Vooremaa 01.02.2001 A { TEXT-DECORATION: none } A:visited { COLOR: green } A:hover { COLOR: black } A:link { COLOR: blue } A:active { COLOR: red } Vooremaa 1. veebruar 2001. a. Sisukord Metsamehed ootavad külma Aus ja korralik metsamees mõtleb metsa raiudes ka töökultuurile ja Eestimaa looduse tulevikule. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT© Talvekuudel tehakse riigi- ja erametsades ikka pingeliselt raietöid. Tänavused soojad ilmad muudavad aga talvised metsatööd keeruliseks. Saare vallas Odivere külas asuva Külaotsa talu peremees Toivo Küla oli üleeile majapidamisest kolm kilomeetrit eemal paiknevas metsas piirisihte lahti lõikamas. Temaga läks kaasa naabertalunik, kes oli huvitatud küttepuude saamisest. "12 hektaril kasvab meil põhiliselt karjamaamets. Müügiks metsamaterjali meil pole, endale ja tuttavatele jätkub seda aga küll. Et metsas on palju tormimurdu ja kuivi puid, oleme ümberkaudsetele inimestele pakkunud võimalust tasuta küttepuid varuda. Paraku on huvi sellise ettepaneku vastu tagasihoidlik," rääkis taluperenaine Mari Küla. "Piirisihte lahti lõigates saame metsast ka tarbepalki, mida praegu vajame esmajärjekorras lauda remontimiseks. Muuhulgas saime metsast palke ka sauna ehitamiseks," lisas ta. Metsatöödeks konkreetsed plaanid Ühes Jõgevamaa suuremas metskonnas, Halliku metskonnas, mis hõlmab Saare, Torma, Pala ja Kasepää valla metsi, on tänavu plaanis raiuda 510 hektaril 39 500 tihumeetrit metsa. "Novembrist kuni märtsini on metsas kõige töörohkem raieperiood. Poolest aprillist hakkab metsarahu, mis on vajalik selleks, et linnud rahulikult pesitseda saaksid. Paraku on senised soojad talveilmad raietöid raskendama kippunud. Pinnas pole ära külmunud ja masinad võivad metsas kergesti sisse vajuda, sest meie metsad paiknevad niigi enamasti madalatel ja vesistel maadel. Nii ongi võrdlemisi vaevaline metsamaterjali välja vedada. Päevadel, mil 5-10 kraadi külma oli, õnnestus mõnevõrra siiski metsatöid teha. Korralikuks metsaraiumiseks peaks aga vähemalt kaks nädalat 15 kraadi külma olema. Loodame, et enne kevadet ilmad siiski külmenevad," ütles Halliku metsaülem Jüri Koort. "Plaanitsetud metsatööd sooja talve tõttu tegemata ei jää, kuid nende teostamine muutub kulukamaks. Mõneti võime ka tänavuste metsatöödega vähem raha saada, kui oleksime teeninud krõbeda külmaga talvel," rääkis Koort. "Vaatamata soojale talvele magab karu metsas üsnagi rahulikult, küll aga võiks metsaoti jaoks veidi rohkem lund olla," arvas Jüri Koort. Külma oodatakse Pikknurmeski Pikknurme metsaülem Aadu Koll ütles: "Meie metskonnas, mis on suurim Jõgevamaal, raiutakse aastas 64 000 tihumeetrit metsa, millest 32 000 tihumeetrit metsamaterjali võtame üles oma jõududega ja 32 000 tihumeetrit kasvavat metsa müüme läbi Riigi Metsamajandamise Keskuse Kaguregiooni oksjonitel teistele ülestöötajatele. Meilgi on pehme talve tõttu metsatööd raskendatud. Metsades leidub palju kinnikülmumata veesoonikuid. Samuti segab raietöid pehme, külmumata turvas. Üle 20 protsendi Pikknurme metskonna metsi on haaratud koostöös Taaniga koostatava Eesti metsade kaitsealade võrgustiku projektiga. Sellistel aladel on majandustegevus peatatud." Erinevad arvamused palgipõuast Osaühingute Eesti Ekopuu ja Puurmani Puit juhatuse esimees Einar Saar ütles maakonnalehele, et Eestis on küllaltki suur palgipõud. "Suured saeveskid võtavad kogu pakutava palgi ära ja väiksematele jätkub väga vähe," rääkis ta. Pikknurme metsaülema Aadu Kolli andmetel pole riigimetsamaadel palgipuuduse ohtu. "Palginõudlus on Eestis kasvanud seetõttu, et viimasel ajal on lisaks Imavere saekaatrile käivitatud suured metsamaterjali ümbertöötlemisettevõtted Paikusel ja Sõmerpalus ning aktsiaseltsi Forestex vineeritööstus Otepääl," lausus Pikknurme metsaülem. JAAN LUKAS RAIVO SIHVER Torma valla eelarve eelistab kultuuri ja haridust Nädal tagasi läbis Torma valla eelarve esimese lugemise. Neil päevil arutavad selle veelkord läbi kõik vallavolikogu komisjonid, kes siis majanduskomisjonile oma ettepanekud esitavad. Vallavalitsuse pearaamatupidaja Maimu Lauringsoni sõnul on tänavuse aasta põhieelarve 9,8 miljonit krooni tulude ja kulude tasakaalus ning seda on möödunud aastaga võrreldes poole miljoni krooni võrra vähem. Eelkõige on see tingitud tulumaksu osa vähenemisega, vähem on ette näha ka maamaksu laekumist ja seda just soodustustega seotud muutuste tõttu. Kuludest kuulub põhiline osa haridusele ja kultuurile. Mõningal määral õnnestus suurendada Torma lasteaiale eraldatud summat, et tõsta selle arvelt lasteaiaõpetajate palkasid. Pisut lisandus juurde kultuurile, toetamaks valla segakoori, Torma puhkpilliorkestrit ja hiljuti asutatud valla muuseumi. Eelarve teine lugemine tuleb 23. veebruaril. VAIKE KÄOSAAR Jõgevamaa raudteejaamades ei streigitud Üleeile korraldasid Edelaraudtee vedurijuhid üleriigilise tunniajalise hoiatusstreigi. Valitsuselt nõuti reisirongiliikluse jätkamist Tartu ja Narva suunal ning Kagu-Eestis. Jõgeva jaamaülema Helmut Schasmini sõnul ei toimunud Jõgeva maakonna piiridesse jääval raudteelõigul ja jaamades meeleavaldusi ja pikette. "Et reisirongide vedurijuhtide streik oli ette teada, polnud raudtee liikluskorraldus kuigi häiritud. Juba ette oli teada, et kaks Jõgeval peatuvat reisirongi, need on Valga-Tallinn ja Tallinn-Tartu rongid, saabuvad Jõgeva jaama pool tundi tavalisest hiljem. Nende rongide seisuaeg jaamas lühenes minuti võrra," pidas Jõgeva jaamakorraldaja Ljudmilla Rumjantseva üleeile korraldatud streigipäeva üsna tavaliseks tööpäevaks. "Reisirongide kavandatav ärajäämine on absurdsus. Tartu-Tallinna vahelist raudteed ehitatigi ju üle saja aasta tagasi eelkõige reisijate jaoks. Kaubavedu, mis on saanud praegu põhiliseks, tuli alles hiljem," arvas Jõgeva ja Pedja raudteejaamade ülem Helmut Schasmin. ARDI KIVIMETS ARVAMUS Röövkapitalism hakkab metsamajanduses kaduma Eesti Metsaseltsi esimehe Kaupo Ilmeti sõnul on metsamajandus Eesti majandusharudest eelmise aasta näitajate põhjal ainsana positiivses väliskaubanduse bilansis. Kuidas põlise metsamehena ja Eesti Metsaseltsi esimehena hindate Eestimaa metsade majanduslikku kasutamist? "Eesti Metsaselts loodi 1991. aasta augustis. Seltsi olulisemateks tegevusvaldkondadeks on metsanduse propageerimine laiemale üldsusele, erialateadmiste õpetamine oma liikmetele ning metsanduse esindamine väljaspool Eestit. Käsitleme aga metsa mitte ainult kaitsmise ja kasvatamise, vaid ka kasutamise vaatevinklist. Mul on heameel öelda, et mulluste majandusnäitajate põhjal oli metsandus ainsana Eestis