Vooremaa
Teisipäev, 17. oktoober 2000. a.

Meditsiiniõed nõudsid kõrgemat palka

Eilse üleeestilise keskastme tervishoiutöötajate hoiatusstreigiga ühinesid ka Jõgeva ja Põltsamaa haiglate meditsiiniõed, ämmaemandad, velskrid ja laborandid. Protestiks madalate palkade vastu katkestati hommikul kella kaheksast tunniks ajaks oma töö.

Hommikul oli Jõgeva haigla registratuuri ja kabinettide ette kogunenud hulk abitahtjaid. Sildid ustel teatasid, et kella 8-9 streigitakse. 41 keskastme tervishoiutöötajate kutseliidu liiget kogunesid nõupidamissaali. Kiirabivelsker Elsa Talvik ja meditsiiniõde Pille Guss toetasid küll streiki, kuid jäid oma tööpostile valvesse. "Häält peab tegema, muidu meid kuulda ei võeta, kuid kõik ei saa korraga streikida. Vältimatu abi vajajat ei saa ju abita jätta," ütles vastuvõtuosakonna õde Liia Vetemäe.


Stressis õed ootavad palgatõusu

Streikijad kutsusid enda ette haigla direktori Meelis Pauklini, kes kuulas ära, mis ajas õed streikima. "Streigi eesmärk on ennekõike seista hea abi vajavate patsientide käekäigu eest. Väsinud, ületöötanud ja igapäevaelu probleemidest tugevas stressis olev õde on potentsiaalseks ohuks neile, keda ta aitama peaks," ütles kutseliidu usaldusisik, vanemõde Ave Traks. Poliitikutelt nõuti Eesti riigi väärtushinnangute muutmist - relvade asemel tervishoid, kohalikult omavalitsuselt sooviti õdede abistamist ja toetust. Tervishoiukulutused peavad saavutama edumeelsete Euroopa riikide taseme, seega peaks rahvuslikust koguproduktist kuuluma tervishoiule 8%.


Struktuurimuutus tulekul

Tänavu teises kvartalis oli Eestis keskmine brutopalk 5031 ja meditsiinitöötajatel 4702 krooni, Jõgeval vaid 3668 krooni. "Palgad on teil tõesti väikesed," nentis Jõgeva haigla direktor Meelis Pauklin. Palkade tõstmiseks nägi ta kahte võimalust: kas kulutada vähem või teenida rohkem (tõsta haigla voodipäevade hinda). "Palkadeks kulub meil 60% haigla kogukuludest. Mõningane kasu, mida toovad näiteks röntgenikabinet ning sünnitus- ja günekoloogiaosakond, kus vähendasime töötajaid ja pinda, läheb kahjumi katteks. Kirurgiaosakonna kahjum oli aastas 1,1 miljonit krooni," tõi direktor näiteid ning teavitas peatsest struktuuri ja töölepingute muutmisest: et meditsiinitöötajaid oleks võimalik suunata osakonda, kus momendil rohkem tööd, jäävad uue lepingu järgi tööle vaid statsionaarravi ja lasteosakonna õed.

Järgmisel suvel hakatakse koostama haigla arengukava, kuid juba praegu on selge, et kõigil viiel erialal ei hakata Jõgeval enam ravima.


Õed tänasid juhtkonda

"Streik on meie jaoks võõras asi, katkestasime oma töö raske südamega. Tahame, et meie tööd väärtustatakse. Jõgeva haigla juhtkond suhtus meie streiki väga mõistvalt. Tallinna haiglas olevat neid, kes hakkavad streikima, vallandamisega ähvardatud. Koosoleku lõpus tänasime direktorit, et ta leidis tunnikese aega ja selgitas haigla hetkeseisu ning tulevikunägemust," rääkis meditsiiniõdede esindaja Ave Traks. "Läbirääkimised jätkuvad, et sõlmida kollektiivleping. Loodame saavutada isegi palgatõusu," pidas ta streiki kordaläinuks.

"Kuidagi peab probleemidest märku andma ja ma pooldan, kui töötajad oma õigusi nõuavad," toetas Jõgeva haigla personalijuht Olga Mägi hoiatusstreiki. Tema andmetel on Jõgeva haigla 250 töötajast ligi 90 keskastme meditsiinipersonal. 49 arstist töötab kümmekond põhikohaga teistes haiglates.

Põltsamaa haiglas osales ja toetas streiki 11 keskastme meditsiinitöötajat ning kaks laboranti.

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli vallavalitsuse istung. Vallavolikogu eelarve- ja majanduskomisjon arutas oma eilsel koosolekul tänavuse aasta

eelarve täitmist. Homme on Torma koolis Tartu Lasteteatri Minerva etendus. Sadala koolis peetakse reedel õpioskuste olümpiaad matemaatikas. Reedel arutatakse vallavolikogu istungil muudatusi tänavuse aasta eelarves, taluseaduse alusel maakasutuse lõpetamise, lepingulise maakasutuse andmise ja lõpetamise küsimusi jne.


Tabivere vald

Nädalavahetusel osalesid Ellerinimelise muusikakooli Tabivere filiaali flöödiõpilased edukalt puhkpilliõpilaste võistumängimisel Kõrvekülas. Täna on vallavolikogu istung, kus vaetakse ettevõtluse seisu vallas. Neljapäeval arutatakse kultuurikomisjoni koosolekul 2001. aasta valla kultuurikalendrit. Maarja Keskkoolis on see nädal kuulutatud narkoennetuse nädalaks, mille jooksul korraldatakse mitmeid üritusi ja ettevõtmisi. Homme on Tabivere Keskkoolis hõimurahvaste päev. Neljapäeval on samas maakonna algklasside teatevõistlus. Reedel on Tabivere Keskkoolis "rebaste" pidu.

Laupäeval alustab Tabivere rahvamaja hooaega kantripeoga. Maarja rahvamaja näitering sõidab etendusega "Vanaisa sanatooriumis" esinema Assikveresse koos naisansambli ning liikumisrühmaga Teine Noorus.


Saare vald

Pühapäeval tähistati Saare raamatukogus raamatuaasta ürituste raames Anna Haava 136. sünniaastapäeva. Täna peetakse Koseveskil valla haridusseminari, mille viib läbi Jaak Kliimask maavalitsusest.


Põltsamaa vald

Täna on Põltsamaa Kodu ja Põllutöökoolis kultuurikomisjoni koosolek. Homme on Adavere koolis õppenõukogu. Reedel tuleb Esku LasteaedAlgkooli külla Viljandi lasteteater etendusega "Kakuke". Üritusi korraldavad sellel päeval kõik klassid.


