Vooremaa
Palamuse sai uue vaatamisväärsuse
Reedest pühapäevani kestnud Palamuse valla päevad olid, nagu ikka, kultuuriürituste ja külalisterohked: viimaseid oli Palamuse sõpruspiirkondadest Alest (Rootsi), Ikaalistest (Soome) ja Cesisest (Läti).
Traditsiooniks hakkab muutuma ka see, et Palamuse saab valla päevade aegu juurde midagi kasulikku või vaatamisväärset. Seekord avati noorteklubi ruumid ja piksepuu. Palamuse noorteklubi asutati mai keskel. Kooskäimiseks andis vald klubile tasuta kasutada endise raamatukoguruumi vanas koolimajas. Vald tasub ka ruumi elektrikulu. Ruumi sisustamiseks said noored Ales tegutseva Palamuse seltsi ühe eestvedaja Bertil Anderssoni vahendusel toetust Lilla Edeti Lions-klubilt. Rootslaste saadetud raha eest osteti muusikakeskus, pehme mööbel ja koristusvahendid. Bertil Andersson ja teised valla päevadele saabunud alelased viibisid ka klubi avamispeol.
Piksepuu avati laupäeval. Palamuse pargi serval maantee ääres seisnud saare purustas välk kaks aastat tagasi. Idee, et puuhiiglase tee äärde turritama jäänud tüve võiks kunstiliselt kujundada, tuli palamuslasele Enno Einbergile pähe siis, kui ta möödunudaastase Paunvere väljanäituse aegu vigursaagijate tööd jälgis. Mõttest sattus vaimustusse ka väljanäitust külastanud raplalannast ettevõtja M. Miilmann. Tema rahalisel toetusel tegi Hiiumaal Kõrgessaares elav saemeister Ivo Mänd mõtte teoks. Mungarüüs piibliga mees, kes puutüveorvast vastu vaatab, on vihje legendile, mille kohaselt valisid Palamuse kiriku ja siis ka aleviku tulevase asupaiga välja kolm Kärkna kloostri munka.
Koos Ikaaliste delegatsiooniga viibis Palamusel Soome haridusministeeriumi koolivalitsuse esindaja Lena Sjöberg. Palamusel on nimelt Ikaaliste rahvaülikooli ja
Pirkanmaa ametikõrgkooli Ikaaliste osakonna abiga plaanis käivitada Soome tüüpi rahvaülikool. Raha selle täiskasvanute koolitusprojekti tarvis taotletakse Soome haridusministeeriumilt. Vaadanud üle kohalikud olud ning kohtunud projektijuht Arne Tegelmanni ja teiste eestvedajatega, pidas Lena Sjöberg projekti perspektiivikaks.
Valla päevade kultuuriprogrammis andsid tooni Ikaaliste koguduse muusikarühm Triangel, kelle vaimuliku muusika kontsert Palamuse kirikus oli üks päevade tipphetki, ning Läti rahvatantsurühm Sadancis ja diskotantsijad. Ent esinemisvõimalus oli ka valla taidlejail. Kõige suuremal hulgal kogunes neid pühapäevasele valla tantsupeole Kaareperre.
Valla päevade spordiprogrammile andis vürtsi Ale kommuuni jalgpallinaiskonna Skepplanda BTK kohalviibimine. Kuigi 15—17aastased rootslannad olid vägagi osavad pallikäsitsejad, ei jõudnud nad paraku eesti poistega võidu joosta. Palamuse Gümnaasiumi poistele kaotasid nad 1:5 ja Tabivere noortevõistkonnale 2:4.
Valla päevade üritusi jätkus peale kolme suurema keskuse — Palamuse, Luua ja Kaarepere ka Kudinale, Pikkjärvele ja Varbeverre.
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Neljapäeval oli linnavolikogu istung. Alates neljapäevast oli kolm päeva avatud linnas õlletelk. Reedel oli noorte kotkaste maleva pidulik koondus organisatsiooni 70. aastapäeva puhul. Eile oli linnavalitsuse istung. Täna peetakse Jõgeva linna pargijooksu neljas etapp. Neljapäeval korraldatakse õpilaslaat Ühisgümnaasiumi ees. Gümnaasiumi trepil antakse trepikontsert. Linnaraamatukogus tehakse neljapäeval kokkuvõtteid omaloomingukonkursist “Betti Alveri jälgedes”. Reedel korraldatakse kaubahalli ees tänavakorvpalli eelmängud. Samal päeval avatakse I Jõgeva linna ja valla kultuuripäevad rongkäiguga Tähe tänavalt linna keskväljakule. Järgnevad kogupereüritus linnavalitsuse ees, muusikaõhtu muusikakoolis, pidu kolmel korrusel kultuurikeskuses jne. Laupäeval jätkuvad kultuuripäevad linna noorimate kodanike vastuvõtuga, spordivõistluste, moeetenduse, kontsertide, tantsuõhtu, kunstioksjoni ja muude üritustega. Pühapäeval lõpetatakse linna ja valla kultuuripäevad linnavalitsuse ees.
Homme on vallavolikogu istung. Neljapäeval korraldatakse Paduvere staadionil valla koolide I—IV klasside õpilastele lastekaitsepäevale pühendatud spordipäev. Reedel annab Jõgeva linna ja valla kultuuripäevade raames Laiuse kirikus kontserdi kammerkoor Credes. Laupäeval on kultuuripäevade erinevad kontserdid Vaimastveres, Laiusel, Kuremaal, Siimustis ja Jõgeval.
Laupäeval peeti I Kasepää valla päeva koos laada ja mitmesuguste kultuuriüritustega.
Täna avatakse Mustvee linna raamatukogus näitus “Trükiseid Jõgevamaast”. Eeloleval laupäeval on Mustvee linna päev, mille kavas on spordi- ja kultuuriüritused lastele ja täiskasvanutele, Anne Veski kontsert kultuurikeskuses jne.
Homme on vallavalitsuse istung. Pühapäeval lõpetatakse Rutikvere kalakasvatuses I Põltsamaa jalgrattaretk sportlike mängudega.
Neljapäeval oli Luua mõisas maavanema vastuvõtt maakonna parimatele aineolümpiaadidel. Reedest kuni pühapäevani korraldati Palamuse valla päevi. Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli möödunud aasta eelarve täitmise aruande kinnitamine, rahvaraamatukogude ja rahvamajade põhimäärus jm. Täna on Luua metsanduskoolis metsakorraldusnõupidamine. Neljapäevast kuni pühapäevani korraldatakse Luual Baltimaade, Soome ja Rootsi metsakoolide kutsevõistlused.
Neljapäeval tähistatakse lastekaitsepäeva Puurmani lasteaias. Puurmani kultuurimaja tähistab neljapäeval lastekaitse päeva judoturniiri, võistluste, mängudega jne. Saduküla kooli saalis peetakse samal päeval laste lauluvõistlust. Reedel on Saduküla kooli üheksanda klassi viimase koolikella päev. Neljapäeval oli vallavalitsuse istung. Reedel on viimase koolikella pidu Pala koolis. Laupäeval korraldab Pala näitering kooli staadionil lastekaitsepäeva tralli. Kavas tsirkus, näomaalingud jm.
