Vooremaa
Kalurid igatsevad Saadjärve angerjat
Vooremaa suurima järve, Saadjärve Jõgevamaa poolsest osast püüavad praegu kala neli kutselist kalurit. Selle järve täiendamine uute kalavarudega sõltub paljuski Jõgevamaa ja Tartumaa keskkonnateenistuste koostööst.
Saadjärve Jõgevamaal asuvatest vetest on kümme aastat kala püüdnud Valgma külas Järveääre talus elav Kalle Pruus. Tema kodu paikneb järvest mõne sammu kaugusel. Samuti on peremees kodu lähedale rajanud kalatiigid, milles ujuvad karpkalad ja linaskid, kogred, samuti haugid. Noorkalad pääsevad tiigist läbi resti järve. “Tiikide kasutamine on majanduslikult kõige ökonoomsem kalavarude taastamise viis,” ütles peremees.
Saadjärves oma rääbis
“Mul on kolm paati. Igal hommikul sõidan järvele vaatama, kui palju kala on võrku ja mõrda jäänud. Kõige sagedamini õnnestub kätte saada ahvenat ja särge. Saadjärves on ka rääbist, mida kutsutaksegi Saadjärve rääbiseks, see on Peipsi rääbisest suurem, kuid lahjem. Mõnigi kord on mu saagiks olnud 8—10-kilogrammised havid ja 1998. aastal oli õnne isegi 12-kilogrammise haviga. Üldiselt on aga Saadjärvest võrdlemisi vaevaline kala püüda, sest järv on sügav ja kala ujub sageli põhjas,” rääkis Kalle Pruus.
Mõnikord ootavad Kalle Pruusi mõrdu vaadates ka tülikad üllatused. “On juhtunud sedagi, et mõrda on jäänud saarmas ning järve võsastel kallastel tegutsevad koprad,” jutustas kalamees.
Kalle Pruus suhtub skeptiliselt ka allveekalapüüki, paraku on Saadjärv valitud üheks järveks, kus selle spordialaga tegeleda võib. “Pärast suuremat allveepüüki võib järvest ikka surnud ja haavatud kalu leida. Minu saagist on kolmandik haavadest paranenud kalad,” lisas ta.
Tavaliselt käivad kalaostjad Kalle Pruusil kodus. “Osa kala müün kokkuostjatele, seetõttu võib ka mingi kogus välismaale jõuda,” ütles kalur. “Kalapüük võimaldab üldiselt otsotsaga välja tulla. Korralikumat tulu saaksin siis, kui Saadjärvest saaks piisavalt angerjat püüda. Paraku on angerjat Saadjärves napilt. Sotsialismiajal tagas riik Saadjärve varustamise angerjamaimudega. Nüüd soovitatakse mul ja teistelgi kutselistel kaluritel angerjamaime osta ja selleks ka laenu võtta. Paraku on investeeringud riskantsed, sest ma ei tea, kas saan püügiloa ka tuleval aastal,” arutles Pruus.
Järv kahes maakonnas
Jõgevamaa keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves ütles: “Möödunud aastal püüti Vooremaa järvedest kõige rohkem angerjat, kusjuures kokku saadi seda kala kätte 1776 kilogrammi. Angerjas, mis pole eestimaise päritoluga, on ärikala ja seetõttu riigipoolselt angerjavarusid ei suurendata. Jõgevamaa keskkonnateenistus pole Saadjärve asustanud ka teiste kalade maimudega. Saadjärv paikneb nii Jõgeva- kui ka Tartumaal ja tartumaalased pole kalavarude suurendamiseks seni midagi ette võtnud. Nõrkade koostöösidemete tõttu jääb praegu pisut ebatäpseks ka Saadjärve kalastatistika. Siiski on teada, et Jõgevamaal asuvatest Vooremaa järvedest püütud kaladest moodustavad 18 protsenti Saadjärvest püütud kalad. Loodetavasti paraneb peagi kahe maavalitsuse kalanduskoostöö, sest Tartumaa keskkonnateenistust juhib varasem Jõgeva maavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Jalmar Mandel.”
Saadjärve kui kalajärve kohta avaldas arvamust ka Tabivere vallavolikogu esimees Kalev Raudsepp. “Kalapüük Saadjärvest on eelkõige harrastuspüük ja jääb selleks ka edaspidi. Järvest püüdvad võrgu ja mõrralubade omanikud võiksid aga kohapeal tegeleda ka kala töötlemisega. Nii paraneksid kalurite majandusolud ja järve ümbrust külastavad turistid saaksid proovida maitsvaid kalaroogi,” märkis ta.
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
Pühapäeval ja esmaspäeval olid Jõgeva Ühisgümnaasiumis maakonna koolinoorte meistrivõistlused kergejõustikus. Täna on Jõgeva linna pargijooksu järjekordne etapp. Neljapäeval on Jõgeva linnavolikogu istung. Kultuurikeskuse taga pargis avatakse neljapäeval õlletelk. Jõgeva kunstikoolis on neljapäeval kursusetööde avalik kaitsmine. Reedel on õppeaasta lõpuaktus Jõgeva muusikakoolis. Kaitseliidu Jõgeva maleva ruumides on reedel noorte kotkaste maleva pidulik koondus maleva 70. aastapäeva puhul. Laupäeval sõidab maakonna noorte kotkaste esindus üleeestilisele pidulikule rivistusele Viimsisse. Sellel nädalal tehakse ettevalmistusi Jõgeva linna ja valla esimesteks ühisteks kultuuripäevadeks.
Eile oli vallavalitsuse istung. Eeloleval nädalal korraldatakse lõpupidusid valla lasteaedades. Reedel ja laupäeval lähevad vallavolikogu ja valitsuse liikmed kohalike omavalitsuste töö korraldamise alasele koolitusele Jänedale.
Täna on Kasepääl Phare SPP maaelu arengu pilootprojekti Jõgevamaa komisjoni koosolek. Laupäeval on Kasepää valla päev, mis algab hommikul laadaga. Päeva aitab läbi viia Kaarel Tuvike. Kavas on kontserdid, mitmesugused võistlused, mängud, avatud on õlletelk, tantsitakse ansambli Vanaviisi saatel jne.
Neljapäeval on linnavolikogu istung, mille päevakorras on haldusreformi küsimused, linna põhimääruse teine lugemine, ettevalmistused Mustvee linna päeva läbiviimiseks jm. Samal päeval on Mustvee 1. ja 2. keskkooli abiturientide kohtumine linna juhtidega.
Reedel korraldati Palamusel orienteerumismäng “Varandusejaht”. Neljapäeval on Luua mõisas maavanema vastuvõtt maakonna koolide aineolümpiaadide parimatele. 26.—28. maini toimuvate Palamuse valla päevade eelmänguna peetakse neljapäeva õhtul Luua staadionil jalgpallimatš sõpruskommuuni Ale (Rootsi) naiskonna ja Palamuse Gümnaasiumi meeskonna vahel. Valla päevadel on külalisi ka Soomest Ikaalisest ja Lätimaalt Cesisest. Kavas on kontserte, näitusi ja muid üritusi nii Palamusel, Luual, Kaareperes kui ka väiksemates paikades Kudinal, Pikkjärvel ja Varbeveres. Reede õhtul mängitakse Palamuse veskis tänavusel amatöörteatrite riigifestivalil parimaks tunnistatud lavastust “Ulguv mölder”. Laupäeval avatakse Palamuse pargis nn piksepuu.
Möödunud nädalal sooritas Pala kultuurimaja direktor Tiina Eres edukalt näitejuhtide kursuse lõpueksamid Tallinnas Rahvakultuuri Keskuses. Neljapäeval on vallavalitsuse istung. Pühapäeval osalevad Pala kooli V—VII klassi tantsutüdrukud Tartumaa võimlemispeol.
