Vooremaa
Tänavu jäid meekärjed mullusest poole tühjemaks
Mesinikud hindavad tänavust meesaaki küllaltki kesiseks. Jaheda ja vihmase korjeperioodi tõttu on mõnel pool tarudes mett koguni kolm korda vähem kui mullu.
Eesti Mesinike Liidu andmetel toodetakse Eestis aastas keskmiselt 500—600 tonni mett, 10—20 tonni õietolmu, 12—15 tonni vaha ja umbes üks tonn taruvaiku ehk proopolist. Mesindus on põhisissetulekuks umbkaudu sajale talule, kus mesila suurus on 100—120 mesilasperet. Lisaks on ligemale paarsada 30—100 perega poolkutselist mesinikku ning arvukalt hobimesinikke.
Mesilasperesid on jäänud vähemaks
Kokku arvatakse Eestis olevat umbes 30 000 mesilasperet, loodusliku korjemaa suurus võimaldaks neid pidada aga neli-viis korda rohkem. Täpset mesilasperede arvu ei teata, kuid viimase kümne aastaga on mesinike arv kindlasti vähenenud.
Ainuüksi majandite likvideerimisega on kadunud ligi 250 majandimesilat. Jõgevamaa arvestatavamaid mesinikke võib kahe käe sõrmedel üles lugeda. Jõgeva ümbruses peetakse üheks kangemaks mesinikuks Heldur Lehtmetsa Kuristalt, kelle hooldada on üle poolesaja taru, Puurmani kandis nimetatakse kõvemate mesinikena Kangurit, Rumvoldi ja Kukke.
Mesiniku elu pole meelakkumine
Puurmani külje all Jürikülas Vahemaa talus elav füüsik-teoreetiku diplomiga Endel Kukkest sai mesinik olude sunnil. “Kuuekümnendate aastate alguses kinkis vanem vend Aksel mulle paar peret ja nii tuligi mul lisaks aiandusega tegelemisele hakata mesilasi pidama. Peresid on kogu aeg juurde tulnud ja majapidamine liiga suureks läinud. Nüüd tundub, et mesila pidamine hakkab juba üle jõu käima,” arvas harrastusmesinik Endel. Tema jutust selgus, et mesiniku elu ei ole just meelakkumine.
“Kui mai keskel hakkavad sülemid tulema, vahel ilusa päevaga kaks-kolm tükki korraga, siis ole vaid mees ja paiguta nad ära. Neid, kes omale uusi peresid tahavad soetada, jääb aina vähemaks ja ega nad tule neid siit maakohast ka otsima. Päris ilma rahata ei raatsi neid ka ära anda ja nõnda see mesila aina suureneb. Igavene häda on ka mee müümisega. Eestlased pole kuigi suured meeostjad ja küllap pole neil ka raha. Lugesin, et maailmaturul on mee hulgihind üks kuni kolm dollarit kilo, meil leiab turult 60 krooni eest kilo mee ostjaid küllaltki vähe. Mesilaste pidamisega rikkaks ei saa ning mulle see kasu ja lõbu ei paku. Tahakski jääda vaid paari taru peale, aga kuidas sa elus peresid ikka hävitad,” arutles Endel.
Tänavu sai Endel Kukke igast tarust keskmiselt kümme kilo mett, mis on võrreldes paremate aastatega, nagu mullune, ligemale kolm korda vähem. Kehval meeaastal läheb mesilaste pidamine küllaltki kulukaks: näiteks kümne pere peale tuleb talvesöödaks osta kolm kotti suhkrut, tegemata ei saa jätta ka mesilaste haiguste tõrjet, sellekski kulub vähemalt tuhat krooni.
Mesilastel on selleks aastaks suuremad lennud lennatud, vaid mõni üksik toob veel mõne õietolmutombu tarru. Neil päevil lõpetatakse ka talveks lisasööda andmine ning mesilased jäävad talvekorterisse, mis ei tähenda veel, et mesinik võib puhkusele jääda. Vanade raamide puhastamine ja desinfitseerimine ning uute tegemine, vaha sulatamine ja mee purkidesse panek on talvine tubane töö.
Turul kaks meemüüjat
Jõgeva turul oli eile kaks meemüüjat. 750-grammine purk tumedamat, väidetavalt kanarbikumett maksis 49 krooni, heledama sisuga purgikese sai kätte 40 krooniga. Seega tuli kilo mee hinnaks koos purgiga keskmiselt 59 krooni ja 30 senti.
Müüjate arvates ei peaks mee hind tänavu oluliselt tõusma, sest paljudel on tagavaraks veel mullust mett ja pealegi ei leia kallima mee ostjaid väikelinnas kuigi palju. Mõned suurte rüpsi ja rapsipõldude läheduses elavad mesinikud peavad tänavust meesaaki aga keskmiseks.
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Kohtumistel mõõdukatega kujunes põhiteemaks haldusreform
Riigikogu mõõdukate saadikute kohtumistel valdade ja linnade juhtidega räägiti haldusreformist, õpetajate palgaraha andmisest kohalikele omavalitsustele ning sellest, et sotsiaalküsimuste lahendamiseks napib raha.
Omaette teemana käsitleti informatsiooni nappust kohtadel. Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni aseesimehe Tõnu Kõivu arvates tuleks informatsioon teha inimestele kättesaadavamaks. Mõõdukad võiksid korraldada infopäevi, kus jagataks teavet fondide kohta.
Saare vallas võeti mõõdukatest Riigikogu liikmed tule alla. Kuidas saab teha reforme, kui ei ole paika pandud funktsioone ja finantseerimise põhiprintsiipe? JaakHans Kuksi arvates tunnistasid omavalitsused siiski haldusreformi vajalikkust, kuid siin tuleks jääda mõistlikesse piiridesse.
Tõnu Kõiv teatas Vooremaale, et käimas on haldusreformi ettevalmistav etapp, andmete kogumise periood. Valitsuse tasandil tegeleb sellega neli ministeeriumi: rahandus--, justiits, sise- ja sotsiaalministeerium. Kohalike omavalitsuste tegevust koordineerib maavanem. Siin on tähtis kohalik initsiatiiv.
Vallad ja linnad tahtsid, et enne lõplike otsuste tegemist tuldaks veel kord kokku ja arvestataks ka nende arvamusega. Meelis Paaveli sõnul ei toetanud Põltsamaa piirkonna omavalitsused maakonna baasil moodustatava ühe valla ideed. Omavalitsuse keskus peaks jääma Põltsamaale. Maakonna keskusena taheti näha pigem Tartut kui Viljandit. Jõgeva ei tulevat kõne allagi. Põltsamaa linna soov oli, et riigihaldus toimiks kohapeal. Kindlasti peaks linnas olema passilaud.
Fraktsiooni aseesimehe Kalev Kotkase arvates näeb ka Tabivere tõmmet Tartu suunas. Enamus (63%) valla elanikest tahab, et vald jääks samadesse piiridesse.