Laupäeval sõitsid Põltsamaa muusikakooli viiuldajate ja saksofoniansambel osalema Norras toimuvale IV Euroopa muusikakoolide liidu festivalile Trondheim 2000. Festivali programmi raames antakse kontserte Ski kontserdihallis, Oslo skulptuuride pargis Trondheimi vabaõhumuuseumis ja Kattemi linnas. Laupäeval ja pühapäeval tähistas Põltsamaa kogudus koos Järvenpää, Ilomatsi ja Kangasala koguduste esindajatega koostöö kümnendat aastapäeva. Pühapäeval korraldati lasteaia Mari õues perede spordiüritus “Saabastega kassi sportlikud seiklused”. Eile oli linnavalitsuse istung. Linnavalitsuses avati eile ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi remonditööde I etapi riigihanke pakkumised. Täna on laste aias Mari koolisaatmise pidu. Tänasest kuni neljapäevani korraldatakse Põltsamaa kunstiseltsi päevad lastele. Homme toimub Põltsamaal Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek. Neljapäeval on lossihoovis piirkonna koolide kevadpidukontsert. Reedel on Põltsamaa Ühisgümnaasiumis üheksandate klasside tutipäeva aktus, muusikakoolis korraldatakse vastuvõtukatsed uutele õpilastele. Laupäeval korraldatakse Kingu kaupluse hoovis linnulaata. Pühapäeval algab rattapoe eest Põltsamaa Lions klubi, ajalehe Vali Uudi sed ja rattapoe korraldatud I Põltsamaa jalgrattaretk.
Neljapäeval oli vallavolikogu istung. Laupäeval peeti Adaveres kooli 235. aastapäeva aktus. Eeloleval neljapäeval on Põltsamaa linnavalitsuses linna ja valla ühisarutelu seoses kaugõppekooli Põltsamaa filiaali sulgemisega. Reedel tuleb kokku Lustivere hooldekodu üleandmise komisjon. Laupäeval peetakse Lustivere staadionil Lustivere IV rahvatantsupidu.
Neljapäeval oli vallavolikogu istung. Reedel avati külastajatele Saare mõisa koduloomaaed. Eeloleval neljapäeval on Saare mõisas lastekaitsepäeva üritus “Elu ja teater sinu sees ja ümber”. Kavas on joonistusvõistluse avamine koduloomaaias, lastekaitsepäeva lemmiklooma väljaselgitamine koduloomaaias, ekskursioon Saare mõisas ja Saare järve looduse õpperajal, külas on stuudioteater Minerva.
Eeloleval neljapäeval on H. Elleri nimelise muusikakooli Tabivere filiaali viienda aastapäeva aktus. Reedel antakse vallavalitsuses kätte sünnitunnistused tänavu sündinud kaheksa uue ilmakodaniku vanematele. Laupäeval on Mäe-Mihkli turismitalus maakonna talupidajate perepäev.
Reedel oli vallavolikogu istung. Torma lasteaed Linnutaja tähistas pidulikult oma viieteistkümnendat aastapäeva. Täna on Sadala kooli viienda klassi õpilased ekskursioonil Lõuna-Eestis. Lasteaia ruumides antakse täna pidulikult kätte sünnitunnistused sellel aastal sündinud laste vanematele. Sadala kooli seitsmes klass sõidab homme ekskursioonile Emumäele. Homme on lasteaias Linnutaja maakonna lasteaedade juhatajate ja juhatajate asetäitjate õppepäev. Neljapäeval on lasteaia Linnutaja 16. lennu koolisaatmispidu. Neljapäeval ja reedel lähevad Sadala kooli õpilased ekskursioonile Ida-Virumaale.
ARVAMUS
Lapsed ei taha enam koolis käia
Enamasti on probleemsed lapsed pärit rasketest peredest. Tihti tarvitavad vanemad, kui neid on, ohtrasti alkoholi. Mõningatel juhtudel kasvatavad lapsi vanavanemad või siis päris võõrad pered. Lapsi on igasuguse arenguga, alates nendest, kellel ei oleks hea tahtmise korral õppimisega raskusi ja lõpetades mõningate hälvetega või haigete lastega. Hulkujad on tavaliselt 15—17 aastat vanad, kuid on ka nooremaid, näiteks 12-aastasi.
Sotsiaaltöötajate sõnul on vanemate probleemsete laste hulgas ka alkoholilembeseid poisse ja mitmesuguste ainete, näiteks liimi ja bensiini nuusutajaid.
Jõgeva maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja asetäitja kohusetäitja, humanitaarnõunik Heiki Sildniku sõnul on koolikohustus seadusandlike aktidega reguleeritud. Põhiraskus langeb siin nii lapsevanemale kui ka koolile ja omavalitsusele. Laste algarvestust peetakse nende alalise elukoha järgi. Tihti on rändurite puhul seda raske kindlaks teha, sest sissekirjutust ei nõuta. Vahel aitavad ka valvsad naabrid.
Tooni annavad puberteediealised
Jõgeva alaealiste komisjoni sekretäri Sirle Kursi andmetel arutati komisjonis perioodil juuni 1999 kuni mai 2000 24 õigusrikkumist, 19 noort olid koolikohustuse mittetäitjad. Kurs tunnistab probleemi olemasolu, kuid kõikide puudujate küsimusi ei lahendata nende komisjonis. Ennekõike tegeleb nendega kohalik omavalitsus.
Valla- ja linnavalitsustes räägiti probleemist avameelselt, kuid koolid olid ses osas küllaltki kidakeelsed, erandiks Puurmani Keskkool. Jõgeva maakonna suurima kooli, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul on Põltsamaa piirkonnas päris palju probleemseid lapsi. Tooni annavad puberteediealised noored (VII—IX kl). Kool on tööle võtnud lastekaitsetöötaja, kes sisuliselt tegeleb mittekooliskäivate lastega.
Puurmani valla sotsiaalnõuniku Silvi Kuke sõnul on neil neli tüdrukut ja kuus poissi, kes koolis käia ei taha. Põhjuseks toob ta maaelu üldist allakäiku. Puurmani Keskkooli õppealajuhataja Helmi Päärti sõnul peaksid neli poissi ja neli tüdrukut käima nende koolis. Paljud on tulnud teistest maakondadest ja pärit probleemsetest peredest. Alkoholilembesed vanemad elatuvad tihti juhutöödest. Lapsed on pidanud juba varakult pealt nägema igasuguseid asju, isegi tapmisi. On ka vanemateta lapsi, kes elavad võõrastes peredes. Üks neist peaks käima Orissaare Sanatoorses Internaatkoolis, ta tõsteti koos isaga pärast ema surma Tartu korterist välja ja tuli elama vanaema juurde. Üks poiss, kes peaks Puurmanis neljandas klassis käima, riietub räbalatesse ja kerjab Tartu tänavatel (vt Tartu Postimees nr 99, Kristel Rõss “Puurmani poiss seikleb Emajõelinna tänavatel”).