Põltsamaa linn

Põltsamaa kultuurikeskuses on kuni 20. oktoobrini avatud Jelena Kesa kunstinäitus "Esimesed katsetused". Lasteaed-algkoolis Tõruke on raamatuaastale pühendatud raamatunädal, korraldatakse näitusi, viktoriine, muinasjutupäev. Nädal lõpeb traditsioonilise etlejate konkursiga. Eile arutas muinsuskaitsenõukogu Põltsamaa linnuse kontseptsiooni. Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli linnavara erastamine, linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava, linna arengukava uus redaktsioon jne. Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis korraldati eile äriturvalisuse koolitusprogrammi esimene õppepäev linna äriühingute juhtidele ja omavalitsustöötajatele. Täna osaleb linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel Euroopa Noorte Eesti büroos toimuval infopäeval kohalikele omavalitsustele. Homme on Põltsamaa kunstistuudios koosolek, kus tehakse kokkuvõtteid tänavustest kultuuri- ja spordisündmustest ning pannakse kokku ürituste esialgset plaani järgmiseks aastaks.

Maakonna keskraamatukogus Põltsamaal on homme raamatukogutöötajate seminar. Reedel tähistatakse seitsmendat üle-eestilist ettelugemispäeva, mil Põltsamaa koolide algklassides loevad õpetajad lastele ette Hannele Huovi kirjutatud läkituse kogu maailma lasteraamatute sõpradele. Esimesed klassid ja lasteaia Mari vanem rühm teevad ekskursiooni lasteraamatukokku, kus neile loetakse ette muinasjuttu. Reedel tähistatakse keskraamatukogus Soome kirjanduse päeva, lasteraamatukogus avatakse sel puhul raamatunäitus Soome lasteraamatutest eesti keeles. Laupäeval avatakse kultuurikeskuse galeriis Rein Erebi kunstinäitus.


Puurmani vald

Neljapäeval tähistatakse raamatuaastat Puurmani Keskkoolis raamatukonverentsi ja raamatunäitusega. Kavas on õpilaste ettekanded, kirjandivõistlus, kõnekonkurss, ankeetküsitlus. Reedel peetakse Puurmani Keskkoolis "rebaste" pidu.


Palamuse vald

Homme on Palamuse Gümnaasiumis mälumäng õpilaste nooremale astmele. Neljapäeval on samas raamatuaasta üritus algklassidele erinevate võistluste ja viktoriiniga. Külla tulevad Astrid Lindgreni raamatute kangelased. Reedel on Palamuse Gümnaasiumis Lible laat. Samal päeval on koolis mälumäng vanematele klassidele. Kaarepere rahvamajas on reedel õdus oktoobrikuu õhtupoolik eakatele.


Pala vald

Reedel on Lümati raamatukogus raamatuaasta ürituste raames kohtumine Virve Osilaga.


Pajusi vald

Täna on vallavalitsuse istung, millest võtavad osa ka volikogu komisjonide esimehed. Arutusele tuleb valla arengukava. Neli Pajusi valla esindajat osaleb homme ja neljapäeval Koerus peetaval programmõpetuse jätkukursusel "Õpi koostama küla arengukava ja rahataotluste projekti".


Mustvee linn

Reedel oli linnavolikogu istung, mille päevakorras olid Mustvee Kommunaali küsimused ja Mustvee 2. Keskkooli nimetuse muutmine. Sellel nädalal peetakse Mustvee spordihoones maakonna korvpalli meistrivõistluste alagrupimängud. Neljapäeval arutab linnavolikogu eelarvekomisjon uue eelarveaasta projekti. Kultuurikeskuses valmistutakse hooaja avaürituseks 27. oktoobril, mil külla uleb Vello Orumets.


Kasepää vald

Reedel on vallavalitsuse istung. Laupäeval on Raja kultuurimajas disko.


Jõgeva vald

Möödunud kolmapäeval korraldati Jõgeva Sordiaretuse Instituudis kartulipäev. Neljapäeval avati Vaimastveres renoveeritud perearstipunkt. Homme on vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni koosolek. Vallavolikogu saalis on homme Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu volikogu istung. Neljapäeval on samas infopäev alternatiivsetest majandustegevustest.


Jõgeva linn

Täna on linnavalitsuses nõupidamine noorte tegutsemisvõimalustest Jõgeva linnas. Homme sõidavad linna õpetajad ja kultuuritöötajad Tallinna Estonia kontserdisaali Raimond Valgre 87. sünniaastapäevale pühendatud kontserdile. Neljapäeval tähistab Jõgeva Gümnaasium kooli 85. aastapäeva hariduskonverentsiga. Külalistena oodatakse esinema Ülo Vooglaidi ja Peeter Oleskit.

Jõgeva hooldekodus Elukaar korraldatakse 18. ja 19. oktoobril koolitus maakonna tulevastele projektijuhtidele teemal "Rahvusvaheline projekt ja selle juhtimine". Neljapäeval on linnas Jõgevamaa Pimedate Ühingu koosolek. Reedel on maavalitsuses valla- ja linnasekretäride nõupäev. Samal päeval on Jõgeva linna koolide direktorite nõupidamine.



ARVAMUS

Narkootikumid - keda see tegelikult huvitab?

Muidugi huvitavad narkootikumid nende tootjaid, müüjaid ja tarbijaid. Ja neid, kes peavad nende vastu võitlema. Ja mõndasid veel. Aga teisi?

Ütleme, et meedias on lärmi löödud päris palju. Aga kas see jõuab kuskile ka kohale? Eriti Kesk ja LõunaEestis, kus see veel igapäevast elu eriti ei mõjuta. Aga kui mõjutama hakkab, on juba hilja.

Raadio 2 hommikuprogrammis tegid saatejuhid eksperimendi ning helistasid koolidesse ja pakkusid propagandaüritust nimega "JAH narkootikumidele". Tuli välja, et enamik koolijuhte olid sellega nõus, osad veel küsisid, milliseid klasse peaks mobiliseerima või mis ruume narkopropageerijad sooviksid.

Ja seda Tallinnas! Tähendab, et enamasti keskeas pedagoogid ei teadvustagi endale, mis narkoprobleem on. Muidugi on see neile uus asi jne. Lõhnasid narkootikumid ei tekita, tuigerdama ei pane. Enamasti neid otse koolis ei tarvitata. Milles probleem.

Üldse jääb antinarkopropagandastki mulje, et enamasti droogid eriti mingit kahju ei teegi, ainult heroiin on paha, kuna seda peab süstima, siis võib AIDSi saada. Aga et heroiini tarbivad peamiselt mingid põhjas parmud kuskil Narvas, siis pole veel põhjust põdeda. Et ka amfetamiin, LSD ja kanep võivad olla mingil moel tõeliselt halvad, seda nagu ei tabagi. Kui veel lugeda vastavaid internetilehekülgi, jääb mulje, et pahad võimurid tahavad rahvale halba, kui sellised "kerged" mõnusad ained ära keelavad. Tegelikult võib vaid äraproovinute käest kuulda, et kanep rikub häälepaelu ja kopse, muudab laisaks ja ükskõikseks; et amfetamiin tekitab vastikut nahakihelust, ränka unetust ning hiljem nõrkust ja tapvat väsimust; LSD aga võib kergesti põhjustada piinavat jälitusmaaniat ja üldse skisofreeniat ning selle mõju geneetikale (soodustab väärarenguga laste sündi) pole üldse selge. "Pehmetelt" narkootikumidelt on väga lihtne minna üle rasketele ja ka heroiini enda tarvitamine võib alguses tunduda süütuna, kuna jätab mulje, et sõltuvust polegi.