Reedel peeti Puurmani kultuurimajas Põltsamaa muusikakooli Puurmani filiaali esimese lennu lõpupidu. Eile oli vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek, arutati toetuste maksmist ja vaadati läbi avaldusi. Täna arutab vallavalitsus oma istungil maade tagastamise ja erastamise küsimusi. Kihelkonnapäevade toimkond teeb sel nädalal ettevalmistusi eelolevateks kihelkonnapäevadeks.
Laupäeval oli Põltsamaa muusikakooli lõpuaktus. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna külastab Põltsamaad Taani Energiaagentuuri esindaja, kes kohtub linnapea Margi Einaga ja Asi Põltsamaa Soojus juhataja Aare Jalajasega, et arutada energeetika alaseid probleeme ja nende elluviimist vastavalt varem koostatud energiakavale. Neljapäeval toimub linnavalitsuses arutelu “Koolieelsete lasteasutuste ja koolivõrgu korrastamisest Põltsamaa linnas”, milles osalevad linna lasteaedade ja koolide esindajad ning hoolekogude esimehed. Alates reedest on nii Lille kui ka Veski tänava koolimajas väljas õpilastööde näitus. Reedel on kultuurikeskuses haldusreformi Põltsamaa piirkonna (Põltsamaa linn ja vald, Pajusi ja Puurmani vald) nõupidamine. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õuel on õpilaste kevadpidukontsert. Laupäeval ja pühapäeval tähistatakse Põltsamaal sõpruskoguduste (Järvenpää, Ilomatsi, Kangasala ja Põltsamaa) koostöö kümnendat aastapäeva. Põltsamaa Infopunkti ruumides korraldatakse laupäeval ja pühapäeval Põltsamaa ajaloolise nuku valmistamise kursus.
Neljapäeval on vallavolikogu istung.
Eile oli Saare kooli lastevanemate koosolek, kus oli kõne all valla koolivõrgu lähitulevik. Neljapäeval on vallavolikogu istung. Laupäeval sõidavad Saare kooli V—IX klassi õpilased ühepäevasele ekskursioonile Helsingisse. Sellel nädalal avatakse külastajatele Saare mõisa koduloomaaed.
Reedel andis Maarja näitering rahvamajas esietenduse H. Raudsepa komöödiaga “Vedelvorst”. Laupäeval oli Elistvere loomapargis tänavuse hooaja esimene kogupere etendus “Saabastega kass”. Pühapäeval oli Tabivere keskkoolis algklasside perepäev. Täna on vallavolikogu istung, päevakorras haldusreformi puudutavad küsimused, Ants Kurvitsa fondi ettevõtmised jne.
Nädalavahetusel võistlesid Haapsalus edukalt üleeestilistel korvpallivõistlustel Torma korvpallipoisid. Eile oli vallavalitsuse istung. Täna on looduskaitse teemaline päev Torma koolis. Homme on Torma vallamajas koos Mustvee piirkonna omavalitsuste volikogude esimehed ja omavalitsusjuhid, kes arutavad haldusreformi küsimusi koos haldusterritoriaalse reformi maakondliku töögrupiga. Neljapäeval on Sadala koolis spordipäev. Reedel tähistab Torma lasteaed Linnutaja kevadkontserdiga lasteaia viieteistkümnendat aastapäeva. Torma koolis on reedel viimase koolikella päev. Reedel on vallavolikogu istung. 26.—28. maini on Torma kiriku koguduse delegatsioon Soomes.
ARVAMUS
Kas Peipsi pealinn vajab sadamat?
Kahtlemata on korralik sadam Mustvee linnale vajalik. Mustvee linnapea on leheveergudel väitnud, et projektid on juba olemas ja maksavad nii ja nii mitusada tuhat krooni ning sadam ise läheb maksma kusagil 4,2 miljonit krooni ja kohe läheb ehituseks lahti. Sadama tekkega läheb lahti laevaliiklus Mustvee, Tartu, Oudova ja Pihkva vahel. Tekivad võimalused töökohtade loomiseks.
Kõik on väga ilus ja haare uljas, kuid seni pole ükski asjamees välja toonud ühtegi argumenteeritud põhjendust, mis sadama ehitusest tulenevalt muutuks ja mis kasu sellest konkreetselt oleks. Väidetavalt on oma huvi Mustvee sadama vastu kinnitanud keskkonna-, sise-, regionaal- ning teede- ja sideminister. Asja on serveeritud isegi kultuuriministrile. Kuidas on lood aga oma linna rahvaga? Kust võetakse vajaminev raha? Ma arvan, et enne seitsmekohalise arvu kroonide paigutust kapitaalsesse ehitusse on sellele eelnenud põhjalikud arvutused, sest sadamat lihtsalt sadama ja valimislubaduse nimel pole väljapakutud moel mõtet ehitada. Investeeringust peab igal juhul tulu tõusma. Mil moel ja kes hakkab sadamat majandama? Ka see maksab.
Oskab ehk keegi põhjendatult ja arvutustele toetudes välja tuua turistide ja sadamat külastavate laevade hulga? Kus ja kui palju need turistid raha kulutaks? Postimehest sai loetud, et Veeteedeameti andmetel külastas mullu Eesti sadamaid ainult 5 väikelaeva Venemaalt. Ka praegu külastavad turistid Mustveed, kuid raha jätavad nad siia väga vähe, lihtsalt pole millelegi kulutada. Ehitame miljoneid maksva sadama ja pärast tuleb välja, et tegemist on järjekordse riigi raha raiskamisega. Kui mõned aastad tagasi kerkis linnas mõttevahetus kalasadama võimalikkuse kohta Mustvees, siis olid elanikud olid valdavas osas vastu. Ma arvan, et ka tööstuslik sadam ei tule jutuks. Samuti on vaevalt usutav, et Peipsi—Soome lahe veetee tekkimisel hakkavad Mustvee sadamas randuma Silja Line’i taolised hiidlaevad.
Minu arust piisaks praeguste võimaluste juures lihtsalt sadama territooriumi ja kai korrastamisest, mis iseenesest ei vaja miljoneid kroone ja linnavõimud saaks keskenduda palju argipäevasematele toimetustele nagu teede ja tänavate korrashoid, sotsiaalhoolekanne ja koolide normaalse töö tagamine.
Mis puudutab teisel pool järve olevaid asulaid ja linnu, peaks meelde tuletama, et tegemist on teise riigiga, kelle ametlik suhtumine Eestisse on juba aastaid olnud küllaltki kammitsetud. Kas need asjad paremuse poole lähevad — tahaks loota. Samas pole keegi puudutanud võimalikku fakti, et piki Peipsi järve hakkab tulevikus kulgema Euroopa Liidu piir. Kas sellest tulenevad probleemid ja perspektiivid on läbi arutatud või pole seda teemat üldse puudutatud?
Praegusel hetkel jääb küll mulje, et tegemist on Mustvee elanikke ignoreeriva ettevõtmisega, sest minu teada pole isegi volikogus sadama teema arutlusel olnud, rääkimata avalikust arutelust. Ma arvan, et tegemist ei ole erafirma ettevõtmisega, kus asja otsustab väike ring omanikke, vaid tegemist on kogu piirkonna elanikkonda puudutava ettevõtmisega, mille peab lõppkokkuvõttes kinni maksma rahvas ise. Ja kui linnaisadel ei ole jõukohane avalikustada suuremate ettevõtmiste tagamaid, võiks avalikustada ja selgitada jõukohasemaid asju, näiteks millistel asjaoludel sõitis linnavalitsuse auto õhtusel ajal Mustvee kõige laiemal ja avaramal ristmikul vastu puud. Linnarahval oleks kindlasti huvitav teada. Muidu liigub ringi igasuguseid jutte.
VÄINO KORELA,
Mustvee linnavolikogu saadik
KIRJAD
Meid ajendas sõna võtma 16. mai Vooremaas ilmunud Kuremaa perearsti Anne Orase kiri.