Paljud probleemsete laste vanemad tulid Helmi Päärti arvates Puurmani Põllumajandusühistusse tööle nendest piirkondadest, kus majandid kõige enne kadusid. Kaks Puurmani valla last peaks käima Saduküla Põhikoolis, üks kuuendas, teine kaheksandas klassis. Esimene on õppealajuhataja Eha Kulla andmetel puudunud alates veebruarist, märtsis käis küll koolis, aga alates aprilli keskpaigast ei ole poissi jälle koolis olnud. Teine poiss ei ole sel poolaastal üldse koolis käinud.
Pala valla vanemsotsiaalspetsialisti Eve Vadi andmetel oli ka neil kolme lapse ga probleeme. Koolidirektori Malle Weinrauchi sõnul käivad need lapsed nüüd koolis.
Aitab Siimusti lastekeskus
Jõgeva lastekaitsespetsialisti Helvi Parvoja sõnul ei täida linnas koolikohustust neli last, neist kolme lapse vanemad on seoses kolimisega hiljuti Jõgevale tulnud. Kui kodus on konflikte näiteks kasuema või -isaga, tullakse vanavanemate või sugulaste juurde elama. Tavaliselt on Helvi Parvoja sõnul kodune olukord mõjutanud lapse iseloomu. Seetõttu ei ole kooli vahetus häid tulemusi andnud. Kaks last saavad peavarju Siimusti lastekeskuses Metsatareke. Juhataja Silvi Moonti sõnul viibivad lapsed turvarühmas kaks kuud, kuni kohus otsustab, mida edasi teha. Moonti sõnul taotletakse Metsatarekesele lastekodu staatust.
Ka Puurmani õppealajuhataja Helmi Päärti arvates peaks maakonnas olema üks lastekodu või kool, kus lapsed oleksid kaitstud kodu halbade mõjude eest. Sirle Kurs ütles, et maakonda on vaja luua internaatkool, kus probleemsed lapsed saaksid nii õppida kui ka elada, ja komisjonil peaks mõjutusvahendina olema võimalus käitumishälvetega lapsi sinna suunata. Heiki Sildniku arvates on üheks võimaluseks moodustada kasvatusraskustega õpilastest eriklasse. “See aga nõuab nii rahalisi vahendeid kui ka erikoolitusega õpetajaid,” teatas ta.
Lastekodu rühmas on kümme last, kelle ülalpidamise maksab kinni riik, ja viis turvarühma last, kelle eest maksab omavalitsus. Lastekodus viibivad Jõgeva linna ja valla ning Tabivere lapsed.
Tartu Teoloogia Akadeemias õppiva Puurmani Keskkooli huvijuhi Aire Kuuse arvates vajavad lapsed hingeabi. “Nad on kui õnnetud ohvrid, varajased täiskasvanud, kellele juba lapseeas on kaela langenud ränk toimetulemise ning otsustamise koorem, mida nad aga kanda ei jaksa. Rahuldamata jäävad ärakuulamisning armastusvajadus, tagajärjeks on trots, agressiivsus ja käitumishälbed.”
RAIVO SIHVER
JUHTKIRI
Peaminister Mart Laari välja käidud uitmõte lisaks haridusministeeriumile ka kultuuri ning põllumajandusministeerium Tartusse kolida pole võibolla just kõige lihvitum, kuid valitsuse üldine kolõvaniseerumisvastane hoiak on igati tervitatav. Iseasi, kas valitsusel ongi erilisi võimalusi linnriigi teket pidurdada.
Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem, ütleb vene vanasõna. Tallinn kui arenenud transpordi ja administratiivkeskus oma tugeva tööstuse, teenindussfääri ja turistidehulgaga on võrreldes Eestimaa ülejäänud nurkadega võrratult paremas seisus. Mõni ime, et haritud, ettevõtlikud ja energilised inimesed üle terve Eesti seostavad oma eneseteostuse ja eelkõige rahateenimisvõimalused just Tallinnaga, seda hoolimata kitsastest elutingimustest, kasvavast kuritegevusest ning stressirohkest keskkonnast. Linnas on rohkem tööd, kõrgemad palgad, ilusamad kontorid ning kuulsamad kultuuriasutused. Tallinnast kirjutavad lehed, räägib raadio ja näitab televisioon, seal elavad kõik Kroonika kangelased ning Toompeal käivad koos meie rahva parimad pojad ja tütred. Näib, et 30 kilomeetri kaugusel linna piirist lõpeb tsivilisatsioon ning algab eksootika.
Ühe linna ülepaisutamine tekitab probleeme nii Tallinnale kui ka riigile. Elanike ja rikkuste kontsentreerumine soosib kuritegevust ja sotsiaalseid probleeme, võimu ja ametnike kontsentreerumine soosib ringkäendust ja korruptsiooni. Majanduse, transpordi, administratsiooni ja inimeste koondumisega ühte suurde keskusesse on hädas ka paljud teised maailma riigid ning katseid võimuaparaati mujale viia või vähemalt hajutada on samuti tehtud. Brasiilia, Elevandiluuranniku ja veel mõnede riikide kogemused näitavad, et loodetud tulemust pole siiski saavutatud.
Regionaalne areng ei sõltu ühe või teise riigiasutuse ümberpaigutamisest, vaid nendest inimestest, kes võtavad endale pähe, et õnn ja rikkus ei pea neid ootama tingimata Tallinnas või Silicon Valley’s, vaid nimelt seal, kus nad parasjagu elavad ja töötavad, ning nende endi jõu ja tarkuse läbi. Olgu selleks kohaks siis Jõgeva, Põltsamaa või Pala.
AARE KIRNA
Raadio Sky Pluss teeb politsei elu kergeks
Hiljutisel telefoniküsitlusel vastas ka üks Jõgevamaa konstaabel. Kuna küsitlus käis raadiote kohta, siis tuli jutuks igivana asi, nimelt Sky Plussi komme teatada telefonikõnede põhjal, kus asuvad kiirust piiravad politseinikud. Kunagi oli nimelt probleem, et politsei nurises ja ähvardas raadio sellise teguviisi eest kohtusse kaevata. Nüüdseks on küll kära vaibunud, kuid küsisin politseiniku käest, kas korravalvurid on ikka veel tigedad raadio peale “reeturliku” tegevuse pärast.
“Oh, mis te nüüd!” vastas konstaabel. “See raadio teeb meie töö hoopis lihtsamaks. Kuna peale koondamist ei ole meil võimalust enam igale poole mõõtma minna, siis teeme hoopis ratsi. Helistame anonüümselt raadiosse ja teatame, et mingil lõigul on sinisetriibulist autot märgata. Kuigi me ise kohale ei lähe, on kindel, et varsti, peale väljakuulutamist, võtab enamik kärusid seal hoo maha ja nii päris pikalt. Nii et kasu missugune.”
Nii võib kujutleda, kuidas ajal, kui politsei tegeleb hoopis muude asjadega kuskil kaugel, näiteks itsitavad pihku, jõllitavad närvis autojuhid desinformatsiooniga mürgitatud teelõigul paaniliselt iga põõsast ja jätavad heaga gaasipedaali mõneks ajaks rahule. Jõudu, Sky Pluss!