Tegelikult on sõltuvus pea kõigi droogide puhul alguses psüühiline: tundub, et ilma nendeta ei ole võimalik elus mitte midagi saavutada ja kui ei tarvita, siis läheb lihtsalt halvasti. Alles hiljem tuleb füüsiline sõltuvus. Nii on tegelikult parem neid üldse mitte proovidagi, eriti noorelt, kui puudub kogemus ära tunda pettekujutelmi.

Aga kes Jõgevamaal üldse tegeleb narkootikumidega? Näiteks sel juhul, kui oleks vaja tootjaid-müüjaid püüda. Vist mitte keegi eriti. Tegelikult on vist juba kogu Eestis narkovabadus, sest paragrahvi alla minnakse vaid siis, kui on tegemist ikka väga suure ja kindla vahelejäämisega ning sedagi juhul, kui oled otseselt tootja. Paistab, et ka näiteks Narvas ei tegeleta vastava probleemiga üldse, sest Eesti Päevalehe andmetel on seal drooge vähemalt proovinud üle kolmveerandi 18-aastastest noortest. Mis viitab sellele, et tarvitamine on seal juba praktiliselt elunorm, nagu mujal näiteks alkoholipruukimine.

Ja siin peitub ka vastus inimestele, kes soovitavad kõik narkootikumid üldse legaliseerida. Et oleks ilusam või nii.

MARGUS KIIS


Kas koolikohustusliku ea tõstmisel 18. eluaastani on mõtet?

Koolikohustuse tõstmine ei ole ehk kõige õnnestunum pealkiri taotlusele diferentseerida meie põhikool ja gümnaasium, leida kõigile õppijatele sobiv haridustee, lõpetada õpilaste istumajätmine, vähendada koolikohustuse mittetäitmist ja tööpuudust noorte hulgas.

Need on taotlused, mida Riigikogu Keskerakonna fraktsioon pakub ellu viia koolisüsteemi põhjaliku ümberkorraldamisega. Ideaal on see, et kõik noored õpiksid vähemalt 18-aastaseks saamiseni, keskkooli lõpetamiseni või mingi kutsekvalifikatsiooni omandamiseni.

Koolikohustuse tõstmine praegusesse koolisüsteemi ei sobi. Nii ma võtan omaks paljud vastuväited ja nõustun nendega täielikult. Aga loodetavasti on sama õige ka see, et 15-16-aastasel põhiharidusega, ilma kutseta noorel pole tööjõuturul midagi pihta hakata. Ligi veerand noori tööotsijaid vanuses 15-24 aastat on töötud.

Veel vähem on võimalusi 17-aastastel V klassist kadumaläinud noortel. Väheharitud noored on kõikjal Euroopas suurimaks riskirühmaks, kellest hakkab hargnema tööpuudus, kuritegevus, narkomaania, eluga toimetulematus.

Massiline õpiedutus algab meil juba VI klassist. Paarkümmend protsenti õpilasi kas ei ilmu üldse kooli või segavad teisi õppimast, omandamata ise midagi. Niimoodi jätkata enam ei saa. Me kas laseme nõudmised alla või diferentseerime kooli ära alates VII klassist nii, nagu on tehtud seda Saksamaal, Austrias, Hollandis ja mujal.

Veelgi kiiremini saame taastada kutseõppe rühmad põhihariduseta noortele. Vaidlen vastu neile, kes väidavad, et kool pole sotsiaalasutus. Need, kes ei tule mingil põhjusel toime oma laste kasvatamisega, peaksid saama võimaluse varakult panna lapsed internaatkooli. Internaatkoolid võiksid olla riiklikud. Paradoks on nimelt selles, et internaatkoole on vaja neisse piirkondadesse, mis kõige vähem suudavad neid ise ülal pidada.

Riigile pole midagi odavamat kui pakkuda kõigile noortele võimete ja huvikohast haridust võimalikult pika aja vältel. Koolikohustuse pikendamise nõue, mis võiks jõustuda viie aasta pärast, on tegelikult signaal omavalitsustele ja riigile luua paindlikum koolisüsteem. Selge eesmärk ja tähtaeg võimaldab süstemaatilist ettevalmistust.

Täiesti arusaadav on koolijuhtide vähene väljategemine süvenevast tööpuudusest noorte hulgas. Me ei hinda ju koole selle järgi, kui hästi nad valmistavad noori eluga toime tulema, vaid kui hästi sooritavad riigi ja muid eksameid. Kogu koolisüsteemi viga ongi selles, et kool elab justkui omaette maailmas ja tema edu kriteeriumid (näiteks hästi palju õpilasi ja seega pearaha, ülikoolidesse astunute arv) ei taga ühiskonnale turvalisust.

Selleks, et tõsta koolikohustust, tuleb enne diferentseerida nii põhikool kui ka gümnaasium, suurendades oluliselt kutseõppe osakaalu. Meil samastatakse keskharidus praktiliselt gümnaasiumiharidusega. Kahjuks on sel samastamisel põhi all: läheb ju 70-80% õpilastest peale põhikooli lõpetamist gümnaasiumi. Kutsekeskharidus ei peaks olema millegi poolest vähemväärtuslik, pigem vastupidi. Pearahasüsteem paneb gümnaasiume püüdma igat õppijat, ka neid, kes tuleksid väga hästi

toime kutsekoolis, kuid kel pole mõtet õppida gümnaasiumis.

Üks osa koolikohustuse tõusu vastu väitlejaid samastab koolikohustust kohustusega õppida tingimata välise sunni ajel. Koolikohustuse mõistet välise sunni mõttes rakendatakse kõigis maades suhteliselt väikesele osale elanikest. Enamus tahaks rohkem õppida, kui riik selleks võimalusi pakub. Me võime teha kooliskäimise ka vabaks ja viljeleda liberaalset

haridusfilosoofiat - "ei taha, ära õpi". Kui koolikohustuse mittetäitmise pärast kannataks vaid mittetäitja, poleks koolikohustuse probleemi. Kahjuks kannatavad hoopis teised. Enamikul juhtudel tähendab koolikohustus riigi ja omavalitsuste kohustust luua ja finantseerida kõigi koolikohuslaste õpe.

PEETER KREITZBERG,

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon


JUHTKIRI

Käärid üha rohkem harali

Streigid pole Eestimaal just igapäevane nähtus. Ega alalhoidliku loomuga eestlane vägisi avaliku tüli osaliseks tüki: mine tea, mis ebameeldivused sind selle tagajärjel tabada võivad. Pealegi pole kompleksidesse kalduvat eestlast kuigi raske uskuma panna, et ta on oma hädades ise süüdi, kasvõi sedajagu, et omal ajal vale eriala

valis: sellise, mis praeguses situatsioonis kuigi rammusat leiba ei võimalda. Meditsiiniõdede kannatus sai lõpuks siiski otsa: eilehommikusest tunnisest hoiatusstreigist võttis osa ligi 8000 inimest 58 raviasutusest ehk umbes 90% Eesti meditsiiniõdedest. Eluohtlikus situatsioonis haigeid streigi tõttu muidugi abita ei jäetud, aga avalikkusele anti streigi läbi siiski teada, et meditsiiniõdede senine tunnitasu on naeruväärselt väike (Ida-Virumaal näiteks kõigest 11 krooni) ning et seda tuleks õdede endi meelest vähemalt 25 kroonini tõsta.