Jõgeva valla omapära tõttu (paikneb ümber Jõgeva linna) on Jõgeva linna viie perearsti nimekirjades valla patsiente ühtekokku tegelikult rohkem kui valla kahe perearsti omades. Jõgeva valla kahe perearsti teenindada on 2544 inimest, Jõgeval töötava viie perearsti teenindada on 2892 valla elanikku. Jõgeva valla eelarves pole see asjaolu seni kajastunud. Nii Vaimastvere perearst Malle Koppa kui ka Kuremaa perearst Anne Oras tegutsevad vallale kuuluvates hoonetes ilma renti ja kommunaalmakse maksmata ja ruumide remondisse investeerimata.
Linna perearstid maksavad aastas Jõgeva vallale ühtekokku ligi 100 000 krooni renti ja kommunaalmakse, kuna me töötame vallale kuuluvates ruumides. Oleme investeerinud suuri summasid ruumide remondiks.
Seni pole linn ja Jõgeva vald meie tööruumide tervisekaitsetalituse kehtestatud nõuetega vastavusse viimiseks mingeid investeeringuid teinud. 2004. aastal aga selles osas enam järele andmisi ei tehta: perearsti tööruumides peab olema temperatuuri reguleerimise võimalus, sundventilatsioon, soe vesi, ligipääs ka ratastoolis liikujale jne. Summasid, mis seda võimaldaksid, perearsti lepingutes ette nähtud ei ole.
Tänavuse vallaeelarve lugemise käigus on valimisliit Vald teinud ettepaneku lõpetada perearstide majanduskulude katmine valla eelarvest, kuna need kulud katab haigekassa poolt perearstile makstav baasraha. Selle asemel võiks omavalitsus investeerida vallale kuuluvatesse ruumidesse, milles töötavad vallaelanikke teenindavad perearstid. See annaks kõigile perearstidele võrdsed võimalused arstiabi osutamiseks.
Jõgeva valla 1999. aasta eelarves oli 2544 vallaelaniku arstiabiks eraldatud 118 350 krooni (dr Orase ja dr Koppa majanduskulude katmiseks) ning 2892 vallaelaniku arstiabiks 22 100 krooni (Jõgeval Piiri tn 4 tegutsevate perearstide kommunaalkulude osaliseks katmiseks). Kas arstiabi saab perearsti tööruumi asukohast sõltuvalt olla viis korda odavam või kallim?
Perearstid TIIA LÄTT, TERJE PRUUS, SIRJE JÄRVESAAR, MARET PIRNIPUU ja MAIE MÄNNIK
Valdade piiride muutmise ühe praeguse kava järgi ühinevad omavahel Saare, Pala, Torma, Kasepää ja Mustvee vald.
See esimesel pilgul toorevõitu tunduv idee on Euroopa Liidu kontekstis igati elujõuline ja arukas, sest tegemist saab siis olema Euroopa idapiiril asuva eestikeelse omavalitsusüksusega koos sellele suunatud Euroopa arendusprogrammide, hoole ja tähelepanuga. Kui teha Peipsi kaldale kitsa ribana väike omavalitsusüksus, siis ei saa välistada selle omalaadset eraldumist koos kohalike iseärasuste ületähtsustamisega. Lisaks sellele kaotaksid paljud vähe kaugemale jäävad inimesed järveäärse valla elaniku eriõigused Peipsile.
Omaette probleemiks aga oleks sellele vallale nime leidmine, sest kes meist oleks vaba emotsioonidest ja kolkapatriotismist…
Seepärast teen ettepaneku nimetada seda uut valda hoopiski uutmoodi. Et see vald asub meie vanal muistsel Vaigamaal, siis võikski selle nimeks saada Vaiga vald. See oleks igati suupärane ning võtaks maha ka paljud pinged veel enne, kui need päevavalgust näevad.
MART AROLD,
endisest Voore vallast
Jõgevamaalased kuulavad enamasti Vikerraadiot või Elmarit
18. mail küsitles Vooremaa järjekordselt inimesi ja päris lemmikraadiote kohta. Vastas inimesi Jõgevalt (15%), Põltsamaalt, Pajusist, Sadalast, Kudinalt, Võhmanõmmest, Maarjast, Pauastverest, Viruverest, Laiuselt, Ankülast, Visustist, Pakastelt, Eskust, Voorelt, Rääbiselt, Õunalt, Vaimastverest (5%). Teismelisi 20%, kahekümnendates 15%, 30ndates 5%, 40ndates ja 50ndates 10%, 60ndates 25%, 70ndates aastates 10%, üle 100 aastaseid oli 5%. Naisi — 60% Vikerraadiot ja Elmarit kuulas kumbagi 30%, Uunot 20%, Sky Plussi 15%, Raadio 2 5%.
Nooremad eelistasid Uunot ja Sky +i. Vanemad teadagi mida. Üle 100 aastane eelistas Vikerraadiot.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Statistikaameti teatel oli tänavu esimeses kvartalis Eesti keskmine brutopalk 4501 krooni, mis on tervelt 11 protsenti kõrgem kui mullu samal ajal. “Sellise palgaga võiks juba elada!” ühmab enamik jõgevamaalastest kadedalt. Tõepoolest, maakonna traditsiooniliste elatusalade — põllumajanduse, ehituse ja metsamajanduse — palgatasemed jäävad Eesti keskmisele tunduvalt alla, kusjuures põllumajandussektori keskmine 2323 krooni on natuke rohkem kui pool Eesti keskmisest ning vähem kui neljandik finantsvahenduse 10 662-kroonisest keskmisest palgast.
Alla keskmise on palgatase veel ka hulgi ja jaemüügi, tervishoiu, kalanduse ning hotellide ja restoranide, see tähendab turismimajanduse alal töötavatel inimestel. Kas see tähendab, et Jõgeva maakonna töötav elanikkond on juba statistiliselt määratud saama Eesti keskmisest madalamat palka, kuna need tegevusalad, millega siinne rahvas endale elatist teenib, on traditsiooniliselt palgaskaala lõpus? Ainsa helgema valdkonnana paistab silma riigivalitsemine oma 5642-kroonise keskmise palgaga, kuid kavandatav haldusreform seab sellegi löögi alla.
Mõistagi ei saa kõik madalapalgalised, tööstusharu väljasuremise hirmus põllumajandustöötajad näiteks pankrotihalduriteks hakata. Kuid ei tasu unustada, et palgaskaala ülemises otsas asub peamiselt kõrgelt kvalifitseeritud, intelligentne ja hea moraalse tasemega tööjõud. Kuna kõigile kolmele omadusele vastavaid inimesi on tõepoolest vähe, ei tee tööandjad tavaliseltsuuremat numbrit, kui üks või kaks neist ka puudu jääb. Seega, kui muud tööd ei ole, tasub tõsiselt tegelda enesearendustööga.
AARE KIRNA
MAJANDUS
Töötus, toimetulematus ja vaesus süvenevad
Kuigi Jõgeva Tööhõiveameti direktori Anneli Lääne antud arvudest nähtub, et töötute tööotsijate arv on aprillis kahanenud alla jaanuari taseme (jaanuaris 1298, veebruaris 1313, märtsis 1331 ja aprillis 1279), ei pruugi tegelik pilt nii roosiline olla. Põhjus on lihtne. Kuna abiraha mittesaav tööotsija peab end näitama tööhõiveametis, kust töösaamise võimalused on tihti väikesed, siis ei ole vististi mõtet näiteks Palalt asja eest, teist taga Jõgevale sõita ega selle peale raha raisata.
Eriti terav on töötuse probleem Peipsiäärsetes valdades. Mustvee linna sotsiaalnõuniku EneTiia Krehova sõnul on olukord aastatega halvenenud. “Kui ametlikult arvatakse Mustvee linnas olevat töötuid 25% tööealisest elanikkonnast, siis tegelikult võib see küündida 35 protsendini,” teatas ta.