“Loodame, et kohalikud omavalitsused esitavad tähtajaks oma nägemuse haldusreformi kohta,” sõnas Enn Tarto.
Sotsiaalküsimused ja õpetajate palgad
Tõnu Kõivu teatel ei toetanud mõõdukatest ministrid algusest peale varianti, kus kohalikele omavalitsustele laekuks tulumaksust 56% asemel 66%. “Nüüd tuleb raha pearaha järgi ja kohapeal on suurem õigus otsustada õpetajate palkade üle,” lisas fraktsiooni aseesimees.
Jaak-Hans Kuks rääkis, et Tormas peatuti sotsiaalküsimustel. Vallas kurdeti, et raha on vähe. Arutati, kas peaks tõstma sotsiaal- või käibemaksu. Sotsiaalmaksu tõstmist ei toetatud. Kalduti selle poole, et tõsta võiks 1—2% võrra käibemaksu.
Mustvee vajab raha
Tõnu Kõivu arvates tuleks Mustvee sadama probleemile lahendus leida. Ses osas peaks koostööd tegema piirivalve ja keskkonnainspektsiooniga. Sadama väljaehitamiseks oleks vaja 4,2 miljonit krooni, 2. keskkooli maja remondiks aga 1,5 miljonit krooni, kokku 7 miljonit krooni.
Jõgeva haigla ja tööhõive
Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Kalev Kotkas rääkis, et kohtumisel Jõgeva linna juhtidega puudutati Jõgeva haigla tulevikku. Asutus vajab arengukava. Sotsiaalministeeriumil on vastav raha olemas. A-korpuse ligi 150 ruutmeetri remondiks taotletakse 300 000 krooni. Haiglas on 128 voodikohta ja 260 töökohta. 2000. aasta eelarve maht on 25,6 miljonit krooni.
Põltsamaa piirkonna omavalitsusi külastanud Enn Tarto rõhutas kohapealt tuleva arvamuse ärakuulamisvajadust. Tema sõnavõtust tuleks esile tõsta kolme, omavahel seotud lahendamist vajavat probleemi: vaesust, tööpuudust ja kohalikku ettevõtlust.
RAIVO SIHVER
KIRJAD
Ma olen juba korra oma headelt kolleegidelt Saare vallavolikogus karmilt noomida saanud, et valla asju kogu maakonna rahva ette toon. Maavanem tunnistas juba ükskord Saare vallavolikogu raevuka reaktsiooni seadusevastaseks. Loen end alati oma valijate ees aruandluskohustuslikuks ning mõnikord tuleb Saare vallavolikogu töös ette momente, mis võivad huvi pakkuda ka teiste valdade inimestele, sest teatud määral on kõik valdade probleemid samalaadsed. Isegi vallavanemad on reeglina sama kujunemiskäiguga ning sama mõttelaadiga.
Käimasoleva haldusreformi käigus ei taha neist mitte keegi oma sooja hästitasuvat ametit kaotada. Seetõttu püütakse haldusreformi kas pidurdada
või siis sellest hoopiski veel suuremat kasu lõigata. Nii tuli Saare vallavanem hr Morozov hiljuti volikogus välja geniaalse ideega, et küll oleks kena, kui maavanema käsutusse jääks vaid 6—7 inimest, ülejäänu aga teeks ära kohalike omavalitsuste liit. (Kontrollorganitele aga hakkavad nad ise palka maksma!)
Ma ei ole siiani aru saanud, miks seda turismiorganisatsiooni just nii nimetatakse. Ka ei ole ma selgust saanud, kas sinna satub oma valda esindama ka mõni ilma kompartei taustata inimene. Küll aga tahan ma nii oma valijate kui ka teiste ette tuua “Saare vallavolikogu otsuseprojekti haldusreformi küsimustes”.
Selgituseks olgu öeldud, et seda projekti on küll arutatud, kuid see ei ole veel vastu võetud. Arutluse käigus ignoreeriti täielikult maavalitsusest tulnud soovitust, et alla 3500 inimesega omavalitsusi ei tasu kavandada.
Saare vallavanem, ja küllap ka kõik teised, on seisukohal, et kõik vallad (loe: vallavanemad) peavad alles jääma. Vaene Eesti Vabariik peab maksma neile palka ka siis, kui nad on heausksete Lääne maksumaksjate kulul järjekordsel turismireisil.
Nüüd loe ja imesta: “Lähtudes Vabariigi Valitsuse tegevuskavast Euroopa Liitu integreerimiseks ja Vabariigi Valitsuse määratletud avaliku halduse arendamisega seotud prioriteetidest koalitsioonilepingus, on Saare vallavolikogu seisukohal, et:
1. Eesti riigis on vajalik teostada riigivalitsemise reform, mille eesmärgiks on taastada rahva usaldus Eesti riigi vastu, tugevdada parlamentaarset demokraatiat, võidelda efektiivselt korruptsiooniga ja ehitada üles tõhusalt toimiv riigiaparaat. Avalikku teenistust tuleb arendada avatud süsteemina, mis toimiks tõhusalt läbi pideva koolituse ja regulaarse atesteerimise.
2. Vajalik on analüüsida ja kaardistada riigi funktsioonid, et selgitada, millised ülesanded täidetakse ministeeriumide ja ametite tasandil, mis jääb kohaliku omavalitsuse tasandile ja millised ülesanded tuleb anda erasektorile või kolmandale sektorile täitmiseks.
3. Teadlased ja analüütikud peavad andma hinnangu haldusreformi läbiviimisega seotud kulutuste kohta ning Vabariigi Valitsus peab rahvast teavitama, milliste vahendite arvelt reformi teostama hakatakse.
4. Tänaseni on selgusetu, milline riigivalitsemise mudel on Eesti tingimustes kõige efektiivsem, rahva vajadusi arvestavam ja taastab rahva usalduse Eesti riigi vastu.
Maavanematele on antud Vabariigi Valitsuse poolt ülesanne teha 1. jaanuariks 2001 haldusterritoriaalsete muudatuste kohta ettepanekud. Täna, kus on selgitamata ülesannete jaotus erinevate haldusorganite vahel, selgusetu on maavanema roll, OVL staatus ja KOV juhtimise mudel, on KOV volikogu del võimatu anda kaalutletud seisukohta haldusreformi läbiviimise kohta.
Lähtudes eeltoodust Saare vallavolikogu leiab, et kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalne ümberkorraldamine ei ole täna Eesti riigis reformide läbiviimisel kõige pakilisem ja kõige enam kiiret arengut kindlustav haldusreformi element.”
Samal ajal aga räägivad kõik asjaolud selle poolt, et pisikesel Saare vallal jäävad sel aastal Voore põllumajandusühistu pankroti tõttu vähemalt maamaks ja üksikisiku tulumaks loodetud ulatuses laekumata. Täielik pidu katku ajal.