Sotsiaalminister Eiki Nestori arvates peaksid õed oma nõudmised hoopis haigla juhtkonnale esitama, kuna täpsed palganumbrid on nende otsustada, haiglajuhid aga kinnitavad, et õdede palka saaks tõsta ainult haigla ülalpidamiskulude vähendamise, näiteks soojakraanide kinnikeeramise arvelt. Külmas haiglas pole aga midagi teha ei haigel, arstil ega meditsiiniõel.

Tõepoolest: vaevalt, et meditsiinitöötajad isegi näpuga näidata oskavad seda allikat, kust nende palgalisa tulema peaks. Ja kuna neid on üsna palju, siis tähendaks väikenegi palgatõus ühtekokku üsna suuri kulutusi. Sama lugu on näiteks õpetajate palkade ja eakate inimeste pensionide tõstmisega. Tööga hõivatute üldises massis tunduvalt haruldasemate riigikogulaste või ministrite palku mitme tuhande krooni võrra tõstes on seevastu väga lihtne öelda, et tervikuna ei ole see kuigi suur kaotus ja palga tõstmata jätmise läbi ei võida õigupoolest keegi.

Teisalt: hulgakesi ja oma kutseorganisatsioonide toel on meditsiiniõdedel ja õpetajatel palju lihtsam oma probleeme avalikkusele teadvustada, kui mõne niisama nigelalt tasustatud, aga vähem ja põhiliselt erasektoris levinud eriala esindajatel. Mis aga streigisse puutub, siis on see igal juhul kultuursem viis oma hädadest teada anda, kui näiteks patsientide ees halamine. Sama kehtib õpetajate kohta: koolitund pole koht ja õpilased auditoorium, kus ja kelle ees oma nigelatest palganumbritest rääkida. Paraku tulevat seda siiski ette.

Laias laastus võib palgasaajad Eestis kahte lehte jagada: need, kellele makstakse nii palju, kui nad väärt on, ja need, kellele makstakse nii palju, kui firmal (või riigil) hetkel võimalik on. Sellest, et maksmisprintsiibid erinevad (sageli ka ühe asutuse või firma piires), pinged õigupoolest tekivadki. Aga käärid ühtede ja teiste palkade vahel lähevad üha rohkem harali. Kas seni, kuni jõukad ennast turvalisuse kaalutlustel vaese "pööbli" eest varastatud ja turvatud "getodesse" peavad sulgema?



MAJANDUS

Enamik põllumajandusettevõtjaid kingib pullvasikale elu

Viimasel ajal on suurenenud Jõgevamaa põllumeeste huvi kasvatada lihatööstustele turustamiseks pulle. Mõned põllumajandusettevõtjad peavad pullide kasvatamist praeguste lihahindade korral siiski ebaökonoomseks.

Jõgevamaa Tootjate Liidu esimehe Urmas Ingveri arvates kasvatavad praegu pulle pooled meie maakonna põllumajandusfirmad.

"Pullide kasvatamine pole küll piisavalt rentaabel, kuid mitmel pool kasvatatakse pulle selleks, et rohumaid ja tootmishooneid paremini kasutada ning inimestele tööd anda," märkis ta.

Puurmani valla osaühingus Härjanurme Mõis on praegu 130 erinevas vanuses pulli. "Kasvuvõimelisemad pullvasikad jätame alles ning kasvatame need 400 kilogrammi raskuseks, selleks kulub kaheksateist kuud. Sel aastal müüsime pullid Rakvere lihakombinaati juba juulis ja augustis ning saime kilogrammi liha eest 20 krooni ringis. Sügisel tahavad paljud loomi müüa, mistõttu hinnad kipuvad langema," rääkis osaühingu juhataja Mart Tooming.

"Nõrgemad pullvasikad müüme aga nii elusatena kui ka tapetutena oma töötajatele või kokkuostjatele," märkis ta.

Osaühingus Härjanurme Mõis soodustab pullide kasvatamist asjaolu, et tänavu on varutud kaks korda rohkem silo kui möödunud aastal. "Pullide arvu suurendamist piirab aga vabade loomakohtade arv," ütles Mart Tooming.


Pullikasvatuse tasuvus küsimärgi all

Osaühingus Lustivere Agro jäetakse pullvasikad ellu alates tänavu augustist. "Praegu pole veel tehtud täpseid arvestusi pullide kasvatamise tasuvuse kohta. Karta on aga, et praeguste ülikallite kütusehindade tõttu võib pulliliha tootmine ebatasuvaks osutuda. Tänased kütusehinnad ju lausa poovad põllumajandust," tunnistas osaühingu juhataja Rünno Marmor.

Põltsamaa valla põllumajandusfirmas Õnne piimakarjatalu täisühingus pulle ei kasvatata. "Tapame pullvasikad kahenädalaselt. Nuumveise liha hind on praegu nii madal, et pullide kasvatamine on ebaökonoomne," ütles osanik Mati Kivi.


Jõgeva pullid Rakveresse

Jõgeva vallas Palupere külas asuvas Reinu talus on praegu kümme pullvasikat ja üks täiskasvanud pull. Peremees Jaan Allingu selgitas: "Et Jõgeva piirkonnas puudub võimalus pullide turustamiseks, tapsime vahepeal kõik pullvasikad. Nüüd püüame aga niipalju kui võimalik pullvasikad täiskasvanuks kasvatada, et need Rakvere lihakombinaati turustada. See ettevõte maksab põllumajandustootjatele raha õigeaegselt.

Kui vasikad kohe ära tapad, ei saa ju praktiliselt mingit tulu. Nende suureks kasvatamine võimaldab aga mõndagi siiski teenida. Viimase pulli müüsime Rakveresse juulis. Üle 400 kilogrammi raskuseks eluskaalus kasvavad meil pullid tavaliselt aasta ja ühe kuuga."

Jaan Allingu sõnul kasvatatakse taludes pulle siiski üldiselt harva.

Kui palju Jõgevamaal edaspidi pulle kasvatatakse, sõltub paljuski lihatööstustes kehtivatest hindadest. Juulis Jõgevamaa Tootjate Liitu külastanud Rakvere lihakombinaadi ostudirektor Indrek Lekko prognoosis, et veiseliha hind võib tõusta isegi üle 25 krooni kilogrammi eest. Ka põllumajandusettevõtja Mart Tooming usub, et veiseliha hind pigem tõuseb kui langeb.