Probleeme ebaausatega
Niiöelda mustalt ehk varjatult töötavad isikud tekitavad omavalitsustele (näiteks Palamuse, Torma) probleeme, sest võtavad ära hädasolijate raha. Küsimus on terav, sest sel aastal ei ole riik täiendavateks toetusteks sentigi eraldanud. Valla oma võimalused on aga kasinad. Seetõttu on Torma valla sotsiaaltöö spetsialisti Meeri Ottensoni arvates ühekordset abivajajat raske toetada.
“Tihti osutuvad kannatajateks just lastega pered,” lisas ta. Sama meelt on ka Põltsamaa linna sotsiaalnõunik Kaire Bubnis.
Palamuse valla sotsiaaltöö spetsialisti Marju Liivaku arvates on inimese enda vastutus tühine, mistõttu esitavad ebaausad kodanikud vallaametnikele töötamise ja palga kohta valeandmeid, mida on raske ümber lükata.
Toimetulekutoetuse taotlejate ja saajate arv on aastatega pidevalt suurenenud. Näiteks Kasepää vallas sai eelmise aasta aprillis toimetulekutoetust 66 peret, selle aasta aprillis aga 75 peret. Jõgeva linnas on aastaga toimetulekutoetuse saajate arv suurenenud 70 pere võrra (319 taotlejat aprillis 1999 ja 385 taotlejat aprillis 2000). Torma vallas oli möödunud aasta aprillis 90 toimetulekutoetuse saajat peret, selle aasta aprillis aga 148 peret. Jõgeva linna sotsiaalnõuniku Terje Goroško sõnul on ka summad suurenenud. Eelmise aasta nelja esimese kuuga kulutati toimetulekuks 952 000 krooni, käesoleva aasta nelja kuuga kulutati juba 1,2 miljonit krooni.
Toetuste raha viinamonopolidele?
Puurmani valla sotsiaalnõuniku Silvi Kuke arvates hakkavad paljud pikaajalised töötud jooma. Viinalembesed mittetoimetulijad põhjustavad paljudele omavalitsustele peavalu. Varasematel aastatel jäid nad tihti toetusrahast ilma. Käesolevast aastast alates ei tohi senist praktikat jätkata, sest Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt on riigi kodakondsetel õigus riigi abile.
Torma valla sotsiaaltöö spetsialisti Meeri Ottensoni sõnul on neil umbes tosin taotlejat, kelle puhul tekib kahtlus, et raha viiakse monopolidesse ja juuakse maha.
Peipsiäärsed ehitajad endiselt tööta
Mustvee linna sotsiaalnõuniku EneTiia Krehova andmetel tegutseb linnas ainult kolm suuremat tööandjat: ASi Marat Mustvee tsehh, kalatöötlusfirma Peipsi Trade ja Jõgeva ehitusfirma Tuco. “Kahjuks on nad pidevalt vähendanud töötajate arvu. Headel aegadel töötas Marati Mustvee tsehhis ligi 350 inimest, põhiliselt naised, kuid praegu umbes saja ümber,” teatas ta Vooremaale.
Kasepää valla vanemsotsiaalspetsialisti Kaja Muru sõnul töötasid nende mehed nõukogude ajal põhiliselt kolhoosides ja sovhoosides ehitustöödel. Ka Kirovi nimelisest kalurikolhoosist järele jäänud ehitised ja rajatised (kalatiigid ja farmid) seisavad kasutult.
Väga vähesed käivad Krehova andmetel tööl ka Venemaal.
Tartu vaeste pelgupaik
Jõgeva linna sotsiaalnõuniku Terje Goroško arvates on täheldatav tendents, et Tartust tulijad ostavad Jõgevale odavaid kortereid. Momendil ei ole nende arv suur, mõned pered, kuid probleeme on nad omajagu tekitanud, sest piltlikult väljendades tulevad nad Goroško arvates otse rongilt sotsiaalnõuniku juurde toetusi nõutama. Ka ümberasujate lapsed satuvad tihedamini sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate huviorbiiti, sest ei taha eriti koolis käia.
Põltsamaa linna sotsiaalnõuniku Kaire Bubnise sõnul neil Jõgevaga sarnaseid probleeme ei ole, sest korterid on neil kallimad. Põltsamaalt on paljud pereliikmed Bubnise andmetel läinud tööle välismaale, ka Venemaale, Tallinna ja Tartusse, kust külastavad harva perekonda. “Laste turvalisus on seetõttu häiritud,” arvas Bubnis.
RAIVO SIHVER
Jõgeva valla eelarve valmimisjärgus
Reedel toimunud Jõgeva valla volikogu istungil lõpetati eelarve teine lugemine ja moodustati lõpuks ometi haldusreformi komisjon. Varasem katse osutus õigustühiseks.
Teisel lugemisel viidi eelarvesse sisse rida parandusi. Kahel korral vähendati Kuremaa Lasteaed-algkooli katuse remondi ja akende väljavahetamise raha. Eelarvet vähendati 70 000 krooni ulatuses ja suunati see esialgu reservi. Nimelt plaanib volikogu tuua Kuremaa perearsti ruumid lasteaed-algkooli ruumidesse. Kava on toores, sest puudub tervisetalituse vastav luba. Seniks hoitakse raha reservis, kuni vallavalitsus leiab kõikidele esilekerkinud küsimustele vastuse.
Volikogu rahuldas ka vallavalitsuse taotluse Laiuse Põhikooli elektri toitekaabli ehitamise osas ja eraldas seks otstarbeks 60 000 krooni (esialgselt taotleti 100 000). Kunagi ehitatud toitekaabel ei ole siiani Eesti Energiale üle antud. Õli on välja jooksnud ja seetõttu tuleb ehitada uus. Raha võeti kolmest kohast, sealhulgas vähendati Kuremaa Lasteaed-algkooli remondiraha 14 500 krooni võrra.
Siimusti sauna väljaehitamiseks eraldati 90 000 krooni. Pärast kõikide paranduste läbiarutamist ning vastuvõtmist otsustati eelarve teine lugemine lõpetada.
Vallavolikogu viis uuesti läbi haldusreformi komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised. Esimesel istungil läbiviidud haldusreformi komisjoni esimehe ja aseesimehe valimised olid teatavasti õigustühised. Nagu esimesel korral, nii ka nüüd esitati esimehe kandidaadiks Peep Lillemägi ja aseesimeheks Mart Uudla, kes osutusid ka valituks.
RAIVO SIHVER
Reedel toimus maavalitsuses maakondliku rahvaloenduskomisjoni viimane istung.
Statistikaameti kohaliku peaspetsialisti Liivi Aasa sõnul loendati maakonnas üle 90% rahvastikuregistri andmete põhjal ette antud arvust. Seda võib lugeda küllalt heaks tulemuseks. Alla 90 jäi loendusprotsent Mustvees, Põltsamaal, Pajusi ja Torma vallas. Komisjoni hinnangul on erinevused põhjustatud eelkõige sissekirjutuse puudumisest või selle erinemisest tegelikust elukohast. Kui inimesed elukohta vahetades end välja kirjutamata jätavad, jäävad nende andmed rahvastikuregistrisse viimase elukoha järgi.
Üldse täitsid rahvaloendajad Jõgeva maakonnas 39 357 isikulehte. 39 245 loendatutest olid Jõgevamaa püsielanikud. Kogu Eestis täideti isikulehti 1 411 000.
Hoolimata viimasel minutil lõppenud ettevalmistustest läks rahvaloendus Jõgevamaal üldiselt hästi. Loendajad olid tublid, reservis inimesed, kes olid vajadusel valmis põhiloendajaid välja vahetama, jäid praktiliselt kasutamata. Erilisi konflikte loendajate ja loendatavate vahel ei tekkinud. Otseselt rahvaloendajate peale ei kaevanud keegi. Küll aga said mõned loendajad koerahammustusi, samuti liikusid rahva seas kuuldused nn libaloendajatest.
