbimise kohta.
PHARE, siseministeeriumi ja ESKO Koolituse korraldatud kolmepäevasel seminaril anti ülevaade Euroopa Liidu koostöö- ja abiprogrammidest, rahastamistingimustest, projektidele esitatavatest nõuetest ja aruandlusest. Eestis on palju räägitud sellest, et ettevalmistused Euroopa Liiduga ühinemiseks toovad kaasa mahukaid abiprogramme, mille toel saab edendada paljusid eluvaldkondi haridusest põllumajanduseni. Euroliidu toetuse eelduseks on aga rangetele nõuetele vastav sisukas projekt ning põhjalik aruandlus pärast raha eraldamist. Seminari korraldajate eesmärgiks oligi välja õpetada üks rahvusvahelise projektitsükli koolitaja igas maakonnas ning 200 projektikirjutajat üle kogu Eesti. Kaudselt loodetakse sellega kaasa aidata administratiivse suutlikkuse tõstmisele Eestis.
“Jõgevamaa sihtgrupiks olid eelkõige mittetulundusühingud: püüdsime julgustada MTÜsid rahvusvahelistest programmidest raha taotlema. Näiteks PHARE alaprogramm Access on mõeldud just kolmandale sektorile. Loodan, et kursuse läbinud inimesed söandavad Euroopa Liidu projektidega tegelema hakata,” ütles üks koolitajatest, Jõgeva maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna eurointegratsioonitalituse juhataja Marge Kliimask.
Kuna huvilisi paistab jätkuvat, on sügisel plaanis korraldada MTÜdele kohapeal analoogiline kursus.
ULVI KALVIST
Esmaspäevase seisuga oli Jõgeva linna pangaarvel vaid 1000 krooni.
Jõgeva linn saab oma rahalised vahendid peamiselt riigieelarve toetusfondist ning pingeline seis riigikassas kajastub otsekohe ka Jõgeva linna rahalistes vahendistes. Kuna juunikuu on ka üksikisiku tulumaksu tagasimaksete aeg, ei saa omavalitsus selle olulise tuluallikaga arvestada. “Sel kuul pole meile riigikassast sentigi üksikisiku tulumaksu üle kantud, ehkki arvestasime umbes miljoniga,” tunnistas linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots. Samas on linnal poole miljoni krooni eest maksmata arveid.
Maie Tootsi isiklike kogemuste järgi on mais ja juunis alati rahaga kitsas olnud. “Oma asutusi on meil õigus finantseerida vastavalt laekumistele, nii et ilmselt tuleme kuidagi välja. Probleemid võivad tekkida siis, kui investeeringute finantseerimine seisma jääb,” ütles Maie Toots. Linnavalitsuse pearaamatupidaja prognoosis siiski laekumiste paranemist juulis ja augustis, nii et võimalikud võlgnevused saab selleks ajaks ära õiendatud.
AARE KIRNA
NOORTELISA
Raudteesõlmest kultuurilinnaks — selline on Jõgeva linna hüüdlause. Aga kas ta tõesti siis on juba kultuurilinn? Üritusi ju nagu toimub, väga kurta ei saa, tantsitakse rahva või rahvatantsitakse, tiibu sirutab Kunstikool, viimasel ajal on rohkesti ka kõiksugu etendusi kultuurikeskusesse külla kutsutud. Kultuuri kui palju, võiks selle peale öelda. Tegelikult on olukord kuidas kunagi. Ühel keskmisel pubekal on küll üsna raske olla Jõgeva linna elanik, sest puudub laululava ning seepärast sõidavad igasugu Koit Toomed ja 2 Quick Startid siit suure kaarega mööda ning tüdrukutel kodus tüli ja pisaraid kui palju. Hull on olukord ka neil, kel on eriline muusikamaitse (kui raskemuusikat saab eriliseks nimetada, Jõgeval vist saab). Kui sa just ei kuulu mingisse isetegevuslikku klubisse või lihtsalt seltskonda, kes ise endale vajalikke pidusid (näiteks gruuve) korraldavad, on asi nadi. Et muusika jah. Kino ka ei ole! Teatrist, muuseumidest ja niisama vaatamisväärsustest
rääkimata! Aga näe, raudtee vähemalt on, hea seegi!