"Eestis ei osata veiseliha kvaliteeti veel piisavalt hinnata. Välismaal on aga veiseliha sealihast oluliselt kallim. Näiteks maksis Hannoveris sealihapraad 24 DEMi. Sama klassi loomalihaprae eest tuli tasuda juba 32 DEMi (256 krooni)," ütles ta.

Torma valla lihatööstusfirmas aktsiaseltsis Torpak pulle ei osteta. "Praegu vajame vaid vorsti ja singi valmistamiseks sea- ja lehmaliha," lausus juhataja Tiina Välb.

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Parandati 16 aasta vanust ehituspraaki

Tähe tn 6 maja elanikke vaevanud solgiuputus likvideeriti põhiliselt ühe päevaga. Üldse tehti töid mitmel päeval, sest ettevalmistus- ja järeltööd kandusid ka teistele päevadele.

Maja valmis 16 aastat tagasi. Sellest ajast saati on majaelanikel kogu aeg probleeme olnud heitveetrassiga. Majas on korduvalt uputanud.

Probleemi lahendamiseks on mitmel korral pöördutud ASi Jõgeva Elamu ja ASi Jõgeva Vesi poole, kuid tulutult. Töömehed on korduvalt kohapeal käinud, kuid probleem jäi alles.

Üleeelmisel reedel toimus maja elanike üldkoosolek, millest võttis osa ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepp. Koosolekust võtsid osa Jõgeva Linna Tarbijaühingu esimees Elmar Sepp ja ASi Jõgeva Vesi juhataja Lembit Kabral. Otsustati trass lahti võtta ja teha kindlaks, milles seisneb viga.

Eelnevalt liikus ringi palju erinevaid versioone. Ühed arvasid, et tegu on tavalise ummistusega, teised aga kaldusid tõsisema vea poole. Ei välistatud ka ehituspraaki.

Nädala keskel võetigi trass kopaga lahti. Avastati, et kanalisatsioonitoru oli lömastanud toru peal asuv kivi. Ilmselt oli see suur kivi lükatud 16 aastat tagasi trassi kinniajamisel toru peale, mis ka toru purustas. Kivi eemaldati ja majast kuni settekaevuni paigaldati uus trass. Peale seda hakkas trass tõrgeteta tööle.

Trassid kuuluvad Jõgeva linnale. Neid hooldab AS Jõgeva Vesi. Antud ehituspraagi likvideeris aga AS Jõgeva Elamu.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Kas ainult hall mass?

Oh noored, noored, mis küll teiega juhtunud on? Kui isegi mõningad eakaaslased arvavad, et NOORUS ON HUKAS, siis kisub asi tõsiselt võsa poole.

Milles siis seisneb probleem? Asi selles, et noortel on selle aju poolega, mis hommikuti riidekapis sobrab, midagi tõsiselt lahti. Sõna, mis iseloomustab Eesti tänavapilti, on MASSIMOOD. Nii kui uksest välja astud, kõnnib sust mööda üks hall mass. Tuleb küll tunnistada, et on mõningaid erandeid, aga üldpilt on kole nutune.

Ütlemisega, et igaüks on omaette isiksus, pakutakse mõnikord küll veidike üle. Nimelt kui sulle kõnnib tänaval vastu terve kari puhvjopedega tipse, siis ei saa siin mingisugusest erilisest olemisest juttugi olla. Võin julgelt väita, et kohevad peipsid pole ainuke taoline näide. Näiteks leidub igal teiselgi aastaajal täpselt ühesuguste pükstega neide, noormehi jne, jne...

Aga mida siis selga panna? Täpset ettekirjutust teha ei saa, sest siis poleks jälle midagi individuaalset, kuid soovitada võib. Enne kui hakkad endale midagi ostukorvi ajama, vaata, et su 71 koolivennalõel samasugust poleks. Ning mis peamine - igaühel on oma sisemaailm ning miks mitte seda ka välja näidata. Tulemus oleks lausa silmipimestav, sest oma üheksa sõbrannaga sa tõesti täpselt üht ja sedasama tunda ei saa.

GETTER SCHASMIN


Kurb tõde, kuid mitte veel kõik

Üleeelmise Kreizy artiklis "Linnapea takistab pääsemist Euroopa Liitu" paluti ajakirjandusel asja tõsiselt uurida ning meetmed tarvitusele võtta. Kuna asi tundus olevat kahtlane. Seda ka tehti.

Kõigele tuli vastus kui välk selgest taevast. Jõgeva linna eeskujulik kodanik Tiit Prii tuli isiklikult toimetusse ja paljastas kurva tõe. Tõde oli järgmine. Kodanik T. Prii oli näinud meie armsa kodulinna vaimset juhti ehk Jõgeva linnapead ostmas hulganisti makarone ja spagette. Te mõtlete muidugi, mille pärast nii suur kära, kuid vaadake tõele näkku ja te saate kohe aru. Paremaks arusaamiseks anname vihjeks makaronid, spagetid ja Itaalia. Jah! Teil on täielik õigus. See seostub ainult Itaalia kurikuulsa maffiaga.

Me oleme tõesti kõik äraostetavad, kui kurb see ka poleks. See vägivallale ja korruptsioonile tuginev kuritegevusühing on saanud meid oma käpa alla. Niisiis, armsad Jõgeva linna noored, võtke ennast kokku, sest teie käes on hetkel meie linna ja Eesti riigi helge tulevik. Teie oletegi need, kes tulevikus hakkavad juhtima ja korraldama meie healolul põhinevat ühiskonda.

KRISTJAN ROHIOJA


Rõõmusõnumite toojad

London Community Gospel Choir’ külaskäik Eestis kestis kaks päeva. Esineti 4. oktoobril Tallinnas Kaarli kirikus ja 5. oktoobril Tartus Vanemuises.

Kõigi ajalehtede arvustused on tõdenud, et see koor on rõõmu tooja. Nii Kaarli kirik kui ka Vanemuine oli õhtul rahvast täis ja ootuspinge üpris kõrgel. Soojenduseks esinenud Hale Bopp Singers olid järgnevalt esinenutega võrreldes rohkem erinevad kui öö ja päev. Mustanahaliste muusikute ülesastumisel kõlasid rahuloluhüüded ja terve saal oli kui uuesti sündinud. Rahvas hakkas ebatavalise aktiivsusega sumisema ja isegi kaasa laulma tuntumaid lugusid. Poole esinemise ajal palus nende koorijuht kuulajaid üles tõusta ja kaasa liigutada ennast.

Laulmise poole pealt olid nende hääled väga dünaamilised. Hääled ulatusid vaevu kuuldavatest helidest kuni üle saali küündiva ekstaasipurskeni. Nende muusika pani lausa külmavärina üle selja jooksma. See muusika tundub olevat tõesti jõuline ja igal juhul vägagi positiivne. Tuntumad lood, mis esitati kontserdil, olid svingilaadne "Swing Low, Sweet Chariot", üldtuntud spirituaal "When The Saints Go Marching In" ja mantraana sisendus "Happy Day".