Täidetud loenduslehti töödeldakse praegu elektrooniliselt. Esimesed andmed loenduse tulemuste kohta saavad teatavaks paari kuu pärast. Lõplike ametlike tulemuste avaldamiseni kulub aega kauem.
Rahvaloenduskomisjoni viimane istung lõppes komisjoni esimehe Mati Jõgi tänusõnadega kohalviibinud ringkonnajuhatajatele ning kõigi teiste loendusega seotud isikute aadressil.
Järgmisel aasta 1.—15. juunini seisab Eestis ees põllumajandusloomade loendus.
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
Näe, jälle jooksevad! Ei tea, mis neile pähe on löönud — kevad või? Ja vaata, kui veidraid riideid nad kannavad. Kas see on mingi lasteaia lõpupidu? Ei, ega ikka ei ole küll, need õhupallide ja lehvikestega tüübid, kes siin kätest kinni hoides ringi tormavad, on hoopis abituriendid.
Jah, teie silmad ei peta — ABITURIENDID. Ja kogu see ringijooksmine on tegelikult põhjustatud sellest, et koolides, nii Jõgeva Gümnaasiumis kui ka Ühisgümnaasiumis on tutipäev! Viimane päev koolis käia, enne eksamiperioodi algust (pigem küll jätkumist).
Aula on kaunistatud, õhupallid ja puha. Abituriendid marsivad sisse, kaks väikest esimese klassi õpilast käekõrval. Istuti lavale. Korraldajad rebivad kildu ja kaheteistkümnendikud laulavad — ühesõnaga pidu. Ja siis, kui plekkpurgid olid traditsiooniliselt klassijuhatajate autode taha seotud, läks lahti tutimaraton. Kõigepealt joosti läbi oma kooli klassid, pärast mindi linna peale. Ühisgümnaasiumisse Gümnaasiumi õpilasi sisse ei lastud (neil oli aktus). Edasi — linnas tervitati, lauldi omaloomingilisi regilaule (üks tutlane jauras ees, teised järgi). Linnarahvale ja asutustele karjuti “ Elagu”, ka linna esijoodikutele. Üldiselt võttis rahvas tutlasi hästi vastu, kuid maraton ise oli veidi halvasti organiseeritud — polnud kindlat marsruuti. Lemmikkohaks kujunes kultuurikeskuse tagune mänguplats, kus toimus ka suurem pildistamine ja niisama lällamine.
Tagasi kooli. Filmimees asus tööle. Pidi mängima ringmänge ja karjuma nii palju, kui annab. Lõppes asi üldise söömisega. Ühisgümnaasiumi tutlased jätkasid oma pidu Pedja ääres.
Üldiselt oli tore — kuigi aegajalt tundus, et rebaste ristimise (analoogne ringijooksmine) üritus oli meeleolukam. Hea, et läbi sai kool, tunnid. Koolis abituriente enam näha ei ole, ainult paar korda nädalas — konsultatsioonidel.
Veel eksameid — hoidke meile pöialt.
B. K.
M. H.
Loomulikult istusid kõik, kes end veidigi eurooplasteks peavad, eelmisel laupäeval teleka ees ning ootasid ja vaatasid, mis saab Eesti laulust. Midagi erilist ei saanud, saavutas ainult kõigi aegade parima — neljanda koha. Ja rahvas rõõmustas või oli pettunud.
Üleüldse oli see lauluvõistlus natuke naljakas, kui vaadata tolleõhtuse eestikeelse jutustaja Marko Reikopi kõneapsakaid. Näiteks rääkis ta Inese lauluga seotud tegelasest Pearu Paulisest, Rumeenia tummarist jne. Kui veel tuletada meelde, kuidas Iisrael, uskliku rahvaga maa, tuli ja laulis, et aaaa aaa biii häppi (“Sa’ me’Aleh”) või Saksamaa oma sisuka lauluga “Mis sul seal on” (“Wadde Hadde Dudde Da” umbes 15 korda), siis kiskus ikka vahepeal naerule küll.
Rahva pilku riivas hiljem Evelin Samueli punane kleidike, mis polevat talle eriti hästi sobinud…
Väga paljude südametesse jõudis aga Läti popansambel BrainStorm oma lauluga “My Star”. See erines teistest lauludest kraadi võrra, ent sai väga kõrge koha. NB! See tähendab, et läbilööki ei ole seal ainult diskotümpsmuusikal.
Ning hoolimata Eda-Inese algul värisevast lauluhäälest, kinnitas ta hiljem, et arvaku rahvas, mida tahab, tema tundis end laval väga hästi ja kindlalt.
Kokkuvõtteks võib öelda, et hoolimata ühtede ja teiste väikestest apsakatest, kujunes saade/show siiski heaks ning kel huvi ja tahtmist, võis vaadata veel kordustki.
KADI A.
Juba jälle kargab pähe üliabituriendilik mõte: “Mida paganat, homme on eksam ja mitte midagi ei olegi selge!” Kuid pilvitusse taevasse vahtides ja tundes, kuidas päike lausa vägisi sulle pruuni jumet tahab teha, on võimatu end sundida kusagil toanurgas õpikusse süüvima. Lõpupidu koos eksamitulemustega tundub olevat veel nii kaugel tulevikus ja ülikoolide sisseastumiskatsed veelgi kaugemal. Niisiis löön käega, ja lähen õppimise asemel päevitama, õigustades end sellega, et nagunii enam midagi teha ei ole ega parandada saa, ja annan juba kolmandat korda endale
üht kätt südamele pannes ja teist kahe väljasirutatud sõrmega taeva poole tõstes lubaduse: “Järgmiseks eksamiks õpin kindlasti kõik perfektselt selgeks.” Muidugi ma ei usu selliseid lubadusi, kuna tunnen enda skaudiausõna raudkindlust.
Aga keda see huvitab, ise tean, mis teen, selline tark, tubli ja osav abiturient (nagu mina) ometigi teab, mis talle hea on! Kes ei usu, see tulgu ja vaadaku mu lõputunnistust, saab veel lõppu lisatud endale enesekindlalt vastu rinda tagudes. Kuid kui jõuab kätte lõpuaktus, istub seal kössitades ja tunnistust püüdlikult selja taha peites üks muidu ilus ja pruun tegelane, kel ei ole kahju sellest, et ta enam mitte kunagi koos oma kalliste klassikaaslastega vanas heas koolimajas armsate õpetajate käe all õppida ei saa, vaid hoopis sellest, et ta õigel ajal oma väärtuslikku aega hästi ära kasutada ei osanud, ja selle asemel varasuve nautis. Mis parata…
KAIRI KIKAS
Et nüüd on siis lõpp. Lihtsate eksamitega, ma mõtlen. Õppima tuleb hakata... abiturientidel; tavakoolikud sulavad niisama kuumas klassis, õpetaja jutt sujuva lindina ühest kõrvast sisse & teisest ilusti välja hõljumas, jah, kevad...
Kirjand juba ammu Tallinna poole saadetud, esmaspäeval ka inglise keele kirjalikuga hakkama saadud, järgmine peatus — matemaatika... Tagasi reaalsusesse ehk reaalainetesse siis. Nädal aega arvudemaailmas. Tuletised, integraalid, Pythagorase teoreem, liitfunktsioonilise kasvamise & kahanemise seadus... kõlavad meelitavalt!? Vähemalt ei pea enam koolis käima. Ainult konsultatsioonid & napipoolseks jääma kiskuv isekordamistegevus kodus (mis enamjaolt koosneb konspektõpik misiganes süles diivanil lösutamisest). Kolm eksamit on veel jäänud. Kellel kooli, kellel riigieksam, veel kolm päeva närvikõdi, enese kokkuvõtmist, pingutusi. Aga see tasub ära — sest siis on LÄBI!!! OVER, KAPUT, KONETS FILMA... Nii umbes kuuks ajaks, sest siis hakkab uuesti peale. Inimesed on ikka rumalad küll. Alles nad lõpetavad ühest koolist väljapääsurabelemise, kui juba vaja järgmisesse pääseda — ülikooli.