K. K.
Ülevaade Jõgeva kultuuripäevadest
Reede, 2. juuni — Genialissimus! Taevast kallab vihma, veega ilm ei koonerda.
Virtuse trepist on saanud lava. Genialistid laulavad, rahvas on rõngas, katus on pea kohal, kõik on rahul ja rõõmsad. Vaatamata sellele, et klahvpillid (mis ei olegi ju nii pisikesed ja märkamatud asjad) olid mingil põhjusel koju unustatud, oli hirmus hea. Karjast eraldusid need, kellel kodus fonoteegis ka genialistide üllitisi. Laulsid kaasa. Haigusi ennetati nii õlle kui ka niisama kargamisega.
Ja mis kõige parem, kohal olid välisriikide esindajad, kes pakkusid vahepalaks pantomiimi. Esimene pool etendusest kulus mõistmiseks, et need emotsionaalselt nägu krimpsutavad noored kujutavad kõikvõimsa Kristuse halastust. Kahju oli Kristusest, lunastas ennastsalgavalt ja pissihädanägu tehes teiste patte. Elu sõna ruulib. Genialistid ka.
Pidu jätkus kultuurikeskuses, kus olid nii taevas, maa kui ka põrgu, ehk siis pidu kolmel korrusel. Iseasi, kas päris põrgus mängib perekonnakapell ja taevas esitatakse kabareekava (mis iseenesest oleks ju päris tore).
Rahvast oli inimsööjast kalkarist kuni sambat vihtuvate pintsaklipslasteni. Kes pidutseda tahtis, see ka sai ja mis veelgi parem, tasuta.
Kel eelmisest ööst pea väga ei valutanud, selle jaoks jätkus pidu laupäeval. Juba hommikul varavalges, no ikka kaheteistkümne paiku, algas jälle peale. Maavalitsuse ees kaagutas ilmselt mingi taluniku aiast plehku pannud kana, inimsuurune ja veider, viis läbi lasteüritust Pillerpall. Lauldi, tantsiti tantse. Eriti vahva oli kõige pisemate südamest tulev “Mina olen Ott” tatsumine.
Kümmekond meetrit eemal rabelesid kõige suuremad onud kahe korvi ümber, tänavakorvpall oli täies hoos. Ja päike säras taevas ilma vähimagi süümekata eelmise päeva paduka pärast.
Kaubahalli invatrepil oli Klementi moedemonstratsioon. Kenad mimmid kenade riietega, ainult modellindusest oleksid võinud midagi teada. OK, OK, eriti õudne ei olnudki, kohalikud olud lihtsalt.
Päike paistis ja tuul puhus ja ilusad mehed mängisid kossu ja kultuurikeskuses oli kontsert — Jõgevamaa koolilapsed laulsid ja etlesid päris hästi. Eriti rõõmustasid kõrva Jõgeva Gümnaasiumi noored laululinnukesed ja Ühisgümnaasiumi Krossiheietus. Natuke tahaks norida ka. Kui rida ilusaid asju juba pähe õpitud on, võiks seda ka ilusas eesti keeles esitada. Kui on kirjutatud E, siis võiks ka E öelda, mitte et LÄHÄMÄ ÄRA, või sinna kanti. Muidu oli täitsa normis.
Õhtul oli kõikide militaristide ja marsihuviliste silmadel põhjust särada. Kaitseväe orkester ning grupp lahedalt lapilisi kuperjanovlasi võimlesid Jõgeva Gümnaasiumi staadionil. Noh, mis nüüd võimlesid, aga ühed vigurmarssisid ja vigurmängisid pilli, teised vigurloopisid üksteist üle õla ehk siis kaitsesid ennast ja tegid teisi ohutuks. Veel lavastati publikule näidissõda.
Stsenaarium järgmine. Jalutavad kolm hambuni relvastatud meest, maskid näos, vahivad taevasse. Mets samal ajal kubiseb vaenlastest, kes viskavad pahaaimamatute sõdurite nina ette suitseva käbi. Käib pauk, püssitärin, hirmus kisa, rünnak, laibad, vangivõtmine. Lahing suubub jooksujalu metsa ning tõeliseks sõjakangelaseks saab väike koeranäss, kes platsi ülbe näoga puhtaks lööb, rahvas on naerust kõveras. Järgneb relvade ja ka roheliseks võõbatud nägudega meeste näitus.