positiivses väliskaubanduse bilansis. Head tulemused on paljuski tingitud sajandite pikkusest metsade hoidmisest ja kaitsmisest, mis võimaldabki tänaseni metsa lõigata." Kas metsavarumise ja metsamaterjali müügiga välisriikidesse siiski liiale mindud pole? "Ma arvan, et mitte. Pealegi on meie metsatööstus praeguseks võtnud suuna töödelda suurem jagu puidumaterjalist võimalikult kiiresti kodumaal. Suuresti sel eesmärgil käivitati ka hiljuti Otepääl suure tootmismahuga spooni- ja vineerivabrik. Metsa ümbertöötlemisega kindlustame ka töö paljudele inimestele ning samuti maksude näol suuremad sissetulekud riigile. Peame aga jälgima, et ei toimuks üleraiet. Mets on põlvkondade vara ja kui me tahame, et lastelastelgi metsa oleks, peame ka metsa istutama ja kasvatama." Kuivõrd erametsaomanikud selliseid tõdesid arvestavad? "Kahjuks kipuvad mõnedki erametsaomanikud metsaga kurjasti ümber käima. Nad ei mõtle sellele, et metsa peaks tulevikus jätkuma ka nende lastelastele. Samuti on palju metsavargusi. Olukord hak kab siiski paremaks muutuma, sest Eestis on loodud erametsaühingud ja liidud, mis pööravad erilist tähelepanu metsade hoidmisele ja kaitsmisele. 16.-21. aprillini kestva tänavuse metsanädala motoks ongi "Mets - Eestimaa rikkus"." Mismoodi saab metsaselts kaasa aidata, et Eestimaal rohkem metsa kasvaks? "Alates möödunud aastast on metsaseltsi üheks ülesandeks ka metsaalade korrastamine. Arvestades seda tahame tänavu rohkesti tähelepanu pöörata taasmetsastamisele. Püüame teha kõik selleks, et metsaomanikud, kes tahavad metsa taastada, saaksid varustatud nii seemnete kui ka istutusmaterjaliga." Mis on tänavu plaanis Eesti Metsaseltsi üsnagi hoogsas seltsielus? "Tänavu veebruaris on meie seltsil au läbi viia Euroopa metsameeste suusavõistlused, mis toimuvad 14.-16. veebruarini Otepääl. Ootame võistlustele esindajaid 33 Euroopa riigist. Jõgevamaalt läheb kindlasti võistlema Luua Metsanduskooli õpilasi ja õpetajaid. Võistluste peakorraldajaks on Luua Metsanduskooli vilistlane Toomas Ehrpais. Tema poeg Taavi Ehrpais on üks Eesti silmapaistvamaid raievõistlejaid." JAAN LUKAS KIRJAD Kas teehooldajad on talveunes? Kuna olen üks autoomanikest ja mul tuleb pidevalt läbida maakonna teid, siis just seepärast ajendaski mind pastakat haarama asjaolu, et nii mõnedki teehooldajad ei täida oma töökohustusi või teevad seda väga minimaalselt. Jutt käib Vaiatu-Tõikvere-Rääbise-Kivijärve, Teilma-Varbevere, Jõgeva-Mustvee (Mustveest kusagile Mõisaküla piirimaile) teelõikude kohta. On väga selgelt näha, kust algab Jõgeva, kust Torma (või Mustvee) teehooldajate tööpiirkond. Ka asfaldil paistab selgelt välja libedusetõrje (soolatamine). Mis puutub Vaiatu-Tõikvere-Rääbise-Kivijärve lõiku, siis seal võiks täitsa jäärajavõistlusi korraldada! Kuigi autol on uued talverehvid all (rehvides on rõhk normaalne), võid seal kiilasjääl hätta jääda. Lausa hirm hakkas, kui Tõikveres väikesed lapsed kelgutasid ja lasid liugu keset sõiduteed (tanklast alla Torma suunas). Mida saab teha autojuht, et vältida otsasõitu - kas sõita kraavi, vastu puud või majaseina (majad asuvad kaugel), et pidama saada? Kui aga puhuks tsipa tugevam tuul? Kes on roolis olnud, teab kindlasti, kui masin enam sõna ei kuula ja vajub tee kallaku poole. Kuidas aga tõestada, et otsasõidu vältimiseks sõitsid kraavi? Kust leiad tunnistajad? Antud teelõikudel on võimatu üle 30-40 km/h sõita. Kas tõesti on raske see koorem või kaks kruusa (soolasegu) puistata teedele? Sama lugu on ka kevadel. Kui mujal juba ammu-ammu teed puhtad ja kuivad, siis Vaiatu-Kivijärve teedel on paks jääkonarus ja sügavad rööpad sees. Siis on ainus võimalus kaht kätt kokku lüüa, ülesse taeva poole pilk heita, vanajumalat paluda, et õnnistaks päikesepaisteliste ja soojade ilmadega! Kes maksab kinni aja-, närvi- ja kütusekulu, kas tuleks esitada nõudmised Torma (või kelle hooldada antud teelõigud kuuluvad) teetöötajate (hooldajate, korrashoidjate, vastutaja) nimele? Hea, et pole veel juhtunud õnnetusi, muidu hakatakse süüdistama autojuhte, et ei valinud tee- ja ilmaoludele vastavat sõidukiirust jne! Järsku on vaja hoopis kubjast, kes piitsaga kogu aeg kannul käiks ja malgutaks, kui vaja?! Või hoopis asendada see keegi, kes oma tööülesannete täitmisega (kontrollimise, korraldamisega) hakkama ei saa! Nördinud liikleja Kes peab hooldama elamute soojasõlmi? Kas ASi Jõgeva Elamu juhataja hr Mäesepp tõesti ei teadnud, et 2001. a tuleb töötajate eest tasuda 33% sotsiaalmaksu? See on lausa uskumatu. Pealegi on ASil Jõgeva Elamu oma jurist, kes oleks pidanud seda teadma. Lausa arusaamatu, milleks üldse on vajalik tööle võtta nii palju põhitöökohaga soojasõlmede hooldajaid. Võibolla piisaks ainult ühest korraliku palgaga tasustatud töötajast kõikide elamute kohta? Aga see on juba ASi Jõgeva Elamu sisene probleem ja ei tohiks puudutada korteriomanikke. Hoolduskulude hulka kuulub ASi Jõgeva Elamu kohustus majasiseste ja maja juurde kuuluvate tehnosüsteemide hoolduseks ja remondiks, mis on ka korteriomanikega sõlmitud lepingutes fikseeritud. Mingite lisatasude kehtestamine peaks olema täielikult ebaseaduslik. Sama kehtib ka nn olematute majavanemate töö tasustamise kohta. Korteriomanikel puudub igasugune vajadus täiskohaga majavanematest vahendajate palkamiseks. Kui selleks on aga vajadus ASil Jõgeva Elamu, siis võivad nad seda ju teha, aga ainult oma kasumi arvelt. Ebaseaduslikuna tunduvad ka tagasiulatuva jõuga kehtestatud uued üüri ja hooldustasu tariifid. Korrektne firma oma lepingupartneritega nii ei käitu. Soovitan hr Mäesepal eeskujuks võtta oma klientidega väga korrektselt käituva ASi Jõgeva Soojus. HELMUT ILVES, Aia 29 elanik Jõgevamaalased eriti ei karda hullulehmatõbe Vooremaa küsis: "Kas olete hullulehmatõve ohu tõttu vähendanud loomaliha söömist?" Vastas inimesi Põltsamaalt (16%), Jõgevalt (12%), Mustveest (6%), Taelmast, Kamarist, Tabiverest (4%), Maarjast, Reastverest, Sordist, Siimustist, Palamuselt, Tormast, Kaareperest, Murrult, Adaverest, Pakastelt, Assikverest, Kodaverest, Jaamalt, Rannalt, Sirguverest, Kuremaa keskelt, Tuulaverest, Väägolt, Navalt, Kassinurmest, Kalevist, Veialt, Tapikult, Vaiatust, Õunalt, Jürikülast, Mullaverest, Härjanurmest (2%). Vastajad olid teismelised (2%), 20ndates (8%), 30ndates (16%), 40ndates (24%), 50ndates (18%), 60ndates (12%), 70ndates (14%), 90ndates (2%) eluaastates, 34% ulatuses mehed. 