Vooremaa 01.11.2001

Vooremaa
Neljapäev, 1. november 2001. a.
Sisukord
Piimatoodang suureneb tänu loomakasvatajate tublidusele

Külaotsa talu perenaine Mari Küla pöörab piimatootmises pidevalt tähelepanu puhtusele ja korrale. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Mitmete Jõgevamaa talude ja põllumajandusettevõtete lüpsikarjade piimatoodang on tänavu suvel ja kevadel märgatavalt suurenenud, mille põhjuseks peavad loomakasvatajad soodsaid ilmastikutingimusi, karjamaade uuendamist ja heatasemelist tõuaretust.

Torma põllumajandusosaühingus on 500-pealine lüpsikari. "Praegu on meil keskmine väljalüps 18 liitrit päevas ning sügisesi olusid arvestades võib sellega rahule jääda. Keskmine piimatoodang, mis möödunud aastal oli 7000 kilogrammi lehma kohta, suureneb tänavu kindlasti. Lehmade piim sisaldab 3,4 protsenti valku ja üle 4

protsendi rasva," rääkis põllumajandusettevõtte lüpsikarja zootehnik Liivi Pavlihhina

Munarakud Ameerikast, sperma tipp-pullidelt

Piimatoodangu suurenemist põhjendas proua Pavlihhina karjamaade noorendamise ja tõuaretuse kaasaegsete võimaluste kasutamisega. "Oleme igal aastal karjamaid uuendanud. Künname vanad karjamaad üles ning külvame uued ristikusegud. Pidevalt pöörame tähelepanu ka tõuaretusele. Näiteks laseme Tartu siirdamisgrupil esimest korda poegima tulevatele Eesti Punast tõugu mullikatele siirdada Ameerika Ühendriikide ja Taani päritoluga embrüod ja kasutame Eestis leiduvat tipp-pullide spermat," rääkis loomakasvataja.

Torma põllumajandusosaühingu 500-pealine lüpsikari on alates septembrist lautades olnud. "Juba augustis hakkasime veiseid silo söömisega harjutama," lausus zootehnik Pavlihhina.

Suve vältel suurenes piimatoodang ka Jõgeva valla põllumajandusfirmas, aktsiaseltsis Perevara. "Meie 1100-pealise lüpsikarja praegune keskmine toodang on 6000 kilogrammi lehma kohta, mis ületab eelmise aasta taseme. Päevane väljalüps ulatub praegu 15 liitrini," teatas peazootehnik Vello Leivategija.

Ka aktsiaseltsis Perevara on rajatud uusi karjamaid, kuhu külvati liblikõieliste ja lutserni segu. "Ühtlasi on meil paranenud ka silo kvaliteet. Põhisöödale lisame mineraale ja soolasid ja laseme sööda läbi mikseri. Mikserdamisplats asub meil Mõisamaa farmi juures," rääkis peazootehnik.

Ühistegevus soosib piimatoodangu tõusu

Odivere külas Külaotsa talus asub Saare valla talude suurim lüpsikari, kus on 18 veist, nendest 11 on lüpsilehmad. "Tänavune karjatamisperiood oli soodne, sest parasjagu jätkus nii vihma kui ka sooja. Sel aastal lasime esmakordselt teha ka rullsilo. Keskmine piimatoodang oli möödunud aastal 5000 kilogrammi lehma kohta, tänavu võib see ulatuda 5500 kilogrammini," rääkis talu perenaine Mari Küla. Tema arvates on piimatoodangu suurenemisele hästi mõjunud ka Saare valla talunike ühistegevus.

Mari Küla on ka möödunud aastal loodud mittetulundusühingu Kääpa Ühistegevuslik Selts juhatuse esimees. Sellele seltsile kuulub 1926. aastal ehitatud kunagine meiereihoone, mis taastati ja kus hakati varuma piima, mida alates möödunud aasta novembrist turustatakse firmale Jõhvi Piim. "Algul tõid meiereihoonesse edasimüümiseks piima 27 talupidajat, nüüd aga vaid 8. Asi on selles, et paljud ei suuda täita nõudeid, mida tööstusettevõte piimatootjaile esitab. Arvan, et tingimusi, mis võimaldavad piima turustada, on võimalik täita igaühel. Meie kandis on paar ühe lehmaga majapidamist, kus pole piimajahutit, kuid piim on alati kõrgemast sordist ja bakterite arv nõuetekohane. Nii et puhtust saab tagada ka lihtsalt vee ja seebiga, kusjuures mõistagi on vaja järjepidevust ja hoolt," ütles Mari Küla.

Tulundusühistu E-Piim nõukogu esimees Toivo Kens kommenteeris piimatoodangu tõusu tööstusettevõtte vaatevinklist: "Meie ettevõte on pidevalt piima vajanud ja üle pole meil piima jäänud. Kui tuleva aasta algul valmib uus juustuliin, siis tekib vajadus veelgi suuremate koguste järele."

JAAN LUKAS

Haigekassa liikmekaardi kehtivus ei sõltu enam kaardi füüsilise kehtivuse ajast

Alates 1. novembrist ei sõltu haigekassa liikmekaardi kehtivus enam kaardi füüsilise kehtivuse ajast, vaid ainult ravikindlustuse jõusolekust.

Eesti Haigekassa pikendab alates 01.11.2001 kõikide haigekassa liikmekaartide füüsilist kehtivusaega kuni 31.12.2006, et vältida asjatuid käike haigekassasse aegunud kaardi vahetamiseks ning muuta suhtlus haigekassaga mugavamaks. Kui inimesel on jõus olev ravikindlustus, siis kehtivad 1. novembrist alates kõik kindlustatute käes olevad ja väljastatavad liikmekaardid kaardi paremas nurgas märgitud füüsilise kehtivuse kuupäevale vaatamata kuni 2006. aasta detsembri lõpuni. Liikmekaarti omavad isikud ei pea tulema enam haigekassasse oma kaarti välja vahetama, vaid nende kaardi füüsiline kehtivus on automaatselt pikendatud. Juhul, kui kindlustatu läheb arsti juurde, ei anna füüsiliselt kehtetu liikmekaart õigust raviteenuse osutamisest keelduda.

Samuti ei tohi arst raviteenuse osutamisest keelduda, kui liikmekaardi magnetriba ei toimi: raviasutus saab kindlustatust kontrollida ka isikukoodi abil haigekassa kindlustatute andmebaasist. Juhul kui isik on kindlustatud, on tal õigus raviteenusele.

Liikmekaart tuleb haigekassas välja vahetada või taotleda uue liikmekaardi väljastamist alljärgnevatel juhtudel:

Kaart on kadunud, varastatud või muul viisil hävinud

Magnetriba ei tööta

Muutus kindlustatu nimi (näit abiellumisel vm)

Muutub piirkond, kus ollakse kindlustatud (näit kindlustatu asub Saaremaalt elama Tallinna ja soovib ennast kindlustada Eesti Haigekassa Harju osakonnas), asub alaliselt või peamiselt elama Eesti Haigekassa teise osakonna piirkonda jne.

Liikmekaardil on mingi eksituse tõttu valed isikuandmed (isikukood, nimi)

Sünni korral

Kohustusliku ravikindlustusega liitutakse esimest korda

Erandjuhtudel (näit haigekassakaart on koju ununenud) saab raviasutus kindlustatust kontrollida ka mõne muu dokumendi alusel, millel on kindlustatu isikukood, pilt ja nimi (näiteks pass, autojuhiload jt).

Plastikust liikmekaart tuli Haigekassas kasutusele 5 aastat tagasi. Haigekassa töötab selles suunas, et inimesel oleks võimalikult hõlbus raviasutusega suhelda ilma spetsiifilist kaarti omamata. Üks võimalikest alternatiividest on tulevikus ID-kaardi kasutamine.

Küsimusi, arvamusi ja ettepanekuid saab avaldada haigekassa koduleheküljel www.haigekassa.ee. Haigekassa garanteerib vastuse viie tööpäeva jooksul.

AET TRUU,

Eesti Haigekassa pressiesindaja

Põlevat autot vaatama jäänud juht sõitis oma tsemendiveokiga kraavi kummuli

Selline liiklusõnnetus juhtus teisipäeval Jõgeva vallas Tartu-Jõgeva teel Kalevi tanklast veidi maad Kaarepere poole.

