Vooremaa
Iga kivi all ei ole vähk peidus
25. juulil alanud ja kuni 24. septembrini kestval vähipüügihooajal tohib Jõgeva maakonna veekogudest püüda kuni 350 jõevähki. Maakonna keskkonnateenistuse andmetel on vähipüügihuvi tänavu oluliselt elavnenud ja load said juba esimestel püügipäevadel välja müüdud. Tänaseks on kõik maakonnale eraldatud püügiload kasutatud ja kuigi vähipüügihooaeg veel kestab, ei tohi Jõgevamaal tänavu enam vähke püüda.
Jõgevamaa keskkonnateenistus võttis arvesse keskkonnaministeeriumi kalanduse osakonna soovitust ja lubas Põltsamaa jõest püüda kuni 200 mõõdulist vähki (50 püünisööd), Assikvere ojast 100 (20 püünist) ja Aidu paisjärvest kümne püünisega kuni 50 vähki. Luba püüda üks ööpäev vähki ühe mõrraga maksab 25 krooni, nataloa eest tuleb tasuda 15 krooni. Arvestades, et selle raha eest tohib ühest püünisest võtta, kui neid sinna üldse läheb, vaid kuni neli vähki, on see küllaltki kallis lõbu. Veelgi kallim on aga loata püük: trahv kuni 4600 krooni, lisaks veel 50 krooni kahjutasu iga püütud vähi eest.
Jõgevamaa vähid on veel terved
“Lähiaastatel on karta vähiarvukuse kahanemist, kuna riigil puuduvad vahendid vähkide taastootmiseks. Mullu lasti maakonna vähivarude taastamiseks veekogudesse ligemale 3500 vähivastset, tänavu mitte ühtegi,” ei prognoosinud Jõgeva maakonna keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves ka järgmistel aastatel vähipüügilubade arvu suurenemist. Veekogusid, kuhu mullu ja tunamullu lasti tuhandeid vähimaime, kes kolme-nelja aastaga püügiküpseks kasvavad, ei tahtnud ta nimetada. “Siis nativad röövpüüdjad sealt vähipojad juba enne nende suureks kasvamist välja,” kartis Ilves.
Püüda lubatud vähkidele ongi kehtestatud alammõõt selleks, et isendid oleksid saavutanud suguküpsuse. Emastel on selleks 7—8 sentimeetrit, isastel sentimeeter rohkem. “Meile tagastatud püügilubade alusel saab järeldada, et vähkide looduslik järelkasv on meie veekogudes siiski olemas. Seda näitab püünistesse sattunud alamõõduliste isendite rohkus. Haigustest nakatunud vähke seekord ei täheldatud,” nentis kalandusspetsialist Ilves.
Vähipüügi võlu
Üheks püünisööks ostetud vähipüügiloa olemasolu ei tähenda veel, et sellal mõne sõrakandja kätte saad. Näiteks kaks 29. juuliks Põltsamaa jõele seitsme nata ja kahe mõrraga püüdmiseks loa ostnut jäid hoopiski ilma saagita. Jõgevlasel Priit Väädil vedas rohkem: kümne nataga sai ta kätte 31 vähki, neist 14 alamõõdulist pidi ta jõkke tagasi laskma.
“Vähipüügil on oma imeline, kalapüüdmisest veidi erinev võlu: tunned suurt rõõmu loodusest ja mõnusast seltskonnast. Kui ei näkka, jääb käimisrõõm ning seda on hiljemgi hea meenutada. Vastupidiselt üldlevinud tavale minna vähile õhtul ja öösel, eelistan käia vähil päise päeva ajal. Keskpäeval või õhtupoolikul tulevadki Põltsamaa jõe vähid paremini püünisesse. Valges on huvitav vaadata, kuidas nad sööda ümber kobistavad,” rääkis kirglik vähi- ja kalamees Priit. Vähke meelitatakse nülitud konna, tuvi või kanaga. Priit ostab poest valmis guljašši ja paistab, et vähkidele see kraam meeldib.
Üks kroon sentimeeter
Ajalehtedes kuulutatakse, et ostetakse elusaid vähke. Valin Narva suunakoodiga telefoninumbri ja saan vastuseks, et ajutiselt on vähkide kokkuost peatatud. “Firma omanik viibib praegu Soomes,” saan naishäälelt selgituseks. Vastu võetakse vähemalt kümne sentimeetri pikkuseid vähke. Makstakse vähi pikkuse järgi, keskmiselt üks kroon sentimeeter. Tosina-paari pärast nad ostma ei sõida, kuid neljakümne pärast olevat see juba mõeldav. Põlgasin pakutud hinda liiga odavaks, seepeale selgitati, et tolli ja muude paberite saamine olla ka väga kallis. Teadaolevalt on Soomes ühe vähi hind umbes 12 marka.
Salapüüdjad levitavad nakkust
Jõevähid põevad mitmesuguseid seenhaigusi, neist kõige hullem on vähikatk. Haigestunud vähid liiguvad ringi sirgete “puujalgadega”, nende lakk on kõverdunud kõhu alla ja nad on kaotanud põgenemisrefleksi. Hiljuti avastatigi Harjumaal Vääna jões vähikatk, mistõttu surevad sealsed vähid aegamööda välja. Keskkonnainspektsiooni töötajate arvates levitavad haigusi ühest veekogust teise saalivad röövpüüdjad, kes tallavad puruks kivide all peidus olevate vähkide koorikuid ning kasutavad desinfitseerimata püüniseid.
Eesti ainukene vähikasvandus asub Puurmani vallas Härjanurmes. Siinse kalatalu peremees Aarne Liiv alustas katselist vähikasvatust tosin aastat tagasi. Nüüd on Härjanurme tiikides kasvamas umbes 15 000 vähki ja 50 000 vähipoega, millest paar tuhat läheb oktoobri lõpus Eesti vähivarude taastamiseks.
ARDI KIVIMETS
Teisipäeval käivitati Adavere Lihatööstus
Adavere Lihatööstuse tundmatuks jääda soovinud töötajad ütlesid Vooremaale, et lihatööstus juba töötab.
Võetakse vastu veiseid ja sigu. Töötab nii tapatsehh kui ka lihalõikus. Seda kinnitas ka ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma. Lähipäevil käivitatakse ka vorstitsehh. Esmaspäeval peaks tulema toodang. Eile oli üle kümne inimese tööl.
Täieliku käivitamise korral on lootust tööd saada 60 inimesel. 1. juuli seisuga töötas lihtööstuses 125 töötajat. Tänavu suvel on töötajaid juba kaks korda koondatud.
