Vooremaa
Neljapäev, 20.01.2000. a.
Esikülg
Painküla õlitehasel pole veel kasutusluba
AS Werol Tehased avas eelmise aasta oktoobrikuu lõpus Painküla toiduõlitehase. Jõgeva vallavalitsus pole tehasele veel kasutusluba andnud.
Vastavalt kehtivale seadusele annab ehitisele kasutusloa kohalik omavalitsus.
"Tehas tegutseb, kuid selle kasutusluba pole me saanud senini anda, kuna ASil Werol Tehased on veel meile esitamata mitmed vajalikud dokumendid. Näiteks puuduvad tõendid tervisekaitselt, päästeametilt,," nentis Jõgeva vallavalitsuse ehitusspetsialist Aavo Välba.
Tööinspektsioonilt saadi lõpuks siiski luba. Mullu 23. novembril anti see mööndustega, kui likvideeritakse mõned inspektori poolt tehtud ettekirjutused.
"Nõnda suure tehase ja tootmise käikulaskmise kohta esines küllaltki vähe puudusi. Kui tööinspektsiooni esindaja oleks kutsutud kohale varem, jõudnuks need pisipuudused kõrvaldada tõenäoliselt juba enne tehase avamist ning poleks mindud seadusega pahuksisse," arvas Jõgevamaa tööinspektsiooni juhataja Tiit Gorinov.
Tööohutuse nõuded karmimaks
Enne uuele või rekonstrueeritud ehitisele kasutusloa saamist asukohajärgses omavalitsuses peab "Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse" kohaselt saama tööinspektorilt selleks nõusolek. Tänavu 1. jaanuarist karmistus selle seaduse järgi töötervishoiu ja -ohutuse nõuded ehituses veelgi.
Nüüd peab ehitise tellija teatama tööinspektsioonile ka ehitustööde alustamisest. Seda juhul, kui tööde planeeritud kestus ületab 30 päeva või kui objektil töötab samaaegselt vähemalt 20 inimest.
"Teatama peab vähemalt kolm päeva enne ehitustööde algust. Tellija peab tagama, et projekteerija poolt esitatakse kirjalikult kõik abinõud, mida on vaja rakendada ehitustööde igas etapis töötajate töötervishoiu, ohutuse ja keskkonnakaitse tagamiseks. Need Riigi Teatajas eelmisel kuul avaldatud nõuded on kooskõlas Euroopa Nõukogu direktiiviga ja nende täitmine peaks vähendama oluliselt ehitustel juhtuvaid tööõnnetusi ja tervisekahjustusi," lootis Gorinov.
Sammuke seaduslikkuse suunas
Ehitisele kasutusloa saamise nõue on aga endiselt jõus ja kehtib ühtmoodi nii suurtele kui väikestele ettevõtetele.
Eelmisel nädalal teatas firma tootmisdirektor Aivar Noorem kirjalikult, et Jõgevamaa tööinspektsiooni poolt tehtud ettekirjutused on täidetud. Nagu ASi Werol Tehased juhatuse esimees Veljo Kuusk mullu ütles (Vt. "Painkülas toodetakse õli ebaseaduslikult" 13. novembri 1999. a Vooremaas), et neil on dokumentide kordaajamiseks hea tahe olemas ja kaks inimest tegeleb sellega pidevalt.
Kui nõnda edasi läheb, siis küllap saab Painküla toiduõlitehas peatselt ka kasutusloa.
ARDI KIVIMETS
Juhtkiri
Suhtlemisprobleemid Werolis
Eelmise aasta oktoobris avati pidulikult aktsiaseltsile Werol Tehased kuuluv Painküla toiduõlitehas. Kohal oli minister, tehaseomanikud rääkisid suurejoonelistest kavadest kogu Baltikum Weroli toiduõliga üle ujutada, omavalisusjuhid aga lootsid, et pingeline olukord tööturul saab pisutki leevendust. Painküla tehases hakati vähehaaval nägema imerohtu, mis tasakaalustab meie väliskaubandusbilanssi, annab kohalikele põllumeestele uue mõtte maad harida ning koduperenaistele kindluse, et pannkookide ümber särisev õli on tõepoolest omamaine ja ökoloogiliselt puhas.