Ennelõunal süttis seal mingil põhjusel sõiduauto Volkswagen ja seisis teel suunaga Tartu poole. Põleva auto taga peatus sõiduauto Mercedes Benz ja selle taga omakorda sõiduauto Ford Sierra. Nende järel lähenes sündmuskohale Jõgeva poolt tsemendiveok. Ilmselt jäi aga selle juht vaatama teel põlevat autot ja kõigile ootamatult sõitis tagant otsa tema ees seisnud sõiduautole, mis omakorda andis löögi selle ees seisnud autole. Tsisternveok paiskus otsasõidu järel teelt välja ja vajus kummuli. Tsemendiveok oli raske, seda ei suudetud ratastele tõsta ja ta tuli tühjaks laadida, millega saadi ühele poole alles kella kolmeks öösel.

ÜLO PÄRN

ARVAMUS

Kaitsepoliitika peab olema iga kaitseväelase mure

"Püüame jõuda niikaugele, et kõik Eesti mehed teeksid läbi ajateenistuse," ütles maavägede ülem, kindralleitnant Johannes Kert, kes andis möödunud laupäeval Pikknurmes Marguse talus toimunud XX Vabadusristi päeval Vooremaale intervjuu.

Alustame vestlust teie tähtsamast töövaldkonnast. Kuidas iseloomustaksite tänast Eesti maaväge ja millised on selle väeliigi arenguvõimalused?

"Maavägede ülema amet on uus institutsioon, kuid arvamus, et praegu hakatakse alles maavägesid looma, ei vasta tõele. Mis puutub kaitseväe kvaliteeti, siis peaksime püüdma kõik noored mehed ajateenistusest läbi viia. Nende hulgast tuleks välja valida paremad, juhikandidaadid, ning võimaldada neile vastav väljaõpe."

Üldiselt ei tohiks kaitseväelased poliitikasse sekkuda. Kas teatud võimalused selles valdkonnas kaasarääkimiseks on neil siiski olemas?

"Kaitseväelased ei osale erakonnapoliitikas. Kaitsepoliitika peab aga olema iga kaitseväelase mure, kusjuures juba kaitseväelaseks hakkamine on kaitsepoliitiline akt."

Eesti riigikaitse kõrgeim juht on president. Kuidas kommenteeriksite uue riigipea Arnold Rüütli kaitsepoliitilist kontseptsiooni?

"Selle küsimuse peaks esitama presidendile. Pealegi pole ma uue riigipeaga kohtunud. Nagu teada, on aga Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel väljendanud oma seisukohta, et toetab tegevussuunda Eesti astumiseks NATOsse."

Vestleme teiega Vabadusristi päeval. Mida tähendab tänastele kaitseväelastele Vabadusrist ja kui hästi tänased reamehed, allohvitserid ja ohvitserid tunnevad Vabadussõja ajalugu ja Eesti kaitseväe minevikku tervikuna?

"Vabadusrist tähendab igale tänasele kaitseväelasele seda, et oma maad kaitstakse relvaga ja kui vaja, siis ka oma elu hinnaga. Meie kaitseväelased tulevad Eesti koolidest ning teadmised möödanikust sõltuvad sellest, mida ja kui palju koolis õpetatakse. Ma arvan, et Vabadussõda käsitletakse piisavalt põhjalikult. Kaitsevägi ise püüab kaitseväelasi tutvustada nende kohtadega teenistuspaikade läheduses, kus on peetud Vabadussõja lahinguid."

Milline roll on Jõgevamaal Eesti kaitseväe möödanikus ja tänases päevas?

"Tulekski alustada ajaloolisest seosest. Puurmani vallas algas omal ajal Kuperjanovi pataljoni formeerimine. Taasiseseisvuvas Eestis hakati Jõgevamaal kiiresti taastama Kaitseliidu malevat, mis tänaseks on kujunenud heatasemeliseks üksuseks. Ühtegi Kaitseväe osa Jõgevamaal praegu siiski ei asu ja praegu puuduvad rahalised võimalused selle loomiseks."

JAAN LUKAS

KIRJAD

Kus asub veel õiglus?

Lugesin 23. oktoobri Vooremaas artiklit "Jõgevamaa kallim ja kuulsaim koer on surnud." Ma ei saa kuidagi jätta avaldamata enda ja oma paljude tuttavate arvamust.

Meil pole lihtsalt sõnu! Koer purustas pr Luga auto nii ära, et seda poleks juhtunud ka siis, kui autole oleks põder ette hüpanud. See lugu on ju nii naeruväärne ja uskumatu, et imestama paneb, kuidas Luga julgeb veel ausa näoga ringi käia.

Pole ju midagi imelikku, et kohtunik mõistis selle koera omaniku süüdi, sest Luga töötab ju kohtuga ühes õigustmõistvas asutuses. Vanasõna ju ütleb, et hunt hunti ei murra.

Selle Luga läbipaistva vale eest oleks pidanud hoopis perekond Porrole maksma - laimamise eest. Ma oleks perekond Porrole soovitanud pöörduda rahvusvahelisse kohtusse, kus nad oleksid kindlasti võitnud.

Kuhu jäi autoekspertiis, lugupeetud proua Luga ja kohtunik X? Kui perekond Porrode koer oli vigastamata, siis imestama paneb see, et Luga auto purustas koer vist "hingeauruga". Tunneme perekond Porrode muret nii targa koera kaotuse pärast, sest seal võis mängus olla kuri käsi.

Pole möödalaskmisi olnud mitte ainult kohtu ja prokuratuuri töötajate poolt, vaid seda esineb ka täitevbüroodes. Otsuseid, mida kohus on teinud, ei täideta mitte ka kahe aasta jooksul, näiteks alimentidest kõrvalehoidjaid ei otsi keegi taga. Paljud tuttavad on mulle rääkinud, et täitevbüroo töötajad ei tunne huvi laste kasvatamise vastu. Ei tea, mille eest neile küll palka makstakse?

Mul isiklikult on aga asja olnud mõnesse asutusse, kus on olnud viisakas ja lahke vastuvõtt ja minu mure on la hendatud kiiresti. Tahan südamest tänada Kodakondsus- ja migratsiooniameti juhatajat Olavi Annukit ja Eesti Telefoni Jõgeva osakonna juhatajat Jevgeni Blinnikovi. Olge eeskujuks teiste asutuste juhtidele.

LUULE TAMM

Kas teeme ära?

Jõgeva kultuurikeskuse avamise aegu püüdis linnavalitsus kaotada kultuurikeskuse parki tekkinud isetegevuslikud teerajad. Pinnas kobestati, seati üles keelumärgid. Paari päeva pärast olid keelumärgid kadunud ja mööda kobedat mulda kõnniti rahumeeli edasi - ikka otse, otse ja otse.

Ametnikud ei jätnud jonni. Operatsiooni korrati, kuid tulemus oli sama. Lõppkokkuvõttes on pargis nüüd endise tuhandete jalapaaride poolt kõvaks ja siledaks trambitud "postmaantee" asemel muhklik ja porine külavahetee.

Siililegi peaks olema selge, et muru sellele porirajale kasvatada ei saa - jäärapäised otsekõndijad ei lase seda sündida mingil juhul. Ainuke mõistlik lahendus oleks korralik kõnnitee. Kiviplaate maha panna poleks vaja, aitaks sobivast killustikust ja äärekividest.

Väikesed paari sammu laiused jalgrajad võiks rahule jätta. Neid üldjuhul porile ei tallata ning mõneti liigendavad nad päris meeldivalt murupinda.

On ainult üks rada, mida küll kuidagi ei tahaks näha. Betti Alveri parki tehti pärast pikki vaidlusi otsetee, nüüd selgub, et sellest oli veel vähe - murunurka on sisse tallatud paarikümne sammu pikkune näotu teejupp. Keelamise-käskimisega sellest lahti saada oleks lootusetu ettevõtmine. Vahest istutada sinna kääbuspuid ja põõsaid, teha midagi sobivat, nagu on kesklinnas turuplatsi ääres? Ehk suudaks selline nurk peatada otsekäijate indu.