Sisseastumiseksamid. Palju on hõisatud, et nüüd, uue riigieksamite süsteemiga on sisse & väljaastumiseksamid ühendatud, tore, et nad siis on... Kõik vähegi asjalikumad koolid nõuavad lisaeksameid. Ei, ega ma ei nurise, vahva... vist...
Et siis inglise keele eksamist, sellest kõige viimasest. Ütleme lihtsalt nii, et valmistuti millekski hullemaks. Kirjalik osa oli, nagu ta oli, oma komistuskivi leidis ilmselt igaüks üles. Erilisi probleeme ei olnud — õpetajad & vaatlejad olid inimlikud, elektrikatkestust, pommiähvardust ega maavärinat ei olnud (ehkki nii mõnigi neid võibolla soovinud oleks...).
Suuline eksam oli lihtsalt vestlus (oma) õpetajaga. Kõigepealt räägid veidike endast, oma perekonnast, kodust või sellest, mida hommikul tegid, siis valid endale pildi. Vaatad seda paarkümmend sekundit, räägid, mis sealt paista on, vastad küsimustele, avaldad arvamust... Teemad üldtuntud & klassist klassi ära leierdatud — travelling, love & friendship, addiction... (ehk siis emakeeles öelduna: reisimine, armastus & sõprussuhted, sõltuvus...). Veidi raskem ehk rollimäng, kus tuli ise õpetajale küsimusi esitada. Tundides sai igatahes palju raskemaid ülesandeid täidetud.
Tagatipuks oli inka suuline eksam ainus, mille tulemusi ei pidanud kaks kuud ootama. Vaid paar tundi & oligi teada. Ülejäänud eksamite tulemusi saab ju näha alles lõputunnistusel.
Et kõigepealt surud direktoriga kätt, kutsud sõbradsugulased peole & siis... selgub, et polegi nagu lõpetanud või vähemalt mitte nii hästi, kui lootsid. Ei mingit aega oma tulemustega harjuda, leppida, üle saada. Julmad naljad. Nojah, samas on ju alati võimalus, et läks oodatust paremini. Kui ei, siis kohtume järgmisel aastal samal ajal???
M. HÜÜDMA
SPORT
Mustvees mälestatakse laskmise maailmameistrit
100 aastat laskmise maailmameistri Eduard Sereni (Saarepere) sünnist
Täna möödub 100 aastat laskmise maailmameistri Eduard Sereni (Saarepere) sünnist. Kes oli see mees ja kuidas on ta seotud Jõgeva maakonnaga?
Ilmavalgust nägi Eduard Seren (sünd Zereen) Harjumaal Jüri kihelkonnas Rae vallas Lagedil. 1927. aastal lõpetas ta Eesti Vabariigi Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Allohvitseride Kooli vanemallohvitserina ning asus tööle piirivalvurina. Kui 1930ndate aastate algul hakati Eestis hoogsalt arendama laskesporti ja asuti ehitama ning rekonstrueerima lasketiire, innustus Serengi sellest spordialast. Temast sai Eesti piirivalve laskurringkonna parim laskur.
Rooma ja Helsingi
1935. aastal sai talle osaks au esindada Eestit laskespordi maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Roomas. Tema trumpalaks oli väikepüssist lamamisasendis laskmine. Roomas tuli Eesti meeskond, millesse kuulusid Johannes Vilberg (397 p), Endel Rikand (395 p), Villem Jaanson (392 p), Eduard Seren (390 p) ja Gustav Lokotar (390 p) selle ala maailmameistriks uue maailmarekordi, 1964 silmaga. Lisaks kuldmedalitele anti meestele veel diplomid, 1000 liiri ja The British Rifle Team’i suur hõbekarikas. Väikepüssist püstiasendis laskmises sai Eduard Seren veel meeskondliku viienda koha.
1936. aastal täitis Seren esimese piirivalvurina Eesti Laskurliidu suurmeistrinormi.
1937 toimusid maailmameistrivõistlused Helsingis ning taas andis Eesti eduks olulise osa Seren. Väikepüssist lamamisasendis lastes sai meie meeskond (Eduard Seren — 397 p, Elmar Kivistik — 391 p, Ernst Rull — 391 p, Villem Jaanson — 389 p, Gustav Lokotar — 386 p) pronksmedalid, millele lisandusid Sjundea kommuuni hõbekarikas, diplomid ja 1000 Soome marka. Individuaalselt tuli Seren samal laskmisalal ka pronksmedalile ning sai lisaks veel Tammisuo klubi Pummarien hõbevaasi.
Kahe pronksmedali võitmist hinnati vääriliselt: Eduard Seren sai Eesti Vabariigi 20. aastapäeva puhul sõjavägede ülemjuhatajalt kindral Johan Laidonerilt riigihoidja autasu — riigivapi miniatuurkujutisega kuldkäekella.
Tütar jäi nägemata
Pärast esimese abikaasa surma 1938. a asus Seren teenistuskohuseid täitma Mustvee piirivalvekordonisse. 1939. aasta 21. jaanuaril võttis ta endale perekonnanimeks Saarepere. Sama aasta 28. mail abiellus ta Agnes Lindverega (surn 1989) ning nad asusid elama Mustveesse Karja tänavasse.
Eduardist sai Omedu piirivalvekordoni ülem, ent peatselt algas Teine maailmasõda. Tartu Ülikooli professor Herbert Lindmäe on oma 1999. a ilmunud raamatus “1941. a sõjasuvi Tartumaal” kirjutanud, et Pala valla 10—15mehelised metsavendade rühmitused redutasid Omedu jõe ümbruse metsades. “26. juulil langes Saare metsast väljatulekul Perametsa partisanide juht veebel Eduard Saarepere (41 a). Ta kaitses end Madsen–kergekuulipildujast tulistades viimase padrunini. Lahingukohalt leiti Ed. Saarepere moonutatud laip,” kirjutab Lindmäe.
Täiendavat valgust heidab laskmise maailmameistri hukkumisloole 1984. aasta 1. juunil Rootsi Eesti Päevalehes ilmunud Harri Laksi artikkel “NKVD mõrvas laskurmeistri Eduard Sereni”. Selles jutustab autor muuhulgas oma tuttavast, kes oli metsas koos meie loo kangelasega.
Mõned päevad enne sakslaste tulekut olid punased nende varjupaiga ümber piiranud ja nad kinni võtnud. Mehed viidi metsa äärde mahalaskmisele. Just enne kohalejõudmist oli maailmameister end järsku ümber pööranud, haaranud kinni talle selga pistetud püstolkuulipilduja rauast ja andnud konvoeerijale obaduse. Suunates kuulipilduja vaenlaste poole, hakanud ta kettakujulist padrunisalve nende pihta tühjendama. Artikli autori tuttav pääses tänu sellele eluga, maailmameister ise paraku mitte.
Nii ei näinudki Eduard Seren-Saarepere oma 2. septembril 1941. a sündinud tütart Eve-Marjut (esimesest abielust tal lapsi ei olnud), kes töötab praegu Põltsamaal hambaarstina. Eduard Saarepere on maetud Mustvee linna surnuaeda, tema hauale 1950ndatel aastatel paigaldatud plaadil on kiri: “Isamaa ilu hoieldes”. Nüüd võiks sinna julgelt lisada: “Vaenlase vastu võideldes!”