Vahendeid tegevuse jätkamiseks loodetakse saada nii ostjate võlgadest, mida on 850 000 krooni, kui ka autopargi müümisest, mille väärtus on 1,3 miljonit krooni. Juba on tehtud kaks arvestatavat pakkumist. Müüki võivad minna viis veoautot ja üks kaubik.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
“Eesti tööturg ja tööpoliitika” — sellist pealkirja kannab Euroopa Komisjoni ja Euroopa Koolitusfondi tellimusel koostatud uuring, mille kokkuvõte avaldati 15. mail k.a. Programmi eesmärk oli Eesti huvisid arvesse võttes tööhõive tegevuskava ja programmide ettevalmistamine tööhõive suurendamiseks, pikaajalise töötuse vältimiseks ning riskigruppidesse kuuluvate inimeste tööelust väljatõrjumise ennetamiseks.
Mis sellest uuringust selgus? Aastaid 1992—1998 iseloomustas liberaalne väliskaubandus, dotatsioonivaba põllumajandus, tööhõive pidev langus ning töötuse ja inimeste mitteaktiivsuse kasv. Just järsk tööhõive langus põllumajanduses on olnud see, mis on tekitanud täiendavaid probleeme sotsiaalpoliitikas. Siit on võrsumas pikaajaline tööpuudus.
Eesti on valinud madala töötute abiraha, madalad pensionid ning madalad alampalgad, kusjuures märkimisväärne osa on nn turupalkadel, mis on alampalgast kõrgemad. Palga määrab tööandja, sest valdavalt puudub palga riiklik regulatsioon (välja arvatud avaliku teeninduse osa). Omaette küsimus on, milline on ümbrikupalkade osakaal.
Uurimusest selgub, et vaatamata madalale töötu abirahale kulutati selle tarbeks ometi 65% kogu tööpoliitika rahast. Tööturukoolituses osalejate arv on aga kahjuks vähenenud, raha selleks otstarbeks on jäänud samaks.
Eraldi programme noortele, kes alles tööturule tulevad, ei ole. Peaaegu üldse ei saa rääkida koolitusest nendele, keda ähvardab koondamine või tööülesannete muutumine. Puudub kogu täiskasvanute koolitust hõlmav riiklik poliitika. Kõige selle tagajärjel sotsiaalne ebavõrdsus süveneb. Härra peaminister lubab teha kõik, mis vähegi võimalik, et hoida töötu abiraha madalal (vt Postimees 30.05.2000), põhjendades oma seisukohta sellega, et olevat tekkinud hulk inimesi, keda iseloomustavat õpitud abitus. Selliste inimestega olevat peaministri sõnul üldse raske midagi peale hakata.
Samas Postimehes kirjutab üks ametiühingute liidreid härra Paavo, et uus tulumaksuseadus pidi andma võimaluse luua uusi töökohti, tegelikult aga mingeid uusi töökohti pole. Suur tööpuudus võtaks mujal maailmas mõned mehed värisema, aga meie poliitikud ja tööandjad ei võta veel asja kuigi tõsiselt. Tööandjatel polevat siiani programmi tööpuuduse leevendamiseks.
Minu arvates polnud aga sugugi tööandjad need, kes lubasid 13 000 uut töökohta aastas, vaid tänane valitsuskoalitsioon. 1,5 aastaga peaks olema juba paarkümmend tuhat uut töökohta, aga seda pole... Vaid töötute arv suurenes 20 000 võrra, nii et töötuid on juba 14,8% ehk 104 000 inimest. Tööturuameti andmeil on registreeritud tööotsijaid üle kahe korra vähem — 49 000, neist 29 000 said töötu abiraha. Aga teised töötud?
Eriti raske on tööotsijail. Kui töötul on vähemalt ravikindlustus, siis tööotsijal pole sedagi... Mida siis teha? Asi ei ole üksnes vajaduses töötu abiraha suurendada. Oluline on pikendada töötu abiraha maksmise aega. Samas arvan, et töötu abiraha sidumine alampalgaga ei ole loogiline. Toetan töötu abiraha sidumist toimetulekupiiriga. Praegune toimetulekupiir 500 krooni ei võimalda toimetulekut ja seda määra on vaja tõsta. Riigikogus vastu võetud tööturgu reguleerivad õigusaktid selles osas kahjuks lahendusi ei paku.
Käesoleva aasta juunikuus Riigikogus vastu võetud “Töötu sotsiaalse kaitse seadus” kaotab töötuna riigi tööhõiveametis arveloleku ajapiiri. Peale selle on kavandatud töötu riikliku abiraha maksmise perioodi pikendamine üldjuhul 270 päevani.
Sotsiaalmaksuseaduse § 5 lõige 6 sätestab, et töötuna arveloleva isiku eest maksab sotsiaalmaksu, lähtudes kuupalga alammäärast, riik. Seaduse muudatus kindlustab töötuna arvelolevale isikule ravikindlustuse pikema aja jooksul, samuti arvestatakse töötuna arveloleku perioodi pensioniõigusliku staaži arvutamisel. Töötu tööhõiveametisse pöördumise aeg on pikenenud 10 tööpäevalt 30 päevale. Eraldi seadusena võeti vastu “Tööturuteenuste seadus” (eelnõu väljatöötamist alustas Tööturuamet juba 1996. aastal), selles määratletakse tööturuteenuse mõiste, nähakse ette teenuste liigid ning määratletakse nende osutajad. Seaduse kohaselt on tööturuteenuste osutajaks riigi tööturuasutused ning teenuste osutamiseks vajaliku tegevusloa saanud isikud. Teenuseid osutatakse kõigile end tööotsijana registreerinutele. Samuti tekib õigus tööturuteenustele koondamisteate saanud töötajal ning tähtajalise elamisloaga välismaalastel.
Riigi tööturuasutused osutavad tööturuteenuseid nii tööotsijatele kui ka tööandjatele tasuta. Teised tööturuteenuste osutamiseks vajaliku tegevusloaga eraõiguslikud juriidilised ja füüsilisest isikust ettevõtjad peavad tööotsijale teenuseid osutama samuti tasuta, kuid tööandja käest võivad nad tasu võtta. Tööandjail on kohustus vabadest töökohtadest teavitada kohalikku tööhõiveametit.
Seadus reguleerib tööturukoolituse korraldamise ning tööturutoetuse maksmise ja kasutamise tingimused. Seadused jõustuvad 2000. aasta 1. oktoobrist.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
Kodanikuõpetusest ja kodanikutundest
Meie taasloodud Eesti Vabariik on veel noor ning alles vähesed meie seast mõistavad täiel määral, mida mõiste “kodanik” õigupoolest tähendab, mida see meile annab ja milleks see meid kohustab.
Oma varasemas elus olime me seltsimehed ehk tovarištši, mis ühe seletuse kohaselt tulenes röövlite vennaskonna sõjahüüust “tovar ištši!” — “otsi kaupa!”. Oli see siis just täpselt nii või kuidagi teisiti, aga kodanikutundega on meil mõnikord lood kehvavõitu küll.
Et selles veenduda, tarvitseb vaadata kasvõi “ajaloo ja kodanikuõpetuse õpetaja” R. Ruusi kirjaridu minu ja Olavi Annuki käimasoleva dispuudi üle. Nimelt peab hr Ruus meie dispuuti tüliks ja soovitab meil “rahvusliku leppimuse” huvides “mõnes ilusas kohas” kohtuda ja seal edasi väidelda.