MARGUS KIIS
Teisipäeval, 16. mail käis Männimäe Lasteaed-Algkooli Iva klass ekskursioonil Jõgevamaal. Meie giid oli Asta Paeveer. Suur tänu selle kogemuse eest, mis Te meile andsite. Saime tõesti palju teada Jõgeva ja teiste kohtade ajaloost.
Palamusel oli meie giidiks Vaike Lapp. Ka Teile suur tänu, sest rääkisite äärmiselt huvitavalt “Kevade” tegelaste kohta.
LIISU ARUMÄE,
Männimäe Lasteaed-Algkooli IVa klass
MAJANDUS
Millega tegeleb Jõgeva maavalitsuse majandusosakond
Rahvas seostab majandusosakonna tegevust põllumajandusega. Osakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul tegeldi siin tõesti sellega, näiteks külviaruanded jne, ning jaotati ka teraviljatoetust. Põllumajanduse pool, sealhulgas teraviljatoetus, on läinud maaparandusbüroo haldusalasse. Käesolevast aastast ei ole ka kapitalitoetust. Raha on riigieelarves olemas, kuid puudub Eurooopa osa.
Osakonna ülesanded on muutunud ja põllumajandusosast on järele jäänud ainult põllumajanduse nõustamise koordineerimine ja nõustamislepingute riigipoolse finantseerimise korraldamine. Individuaalset nõustamist annavad atesteeritud konsulendid äriregistrisse kantud või maksuametis registreeritud tootjaile. Finantseeritakse tehtud töid. 1998. a sõlmiti 177 individuaalse nõustamise lepet kogumak sumusega 404 500 krooni, 1999. aastal 143 lepet summas 361 000 krooni. Grupi- ja suuremate projektide nõustamise raha on aga limiteeritud. Käesoleval aastal on selleks eraldatud vastavalt 20 000 ja 67 000 krooni.
Teiseks suureks ülesandeks on maakonna sisese bussiliikluse korraldamine. Selleks, et inimesed sõita saaksid, hoiab riik piletite hinda madalal ja doteerib bussiliiklust 3,3 miljoni krooniga. Õpilaste sõidukulude osaliseks kompenseerimiseks eraldati eelmisel aastal riigieelarvest 2,4 miljonit krooni. Selleks aastaks on ette nähtud 2,8 miljonit krooni.
Majandusosakond korraldab ka maakonna bussiliinide konkursse, mille tulemusena antakse välja liiniload. 1. oktoobrist kehtima hakkava seaduse järgi tuleb maakonnaliine teenindavatele bussiettevõtetele lisaks liiniloale väljastada veel tegevusluba ja sõidukaart. Lubade väljastamise komisjoni koosseisu kuuluvad ka omavalitsuste esindajad.
Rongide sõidugraafikute sobitamine bussiliiklusega tekitab Jõgevamaal probleeme. Ronge tahetakse vähemaks võtta. Jõgeva ja Tartu vahelisel marsruudil reisib palju inimesi, sest rahvast käib tööle Jõgevalt Tartusse ja vastupidi.
Meie piirkonnas kuuluvad ainult reisirongid Edelaraudteele. Kogu infrastruktuur (rööpad, pöörangud, side ja jaamad) on aga Eesti Raudtee omad. “Eesti Raudteel on soodsam, kui reisironge sõidab vähem, sest siis saab vabamalt liinile panna kaubaronge. Viimaseid eelistatakse, sest need toovad raha sisse nii omanikele kui ka maksude näol riigile,” arvab Jaan Aiaots.
Riiklikku ehitusjärelevalvet teostatakse riigieelarvest rahastatavatel objektidel, näiteks Siimusti kool, Põltsamaa tuletõrjedepoo jne. Majandusosakonna ülesannete hulka kuulub ka riigi (majavalitsuse) hallatavate hoonete probleemistik. Peremeheta vara toimingud läbivad Riigikogu majanduskomisjoni. Praegu tegeldakse riigi bilansis olevate hoonete haldamisega. Riigivara küsimuste otsustamiseks on moodustatud viieliikmeline komisjon.
Üheks suunaks on koostöö organiseerimine Eesti Energia, maavalitsuste ja tootjate esindajatega. Samuti tehakse koostööd omavalitsustega ja ministeeriumidega (teede ja side-, põllumajandus- ja majandusministeerium). Uued ülesanded tulevad
haldusreformi ettevalmistamisest. Erilise tähelepanu all on kogu infrastruktuuriga seotud probleemistik.
RAIVO SIHVER
Linnapead ja vallavanemad käisid koolitusreisil Saksamaal
13.—20. maini viibisid Jõgeva maakonna linnapead ja vallavanemad koolitusreisil Schleswig-Holsteini liidumaal. Osales ka maavanem Margus Oro ja Riigikogu liige Meelis Paavel. Kutsujaks oli Saksamaa Põhja-Elbe Kirikuvalitsus.
Suhted said alguse 8—10 aasta tagustest Gardingi ja Palamuse kirikukoguduste vahelistest kontaktidest ning arenesid hiljem maakonnatasandini välja.
“Kohapealsed kulud kattis enamuses Põhja-Elbe kirikuringkond. Lennukiga edasitagasi sõidukulud (ligi 70 000 krooni) ja tõlgikulud (5000 krooni) tulid eelarvega ette nähtud omavalitsuste liidu ühisürituste vahenditest. Reisikindlustus ja osa kohapealsetest kulutustest jäid osalejate endi kanda,” teatas Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevdirektor Ants Orgulas.
Pajusi vallavanema Heldur Lääne sõnul kohtusid nad paljude omavalitsustega, mis on väga eripalgelised ja eri suurusega. Kõige väiksemas Schleswig-Holsteini vallas elab 12 inimest. Otsustajaks on küla üldkoosolek, kes valib vallavanema õigustes külavanema. Jõgevamaa omavalitsuste delegatsioon külastas valda Hooge laiul, kus elab 110 inimest ja tegutseb 18 õpilase ning kahe õpetajaga kool.
Kuni 2000 elanikuga valdades ei maksta vallavanemale palka, vaid kompensatsiooni ülesannete täitmise eest (300—1500 marka kuus). Samas on neil iseseisev eelarve. Volikogu otsustest lähtuvalt tellitakse lepingute alusel korralduslikud tööd Amti juurde moodustatud kantseleist. Amt on kohalike omavalitsuste organisatsioon, kuhu kuuluvad kõik vallavanemad ja seda juhib volikogu.
Konkreetset teenust inimestele osutavad mitmesugused organisatsioonid. Sotsiaalhoolduse ja lasteaedade korraldamisel on väga suur osa kirikul. Koolide tegevust korraldavad koolide liidud.