MART AROLD,
Saare vallavolikogu liige
JUHTKIRI
Riik hakkab reguleerima töö- ja puhkeaega
Eile võeti Riigikogus esimesele lugemisele töö ja puhkeaja seaduseelnõu. Sellega tahab riik hakata reguleerima inimese töö ja puhkeaega, eelkõige aga korrastama tööaega. Peamise muutusena nähakse ette kohakaasluse kaotamist. Lähemates tsiviliseeritud lääneriikides kohakaaslust ei tunta. Eestis lubab seadus inimesel töötada nädalas 40 tundi põhitöökohal, lisaks 20 tundi kohakaaslust ja 200 tundi ületunnitööd aasta kohta. Kui kõik see kokku arvata, tuleb inimesel seadusega lubatud tööaega päevas 13 tundi. Seda on palju, isegi seesuguses varakapitalistlikus riigis nagu Eesti. Uue seaduseelnõu õilis ülesanne on anda töötavale inimesele rohkem puhkeaega. Endiselt on lubatud nädalas 40 töötundi, peale selle nädala kohta 8 ületundi. Arvestused näitavad sel juhul lubatud tööpäeva pikkuseks 9,5 tundi. See tundub vormiliselt igal juhul normaalsem ja inimlikum kui senise seadusega lubatud tööpäeva pikkus.
Kuigi uus seaduseelnõu kaotab kohakaasluse, ei keela see siiski inimese töötamist mitme tööandja juures. See laseb arvata, et Eesti inimene töötab endistviisi kui masin, lihtsalt leiab erinevaid teid ja võimalusi. Seaduseelnõu
autoritel võib olla ju tuline õigus inimeste tööaega reguleerida, aga tegelik elu on märksa teine. Eesti Ametiühingute Keskliidu juhatuse esimehe Raivo Paavo sõnul pole iseseisvusaja jooksul Eestis palgapoliitikaga tegeldud ja lisaks tööaja korrastamisele on ennekõike vaja tagada, et kaheksa tunni tehtud töö eest oleks võimalik saada väärilist palka. Vastasel juhul on päris kindel, et töötajate sissetulekud hakkavad uue töö- ja puhkeaega reguleeriva seadusega veelgi vähenema. Teisalt annab uus seadusandlus juba algselt võimaluse seda väänata ja ikka rohkem tööandja kasuks.
Ametiühingute seisukohalt vajab täiendavat reguleerimist kas või see, mis lubab tootmise hädavajadusest lähtudes kutsuda töötajat ületunde tegema vaatamata ületundide piirnormile, ja vastavalt ka töötajale maksma. Hädavajaduse piire seadusandluse esialgne variant ette ei näe. Üldiselt seadusekuulekas, kohusetundlik ja töökas eestlane, kes tulnud töövõite ülistavast nõukogude ajast, on praegusel ajal töökoha kaotamise hirmus muutunud niigi liialt töökeskseks. Seega ei ole temalt enda eest seismist nii väga lootagi, kuigi peaks ikka küll.
VAIKE KÄOSAAR
Enamik tabiverelastest on valla piiridega rahul
Tabivere vallavalitsuse eestvõttel viidi vallarahva seas läbi küsitlus haldusreformist. Taheti teada saada, missugustes piirides soovitakse tulevikus Tabivere valda näha. Kokkuvõte näitas, et enamik eelistab valla praegusi piire.
27. ja 28. augustil küsitleti vallas kokku 1387 üle 18 aasta vanust inimest, et teada saada, missugune on nende nägemus valla piiridest. Möödunud nädala lõpuks võeti küsitluse tulemused kokku. Reedel andis vallavanem Aare Aunap sellest ülevaate ka valda külastanud Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni esindajatele. Kokkuvõttest selgub, et 878 inimest leiab, et Tabivere vald peaks jääma oma praegustesse piiridesse, 175 vastanut ei osanud oma seisukohta öelda, ülejäänud aga soovisid valda näha teistsugustes piirides, neist enamik eelistab Tartu valla alla kuulumist.
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Turism ja väikeettevõtlus kui Palamuse arengu võti
Palamuse ümbrust kaunistab vooreline maastik ja kolm kaunist järve: Kuremaa, Prossa ja Pikkjärv. Võõrvallutajad on looduskaunitesse kohtadesse rajanud nii kirikuid kui ka mõisaid. Esmakordselt on Palamuse kihelkonda kirjasõnas mainitud aastal 1234. Palamusel oli ristiusu vanemal ajal Lõuna-Eesti vanemaid kirikuid. Omaette vaatamisväärsus on Luua mõisahoone koos seda ümbritseva dendropargiga.
Ligi 216 ruutkilomeetril paiknevas vallas elab 2625 inimest, sealhulgas Palamuse alevikus 620, Luual 325 ja Kaareperes 386 inimest. Kunagisi keskusi, nagu 147 elanikuga Pikkjärve ja 127 elanikuga Visusti, iseloomustatakse kui hääbuvaid.
Kunagises mõisakeskuses Kudinal elab 170 inimest. Seal tegutseb autoosade kauplus ja tankla. Mõisahoone seisab aga mitu head aastat tühjana, viimati töötas seal lasteaed. Vallavalitsus on püüdnud hoonet müüa, kuid tulutult. Sel aastal suleti sideasutus.
Kuigi Palamuse alevikus on kolm ristteed ja siit saab sõita pea igasse ilmakaarde, jäävad põhimagistraalid (Tartu—Narva, Jõgeva—Tartu ja Jõgeva—Mustvee) siit kilomeetrite kaugusele. Seetõttu on ka liinibussiliiklus viletsamaks jäänud. Inimesed eriti ei kurda, sest õpilasliini bussidega saab nii valda kui ka koju. Lisaks kahele vallabussile teenindab õpilasi veel OÜlt Puidukaubandus renditu.
Teedehooldus probleemiks
Valla teedevõrk on tihe: 122,4 km riigiteid, 74,8 km kohalikke, 10,8 km tänavaid ja 58,1 km erateid. Vallavanema Märt Jallakase sõnul napib valla eelarves raha teede korrashoiuks. Riik peaks sellega arvestama ja eraldama
raha. Käesoleva aasta eelarves on selleks otstarbeks ette nähtud 190 000 krooni, seda nii taliteenistuse ülevalpidamiseks, teede korrashoiuks kui ka bussipaviljonide hoolduseks. ”Jätkub ainult kaks korda teede hööveldamiseks,” kurtis vallavanem.
Kolhoosikord kadumas
Palamuse kandi maid hinnatakse üle keskmise viljakateks. Põllumajandus on hakanud aga kiratsema. Kevade PÜ on pankrotis. Ka teine suurem põllumajandustootja, OÜ Kaarepere läks pankrotti. Traditsioonilise põllumajandusega tegelevad praegu veel AS Evemar ja OÜ Kerseli.
Suuremaid talusid on kümmekond. Luua puukoolist käiakse istikuid ostmas. Palamuse valla territooriumi 21 607 hektarist on omandis 12 189 hektarit ehk 56% valla üldpindalast.
Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks või kompenseerimiseks esitati 576 majapidamise kohta 952 avaldust. Tagasi sooviti saada ligi 7500 hektarit maad. Tagastatud on 5971 ha ja tagastamata 1529 hektarit. Maid kompenseeriti 7155 hektari ulatuses.
Märt Jallakase andmetel on paljud maa tagasi võtnud, kuid selle hooletusse jätnud. Maadel kasvab ainult umbrohi ja võsa. Vaatamata mitmekordsetele meeldetuletustele ei ole inimesed ikkagi reageerinud. Tihti ei suuda omanikud lahendada omavahelisi probleeme.
Pearõhk vallas on erastamisel. Esitatud on 488 avaldust 3820 hektari maa erastamiseks.
Ettevõtlus vajab täiendavat süsti
Tegutseb 16 ettevõtet: seitse Palamusel, kuus Luual ja paar Kudinal. Suuremad tööandjad on põllumajandusettevõtted. Endises Kevade PÜ töökojas tegutseb OÜ Auto ja Metall, mis annab tööd seitsmele inimesele, toodanguks multiliftkastid. Tooni annavad toitlustamis- ja kaubandusettevõtted. Tuntumad nendest on OÜ Tootsteele ja baar Lible Juures.
Valla tuludebaasi nõrkus viitab sellele, et ettevõtluse arendamisel on veel arenguruumi. 2000. aasta kaheksa kuuga laekus valla eelarvesse võrreldes möödunud aasta sama ajaga tulumaksu poole miljoni krooni võrra vähem. Nii laekus 1999. aastal kaheksa kuuga valla eelarvesse tulumaksu 2,8 miljonit krooni, selle aasta sama ajaga ainult 2,3 miljonit krooni. Juunis tagastati Palamuse valla maksumaksjatele 519 085 krooni. Juurde arvestati ainult 38 113 krooni.
Turismimajanduses on arenguruumi
Rahvakirjanik Oskar Luts kirjutas Palamuse kuulsaks raamatuga “Kevade”. Sära lisas juurde Arvo Kruusement filmidega “Kevade”, “Suvi” ja “Sügis”. Nii lapsed kui ka täiskasvanud tahavad näha kohti, kus tegutsesid raamatute ja filmide tegelased. Turismimagnetiks on kujunenud Oskar Lutsu Palamuse Kihelkonnakoolimuuseum.
Veel pakub huvi ajalooline Palamuse süda, kus asuvad 13. sajandist pärit kirik, veski, apteek, klaasikoda jne. Terviklikult säilinud kirikukülas on palju ajaloolisi hooneid, mis on aga eri omandis.
Märt Jallaka teatel on plaanis kokku võtta hoonete omanikud ja nõupidamisel välja töötada ühine nägemus Palamuse alevi tulevikust. Võõrvõimu taandudes avastasid palamuslased enesele filmimehe Theodor Lutsu, Oskar Lutsu noorema venna. Traditsiooniks on saanud igasuvise Theodor Lutsu filmipäevad.
Tee Palamusele on üles leidnud ka välisturistid. Kahjuks ei tööta muuseumis ühtegi võõrkeeleoskajast giidi. Ometi on neid Palamusel. Haridus ja kultuuritöö vanemspetsialisti Tiiu Linnu sõnul on vallaasutused püüdnud teha koostööd Oskar Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumiga, kuid viimane ei ole selleks soovi üles näidanud.
Tavaliselt sõidavad turistid läbi Luua Elistvere loomapargi poole. Luual tutvutakse mõisa ajaloost jutustava väikese väljapanekuga ja vaadatakse topiseid ning põdrasarvi, jalutatakse dendropargis ja kinnitatakse keha.
Abivajajaid püütakse aidata
Toetuste taotlejate arv suureneb pidevalt. Kuus käib valla sotsiaaltöötaja juures 130 inimest, talvekuudel 150. Selle aasta kuue kuuga on toimetulekutoetust saanud 1546 pereliiget (1999. a samal ajal 1413), selleks kulutati 440 795 krooni (1999. a 388 726 kr). Toetust eluaseme kulude katteks sai kuue kuuga 125 inimest (1999. a 77), milleks kulutati 35 805 krooni (1999. a 15 648 kr). Põllumajandustootmise vähenemise tõttu võib tööta jäänud inimesi vallas olla 200 ja töötuid 70 ringis. Viimaste arv on kasvanud, näiteks tuli mais juurde 21 töötut.
Palamusel asub üks neljatoaline sotsiaalkorter, mis võimaldab majutada neli
inimest. Kavatsetakse avada ka laste turvatuba. Palamuse koguduse diakooniapunkti juhataja Tiina Tegelmanni teatel algasid ettevalmistused diakooniapunkti avamiseks 1995. aastal. Palamuse koguduse, Palamuse vallavalitsuse, Tallinna diakooniakeskuse ja Gardingi kogudusega Saksamaalt on sõlmitud neljapoolne leping. Kogudusel on diakooniabuss, millega külastatakse abivajajaid. Käiakse kodus ja kuulatakse ära, millist abi inimene vajab. Avahooldus hõlmab nii kodu kordategemist, toiduga varustamist kui ka medikamente.
Meditsiiniline teenus algab haiguse avastamisest ja haige suunamisest erialaspetsialisti juurde. Kui haige ei ole suuteline kasutama ühistransporti, viiakse ta diakooniakeskuse transpordiga arsti juurde. Finantstoetust saadakse viieaastase lepingu alusel Palamuse vallast, riide ja toiduabi aga Soomest ja Saksamaalt.
Pooldatakse valla säilimist
Vallavanema Märt Jallakase arvates on vald küllaltki kompaktne ja väljaarenenud keskustega. “Haldusreform praegusel kujul, kui ei ole tehtud majanduslikke arvestusi, on väga toores. Reformi aluseks peaks olema haridusreform. Haridus ja haldusreform peaksid käima käsikäes. Põhiküsimuseks on koolide tulevik vallas — kas jätkub ressursse, et säilitada gümnaasiumi Palamusel, põhikooli Kaareperes ja algkooli Luual,” kommenteeris Märt Jallakas. Vastav arengukava on koostamisel.
Luua Metsanduskooli direktor Kaido Põhako lisas, et haldusreformist olulisem on töökohtade loomine. “Ainult säästu nimel ei saa reformi teha,” arvas Kaido Põhako.
RAIVO SIHVER
Keskkonna Investeeringute Keskus rahastab Jõgeva reoveepuhasti rajamist
Möödunud nädalal Jõgevale rajatavate puhastusseadmetega tutvunud Keskkonna Investeeringute Keskuse esindajad jäid rahule sellest asutusest reoveepuhasti ehitamiseks eraldatud raha kulutamisega.