Olgu öeldud, et tegemist ei ole kahe vana sõbramehest pinginaabri omavahelise arveteõiendamisega, vaid normaalsele avatud ühiskonnale omase poliitilise diskussiooniga, millest kõik huvilised võivad osa võtta. Mina esitan selles arutlevas sõnasõjas oma isamaaliitlikke vaateid, kuid missugusesse erakonda Olavi Annuk nende ridade ilmumise ajal kuulub, seda ma veel ei tea.
Kodanikuõpetus, nii nagu ka iga teine õppeaine, sisaldab endas paratamatult ka kasvatuslikke elemente — just oskus ja julgus oma ilmavaatelisi seisukohti esitada ja kaitsta on kodanikuksolemise lahutamatuks eelduseks. Seepärast peaks iga õpetaja ka oma õpilasi väitlema õhutama ja õpetama.
Loodetavasti on meil jäädavalt möödas ajad, kus “rahvusliku leppimuse” või siis “parteidistsipliini” nimel asjad nurga taga selgeks räägiti. Üks maakonnaleht ilma korraliku dispuudita on avatud ühiskonnas minu arvates poliitiline kastraat, millel vaid informatiivne hetkeväärtus, sest ei kutsu kedagi millelegi kaasa mõtlema. Sellest aga algabki rahva eemaldumine oma riigist. Kas te seda siis soovitegi, hr kodanikuõpetuse õpetaja?!
Oma vastulauses minule ei püüdnudki hr Annuk anda vähimatki sisulist vastust. Küll aga rääkis mingit kummalist mõistujuttu kohtlasevõitu värvi vahetanud nuhkidest. Kellest jutt, see jäägu lugejate otsustada.
Ajalooõpetajana ei vaidle te ivagi vastu hr Annuki väitele, et NSVL olevat olnud liitriik. Samal ajal peab kogu ülejäänud maailm seda kokkuvarisenud kolossi hoopiski tugeva keskvõimuga unitaarriigiks ehk teisisõnu Vene impeeriumiks. Kuidas siis seda mõista?
Palun ärge kutsuge mind mõnda “ilusasse kohta” — ka mina ei taha teid sinna saata —, vaid tehke need asjad nii endale kui ka minule Vooremaa veergudel selgeks. Üheskoos jõuame tõele lähemale.
Teid kaasalöömise eest siiralt tänades
MART AROLD,
vabakutseline kirjamees
JUHTKIRI
Välismaalasi tuleb usaldada, aga kontrollida
Tänavuse suve Eesti majanduspoliitilise elu kuumim märgusõna on NRG Energy. Tõepoolest, valitsuse kavatsus müüa Narva Elektrijaamade vähemusaktsiad USA energeetikafirmale NRG Energy on suurendanud pingeid Riigikogu koalitsiooni ja opositsiooni vahel, toonud sadu meeleavaldajaid Toompeale ning pakkunud käsitlemisainet ajakirjandusele. Probleemid energeetikaalase tehingu ümber ajendavad teemakohast küsimust vaatama laiemalt ning arutlema selle üle, milline võiks üldse olla välismaalaste ja väliskapitali osatähtsus Eesti majanduselus.
Taasiseseisvumise algusaastatel oli Eesti mitme välisriigi jaoks impeeriumist vabanenud riik, mida ka sageli majanduslikult toetati. Näiteks Eestisse saabus välismaist humanitaarabi nii riiklikul tasemel kui ka heategevuslikelt organisatsioonidelt. Nüüd on välismaalased eriti majanduslikul tasandil hakanud Eestisse suhtuma kui võrdsesse koostööpartnerisse. Ühtpidi tõendab see, et Eesti on nii poliitiliselt kui ka majanduslikult kosunud, teisest küljest sunnib jällegi ettevaatlikusele.
Nimelt ei maksaks unustada, et välismaised firmad, kes tahavad Eestis midagi ära osta või mõnda valdkonda investeerida, teevad seda eelkõige enda majanduslikest huvidest lähtudes. Kui need huvid kaovad, võib välisfirma kergesti oma tegevuse lõpetada ning varad või aktsiad omakorda edasi müüa.
Teistest riikidest pärit kapitali sissevoolu on turumajanduslikus riigis peaaegu võimatu vältida. Küll aga vajaks iga välismaalaste välja pakutud tehing põhjalikku analüüsi, mis selgitaks välja selle vastavuse Eestimaa elanike huvide ja heaoluga. Samuti pole ükskõik, millistel tingimustel midagi müüa ja millise hinna eest. Mõistagi ei peaks lepingust kasu saama mitte ainult piiratud äri- ja poliitikaringkonnad, vaid laiem avalikkus. Paraku jääb aga õhku rippuma küsimus, kes peaks selliseid tehinguid analüüsima ja tulemusi avalikustama. Arvatavasti võiksid sellisteks inimesteks olla poliitiliselt sõltumatud teadlasedeksperdid. Loomulikult tuleb mõelda, kuidas tasustada nende tööd, et välistada äraostmist.
Kui aga selgub, et ühe või teise välismaise firma kaasalöömine Eesti majanduselu tervendab ja üldrahvalikke huve ei riku, tuleks vastavale tehingule roheline tee anda. Kapitalismis pole oluline, mis värvi on kass, peaasi, et ta hiiri püüab.
JAAN LUKAS
MAJANDUS
Eurosertifikaati omavad piimatööstused on asunud järk-järgult tõstma toorpiima hinda. Seda kavatsevad teha ka autsaiderid, nagu AS Eesti Taluvõi, kuid lubadustest kaugemale jõutud ei ole.
Tulundusühistu E-Piim maksab alates 1. augustist ühe kilogrammi kõrgema sordi toorpiima eest 2,75 ja AS Lacto kavatseb alates 1. septembrist tõsta hinda tasemeni
2,80 krooni kg. Palamuse Piimaühistusse piima viijad saavad kõrgema sordi toorpiima eest kätte kaks krooni. ASi Perevara haldusdirektor Aare Simmulmann ütles Vooremaale, et nemad müüvad piima Tallinna Piimatööstusele, mis maksab neile alates 2,50 kroonist.
Köördi talu peremehe Otto Sõsteri sõnul maksab AS Eesti Taluvõi Jõgeva piimatööstus ühe kilogrammi piima eest 2,23 krooni, millest arvestatakse maha 20 senti veoraha. Punase talu perenaise Laine Urgo sõnul veoraha maha ei arvestata, kui päevas müüakse üle 150 kg piima.