16% olid hullulehmatõve kartuses loomaliha võõristama hakanud, ülejäänud mitte. Tõsi, enamik teatas, et nad pole ka varem eriti veiseliha söönud. MARGUS KIIS JUHTKIRI Minge metsa, kuni neid on Eesti uhkuseks olnud metsad on üpriski hõredaks jäänud. Paljusid kohti ei tunne enam äragi. Pole ime, kui lähed sulle teada olevasse metsa seenile või marjule ja avastad ehmatusega, et metsa enam ei olegi, on tervenisti ära viidud, asemel vaid lagendik risuga. Mis parata, enamasti on tegu omanike järglastega, kellel voli teha äratõestatud varaga, mis ise tahab. Mõni metsamassiiv suure tee ääres tundub küll alles olevat, aga teest pisut eemal võid avastada justkui kiilaka pealae - suur lagendik paljas. Ja üldse, teab tavaline metsaskäija, millisel erapinnal ta kõnnib või mida puutuda tohib. Metsakultuure muudavad nii kuivendused kui ka raied. Kui näiteks aastaid tagasi kirendasid kraaviääred ja võsaservad varasuvel pääsusilmadest, siis leidub praegu väga vähe kohti, kus neid veel on. Linnulaulu ja metsaõhku aga peaks metsast endistviisi leidma, ega seda koos palkidega ikka päriselt ära viida. Eesti teedel pidavat liikuma iga päev ligi 30 koormat ebaseadusliku puiduga. Kuigi selle vastu püütakse kõikide vahenditega võidelda, annab ilmselt just see võitlemine ja bürokraatia ikka võimaluse, et mõni nipp jälle leitakse ning kontrollijad üle kavaldatakse. Kümmekond aastat tagasi oli üle Eesti ametis rohkem kui 2000 metsavahti. Tänaseks on kõik need kohad koondatud. Et metsade olukord on katastroofiline, siis on see pannud energilisemalt tegutsema keskkonnaministeeriumi, Eestimaa Looduse Fondi, Riigimetsa Majandamise Keskuse jne. Aasta lõpus olid metsateed ohtlikult märjad, mis oli suurte võimsate masinatega metsa minekul takistuseks. Enne, kui teed kuivemaks ei saa, pole neid võimalik ka parandama hakata. Riigimetsades on praeguseks peatatud raietööd seal, kus kaitsealade võrgustiku investeerimise põhjal see ära keelati. See on vaid üks viimasel ajal metsa kaitseks ette võetust. Loodetavasti on metsade säästva arengu huvides Eestis veel mõndagi plaanis. Valmimisel on ka Eesti metsanduse arengukava aastateks 2001-2011, mille alusel rajatakse metsandussüsteemi. Süsteemidest ja projektidest olenemata vajab tavalise inimese hing mistahes aastaajal aegajalt seesugust rahu, mida ainult mets ja loodus pakkuda saab, kas või selleks, et iseendaga kõnelda. Eks mingem siis ikka metsa, praegu neid veel on. 1. veebruar 2001 MAJANDUS Soomlastele meeldib Puurmanis suitsutatud puit Esimene ahjutäis termotöödeldud (rahvakeeles suitsutatud) puitu tuli ahjust välja jaanipäeval, poolteist aastat tagasi. OÜ Eesti Ekopuu juhatuse esimehe Einar Saare andmetel töödeldi niiviisi eelmisel aastal keskmiselt 160 tihumeetrit materjali kuus. Üle 95% toodangust eksporditi Soome. OÜ Puurmani Puit, mille juhatuse esimeheks on samuti Einar Saar, lõikas eelmisel aastal saekaatris 160-180 tihumeetrit saematerjali kuus. Tööl on ka üks tisler, kes valmistab tellimuste alusel klientidele uksi ja aknaid. Kaks firmat kokku annavad tööd kuuele põhikohaga töötavale inimesele. Mõlemad firmad asuvad endise Kalinini-nimelise Tallinna Elektroonikatehase Puurmani tsehhi territooriumil. Ainukesed Baltimaades "Kuus aastat lõikasime saematerjali ja müüsime seda Soome. Vene puit lõi aga hinnad alla. Samas on palgihinnad Eesti turul tõusnud. Pakutavate hindadega ei olnud enam võimalik seda tööd edasi teha. Mais kaks aastat tagasi saigi termotöötlusega alustatud. Oleme sel alal Eestis ja kogu Baltikumis ainukesed. Põhitoodangu teeme haavast, kuid kasutame veel kaske ja isegi leppa," kommenteeris Einar Saar. Ettevõtet varustavad toormaterjalidega OÜ Bernstol ja OÜ A-Serv Tartust. Viimane hööveldab termotöödeldud materjali ja osutab muid teenuseid. Termotöötlemise jaoks ostetakse oksavaba lauda olenevalt kvaliteedist hinnaga 3200-4200 krooni tihumeeter. "Laua ostmisel on see eelis, et ostan, mida tahan. Palgilõikamise korral jäävad alles jäägid," rääkis Einar Saar. Termotöödeldud ja hööveldatud 28 mm paksusega ja 95 mm laia saunalavalaua jooksev meeter maksab Eestis 30-35 krooni. Soomes on selle hind tunduvalt kõrgem. Ahju pannakse korraga olenevalt materjalist 5-6 tihumeetrit tooteid. Termotöötlus koos jahutusega kestab kuni 24 tundi. Kuuma on ahjus üle 200 kraadi. Tervet tehnoloogiat juhib arvuti, inimene ainult vaatleb. Vastupidav materjal Termotöödeldud puit on ka seest ühtlase pruunika värvusega. See on ka ilma lakkimata ja õlitamata ilus ja kasutamiskõlblik. OÜ Eesti Ekopuu juhatuse esimehe andmetel muudab termotöötlemine puidu omadusi ja tõstab selle pindtugevust ning jäikust. Praktiliselt on tegu surnud puiduga, mida ei pure isegi kahjurid. See ei kahane kuivamisel ega ima vett. Sellist puitu kasutatakse parketitööstuses, saunalavade tegemisel, seinapaneeli materjalina ja välisvoodrilaudadena. Samuti valmistatakse neist paadisildu. Termotöödeldud puitu saab kasutada kõikjal, kus nõutakse vastupidamist looduslikele tingimustele. "Lõppeesmärgiks on, et meilt hakkaks välja minema hööveldatud laud, ja seda otse kauplustele. Perspektiivis on üles panna täisautomaatne puidukuivati ja teine, täisautomaatikal töötav termotöötlusahi. Sel juhul on juurde vaja palgata ainult üks elektroonik," kommenteeris Einar Saar. Ta lisas: "Elu näitab, et õigem on osta kalleid, kui odavaid ja palju lisatööjõudu nõudvaid masinaid." OÜ AServ juhatuse esimees Aivar Kokk Tartust ütles maakonnalehele, et nad tellivad Puurmani koostööpartnerilt termotöötlusteenust, aga samuti hööveldavad nende materjale. "Termotöödeldud puidu järgi valitseb turul suur nõudmine. Ühe ahju võiksid nad julgelt veel käiku panna," lausus Aivar Kokk Tartust. RAIVO SIHVER Puuetega noored saavad tänu projektile tööd Kui nõukogude ajal ahendas puuetega inimeste töötamisvõimalusi asjaolu, et sellise inimkategooria olemasolu püüti üldse maha vaikida, siis praegu ollakse samas seisus sellepärast, et töökohti napib isegi tervetele inimestele. Tänu Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna käivitatavale projektile on ligi paarikümnel maakonna puudega noorel siiski lootust lähitulevikus tööd leida. Projekti "Toetatud töökohtade loomine puuetega noortele Jõgevamaal" koordinaatori, sotsiaal- ja tervishoiuosakonna peaspetsialisti Monika Aasa sõnul ajendas neid sellist projekti koostama tutvumine samasuunalise pilootprojektiga, mis käivitati taanlaste abiga möödunud aastal Hiiumaal. Jõgevamaa projekt esitati sotsiaalministeeriumile mullu suvel ning detsembris tuli teade, et ministeerium on selle ja veel nelja maakonna sarnase projekti tarvis oma eelarves ka raha leidnud. Nonde viie projekti juureski on oma osa taanlastel, mistõttu paar nädalat tagasi käisid jõgevlaste kavadega