Tehasest loodeti tõepoolest palju, seda hellitati avalikkuse tähelepanuga ning üksikud ja loodetavasti ajutised puudujäägid vaikiti suurejooneliselt maha. Tõenäoliselt seetõttu tekkiski tehase juhtkonnal petlik mulje, et nii peabki olema, et nad ongi tublid ja toredad päästjad, kes on laskunud siinsele tagasihoidlikule pinnale küllust ja õnne tooma. Sellise suhtumise olümposlikust kõrgusest võib tõesti paista, et näpuga seadusetähes rida ajav ametnik on vaid väiklane bürokraatlik iriseja ning et kui ajakirjanikul pole ette näidata vähemalt Financial Timesi visiitkaarti, on tegemist liiga väikese putukaga, et sellisele aega raisata.
Tõtt-öelda arvasime siin Vooremaa toimetuses tükk aega, et selline kujutluspilt õlitehase juhtkonnast teeb neile sügavalt ja ebaõiglaselt liiga. Südametunnistuse piinad kestsid aga õnneks vaid niikaua, kuni Painküla õlitehase probleeme kirjeldava artikli eelreklaami peale ärritunud Weroli tootmisdirektor Aivar Noorem üritas otseseid ja kaudseid ähvardusi kasutades nimetatud artikli ilmumist peatada. Kuid inimene on teatavasti arenemisvõimeline olevus ning juhul, kui Werolist peale vaikimise või ähvarduste ka mõistlikku informatsiooni väljastatakse, on Vooremaa meeleldi valmis tunnistama, et tehast juhivad tõepoolest tublid ja toredad inimesed. Õlitehase kasulikkust ja vajalikkust aga ei olegi vaja tunnistada, see on kõigile niigi selge.
AARE KIRNA
Tänavaküsitlus
Kuidas väldite grippi?
Maie, lapsepuhkusel ema:
“Praegu võitlengi gripiga. Alles tulin apteegist rohtu ostmast. Ravimid on küllaltki kallid. Lapsed Maarja ja Mattias on kõrges palavikus, ise olen samuti tõbine. Arst kirjutas antibiootikume. Kuum tee, küüslauk ja sidrun aitavad samuti haigusest lahti saada.”
Ene, lillemüüja:
“Ma ei ole juba aastaid gripis olnud ja seepärast sellega ei võitlegi. Külmetushaiguste vastu on vaja end paksult riidesse panna. Mu tööruum on küllaltki külm, nii et olen karastatud. Hiljuti olin küll haige, siis sõin nii kalleid rohtusid, et loodan mitte kunagi enam haigeks jääda.”
Tõnu, laohoidja:
“Tuleb süüa palju küüslauku ja sibulat ning seda mitte ainult gripilaine ajal. Küllap on kasu muudestki rohtudest, aga neid ma ei tea — siiamaani pole ma haigeks jäänud. Ma olen nihukene, et nakkushaigused pole mulle külge hakanud.” (Sülitab kolm korda üle õla.)
Anne, müüja:
“Grippi ma eriti ei põe. Külmetushaigused on tavaline asi — paistab, et minulgi on pisike nohu tulemas, aga sellest saab koduste vahenditega jagu. Nagu minu ema ja vanaemagi, teen teed ja sibulatinktuuri. Alati on aidanud jalavann, sooja vette tuleb panna sinepit. Palju tuleb viibida värskes õhus.”
Toivo, autodiagnostik:
“Haiguse vältimiseks söön igal õhtul paar küüslauguküünt. Õhtuti pärast tööd olen koos lastega võimalikult kaua väljas. Käime kelgutamas või jooksmas. Pere on siiamaani terve ja ma ei mäletagi, millal ma ise viimati haige olin. Kui on karta väikese nohu tulekut, siis joome perega Coldrexi teed.”
Koidu, kokk:
“Grippi ma ei karda ja tänavu pole veel haige olnud. Erilist profülaktikat ma ei tee ja eks siis, kui haigeks jään, tuleb arsti juurde minna. Peab võtma rohtu — küll siis tõbi üle läheb. Põhiline on vältida külmetamist, siis ei jää ka haigeks.”
August, talunik:
“Ma pole nii väga haige olnud ja ei mõista gripi kohta muud midagi öelda: tuleb süüa küüslauku. Kõige parem on segada piiritus meega pooleks. Kui ikka väga külm on ja haigus ähvardab, siis aitab ka klõmakas viina. Kui ei ole just surmatõbi, siis saab viinast abi, aga ei tohi palju võtta.”