Järgmine punkt — kultuurikeskuse park. Kaitseväelased pasundavad hoogsalt edasi, vaatamata sellele, et keegi tantsima ei soostu. Ja siis lükkas end lavale TV oksjonist tuntud õllekõhu ja mölapidamatusega Samuel Golomb — mees, kellele just lobisemise eest palka makstakse. Jõgeval oli tema ülesandeks kaheksa kohaliku kunstikooliku töökest maha ärida. Äris ka, päris korralike numbritega hakati žongleerima, Kunstikooli tädide näod venisid järjest laiemale naeratusele.
Ning siis kõik see rahvaarmaada kultuurikeskuse katuse alla, tantsulka võis alata, meeletu tantsulka Mait Maltise muheda ja maheda hääle õhutusel. Võimas! Kes tahtis jalga keerutada, pidi meeter korda meeter suuruse platsi küünarnukkide abil vabaks võitlema, aga see ei olnud takistuseks, vaid lisas veelgi indu. Tants läbi (ühtlasi ka lõbusam osa kultuuripäevadest läbi), võis näha koera kombel väsinud inimesi kodudesse roomamas ja oligi otsas.
Hea, et linn ja vald koos kätte võtsid ja sellise üritustemaratoni korraldasid. Üle hulga aja oli rahval lõbu laialt.
KAIRI K. ja MAIRI H.
Absoluutselt iga kord, kui Jõgeval mingid x päevad või x telgid on, ei saa vaesed poisid enam rahu. Põhiliselt seetõttu, et neil päevadel ja neis telgikestes esinevad mitmesugused artistid, kelle spetsialiteediks on inimeste tantsitamine. Tüdrukud on sedasorti artistide poolt eriti kergesti mõjutatavad. No oleks siis veel nii, et nad tantsivad üksi või omavahel! Aga ei, neil on tarvis ikka mõnd poissi. Tagajärjed on kurvemast kurvemad: vaene poiss veetakse õhtuti (loe: öösiti) oma mõnusast (loe: soojast) voodist välja kurja (loe: külma) maailma. Tulemuseks on krooniline unepuudus, haisvad sokid ja hirm tantsimise, kaudselt ka igasugu Matide ja Maitude vastu, lõppkokkuvõttes aga hoopis linnavalitsuse vastu, kes säärastel jubedustel aset leida laseb. Siinkohal apokalüptiline tulevikuvisioon puhuks, kui asjad endiselt samamoodi edasi lähevad: nõnda kasvab peale uus põlvkond poisse, kellele ei meeldi linnavalitsus ja tüdrukud. Siis läheb maailm hukka! Sest kõik tüdrukud tantsivad linnavalitsuses ja kõik poisid ei julge oma vooditest teki alt ninagi välja pista! Ja eestlane sureb välja...
Üks Väga Murelik Poiss
Nagu kõik teavad või kui ei tea, siis saavad teada, et linnapäevade raames toimusid ka erinevad esinemised valla keskustes. Siimustis, Laiusel, Vaimastveres, Kuremaal jne. Muljed nii esinejatelt kui ka vaatajatelt olid üsnagi vastakad.
Jõgevalt startis kolm brigaadi ning neid oli ka mujalt. Siiski tundus, et vallarahvas kas ei teadnud või ei tahtnud teada, et midagi toimus. Need mõned üksikud, kes oma taguotsa kohale vedasid, osutusid väga magedaks publikuks. Põhiliselt külamoorid. Toetasid oma selja vastu seina (kui see juhtus olema) ja vaatasid käimas olevat etendust nüril, täiesti tühjal pilgul. Plaksutamisest või üldse mingist kehalisest kaasaelamisest rääkimata.
Erandiks osutus Vaimastvere rahvas (Elagu!), kes vähegi asjast mõnu tundis ja keda ka rohkemal arvul kohal oli. Seevastu Kuremaa reaktsioon oli midagi hoopis kummalist. Siin võiksime kasutada terminit: täielik agraarühiskond. Kui Jõgeva tantsustuudio neiud oma cancan’i kleidid lahti lõid, kostus tädikeste seast väga nördinud mulinat: “Mis, kuda nüüd nii paljaste kintsudega, mis asja nad seal teevad?” Sellest võiks järeldada, et nad peale rahvatantsu muud ei näegi, ning mis on erinev, on saatana saadetud.