KRISTJAN ROHIOJA


Ooper "Rukiis"

Ühel ilusal hommikul istus Jõgevamaa kõige töökam põllumees Jaak oma veranda pingikesel, rüübates kohvi ning lugedes suure huviga kohalikku seitungit.

Lootes leida midagi huvitavat ja samas harivat agraarühiskonda puudutavatest uudistest, peatus ta pilk hetkeks kultuuriküljel. Silmitsedes seda arusaamatult ja teadmata enamuse võõrsõnade tähendust, pälvis ta tähelepanu huvitav pealkiri "Ooper "Rukiis"". Pannes oma fantaasia tööle, mõistis ta, et see peab olema mingi agraarühiskonda puudutav konverents.

Kuna töökal põllumehel olid siiamaani rukkiga olnud na kehvad lood, kiirustas ta otsusekindla ilmega uudisest oma naisele teatama. Põllumehe naine Maša võttis oma mehe vastu turris ilmel ja käed puusas. Kuuldes oma kalli mehe uudisest minna jälle kuhugi konverentsile, muutus ta väga pessimistlikuks, arvates, et on tulemas järjekordne raha raiskamise ja pummeldamise ettekääne. Peale pikemat vaidlemist mehega jõuti kompromissile, et minna siis juba koos. Öeldud, tehtud.

Kuna mõlemad olid harimatud kultuuri poole pealt, ei teadnud nad ooperi tähendusest mitte midagi. Möödus nädal. Jõudis kätte aeg, kus oli vaja teha ettevalmistusi ooperisse minekuks. Nad riietusid pühapäevariietesse.

Kuna tee oli pikk jalgsi minekuks, otsustasid nad garaažist välja ajada oma perekonna püha reliikvia – 30 aastat seisnud Pobeda. Kulus tunde mitmekordse tolmukihi eemaldamiseks ja sõiduriista taaskäivitamiseks, aga töö tasus vaeva.

Istunud autosse, kaasas toidumoon ja muu vajalik kraam, võis sõit alata. Madalatel pööretel ja tiguaeglase sõiduga jõudsid nad peale päevapikkust reisi külasse, kus hakkas toimuma nende "konverents".

Pärast pikki otsinguid leidsid nad lõpuks üles kultuurimaja. Iseenesest mõista jäid nad hiljaks. Makstes piletite eest hingehinna, aga Jaagu kukrus ei olnud rahatähed, vaid aastatega kogutud EVPd. Jaak nägi oma kolleege, kelleks olid ülikondades vaimustunud kultuurihuvilised, ja ei häbenenud põrmugi oma õlgkübarat ega kõige paremini ärakulunud tunkesid.

Entusiastlikult sisenedes oma naisega kontserdisaali, vajus ta suu hämmeldunult laiali. Nähes rahvahulka, mis täitis pea tervet kontserdisaali, vaatas ta rahulolevalt naisele otsa, öeldes: "Eks ma öelnud, et asi on hinda väärt."

Möödus tund ja teinegi. Kolmanda tunni poole peal "konverents" lõppes. Rahvas väljus rahulolevalt ja kõige viimastena lonkis välja meile tuntud paarike. Jaak viskas trepile oma õlgkübara maha ja hakkas sellel, kirudes oma teadmatust, trampima. Maša aga, vastupidi, oli rahulolev ja õnnelik, kuna sai teada ooperi tegelikust tähendusest.

Järjekordselt ebaõnnestus Jaagul oma plaan ellu viia rukkikasvatamise edendamiseks. Maša avastas aga enda jaoks uue ja huvitava harrastuse - ooperi.

Hiljem koduski pikka aega tögas naine Jaaku tema teadmatuse pärast ja küsis talt tihtilugu, kas ta mitte ooperisse ei taha jälle minna.

Niisiis loo moraal: õpi lugema.

CHRISTIAN AUN

KRISTJAN ROHIOJA



SPORT

Spordi lühiridu

Põltsamaa piirkonna jalgpallimeistrivõistlustel tegi kaasa seitse meeskonda. Põhiline konkurents auhinnaliste kohtade pärast käis mulluse meistri Põltsamaa valla spordiklubi Tervis, Imavere valla ja Põltsamaa linna võistkonna Kraabits vahel. Otsustavas kohtumises võitis Tervis Imaveret 3:2 ning tuli teist aastat järjest piirkonna meistriks.

Meeskonna tuumiku moodustasid vennad Meelis ja Silver Seemann, Sten Paulus, Jaanus Listra ning Tambet Kask Eskust, Bruno Lippur, Andre Strantsov, Ilmar Kütt ja Reigo Kodusaar Lustiverest, Margus Kõrts, Verdo ja Ardo Aun ning Margo Tiiman Adaverest, Margus Kastor Kaarlimõisast.

***

Maakoolide sügisesel Snickers Cupi Jõgeva maakonna võistlusel tegid kaasa vaid Esku, Adavere, Lustivere, Tabivere ja Pisisaare koolipoisid ning Esku, Adavere ja Vaimastvere tüdrukud. Võitjaina läksid maakonna spordiau kaitsma Esku nooremad poisid ja tüdrukud ning Pisisaare vanemad poisid. Neist parima, neljanda koha said Esku nooremad poisid. Südilt mängisid endast aastakaks vanemate tüdrukute ja poistega ka Esku tüdrukud ning Pisisaare poisid.

OSKAR PURI


Spordiklubide Forte ja Contra ühisvõistkond sai Lätis teise koha

Jõgeva spordiklubi Forte ja Laiuse spordiklubi Contra korvpallurite ühisvõistkond osales hiljuti Lätimaal Sigulda linnas toimunud sõpruskohtumistel. Noorema vanusegrupi korvpallurid pälvisid sel turniiril teise koha. Vanematel korvpallipoistel tuli pingelises konkurentsis leppida kaotustega.

Idee korraldada Jõgeva valla ja Allaži valla korvpallurite sõpruskohtumine sai alguse suvisel Laiuse käsitöölaadal. Jõgeva sõprusvalla Allaži delegatsiooni koosseisus külastas laata ka selle paiga korvpallitreener Evalds Tukiss. Jutuajamisel kahe piirkonna spordielust pakkus ta välja mõtte meie korvpallurid Lätimaale sõprusmängudele kutsuda.

Nii sõitis Lätti Jõgeva spordiklubi Forte ja Laiuse spordiklubi Contra ühisvõistkond, kus kokku on 18 poissi, keda juhendavad treenerid Ergo Prave ja Arvo Sakjas. "Forte ja Contra korvpallurid on nii möödunud kui ka sellel aastal mänginud koos kõikidel turniiridel," märkis Ergo Prave.

"Spordiklubi Contra korvpalluritel võimaldab koostöö spordiklubiga Forte mängida ka väljaspool Jõgevamaad ja välismaalgi," lisas treener ja Laiuse Põhikooli direktor Arvo Sakjas.