Liina, kohtutäitur:
“Kuigi gripp puudutab mind väga harva, olen selle tänavu juba läbi põdenud. Arsti juurde ei läinud, kuid tükk aega võtsin rohtu. Arvan, et enam pole vajadust selle vastu võidelda. Haiguse vastu on kõige paremad maarohtudest teed. Looduslikud rohud aitavad alati.”
Jõgeval küsitlesid
ARDI KIVIMETS ja ANATOLI MAKAREVITŠ
Kultuur
Põltsamaale tulevad 18 riigi skulptorid
Eeloleval suvel kavatseb teede- ja sideministri nõunik Ants Paju enda asutatud Sõpruse parki Põltsamaal kokku tuua 18 Eestis diplomaatilist esindust omava riigi skulptorid, et igaüks neist kolme kuu jooksul ühe graniidirahnu taieseks vormiks.
"Kutsed on välja saadetud, aga kuidas iga riik oma esindaja valib või kui suurt kivilahmakat keegi vajab, sellest pole mul veel aimugi," ütles Ants.
Kivid tulevad Karjalast, raudteemeestega on nende äratoomise asjus juba läbirääkimised peetud. Elama hakkavad skulptorid Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis ja puhkepäevadel kavatseb Ants neile maakonna ja Eesti põnevamaid paiku näidata. Projekt läheb arvestuste kohaselt maksma 1,2 miljonit krooni ja olemas pole sellest veel sentigi. Veebruaris lendab Ants Islandi presidendi juurde raha asjus läbirääkimisi pidama. Pargi uuel kujul avamine toimub tuleva aasta 1. juunil, kui kivitaiesed on maastikku paigaldatud ja kohtvalgustusega varustatud, kui parki on rajatud põõsasrinne, istutatud lilled jne.
Kolmas mõõde
Jääb veel küsimus, milleks seda kõike vaja on. Antsu arvates annavad kivitaiesed pargile, mis on arvestades seda, kes need puud on istutanud või kelle või mille mälestuseks need puud on istutatud, niigi mitte üksnes bioloogiline, vaid biosotsiaalne objekt, juurde veel kolmandagi, kunstilise mõõtme ja teatava lõpetatuse.
"Alles siis, kui see maalapp on niisugusesse seisu viidud, et ta ise enda eest räägib, ise ennast kaitseb, võin ma öelda, et mooramaa mees on oma töö teinud," arvas Ants ja lisas, et see projekt oli üks mõjuvaid põhjusi, miks ta ei saanud pärast sügisesi valimisi Jõgevale jääda. Sellest, kui Jõgeva linnapea oleks suvel kolm kuud sisuliselt Põltsamaa linnapea alluvusse komandeeritud olnud, poleks Antsu meelest keegi selget sotti saanud.
Sõnum Euroopale
Enne Islandit oli Antsul aga asja Musta mere äärde, kuhu ta kümme päeva tagasi lendaski. Muuhulgas tahab ta seal läbi küsitleda Abhaasia eestlased, et teada saada, missugust passi nad omavad ja kui paljud neist tahaks päriseks Eestisse tulla. Antsu huvi asja vastu on seotud idaeestlaste küla projektiga, millesse siinmail on suhtutud nii ja naa.
Seoses projekti koolitusetapi lõppemisega käisid Ants Paju ja neli Põltsamaa ümbruse omavalitsusjuhti detsembris Soomes Kankaanpääl kohtumas projekti Soome osapoole Pohjois-Satakunta Säätiö ja Inglismaa osapoole Rochesteri linnavalitsuse esindajatega.
"Oli muidugi tore kuulda, mida kasulikku olid nelja omavalitsuse tublid noored inimesed õppinud arengukava koostamise alastel koolitustel ning koolitusreisidel Inglismaale ja Brüsselisse, aga tegelikult oleksid omavalitsusjuhtidel minu arvates pidanud kaasas olema juba uued piirkonna arendusprojektid, millega eurokoostööd jätkata. Selliste projektide kirjapanemiseks on paraku vaja spetsialiste, kes tunnevad Euroopa fondide tarbekeelt ja suudavad projekti sisse tuua Euroopas muljet avaldava üldistusastme: koolimaja katuse parandamiseks pole sealt mõtet raha küsida. Sellised inimesed on Eestis olemas, omavalitsustel tuleks nende palkamiseks ainult raha kokku panna. Olgu ajad kuitahes vaesed, arendusideedesse investeerimata jäädaksegi peost suhu elama," arvas Ants ja lisas, et lõppeesmärk — küla ehitamine — on tema endagi vaimusilmas veel kaugel, aga selle poole tuleb aste-astmelt liikuda pidevalt, muidu läheb meilt Euroopasse sõnum, et projekti Eesti pool on end koolitusetapiga juba ammendanud.