Praegu on eelarvete koostamise ja järgmise aasta plaanide tegemise aeg, mil võiks ka nende tööde tegemise paika panna. Kas

teeme ära?

HERBERT SÖÖDE

JUHTKIRI

Milleks Eestile sõjavägi?

Kui kümme aastat tagasi äsja taasiseseisvunud Eesti Vabariik oma kaitsejõude taaslooma asus, oli kahtlejaid palju. Leiti, et riigil on muidki muresid kui relvad ning et kui tõesti madinaks läheb, siis ega karu vastu nagunii ei saa. Sellegipoolest on meil praegu väike ja veidi kaootiliselt relvastatud, kuid kiiresti arenev kaitsevägi, mis osalenud ka rahvusvahelistes rahuoperatsioonides ning mille puntivõtmise vastu NATO enam eriti valjusti ei torise.

Seda, kuidas ka Vabadussõja eel tõsimeeli räägiti, et ega nii väike rahvas nii suure vaenlase vastu ikka ei saa, on juba tüdimuseni korrutatud. Isegi maailma kõige väiksem riik Vatikan ei pea paljuks sõjaväge pidada, ja paavst on ju teatavasti ilmeksimatu. On ju vaks vahet, kas riigi ülevõtmiseks piisab käputäiest avantüristidest, nagu seda üritati siinmail 1924. aastal, või tuleb pidada pikka ja kurnavat sõda nagu Tšetšeenias. Maksumaksjale tuleb võõra sõjaväe ülalpidamine igal juhul kallim kui enda oma.

Oma sõjavägi on Eesti riigile sama, mis oma raha, eestikeelsed sildid ja viidad ning Eesti lipp staadionil auringi tegeva sportlase käes. Ning Eesti kaitseväe mundrit saavad kanda mõistagi ainult meie omad eesti poisid, kes teevad seda mitte raha eest, vaid vajadusest teenida oma rahvast ja kodumaad.

Kui Eesti kaitseväe vajalikkuses enam avalikult keegi ei kahtle, kostab siitsealt ikka veel üleskutseid üldise sõjaväekohustuse kaotamiseks ja palgaarmee loomiseks. Üleskutsujad on tavaliselt poliitikud, kes loodavad püüda kutseealiste noormeeste hääli. Ja teevad sellega totaalse valearvestuse. Sest need noored kodanikud, kellele sõjaväeteenistus vastumeelt, ei tunne huvi ka poliitika vastu ning valimas käivad neist vähesed.

Palgaarmee eelistena tuuakse tavaliselt välja palgasõdurite suuremat professionaalsust üha keerulisemaks muutuva kaasaegse sõjatehnikaga ümberkäimisel. Kuid palgaarmee puudused ei piirdu ainult mõõtmatult paisuvate kulutustega. Sõda õnnestub harva pidada ilma kaotusteta ning ainult professionaalidele lootma jäädes poleks pärast esimest kaotatud lahingut kedagi asemele võtta. Samuti sai juba antiikajal selgeks, et palgasõdurite patriotism on parimal juhul kaheldav. Ja mida teha siis, kui niisugused sõdurid peaks äkki leidma, et palk on na väiksevõitu? Kes neid siis korrale kutsub? Palgaarmee on asendamatu tööriist koloniaalsõdades, kuid oma maad kaitsevad alati kõige tõhusamini vabadest kodanikest kutsealused. Kellest koosnevad ka praeguse Eesti Vabariigi kaitsejõud.

1. november 2001. a

MAJANDUS

Tarbimisel on potentsiaali

Eestis võib jagada pangakliendid laias laastus kaheks. Enamuse moodustavad need, kes hoiavad oma raha kas arvelduskontol või tähtajalisel hoiusel. Samal ajal kasvab jõudsalt residentidest laenuvõtjate ning krediitkaardiomanike hulk.

Kindlasti on huvipakkuv juhtida tähelepanu asjaolule, et tüüpiliste hoiustajate või teisisõnu varaklientide hulgas on suhteliselt vähe neid, kes on samal ajal ka laenukliendid.

Loomulikult ei tähenda see seda, nagu puuduks kohalikust pangast laenu võtnul üldse hoius. Samas, kui võrrelda klientide arvu järgi deposiidi ja laenusummade jaotumist, siis võib nende kõrvutamisel täheldada suuri erinevusi.

80:20 reeglist panganduses

Eraisikute hoiuse ja laenusummade võrdluses kehtib Eesti panganduses omamoodi 80:20 reegel. See tähendab seda, et hinnanguliselt 80 protsendi enam kui 10 000 krooni pangale võlgneva laenukliendi kohta tuleb 20 protsenti neid, kelle hoiusesumma asub samas suurusvahemikus. Teisisõnu on 80 protsendi vähem kui 10 000 krooni hoiustanu kohta viiendiku jagu niisuguseid kliente, kelle võlasumma pangale asub samas suurusjärgus. Suhteliselt kõige rohkem ehk umbes pool kõigist "võlgnikest" pole pidanud paljuks laenata 10-30 000 krooni. Seevastu hoiuste suuruse järgi kuulub samasse summavahemikku ainult kümnendik kõigist hoiustajatest.

Matemaatiliselt väljendades on hoiuse- ja laenusummade kliendipõhist jaotumist iseloomustavad kõverad erineva tõusunurgaga. Tuginedes eeltoodule võib öelda, et kliendil, kellel on suur laen, ei pea olema nii palju vara ja vastupidi. Teisest küljest on see ka loogiline, sest pangad nõuavad krediiditaotlejalt mitte teatud suurusega deposiidi olemasolu (sarnaselt firmade arvelduskrediidile) kui regulaarselt püsivat sissetuleku taset. Juhul, kui analüüsida suure vara ja nullvõlaga olukorda puhtalt ettevõttemajanduses mingi firma seisukohalt, siis soovitab enamus kapitali struktuuri teooriaid kaasata rohkem võõrkapitali.

"Varakas" ei laena

Ärimaailmas on tuntud ütlus, mille järgi omavahenditega raha teha pole mingi oskus, vaid seda peab oskama teha rohkem ikka võõra rahaga. Samas ei pea optimaalse kapitali suhte kujundamisel alati laskuma teoreetilistesse nüanssidesse. Arvestades nõutava tulunormi (firmadel omakapitali hinda ja eraisikutel konkreetse varaklassi tootluse) levinud taset, on omakapital peaaegu alati kallim kui laenuraha hind. Siiski tuleb eraisikute puhul arvestada sellega, et piisava varakuse taseme saavutanul võib lisaks konkreetsele soovile puududa vajadus võtta võlgu.

Kui analüüsida Eesti keskmise ning sellest kõrgema kuusissetulekuga pangakliente nende laenuvõime põhjal, siis oli veel suvel nende hinnanguline kattuvus laenuklientide "seltskonnaga" ainult üks kolmandik. See tähendab, et koguni kaks kolmandikku on neid, kes vaatamata normaalsele sissetulekule ei võlgne pankadele mitte ainsat senti. Samas, kui teha kuulõpujääkidest keskmiste finantsnäitajate (a la deposiidid) põhjal väike korrelatsioonianalüüs, siis võib välja tuua järgmised tulemused:

* Vara versus laenukliendid

- nõrga tugevusega

seos;

* Vara versus sissetulekukliendid

- keskmise tugevusega

seos;

* Sissetuleku versus laenukliendid

- tugev (ca ühega võrdne) seos.

Arvestades klientide kattuvust ja korrelatsioonianalüüsi tulemusi, võib öelda, et sissetuleku segmenti kuuluvad kliendid võiksid laenata palju julgemini, kui nad seda seni on söandanud teha. Samas, kuna inimeste laekumised on teinekord palju kõikuvamad kui panka paigutatud summa suurus, siis on erinevate prognooside tegemisel parem kasutada hoiuste ja laenude võrdlust.