Helitehnikat ei tasuks vist mainidagi. Kord oli, siis jälle mitte, üsna tihti tuli sealt vaid sisinat ja paar kõva pauku. Päris tavaliseks osutus ka see, et muusika poole tantsu pealt järsku ära lõppes ja ehmunud esineja imestunult keset platsi seisis. Tantsuks vajalik pindki oli selline, et oh my god. Konts mulda ja edasi, mättadkünkad, mättadkünkad, auk.
Kokkuvõttes nägid ju linnajuhid ja kultuuritöötajad vaeva, et midagi linnast välja viia. Kas on siis palju palutud, et sealne rahvas vähegi entusiasmi üles näitaks? Kui rahvas pole asjast huvitatud, siis pole mõtet ka vaeva näha. Või mis?
TÕMBA JÜRI
SPORT
Maakonna suvemängud peeti Laiusel
Laupäeval peeti Laiusel Jõgevamaa VI suvemänge.
Kolmeteistkümnest omavalitsusest oli pikal, päikeselisel alade ja rahvarohkel spordipäeval päris esindamata ainult Mustvee linn. Osalejate üldarvu usaldusväärseimad määratlejad olid ilmselt võistlejaid toitlustanud Laiuse Põhikooli kokatädid: neil tuli välja jagada umbes 450 lõunaportsu.
Võistkondlikest aladest olid kavas naiste ja meeste võrkpall, noormeeste ja meeste korvpall, neidude ja noormeeste jalgpall ja petanque. Nii naiste kui meeste võrkpallis jõudsid finaalmängu Põltsamaa linn ja Jõgeva vald ning mõlemal juhul langes vaekauss Põltsamaa kasuks. Kolmanda koha sai naiste turniiril Põltsamaa ja meeste turniiril Tabivere vald. Jõgeva linn tegi omakorda puhta töö tänavakorvpalli reeglite järgi toimunud korvpalliturniiril: noormeeste arvestuses võitis Jõgeva linna I võistkond (Juhan Tenisson, Priit Põdra ja Meelis Seer) Jõgeva II ja Põltsamaa linna ees, meeste arvestuses järgnesid Jõgeva linnale (Imre ja Sverre Mäesepp ning Marko Pern) Kasepää ja Põltsamaa vald.
Esimest korda toimunud tütarlaste jalgpalliturniiril oli osavõtjaid üllatavalt palju: kuus võistkonda. Võitjaau pälvis Põltsamaa valla I võistkond, järgnesid Jõgeva ja Tabivere vald. Poisteturniir peeti hoopis Jõgeval, sest kaht jalgpalliväljakut polnud Laiusel võtta. Jõgeva linna poisid tulid kodus mängides ka võitjaks, teine ja kolmas
olid Jõgeva ja Tabivere vald.
Polegi õllekõhtude ala
Hõbedaläikeliste metallkuulide täpsuspildumise mäng petanque on viimasel ajal üsna populaarseks muutunud ning kui uskuda spordiliidu Kalju esimeest Uno Valdmetsa, polevat see mingi õllekõhtude spordiala, vaid andvat mitmetunnise jalulolemise ja sihtimishetke lihaspinge tõttu vaat et suuremagi füüsilise koormuse kui mõni teine ala. Põltsamaa linna esindanud Uno Valdmets, Toomas Kulu ja Anti Orav tulidki suvemängude meistriteks Jõgeva valla ja linna võistkondade ees.
Üks rahvarohkemaid individuaalalasid oli jalgrattasõit. Kahest seitsmekilomeetrisest ringist koosnenud distantsile lähetati mehed-naised koos. Esimesena jõudis finišisse Tabivere valla rattur Kalle Kriit, tema tuules võistkonnakaaslane Tarmo Raud sepp. Kolmandaks jäi Tanel Pajo Palamuse vallast. Parim naisvõistleja oli kümnendana lõpetanud Marje Raudsepp (Tabivere). Võistlejate punkte summeerides selgus, et tugevaim rattavald on Tabivere, ent kõvad ratturid on ka Palamuse ja Jõgeva vallas.