Nooremad võitsid, vanemad kaotasid

Sõprusmängud lõunanaabritega peeti Sigulda spordihallis, kus kahel päeval toimus kaheksa mängu. Jõgevamaa spordipoiste vastasteks olid Riia, Sigulda ja Allaži korvpallurid. 12-aastaste ja nooremate vanusegrupis mänginud Forte ja Contra ühisvõistkond võitis kolm mängu ja kaotas kaks ning pälvis lõpparvestuses teise koha.

"Selles vanusegrupis olid mängud pingelised ning võidud ei tulnud kergelt. Samas võinuks üks kaotatud mäng lõppeda meile ka võiduga. Eriti edukalt mängis vastasmeeskondadest Sigulda võistkond, kes pälviski üldvõidu," rääkis Ergo Prave. 12-aastaste ja nooremate võistkonnas mängisid tema hinnangul kõige edukamalt kapten Margus Zavatski, Ilmar Kriiska spordiklubist Forte, Siim Jallai ja Mario Mägi spordiklubist Contra.

Treener Arvo Sakjas rääkis: "Allaži vallas on 2000 elanikku. Meie võistkondi võttis Lätimaal vastu Sigulda korvpalliklubi, mis ühendab erinevate paikade korvpallureid. Üldiselt on Lätis korvpallimeeskondadesse kergem tugevaid mängijaid valida, sest võrreldes Eestiga leidub seal rohkem pikemaid noormehi."

13-14-aastaste vanusegrupis kaotas Forte ja Contra ühismeeskond ülipingelises konkurentsis kõik mängud. Jõgevamaa korvpalluritest olid nendes mängudes Ergo Prave hinnangul kõige osavamad Mikk Lõhmus, Rainer Olesk ja Ardi Oja.


Tutvuti Allaži spordieluga

Korvpallurite reisi Lätimaale rahastas Jõgeva vallavalitsus. Sportlastega oli kaasas ka Jõgeva valla valitsuse haridus- ja kultuuritöö spetsialist Marika Prave, kelle huviorbiidis oli eelkõige Allaži ja Jõgeva valla edasiste kultuurisidemete arendamine.

"Mis puutub Allaži valla spordielusse, siis selles paigas tegeletakse kõige rohkem just korvpalliga. Allažist 5 kilomeetri kaugusel asuvas

Sigulda linnas harrastatakse aktiivselt aga teisigi spordialasid, näiteks suusatamist," märkis Marika Prave.

"Ise jõudsin Allaži valla spordieluga tutvuda põgusalt. Selles paigas tegutsevad nagu Jõgevamaa valdadeski spordiklubid, mis muuhulgas saavad toetust ka riigi huviharidusrahast," märkis Ergo Prave.

Jõgeva ja Allaži valla korvpallurid proovivad kiirust ja osavust ka edaspidi. Nii osalevad lõunanaabrid 2.-3. detsembrini spordiklubi Forte jõuluturniiril ning tuleva aasta kevadel võistlustel Forte Cup.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Reisikorraldajatele meeldib kehv suvi

Reedel tähistas reisikorraldaja CasSandra Jõgeva reisibüroo oma esimese, igati eduka tööaasta lõppu. Vastuvõtul kohvikus Mareen viibisid ametiisikud ja büroo püsikliendid.

CasSandra reisibüroo tekkis Jõgevale selle tagajärjel, et varem Viru Tuuri Jõgeva bürood juhtinud Kaja Laumets asus aasta tagasi tööle CasSandrasse (Viru Tuuri nimelist reisifirmat pole nüüdseks enam olemaski). Büroo asukoht jäi samaks ja ega senised kliendidki kuhugi kadunud.

"Jõgeva reisibüroo on CasSandra kõige väiksem, aga üks stabiilsemaid: selle töö tulemuslikkus ei sõltu kuigivõrd aastaajast ega ilmast," ütles CasSandra müügijuht Mihkel Rebane. "Kui suure linna suures büroos on klient anonüümne, siis väikeses kohas on kõik isikus kinni. Ja Kaja Laumets on suutnud oma klientidega väga usalduslikud suhted luua. Nii et õigupoolest saaks ta ka üksikettevõtjana hakkama, aga näiteks laeva- ja muud piletid saab suurem firma hulgi ostes odavamalt kätte ning ka suure firma tehnoloogiline abi kulub ära."

Kuna kaheksa aastat tegutsenud ja müügimahult Eesti kümmekonna suurema reisifirma hulka kuuluvas CasSandras on tööl üsna palju pedagoogitaustaga inimesi, on selle reisifirma "leivanumbriks" õpilasreisid. Jõgevamaal need siiski põhiliseks müügiartikliks pole kujunenud. Puhkusereise võetakse siinmail ette rohkem perekonniti - enamasti Soome ja Rootsi - ning üsna suur osakaal on ka äriklientidel.

"Äriklient on see, kes tagab müügi stabiilsuse, sest tema reisib igal aastaajal ja iga ilmaga," ütles Mihkel Rebane. Muuseas, kui tavaeestlasele meeldib ikka ilus suvi, siis reisikorraldajate veskile on veeks hoopis nigel suvi, näiteks selline, nagu tänavune. See innustab inimesi soojematesse ja päikeselisematesse paikadesse sõitma.

"Jõgevamaa inimestel läks päris hulk aega, enne kui nad aru said, et laevapiletite eest ei küsita kohalikus reisibüroos sugugi rohkem raha kui Tallinnas sadamakassas," ütles maavanem Margus Oro. "Kellele see teadmine kohale on jõudnud, see enam pealinna piletite järele ei kiirusta."

Lõbusat elevust ja hasarti pakkus vastuvõtul Jõgeva reisibüroo visiitkaartide jagamine, kuna kolm neist olid erilised, pitsatiga tagaküljel. Kes kandikule laotatud kaartide hulgast sellise võtma trehvas, saab CasSandra kulul korra laevaga Helsingis käia.

RIINA MÄGI


Utsalis algas aasta suurim Kaitseliidu õppus

Kaitseliidu Jõgeva maleva väljaõppekeskuses Utsalis algas eile, selle aasta suurim Kaitseliidu väljaõppealane üritus - Jõgeva maleva baasil läbiviidava reservõppekogunemise teine etapp, mis lõpeb 27.-29. oktoobrini Kirde riigikaitseosakonna Jõgeva kaitsepiirkonna kompaniiõppusega "Kindel Tahe".

Eile alanud õppekogunemisele tuli poolteistsada kaitseliitlast ja reservisti. Esimesel nädalal värskendatakse meeste teadmisi üksikvõitleja oskustest, teisel nädalal saavad nad erialast koolitust. Formeeritav lahingkompanii alates juhtidest kuni reakoosseisuni välja koosneb täielikult reservväelastest.

Reservõppekogunemine viiakse läbi Jõgeva maleva baasil ja on sellisena valdavalt vabatahtlik. Reservõppekogunemine lõpeb lahingkompanii õppusega "Kindel Tahe", millele järgneb 29. oktoobril Jõgeva Gümnaasiumi staadionil lõpuparaad. Sama päeva õhtul viiakse Utsalis läbi näidislaskmised, kus demonstreeritakse pea kõiki Eesti kaitsejõududes kasutusel olevaid relvi. Paraadile ja näidislaskmisele on oodatud kõik huvilised. Peale õppusi läheb värskelt koolituse läbinud kompanii samas koosseisus reservi.