Jõgevamaa omavalitsusliidu juhid külastasid avaliku teenistuse ametnike koolitamise õppeasutust Bordesholmis, kus kohtuti kooli direktori Dietrich Loerberiga. Õppeasutus valmistab ette ametnikke riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele, kirikuorganisatsioonidele ja lepingu alusel ka teistele organisatsioonidele. Kooli võetakse õpilasi, valdavalt reaalkooli lõpetanuid, kohalike omavalitsuste suunamise alusel. Lõpetanutest 20% saavad koheselt tööd ja 60% teatud lepingulistel tingimustel (tähtajaliselt jne).
“Kuna kool tegeleb ka täiendõppega, on nad valmis vastu võtma mõnele meie valitud kursusele 3—4 meie maakonna inimest. Kool võtaks enda kanda koolitus- ja majutuskulud, kirikuamet toitlustus ja transpordikulud,” sõnas Orgulas.
Kuna ka Jõgeva maakonnas nähakse põllumajandusele alternatiivi turismis, tutvuti
lisaks turismitaludele veel turismialase töökorraldusega Molfsee vabaõhumuuseumis ja Schleswig-Holsteini Mõõnamere rahvuspargis. Ühes turismitalus tehti pakkumine, et nad võtaks hea meelega Jõgevamaalt suveks tööle praktikandi, kes tegeleks külastajate vastuvõtuga.
Tunti huvi, kuidas on organiseeritud koostöö valitsusväliste organisatsioonidega ehk kolmanda sektoriga. Evangeelsel luterlikul kirikul on Saksamaal ses osas suured kogemused, eelkõige sotsiaalküsimuste lahendamisel. Seetõttu osalesid kohtumistel tihti kohalikud pastorid või kirikuõpetajad. Ants Orgulase andmetel saatis neid pidevalt Põhja-Elbe kirikuameti tegevjuht Henning Kramer. Pikemad vestlused toimusid piiskoppide Karl Ludwig Kohlwagega ja Christian Knuthiga. Vestlustes puudutati kiriku osa riigis ja elanike teenindamisel, samuti koostööd kohalike omavalitsustega ning osalemist inimlike käitumisnormide kujundamisel. Sakslased tundsid ka huvi, kuidas nad saaksid aidata Eestit arengu kindlustamisel.
Kõikidel kohtumistel oli läbivaks teemaks meil kavandatav haldusreformi temaatika. Saksamaal on igas liidumaas need küsimused täiesti erinevalt lahendatud. Õppustel oli väga suur osa aruteludel, mis viidi läbi küsimuste-vastuste vormis.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Tundmatud objektid ehk ufod on meedias kuum teema olnud alates aastast 1947. Kuigi esimene meediasse jõudnud lugu oli Kenneth Arnoldi nimelise harrastuslenduri ufovaatlus, võib esimeseks tõeliseks juhtumiks nimetada Roswelli intsidenti. Sellest juhtumist alates hakkasid kehtima kõik need mängureeglid, mis tänapäevalgi olemas on: sõjaväe osalus, salastatus, ähvardused ja ka ufoloogide kirg neist läbi murda.
Väidetavalt on avastatud andmeid ufode Maa-külastustest isegi nii varajastest aegadest nagu 5000 aastat e. Kr. Paljudesse kultuuridesse on need külastused jätnud tugevad jäljed. Sellised on näiteks Sumeri, India ja Peruu indiaanlaste kultuurid. Sumeri kiilkirjad näivad viitavat taevast tulnud jumalatele, kes lendasid mingite kummaliste lennuvahenditega ja aitasid inimesi tehnoloogiliselt.
Kahtlast juttu võib lugeda ka sumeri eeposest Gilgameshist, kus peategelased lendavad ringi “pronksist kotkastega” ja veel nii kõrgel, et “suurt merd” ehk ookeani enam näha ei ole. Samuti olevat sumeri kivitahvlitelt välja loetud perfektne päikesesüsteemi mudel, mis muu hulgas sisaldab planeeti Pluuto. Pluuto aga avastati alles 20. sajandi alguses!
India kultuuriteadlased avastasid alles üsna hiljuti terve teose, mille esialgsete tõlgenduste kohaselt kasutanud iidsed radžad samuti kettakujulisi lennumasinaid, mis olid vastavalt kasutusaladele jaotatud kohalikeks, kontinentidevahelisteks ja kosmosereisideks sobivateks. Peruu indiaanlased on aga üle kogu maailma tuntud tänu oma kividest laotud vallidele, mis on kuni kümme kilomeetrit pikad ja moodustavad inimeste ja loomade ning putukate kujutisi. Selge on igatahes see, et sääraseid kujundeid sai sellisel kujul valmistada vaid keegi, kel oli võimalus oma kätetööd kuskilt kõrgelt vaadata — need vallid on lihtsalt vallid, kuni neid saab näha vähemalt kilomeetri kõrguselt. Tõendeid paistab igatahes olevat piisavalt.
Ufod ei ole üllataval kombel sugugi harv nähtus. Neid nähakse kõikjal, kaasa arvatud näiteks sellistes kohtades nagu suurlinnad New Mexico ja isegi New York, kusjuures nähtusel on sageli sadu tunnistajaid. Selliseid vaatlusi on väga raske fabritseerituteks tunnistada, lisaks leidub saja inimese hulgas tavaliselt ikka mõni, kellel on oidu fotokaga paar pilti teha või isegi asi videole võtta.
Ufo kui nähtus on üpris sage ka Eestis. Võiks lausa öelda, et Eesti on üks kõige anomaalsemaid kohti maailmas. Seda on näha ka sellest, et kui trükkida NETI otsingumootorisse päring ufo, visatakse ette ligi 300 vastust. Neist umbes kümme on lingid korralikele saitidele või siis päris saidid. Parim eestikeelne sait oli Majestetic-12, mis sisaldab juhtumite kirjeldusi, pilte, jutukat, videolõike ja netiajakirja The Object.
Meie loole paneb tugeva punkti teadmine, et ka Jõgevat võib nüüdsest lugeda nende linnade hulka, millest on märgatud üle lendamas ufot. Need, kes veel asjast midagi ei tea, võivad lugeda 18. mai Vooremaa uudisteveergu. Kes seda ei usu, noh, jumal nendega... The truth is out there.
AHTI TAMM
Kas tahaksite, et ufod teid külastaksid ja saaksite teada universumi saladusi?
Triinu (19): “Jah, ikka tahaks — põnevus ja uudishimu.”
Taavi (15): “Jah… huvi pärast!”
Koidula (53): “Ei, ei tahaks, ei teagi, miks. See on minu meelest nii kohutav, kole.”
Virge (18): “Jah, muidugi. Huvitav on ikka, ma arvan.”
Ülle (31): “Üldiselt suhtun sellisesse asja positiivselt. Kas just soovin seda, aga kui juhus on, oleks päris huvitav kogemus.”
Janek (22): “Ei taha! Mis neist ikka siia vaja on, isegi on hea elu!”
On öö. Pime. Tuul puhub kõvasti. Taamal lööb välku. Ja siis järsku lööb taevas üleni valgeks. Helendav ovaalne objekt lendab hääletult risti üle taeva. Ja kaob puude varju või mäe taha...