Laenud kasvavad kiiremini

Kuigi eraisikute hoiused kasvasid käesoleva aasta esimesel poolel kiiremini kui eraisikute laenuportfell kokku, võib siin täheldada trende, mis annavad tunnistust teatud suunamuutusest. Võttes arvesse eestlaste keskmisest kõrgemat säästumäära taset võrreldes arenenud riikidega, on meie inimeste potentsiaalne laenuvõime suhteliselt kõrge. Sellega seoses peaks edaspidi vähenema hoiuste ja laenude suhe, mis teatud hetkel oli isegi suurem kahest.

Olgugi, et kodumaiste hoiuste (va valitsus ja mitteresidendid) maht Eesti pankades veel kasvab, võib siin täheldada senisaavutatud kasvutempode märgatavat aeglustumist. Kodumaiste hoiuste aastakasv, mis veel möödunud aasta lõpus ulatus 32%ni, alanes augusti lõpuks 19%ni. Samal ajal on kiirenenud eraisikutele antud laenude kasvutempo. Võrreldes aastavahetuse 27%se aastakasvuga ulatus see augustis juba 33%ni. Valdava osa eraisikute laenude kasvust on andnud eluasemelaenud. Alates selle aasta teisest kvartalist on suurenenud pankade poolt väljastatud eluasemelaenude maht igas kuus ca 3%.

Alustaks krediitkaardist

Laenumahtude kasvu taustal ei tohiks ära unustada loo alguses mainitud 80:20 reeglit. Sellega seoses võiksid väiksemamahuliste võlgade (alla 10 000 krooni) osas katmata turuniši hakata rohkem täitma krediitkaardid. Kui võtta Hansapanga EGO kaardi keskmiseks kasutatud limiidi summaks hinnanguliselt 7000 krooni, siis on vähem kui kümnetuhandelisele võlavahemikule suurema tähelepanu pööramine igati põhjendatud. Krediit, sh järelmaksukaardi funktsiooni sisaldavate pangakaartide populaarsuse kasvu peaks soodustama asjaolu, et Hansa EGOle pole kliendi seisukohalt olnud senini head asendajat ja/või alternatiivi.

Eestlaste alalhoidlikku mõtteviisi arvestades puudub krediitkaardiasjanduse propageerimisel adekvaatne põhjus karta tarbimishulluse kasvu. Sellegipoolest kiputakse krediitkaartide suunas loopima kriitikanooli alates lihtsameelsete laenulõksu meelitamisest kuni võlavanglasse sattumiseni. Kahjuks ei arvestata siin paari olulise asjaoluga:

1) statistika seisukohalt toimub enamus kasve väga madalatelt tasemetelt, mis tingib võrdlusbaaside erinevuse;

2) nii tarbimislaenude kui tarbijafaktooringu (järelmaksuga müügi) osakaal finantseerimisasutuste portfellides on olnud suhteliselt tagasihoidlik.

Tarbimine ei hääbu

Lisaks eeltoodule räägib tarbimise kasuks fakt, et sularahanõudluse aastakasvutempo ulatus Eesti Panga andmetel augusti lõpus 5,7%ni, võrreldes 8,6%ga möödunud aasta lõpus. Sularahanõudluse kasvutempode aeglustumisele aitab kaasa ka eraisikute tarbimiskulutuste katmine. Samuti mängivad olulist rolli erasektori muutunud maksetavad. Ekslik on arvata, nagu toimuks sularaha asemel maksekaartidega arveldamine ainult deebetkaartide arvelt. Mida suurem on ost, seda tõenäolisem on selle sooritamine krediit(järelmaksu)kaardiga.

Tahame seda või ei taha, kuid majanduse aluseks oli, on ja jääb ka edaspidi (era)tarbimine. Teada on tõsiasi, et USAs kui tarbimise eeskujuks toodavas riigis annab tarbimine ligemale kaks kolmandikku riigi majanduskasvust. Antud kontekstis ei tasu arvata, nagu moodustaks väike Eesti põhimõtteliselt olulise erandi.

KRISTO REINSALU,

EÜP marketingianalüütik

SAPARDi õpiaasta

Kolmapäeval toimus Jõgeva kultuurikeskuses SAPARDi infopäev. Ligi 30 osavõtja seas domineerisid põllumajandusettevõtete esindajad. Talunikke oli mõni üksik.

Jõgeva maavalitsuse Eurointegratsiooni välissuhete nõuniku kt Katrin Rajamäe sõnul oli seminari eesmärgiks anda talunikele ja maapiirkondade ettevõtjatele nõuandeid ning soovitusi, millele tuleks SAPARDi toetuste taotlemisel tähelepanu pöörata.

Maakondlikud bürood jagasid kolme meedet: põllumajandustootmise, maapiirkondades alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise ja infrastruktuuri investeeringutoetust. Teist meedet, töötlevale tööstusele mõeldud toetust, jagas PRIA keskus Tartus.

Tänavusest SAPARDi aastast andis ülevaate PRIA finantsosakonna

juhataja Ly Lobjakas. Kõigi nelja meetme osas laekus kokku 231 taotlust. Jõgevamaalt laekus kokku 10 avaldust, neist oli põllumajandustootmise toetuse taotlejaid 6.

Tänavune toetussumma oli 500 miljonit krooni. Neid rahasid saab kasutada kuni tuleva aasta jõuludeni. Tegelikult taotleti 159,6 miljonit krooni ehk 32% olemasolevatest vahenditest. Maakondlike büroode kaudu taotleti kolme meetme osas toetusi 75,1 miljoni krooni ulatuses ja töötlev tööstus taotles 84,6 miljoni krooni ulatuses.

Jõgeva maakonnast laekus taotlusi kokku 5,4 miljonile kroonile, sh põllumajandustootmise investeeringuteks 4,1 miljonit, alternatiivseks tootmiseks 1,2 miljonit ja infrastruktuuri toetuseks 49 000 krooni.

SAPARDi Jõgevamaa nõustaja Eha Lukats on tegelenud toetustega 1992. aastast alates. "SAPARDi toetuste puhul on nõuded tunduvalt karmimad kui eelnevate projektide osas. Käesolev aasta on meile kõigile, ka PRIAle õppimise aastaks," ütles ta. OÜ Härjanurme Mõis asejuhataja Maie Tulp näitas keskmise paksusega dokumentide kausta. Tema arvates midagi võimatut ei ole, kuid arvud peavad olema väga täpsed ja ridarealt kontrollitud. "Meie esitasime toetuse taotluse kombaini soetamiseks," teatas ta.

Väga üksikasjaliku ülevaate kõige sagedamini esinevate vigade ja puuduste kohta andis Ly Lobjakas. Küllaltki palju esinevat näpu ja vormivigu, eriti käsitsi kirjutamise korral. Ka on tihti mõni tabel täitmata jäetud või puudub täiesti. On tulnud ka ette, et bilansi aktiva ei võrdu passivaga jne. Tähelepanelikult kontrollitakse ka projekti sisu. Näiteks uuritakse investeeringute efektiivsust ja tasuvust, näiteks kas suureneb põllumajandussaaduste netokäive ja kas vähenevad otsekulud toodanguühikule.

Jõgevamaa Keskkonnateenistuse veespetsialist Enn Selgis rääkis keskkonnamemorandumi koostamisest. Muuhulgas juhtis ta põllumeeste tähelepanu faktile, et praegu muretsetakse rohkem farmiseadmeid ja põllumajandustehnikat, kuid sõnnikumajandusse investeeritakse vähe. Esimesest jaanuarist 2005 ei tohi enam sõnnikut põllule hunnikutesse vedada.

Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna projektinõuniku kt Mati Jõgi tundis huvi, kas järgmisel aastal lisandub uusi meetmeid. Vastuseks kuulis ta, et 2002. aastal jääb kõik samaks. 2003. aastal peaks lisanduma keskkonnasõbraliku põllumajandusliku tootmise ja külade arendamise toetamine.

RAIVO SIHVER

Isamaa maksustamisest

Eesti on saanud riigina kesta taasiseseisvumisest kümmekond aastat. Selle kümne aastaga on paljud muutunud maaomanikeks.