TANEL RÜTMAN,

lipnik


POLITSEIKROONIKA

Kolm rasket liiklusõnnetust

Reede õhtul kella veerand kaheksa ajal, sõites Volkswagen Jettaga Tartu-Aravete teel Jõgeva vallas 62,8 km, ei tulnud Kalle (1965) kiiruse ebaõige valiku tõttu auto valitsemisega toime ja sõitis vasakule teelt välja kraavi. Purjus mehe juhitud auto rullus üle katuse, selle käigus sai vigastusi autos kaasa sõitnud Roland (1960), kes toimetati Jõgeva haiglasse.

Mõneti omapärane, aga ometi raskete tagajärgedega õnnetus juhtus laupäeva õhtul kella seitsme ajal Jõgeva vallas Pedjas, Vaimastvere-Laiuse tee 1,4 km. Pimedal teel hakkas Sulev (1969), kes polnud kaine, ei kandnud helkurit ja sõitis valgustamata jalgrattal, mööduma tema ees sõitvast jalgratturist. Möödasõidul põrkus ta aga kokku vastassuuna vööndis vastutuleva jalgratturiga, kes sõitis samuti laternata jalgrattal.

Kokkupõrkes sai raskelt viga Andre (1984), kes toimetati Maarjamõisa haiglasse. Õnnetuse põhjustanud Sulev lahkus õnnetuskohalt politseid õnnetusest teavitamata. Kolmas jalgratas oli laternaga ja sellel sõitnud jalgrattur õnnetusse ei sattunud.

Kõige traagilisem õnnetus juhtus pühapäeva hommikul kella kaheksa ajal Siimusti-Kaave teel 400 m Tartu-Jõgeva tee ristist Siimusti poole. Paremal teepoolel jalgrattaga sõitnud Reinule (1958) Siimustist sõitis tagant otsa sõiduauto Mitsubishi Lancer. Autot juhtis alkoholijoobes (2,1 promilli) Tõnu (1971) Jõgevalt. Rein sai üliraskeid vigastusi ja suri kohapeal. Surnukeha saadeti kohtumeditsiinilisse ekspertiisi.

Õnnelikumalt lõppes liiklusõnnetus pühapäeval kella kahe ajal Valga-Tartu-Jõhvi teel. Maantee 118,9 km keeras purjus Ülar Alatskivi vallast Kokoralt oma Žiguliga ette teisele sõiduautole ja põhjustas kokkupõrke, milles keegi viga ei saanud.

Veel üks purjus juht mõlkis autot. See juhtus reede õhtul kella poole kümne paiku. Põltsamaal Kuperjanovi tänaval keeras ebakaine Marek autoga vasakule parklasse, ei valinud aga õiget kiirust ja sõitis autoga vastu elektriposti.


Mehelt võeti ära kanepilehe puru

Pühapäeval võttis politsei ära ühelt Jõgeva valla noorepoolselt mehelt kanepilehe puru, mida on vähem kui 100 g. Esialgse kontrollimise käigus seletas mees, et tõi möödunud aastal Rootsist 10 kanepi seemet. Tänavu läksid kõik seemned kasvama ja kuivatatud taimelehed hõõrus ta lehepuruks. Enamuse lehepurust olla ta realiseerinud Tartu turul. Kanepipuru osta soovija leidmisega raskusi polevat olnud.

Politsei võttis ära ka ühes väiksemas portsigaris hoitavad seemned. Omanik väidab need kanepiseemned olevat ja neid olevat 21 seemnetera. Üksikasjad selgitab juurdlus. Samuti selgub juurdluse käigus isiku vastutuse aste. Meest ennast narkootiliste ainete tarbimises kahtlustatud ei ole.


Varastati jalgratas

Poole tunni jooksul laupäeva õhtul enne kolmveerand seitset varastati Jõgeval Ristiku tn 2 maja trepikojast meeste jalgratas Bisan. Jalgratas oli rohelise raami ja mustade porilaudadega. Kannatanu hindab kahju 3600 kroonile.


Peksjad jõudsid ära joosta

Pühapäeval kella poole kümne paiku õhtul helistati politseikorrapidajale, et Jõgeva aleviku kaupluse esisel platsil käib mingi kaklus. Politseipatrull leidis eest 1976. a sündinud Jõgeva alevikus elava noormehe, keda oli pekstud. Patrull viis ta arstiabi osutamiseks haiglasse. Enne politsei tulekut ära jooksnud rusikakangelased (üks 1970. a ja teine 1975. a sündinud Jõgeva aleviku mehed) on teada.


Murti sisse maamajja

Pühapäeval ilmnes, et ajavahemikul 8.-15. oktoobrini on Jõgeva vallas Mooritsa külas sisse murtud ühte maamajja. Kurikael tungis majja läbi akna, mille klaasid lõhkus. Kannatanu sõnul on ära viidud riideesemeid, voodipesu ja aiakäru. Avaldaja hinnangul tekitati kahju 1000 krooni.


Autolt varastati esiklaas

Laupäeval avaldas üks Põltsamaa Pajusi mnt elanik, et öösel on tema sõiduautolt Ford Escort varastatud esiklaas. Auto oli ööseks pargitud Tartu mnt 10 maja ette. Tekitatud kahju arvatakse 1000 kroonile. Auto on ühe aktsiaseltsi omand.



Vooremaa

Teisipäev, 17. oktoober 2000. a.

Meditsiiniõed nõudsid kõrgemat palka

ARDI KIVIMETS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Narkootikumid - keda see tegelikult huvitab?

MARGUS KIIS


Kas koolikohustusliku ea tõstmisel 18. eluaastani on mõtet?

PEETER KREITZBERG,

Riigikogu Keskerakonna fraktsioon


JUHTKIRI

Käärid üha rohkem harali



MAJANDUS

Enamik põllumajandusettevõtjaid kingib pullvasikale elu

JAAN LUKAS

RAIVO SIHVER


Parandati 16 aasta vanust ehituspraaki

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Kas ainult hall mass?

GETTER SCHASMIN


Kurb tõde, kuid mitte veel kõik

KRISTJAN ROHIOJA


Rõõmusõnumite toojad

KRISTJAN ROHIOJA


Ooper "Rukiis"

CHRISTIAN AUN

KRISTJAN ROHIOJA



SPORT

Spordi lühiridu

OSKAR PURI


Spordiklubide Forte ja Contra ühisvõistkond sai Lätis teise koha

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Reisikorraldajatele meeldib kehv suvi

RIINA MÄGI


Utsalis algas aasta suurim Kaitseliidu õppus

TANEL RÜTMAN,

lipnik


POLITSEIKROONIKA

Kolm rasket liiklusõnnetust

Mehelt võeti ära kanepilehe puru

Varastati jalgratas

Peksjad jõudsid ära joosta

Murti sisse maamajja

Autolt varastati esiklaas