Palamuse Piimaühistu tume tulevik
Saare valla aktiivsete talunike üks esindajatest Rita Kivisaar lausus, et Palamuse Piimaühistu maksab piima eest tähtajaliselt ja raha kättesaamisega probleeme pole olnud. Eelmise kuu piimaraha saadakse kätte järgmise kuu 20. päeva paiku. Ka Alliku talu peremees Mati Kivi ütles, et piimaraha kättesaamise suhtes nurinat kuulda ei ole. Tõuke uue meierei otsimiseks on andnud Palamuse Piimaühistu. “Lehes kirjutatakse, et nad lõpetavad 1. oktoobriks ära. Oleme teadmatuses, mis alates 1. oktoobrist edasi saama hakkab. Sellealast informatsiooni antud ei ole,“ kurtis Alliku talu peremees. Ka Vooremaal ei õnnestunud täiendavat informatsiooni saada.
“Otsustasime ikkagi ära minna. Need hinnad, mida Palamuse Piimaühistu maksab, ei rahulda meid,” kommenteeris Rita Kivisaar. Mõni aeg tagasi kohtuti sel eesmärgil ühistu Jõhvi Piim esindajatega. Selgus peaks saabuma augusti lõpuks.
AS Eesti Taluvõi viivitab maksmisega
ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi maksmatajätmistest piimatootjatele on Vooremaa korduvalt kirjutanud (vt Vooremaa nr 25 “Torma valla piimatootjad ei saa raha kätte” ja nr 56 “Piimahind ikka madal”). Veebruaris Torma vallas toimunud väikepiimatootjate nõupidamisel lubas ASi Eesti Taluvõi direktor Juri Tšetšulin eelmise aasta võlad märtsis ära maksta. Mai keskel ei olnud olukord põrmugi muutunud. Köördi talu ees oldi siis võlgu 15 000 krooni. Ka augustis ei ole pilt muutunud. Endiselt makstakse natuuras, põhiliselt Leedu juustu näol. Teisipäevaste andmete järgi on Köördi talu võlg endiselt 15 500 krooni, seega ei mingit vähenemist.
Lootused ei kustu
Punase talu perenaine Laine Urgo, kellel on laudas 14 lehma, rääkis maakonnalehele, et nad sel aastal sularaha saanud ei ole. “Olen ise võid ja juustu müünud,” lausus ta ja jätkas: ”Kui kombinaati vahetama hakata, tuleks suuremad piimajahutid muretseda. Praegustesse ruumidesse need ei mahu. Me oleme niivõrd vanad inimesed, et kui ka edaspidi juustu antakse, tuleks loomapidamine lõpetada. Loodame, et piimakombinaat ikka raha maksma hakkab. Loodame kõige paremat. Meil on peaaegu tõukari, eriti mullikad ja vasikad. Seemendame kõige paremate pullide spermaga. Tahaks näha, kuidas nad lüpsma tulles piima annavad,” jutustas Punase talu perenaine. Talvesööda varumine veel käib. Heinategu on pooleli. Loodetakse põhu peale, sest seda pakuvad need majapidamised, kus loomi ei ole.
Koidu talu peremees Tõnis Palm, kellel on laudas 30 lehma, mainis, et tuleb palju peale käia, siis saab pikapeale ASist Eesti Taluvõi raha ikka kätte. Heina on vähe teha saadud. Talvesööt loodetakse rullsilo näol kätte saada. Köördi talu on ainult pererahva tarbeks juustu võtnud.
“Kokkuostjad ostavad juustu ära, kuid maksavad kilo pealt neli krooni vähem,” kurtis Otto Sõster ja jätkas: “See, et raha ei saa, on talule suur löök. Silotegemine käib. Tuleb osta diislikütust ning masinate varuosi.”
Vastuseks maakonnalehe küsimusele, kas ka piimahinda tõstate, ütles ASi Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadi direktor Matti Mehide, et peab tõstma. Ülejäänud küsimustes soovitas ta pöörduda ASi Eesti Taluvõi direktori Juri Tšetšulini poole, keda aga ei õnnestunud kätte saada.
RAIVO SIHVER
Kes vastutab, keda karistame, keda aitame — kas üksikisikut või sundkollektiivi?
Pöördumise ajendiks on ASi Jõgeva Vesi 9. augusti teade (sisuliselt ähvardus) Tähe 12 elamu veevärgiteenuse tarbijatele.
Hoiatatakse, et kui elamu võlglased ei tasu oma võlga kümne päeva jooksul teate väljasaatmise kuupäevast või ei sõlmi ASiga Jõgeva Vesi lepingut oma võlgnevuse tasumiseks (tingimuseks kuni 50% võlasumma tasumine lepingu sõlmimisel), siis PIIRATAKSE elamu veetarbimist ühe tunnini ööpäevas — kella 18—19. Aluseks on ASi Jõgeva Vesi nõukogu otsus 20.05.2000 (koosoleku protokolli koopial on kuupäev 02.05.2000 nr 4). Selle sammuga on nõustunud ka Jõgeva linnavolikogu ja Tarbijakaitsekomisjon — koosoleku protokoll 14.06.2000 nr 7. Nii et kõik on poolthääle andnud ning 19. augustil algab Tähe 12 ja Tähe 8 elamutes proov Jõgeva moodi.
Võlgnike nimekirja analüüsides selgub, et neid Tähe 12 elamu korteriomanikkevaldajaid, kel on suured võlad ja kes kas üldse ei maksa või püüavad vähehaaval oma võlga vähendada, on 60st 14, st 46 korteriomanikku maksab regulaarselt. Seega neid 46 karistame metsaraiumise printsiibil, nii et laastud lendavad.
Teiseks on elamu võlasumma sisse arvestatud kõik jooksva kuu arved. Arvelt loen, et veemõõtjate näidud pean teatama iga kuu 25.—30. kuupäevani, arved väljastatakse arvestuslikule kuule järgneva kuu 3.—5. kuupäevani. Sealt edasi on maksmise aeg. Nii on elamu võlasummat tahtlikult suurendatud.
Kollektiivide karistamise aeg peaks möödas olema. Tähe 12 elamus ei ole korteriühistut moodustatud, seega vastutab ikkagi iga tarbija isiklikult enda ja oma leibkonna eest. Karistamise mudelit laiendades võtkem Jõgeva linnast tervikuna vesi ära ja las siis tahtmatult kollektiivi sattunud korraldavad rongkäike kas asutuste või võlgu olevate elanike uste taha (võimalik, et sellelaadse psühholoogilise mõjutusega on arvestatud) või pangem kõik vangi, pärast sõelume
sinna ekslikult sattunud välja.
Tahan rõhutada, et keegi meist ei pea kindel olema, et temaga midagi ei juhtu, et tema makseraskustesse ei satu, nii et suhtumine — pole minu elamu, pole minu probleem — on väär.
Esmase ohuna vee puudu misel tekib nakkushaiguste oht. Jõgevamaa Tervisekaitsetalitus pöördub sellega seoses ASi Jõgeva Vesi poole kirjalikult. Võimalike olmetulekahjude korral tuleb potiga Sauna 6 joosta (seal asub lähim üldkasutatav veevõtukoht). Jõgevamaa Päästeteenistus leiab, et kuni trassi ei suleta, pole probleemi. Siin on ka sobimatu ASi Jõgeva Vesi nõukogu liikme soovitus koguda vett potti, pange, vanni. Lisaks rikutud soojaveeboilerid ja pesumasinad, kuna ühest tunnist on pesuprogrammiks vähe.