Eestlastele aga ei tähenda maa mitte ainult tootmise ja ellujäämise väärtust, vaid ka ajaloolise enesekehtestamise ja isaisade pärandi hoidmist. Seetõttu on mõistetav, et iga maksustamine võib valusalt lüüa neid, kes ise ei tooda ega teeni tagastatava maatüki pealt. Samas on maamaksu olemasolu ilmselt vajalik, et maa kasutamist ning maad väärtustada. Maamaks on Eesti Vabariigis kohaliku omavalitsuse määrata, valitsus on aga omalt poolt paika pannud piirid, kust üle ei tohi minna. Seetõttu polegi 2002. aastal tegemist mitte maamaksu määra tõstmisega, vaid maamaksu summa tõusuga, mis omakorda tugineb maa hinna kasvule viimastel aastatel.

Ei saa jätta mainimata maa hindamise positiivset külge, sest maa väärtus tõuseb. Kasulik on see neile, kes ei taha ise kogu tagastatud maad omada ning müüvad sellest osa, nüüd aga juba kõrgema hinnaga. Eesti poliitikaelu on nõnda kujundatud, et iga riikliku otsuse vastuvõtmiseks vajatakse parlamendierakondade pooldavaid seisukohti. Isamaaliit kogunes kahe nädala eest arutama maa maksu tõusu. Olgugi, et tegemist on maa korralise hindamisega, ei tähenda see, et otsust võiks kordagi vaidlustamata vastu võtta. Vaieldi põhjalikult, võttes abiks infot oma esindajatelt igast Eestimaa nurgast, ja jõuti lõpuks üksmeelsele otsusele.

Isamaaliit, tahtes seista nende eest, kelle jaoks maa omab elulist (põlluharija) ja traditsioonilist (rannakalur) väärtust, pidas erakonna juhatuse tasandil oluliseks:

1. Toetada ettepanekut alandada maa maksustamise alammäära kuni 0%ni. See suurendaks kohalike omavalitsuste võimalusi maamaksu diferentseerida, looks võimaluse hoida see tänasel tasemel või seda isegi alandada.

2. Teha Isamaaliidu esindajatele kohalikes omavalitsustes kohustuseks vajaduse korral vähendada maamaksu määra tasemele, mis võimaldab ära hoida maa maksusumma tõusu.

Sellistel seisukohtadel on enamasti ka teised koalitsioonierakonnad.

Praeguseks on valitsus esitanud Riigikogule eelnõu omavalitsustele suuremate võimaluste andmiseks maamaksu diferentseerimisel.

LEHO KARJUS,

Isamaaliidu peasekretär

KULTUUR

Progekuningad meitele tulemas

Yes, yes, Yess coming! No nii legendaarset bändi kui homme Saku suurhallis esinev Yes vaevalt et Eestisse sageli satub.

Kvintett (hetkel siiski kvartett) Yes on olnud publiku absoluutne lemmik ja eeskuju tuhandetele bändidele (Eestis eriti Rujale), samas on ta üks rockimammutluse musternäidiseid, keda on sõimanud kõik punk- ja popbändid, kuna Yes on harrastanud erinevalt neist hoopis teistsuguseid ideaale ja muusikalisi võtteid. Yes - see tähendab keerulisust, pretensioonikust, elitaarsust ja kõrgelennulisust. Tallinnaski esinevad nad koos sümfooniaorkestriga.

Yesi ajalugu algas 1968, kui Londonis kohtusid peenikese häälega 24-aastane lauljakitarrist Jon Anderson, kes oli varem olnud folklaulja, ja 21-aastane bassistlaulja Chris Squire. Nad leidsid tuttavate seast juurde veel soolokitarrist Peter Banksi, klahvpillimängija Tony Kaye ja trummar Bill Brufordi ning otsustasid oma jõud ühendada.

Pärast esimesi proove leidis pikajuukseline ja kirjuriideline, kuid karske taimetoitlaste seltskond oma stiili, mida iseloomustasid kergus ja dünaamika, palju akustilisi kõlasid, julged teemaarendused, kusjuures väga omapäraselt tõlgendati tuntud pophitte. Sellega äratati tähelepanu. Edu tuli mitte küll plahvatuslikult, kuid see-eest järjepidevalt.

1969. aasta juunis sõlmiti leping Atlanticu plaadifirmaga, seejärel ilmus esimene singel "Sweetness". Novembris ilmus album "Yes", kus oli muuhulgas cover Beatlesi loost "Every Little Thing", milles lihtne poplugu oli muudetud pikaks rocksümfonietiks.

1970. aasta märtsis otsustas Banks ansamblist lahkuda, teda asendama saadi Stewe Howe, kelle mängustiil meenutas rohkem virtuoosset kantrimuusikat kui lärmakat rocki, ning kelle eestvõttel hakati lugudesse pikkima klassikalistel meloodiatel baseeruvaid kitarrisoolosid. Augustis ilmus plaat "Time and Word", mis oli debüüdist värvikam, kuid ka veidi kommertsiaalsem.

1971 oli progressiivne rock juba kindlad stiilijooned omandanud: folgi ja jazzi mõjud, pikad ja ülipikad klassikalisest muusikast mõjutatud kompositsioonid, teatraalsed lavaesinemised, kontseptuaalsed temaatilised plaadid jms. Yes esindas seda poolt, milles oli rõhk folkmuusikal, klassikal ja virtuoossusel ning mis kokku kõlas õhuliselt ja samas väga sigrimigrilt ning ebasümmeetriliselt.

"The Yes Album" tabas progerocki populaarsuse tõusulaineid, ent peatselt otsustas raskema rocki pooldaja Kaye koos oma hammondoreliga uutele jahimaadele minna. Bändi muusika fänn, klassikalise pianisti haridusega Rick Wakeman sai tema koha endale. Muusika seisukohalt oli see suurepärane vahetus, kuna Wakeman armastas igasuguseid elektroonilisi instrumente nagu moogsüntesaator ja mellotron ning oli atraktiivne ja ideedest pakatav.

Isikute tasandil tõi tema tulek aga kaasa probleeme, sest hedonistlikule, alkoholiga pidusid ja häid sööke armastavale Rickile käis ilgelt närvidele, et Yesi teised liikmed peale kontserte hoopis oma tubadesse juurikaid sööma ja piiblit lugema kobisid. Kõigest hoolimata ilmus detsembris plaat "Fragile", mida peetake progerocki tähtalbumiks. Edust hoolimata või isegi selle tõttu lahkus trummar Bruford ansamblisse King Crimson. See oli juba üsna suur löök, sest ta oli olnud bändi rõõmsameelsuse ja seiklushimu kehastus, rääkimata tema ülikiirest mängustiilist. Tema asendus, varem John Lennoni bändis mänginud Alan White, oli üliprofessionaalne, kuid inimesena tagasihoidlikum.

Enne Brufordi lahkumist oli lindistatud LP Close to the Edge, mis sai kriitikutelt kiita ning jõudis 1972. aasta septembris briti tabelis neljandaks ja USAs kolmandaks.

Yesi ambitsioonide kõrval kasvasid ka Wakemani isiklikud. Veebruaris 1973 ilmutas ta oma sooloplaadi "Henry VIII 6 Wives". Yes ilmutas kontsertkolmikplaadi "Yessongs" ja detsembris duubelstuudioplaadi "Tales From Topographic Ocean", millel oli ainult üks pala. Album sai kuldplaadi ja tõusis 1973 briti tabeli esimeseks.

Wakemani ja bändi lahkhelid süvenesid. Kui Wakemani pompöösne rocksümfoonia "Journey to The Centre Of Earth" jõudis mais briti tabeli tippu, oli asi otsustatud. Yesi uue plaadi lindistustele Wakeman enam ei ilmunud. Peale mõningast otsimist leiti tema asendajaks teise liiga progebändi Refugee šveitslasest süntesaatorimees Patrick Moraz ja salvestati plaat Relayer.

1975-1976 tegelesid bändi liikmed oma erineva edukusega sooloprojektidega. 1977 alguses naasis bändi Wakeman ja koos lindistati Briti edetabeli tippu jõudnud plaat "Going For The One", kus on ka Yesi üks kuulsamaid lugusid "Wonderous Stories".