Jõgeva linna puhastusseadmete ehitamiseks kulub tervikuna 30 miljonit krooni. Osa rajatise valmimiseks eraldatud rahast on eraldanud Keskkonna Investeeringute Keskus (KIK), kust suvel laekus 4 miljonit krooni. 10. augustil toimunud KIKi juhatuse koosolekul otsustati puhastusseadmete ehitamist toetada tänavu veel 3 miljoni krooniga. Eelmisel nädalal käisid KIKi esindajad puhastusseadmete ehitusobjektil, et saada ülevaadet oma vahenditest eraldatud raha kasutamisest.
KIKi juhataja Kalev Aun ütles Vooremaale: “Jõgeva puhastusseadmete ehitamisel on tööd laabunud korralikult ja graafikupäraselt. Ühtlasi on märkimisväärne, et selles keskkonnarajatises hakatakse esmakordselt Eestis kasutama unikaalset puhastustehnoloogiat. Arvestades seda on Keskkonna Investeeringute Keskuse nõukogu pidanud Jõgeva reoveepuhasti rajamist väga oluliseks ja on valmis objekti valmimist ka edaspidi rahaliselt toetama.”
“Sel aastal eraldati puhastusseadmete rahastamiseks ka Phare abiprogrammist 9,6 miljonit krooni, mis eraldatakse otse ehitustööde peaettevõtjale aktsiaseltsile MERKO Ehitus puhastitele tehnoloogiliste seadmete ostmiseks. 4 miljoni krooniga rahastati käesoleval aastal töid Riiklike Investeeringute Programmi vahenditest. Jõgeva linna osalus puhastusseadmete rajamisel on tänavusest eelarves üks miljon krooni. Kavakohaselt peaks puhastusseadmete ehitamiseks tuleval aastal laekuma 2,5 miljonit krooni RIPi ja 2 miljonit krooni KIKi raha,” lisas Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev.
Jõgeva reoveepuhasti peaks valmima 2001. aasta aprillis.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jõgeva Gümnaasiumi noored parandasid sügislaagris maailma ja tegid sporti
Tänavu juba kolmeteistkümnendat aastat järjest juhatas Jõgeva Gümnaasiumi kooliaasta sisse sügislaager. Kahe päeva jooksul Rannal peeti mõttetalgud, tehti sporti ja veedeti mõnusalt koos aega.
“Igaaastane laager on eelkõige selleks, et uued õpilased saaksid gümnaasiumi sisse elada ja oma kodukooli kaaslastega hoopis teises miljöös tuttavaks,” ütles õpetaja Viktor Nõmm, kes oli traditsiooniliselt sellelgi aastal laagriülem.
Mitmel aastal on korraldatud ühislaager naaberkooli Jõgeva Ühisgümnaasiumiga. Tänavu olevat sealt laagrisse tulla soovijaid olnud sedavõrd vähe, et ühislaager jäi ära. Jõgeva Gümnaasiumist tuli aga Rannale 165 õpilast.
Reede hommikul kohe pärast laagri püstitamist läks lahti mõttetalguteks ehk ajurünnakuks Jõgeva linna plussidest ja miinustest linnavalitsuse haridus ja kultuurinõuniku Hele Tallinna eestvõttel. Viimane tunnistas, et mõtteavaldustest koorus välja mõndagi üllatavat. “Selliseid arvamusi nagu seekord avaldati, pole varem välja tulnud ei arengukava koostamise käigus ega õpilastega kohtudes,” märkis Hele Tallinn ning lubas, et õpilaste arvamusavaldustest tehakse kokkuvõtted ja võetakse linna arengukava koostamisel arvesse. Teada taheti näiteks, mis Jõgeval meeldib ja mis ei meeldi, mis tuleks korda ajada kohe ja mis 5—10 aasta jooksul. Peale selle tuli igal klassil väljendada Jõgeva linnast oma arvamust mingi kujundi abil. Tulemused olid vaimukad, kuid valdavalt väljendasid negatiivset arvamust linnast. Jõgeva väärtusteks arvati aga kõige enam rahulikku elukeskkonda ja suhteliselt odavaid elamisvõimalusi.
Ajude ragistamisele järgnes sporditegemine ja võistlused, milleta pole möödunud ka varasemate aastate kokkusaamised. Mängiti pesa-, võrk-, jalgpalli jne. Et asi oleks põnevam, valisid võistkonnad endale riikide nimed, alustades suurriikidest ja lõpetades kõikvõimalike eksootiliste maadega. Igatahes võitjaks tuli üldkokkuvõttes Itaalia, jättes teiseks Hollandi ja kolmandaks T¹uktsi ANSV.
Laagrioludes jõudsid omavahel aru pidada ka õpilasomavalitsus ja aktiiv. Aega jätkus muidugi lustimiseks ja tantsimisekski.
VAIKE KÄOSAAR
“Ma olen kunstnike laps: värvide keskel ja tärpentinilõhna sees kasvanud,” ütles maalikunstnik Epp-Maria Kokamägi möödunud pühapäeval oma näituse avamisel Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis.
Mine tea, võibolla ongi see teist põlve kunstnikuks olemine üks tegur, mis on tinginud Epp-Maria Kokamäe keskmisest suurema enesekindluse ja vaimse suveräänsuse.
See väljendub tema leiguses igasuguste trendikate kunstinähtuste suhtes ja julguses viljelda traditsioonilist õlimaali, mida kriitikud üksteise võidu iganenuks materdavad. Ka ühtegi “ismilahtrisse” ei anna Kokamäe kunsti lobedalt paigutada.
Seitse suuremõõtmelist maali, mis Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis üleval, on maalitud sel suvel kunstniku mereäärses suvekodus ning nende põhielementideks on naine ja vesi. Punapäine naine mängib vees vesirooside või vesikuppudega, ujub, vaatab veepinnal lebades päikest jne. Ühesõnaga — nautleb vees, mis on olenevalt päikesekiirte langemisnurgast (või hoopis naise meeleolust?) kord rohekama, kord lillakama varjundiga. Vees naudelda armastab enda sõnul ka piltide Veevalaja tähtkujus sündinud autor. Kuigi naine maalidel polevat vaatamata teatavale sarnasusele üldse mitte tema ise.
“Mina olen palju paksem,” ütles Kokamägi muiates ja selgitas, et kui kunstnik just modelli järgi ei maali (aga see olevat üsna tülikas tegevus ja sundivat liigselt keskenduma sarnasuse tabamisele), tuleb samasooline inimene pildil paratamatult tema enda sarnane: ennast tunneb ta ju kõige paremini.
Belfast ja Põltsamaa
Kunstniku enda sarnane naisefiguur on tegelikult olnud üheks kogu tema loomingut läbivaks motiiviks. Laulva revolutsiooni ja Eesti taasiseseisvumise ajal muutus see figuur eesti naise ja vaat et kogu Eestimaa kehastuseks, andes Kokamäe loomingule erilise rahvusromantilise aura. Nüüd on naine piltidel jälle lihtsalt naine.