tutvumas Aarhusi maavalitsuse laste ja noorteosakonna projektijuht Ole Bjerre Jakobson ning Taani puuetega inimeste organisatsiooni president Peter E. Christiansen. Kui Taani välisministeerium vastavad rahaeraldused teeb, korraldavad taanlased omalt poolt viie maakonna projektitöötajatele koolituskursuse ja õppereisi Taani ning tulevad umbes kord kvartalis kohapeale projektis osalejaid nõustama ja juhendama. Projektide lõppedes aitavad nad aga korraldada konverentsi, töötamaks välja toetatud töötamise mudelit terve Eesti tarvis. Pereringi suletud Monika Aasa sõnul on Jõgevamaal umbes 100-150 puudega noort, kellest enamik on sõltuvad riiklikust toetusest ja oma perekonna materiaalsetest võimalustest. Kuigi nn toetatud töökohtade loomiseks (sellisel töökohal töötajale peab tööandja maksma vaid osa palgast, teise osa maksab tööhõiveameti kaudu riik) on riik eraldanud raha ka varasematel aastatel, on sellest piisanud meie maakonnas vaid 6-7 inimese töölerakendamiseks, kusjuures eelistatud on üldjuhul teisi toetatud töökohtadele õigust omavaid kategooriaid, näiteks väikeste laste emasid ja pikaajalisi töötuid. Käivitatava projekti raames kavatsetakse tööd pakkuda põhiliselt kaheksa Jõgeva ja Põltsamaa ümbruse omavalitsuse puudega noortele, sest Peipsiäärsed omavalitsused on juba hõlmatud Saare Aktiviseerimiskeskuse käivitatud projektiga "Ühiskond kõigi jaoks". "Kahest projektitöötajast, kelle aastaks konkursi korras tööle võtame, hakkabki üks koostöös omavalitsuste sotsiaaltöötajatega välja selgitama neid noori, kes tahaksid ja oleksid võimelised töötama, ning nõustama nii noori kui ka nende peresid. Senini valitsenud mõttemallidest lähtuvalt peavad vanemad puudega lapse olemasolu peres pahatihti millekski häbenemisväärseks ja noore kodunt välja tööle minek eeldab kõigepealt nende hoiaku muutmist. Teise projektitöötaja ülesandeks saab aga koos töös tööhõiveametiga selliste tööandjate leidmine, kes saavad ja tahavad puudega noori tööle võtta, ning samuti nende nõustamine," ütles Monika Aasa, lisades, et kõige rohkem saab tööle rakendatavate seas ilmselt olema vaimupuudega noori, aga välistatud pole ka füüsilise puudega noortele töö leidmine. Tööd ja vahendeid Esimesel poolaastal maksab sotsiaalministeerium tööle asunud puudega noorele täispalga (st miinimumpalga), teisel poolaastal poole sellest, kusjuures ülejäänu peab tulema juba tööandja taskust. Ent sellise esiotsa odava tööjõu saab tööandja enda käsutusse üksnes siis, kui noorega sõlmitakse tähtajatu tööleping, st kui aasta pärast ei visata teda mitte tänavale, vaid tunnistatakse täispalgaliseks töötajaks. "Teatud puhkudel saame kaasa aidata toetatud töökoha loomisele sel moel, et ostame projektirahast vajaliku töövahendi - näiteks õmblusmasina või muruniiduki," ütles Monika Aasa. "Samuti vajavad töökohast kaugemal elavad noored toetust tööle ja tagasi sõiduks. Maakonna puuetega inimeste koja ja Jõgeva vaimupuudega inimeste päevakeskuse abiga tahame projekti raames korraldada puuetega noortele ka vaba aja üritusi." Toetatud töökohtade projekt peaks käivituma suveks. Kui see on edukas, muutub Eesti ühiskonna nägu jälle pisut euroopalikumaks: mujal on puuetega inimeste õigus tööle ammu tunnustust leidnud. RIINA MÄGI KULTUUR Warholi näitusest Viimaste aegade üks kvantiteetsemaid kunstisündmusi oli muidugi Andy Warholi näitus Tallinna soolalaos, mida kuuldavasti käis vaatamas üle 10 000 inimese. Kõrgharidusega kunstiajaloolasena tahaks seletada lahti näitust ning täpsustada mõnda fakti, mis siit-sealt on läbi vilksatanud. Andy Warhol (1928-1987) ei olnud popkunsti pioneer. Tema võttis stiili omaks 60ndate alguses, kui see oli juba üle viie aasta avalikkuse vaateväljas olnud. Päris pioneerid USAs olid eelkõige Jasper Johns ja Robert Rauschenberg, kes hakkasid juba 50ndatel maalima ja skulptureerima õllepurke, ameerika lippu, Coca-Cola pudeleid, tavasümboleid jms. Rauschenberg koondas enda ümber grupi nooremaid kunstnikke ehk Roy Lichtensteini, Claes Oldenburgi jt, ning sinna kuulus ka Warhol. Ei saa öelda, et Warhol oleks olnud nüüd see kõige andekam viljeleja. Kuid stiili "kuninga" tiitli tõid talle pigem katsed rakendada oma ideoloogiat päris elus. Ta püüdis alati välja näha cool oma mustas nahkriietuses, heledas parukas, tumedates prillides, ülinappides intervjuudes, kuulsuselembuses, aseksuaalsuses. Oma suurde New Yorgi stuudiosse nimega Factory asutas ta terve klubi, kus käisid koos igasugu veidrikud noored, kes tarvitasid narkotsi, panid pidu ja mõtlesid igasugu lollusi välja. Andy pildistas ja filmis neid, käis kambaga linnas ja väljas tuuritamas, tegi etendusi. 1966-1967 üritas ta briti sarnase tegelase Brian Epsteini (kes suunas Beatlesit) moodi ärijuhtida kummalist rockbändi Velvet Underground, aga peale kuulsuse nad Andy toetusel esialgu midagi ei saavutanud. Warhol jäi alati külmalt rahulikuks, ükskõik, mida ta noored "hoolealused" ka ei teinud, kuni lõpuks üks nendest teda 1968 tulistas. Kunstnik jäi ellu, kuid lõpetas ohtliku elemendiga jändamise ning asus rohkem glamuurse kõrgseltskonnaga suhtlema, käies nende pidudel, tehes oma ajakirja jaoks rikaste ja kuulsatega intervjuusid, "maalis" neid ning kiibitses niisama. Seda tegi ta kuni operatsiooni tüsistustest tingitud surmani. Warhol polnud halb joonistaja, kuid oma kuulsaimad tööd tegi ta hoopis nii: värvis lõuendi üle, siis kopeeris spetsiaalse siiditrükimeetodiga sinna peale mingi foto. Tema kuulsaimad tööd on "Marilyn Monroe" seeria, "Campbelli supi" seeria, "Mao Zedongi" seeria, kus üks foto oli pandud erinevat värvi taustade peale. Tallinna näitusel tervitas sisenejaid hiigelsuur autoportree 1986. aastast. Vasakule jäi nurk, kus alguses olid hoopis Warholi ema kohmakad joonistused, siis tulid Wi varajased visandid, mis hämmastavalt meenutasid Eesti kunstniku Vive Tolli raamatuillustratsioone. Oli paar näidet ka ajast, kui W töötas moeajakirjade kujundajana. 50ndatel joonistas W euroopalikus sotsiaalse realismi laadis a la David Buffet, näiteks tööd "Rahva õudusunenägu" heroiini süstivast noorest või "Rahvas punalippude all" sirp-vasar lippudega demonstratsioonist. Näitusel hüpati kohe 80ndatesse, mille suured maalid, kus tavaliselt kujutatud mingit sümbolit (rist, vabadussammas, botased jms), moodustasid ekspositsiooni põhimassi. Saali keskel oli pisike kinotoake, kus näidati dokfilmi, milles eriline rõhk millegipärast artisti raskel lapsepõlvel. Saali paremas külgseinas olid "klassikalisemad maalid": terve supipurgiseeria, "Judy Garland/Liza Minelli", üks (roosa) "Marilyn Monroe" ning epohhiloovad "Elektritool", "5 surma" ja "Coca-Cola". 