Kaheksakümnendatesse aastatesse jäid Anderssoni koostööprojektid pompöössete süntesaatorioopuste autori ja kreeka progerocki alustala Vangelisega, Anderssoni ja Wakemani bändist lahkumine ning asendamine Trevor Horni ja Geoff Downesiga, Yesi lagunemine ja taas kokkutulemine, esimese Grammy võitmine, mitmete plaatide üllitamine ning ansambli erinevate koosseisude kaklus Yesi nime pärast.

1991 tülid lahendati. Rabin, Kaye, White ja Squire ühinesid kvartetiga Andersson-Wakeman-Bruford-Howe ning koos lindistati plaat "Union". Üldiselt oli Yesi tegevus üheksakümnendatel aga ebajärjepidev. 1993 ilmus Symphonic Music Of Yes, kus osalesid Andersson, Howe ja Bruford. Kuni 1998. aastani oli Yes rohkem Rabini Anderssoni projekt. 1999 tuli kokku klassikaline koosseis Andersson-Howe-Wakeman-Squire-White, mis lindistas kontsertplaadi. Siis Wakeman lahkus. Ülejäänud tulevad 2. novembril ka Tallinna, kus ootavad neid palju hallinevate peadega Eesti fänne ja rockipeerusid.

MARGUS KIIS

Endla teater annab esietenduse Jõgeval

Laupäeval, 3. novembril esietendub Jõgeva moodsas kultuurikeskuses Endla teatri selle hooaja esimene uuslavastus "Linnumaja". Vaimukas inglise seltskonnakomöödia räägib inimloomusele omastest pahedest ja voorustest, mis on jäänud muutumatuks läbi kolmveerandsajandi, mis meid Ben Traversi näidendi kirjutamisest lahutab.

Tegevus toimub suvisel õhtul, hommikul ja päeval Somersetis, Champton-on-Seas puhkemaja "Linnumaja" puhketoas. Loo sisu on iseenesest triviaalne ja tüüpiline möödunud sajandi esimese veerandi komöödiatele. Samas näitab see, kui vähe inimesed kolmveerand sajandiga muutunud on. Meie lavastuses külalisena kaasa tegev Ugala teatri silmarõõm Hilje Murel mängib ingellikku tütarlast Rhodat, kes satub pidžaamaväel värske abielumehe üüritud puhkemajja. Neiu ööbimisest saab alguse sündmuste ahel, mis meid küll naerutab, kuigi tegelased tahaksid tükati juba nuttagi. Sündmuste areng ähvardab noore abielumehe õnne hävitada, kuid loo lõpp on siiski õnnelik.

Leebe seltskonnakomöödia toob lavale Andres Lepik, kes oma eelmise vängesõnalise lavastusega "Family affairs" mitu inimest nii ära ehmatas, et võttis järgmiseks ette näidendi, kus pole mitte ühtki roppu sõna. Noort ja rüütellikku abielumeest Geraldit kehastab Lauri Kink, tema südamemurdjast sõpra Ranet Rees või Anti Kobin. Carmen Mikiver, kes vabakutselisena mängib juba kolmandat hooaega Endla lavastustes, kehastab seekord kohalikku keelekandjat, Geraldi naiseõde. Tema tuhvlialusest meest mängib Ago Anderson, Rhoda kasuisa, ägedaloomulist sakslast Putzi mängib Enn Keerd. Veel teevad lavastuses kaasa Diana Tammisto, Ireen Kennik ja Andres Lepik.

Kuna Endla teater, lava kaasa arvatud, on remondis, on "Linnumaja" lavaproovid toimunud Pärnu naaberlinna Sindi seltsimajas. Sindis toimub ka lavastuse tavapärane kontrolletendus, mida vaatavad praegused ja endised teatrikolleegid, loomenõukogu ja teatrile lähedal seisvad inimesed linnarahva seast.

Esietenduspaika Jõgevale saabub näiteseltskond juba laupäeva hommikul, et saali ja lavaga harjuda. Need, kes lõbusat lavastust sel laupäeval vaatama ei pääse, näevad seda kindlasti 7. novembril, kui Jõgeval antakse teine esietendus. Pärnu rahvas näeb lavastust aga alles detsembris - siis, kui teatrimaja on pidulikult avatud ja šampuseplekidki parketilt pestud.

IVAR PÕLLU,

Endla dramaturg

Toimetulekuõpetajad kohtusid Kiigemetsas

Siimustis toimus möödunud laupäeval toimetuleku ja hooldusõppe seminar, mille korraldas Kiigemetsa kooli toimetulekuõpetuse aineühendus eesotsas õpetaja Helgi Schlegeliga ning millest võttis osa 62 pedagoogi 17 erikoolist.

Toimetulekuõpetus viidi abikoolidesse sisse kümmekond aastat tagasi ja seda antakse spetsiaalsetes toimetulekuklassides mõõduka vaimse alaarenguga lastele. Eestis on olemas ka mõned koolid, kus õpivadki ainult nn toimetulekulapsed. Viimasel kolmel aastal on toimetulekuõpetusega seotud õpetajad, logopeedid ja kasvatajad kaks korda aastas mõnes erikoolis kokku saanud, et töös ette tulevaid probleeme ühiselt arutada. Seekord oli võõrustajaks Kiigemetsa kool.

Kõigepealt tutvuti kooli direktrissi Janne Vilmsi juhatusel koolimajaga. Seejärel jaguneti kuude töörühma, mida juhtisid Kiigemetsa kooli õpetajad, kellele see oli esmakordne rühmatöö juhtimise kogemus, ent kes siiski edukalt hakkama said. Rühmatöö teemadeks olid "Õpetaja ja kasvataja töö seosed", "Logopeedi, õpetaja ja kasvataja koostöö lapse õpetamisel", "Lastevanemate ja kooli koostöö", "Riim, rütm ja liisusalm igapäevases õppe ja kasvatustöös", "Didaktilised õppevahendid" ja "Toimetulekulaps lõpetab kooli - mis saab edasi?".

Tantsides ja mängides

Kõige vähem töötegemise moodi nägi välja tegevus riimi ja rütmiuurijate rühmas: nemad tantsisid ja mängisid õpetaja Piret Tepaskindi juhendamisel ning tuletasid hulga peale kokku meelde tervelt 35 liisusalmi (need on need "Üks helevalge tuvi lendas üle Inglismaa" ja teised, mille abil lapsed mängides rollid paika panevad).

"Jõudsime ühiselt arutades järeldusele, et riim, rütm ja liisusalm õigustavad end töös vaimupuudega lastega vägagi. Liisusalmid rikastavad laste sõnavara, treenivad nende mehhaanilist mälu, arendavad fantaasiat ja eneseväljendust ning kutsuvad esile positiivseid emotsioone isegi kõnetutel lastel," ütles Piret Tepaskind.

Didaktiliste õppevahendite töörühma juhtinud Marika Leitmaa sõnul on toimetulekuõpetuse õpetamiseks küll välja töötatud riiklik õppekava, aga õppevahendeid nikerdab iga õpetaja nö põlve otsas.

"Leidsime ühiselt, et väga headeks didaktilisteks õppevahenditeks on lauamängud, aga ka tänapäevasemad vahendid, nagu videokaamera ja arvuti. Videokaamera aitab õpetada distsipliini: ühise jalutuskäigu, peoõhtu vms videolindistust vaadates saab vaimupuudega laps hästi aru, millal ja mida ta valesti tegi. Arvuti kasutamiseks toimetulekuõppes on muidugi vaja vastavaid programme, nende hankimiseks omakorda raha," ütles Marika Leitmaa.

Teistele ka

Toimetulekulaste koolijärgset elukorraldust arutanud töörühma juhtis Helju Ansberg. Tema sõnul lõpetas nii Kiigemetsa koolis kui ka paljudes teistes koolides möödunud aastal esimene lend toimetulekuõpet saanud noori, ent sellele, mis neist edasi peaks saama, pole riiklikul tasandil veel mõeldud.

"Kui vaimupuudega noor üksnes kodu nelja seina vahele jääb, minetab ta pahatihti koolis omandatud toimetulekuoskused. Seetõttu oleks nende jaoks vaja sotsiaalmaju, kus iseseisvat elu elada, või vähemasti päevakeskustes koos käimise võimalusi," ütles Helju Ansberg.