Näituste tegemine ja piltide müümine on Epp-Maria Kokamäe jaoks kuidagi ise korraldunud: üldjuhul pole tema otsinud galeriste ega ostjaid, vaid nemad on tulnud kunstniku juurde. Näitusi on üsna palju olnud ka väljaspool Eestit, viimati juunis Põhja-Iirimaal Belfastis. Belfasti näituse avamisel kogenud kunstnik nii mõndagi harjumatut: kõik asjaosalised peale tema enda, galeristi ja Eesti konsuli tulnud kohale alles tund pärast ürituse väljakuulutatud algust (see olevat Iirimaal täiesti tavaline!), valdav enamik avamisel viibinutest olnud mehed ja paljad naised
Kokamäe maalidel tekitanud sealses kontekstis palju kunstivälist elevust. Kunstiväliste tegurite tõttu olevatki välismaal käimine mõnevõrra tüütu.
“Seal tuleb pidevalt vastata küsimustele, kus see Eesti on ja mismoodi siin elatakse, rääkida Eesti ajaloost, eriti okupatsiooniajast jne. See on väsitav. Parema meelega tulen Põltsamaale,” ütles Epp-Maria Kokamägi.
Armastab tavaelu
Epp-Maria Kokamägi on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia (mis tollal küll kunstiinstituudi nime kandis) ja ise üle kümne aasta sealsamas maali õpetanud. Enam ei õpeta, sest leiab, et see raiskab liiga palju energiat, mida
läheb vaja oma piltide maalimiseks.
Argielutoimetusi, mis kolme (tõsi küll, nüüd juba päris suure) lapsega pereema päevakavva paratamatult kuuluvad, ta seevastu energiaraiskajateks ei pea.
“Mulle meeldib tavaelu: meeldib aias toimetada, pesu pesta, valgeid linu nöörile kuivama riputada,” ütles Kokamägi. Põltsamaalegi tuli ta koos abikaasaga otse Pärnumaal Kastnas asuvast suvekodust, kus ta moosi keetis ja kasvuhoonest tomateid korjas.
Ent peale tomatite ja moosipurkide pidid Kastnast Tallinnakodusse tagasi kolides autosse ära mahtuma ka poolikud maalid, sest suvi on Epp-Maria Kokamäe jaoks produktiivseim loomeaeg.Talvel häirib loomulikus valguses maalida armastavat kunstnikku pimedus, samuti vanalinna tänavamüra.
Epp-Maria Kokamäe abikaasa, Eesti Kunstiakadeemia maalikateedri juhataja Jaak Arro viibimine näituse avamisel oli tegelikult oluline tegur, sest Põltsamaa kunstiselts tahaks tulevikus Põltsamaal näha ka Arro loomingut. Pärast abikaasa näituse pidulikku ja rahvarohket avamistseremooniat ning galerii ülevaatamist oli Arro igatahes asjaga päri.
Epp-Maria Kokamäe näitust saab Põltsamaal vaadata septembri lõpuni.
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaa parimad kergejõustiklased on õppurid
Esmaspäeval peeti Jõgeva Gümnaasiumi ja Ühisgümnaasiumi staadionil spordiliidu Kalju eestvedamisel Jõgevamaa meistrivõistlused
kergejõustikus, kus kõige võidukamalt osalesid kooliõpilased.
Tänavustel maakonna meistrivõistlustel kergejõustikus oli erinevatest koolidest ja spordiklubidest võistlustules kolmkümmend sportlast. Peakohtunikuna hindas võistlusi endine kergejõustikutreener Aldo Reisberg, kohtunike kogu sai võistluse korraldajate arvates oma tööga hästi hakkama.
Eriti edukalt lõppesid võistlused Tartu Ülikoolis õppivale Lustivere neiule Katrin Lemsalule, kes Eesti Põllumajandusülikooli spordiklubi esindajana pälvis kolmekordse meistritiitli. Nii jooksis ta 100 meetrit ajaga 13,0 ja 800 meetrit 2.28,8 ning 400 meetrit 63,0. “Katrin Lemsalu on ka Eesti esikolmikusse kuuluv tõkkejooksja,” märkis spordiliidu Kalju tegevesimees Uno Valdmets.
Eesti üks paremaid keskmaajooksjaid, Tartu Ülikoolis kehakultuuri õppiv põltsamaalane Marko Metsma pälvis esikoha 1500 meetri ja 400 meetri jooksus. Põltsamaa tütarlaps Merje Vill, kes õpib Nõo Reaalgümnaasiumis, sai aga võidu kettaheites (32.43) ja kuulitõukes (8.92). Võimekas sprinter Olavi Püvi Põltsamaa spordikoolist saavutas esikoha 100 meetri jooksus (11,9) ning kaugushüppes. Nii Katrin Lemsalu, Marko Metsma, Olavi Püvi kui ka Merje Vill on Põltsamaa treeneri Lea Vilmsi õpilased. Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumis õppiv Saare valla sporditüdruk Inge Kirss pälvis meistritiitli odaviskes (26.31) ning kaugushüppes. Odaviskes tuli esikohale (50.87) ka sprodiklubi Harta liige Jõgeva Gümnaasiumi õpilane Mihkel Kukk.
Kahekordseks võitjaks tuli ka Uno Valdmets spordiklubist Toonus sport, ta heitis ketast 36.30 ja tõukas kuuli 11.10. “Et tänavustest kergejõustiku meistrivõistlustest jäi osavõtt mõneti tagasihoidlikuks, tekkis mõte tuleval aastal ühendada need võistlused Jõgevamaa suvemängudega,” ütles Uno Valdmets.
JAAN LUKAS
Põltsamaal läbi viidud Eesti Spordiveteranide Liidu petanki meistrivõistlustel tegi kaasa 7 nais ja 12 meesvõistlejat Tartust, Valgast, Võrust ja Põltsamaalt. Naistest viis esikoha Valka Eugenina Pjatkovskaja. Maire Lepp sai neljanda, Vaige Ant (mõlemad Põltsamaa) kuuenda koha.
Meestest võitis omal ajal tipptasemel võrk ja väravpalli mänginud Rein Koha Võrumaalt. Villu Ojassalu oli neljas, Uno Valdmets üheksas, Vitali Topkin kümnes. Maakonna meistrivõistlused petankis peetakse eeloleval laupäeval kell 13 Põltsamaa Ühisgümnaasiumi harjutusväljakul.
***
Põltsamaa kurnimängijad Vladimir Valejev, Vitali Topkin, Aare Targama ja Villu Ojassalu käisid kurnimängule hinge sisse puhumas Voorel, kus ligemale 20 aastat tagasi rajati spordilembese endise Lembitu kolhoosi esimehe Vello Kana eestvedamisel igati ajakohane kurniväljak. Põltsamaalaste kõrval võtsid kurnikaikad pihku ka Voore Põhikooli direktor Raivo Reimets, spordis mehetegusid teinud Hanno Koll, Ergo Prave ja Vello Kana.
Kohalikel kaasalööjail klappis üsnagi hästi käe ja silmade koostöö. Igaüks neist viskas välja vähemalt tosinajagu kurne. Ühiselt otsustati, et järgmisel aastal peetakse seal mail kurniturniirid mais ja septembris.