23. jaanuaril oli näituse viimane (tasuta) päev. Kahju, et paljud seda näitust siiski ei näinud. MARGUS KIIS Pildikesi issanda loomaaiast Nagu allakirjutanu kogemused näitavad, on paljude tunnustatud karikaturistide noorpõlve varjutanud pahandused koolis, kuna nad on joonistanud valesid asju või valesse kohta. Indrek Tegelmann (40), kelle loomapildinäitus üleeile Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis avati, pole ses suhtes erand. Oma kordumatule karikaturistikäekirjale pani Türil sündinud Tegelmann aluse keskkoolipoisina, joonistades koomikseid tollal ülipopulaarse rootsi ansambli ABBA liikmete seiklustest laias maailmas kulgenud kontserdireisidel. Mis õpetajaid mööda kooli rändavate koomiksikladede juures häiris, oli teatav erootiline element. Võib arvata, et koolis epistli ära kuulama pidanud ema algajal karikaturistil pead ei silitanud. Siberis ja Moskvas aega teenides oli teine asi: seal oli joonistusoskus see, mis tavalise kirsakandja korrapealt väeosa kingsepa, sigala juhataja ja teiste tähtsate asjameestega ühele pulgale, st valgete inimeste hulka tõstis. Tõsi küll, ABBA neliku asemel tuli siis joonistada isakesi Iljit¹e (Leninit ja Bre¾nevit), lihtsaid nõukogude sõdureid ja mõne ohvitseri eratellimusel ka paljaid tüdrukuid. Saatuslikud nööbid Moskvas sai Tegelmann pikemalt olla mõni aeg hiljemgi, kui Paide Tarbijate Kooperatiiv, kus ta dekoraatorina töötas, ta aastaks oma süsteemi reklaamikunstnike kooli suunas. Kunsti mõttes polevat kool küll suurt andnud, aga linn ise oli kultuuritarbimise ning nimetusse inimmassi kadumise võimaluse mõttes lahe. Moskva-kogemus ei lase Tegelmannil Tallinna suureks linnaks pidada. Võibolla sellepärast ta ikka veel Türil elabki. Kui kaubanduskunstnikuna Tegelmann endale erilisi jamasid kaela ei tõmmanud, siis hiljem Paide kultuurimajas töötades astus ta paaril korral ämbrisse läbimõtlematu värvivalikuga. Lumeballi nime kandva ürituse plakatitele joonistas ta näiteks sinise taeva taustal seisva lumememme. Ning jooksis pärast pintsli ja värvidega mööda linna ja võõpas lumememme söenööpe pruuniks, et plakatid liiga sinimustvalged välja ei näeks. Vabakutseliseks hakkas Tegelmann 1986. aastal: uue uhke kultuurimaja valmimine oli sellesse asutusse nimelt ebakompetentseid, aga agaralt arvamust avaldavaid tüüpe tööle meelitanud ning tema pidas paremaks enda järelt uks jalaga kinni lüüa. Ning alustada päris viljakaks kujunenud koostööd eesti ajakirjandusväljaannetega. Näiteks Postimehest kadusid Tegelmanni poliitilised ja muud pilapildid ära alles siis, kui seal nö päeva pildi rubriik leiutati ja selle täitmiseks üks kindel inimene (st Urmas Nemvalts) palgale võeti. Oma ni¹¹ Vahepeal oli aga Tegelmann leidnud juba oma praeguse ni¹i: Paides oli jalad alla saanud ristsõnavihikuid kirjastav AS Kuma ning Tegelmann kutsuti ristsõnapilte joonistama. Kuma kaup läheb hästi ja tööpuuduse üle karikaturist ei kurda. Ent kuus umbkaudu saja ristsõnapildi ja Järva Teatajale nn nädala pildi (selle tarvis pakub toimetus välja mõne Eestis või maakonnas aktuaalse teema) joonistamisest jääb aega ja inspiratsiooni siiski üle, nii et vahel sünnib ka mõni viimistletum tu¹ijoonistus. Neid on hea külla minnes kinkida, neid on ära ostetud ja neist on siinseal näitusi üleval olnud, kaasa arvatud Venemaal, Soomes, Rootsis ja Norras. Põltsamaal näha olevad pildid on sündinud möödunud suvel ja neil on kujutatud põhiliselt loomi. "Loomadele on ikka inimlikke iseloomujooni külge poogitud ja inimesi loomanimedega, nagu siga, madu või lohe iseloomustatud. Eks neil piltidel olegi sellised loomade sisse pandud inimesed," ütles Indrek Tegelmann, kelle lemmikloomaks on lehm. Aga vaimukad ja tõepoolest kuidagi inimlikud kukuvad tal välja ka igasugu Saaremaa pödrad, tigedad märtsijänesed, solvunud raisakotkad, papa- ja mammagoid ning isegi lauajalad. Viimastest on Tegelmann näituse jaoks joonistanud terve sarja, mille lahtimõtestamise võtmeks võiks olla käibefraas "loll nagu lauajalg". Loodetavasti ei võta keegi seda sarja ja muid näitusepilte isiklikult, vaid oskab nautida Tegelmanni vallatut joont ja riukalist mõttekäiku. Aega on põltsamaalastel selleks vabariigi aastapäevani. RIINA MÄGI Koolinoored tantsisid Laiusel Laiuse Põhikoolis toimus möödunud reedel Jõgevamaa koolinoorte võimlemis- ja tantsurühmade festival "Kaunis rüht on tervis ja ilu", mille korraldasid Jõgeva kultuurikeskus ja spordiklubi Forte. Sellenimeline festival toimus kolmandat korda. Osales 24 rühma 12 maakonna koolist. Eri vanuses, eri tasemega ja eri stiile viljelevaid esinejaid mingite ühiste hindamiskriteeriumide alla koondada polnud kuueliikmelisel ¾üriil lihtne, seda enam, et vaidlusi tekitas seegi, missugused etteasted liigitada tantsu, missugused aeroobika, võimlemise ja muu liikumise alla. Kolme viimast tunduski hindajatele rohkem viljeldavat kui tõelist tantsu - mingile stsenaariumile toetuvat eneseväljendust liikumise abil. Lõpuks said preemiad siiski välja jagatud. Maakonna parimaks liikumisrühmaks tunnistati Jõgeva kultuurikeskuse rühm (kava "Igatsus", juhendaja Merleen Läänemägi), parimaks püramiidide esitajaks Pala Põhikooli võimlemisrühm (kava "Egiptus", juhendaja Killu Vunk), silmapaistvaimaks esinejaks spordiklubi Forte tantsurühm (kava "Lõbusad traksid", juhendaja Marika Prave) ning loomuliku liikumisrõõmu ja loovuse esiletoomise eest sai preemia Lustivere Põhikooli tantsurühm (kava "Ma ei ole see, kes olin enne", juhendaja Ivo Targama). Mustvee Vene Gümnaasium, kes oli väljas nelja erineva kavaga, lahkus aga Laiuselt tervelt kolme preemiaga: "Rock’n’roll kasat¹oki" esitanud segakoosseis tunnistati parimaks tantsurühmaks, "Öise lennu" esitanud neiud emotsionaalseimaks rühmaks ja kava "Hobune, kes armastab lilli" esitanud rühm kõige nooremateks ja tublimateks tantsijateks. Kõigi kavade loojaks on muusika ja rütmikaõpetaja Svetlana ®ulina, kelle kümneaastane järjepidev tegevus selles koolis on ennegi häid vilju kandnud. Söödavaid auhindu ja tänukirju toreda esinemise eest jätkus aga kõigile osalenutele. Ning tänu ja tunnustust väärisid tõepoolest kõik, eriti kui arvestada, kui vähe oli nähtu taga raha ja kui palju tegijate entusiasmi. Festivali lõpukommentaaris jagas ¾ürii esimees Meljo Kaaviste esinejatele kasulikke näpunäiteid lavaruumi kasutamise, kostüümide ja muu kohta. Parematele rühmadele anti soovitus minna jõudu proovima üleeestilisele festivalile Koolitants 2001, mille piirkondlikud eelvoorud on paari nädala pärast neljas Eestimaa paigas. RIINA MÄGI SPORT Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000 Sündinud 1986–1987 (C-klass) ning 1988–1989 (D-klass) Algus 16. jaanuari Vooremaas TC 60 m tj 10,4 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Jõgeva 07.06 10,5 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Jõgeva 07.06 11,1 Sirli Sõmera 05.12.