"Tänane õppepäev oli väga sisukas," ütles Kosejõe kooli õpetaja, Eesti Eripedagoogide Liidu liige Marju Türnpu. "Ega me üksteise töödesttegemistest muidu palju teaks, samas teevad paljud õpetajad, sealhulgas Kiigemetsa kooli omad, pidevalt erialast uurimistööd, mille tulemustest kollegidelegi kasu võib tõusta. Loodan, et tänase õppepäeva materjalid kirjutatakse kokku artikliks, mis sobiks avaldada ajakirjas Eripedagoogika."

Janne Vilmsi sõnul tekkis laupäevasel kokkusaamisel mõte, et samasuguseid õppepäevi hakataks korraldama ka teistele abikoolides töötavatele pedagoogidele. "Tavakooliõpetajatega ühte ainesektsiooni pole meie õpetajatel asja, ent teiste abikooliõpetajatega saaks paljud metoodika, õppekirjanduse ja muu seesugusega seotud probleemid selgemaks rääkida," ütles Janne Vilms.

RIINA MÄGI

SPORT

Mootorrattad kihutasid lendavas poris

Möödunud pühapäeval kostus Jõgeva vallas Kurista külas taas tugevat mootorite müra. Linnamäe krossiklubi korraldas lahtise motokrossi, mille eesmärk oli välja selgitada klubi parim mootorrattur. Üllatuslikult sai esikoha Jõgeva mootorrattur Priit Laur, kes osales krossil pärast aastatepikkust vaheaega. Teise koha pälvis tema vennapoeg Taavi Laur.

Teisel motokrossil, mis korraldati renoveeritud Linnamäe krossirajal, osalesid kaheksa mootorratturit, kes kõik on Linnamäe krossiklubi liikmed. Noorim osaleja oli 7-aastane Sander Lehtme, kes võistles 50 cm 3 masinaklassis. "Tugeva vihmasaju ja pori tõttu tuli sõita ettenähtust lühemal distantsil," rääkis võistluste direktor Peeter Laur.

Võistlusraja valmistas ette väsimatu spordientusiast, Linnamäe krossiklubi juhatuse esimees Kalju Andersalu, kes oli asja juures nii mõistuse kui ka südamega, nagu ikka. Krossil startisid 50, 60, 80, 125, 250 cm 3 mootoriga tsiklid ja külgvankriga mootorrattad. Peakohtunikuna jälgis võistlust kauaaegsete kogemustega kohtunik Heino Kruuleht.

Võistlused olid korraldatud selliselt, et kõikide masinaklasside mootorratturid startisid korraga ning kohad selgusid vastavalt sellele, kuidas jõuti finišisse. Üllatuslikult sai esikoha omaaegne Jõgevamaa krossikuulsus Priit Laur (1968), kes otsustas noorematele meestele näidata tõelist krossisõitu. Teiseks jäi tema vennapoeg ja võistluste direktori Peeter Lauri poeg Taavi Laur. "Oleksin tahtnud võita, kuid onu võttis mult esikoha," lausus noor ja tahtejõuline tsiklimees.

Kolmanda koha pälvisid külgvankrimehed Ülo Mõisavald ja Heido Ventonen. Auhinnad võitjatele pani välja osaühing Antima Autoteenindus.

Pärast võistlust kinnitasid väsinud ja porised mootorratturid keha tulise hernesupiga, mida jätkus ka võistluse publikule.

"Vaatamata halvale ilmale elas krossile kaasa sadu pealtvaatajaid," ütles Heino Kruuleht.

"Järgmine kross korraldatakse Linnamäel veebruaris. Kava kohaselt võistlevad siis ühel päeval lumesaanid ja teisel mootorrattad. Meil tuleb pidevalt tegelda ka raja ettevalmistamise ja uuendamisega, sest krossirada on nagu Tallinna linn, mis ei saa kunagi lõplikult valmis," rääkis igapäevatööst ja tulevikuplaanidest Peeter Laur.

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

"Lõvid" aitasid rattad alla saada

Siimusti lastekodus Metsatareke leidis ülemöödunud reedel aset rõõmus sündmus: Palamuse Lionsklubi esindus andis lastekodule kingitusena üle kaheksa pruugitud, aga töökorras jalgratast.

Kui Palamuse lõviklubilased mõni aeg tagasi oma Saksamaa vaderklubi, HusumGoesharde LCga koostööplaane pidasid, leiti, et Palamuse vallas ja ümbruskonnaski on üksjagu neid, kes vajaksid jalgratast, ent kes ei suuda seda endale kesiste sissetulekute tõttu muretseda. Palamuse valla lionsklubilasest bussijuht Toomas Puusepp, kes koolilapsi sõidutades neid ja nende vajadusi hästi tunneb, oli kohalikku rahvast juba üles kutsunudki vanu jalgrattaid annetama. Mõne ratta oli ta juba kordagi teinud ja lastele kinkinud.

Nüüd saatsid aga Husumi "lõvid" kaubaautoga kohale tervelt poolsada ratast, mille nad oma ümbruskonnas olid kogunud. Saadetises oli nii naiste, meeste kui ka noorterattaid, osa neist käikudega, osa ilma. Kuigi Husumi klubi maksis kinni ka rataste Eestisse saatmise kulud (30 Saksa marka ratta pealt), võeti siiski põhimõtteks, et päris ilma rahata neid välja ei jagata, vaid saatmiskulude jagu peab raha tagasi laekuma. See raha suunatakse Palamuse Lionsklubi järgmisse heategevusüritusse. Erand tehtigi ainult Siimusti lastekodule: sinna viisid Palamuse lõviklubilased eesotsas president Märt Jallakasega kaheksa ratast kingituseks.

"Mõnel meie lastekodu 16 lapsest olid rattad juba varemgi: kes teenis ise suvel rattaostuks raha, kes kasutas selleks toitjakaotuspensioni summasid. Tänu Palamuse "lõvide" kingitusele on nüüd oma ratas peaaegu kõigil lastel ja kui sügisesel koolivaheajal vähegi ilma on, teeme koos väikese jalgrattamatka," ütles Siimusti lastekodu direktor Silvi Moont.

Suurem osa Saksamaalt saadetud rattaid müüdi 200-300 krooni eest Palamuse ja selle lähiümbruse inimestele. Infot rattaostu võimaluse kohta levitati valla sotsiaaltöötajate ja Palamuse Gümnaasiumi kaudu, sest nii arvati see jõudvat kõige õigemate inimesteni. Osa rattaid leidis omaniku juba möödunud nädala sees, osa müüdi maha laupäeval Palamuse rahvamaja juures parkplatsil. Palamuse LC ekspresidendi Meelis Paaveli sõnul olla Husumi "lõvide" esindajad algul veidi kõhelnudki, kas keegi nende vanu rattaid siin üldse tahab: nad olid ju Palamusel käies näinud, milliste uhkete ratastega meie lapsed üldjuhul ringi sõidavad.

"Eriti pani neid imestama see, miks meil mägirattaid eelistatakse, kuigi mägesid pole Eestis ollagi. Ent paljudele koolist kaugemal elavatele õpilastele ja mitteautoomanikest täiskasvanuile on ratas mitte lusti- ja luksusese, vaid hädavajalik liiklusvahend ning nemad on võimaluse üle soetada tagasihoidliku väljanägemisega, aga odav jalgratas päris õnnelikud," ütles Meelis Paavel, lisades, et Husumi "lõvidel" hakkab juba teinegi rattasaadetis kokku kogutud saama.

RIINA MÄGI

Tormis kannatanud pargid ootavad valuraha

Sellesuvise tormi kahjustuste likvideerimise kompenseerimiseks eraldas valitsus 3,2 miljonit krooni. Jõgevamaale anti tormikahjude kompenseerimiseks 400 350 krooni.

Ainuüksi Jõgeva maakonna omavalitsustelt laekus tormikahjustuste likvideerimiseks rahataotlusi rohkemale kui neljale miljonile kroonile. Valitsus otsustas kompenseerida täies ulatuses vaid riigiasutustele tekitatud kahju, omavalitsustele kuni pool, eraisikutele vaid kolmandiku, äriühingud jäid tormikahjustuste kompensatsioonist ilma.