Kergejõustikus võistlesid nii naised kui ka mehed neljal alal: naised 100 ja 800 meetri jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes ning mehed 100 ja 1500 meetri jooksus, kaugushüppes ja kuulitõukes. Ka vanusegruppe oli nii meestel kui naistel neli. Üksiktulemuste loetlemine läheks paraku liiga pikale.
Pendelteatejooksu viiest nais- ja viiest meesjooksjast koosnenud võistkondade vahel võitis Jõgeva vald Tabivere ja Palamuse ees. Kõigi võistlejate kogutud punkte summeerides läks kergejõustiku võistkondlik esikoht Jõgeva vallale, järgnesid Põltsamaa linn ja Tabivere vald.
Juhid ja jõumehed
Üks atraktiivsemaid alasid oli suvemängudel raskuste hoidmisest, auto vedamisest ja kivide tassimisest koosnenud jõumehe kolmevõistlus. Kasepää vald on küll väike, aga rammumeeste poolest rikas: lisaks Sulev Märsi esikohale läks sinna valda tänu Marek Nermanile ka kolmas koht. Nende vahele mahtus Põltsamaa mees Romek Velt.
Ka omavalitsusjuhid (linnapead või vallavanemad, linna- või vallasekretärid ning volikogu esimehed) võtsid üksteiselt mõõtu kolmevõistluses. Aladeks olid noole täpsusvise, jalgrattasõit ning üllatusala, mille käigus tuli 20-meetrise jooksudistantsi läbimise järel koorida ja ära süüa banaan ning täis puhuda ja katki torgata õhupall. Kolmevõistluse pingerida siiski paika ei pandud: kõik osalenud teenisid ühe punkti.
11 ala kokkuvõttes pälvis 96 punktiga suvemängude üldvõidu Jõgeva vald, teise koha 91 punktiga Põltsamaa linn ja kolmanda koha 88 punktiga Jõgeva linn. Suvemängude peakorraldajaks oli Laiuse spordiklubi Contra koostöös Jõgeva vallavalitsuse ja spordiliiduga. “Tänu ilusale ilmale ja muidugi kõigi alade asjalikele peakohtunikele sujusid mängud kenasti,” ütles mängude peakohtunik Arvo Sakjas.
RIINA MÄGI
Laste mitmevõistlusest võib saada traditsioon
Lastekaitsepäeval toimusid Jõgeva linna ja valla kultuuripäevade ühe üritusena
Jõgeva linna laste mitmevõistlused.
Algkooliealiste laste mitmevõistluse korraldasid koostöös Jõgeva Gümnaasium ja Ühisgümnaasium ning aset leidis see Ühisgümnaasiumi staadionil.
Võistlusalasid oli neli: 30 ja 600 meetri jooks, pallivise ning kaugushüpe. Võistlejaid oli kolmes vanuserühmas kokku 65. Arvestust peeti rahvusvahelises punktisüsteemis. Noorimas vanuserühmas (1991 sündinud ja nooremad) tulid mitmevõistluse võitjateks Silvia Tenisson (Jõgeva Gümnaasium) ja Risto Võsaste (Jõgeva Ühisgümnaasium), 1990 sündinutest Mari Randmaa (JÜG) ja Ilja Antonov (JG), 1989 sündinutest Kristi Mänd ja Martin Ilves (JG).
Jõgeva linna noorima vanuserühma poistele käis aga nö klassi näitamas Tabivere poiss, 1992 sündinud Indrek Reisberg, kelle tulemused — 4,8 lühemal ja 1. 59,7 pikemal jooksudistantsil, 39,5 m palliviskes ja 3,8 m kaugushüppes — olid spetsialistidele igatahes muljetavaldavad.
Iga vanuseklassi võitjad pälvisid karikad, mis võivad nii mõnlegi saada tulevase trofeekollektsiooni “seemneks”. Üksikalade parimad said auhinnaks sporditarbeid, maiustusi jätkus aga kõigile. Laste mitmevõistlus tahetakse muuta iga-aastaseks lastekaitsepäeva traditsiooniks.