Lahendusena on ASil Jõgeva Vesi olemas spetsialist, kes tegeleb võlaküsimustega; riigil olemas asutused, mis lahendavad nii ettevõteteasutuste kui ka eraisikute vaidlusi. Tööd tuleb teha iga korteriomanikuvaldajaga eraldi, sest iga olukord ja sinna sattumine on erinev, mitte mõõta kõigile sama mõõdupuuga.
Ei saa osutada, et seal arestige korter, seal plommige veetorud. Valimiste eel kõlas sageli stamplause: Me peame jõudma iga üksiku abivajajani. Häda ei andvat küll häbeneda, aga võibolla on inimestel peale ASi Jõgeva Vesi otsuste vaja ka Jõgeva linna sotsiaaltöötajate abi. Me kõik katsume tänases Eestis toime tulla ja ellu jääda ning enamik inimestest, eestlastest, Tähe 12 elanikest ei taha midagi muidu saada ega kellelegi võlgu olla.
Olukorra muudab raskeks see, et minul kui eratarbijal ei ole ASiga Jõgeva Vesi teenuse tarbimise lepingut, ei ole ka ASiga Jõgeva Soojus, küll on aga hooldusleping ASiga Jõgeva Elamu, kus mina kui omanik kohustun tasuma hiljemalt arvestuslikule kuule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks hooldustasu. Kohustatud subjekt (AS Jõgeva Elamu) tagab mulle lepingujärgsete teenuste osutamise.
Kui nn mugavustega korteri omanikul ei ole kalendriaastast viiel ja rohkemal kuul sooja vett, kui ta jäetakse üldse veest ilma, siis on hooldustasu mugavuste puudumise eest põhjendamatult kõrge. Palun kõigil osapooltel veel kord otsida teisi võimalusi olukorra lahendamiseks ja mitte grupeerida linnaelanikke juhuslike ühistunnuste alusel.
LIIVI AAS,
Tähe 12 elamu elanik
Töötuks jäänud elektrikud võivad taas tööd leida
Kolmapäeval Põltsamaa vallas Kamaris toimunud Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul kohtusid maakonna omavalitsusjuhid Eesti Energia AS jaotusvõrk Tartu piirkonna juhi Kalju Kohaga. Ühe probleemina oli mõttevahetusel kõneaineks sagenevad elektriliinide vargused ja nende tagajärgede likvideerimine.
Kohtumisel Jõgevamaa vallavanemate ja linnapeadega tuletas Eesti Energia AS jaotusvõrk Tartu piirkonna juht Kalju Koha sissejuhatuseks meelde, et Eesti Energia AS on äriühing, mis taotleb kasumit. Andes ülevaate sagenenud elektriliinide vargustest, ütles ta: “1. aprillist kuni 10. augustini pandi Tartumaa piirkonnas tervikuna toime 128 vargust, millest 45 sooritati Jõgevamaal. Sellel ajavahemikul on Tartumaa piirkonnast varastatud 190 kilomeetrit liine, sealhulgas Jõgevamaalt 70 kilomeetrit. Sageli varastatakse liine maamajade ja suvilate ümbrusest. Et sellistes piirkondades tarbitakse elektrit vähe, osutub seal liinide taastamine kulukaks.”
Mõttevahetusel räägiti ka võimalustest elektririkete likvideerimine operatiivsemaks muuta. Praegu teenindab Jõgeva maakonda vaid mõneliikmeline operatiivväljasõidubrigaad, kes peab Jõgevalt jõudma maakonna igasse piirkonda. Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson ja Saare vallavanem Jüri Morozov avaldasid arvamust, et Eesti Energia AS võiks väiksemate rikete kõrvaldamiseks tööle rakendada maapiirkondades elavaid endisi majandite elektrikke, kes kiiresti ja väiksemate kulutustega sündmuskohale jõuaksid. Kalju Koha peab selliste elektrikute tööle rakendamist põhimõtteliselt võimalikuks.
Kommenteerides Vooremaale kohtumist omavalitsusjuhtidega, märkis Kalju Koha: “Probleemid, mida vallavanemad püstitasid, on õigustatud. Kõiki muresid ei saa aga kiiresti lahendada, kusjuures töid tehakse kindlas järjekorras. Jõgevamaa eripäraks Eesti Energia AS vaatevinklist on asjaolu, et selles maakonnas on palju elektrivõrku, kuid vähe tarbijaid, mis põhjustab ka suuremaid kulutusi. “
Usutluses Vooremaale märkis Kalju Koha sedagi, et tänavu Eesti Energia jaotusvõrgu Tartu piirkonnas tehtavatest investeeringutest moodustavad 50 protsenti Jõgevamaal tehtavad kulutused. Suurimaks selle aasta investeeringuks on 10-kilovatise jaotusseadme paigaldamine Jõgeva alajaama, millega seoses peaks paranema keskpinge jaotus.
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Toivo Ilves rääkis mõttevahetuse tulemustest nii: “Kalju Koha lähenemine probleemidele jättis üldiselt positiivse mulje. Eriti teretulnud on tema ettepanek, et maamajapidamistes võiks tööle rakendada generaatorid. Kui Eesti Energia AS suudab sellise programmi ellu rakendada, on mitu probleemi lahendatud.”
JAAN LUKAS
KULTUUR
Palamusel toimus möödunud nädalavahetusel kohaliku naisseltsi korraldusel valla käsitöötegijate viies suvekool.
Laupäeval tegutsesid käsitööpäevadel Milvi Saare juhendatud klaasi ja portselanimaali töökoda ning Aime Langi juhendatud õletöökoda. Kätt sai proovida ka Palamuse klaasikojas klaashelmeid veeretades. Ning nagu Palamuse käsitööpäevadel ikka, tehti väljasõit Vaidavere Vanapagana ehk Toivo Annuki Põrgupõhja tallu.
Pühapäevases lilleseadetunnis õpetas Meljo Kaaviste hoopis kommikimbu tegemist, mis aga pruudikimbu tegemisega üsna sarnane. Ükshaaval koos tsellofaanist “õielehega” traadi otsa kinnitatud kommid (kimbu tarvis läheb neid vaja vähemalt viiskuuskümmend!) meenutasid vägagi kunstlilli. Ja neist sai väga efektse kimbu, mis nii kingituse kui ka lillede aset täidab.
Ehted praeahjust
Samal ajal tegutsesid ka laastukorvi punumise töökoda, kus õpetajaks Haljen Paju, ja T-särgi kaunistamise töökoda, kus õpetajaks Merike Olgo. Marika Meruski suurte ja väikeste õpilaste käe all valmisid aga vahvad riidest nukud ning Ingrid Juuse juhendamisel vooliti värvilisest savist kaelaehteid.