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05 11,1 Kristin Männik 02.04.86 Jõgeva G Jõgeva 07.06 11,2 Triin Koolmeister 24.02.86 Palamuse G Jõgeva 22.05 11,6 Kertu Annuk 25.07.86 Jõgeva ÜG Jõgeva 22.05 12,2 Olesja Kudina 21.12.86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05 12,5 Janet Jürisoo 87 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05 12,7 Tatjana Latova 86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05 12,8 Talvi Peets 29.05.87 Laiuse PK Jõgeva 07.06 TC Kõrgus 1.37 Maarja Mirka 21.06.86 Palamuse G Tartu 25.11 1.30 Triin Koolmeister 24.02.86 Palamuse G Tartu 25.11 1.30 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Laiuse 8.06 1.30 Sirli Sõmera 05.12.86 Põltsamaa ÜG Põltsamaa 15.11 1.30 Mairi Virkunen 01.02.86 Laiuse PK Laiuse 16.11 1.30 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Laiuse 16.11 1.30 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Tartu 25.11 1.25 Olesja Kudina 21.12.86 Mustvee II KK Laiuse 8.06 1.25 Kristin Noormägi 03.10.86 Jõgeva ÜG Tartu 25.11 1.25 Talvi Peets 29.05.87 Laiuse PK Tartu 25.11 1.25 D Liina Annok 11.03.88 Torma PK Tartu 25.11 1.25 D Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11 TC Kaugus 4,24 Kristin Noormägi 03.10.86 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05 4.24 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Jõgeva 21.05 4.24 Sirli Sõmera 05.12.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 20.06 4.18 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Jõgeva 21.05 4.17 Maarja Mirka 21.06.86 Palamuse G Jõgeva 21.05 4.11 Kristel Ariko 87 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05 4.11 Katre Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Laiuse 10.06 4.10 D Liina Annok 11.03.88 Torma PK Torma 20.05 4.08 D Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05 4.03 Airi Rosenberg 05.08.87 Jõgeva G Jõgeva 21.05 4.03 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Jõgeva 7.06 TC Kuul 8.91 Kristin Männik 02.04.86 Jõgeva G Laiuse 10.06 7.98 Inna Grinkina 16.07.87 Mustvee II KK Jõgeva 7.06 7.62 Maria Korotkova 86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05 7.55 Triin Koolmeister 24.02.86 Palamuse G Tartu 25.11 7.52 Riina Lüütsepp 02.12.86 Torma PK Tartu 25.11 7.26 Egle Albri 01.02.87 Palamuse G Jõgeva 22.05 7.20 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Torma 17.05 7.19 Silja Astel 15.03.86 Palamuse G Torma 17.05 7.17 Airi Münt 87 Torma PK Torma 17.05 7.17 Erli Paas 15.04.86 Torma PK Tartu 25.11 TC Ketas 26.65 Kristin Männik 02.04.86 Jõgeva G Jõgeva 21.05 20.90 Maris Mägi 30.09.87 Laiuse PK Laiuse 8.06 19.55 Kati Kirss 87 Voore PK Jõgeva 21.05 18.20 Egle Albri 01.02.87 Palamuse G Jõgeva 21.05 16.75 Olesja Kudina 21.12.86 Mustvee II KK Laiuse 8.06 TC Pall 47.28 Riina Lüütsepp 02.12.86 Torma PK Jõgeva 21.05 43.14 Kristel Ariko 87 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05 43.02 Kristin Noormägi 03.10.86 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05 43.00 D Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05 42.00 D Kristiina Haan 13.04.89 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05 41.90 Merit Somelar 23.04. 87 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05 41.84 Silja Astel 15.03.86 Palamuse G Jõgeva 21.05 39.78 Maris Kägo 31.07.87 Palamuse G Jõgeva 21.05 38.40 Maria Korotkova 86 Mustvee II KK Jõgeva 21.05 38.00 D Kai Jõemets 89 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05 TÜDRUKUD D TD 60 m 8,9 Jekat. Sumnikova 89 Mustvee II KK Torma 17.05 9,0 Liina Annok 11.03.88 Torma PK Torma 17.05 9,1 Ann Tähnas 26.06.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06 9,2 KärtKatrin Kull 27.10.88 Palamuse G Torma 17.05 9,2 Jaana Kolpakova 89 Mustvee II KK Torma 17.05 9,2 Liisa Tepp 07.11.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06 9,2 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06 9,3 Kadri Aare 12.11.88 Laiuse PK Jõgeva 7.06 9,4 Siret Pajula 88 Vaimastvere PK Torma 17.05 9,5 Alekdra Tanilova 06.12.88 Jõgeva ÜG Torma 20.05 9,5 E Kairi Kruusaauk 90 Voore PK Torma 20.05 Taganttuulega 8,7 Ann Tähnas 26.06.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05 9,0 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05 9,2 Liisa Tepp 07.11.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05 9,4 Kristiina Haan 13.04.89 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05 TD 600 m 1.56,3 Liisi Palgi 15.04.88 Põltsamaa ÜG Torma 20.05 1.57,0 Helena Laumets 23.10.88 Palamuse G Luua 09.09 1.57,9 Jana Kolpakova 16.05.89 Mustvee II KK Torma 17.05 2.00,4 Jekat. Sumnikova 89 Mustvee II KK Torma 20.05 2.00,9 Merit Sillaste 24.09.88 Palamuse G Torma 20.05 2.01,9 Liina Annok 11.03.88 Torma PK Torma 17.05 2.02,1 Sinilga Veedla 28.08.89 Jõgeva G Tartu 25.11 (Järgneb) Pala valla noorsuusatajad olid koduradadel võidukad Möödunud neljapäeval toimusid Palal Jõgevamaa koolinoorte suusavõistlused, kus esmakordselt osalesid mitte koolide, vaid linnade ja valdade võistkonnad. Üldkokkuvõttes pälvis esikoha Pala vald. Tänavused Jõgevamaa koolinoorte suusavõistlused korraldasid Pala valla spordiklubi, Pala Põhikool ning Jõgevamaa Spordiliit Kalju. Oma spordiau olid kaitsmas Pala, Palamuse, Saare, Tabivere, Põltsamaa ja Jõgeva valla ning Põltsamaa linna suusatajad. Peakohtunikuna jälgis võistlust Pala Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja Kalev Karu. Esimesena asusid võistlustulle viiest suusatajast koosnevad teatevõistkonnad, kellel tuli läbida pool kilomeetrit. Teatesõidus pälvis esikoha Pala, teiseks jäi Palamuse ning kolmandaks Põltsamaa valla võistkond. "Teise kohaga ei saa rahule jääda, sest lootsime võitu," ütles Palamuse valla suusatajaid juhendanud treener Ain Vahtra Luualt, kes koos abikaasa Hellega oli toonud võistlema ka oma pere lapsed Ago, Eno, Eeri ja Ahti. "Kui treenime, siis ikka koos perega. Edukaks suusatamiseks on tarvis pidevat tööd ning oskust suuski hoida ja hooldada," märkis Luua suusaelu eestvedaja. "Meie vallas on viimasel ajal suusatamishuvi suurenenud ka Kaareperes, kus poisse ja tüdrukuid treenib kehalise kasvatuse õpetaja Aimur Säärits," rääkis Palamuse valla spordinõunik Ellen