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Peipsiäärsete maakondade laulurahvas kohtus Elvas
Laupäeval peeti Elvas IV Peipsiäärsete maakondade laulupidu, millest võttis osa
ligemale 4000 Tartu, Ida-Viru, Põlva ja Jõgevamaa lauljat.
Laulupeo kunstiline juht, tuntud Tartu koorijuht ja kultuuritöötaja Valli Ilvik, vaatas seda, kuidas Elva laululava laulupeorongkäigust tulijatega täitus, teatava ärevusega: lava olevat ehitatud vaid 3000 laulja tarvis. Lava aga pidas vastu ja mahutas enamvähem äragi, ka Jõgevamaa 11 koori, kolm kapelli ja kaks puhkpilliorkestrit.
Pilk järve taha
Pärast Valli Ilviku juhatatud Lüdigi “Koitu” ühendkooridelt ja laulupeotule süütamist tervitas lauljaid Tartu maavanem Jaan Õunapuu. “Nelja aasta eest pooljuhuslikult välja öeldud mõttest on kasvanud välja kena traditsioon,” ütles Õunapuu Peipsiäärsete maakondade laulupidude kohta. Tema sõnul on väiksemates paikades laulu ja tantsuharrastuse ümber koondunud nii ärksamad inimesed kui ka kogu seltsielu. Maavanem kutsus külarahvast üles mitte järele andma masinamuusika survele, vaid pidama juba tänavust jaanipidu ilma linnast kutsutud ansamblita.
“Peipsi ei ühenda ainult nelja Eesti maakonna rahvast, vaid meil on ka järvetagused naabrid, kellega vähemasti Tartu maakonnal on hea koostöö tekkinud. Miks mitte kutsuda mõnele järgmisele laulupeole ka nende esindajaid,” arvas Õunapuu.
Esimene ring läbi
Järgnenud peokava koosnes põhiliselt eesti koorimuusika raudvarast, poistekoorid
laulsid ka ühe soome ja ühe šoti rahvalaulu, puhkpilliorkestridki “eksisid” vahepeal muusikalises mõttes Ameerikamaale. Külakapellide pillilugudele tantsis kaasa Puhja seltsimaja rahvatantsurühm Opsal, Elva kultuurikeskuse vanatantsu trupp Seeniorid pakkus meeleoluka vahepala vanade seltskonnatantsude plokiga.
Jõgevamaa dirigentidest käisid nelja maakonna lauljate ja pillimeeste ees Merike Katt (juhatas meeskooride lauldud Friedrich Säbelmanni “Kaunimaid laule”) ja Eino Georg (juhatas puhkpilliorkestrite mängitud Priit Raigi “Näen aegu ammuseid”).
Peo kordaminekule aitas kaasa päikeseline ja soe ilm. Ka publikut jätkus vaatamata samal ajal toimunud Pühajärve Beach Partyle. Õigupoolest on need nii erinevad asjad, et üks teiselt publikut ilmselt ära ei tõmbagi. Nelja maakonna koorirahvale oli aga pidu heaks soojenduseks enne sel laupäeval toimuvat Eesti—Soome laulupidu.
Elva peoga sai Peipsiäärsete maakondade laulupidude esimene korraldusring läbi: kolm aastat tagasi toimus pidu Põlvas, ülemöödunud aastal Toilas ja möödunud aastal Põltsamaal. Korraldusjärje teatepulgaks oleva mõõga võttis Elvas vastu Põlvamaa esindus.
RIINA MÄGI
Verdi muusikadraama Põltsamaa lossihoovis
Giuseppe Verdi ooperit “Nabucco” rahvusooperi Estonia esituses kogunes laupäeva õhtul Põltsamaa lossihoovi vaatamakuulama 1600—1700 inimest, kaasa arvatud kultuuriminister Signe Kivi.
Vaikne, selge ja soe suveõhtu oli kui loodud vabaõhuetenduseks, suurejooneline lavakujundus ja kostüümid olid muljetavaldavad, lauljad tasemel ja itaaliakeelsest tekstist arusaamist hõlbustas suurel ekraanil jooksev eestikeelne tõlge. Kuna orkester paiknes põhilava kõrvale püstitatud ajutisel laval, kasutati ka dirigent Paul Mägi ja lauljate vahel silmsideme tekitamiseks videokaamerat ja monitori.