Maailmameistri mälestuspäev toimub täna, 23. mail kell 11 Mustvee 1. keskkoolis ja Mustvee linna kalmistul. On viimane aeg taastada Eduard Sereni (Saarepere) koht meie spordiajaloos. Oli ta ju üks 13 eestlasest, kes tulid maailmameistriks meie laskespordi hiilgaval kümnendil, 1930. aastatel.
JAAK VALDRE
Keskkonnateenistus võistles ametkondlikul spordipäeval
19. mail Võrumaal Kurgjärvel toimunud keskkonnateenistuste üle-eestilisel spordipäeval sai esikoha Jõgevamaa keskkonnateenistuse võistkond.
Spordipäeval, millel osalesid maakondade keskkonnateenistuste ja keskkonnaministeeriumi esindused, võisteldi võrkpallis, korvpalli vabavisetes, jalgpalli täpsuslöökides, hoota kolmikhüppes, sangpommi surumises õlalt, kuulitõukes, aerutamises ja teatejooksus. Jõgevamaa võistkond kogus kõigi alade kokkuvõttes 116 punkti ja pälvis parimale keskkonnateenistusele auhinnaks välja pandud karika. Jõgevamaalastele kindlustas esikoha stabiilne esinemine kõigil aladel, lisaks saadi kaks alavõitu: võrkpalliturniiri finaalis alistas Jõgevamaa võistkond (Mart Joosep, Enn Selgis, Marju Markina, Hettel Mets, Roman Djomin, Vello Einaru, Ive Ilves) keskkonnaministeeriumi, teine alavõit tuli teatejooksus (Marju Markina, Siiri Sobak, Ulvi Kalvist, Ive Ilves, Enn Selgis, Ilmar Aruoja, Arvo Tooming, Tõnu Kajaste).
Individuaalarvestuses mahtusid jõgevamaalastest kolme parema hulka Tõnu Kajaste jalgpalli täpsuslöökides, Roman Djomin hoota kolmikhüppes ja Moonika Aunpuu korvpalli vabavisetes.
“Eduka esinemisega tõestasime taas kord, et Jõgeva maakonnal on siiski olemas koht Eesti kaardil,” ütles Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep.
ULVI KALVIST
Jõgeva Tähe noortemeeskond saabus Hiiumaalt võiduga
Spordiklubi Jõgeva Tähe noortemeeskond võitis möödunud laupäeval Hiiumaal toimunud saalibändivõistlused, mida kutsuti maiturniiriks.
Teist aastat korraldatud Hiiumaa maiturniiril osalesid võistkonnad Pro Sura, Maitim, Jõgeva Tähe noortemeeskond ning Hiiumaa ja Koeru saalibändimängijad. Tähe noortest sõitsid mere taha au kaitsma Merlis Kärson, Ingmar Huononen, Margus Guss, Ats Püvi ja Lauri Õim. Esialgu oli kavas minna võistlema suuremas koosseisus, kuid mõned mängijad loobusid Hiiumaale sõidust.
Tähe noored kohtusid Hiiumaal kõigi vastasmeeskondadega. “Mäng hiidlastega lõppes 4:4 viigiga. Pro Sura alistasime aga 3:2, Maitimi 7:4 ja Koeru meeskonna 4:3. Nii olimegi maiturniiri üldvõitjad,” ütles Ingmar Huononen, kes sellel võistlusel debüteeris värvavahina. Osavaim maiturniiri väravaviskaja oli aga Margus Guss, kes tabas kuut väravat. Ülejäänud Tähe liikmed said palli väravasse neljal korral.
“Hiiumaale sõidutas meid Kärdes elav Toomas Saare, kusjuures sõidukulud maksime ise kinni. Tagasi Jõgevamaale sõitsime koos Koeru võistkonnaga,” rääkis Merlis Kärson.
Jõgeva Tähe esindusmeeskond jätkas aga mehetegusid Norras maailmameistrivõistlustel, kus Poola meeskonda võideti lisaajal 3:2.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Lauri Aus, profirattur parimates aastates
Prantsusmaal jalgrattaklubi AG2R Prevoyance liige Lauri Aus veedab praegu Eestis kahenädalast puhkust. Jõgevamaa kuulsaimat spordimeest võib sageli kohata tema Jõgeva korteris, tulevases kodumajas Tartus või vanematekodus Luual. Paljud tunnid kuluvad tal treeninguteks Eestimaa teedel.
Kutseline rattur Lauri Aus rääkis möödunud neljapäeval Vooremaale treeningutest
Prantsusmaal, viimase aja võidusõitudest ja uudistest pereelus.
Välismaisel treeninguperioodil elab Lauri Aus Prantsusmaal Lyonist 100 kilomeetri kaugusel asuvas Chambery linnas ühetoalises korteris. Tema käsutuses on kuus firmas Decathlon toodetud jalgrattast. Neist neli on võidusõidurattad ja üks treeninguratas. Samuti kasutab ta eraldistardi sõiduks spetsiaalset ratast.
Senistele tänavuse hooaja võidusõitudele tagasi vaadates märkis Lauri Aus: “Endaga päris rahul ma pole. Aasta algul kuulusin mitmel võidusõidul esikolmikusse. Prantsusmaal toimunud hooaja avavõistlusel Grand Prix Quveture pälvisin teise koha. Parimaks tulemuseks loen aga Pariis—Nice velotuuri esimesel etapil 9 kilomeetri eraldistardis saavutatud kolmandat kohta, kusjuures mäekuninga arvestuses jäin samal velotuuril teiseks. Hiljem olid mul tulemused tagasihoidlikumad. Tahet ja jõudu võistlemiseks jätkus, kuid paraku jäid võidud tulemata.”
Kirsipuule võite toomas
Spordiklubis AG2R Prevoyance on viieteistkümnest liikmest enamus prantslased. Samuti kuuluvad klubisse Andrei Kiviljev Kasahstanist, Aleksander Botšarov Venemaalt, Arturas Kasputis Leedust ning Jaan Kirsipuu, Lauri Aus ja Innar Mändoja Eestist.
“Talvel koostatakse klubi kalendriplaan, mistõttu tean, mis päeval osalen ühel või teisel võidusõidul. Ühtlasi valin välja enda arvates olulised võistlused, milleks ma eriti põhjalikult valmistun. Paraku on mul meeskonnas ka mõnes mõttes omalaadne roll. Et Jaan Kirsipuu on hea sprinter, siis tuleb mul teda pidevalt lahti vedada. Mõistagi kulub võistlustel kogu au ja tähelepanu võitjale. Jalgrattasõit on aga meeskonnatöö ja pealegi makstakse mulle selle eest lepingu kohaselt ka rohkem palka, et aitan Kirsipuud,” rääkis Lauri Aus.
Profirattur pereisaks
Ajal, mil Lauri Aus aprillikuus treenis maailmakarika etapi üheks kõige prestiižikamaks ühe päeva sõiduks marsruudil Pariis—Rubaix, sai ta kodust abikaasa Kristelilt rõõmusõnumi. Perre oli sündinud esimene laps. “Esimesed õnnitlejad olid klubikaaslased, kes juba pikemat aega huvi tundsid, millal ma isaks saan. Poisile nime valimisel pakkusin nii mina kui ka Kristel kuus varianti ja lõpuks otsustasime, et kõige ilusam nimi on Artur,” kõneles noor pereisa.
Praegu elavad Kristel, Lauri ja Artur Aus Jõgeval Mustvee maanteel asuvas kolmekorruselises majas. Peagi kolivad nad aga Tartus Raadi linnaosas valminud eramusse. “Otsustasime elada avaramates tingimustes. Mõistagi ei katke mu sidemed Jõgevamaaga. Mu ema ja isa on ju Luual talupidajad,” ütles Lauri.
Meie vestluse ajal helises Lauri Ausi telefon. Helistajaks oli klubikaaslane Jaan Kirsipuu. Profiratturid leppisid kokku, et kohtuvad puhkuse ajal Luual Lauri vanemate kodus. Suvel kaitsevad mõlemad rattakuulsused aga Eesti au Sidney olümpiamängudel.