***
Põltsamaal läbi viidud Eesti Spordiveteranide Liidu heidete tõugete meistrivõistlustel oli vasarat, ketast ja raskust keerutamas, kuuli tõukamas ning oda viskamas 38 meest ja 17 naist 12 linnast, maakonnast. Kõrgesse rahvusvahelisse klassi kuuluva kogusumma 4627 punkti kogus tallinlanna Helvi Erikson. Meeste tublim 4044 punktiga oli Lembit Tamme LääneVirumaalt.
Meie maakonna võistlejaist sai Palamuse valla mitmekülgseim sportlane Ülo Kuusk esikoha 50—59-aastaste meeste hulgas, Pisisaare kooli õpetaja Elvi Bender oli naiste vanusegrupis 45—54 aastat kolmas.
Vanima meesvõistleja auhinna sai 86-aastane Eduard Tamm Tallinnast, naisvõistlejaist oli vanim 76-aastane omaaegne kuldujuja Nora Kutti Tartust.
***
Külades võrkpallimängu populariseerimiseks viidi Põltsamaa vallas Umbusi, Kamari, Lustivere ning Esku külas läbi võrkpalliõhtud. Kõigist neljast pallimänguõhtust võtsid osa Lustivere poiste ning sama küla naiskond. Kõige rohkem võistkondi (6) võistles Esku vastvalminud palliplatsil, kus võidurõõmu maitsesid Adavere naiskond ja Lustivere poisid.
Selle kuu lõpul proovivad oma võimeid nende nelja küla võrkpallurid Põltsamaa linna nelja suurema tänava võrkpalluritega.
***
Põltsamaa ja Viljandi kurnimängijaid seovad ammused võistlus- ja sõprussidemed. Viimaste nädalate jooksul on Põltsamaa kurnimängijate paremik (Vladimir Valejev, Veikko Teas, Villu Ojassalu, Aare Targama, Vitali Topkin, Arvo Orgussaar) kahel korral jagu saanud mulkidest. Põltsamaa pargivõistlustel võideti 3:1, Tarvastu valla auhinnaturniiril 2:1.
Jõgeva maakonna meistrid kurnimängus selgitatakse pühapäeval kell 10 Põltsamaa linna pargis.
***
Põltsamaa piirkonna jalgpalliveteranide meeskond, kus on mängijaid Põltsamaa linnast ja vallast, Imaverest, Puurmanist ja Kõost, on sel suvel pidanud kaks pingelist ja võitluslikku kohtumist pallimurul. Eesti Keskerakonna noorte võistkonnale jäädi alla 1:3 ja FC Toompeale 2:3 (viimased lõid viigivärava 3 minutit ja võiduvärava 20 sekundit enne kohtuniku lõpuvilet).
FC Toompea võistkonnas taltsutasid nahkkera kaheksa noormängija kõrval ka ministrid Eiki Nestor ja Tõnis Lukas, eksriigikogulased Indrek Kannik ning Sulev Alajõe. Penaltite löömises olid täpsemad (9:8) veteranid.
OSKAR PURI
Gert Aasmäe võitis Hiiumaal kardisõidu
Möödunud laupäeval Hiiumaal Käina kardirajal toimunud võistlustel Hiiumaa Cup ja ühtlasi Eesti meistrivõistluste VI etapil pälvis masinaklassis Interkontinental C esikoha Jõgevalt pärit tehnikasportlane Gert Aasmäe.
“Alguses oli pinge, et vastastest mööda saada. Pärast seda hakkas aga sõit hästi laabuma,” ütles Vooremaale Gert Aasmäe, kes ringi parimaks ajaks sai 36,4 sekundit. Gert Aasmäe, kes alustas kardispordiga tegelemist Saduküla kardiklubis, võistleb kolmandat aastat klubi Vihur Team koosseisus. Eesti meistrivõistluste üldarvestuses on Gert Aasmäe praegu kolmandal kohal.
Teise koha pälvis Hiiumaa kardivõistlustel Margus Leotoots (Paide Kart) ja kolmandaks tuli Kaido Reinaste (Vihur Team).
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Antsla mees tegi Palamusel heina
Kuigi heinaaeg on ammu möödas, käis Palamusel esmaspäeval hoogne heinategu. Ainult et mitte kuival maal, vaid vees, täpsemalt ülemisel paisjärvel.
Paisjärvel ringi popsutavat paatniidukit kogunes uudistama hulk huvilisi. Võrukeelsest jutust oli kohe tunda, et niidukijuht pole kohalik. Tõepoolest: tosin aastat tagasi Poolamaal valmistatud paatniiduk kuulub Antsla firmale Kagumerk ja ka niidukijuht Madis Jäädmaa on ametis sealsamas. Võrumaa mehe ja masina kutsus appi AS Siimel, kellelt Palamuse vallavalitsus paisjärve puhastamise tellis. Niidetud rohi ujus tuule ja veevoolu mõjul kalda äärde ning Siimeli enda töömehed riisusid selle suurte puurehadega kuivale.
Viimati süvendati Palamuse ülemist paisjärve Palamuse vallavalitsuse maakorraldaja Peep Teska sõnul kaheksa aastat tagasi. Nüüd oli rohttaimestik jälle vohama hakanud ning järv ähvardas umbe kasvada.
“Taimestiku koos mudaga välja võtmine on väga kulukas töö ja selle peale meie rahakott ei hakanud. Keskkonnauurijad on soovitanud umbekasvamise vältimiseks ka kemikaale, mis rohu hävitavad, aga veeloomastikule ohtlikud pole. Ent needki on kallid. Siimeli juhtidega konsulteerides leidsime odavama ja niisama loodussõbraliku variandi. Eks elu näita, kas niitmisprotseduuri tuleb kordama hakata igal aastal või üle aasta,” ütles Teska.
Ega Siimeliski enne teatud, et niisugune masin Eestimaal olemas on, aga mitme maakonna kolleegidega konsulteerides jõuti Kagumerki paatniiduki jälile.
“Selliseid niidukeid toodi omal ajal Poolast terve partii, aga Antsla oma on üks vähestest, mis veel töökorras,” ütles Siimeli juhataja Kalle Vikat. “Lattniidukiga saab niita kuni meetri ja kahekümne sentimeetri sügavuselt.”
Ühtekokku oli paatniiduk Siimeli käsutuses kolmel päeval: üleeile niitis see Kuremaa järvel, eile puhastas aga ära Endla järve eesvoolu ning Endla järve ja Sinijärve vahelise kanali. Viimane oli juba päris umbe kasvanud, nii et sealt ei pääsenud aerupaadigagi läbi.
RIINA MÄGI
Villu Reiljan laulis “Kerjuse laulu”
Esmaspäevases telesaates “Klaver põõsas” esitas Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliidu esimees Villu Reiljan “Kerjuse laulu” Boriss Kõrveri operetist “Ainult unistus”.