Lavastaja Arne Miku sõnul oli asjaolu, et orkester põhilava kõrval paiknes, tegelikult suureks plussiks: nii ei mängitud lauljaid üle, nagu teatris pahatihti ette tuleb. Ja Põltsamaa lossihoov oma kompaktsuses on tema meelest Eesti parim paik vabaõhuooperietendusteks.
“Kui tehnilist külge edasi arendada, võiks sellest saada päris Eesti Savonlinna,” arvas Mikk.
RIINA MÄGI
Peremehe kaine mõistus tulekahjul päästis talu
Jõgeva häirekeskuse andmetel oli neil eelmisel nädalal viis tulekahjuväljakutset ja kaks pommiteadet, kahel korral vajati päästeteenistuse abi liiklusõnnetustele. Kiirabi kutsuti välja 135 korral.
Esmaspäeva õhtul põles Siimustis ASile Silmet kuuluvas kaarhallis rull õlist trossi.
Teisipäeval kell 7.01 tuli teade elumaja põlemisest Põltsamaa vallas Umbusi külas. Jürimardi talus hävis üks tuba. Põltsamaa ja Jõgeva komando tuletõrjujad suutsid kolm tuba koos koduse varaga päästa.
“Suuremast hävingust päästis peremehe Harri oskuslik tegutsemine. Ta sulges kõik aknad ja uksed, mistõttu hapnikupuudusel ei levinud tuli mööda maja laiali. Sageli satutakse tulekahjul paanikasse ja unustatakse see elementaarne tegutsemisnõue,” tunnustas päästeteenistuse järelevalvetalituse juhataja Illar Toots majaperemehe käitumist tuleõnnetuse korral.
Laupäeva õhtul kustutati Tabivere vallas Voldi külas asuvat AS Eesti Raudtee kinnisvaraametile kuuluvat hoonet, millel hävis seina ja katusealust puitosa. Edaspidi vajab hoone lammutamist.
Pühapäeval kell 16.48 põles Jõgeva lähistel Õunal endine tanklahoone, mis oli juba aasta aega tühjalt seisnud. Tules hävis üks ruum, teiste seinad ja laed tahmusid.
Eelmisel nädalal tegid demineerijad kahjutuks miinipilduja 82 mm läbimõõduga miini ja ühe käsigranaadi.
ARDI KIVIMETS
Jaanipäeval haruldaselt vähe pruutpaare
Eilseks oli Jõgeva perekonnaseisuosakonnas aasta algusest saati registreeritud 38 ja lahutatud 27 abielu. Jõgeva maakonnas on sündinud 168 last, maikuus said sünnitunnistuse 28 uut ilmakodanikku.
“Nii vähest jaanipäevaaegset pidulikku abielude registreerimist, kui tänavu tuleb, pole meil juba mitukümmend aastat olnud. Kui ennemalt pandi jaanipäevaks oma pulmapäev juba talvel kinni, siis seekord on laekunud meile vaid kaks avaldust,” nentis Jõgeva perekonnaseisuosakonna juhataja Vaike Vaigla. Tema sõnul on abielluda soovijaid palju olnud ka kuu augustis. Mõned noorpaarid on tänavugi selleks ajaks oma pulmad kavandanud. Viimasel ajal sõlmitakse üha rohkem abielusid äripäeviti.
Eelmisel laupäeval tähistati pereosakonnas üle mitme aja hõbepulmi: veerandsaja aastast kooselu olid tulnud pidulikult tähistama Mare ja Juhan Voronov.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Pühapäeva hommikul avastas üks Kurista elanik, et öösel on tema autost Vaimastveres varastatud mobiiltelefon Ericsson 337. Telefon oli jäänud ööseks lukustamata autosse. Avaldaja hindab kahju 2000 kroonile.
Laupäeval veidi enne kella kahte päeval tekkis tüli poolteist kuud tagasi veel koos elanud vabaabielu paari vahel. Mees ei olnud tüli ajal arvatavasti päris kaine. Tüli puhkes naise korteris. Naabri poole varju otsima läinud naisele jooksis mees noaga järgi ning lõi teda vasakusse kätte ja vasakule ülakeha piirkonda. Noahaavadega naine toimetati Tartusse traumapunkti.