Ehtetöökoda kujuneski rahvarohkeimaks, põhjuseks arvatavasti mitte niivõrd Palamuse tüdrukute ja naiste edevus, kuivõrd see, et ehtesavi võimaldab ka algajal
päris toreda tulemuse saada, kusjuures kõvastumiseks vajab materjal vaid viit kuni kümmet minutit praeahjukuumust.
Suvekooli kaugeim õpetaja Erkki Anttila saabus sõpruslinnast Ikaalisest Palamusele aga juba möödunud nädala algul, et koos Palamuse Gümnaasiumi tööõpetuse õpetaja Ivar Jürimäega läbi viia kahenädalane mööblirestaureerimise kursus. Nii et käsitööpäevade aegne sadulsepatöökoja juhendamine oli mõlemale mehele vaid väikeseks vahepalaks ning sel nädalal tegelevad nad edasi oma kaheksa kursuslasega, kes kodunt kaasa toodud toolidele, kappidele ja muudele mööblitükkidele värskemat väljanägemist üritavad anda.
27 tooli
Seda, et inimestel on tekkinud huvi vanade, tihtipeale kallite mälestustega seotud mööbliesemete kordategemise vastu, pidasid nii Erkki Anttila kui Ivar Jürimäe vägagi tervitatavaks.
“Vahepeal oli ju selline aeg, mil kõik vana iganenuks tunnistati ning pikema jututa ahju või prügimäele kupatati. Piiride avanemise ajal hakkasid aga mööda Eestit ringi käima vahetalitajad, kes eesti kultuuriloo seisukohalt väärtuslikku kraami odava raha eest kokku ostsid ja välismaale maha parseldasid,” ütles Ivar Jürimäe.
Erkki Anttila sõnul oli selline aeg, mil vanast mööblist kahjutundeta loobuti, Soomeski, ent viimasel ajal osatakse vanu väärtesemeid taas hinnata.
Ka käsitööpäevade tänavune teemanäitus oli pühendatud vanale mööblile: kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis võis näha 27 tooli, millest 12 pärinesid palamuslase Gunnar Isotamme kollektsioonist, ülejäänud Ivar Jürimäe kodust ja muuseumi fondidest. Niiviisi hulgakaupa eksponeerituna tuli iga tooli erinev “iseloom” eriti kujukalt välja.
Teine, Palamuse kandi käsitöötegijate viimase aasta loomingust ülevaadet andev näitus oli üleval rahvamajas. Selle külastajate arv — 300 inimest — annab ligikaudset aimu sellest, kui suur hulk rahvast tänavustest käsitööpäevadest ühel või teisel viisil osa sai.
RIINA MÄGI
Raivo Tasso jõudis Raevanglasse
Jõgevlane, fotograafina Maalehes leiba teeniv Raivo Tasso jõudis oma töödega Tallinna. Kuu aega on Raevangla galeriis näha tema isikunäitust “Killud”.
Näitus on kokku pandud autori viimase kümne aasta loomingust. Paarikümnel mustvalgel ja värvifotol on kujutatud loodust ja inimest. “Loodan, et minu näituselt leiab iga vaataja mõne meeldiva killukese,” ütles autor oma tööde kohta.
Raivo Tasso on varem esinenud mitmel Jõgeva fotoklubi korraldatud näitustel, KohtlaJärve Põlevkivimuuseumis, ning isikunäitusega Tartus ja Jõgeva raamatukogus. “Killud” jäävad vaatamiseks Raevangla Lee galeriisse kuuks ajaks.
ARDI KIVIMETS
Torma koguduse noored olid laagris
7.—8. augustini toimus Torma koguduse noorte ja pühapäevakooli laste laager Luual Prossa järve ääres.
Jalgrattamatkaks koguneti esmaspäeva hommikul Torma koguduse pastoraadi juurde ning ka lausvihmasadu ei heidutanud ega hirmutanud neid optimistlikke noori. Üheksa ratturit ja neli julgestusliiget autodel asusid ilma trotsides teele.
Palamusel võttis meid vastu õpetaja Jaan Nuga, kes tutvustas kiriku ajaloo ja vaatamisväärsustega. Tuttavad kohad “Kevade” filmist, jõgi põhjalastud parvega, koolimaja avaldasid lastele muljet. Palamuse diakooniapunktis pakuti meile teed ja saime kaminatule sooja praksumist nautida.
Edasi läks tee mäest alla ja mäest üles nagu Vooremaal ikka, Prossa järve äärde. Veemõnud proovitud, otsustasid tüdrukud korraldada nn Prossa järve minipiiga valimised. Lõkketule paistel möödus õhtu ruttu. Teise päeva hommik algas palvusega ning pärast hommikusööki otsustati kojusõiduks valmistuda.
Kena traditsioon sai jälle teoks. Eelmisel aastal toimus pühapäevakooli laste laager Kodaveres, järgmisel aastal otsustati vallutada järgmine killuke Vooremaast. Laagri korraldamisel tahame tänada abilisi Palamuselt ja Tormast kena koostöö eest ning lapsi ja vanemaid osavõtu eest.
HELI KEIV,
pühapäevakooli õpetaja
Siimusti, savikõlalise nimega paik
Siimusti nimel on vist enamiku eestlaste jaoks savi kõla. Paiga seotust saviga on veelgi rõhutanud kahel viimasel aastal keraamik Meedi Ümara eestvedamisel korraldatud Siimusti savipäevad.
Tänavusi savipäevi peeti möödunud nädalavahetusel Kiigemetsa kooli juures. Kahes suures Kaitseliidult laenatud telgis käis pidev loominguline tegevus. Ühes telgis vooliti Kadri Pulga juhendamisel savist pisiplastikat.
“Möödunudaastased savipäevad olid viimane üritus, mille juures enne Jõgeva vallavalitsuse haridus- ja kultuuritöö spetsialisti ametist lahkumist olin. Lubasin tookord Meedile, et tulen kindlasti ka järgmistele savipäevadele,” ütles Kadri. Nüüd hoopis Pärnumaal ametis, pidas ta sõna ja müttas kaks päeva savitelgis lapsi ja suuremaidki inimesi juhendada.
Teises telgis maaliti Kaja Alasi ja Riina Sikora juhendamisel portselani. Tassitoorikuid oli valida mitut sorti. Neid võis kaunistada vesipilte meenutavate valmisdekoolidega või pintsli ja portselanivärvide abil. Portselanimaali telgist käis läbi üsna palju noori emasid, kes oma pisikestele tasse maalisid. Kusjuures tulevased omanikud vahel ka tööle kaasa aitasid, jäädvustades märjale portselanivärvile oma näpu- või käejälgi. Aastate pärast võib sellist tassi hästi vahva vaadata olla.
Ahjus ja lõkkes
Aegajalt koguneti aga väljas mühiseva gaasiküttel rakupõletusahju juurde: siis, kui sinna rakuglasuuriga kaetud saviesemed sisse pandi või kui neid sealt hõõguvpunastena välja võeti ja suurde plekknõusse laastupuru vahele asetati, kus need edasi “küpsesid” ja puusuitsu mõjul lisavarjundeid omandasid. “Jaapani algupära rakupõletus, mille Euroopasse tõi korealane Bernard Leach, võimaldab suhteliselt lühikese ajaga põneva tulemuse saavutada. Metallioksiididel põhinev rakuglasuur annab esemetele efektse metalse läike,” selgitas Meedi Ümar.