Selline on tavalisim ufovaatlus, mida leiame raamatutest, telekast, filmidest, arvutimängudest. See on juba nii klišeeks muutunud, et kui keegi tulekski ja räägiks teile midagi säärast, kahtlustaksite te tal kõigepealt kaugelearenenud joomatõve või midagi veel hullemat. Seejärel küsiksite ettevaatlikult, ega too tüüp teile juhuslikult ei valeta — no nii naljasaamise eesmärgil või midagi sarnast. Ja kui tüüp näitaks tsipakenegi kahtlust välja, oleks lugu teie jaoks lõppenud. Sa nägid seda kindlasti unes! Sa vaatasid eile õhtul liiga hilja mingit ulmekat! Sa oled arvuti taga istumisest lolliks läinud! Ja vaene tüüp kahtlekski endas sedavõrd, et nõustuks ilmselt teiega ja tunnistaks, et vajab puhkust ja et see kõik tuleb kindlasti närvidest.
Kes teab, kui palju on säärase stsenaariumi järgi käitutud. Ja käitutakse veel. Kogu hingest püütakse endale selgeks teha, et see on võimatu, mingi jamps, me oleme oma universumis üksinda, me oleme kõige targemad, võimsamad, meid ei ähvarda miski tundmatu, mida ei saaks viimases hädas kasvõi ilmastikufenomenina tõlgendada. Ja et kui keegi üldse mingit kahtlast elu teistel planeetidel avastab, oleme need kindlasti meie. Ja et avastatud elu intelligentsusaste on meie omast kindlasti kõvasti väiksem. Ja nii me elame oma väikeseid kitsalt piiritletud elusid nagu pehmes kookonis, mis koosneb kõiketapvast skeptilisusest.
Sest nii on nähtavasti lihtsam kui uskuda millessegi totaalselt uude ja mõningaid sügavalt juurdunud dogmasid ümberlükkavasse fakti. Siinjuures maksaks meenutada, millist uskumatusetormi tekitasid esimesed teated kivistunud dinosauruste skelettide leidmisest kirikuringkondades — mõned kirikuringkonnad ei tunnista siiani dinosauruste kunagist eksistentsi, Darwini evolutsiooniteooriast rääkimata.
AHTI TAMM
KIRJAD
9. mai ajalehest leidsin oma foto, kus kirjas, nagu oleksin volbriööl nõiarohtudega kaubelnud. Teile teadmiseks, et nõiarohtu pakkusin rahvale Elistvere päkapikumaal. Uued rohud veel valmivad, läheb veel aega. Volbriööl lõin tantsu Maarja rahvamaja juhatajaga. Hiljem sai lõkke ääres sajatusi, pajatusi lugeda. Nii et ei mingit kauplemist.
Volbriööks olen juukseid lõiganud ja ajaga sammu pidades neid veidi blondeerinud. Kes ei tahaks kevadel noorem välja näha?
Vot nii!
Tervitusi Kreizy toimetusele!
INGRID G.
SPORT
Torma korvpallipoistel oli hea hooaeg
Torma korvpallipoiste edu kale hooajale kujunesid ilusaks lõpetuseks kaks viimast turniiri. Nimelt saavutati Haapsalus peetud mini-Reeboki turniiril hõbeme dal, C-klassi poisid aga lõpetasid hooaja Helsingis, kust nad tõid esikoha.
Neid kaht saavutust võib Torma spordiklubi lugeda kahtlemata kogu hooaja tublimate tulemuste hulka, mil lele lisandub kindlasti teine koht Eesti meistrivõistlustel minikorvpallis ning C-klassi poiste kolmas koht Eesti meistrivõistlustel aprilli esimesel nädalavahetusel. Jõgeva spordiliidu Kalju esimehe Uno Valdmetsa kinnitusel on Torma spordiklubi üks parimaid Jõgevamaal, lühikese aja jooksul on saavutatud silmapaistvaid tulemusi. Märkimisväärseks peab ta eriti spordiklubi juhi Raivo Tralla oskuslikult planeeritud treeningutegevust ja ka organiseerimistööd ümbruskonna spordielu korraldamisel.
Kaks toredat kingitust
Raivo Tralla loeb lõppenud hooaega suhteliselt raskeks ja töörohkeks ning peab kahte viimast tulemust otsekui toredaks kingituseks nii iseenesele kui ka poistele.
“Nooremate poiste pääsemisest finaalturniirile oli hea meel. Poolfinaalis Tallinnas Kristiine spordikoolis võitsime Lasnamäe spordikooli. Finaalis kaotasime Tiit Soku korvpallikoolile. See oli igati väärikas hõbemedal, aga poisid võttis see kaotus siiski tujust ära, suurlinn lõi jalad alt. Nüüd Haapsalu turniiril kaotasime Tiit Soku poistele küll uuesti, aga nad nägid meie võitmisega seekord päris tõsist vaeva,” ütles Raivo Tralla.
Helsingisse kutsus Torma C-klassi poisse võistlema sealne klubi Torpiat Pojat, kes on Soomes tuntud ühe tugevama klubina ning meist rivõistlustel alati edukas olnud. Seal peetud turniiril õnnestus Torma poistel tulla võitjaks. Torpiat Pojat võistlesid mullu oktoobrikuus Mustvees, kus neile väga meeldis ning kuhu nad tahavad uuesti tagasi tulla. “Helsingi võistlus jättis meile väga hea mulje. See oli hästi organiseeritud ning juba saalid olid omaette vaatamisväärsus,” avaldas Raivo Tralla heameelt.
Rahvusvaheline suhtlemine
Peale erinevate võistluste Eestimaa pinnal on Torma korvpallipoisid osalenud välisturniiridel veel Lätis, Peterburis jm. Torma spordiklubil on olnud suur osa Mustvee tutvustamiselgi. Eeloleval suvel on Torma spordiklubi korraldada ka vabariiklik tänavakorvpalli etapp Mustvees juulikuus, rahvusvaheline noorteturniir Mustvee Cup 2000 septembrikuus jne.
Meeldiv koostöö on Raivo Tralla sõnul kujunenud Jaan Rahukülaga ning Mustvee linnavalitsusega eesotsas Pavel Kostrominiga ja muidugi Torma vallavalitsusega. Hooaja lõpus korraldas Torma vallavanem Mati Kepp korvpallipoistele tänutäheks piduliku vastuvõtu.
Juunis alustatakse traditsiooniliste suvelaagritega. 14. juunil tulevad laagrisse kõige väiksemad, 26. juunil aga oodatakse suuremaid. Seekordki on teretulnud spordipoisid mujalt maakonnast (tel 250 51 599, Raivo Tralla). Osalema on kindlalt lubatud tulla Peterburist, tõenäoliselt tullakse ka Moskvast ja Lätimaalt.
VAIKE KÄOSAAR
Ujumishooaeg lõppes tordisöömisega
Laupäeval lõpetati Kuremaa ujulas siseujumishooaeg. Hooaja lõpuvõistlusel tegid kaasa põhiliselt kohalikud noored. Võistluse korraldas kohalik ujumisaktiiv eesotsas Andres Lippuriga, auhinnad pani välja Kuremaa ujula.