Autost varastati raadiomagnetofon
Ööl vastu laupäeva murti Kuremaa alevikus sisse sõiduautosse Mazda 323. Sissemurdja kasutas arvatavasti valevõtit. Autost oli varastatud raadiomakk Panasonic ja üks kõlar. Avaldaja arvab kahju 500 kroonile.
Ööl vastu laupäeva pandi omapärane kuritegu toime Jõgeva valla Vana-Jõgeva külas. Kile katkilõikamise teel murti sisse kilekasvuhoonesse ja lõigati maha kõik 1000 kurgitaime. Esialgselt arvatakse kilehoone jõgevlasest omaniku kahjuks 50 000 krooni.
Neli metallivarguses kahtlustatavat
7. juunil algatati kriminaalasi vargustes, kus kahtlustatakse nende toimepanemises nelja Lemuvere ümbruskonna meesisikut. Neist üks on täiskasvanu, kolm aga veel mitte. Kivijärvelt AS Kuremaa Klii kuivatist varastati kolm elektrimootori mähist koos korpustega. Kõiki nelja kahtlustatakse Voorelt sigalast alumiiniumist vanni, mitmesuguste elektrijuhtmete ja kaitsmete varguses. Kannatanud pole jõudnud veel saadud kahju kokku arvata.
Läinud kolmapäeval paarkümmend minutit enne üheksat leiti Mustvees Aia tänaval ühe maja eest pikali maast 1935. a sündinud Enno. Kutsuti kiirabi, aga Rohu tänaval elunev mees suri kiirabiautos. Surnukeha on surma põhjuse selgitamiseks saadetud kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.
Tõikveres varastati keevitustehnikat
Ööl vastu kolmapäeva murti Torma vallas Tõikveres sisse OÜ Remte Auto töökotta.
Varastati 30 meetrit keevituskaablit, umbes sama palju keevitusvoolikut, hapnikureduktor, propaaniballoon, gaasilõikaja, veel komplekt gaasikeevituse voolikuid ja autoraadio. Kahju suurus on selgitamisel.
Üks Torma vallas Otil talumetsa omav jõgevlane on avaldanud, et käidud on puuvargil. Avaldaja andmeil on ära viidud 16 tm kasepuu pakke pikkusega 3,1 m. Avaldaja arvab kahjuks 8800 krooni.
ASist Nõmme Peekon on avaldatud, et neile kuuluvasse töökotta Põltsamaa vallas Umbusis on sisse murtud ja varastatud 8 rulli traatvõrku. Avaldaja hindab kahju 7800 kroonile.
Pühapäeval kella 10 paiku peeti Tartu—Jõgeva—Aravete maantee 40. kilomeetril Jõgeva vallas kinni joobnuna mootorsõiduki juhtimiselt Janek Plaksin. Mehel on juba kehtiv halduskaristus mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis ja teda ähvardab kriminaalvastutusele võtmine KrK § 204 lg 3 järgi.
Teisipäev, 13. juuni
Põllumees pole hobust unustanud
JAAN LUKAS
NÄDAL
MAAKONNAS
Jõgeva linn
ARVAMUS
Haldusreform peab looma uusi võimalusi
MARGUS ORO,
maavanem
KIRJAD
MART AROLD
Saare vallavolikogust
JUHTKIRI
AARE KIRNA
Jõgevamaalased pole suured kontserdikülastajad
MARGUS KIIS
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
Jõgevamaa sai 21 koolitatud projektijuhti
ULVI KALVIST
AARE KIRNA
NOORTELISA
K. K.
Ülevaade Jõgeva kultuuripäevadest
KAIRI K. ja MAIRI H.
Üks Väga Murelik Poiss
TÕMBA JÜRI
SPORT
Maakonna suvemängud peeti Laiusel
RIINA MÄGI
Laste mitmevõistlusest võib saada traditsioon
RIINA MÄGI
MITMESUGUST
Peipsiäärsete maakondade laulurahvas kohtus Elvas
RIINA MÄGI
Verdi muusikadraama Põltsamaa lossihoovis
RIINA MÄGI
Peremehe kaine mõistus tulekahjul päästis talu
ARDI KIVIMETS
Jaanipäeval haruldaselt vähe pruutpaare
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Autost varastati raadiomagnetofon
Neli metallivarguses kahtlustatavat