Eesti Televisioon ja muusikamees Heini Vaikmaa tegid Villu Reiljanile ettepaneku esineda “Klaver põõsas” saates rubriigis, kus esinevad tuntud inimesed, kes pole kutselised lauljad.
“Mõtlesin veidi ja andsin nõusoleku, sest olen arvamusel, et poliitikutöö juurde peab kuuluma ka teatud mõttes meelelahutust. Esitamiseks valisin ühe oma meelislaulu — “Kerjuse laulu” Boriss Kõrveri operetist “Ainult unistus”. Seda Helend Peebu poolt kuulsaks lauldud laulu teavad eriti hästi vanema ja keskmise põlvkonna inimesed, arvatavasti aga mitte kõik noored. Ka saatejuht Marko Reikop nimetas “Kerjuse laulu” ekslikult “Hulkuri lauluks”,” ütles Villu Reiljan Vooremaale.
“Selles, et ¾ürii mulle kõige vähem punkte andis, pole midagi halba. Ma ei kavatse ometi näiteks Madonnaga võistlema hakata. Laulsin lihtsalt huvi ja põnevuse pärast,” lisas ta.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Hiljuti tuli ilmsiks, et Palamuse vallas Vaidaveres on alajaama piirkonnas maha lõigatud kaks mastivahet (400 meetrit) õhuliini, varastatud metalli kogus küünib 45 kiloni. Tabivere vallas Kõduküla alajaama lähikonnas on varastatud 14 mastivahet liinijuhet kogukaaluga 210 kg. Tabivere vallas Tindimurru küla Sepa alajaama lähedalt on maha lõigatud ja varastatud kaheksa mastivahet liinijuhet kaaluga 134,4 kg.
Eesti Energia AS on avaldanud, et Põltsamaal on varastatud kolm programmkella. Üks tarbijaile kuulunud programmkell varastati Pajusi mnt 10 ühe trepikoja kilbist. Teised kaks programmkella on varastatud Tartu mnt 8 kahest koridori elektrikilbist. Avaldaja on sinna paigaldanud uued programmkellad, mis maksid kokku 511 krooni.
Kuu alguses peatas politseipatrull Põltsamaa linnas autoroolis alkoholijoobe
kahtlusega Sveni (1971). Mees keeldus täitmast politseiametniku korraldusi ja põgenes. Halduskohtunik karistas meest politseiametniku seadusliku korralduse mittetäitmise eest 3-ööpäevase haldusarestiga ja politseiniku sõimamise eest 4-ööpäevase arestiga. Kohtunik määras mehe kohe karistuse teatavakstegemise järel aresti.
Võeti kaelast kuldkett kuloniga
Jõgeval elav, Tartus ametikoolis õppiv noor daam teatas, et teisipäeva pärastlõunal tõugati teda Jõgeval Piiri tänava hamburgerikioski juures ja võeti kaelast kuldkett kuloniga, millega talle tundmatu mees ära jooksis. Mees on kätte saadud ja ta selgitas esialgu asja nii, et tõukas tütarlast tekkinud tüli tõttu ja riietest haarates jäänud talle kätte kaelakett. Asja tegeliku käigu selgitab juurdlus.
Vanur teatas 500 krooni vargusest
Teisipäeva pärastlõunal teatati Jõgeva haiglast, et seal on ühes palatis vanadaamilt varastatud 500 krooni. Asi hakkas hargnema seeläbi, et vanadaami palatikaaslase padja alt tuli ilmsiks 500kroonine rahatäht. Kui vanainimene oma rahakotti vaatas, leidis ta, et selles olnud kolmest 500-kroonisest on alles vaid kaks. Asjaosalised on väga kõrges vanuses inimesed. Politsei on alustanud asja kontrollimist.
Viinavõtjate lärm rikkus naabrite rahu
Teisipäeva hilisõhtul kella 23.30 ajal kurtis üks Pajusi valla Pisisaare elanik politseikorrapidajale, et tema elukoha paljukorterilise elamu ühes korteris juuakse ja lärmatakse. Kohalesõitnud politseipatrull saatis joomaseltskonna
laiali.
Kaks ja pool tundi varem kutsuti politsei samasugusel põhjusel Võisikule. Seal mürgeldas purupurjus perenaine. Politseipatrulli saabudes tüli lõppes.
Salaviina jooja pidi maja põlema panema
Nädal tagasi karistas halduskohtunik Toomast (1973) 3ööpäevase arestiga. Mees ise seletas, et oli Painkülas sõbraga mitu päeva salaviina joonud. Alkomeeter näitas tal 4,0-promillist joovet. Kui sõber ära oli läinud, jäi Toomas purjuspäi magama. Magamajäänud purjutajal oli aga põlev suits ees, mis süütas heinaprahi. Kutsuti tuletõrje, et elamist kahjutulest päästa.
Ülevaade 8 kuu kuritegevusest maakonnas
Nagu tabelist näha, oli tänavu 8 kuuga mullusest 195 kuritegu rohkem. 195 kuriteost 133 olid salajased vargused, 43 teistkordselt purjuspäi autoga sõitmine. 17 võrra mullusest enam oli ka kuritahtlikku huligaansust. Röövimist ja avalikku vargust esines läinud aastast vähem ehk vastavalt 4 ja 16 kuriteojuhtumit. Tahtlikke üliraskeid kehavigastusi tekitati tänavu ühel, 1999. aastal aga kolmel korral. Salajastes vargustes kahtlustatavaid isikuid tehti läinud aastal kindlaks 165 kuriteos, tänavu 175 kuriteos. Esimese astme kuriteod moodustavad kuritegude üldarvust 2,93%, eelmisel aastal oli see 2,45%. Salajaste varguste osakaal kuritegude üldarvust on 65,83%, aasta varem oli see 64,88%.
Neljapäev, 14. september 2000. a.
Tänavu jäid meekärjed mullusest poole tühjemaks
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
Kohtumistel mõõdukatega kujunes põhiteemaks haldusreform
RAIVO SIHVER
KIRJAD
MART AROLD,
Saare vallavolikogu liige
JUHTKIRI
Riik hakkab reguleerima töö- ja puhkeaega
VAIKE KÄOSAAR
Enamik tabiverelastest on valla piiridega rahul
VAIKE KÄOSAAR
MAJANDUS
Turism ja väikeettevõtlus kui Palamuse arengu võti
RAIVO SIHVER
Keskkonna Investeeringute Keskus rahastab Jõgeva reoveepuhasti rajamist
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jõgeva Gümnaasiumi noored parandasid sügislaagris maailma ja tegid sporti
VAIKE KÄOSAAR
RIINA MÄGI
SPORT
Jõgevamaa parimad kergejõustiklased on õppurid
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
Gert Aasmäe võitis Hiiumaal kardisõidu
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Antsla mees tegi Palamusel heina
RIINA MÄGI
Villu Reiljan laulis “Kerjuse laulu”
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Võeti kaelast kuldkett kuloniga
Vanur teatas 500 krooni vargusest
Viinavõtjate lärm rikkus naabrite rahu