Tänavu saab Lauri Aus 30 aastaseks. “Minu sporditee parimad aastad peaksid veel ees olema, sest jalgratturid on kõige võidukamad olnud 29.—33. eluaastani,” ütles ta.
JAAN LUKAS
Olavi Hautamäki lahkus igavestele tsikliradadele
Möödunud nädalal jõudis Jõgevale kurb sõnum: Rootsimaal Hammerdalis suri mai alguses Olavi Hautamäki, Eesti motomatkajate ja Siimusti turvakodu laste suur sõber.
Kolm aastat tagasi jõudis Jõgevatreffide alaline külaline Hautamäki pensioniikka ning tundis endas jõudu ja soovi tegelda asjadega, milleks tööl käies aega ei olnud, näiteks heategevusega.
Jõgevatreffide peakorraldaja Igor Ellissoni vahendusel tekkisid Hautamäkil ja tema sõpradel Soomemaal Raahes tegutsevast motoklubist sidemed Siimusti turvakoduga. Mitmel korral toodud riideabist jätkus muudelegi kui turvakodu lastele. Tänu Olavile sai turvakodu mõni aeg tagasi ka uue pliidi ja kööginõud. Möödunud suvel veetis rühm turvakodu lapsi Olavi juures Hammerdalis elamusterohke puhkusenädala. Nimepidi tundis Olavi aga kõiki turvakodu lapsi.
Sel suvel kavatses Olavi oma 1100 cm 3 se Enduro BMW tsikli sadulas Baikali äärde põrutada. Saatus tahtis teisiti. Olavi Hautamäkit, teenekat motomeest ning siirast ja omakasupüüdmatut inimest on põhjust veel kaua mäletada nii Jõgeva motoklubil, Eesti Motomatkajate Klubil kui ka Siimusti turvakodul. Olavi sõbrad Raahe motoklubist aga lubasid, et Siimusti turvakodu ei jää abita ka edaspidi.
“V”
POLITSEIKROONIKA
Reedel leiti Jõgeval Virtuse juures voodilina sisse keeratud riidepamp. Riietel oli värske pestud pesu lõhn. Leitud pesu on enamasti laste pesu, aga ka kleidikesi ja kaks paari botaseid. Võib arvata, et pambus on nöörilt ärakorjatud pestud asjad. Pesu omanikul palume võtta kontakti vanemkonstaabel Jüri Järvelaga telefonil 68 457 või 252 25 857 või teatada endast prefektuuri korrapidajale 68 410 või 110.
Varastati bensiini ja koduveini
16.—17. maini murti Mustvees Jõe tänaval sisse ühte garaaži ja sama majapidamise keldrisse. Avaldaja sõnul on ära viidud 30 liitrit bensiini, 30 liitrit koduveini ja 10-liitrine plekkkanister ning kummikud. Avaldaja arvates on kahju 1000 krooni. Sissemurdjad pruukisid veel veini, kui politsei nad kinni pidas. Viiest sissemurdjast oli üks alaealine ning ükski neist polnud kohalik, kes Tõrvast, kes Tartust.
Mopeedivaras tabati mopeediga sõitmisel
Kolmapäeva keskpäeval varastati Jõgeva vallas Õuna külas sealse töökoja hoovilt mopeed Riga. Sõiduriista omanik hindas mopeedi väärtuseks 2500 krooni. Politseiametnik tabas mopeedivarga, kui see mopeediga parajasti sõitmas oli. 1984. aastal sündinud nooruk elab Jõgeval ja on ühe kooli VII klassi õpilaste nimekirjas. Äsja lõpetati politseis uurimine ühes tema kohta algatatud kriminaalasjas, kus noormeest süüdistatakse ühes ärandamises ja kaheksas varguses. Kohtunik on andnud loa teda 10 päeva vahi all hoida. Mopeedivarguses algatati neljapäeval uus kriminaalasi.
Varastati üle poole tonni liha
Ööl vastu reedet murti Põltsamaa vallas Võhmanõmme külas sisse Asi Nõmme Peekon külmhoonesse. Lahti murti kaks välimist ust. Külmkambrist viidi ära avaldaja hinnangul 550 kg sealiha.
Ööl vastu laupäeva on Jõgeva alevikust varastatud neli jalgratast. Garaažikooperatiivi Rehe ühest boksist, kuhu murti sisse ukselaudade lõhkumise teel, varastati sinine 21-käiguline jalgratas Eldorado ja punane 15-käiguline Magnum Classic. Veel viis varas kaasa akulaadija Start. Samuti murti ukse lõhkumise teel sisse ühte Tihase tänava keldriboksi ja sealt varastati sinine Minimopeed. Samal ööl viidi aleviku Aamissepa tänava ühest koridorist ära sinine 21-käiguline maastikujalgratas Eldorado. Jalgratas oli küll lukustatud jalgrattalukuga, aga varas sai sellest jagu.
Varastati kuus suurt plekitahvlit
Laupäeval tuli ilmsiks, et ajavahemikul 3.—10. maini on Jõgeval Estakaadi tänavalt endise Tarve kauplusehoone juurest varastatud kuus tahvlit siledat plekki. Tahvlid olid mõõdus 2,5x1,25 m. Kannatanu hindab saadud kahju 1200 kroonile.
Laupäeval, 13. mail kell 23.30 joobnud kaubikujuht tagurdas Tabiveres otsa kahele
seisvale sõiduautole. Pärast pahategu sõitis purjus mees minema, nagu poleks edasine enam tema asigi.
Pühapäeval, 14. mail kella 13.30 paiku ei suutnud joobnud sõiduautojuht valitseda oma sõiduautot ja põrutas otsa vastutulevale veoautole.
19. mail kella 20.30 ajal sõitis Kasepää vallas joobnud mootorrattur oma IŽ56ga külge Žigulile. Purjus mootorrattur tekitas avarii, kui ei lasknud läbi paremalt temale lähenenud autot.
Vahel eksivad teeandmises ka kained juhid. Selline liiklusõnnetus juhtus läinud teisipäeval Lustivere—Pudivere teel. Sõiduauto Mitsubishi Galant juht, olles vasakpöörde sooritamisel, ei andnud teed vastutulevale Ford Mondeole.
Teisipäev, 23. mai 2000. a.
Kalurid igatsevad Saadjärve angerjat
JAAN LUKAS
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Kas Peipsi pealinn vajab sadamat?
VÄINO KORELA,
Mustvee linnavolikogu saadik
KIRJAD
Perearstid TIIA LÄTT, TERJE PRUUS, SIRJE JÄRVESAAR, MARET PIRNIPUU ja MAIE MÄNNIK
MART AROLD,
endisest Voore vallast
Jõgevamaalased kuulavad enamasti Vikerraadiot või Elmarit
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
AARE KIRNA
MAJANDUS
Töötus, toimetulematus ja vaesus süvenevad
RAIVO SIHVER
Jõgeva valla eelarve valmimisjärgus
RAIVO SIHVER
PEEP LILLEMÄGI
NOORTELISA
B. K.
M. H.
KADI A.
KAIRI KIKAS
M. HÜÜDMA
SPORT
Mustvees mälestatakse laskmise maailmameistrit
100 aastat laskmise maailmameistri Eduard Sereni (Saarepere) sünnist
JAAK VALDRE
Keskkonnateenistus võistles ametkondlikul spordipäeval
ULVI KALVIST
Jõgeva Tähe noortemeeskond saabus Hiiumaalt võiduga
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Lauri Aus, profirattur parimates aastates
JAAN LUKAS
Olavi Hautamäki lahkus igavestele tsikliradadele
“V”
POLITSEIKROONIKA
Varastati bensiini ja koduveini
Mopeedivaras tabati mopeediga sõitmisel
Varastati üle poole tonni liha