Ent vanimad savinõud said nii Eestimaal kui ka mujal valmis hoopis ilma ahju abita. Ja kuna savipäevade korraldamise üks mõte ongi näidata, kui sügavad on savi ja eestimaise elulaadi seosed, demonstreerisid Meedi ja Hillar Ümar savipäevadel ka iidset maapõletust. Tõsi, suuremad ja paksuseinalisemad esemed kippusid maakivikihile tehtud lõkkes katki minema, aga seda tulevat ahjus põletamiselgi sagedasti ette.
Ettevaatust, sularaud!
Hillar Ümar võttis savipäevadel ette veel teisegi ajaloohõngulise avantüüri: üritas Saaremaalt Mustjala lähedalt toodud soomaagist rauda sulatada. Selle tarvis oli ta valmis meisterdanud suure savipoti moodi ahju, mille alaosas avaus õhu juurdevooluks. Kui maagitükid juba ahjus ja tuli peale tehtud, ajas ta liiga ligi tükkijaid augu eest ära: kohe pidi hakkama sealt sularauda voolama mis mühiseb. Muiet mehe habemes märkasid vaid need, kes tähelepanelikumalt vaatasid. Nojah, pühapäeval ahju laiali lammutades selgunud, et ülearu edukas see esimene katse Jõgevamaa pinnal rauda sulatada just polnud, aga aimu sellest, kuidas niisugust asja vanasti toimetati, sai küll.
Kui palju rahvast savipäevadelt, mille korraldamist toetasid Jõgeva vallavalitsus ja kultuurkapital, ühtekokku läbi käis, ei oska korraldajadki öelda. Tallinnast tuldi näiteks lausa turismibussitäite kaupa. Ent õige mõnu said asjast need, kes aega võtsid, et ise käed saviseks või portselanivärviseks teha. Väga palju oli selles kaks päeva Kiigemetsa kooli juures toimetanud “savivennaskonnas” Siimusti lapsi ja noori, ent oli ka päris kaugeid külalisi, nagu viis õpetajat Kiigemetsa kooli Helsingi sõpruskoolist.
RIINA MÄGI
SPORT
Viimastel aastatel on suvi olnud Jõgevamaa kergejõustiklastele kõige võistlustevaesem aeg. Üksikud tipud osalevad muidugi vabariiklikel jõuproovidel, kuid teised on pidanud rahulduma paari-kolme võistlusega.
Võistlusvaeguse leevendamiseks tõi spordiklubi Contra kalenderplaani Jõgeva valla lahtised esivõistlused, mis korraldatakse etappidena Laiuse staadionil.
25. juunil selgus valla meister ühepäevases seitsmevõistluses. See mitmevõistlus kuulub muidu sisehalli, aga et Jõgevamaal sellist pole, saigi jõudu proovitud lageda taeva all. Kolmeteistkümnest alustanust lõpetas 11, võitis Kaido Lääne (2749 p) Andi Einaste ees (2694 p). 22. ja 23. juulil sai krooni kohalik kergejõustikukuningas — kümnevõistluse võitis 4460 punktiga Hillar Vaino. Laiuse staadioni jooksuraja kõva asfalti arvestades on tulemus täiesti korralik. 4000 punkti piiri ületas ka Andi Einaste (4056 p). Kaheteistkümnest alustanust lõpetas kahepäevase raske võistluse 11 sportlast.
Üksikaladel on peetud kolm etappi. Võitjad: odavise — Hillar Vaino 53.70, kaugushüpe — Hillar Vaino 6.07, kuulitõuge — Hanno Koll 11.66, teivashüpe — Kuldar Lääne 3.10 (viies oli 13-aastane Cris Aare tubli 2.60ga), kõrgushüpe — Maarius Pärn 1.62, naiste kaugushüpe — Tiina Jürjenberg 4.24.
Viimane üksikalade etapp toimub 26. augustil. Kavas on 60 m tõkkejooks, kolmikhüpe, kettaheide, 400 m jooks. 2. septembril on kavas viievõistlus (kaugushüpe, odavise, 200 m jooks, kettaheide, 1500 m jooks). Kergejõustikuhooaja lõpetab heidete mitmevõistlus (kuulitõuge, kettaheide, odavise) 23. septembril. Võistluste algus on kõigil päevadel kell 14. Eraldi arvestus on ka noortele (A, B ja Cvanuseklass). Info telefonil 42 617.
HENDRIK LINDEPUU
Jõgeva linna võistkond äratas Eesti Linnade Liidu suvemängudel huvi
Möödunud reedest kuni pühapäevani peeti Harjumaal Paunküla veehoidla ääres Eesti Linnade Liidu järjekordseid suvemänge. Jõgeva linnavalitsuse 15-liikmeline võistkond paistis seal silma eriliselt ühtse ja rõõmsameelsena. Üldkokkuvõttes jäädi 25 võistkonna hulgas üheksandale kohale ja toodi ära ka kaks eripreemiat.
Nagu märkis üks osalejatest, linnavalitsuse kultuurinõunik Hele Tallinn, oli üheksandale kohale jõudmine ühtlasi kindlasti ka viimaste aastate tublimaid saavutusi. Eelkõige aga hindas Hele positiivset õhkkonda, mis omavahel valitses ja millega Jõgeva rahvas üleüldist tähelepanu äratas. Kõik viisteist inimest võtsid osa ka kõigist kaheksast võistlusalast.
Seekordsed suvemängud olid korraldajad Keila linnavalitsusest mõelnud stiiliüritusena, nn Ameerika mängudena. Kõige ameerikalikumaks võistkonnaks loetigi Jõgeva linna esindajaid, kes selle eest pälvisid korraldajatelt ka eripreemiana omapärase kuldmedali. Eesti Linnade Liidult said jõgevlased teise eripreemia, mille ga Jõgeva linnavalitsuse võistkond tunnistati seekordsete suvemängude kõige paremaks ergutusmeeskonnaks.
Spordialadest läks Jõgeva rahval kõige paremini korvpallivisetes, kus saadi võistkondlikult teine koht ja öises orienteerumises, millega tuldi kokkuvõttes kolmandale kohale.
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Kassinurme küla pidas esimest kokkutulekut
Möödunud laupäeval korraldati Kassinurme küla esimest kokkutulekut, milles osalesid endised ja praegused külaelanikud. Avati kivi küla esmamainimise tähistuseks, peeti pidu ja tehti sporti.
Helma Kaevali, kokkutuleku ühe peamise organiseerija ja mõtte algataja sõnul oli selle eesmärk soikunud külaelu äratama hakata. Kokkutulekuga sai esimene märk maha pandud, et edaspidi oleks võimalik mõndagi edasi arendama hakata.