Uus kolmepoolne kokkusaamine on mais. Projekti jätkumise jaoks omab olulist tähtsust see, kas sellesse õnnestub kaasata riigi poolt toetatav Setu Fond.
"Koostöö oleks loogiline, kuna sisuliselt ajame sama asja, kuigi tegeleme eri sihtgrupiga. Setu Fondi osalus projektis oleks Euroopa poolele vajalik märk Eesti riigi poolsest toetusest," ütles Ants Paju.
Jõgevatreffi korraldab Jõgeva MC
Igal suvel suurt elevust tekitav rahvusvaheline motomatkajate kokkutulek Jõgevatreff toimub loomulikult ka tänavu, ent kui varem korraldas seda Eesti Motomatkajate Klubi, siis edaspidi on ürituse eestvedajaks motoklubi Jõgeva MC.
“Uue klubi lõime sama aktiivi baasil, kes Jõgevatreffi juba kaheksa aasta jooksul vedanud, selleks, et kontsentreerida struktuuri kogu tähelepanu üha kasvavale suurüritusele ja hoida see kindlalt maakonnas: Jõgevatreff on muutunud üheks Jõgevamaa visiitkaardiks,” ütles Jõgeva MC president Igor Ellisson, lisades, et loomulikult jätkab tegutsemist ka Eesti Motomatkajate Klubi, mis korraldab teisi samalaadseid üritusi ja millega Jõgevatrefi korraldamisel teeb kindlasti koostööd ka Jõgeva MC. Samuti loodab klubi jätkuvale heale koostööle Jõgeva maavalitsuse, Jõgeva vallavalitsuse ja Põltsamaa linnavalitsusega.
“Ka tänavune Jõgevatrefi aegne motomatkajate paraad ja motoshow leiavad aset Põltsamaa linnas ja lossihoovis,” ütles Ellisson.
Helsingisse messile
2.—6. veebruarini viibib Jõgeva MC esindus taas Helsingi motomessil. Kaheksaruutmeetrisel pinnal tutvustatakse Jõgevatreffi kui ka Põltsamaa motoshow'd.
“Kuna paljudest riikidest kokku sõitvad motomatkajad on tihti huvitatud põhjalikumast tutvumisest paikkonnaga ja pikemast viibimisest Jõgevamaal, siis küsivad potentsiaalsed Jõgevatrefile tulijad sageli infot ka ümbruskonna turismitalude ja muude majutuskohtade ning vaatamisväärsuste kohta,” ütles Ellisson. “Meeldiv oleks, kui maakonna turismiettevõtjad minuga telefonil 250 53 989 kontakti võtaksid ja vastavaid infotrükiseid Helsingisse kaasa pakuksid.”
FIM-Motocamp
Koostöövajadust maavalitsuse, omavalitsuste ja ettevõtjatega vaatleb Ellisson ka selles plaanis, et tuleval aastal on Eestil au korraldada kõrgetasemeline motoüritus: FIM-Motocamp, mis toimub samuti Kuremaal, nädal pärast tuleva-aastast Jõgevatreffi.
“FIM-Motocamp Euroopa Mootorispordi Föderatsiooni egiidi all ja nende reglemendi kohaselt. Ürituse korraldamise õigust taotlesime mitu aastat, enne kui meid tänu Jõgevatrefi mainele selle vääriliseks arvati. FIM-Motocamp on tuurinud mööda Euroopat juba paar aastakümmet ning sellele tuleb igal aastal kokku 500—600 paadunud mototurismi harrastajat. Peale laagrielu elamise tutvutakse piirkonna huviväärsuste ning omanäoliste tootmisettevõtetega. Sellest, kui ladusalt ja kõrgetasemeliselt me suudame ürituse läbi viia, sõltub see, missuguse pildi paarikümne riigi motomatkajad siit koju kaasa viivad,” ütles Ellisson, kes suvel kihutab tsikli seljas 5000 kilomeetri kaugusele Hispaaniasse, et tänavusel FIM-Motocampil tulevasuvist Kuremaa üritust tutvustada.
RIINA MÄGI