Võisteldi kahel distantsil: 25 ja 100 meetri vabaujumises. 1990. a sündinud ja nooremad tegid kaasa ainult lühemal distantsil. Tüdrukuid võistles üks — Kaidi Jõgi — ja tema oli siis ka kiireim.
Poiste esikolmikusse mahtusid Kaido Jõgi, Andrei Vassiljev ja Mihkel Manguse. 1988—1989 sündinud poistest olid lühemal distantsil kiireimad Pentti Orav, Tanel Kolberg ja Jaagup Truusalu, pikemal distantsil Pentti Orav, Tanel Kolberg ja Jako Lippur. Tüdrukuid selles vanuseklassis ei võistelnud.
1986—1987 sündinud tüdrukute esikolmik oli mõlemal distantsil sama: Irina Zaitseva, Alina Mihhailova ja Triinu Keskküla. Ainuke selles vanuseklassis kaasa teinud poiss — Argo Vahter — ujus vaid lühema distantsi.
1984—1985 sündinud neiud Angela Baida ja Ester Oras lõpetasid lühema distantsi täpselt ühe ajaga, pikemal oli Ester Oras kiirem. Poiste esikolmik püsis mõlemal distantsil muutumatu: Andres Keske, Dmitri Anton ja Jaanis Tihane. Kõige vanemas vanuserühmas (1981 sündinud ja vanemad) oli naistest lühemal distantsil kiireim Kaie Truusalu Ülle Jagomäe ees, pikema distantsi tegi ainsana kaasa Diana Palumäe. Meeste esikolmik oli taas mõlemal distantsil sama: Mart Jagomägi, Heiki Kobar ja Aleksandr Vassiljev.
Peale tõsiste ujumisheitluste toimus kummimadratsiralli ja laste veetormamise võistlus väikeses basseinis. Esikolmikusse jõudnud võistlejatel aitasid ujumisrajal kaotatud energiat kompenseerida magusad auhinnad: Pritsoni Pagari tordid.
Kuna auhindu jätkus väga paljudesse Kuremaa peredesse (mõnesse isegi mitu), siis võib arvata, et ujumisvõistlus kasvas üle koduseks tordisöömisvõistluseks. Kuigi teataval määral alustati auhindade hävitamist juba riietusruumides.
Hooaja lõpuvõistlusel kirja saadud ajad on heaks tähiseks, mille järgi sügisel, pärast nö välihooaega taas vormi testida. Eeloleval laupäeval võistlevad Kuremaa ujulas viievõistlejad: seal toimub veteranide Euroopa meistrivõistluste ujumisetapp (teised alad sooritatakse Tartus). Pärast seda lastakse suur bassein tühjaks, pere-, privaat- ja aurusaun koos lastebasseiniga jäävad aga ka suveks huviliste käsutusse.
RIINAMÄGI
MITMESUGUST
Kasepää vallapäev möödus sportlikult ja lõbusalt
Möödunud laupäeval Peipsi järve kaldal Kasepääl esmakordselt toimunud vallapäeval elati kaasa isetegevuslaste kontserdile, võisteldi rahvalikes sportmängudes ning kasutati lihtsalt ilusat päeva lõõgastumiseks.
Kasepää vallapäeval osalejad lähemalt ja kaugemalt kogunesid laupäeva hommikuks ürituse toimumispaika Raja kooli staadionile. “Kasepää kandi rahvas on ikka suutnud toime tulla oma töökuse ja visadusega,” ütles avakõnes vallavanem Jüri Vooder, kes soovis, et igaüks leiaks vallapäevas enda jaoks midagi meeldivat. Venekeelse tervituskõne pidas vallavolikogu esimees Anatoli Bõstrov. Vallapäeva juhtis Kasepää vallalehe toimetaja ja vallavalitsuse töötaja Ülle Säälik. Avakontserdil tantsisid naisrahvatantsijad Voorelt, lõunatunnil pakkus muusikalist vaheldust Mustvee I Keskkooli tütarlaste ansambel. Mõnusaid ja teravmeelseid naljapalu esitas Kaarel Tuvike Tartumaalt. Lapsi lõbustas Ummi tsirkus Kesk-Eestist.
Nii täiskasvanud kui ka lapsed osalesid vallapäeval erinevatel võistlustel. Kalaroogade valmistamise konkursi žüriis olid ka Riigikogu liige Villu Reiljan, maavanem Margus Oro, Kasepäält pärit ettevõtja Jüri Kraft, Eesti Panga ekspresident Vahur Kraft, kelle vanematekodu asub Kasepääl, ning kohaliku omavalitsuse esindajad. Parimaks tunnistati Metsaküla elaniku Riina Müürsepa tehtud ahvenarullid safranikastmes.
Lastele mõeldud aaretejahil tuli esimeseks võistkond Kolmikud koosseisus Tiia Popkova, Liina Laumets ja Maili Vooder. Aaretejahil tuli korjata ka tühje plastikpudeleid, mistõttu ümbrus märgatavalt puhtamaks sai. Viktoriinis võrdlesid oma teadmisi viis võistkonda. Võitjaks osutunud naiskonnas Metsaküla neiud olid Elvi Staub, Külli Anijago, Loore Anijago, Liia Vetemäe ja Lagle Vetemäe.
Palju elevust tekitas ka kalurisääriku viskamine, kus tüdrukutest sai esikoha Maria-Lisbet Kaitsa, poistest Andrei Bõstrov, naistest Aivi Kõiv ja meestest Toomas Annuk. Kaluripaadi vedamise võistlusel osutus kõige tugevamaks Kasepää valla noorte meeste võistkond Vandid.
Vallapäeval jätkus aega ka tõsisemate teemade käsitlemiseks. Jüri Kraft toonitas oma tervituskõnes ja kuluaarivestlustes vajadust leida rahasummad, mis võimaldaks lõpetada remonditööd Kasepää rahvamajas. Kasepää rahvamaja remondib AS Cobra Grupp ning tööde lõpetamiseks kuluks 740 000 krooni.
“Vallapäeval on piisavalt rahvast ja toredaid pidusid on meie kandis peetud mõnel teiselgi korral,” märkis Kasepää elanik Ilse Kask.
“Usutavasti kujuneb valla päevast traditsioon,” ütlesid Vooremaale vallavanem Jüri Vooder ja vallavolikogu esimees Anatoli Bõstrov. “Kasepää vallas on 1485 elanikku. Mõnes mõttes on meie kandis lihtsamgi toime tulla kui teistes Eestimaa paikades, sest inimestele pakub tööd kalapüük ja kurgikasvatus,” lisasid nad.
Vallapäevale kutsutud külalised tutvusid ka ettevõtetega Omedu rand ja Peipsi kalatööstus ning külastasid Raja vanausuliste kloostrit, kus vallavanem Jüri Vooder
andis koguduse vanem Zosima Jotkinile üle vallavalitsuse kingituse — nahkköites külalisteraamatu.
JAAN LUKAS
Möödunud reede lõunase tormi tõttu langesid puud teele Torma vallas Võtikvere külas, Pajusi vallas Kalana külas ja Jõgeva linnas, Tartu maantee ääres.