“Kassinurme on praegu tegelikult peremeheta küla, sellest ajast, kui Jõgeva riigimajand ta maha jättis ning Perevara endale ei võtnud. Siin ei ole mingit keskust. Mõis pole kellegi oma. Et küla endistele ja praegustele elanikele teadvustada, et külal on märkimisväärne ajalugu, sellepärast saigi suurem kokkutulek ette võetud,” rääkis Helma Kaeval.
Küla elluäratamise nimel tuli kaks aastat tagasi kokku küla tugirühm. Alguses käidi koos Nurga kodulootalus. Tugirühma eestvõttel hakati ka ette valmistama Kassinurme esimest kokkutulekut.
Helma Kaeval: “Kuigi mõisakompleks on lagunemisohus, oli just iidne park kokkutulemise kohaks sobiv. Pargi korrastamisel aitasid kaasa Erna, Ahto, Juhan, Arlend ja Väino ning kohaliku noorteklubi Dragon lapsed. Pargi allee kordategemisel abistasid Tsahkna firma mehed. Rahaliselt toetas Jõgeva vald.”
Küla esmamainimist jäi tähistama kivil märgitud aastaarv 1473. Kivi juurde istutati ka aastatuhande vahetuse tähistuseks väike pärnapuu. Külalistena osalesid ja võtsid sõna Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ning Kassinurme päritoluga kauaaegne pedagoog Aino Tooming, kelle omaloominguline luuletus lapsepõlvest ja noorusmaast kokkutulnuid väga liigutas.
Mõisa toredas võlvkeldris olid üleval küla käsitöömeistrite tööd ja õpilaste joonistuste näitus. Meelelahutust pakkusid Kaarepere rahvamaja tantsurühm, naisansambel ja sõnakunstnikud ning Dragoni tantsutüdrukud. Peopäeva muusikajuht oli Mare Rosin. Spordivõistlusi korraldasid Antonina Vahi ja tema poeg Jaanus. Võisteldi jalgratta vigursõidus, võrkpallis, takistusjooksus ja köieveos.
Pargi põlispuude all mõisa ees kaikusid muusikahelid pühapäeva varaste hommikutundideni. Noored diskorid Helari ja Martin oskasid korraldajate arvates kõike ka küla ajalooga toredasti seostada.
Esimene suurem küla ühisettevõtmine annab põhjust arvata, et iidne Kassinurme küla hakkab koguma uut elujõudu.
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA
Noor tsiklimees sõitis autole ette
Esmaspäeval kella 18 paiku toimus Pala vallas Saare—Pala—Kodavere tee 12,9 kilomeetril raske liiklusõnnetus. Pala Põhikooli IX klassi õpilane Taavi sõitis mootorrattal Vashod2 ootamatult ette peateel sõitnud sõiduautole VAZ. Noor mootorrattur sai kehalisi vigastusi ja ta toimetati Tartu Maarjamõisa haiglasse.
Lääne-Virumaalt pärit autojuhil oli vastava kategooria juhiluba ja ta oli kaine. Noorel tsiklimehel polnud aga ei juhiluba ega peas teda kaitsvat motokiivrit.
Teisipäeva hommikul kella veerand kümne ajal sõitis Tartu—Jõgeva—Aravete maantee 52,5 kilomeetril sõiduauto VAZ 21013, mida juhtis Jõgeva valla elanik Heli, ette peateel liikunud sõiduautole. Avarii tagajärjel sai kehalisi vigastusi peateel sõitnud auto tagaistmel istunud Järvamaa neiu, kes toimetati Jõgeva haiglasse. Mõlemad juhid omasid vastava kategooria juhiluba ning olid kained.
Teisipäeva õhtul teatati Pajusi vallast Vorsti külast, et Mardi talusse on sisse murtud ning varastatud autovõtmed, mobiiltelefon ja musta värvi sõiduauto Opel Ascona. Sündmuskohale saadetud konstaabel sai mõne aja möödudes politseiprefektuuri teatada, et varastatud esemed ja auto on kätte saadud. Seekord oli tegemist sugulaste vahelise arusaamatusega.
Mustvee elanik Heiko Tamm hoidis oma elukohas ebaseaduslikult üheraudset 16kaliibrilist jahipüssi ning laskemoona.
Esmaspäeval leiti Põltsamaa vallas ühest talust oma kodus laua tagant surnud mees. Üleeile leiti Pala vallas end saralakka poonu. Neli päeva tagasi oli üks poomisjuhtum Põltsamaa vallas. Väliste vägivallatunnusteta laibad saadeti Tartu Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo osakonda.
Pajusi vallas on Puusepa alajaama piirkonnas varastatud kuus mastivahet neljajuhtmelist õhuliini. 1200 meetri alumiiniumjuhtme (81,6 kg) vargusega tekitati kahju 4095 krooni.
Üleeile saabus politsei korrapidajale mitu väljakutset, mis olid seotud kodurahu rikkumisega. Väike-Kamaris rikkus Tarmo oma endise elukaaslase kodurahu ning lõhkus ukse. Jõgeval häiris Kalda tänaval joobnud Jaan ühe naisterahva kodurahu.
Kell 17.30 teatati, et Ants vehib rusikatega ja rikub tahtlikult avaldaja kodurahu.
Kell 19.40 kutsuti politsei Vägari külla, kus märatses purjus Evald.
Kell 22.10 lärmas Torma vallas Võtikveres joobes Endel.
Kell 23.35 teatati, et Torma vallas Tõikveres käib joomine ja lärm.
Politseil tuli sellegi õigusrikkumise kohta koostada protokoll ning toimetada üks rahurikkuja kainenema.
Neljapäev, 17. august 2000. a.
Iga kivi all ei ole vähk peidus
ARDI KIVIMETS
Teisipäeval käivitati Adavere Lihatööstus
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
MAI TREIAL,
Riigikogu liige, Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
Kodanikuõpetusest ja kodanikutundest
MART AROLD,
vabakutseline kirjamees
JUHTKIRI
Välismaalasi tuleb usaldada, aga kontrollida
JAAN LUKAS
MAJANDUS
RAIVO SIHVER
Kes vastutab, keda karistame, keda aitame — kas üksikisikut või sundkollektiivi?
LIIVI AAS,
Tähe 12 elamu elanik
Töötuks jäänud elektrikud võivad taas tööd leida
JAAN LUKAS
KULTUUR
RIINA MÄGI
Raivo Tasso jõudis Raevanglasse
ARDI KIVIMETS
Torma koguduse noored olid laagris
HELI KEIV,
pühapäevakooli õpetaja
Siimusti, savikõlalise nimega paik
RIINA MÄGI
SPORT
HENDRIK LINDEPUU
Jõgeva linna võistkond äratas Eesti Linnade Liidu suvemängudel huvi
VAIKE KÄOSAAR
MITMESUGUST
Kassinurme küla pidas esimest kokkutulekut
VAIKE KÄOSAAR
POLITSEIKROONIKA