Kliiman. Individuaalarvestuses pälvis kõige vanemas, poiste A-klassis esikoha Raigo Orav Tabivere vallast. Sama vanusegrupi parim tüdruk oli Inge Kirss Saare vallast. "Kokku kaitses Saare valla spordiau 13 suusatajat. Üldse on hea, et vaatamata kehvadele lumeoludele nii palju lapsi võistlema tuli," arvas Saare vallavalitsuse sporditöö spetsialist Ergo Prave. Poiste Bklassis esikoha saanud Pala Põhikooli kaheksanda klassi õpilane Kaimar Eismel jäi stardis võrdlemisi tahapoole, siis hakkas aga kiiresti sõitma ja jõudiski teistest ette. "Tänavustel suusavõistlustel jäi konkurents võrdlemisi tagasihoidlikuks," arvas noormees, kes kuulus ka Pala valla teatesuusatamise meeskonda. Tüdrukute B-klassis võitjaks tulnud Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi õpilane Marju Velström oli pidevalt kaasvõistlejatest ees. "Olen Pala suusaradadel varemgi võistlenud," teatas lootustandev suusaneiu. Poiste C- ning D-klassis läksid võidud Palamuse valla võistkonnas suusatanud Eeri ja Eno Vahtrale. Tüdrukute D-klassi väledamaks suusatajaks osutus Külli Vunk Pala vallast. Kõige nooremas, E-klassis võitis poistest Enno Eller Palamuse ja Kätlin Kool Pala vallast. Üldarvestuses pälvis esikoha Pala valla võistkond 548 punktiga, järgnesid Palamuse vald 545 ja Põltsamaa vald 478 punktiga. Suusasõidule võib Palal kaasa elada ka sel pühapäeval toimuval noortemaratonil, kus võistlevad suusatajad alates 1989.-1990. a sündinud noortest kuni mees- ja naisjuunioriteni. JAAN LUKAS Torma korvpallurid võitsid jälle Nädalavahetusel Parksepas peetud TOPi korvpalliturniiril 1988. a sündinud poistele osales kaheksa tugevat võistkonda, võitjateks tulid Torma korvpallipoisid. Torma poisid astusid finaalis vastamisi Läti esindusega. Mäng kujunes tasavägiseks ja pingeliseks. Tormalastel õnnestus lõpuks ühe punktiga peale jääda. Auhinnaks on Pirita Purjespordikeskuselt nädalavahetus TOPi hotellis, kus on võimalik kasutada tervet kompleksi, kaasa arvatud saunad, basseinid, mullivann jne. Mõistagi on auhind ette nähtud kogu võistkonnale koos treeneritega. Nädalavahetus jäi võitjate enda valida. "Meilt osalesid ka miniklassi korvpallipoisid, rohkem küll kogemuste saamise mõttes. Poisid võistlesid südilt ja neelasid alla kaotusekibedustki. Pirita ja Tartu poistega kujunes mäng aga väga tasavägiseks. Innustuseks oli ka see, et Pirita poiste treener on tuntud korvpallur Aleksei Tammiste," leidis tormalaste esindaja Raivo Tralla. "Korraldusliku poole pealt oli kõik eeskujulikult paigas. Sellist auhinda pole kunagi välja pandud, poistele kulub see vahelduseks väga ära." Ülehomme sõidavad Torma C-klassi korvpallipoisid Narva, et osaleda Eesti meistrivõistluste esimesel etapil. VAIKE KÄOSAAR Spordi lühiridu Käesoleva aasta meistrivõistlused brid¾is paaridele on siiani möödunud eriti tasavägiselt. Kui esimese kuue vooruga polnud 12 paarist esimese kolme hulka jõudnud vaid viimase kümne aasta maakonna edukaim mängija Kalju Kuldvere koos oma paarimehe Jüri Mek¹uniga, siis seitsmendas voorus mängisid nad välja ülekaaluka esikoha Janno Kiviku-Kalle Ojassalu, Villu Ojassalu-Jaan Suti, Otu Suitsu-Mart Jägeri, Mihkel Viirelaidi-Ivo Krummi, Hillar Sibula-Arnold Kiviku ees. Viie parema vooru põhjal on esikuuikus J. Kivik-K. Ojassalu (82,5 p), Lembit Kapp-Peeter Jaani (81 p), Krumm-Meikop-Viirelaid (80 p), V. Ojassalu-Sutt (79,5 p), Kuldvere-Mek¹un (75,5 p) ja A. Kivik-H. Sibul (70,5 p). *** Põltsamaa jalgpalliklubi Sport korraldatud saalijalgpalliturniiril Adaveres tegi kaasa seitse meeskonda, neist kolm Viljandimaalt. Esikoha viis Võhma linna sealne esindusmeeskond, kes jäi 0:2 alla vaid oma linna duubelmeeskonnale. Teise koha said Põltsamaa valla spordiklubi Tervis jalgpallurid, kolmanda koha Tabivere. Auhinnalistest kohtadest jäid ilma Võhma II, Põltsamaa Spordikool, Põltsamaa Kraabits ja Imavere. OSKAR PURI MITMESUGUST Pool Peipsist püütud kaladest oli tint Keskkonnateenistuse andmetel püüdsid maakonna elukutselised kalurid mullu Peipsi järvest 821 508 kilo kala. Tunamullusega võrreldes kasvas kalapüük ligi 30 tonni võrra, põhiliselt suurendas kalasaaki tint. Kui 1999. aastal püüdsid Jõgevamaa kalurid Peipsist 291,2 tonni tinti, siis selle kala mullune väljapüük ulatus üle 407 tonni. Peipsi rannajoonest jääb Jõgeva maakonna piiridesse 13,7, veepinnast aga 22,8 protsenti. Eelmisel aastal tegeles kalapüügiga Peipsil 14 Jõgeva maakonna kalapüügifirmat. Kõige rohkem kala, 209 471 kilo, püüdis OÜ Omedu Rand, järgnesid AS MIF Laine 139 856 kiloga ja OÜ Peipsi Kalatööstus 127 516 kiloga. Rannaelaniku püügiloa omanike võrkudesse jäi ligi viis tonni kala. Koha edestas ahvenat Varasematel aastatel on väljapüügi koguse poolest järgnenud Peipsi tindile ahven, mullu oli selleks koha. Need kolm kalaliiki moodustasid kutseliste kalurite saagist 86 protsenti. Järgnesid särg, haug, latikas, luts, siig, kiisk, säinas ja rääbis. "Tunamullu saadi Peipsist ligi kuus tonni rääbist, mullu aga alla paarisaja kilo. Seda kala meie vetes enam ei ole, üheks peamiseks põhjuseks loetakse viimaste aastate sooje talvi, mis pole rääbise kudemisele soodsad. Huvitav, et mullu püüti Saadjärvest 384 kilo rääbist, mis on üle poole rohkem kui Peipsist," nentis maakonna keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves. Kalurite arv võib kasvada Uue kalapüügiseaduse muutmise seaduse järgi jaguneb kalapüük sõltuvalt kasutatud püügivahenditest õngepüügiks (tasuta ja püügiõigust vormistamata võib püüda ühe lihtkäsiõngega), harrastuspüügiks, piiratud püügiõigusega ja kutseliseks kalapüügiks. Uudne on see, et nüüd saavad õiguse püüda piiratud püügivahenditega kalu ka Peipsi järve ja siseveekogude kaldal asuvate kinnistute omanikud. Nõnda võib loota kalurite arv kasvu, kuigi lubatud püügivahendite arv on piiratud ning osad võrkude ja mõrdade kasutamise load tuleb koguni oksjonil välja lunastada (mõrra alghind 300, võrgul 150 krooni). Kui on tahtmine kalaõnne proovida spinningu või sikutiga, tuleb osta kalastuskaart. Keskkonnateenistusest võib selle 180 krooni eest osta terveks aastaks, kalastuskaart üheks päevaks maksab 15 krooni. Mullu väljastati Jõgevamaal umbes 3000 kalastuskaarti. ARDI KIVIMETS Puurmani kool võib saada riigikaitsekallakuga eriklassi Teisipäeval viibis Puurmani Keskkoolis Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esindus. Kooli ja selle koduks oleva Puurmani mõisahoonega tutvumise kõrval arutati kooli direktori Toomas Annuki ja vallavanema Rein Paabiga ideed muuta kool riigikaitsekallakuga internaatkooliks. Nimetatud idee tekkis juba mitu aastat tagasi ajendatuna