Kella 13 paiku oli Jõgevamaal rivist väljas 53 trafopunkti. Madalpingeliinidel oli Mustvees rikkeid 15, Jõgeval 5 ja Põltsamaal 25, teatas maakonnalehele ASi Eesti Energia Tartumaa Elekter Jõgeva jaoskonna valvedispetšer Jaan Kipper.
ASi Eesti Telefon Jõgevamaa esinduse juhataja Jevgeni Blinnikovi teatel neil olulisi kahjustusi ei olnud.
RAIVO SIHVER
Käsigranaat Laiuse vana koolimaja pööningul
Eelmisel neljapäeval leiti Laiuse vana koolimaja pööningult käsigranaat.
Eelmisel nädalal alustati Laiuse vana koolimaja, kuhu kavatseb kolida aleviku lasteaed, rekonstrueerimist. Aktsiaselts Jõgeva Ehitus peaks majale noorenduskuuri tegemisega saama hakkama oktoobri lõpuks. Neljapäeva hommikupoole jäeti töö aga mõneks ajaks seisma: ehitusmees Jaanus leidis maja pööningult lõhkekeha. Tartust kohale kutsutud demineerijad tegid kindlaks, et tegemist on RGB33 tüüpi detonaatorita käsigranaadiga.
Nädal varem käisid päästekompanii demineerijad Tabivere vallas Voldis, kus leiti 105 mm kildmürsk ja kolmekilone lennukipomm.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Pikknurme metskonnast on avaldatud, et metskonna Põltsamaa valla territooriumil asuva metsakvartali 48 pealt varastati küttepuid. Ära oli viidud 50 tm kolme meetri pikkuseid haavapuupakke. Metskond hindab kahju 6000 kroonile.
Murti sisse Kaarepere kauplusesse
Ööl vastu neljapäeva murti sisse Kaareperes Jõgeva Majandusühistu kauplusesse. Kurjategija lõhkus ukselukud. Enne kella poolt ühte sisse murdnud varas ei olnud poes kaua. Põhiliselt haaras ta kaasa alkoholi ja toiduaineid.
Vaiatus varastati elektriliini
Läinud nädalal laekus Eesti Energia AS Tartumaa Elektrilt kirjalik avaldus, et nende teeninduspiirkonnas Torma vallas Vaiatus on varastatud elektri õhuliini. Varastati kahesugust liinijuhet, kokku viis mastivahet ja varastatud metalli kogukaal on 85 kg. Saadud kahjuks hinnatakse 5325 krooni.
Ebaseaduslikult raiutud mets varastatud
On ilmnenud, et Palamuse vallas Visusti külas tehti 1999. aasta sügisel ebaseaduslikku metsaraiet Mäelttoa 38 maaüksuselt. Kokku on nüüdseks varastatud 677 tm puitu. Teoga on looduskeskkond saanud kahju ligi 500 000 krooni ulatuses, materiaalne kahju küünib üle 222 000 kooni.
Rääbisel varastati puid laoplatsilt
Ajavahemikul 15.—17. maini on puiduvargus toimunud ka Torma vallas Rääbisel. Viljandlasest omaniku kinnistu laoplatsilt on varastatud 60 tm paberipuud. Pool sellest oli kase, pool kuusepaberipuu. Avaldaja hindab saadud kahju 14 500 kroonile.
Murti sisse Tabivere Keskkooli sööklasse
Ööl vastu esmaspäeva murti Tabiveres sisse keskkooli söökla ruumidesse. Varas pääses sisse läbi akna. Arvatavalt katsetas kurjategija avada ühte akent, avastas siis aga kõrval riivistamata kokkulükatud akna ja pääses sisse sealt kaudu. Varastatud on toiduaineid ja mõned sööginõud, eelistatult seda, mis lihtsam kaasa viia.
Varastatud õlle joojale esitati süüdistus
Uurija on esitanud süüdistuse KrK § 203 lg 1 järgi ühele naisisikule Pajusi vallast. Süüdistus seisneb teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamises, edasitoimetamises, hoidmises või turustamises. Antud juhul jõi naine ära kaks õlut, mille kohta ta teadis kindlalt, et need on saadud varguse teel. Süüdlast seesuguses kuriteos ähvardab kriminaalkorras kas rahatrahv, arest või vabadusekaotus kuni üks aasta. Kui isik peaks tegelema sellega süstemaatiliselt, on maksimumkaristuseks vabaduskaotus kuni kaks aastat. Samasuguse tegevuse eest aga suures ulatuses on karistuseks arest või kinniistumine kuni kolm aastat.
Läinud nädalal registreeriti maakonnas 13 salajast ja üks avalik vargus, üks ebaseaduslik metsaraie, kolm varguse läbi soetatud vara omandamist, kus omandaja teadis, et vara on saadud varguse teel jne. Esimese astme kuritegusid polnud ja õnneks pole neid esinenud tervel maikuul. Ka ei juhtunud läinud nädalal ainsatki inimese hukkumise või vigastada saamisega liiklusõnnetust.
Kuritegevuse poolelt kokkuvõetuna olid möödunud ja ülemöödunud nädalad kuriteovaesemad kui neile eelnenud nädalad, sealhulgas ka alumiiniumivarguste poolest.
Avaliku korra rikkumisi pisihuligaansuse, kodus skandaalitsemise või avalikku kohta joobnuna ilmumise näol oli 12. Ka mitmepäevane õllepidu Jõgeval ei toonud
kaasa õiguserikkumisi. Liikluseeskirja rikkujaid peeti kinni 78, neist kuus olid joobnud mootorsõidukijuhid ja kahel sellisel juhil polnud esitada juhitunnistust.
Teispäev, 30. mai 2000. a.
Palamuse sai uue vaatamisväärsuse
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
ARVAMUS
Lapsed ei taha enam koolis käia
RAIVO SIHVER
JUHTKIRI
AARE KIRNA
Raadio Sky Pluss teeb politsei elu kergeks
MARGUS KIIS
LIISU ARUMÄE,
Männimäe Lasteaed-Algkooli IVa klass
MAJANDUS
Millega tegeleb Jõgeva maavalitsuse majandusosakond
RAIVO SIHVER
Linnapead ja vallavanemad käisid koolitusreisil Saksamaal
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
AHTI TAMM
Kas tahaksite, et ufod teid külastaksid ja saaksite teada universumi saladusi?
AHTI TAMM
KIRJAD
INGRID G.
SPORT
Torma korvpallipoistel oli hea hooaeg
VAIKE KÄOSAAR
Ujumishooaeg lõppes tordisöömisega
RIINAMÄGI
MITMESUGUST
Kasepää vallapäev möödus sportlikult ja lõbusalt
JAAN LUKAS
RAIVO SIHVER
Käsigranaat Laiuse vana koolimaja pööningul
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Murti sisse Kaarepere kauplusesse
Vaiatus varastati elektriliini
Ebaseaduslikult raiutud mets varastatud
Rääbisel varastati puid laoplatsilt
Murti sisse Tabivere Keskkooli sööklasse