Suurem summa, 250 000 krooni, millele loodetakse rahandusministrilt lisa saada, kulub Põltsamaa vallale elektrita jäänud Mõhkküla elektriliini taastamiseks. Juulitormi poolt tekitatud kahjude hüvitamiseks eraldasid raha ka mitmed ministeeriumid: Jõgeva päästeteenistusele eraldas Siseministeerium tormiga lääbakile vajunud õppe ja treeningtorni taastamiseks 80 000 krooni, Põllumajandusministeeriumi kaudu laekub Jõgeva sordiaretusinstituudile seemnevabriku renoveerimiseks 141 000 ja maakonna veterinaarkeskusele peahoone katuse taastamiseks 44 000 krooni, Haridusministeeriumi kaudu tuleb Luua Metsanduskoolile 53 000 krooni.

Veel teatatakse tormikahjustustest

Kui riigimetskondadest hakkas Jõgevamaa Keskkonnateenistusse teatisi tormikahjustuste kohta saabuma kohe pärast tormi, siis paljud erametsaomanikud polnud nõnda kiired teatama. Mõned kaugemal elavad metsaomanikud on alles nüüd jõudnud oma valdustesse tuulemurdu hindama ja metsateatist esitama. Keskkonnateenistusse on senini laekunud ligemale paarsada teatist, millest ligemale pooled on esitatud Jõgeva vallas asuvate erametsade kohta.

Keskkonnateenistuse andmetel on Jõgevamaal tormi murtud ja kahjustatud puid ligi 1200 hektaril kokku 100 000 tm.

Aerofotod appi

Valminud on Keskkonnaministeeriumi tellitud aerofotod 45 000 hektarist Lääne- ja Ida-Virumaal ning Jõgevamaal juulitormis kahjustatud metsadest. Fotode abil saab välja selgitada kahju ulatuse ja vältida sedagi, et tormi kaela ei aetaks ebaseaduslikku metsaraiet. Piltidelt näeb, kui palju on kahjustatud aladel tööd tehtud ja millised alad on jäetud potentsiaalseks metsakahjurite tekkeallikaks. Maakonna Keskkonnateenistuse metsanduse ja looduskaitse peaspetsialisti Vello Einaru sõnul kulgeb Jõgevamaal kahjustuste likvideerimine normaalselt, seda eriti Laiuse, Pikknurme ja Põltsamaa riigimetskondades.

Parkide hooldajad ootavad raha

"Murdunud pargipuude koristamisel oleme tööd teinud ja vaeva näinud, kuid jääb küsitavaks, kas selliseid kulutusi peab just omavalitsus kandma. Suurte tormikahjustuste likvideerimise peaks hüvitama riik," arvas Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson. Lustivere pargis murdus üle neljakümne põlispuu: pärnad, saared, vahtrad, lehised, kuused. Alla andsid ka tammed, neist kõige suurema läbimõõt oli 95 sentimeetrit. Vallavanema sõnul pakuti kohalikele elanikele murdunud puude kütteks saagimise võimalust, kuid leidus vaid mõne puu tükeldaja. Põhiline koristustöö jäi hooldekodu töötajate kanda, kes tegid seda tasuta. Võisiku park, kus oli langenud paarkümmend puud, sai korda libedamalt - seal oli võtta hakkajaid, tööjõulisi mehi.

Palamuse valla keskkonnaspetsialist maakorraldaja Peep Teska andmetel läks neile Palamuse ja Pikkjärve parkide ning Palamuse kalmistu tormimurru likvideerimine maksma 45 000 krooni. Kahjude hüvitamiseks tehti taotlus keskkonnateenistusele ja nüüd oodatakse esmaste kulude katmist.

Hüvitis vaid looduskaitsealustele parkidele

"Pargid on vaja kiiresti korda teha ja tuleb mõelda nende taastamisele. Loomulikult seisab maakonna looduskaitseteenistus hea selle eest, et saaksime Keskkonnaministeeriumist selleks toetust. Paraku saame esitada taotluse vaid looduskaitsealuste parkide korrastamiseks," märkis Jõgevamaa Keskkonnateenistuse looduskaitse peaspetsialist Roman Djomin. Maakonnas on looduskaitse all 18 parki. Torm tegi suuremat kahju Lustivere, Puurmani, Palamuse ja Uue-Põltsamaa mõisapargile. Keskkonnateenistus taotles ministeeriumilt 11 pargi tormikahjustuste likvideerimiseks 74 000 krooni. Sellega oldi ministeeriumis nõus, kuid raha pole senini laekunud.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Teade jalgrattavargusest oli ebaadekvaatne

Teisipäeva õhtul kella üheksa paiku teatas Esku küla elanik Andrus Põltsamaal politseisse, et temalt on varastatud maja seina najale jäetud lukustamata meeste jalgratas. Politseipatrullile seletas kannatanu, et jalgratas olnud justkui Viljandi mnt. 3 kinnises hoovis, aga edasine jutt oli ebaadekvaatne. Ei selgunud, kas ratas oli hoovis või jäi hoopis kusagile maha. Mees oli purupurjus ja arvas lõpuks isegi, et tuleb konstaabli juurde pärast kainekssaamist.

Mehele otsasõitnud juht pages sündmuskohalt

Raske liiklusõnnetus juhtus teisipäeval tööpäeva lõpu eel Põltsamaal. Kella 16.55 paiku sõitis seal Jõgeva maantee ja Pärna tänava ristmikul jalakäijale otsa hall Ford Scorpio ja põgenes seejärel sündmuskohalt. Õnnetuses sai vigastada Kuido (1972) Pilult, kes toimetati kiirabiga Jõgeva haiglasse, sealt aga peagi edasi Tartusse. Palume isikuid, kes juhtunut nägid või omavad muud informatsiooni peale sõidu teinud juhi ja tema auto kohta, anda sellest teada telefonidel 68 432 või 68 482. Helistaja isiku anonüümsus on garanteeritud.

Pärast politsei kutsumist rahunesid purjus mehed maha

Teisipäeva õhtul poole kümne paiku helistati politseikorrapidajale Saare valla Pällu külast ja paluti politsei abi. Kolm meest võtsid seal rahumeeli ühe mehe pool kodus viina. Kui jook mõjuma hakkas, läks äkki üks kärakapruukijaist ägedaks ja hakkas joomakaaslasi noaga ähvardama. Helistati politseisse ja paluti abi. Kuni politsei teel oli, jõudis seltskond maha rahuneda, keegi vigastada polnud saanud ja kellelgi polnud enam kellegi vastu pretensioone.

Peremehe äraolekul käidi majas vargil

Teisipäeva keskpäeval avastas kodu vaatama tulnud mees, et tema majja Sulustveres on sisse murtud. Viimati käis ta oma majapidamist kaemas esmaspäeval ja lahkus sealt kella viie paiku pärastlõunal. Ära oli viidud teler Samsung, kellraadio, elektrikäi, elektritrell ja akulaadija - kahju 6900 krooni. Arvatavasti oli vargaid

rohkem kui üks. Oli ka näha, et äraminekul oli teel varastatud kraami tassimisest puhatud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neliapäeval on pilves ilm, sajab vihma ja paiguti sekka ka lörtsi. Puhuvad loode- ja põhjatuul 10-15 m/s. Sooja on 2-7 kraadi.

Reedel on vahelduva pilvisusega ilm. Kohati sajab hoovihma või lörtsi. Öösel puhuvad loode- ja läänetuul 9-13 m/s. Päeval tuul nõrgeneb, puhub edelatuul 5-10 m/s. Öösel on õhutemperatuur -2 kuni viis kraadi, päeval on 2-7 kraadi sooja.

Vooremaa

Neljapäev, 1. november 2001. a.

Piimatoodang suureneb tänu loomakasvatajate tublidusele

JAAN LUKAS

Haigekassa liikmekaardi kehtivus ei sõltu enam kaardi füüsilise kehtivuse ajast

AET TRUU,

Eesti Haigekassa pressiesindaja

Põlevat autot vaatama jäänud juht sõitis oma tsemendiveokiga kraavi kummuli

ÜLO PÄRN

ARVAMUS

Kaitsepoliitika peab olema iga kaitseväelase mure

JAAN LUKAS