mõisahoone Vabadussõja ja Julius Kuperjanoviga seotud kuulsusrikkast minevikust ning Kaitseliidu Utsali väljaõppekeskuse lähedusest. Lisaks sellele asub Puurmani Eestimaa keskel ja omab head bussiühendust teiste piirkondadega, koolil on aga tugev üldaineõpetajate kaader (seda näitavad viimaste aastate riigieksamitulemused) ning head sidemed Kaitseliidu Jõgeva Malevaga. Toomas Annuki sõnul on plaanis kooli vanemas astmes moodustada lisaks tavaklassile riigikaitse süvaõppega eriklass, kuhu võetaks õppima noori kogu Eestist. See eeldaks aga uue, internaaditubasid, õppeklasse ja võimlat sisaldava hoone ehitamist, sest mõisahoones ruumireservi pole. Koos isamaaliitlastest riigikogulastega viibisid Puurmanis ka haridusministri nõunikabi Kalmar Kurs ja kaitseministeeriumi nõunik Hellar Lill. Kalmar Kursi sõnul on kahe ministeeriumi ja Puurmani Keskkooli koostööna juba valminud riigikaitseklassi õppekava esialgne projekt. Riigikaitsesuunaga eriklassi moodustamine leidis isamaaliitlastest riigikogulaste üksmeelse poolehoiu, kuna riigkaitseõpetus on üks isamaalise kasvatustöö alaliike. Isamaaline kasvatustöö on aga üks Isamaaliidu programmilisi taotlusi ning riigikaitseõpetuse sisseviimise vajadust on deklareerinud erakond oma viimasel suurkogul. Et projekt kõikvõimalikele otsustajatele-rahajagajatele vastuvõetavamaks teha, soovitati täpsustada, missugune peaks olema eriklassis õppimise nö tulem. "Kuna praegu valitseb eriti suur puudus noorkotkaste ja kodutütarde juhtidest, avaks idee koolitada just selle ala inimesi kõigi ametkondade uksed," ütles Aimar Altosaar. "Kaitseväele spetsialistide koolitamise kava mõjuks aga esialgu pigem tungimisena võõrale mängumaale." Ent Kalmar Kursi arvates mõjub märge riigikaitse eriklassi lõpetamise kohta riigikaitseakadeemiasse või kaitseväkke astuja eluloos siiski väga positiivselt. "Idee on toetamist väärt," kinnitas ka Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Tiit Sinissaar, kelle arvates isamaalisele ja riigikaitselisele kasvatustööle osutati üleminekuaastail ebapiisavalt tähelepanu, mistõttu see on jäänud küllaltki kaootiliseks ja kohalikust algatusest sõltuvaks asjaks, mitte aga üleriigiliseks sihikindlaks tegevuseks. RIINA MÄGI POLITSEIKROONIKA Alimentide mittemaksja mõisteti vangi 1994. a jaanuaris mõistis Lääne-Viru Maakohus Aleksei Zaitsevile tasuda alimente ¼ osas oma lapse ema kasuks 1993. a. sündinud poja ülalpidamiseks. Zaitsev on hoidunud kõrvale temale pandud kohustuse täitmisest ja alimentide võlgnevus oli asja kohtus arutamise ajaks üle 10 000 krooni. Jõgeva Maakohus arutas Aleksei Zaitsevi kriminaalasja süüdistuses KrK § 121 lg 2 järgi möödunud aasta sügisel. Kriminaalasja kohtulikul uurimisel tuvastati, et kohtualusel ei olnud sisulisi takistusi oma lapsele ülalpidamise pakkumisel ning et tema haridus, elukutse, tervislik seisund ja elukogemus annavad aluse järeldada, et elatise mittemaksmine on olnud tahtlik. Kohus ei leidnud ka kergendavaid asjaolusid. Seepärast tunnistas kohus Zaitsevi süüdi KrK § 121 lg 2 järgi ja mõistis karistuseks vabaduskaotuse kuueks kuuks. 1997. a karistas Jõgeva Maakohus Zaitsevit salajase varguse ja ärandamise eest ühe aasta ja kuue kuulise vabaduskaotusega tingimisi kolmeaastase katseajaga. Kuna Zaitsev pani enne karistuse ärakandmist toime uue kuriteo, liitis kohus osaliselt temale 1997. a määratud vabaduskaotuslikust karistusest ning mõistis Zaitsevile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks üks aasta ja kaheksa kuud vabaduskaotust kinnises vanglas. Kohus võttis Zaitsevi vahi alla otse kohtusaalis. Looduskaitsealal kahju tekitatud Keskkonnainspektsiooni Tartu osakond on avaldanud politseile, et Puurmani vallas Alam-Pedja looduskaitsealal Umbusi-Epuraba sihtkaitsevööndil on maasturitega sõites pinnast lõhutud. Inspektsioonile edastatud looduskaitseühingu Kotkas paikkonna ülevaatusakti alusel olevat rikutud pinnase ala tublisti üle 11 000 ruutmeetri. Lisaks on seal maha lõigatud 109 kasvavat puud ja kahjustatud 259 puud. Esialgsel hinnangul olevat keskkonnakahju 33 7890 kr. Ei deklareerinud ega maksnud makse Jõgeva Maksuamet on avaldanud politseile, et OÜ Aikon, mis kanti 1998. a lõpus Äriregistrisse, ei ole 1999. a oktoobrist peale kuni 2000. a juunini deklareerinud firma majanduskäivet ega tasunud kehtestatud riigimakse. Käibemaksuna on tasumata enam kui 100 000 krooni ja ettevõtte tulumaksuna üle 300 000 krooni. Poisid peeti kinni veinijoomiselt Kolmapäeva hommikul mõni minut kaheksa läbi teatati politseikorrapidajale, et Jõgeval Põllu tänaval endise kooli katlamaja juures joovad alaealised poisid alkoholi. Kohale sõitnud politseipatrull leidis juhatatud kohast Denissi (1986), Paveli (1985), Janeki (1985) ja Martti (1987), kellel oli kaasas 3-liitrine purk koduveiniga. Mehehakatised koos järelejäänud vägijoogiga tuli asja lahendamiseni politseisse toimetada. Esimesed kaks poissi on kirjas Jõgeva Põhikoolis, kaks viimast ütlesid endid ühisgümnaasiumis õppivat. Ilmateade Neljapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada lund. Puhub põhjakaarte tuul 3-9 m/s. Õhutemperatuur -3°C ... -8°C. Reedel on muutliku pilvisusega ilm, võib sadada lund ja tuisata. Puhub kirdetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur öösel -4°C ... -13°C, päeval -3°C ... -8°C. Vooremaa 1. veebruar 2001. a. Metsamehed ootavad külma JAAN LUKAS RAIVO SIHVER Torma valla eelarve eelistab kultuuri ja haridust VAIKE KÄOSAAR Jõgevamaa raudteejaamades ei streigitud ARDI KIVIMETS ARVAMUS Röövkapitalism hakkab metsamajanduses kaduma JAAN LUKAS KIRJAD Kas teehooldajad on talveunes? Nördinud liikleja Kes peab hooldama elamute soojasõlmi? HELMUT ILVES, Aia 29 elanik Jõgevamaalased eriti ei karda hullulehmatõbe MARGUS KIIS JUHTKIRI Minge metsa, kuni neid on 1. veebruar 2001 MAJANDUS Soomlastele meeldib Puurmanis suitsutatud puit RAIVO SIHVER Puuetega noored saavad tänu projektile tööd RIINA MÄGI KULTUUR Warholi näitusest MARGUS KIIS Pildikesi issanda loomaaiast RIINA MÄGI Koolinoored tantsisid Laiusel RIINA MÄGI SPORT Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000 (Järgneb) Pala valla noorsuusatajad olid koduradadel võidukad JAAN LUKAS Torma korvpallurid võitsid jälle VAIKE KÄOSAAR Spordi lühiridu OSKAR PURI MITMESUGUST Pool Peipsist püütud kaladest oli tint ARDI KIVIMETS Puurmani kool võib saada riigikaitsekallakuga eriklassi RIINA MÄGI POLITSEIKROONIKA Alimentide mittemaksja mõisteti vangi Looduskaitsealal kahju tekitatud Ei deklareerinud ega maksnud makse Poisid peeti kinni veinijoomiselt Ilmateade