Töötasude avalikustamist käsitlev rahandusministeeriumi määrus tuli mõnelegi omavalitsusele ootamatult. Jõgeva vallavanem Toivo Ilves lubas vallatöötajate palgad interneti koduleheküljel avalikustada mõne päeva pärast. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Töötasude
avalikustamist käsitlev rahandusministeeriumi määrus
tuli mõnelegi omavalitsusele ootamatult. Jõgeva
vallavanem Toivo Ilves lubas vallatöötajate palgad
interneti koduleheküljel avalikustada mõne päeva
pärast. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vastavalt 13. juuli 2000. a rahandusministeeriumi määrusele pidid omavalitsused 1. aprilliks avalikustama volikogu liikmete, omavalitsusametnike ja kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingute juhatuste ja nõukogu liikmete palgad.
Andmed tuli välja panna interneti koduleheküljel, selle puudumisel aga ametlikus väljaandes "Ametlikud Teadaanded". Tähtajaks avalikustas oma alluvate palgaandmed internetis korrektselt ainult Jõgeva linn. Osalisi andmeid võis lugeda ka Jõgeva maavalitsuse ning Palamuse valla kohta. Teised maakonna omavalitsused jätsid rahandusministeeriumi vastavasisulise määruse tähtajaks täitmata.
Maavalitsuses on kõrged palgad
Pala vallavanem Kalev Kurs ütles, et õpetajate palgad avalikustati eelmises vallalehes. Järgmises vallalehes avalikustatakse omavalitsustöötajate palgaandmed, samuti pannakse need üles interneti koduleheküljele.
Praegu puudub interneti kodulehekülg Mustvee linnal, Pajusi ja Puurmani vallal. Ülejäänutel on see olemas. Tänaseks lubasid palgaandmed inerneti koduleheküljel avalikustada Põltsamaa linn, Põltsamaa vald ja Torma vald.
Jõgeva maavanem Margus Oro sai eelmisel aastal põhipalka koos lubatud diferentseerimisega 225 000 krooni (kuus 18 750 krooni) ja koos staa¾itasude, puhkusetoetuse ning muude tasudega kokku 273 756 krooni ehk 22 813 krooni kuus.
Maasekretär Henri Pook saab kuus 11 000 krooni ja osakonna juhatajad 6600 krooni. Kantselei ja talituste juhatajatele makstakse 5060 krooni ning ametnikele alates 2960 kroonist kuus (nii vähe saab perekonnaseisuosakonna spetsialist) kuni 4680 kroonini kuus. Lisaks eeltoodule makstakse neile staa¾itasu (kuni 15% palgast), puhkusetoetust ning muid tasusid.
Töötasudega avameelsed
Jõgeva endisele linnapeale Aivar Lumile maksti eelmise aasta kümne kuu eest 145 091 krooni ja koos puhkusetoetusega kokku 159 091 krooni. Kuus sai ta põhipalka 14 500 krooni. Praegune linnapea Ants Paju sai eelmise aasta ühe kuu eest palka 14 000 krooni. Abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev sai eelmisel aastal põhipalka koos diferentseerimisega 156 754 krooni (üle 13 000 krooni kuus) ning koos arendus-, puhkuse- ja muude tasudega 173 853 krooni ehk 14 487 krooni kuus.
Palamuse vallavanem Märt Jallakas sai eelmisel aasta põhipalka keskmiselt 9264 krooni kuus ja koos lisatasudega 10 250 krooni (ehk 122 975 krooni aastas). Palamuse vallavolikogu esimees Heili Nigulas sai eelmise aasta eest 24 000 krooni ehk 2000 krooni kuus. Teiste volikogu liikmete aastapalgad kõiguvad 650-1395 kroonini.
Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp sai eelmise aasta eest 30 000 krooni (2500 krooni kuus). Volikogu aseesimees Taisto Liivandi sai kuus 1250 krooni ehk 15 000 krooni aastas. Volikogu liikmete aastapalgad koos kompensatsioonidega olid 600-4600 krooni.
ASi Jõgeva Elamu juhataja Vello Mäesepp sai eelmise aasta eest 168 500 krooni ehk 14 042 krooni kuus, ASi Jõgeva Soojus juhataja Endel Varik 155 016 krooni ehk 12 918 krooni kuus. ASi Jõgeva Soojus nõukogu esimehele Eino Vähile on makstud 65 165 krooni ehk kuus 5430 krooni, ASi Jõgeva Vesi nõukogu esimehele Vello Ründvale 28 800 krooni ehk 2400 krooni kuus ja ASi Jõgeva Elamu nõukogu liikmele Maido Mägile 18 000 krooni ehk 1500 krooni kuus. Nõukogude liikmete palgad olid 225-1370 krooni kuu eest.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Reedel on Torma Valla Põllumeeste Seltsil ja Torma Valla Maanaiste Seltsil kohtumine Villu Reiljaniga. Torma Valla Maanaiste Seltsi esindajad osalevad samal päeval Jõgevamaa Maanaiste Ühenduse infopäeval Jõgeva maavalitsuses.
Tabivere koolis oli eile naljapäev ning käivad ettevalmistused 10. aprillil toimuvaks laulukonkursiks. Maarja koolis on teatri- ja naljanädal. Eile korraldati koolis teatriteemaline viktoriin. Muusikatunnis "Sada aastat muusikat" esinevad homme külalised Vanemuise teatrist. Neljapäeval on koolis noorte parodistide konkurss. Reedel korraldatakse koolisisene vendade Liivide luulekonkurss. Reedel ja laupäeval korraldab Maarja kooli õpilasomavalitsus järjekordse teabelaagri, milles oodatakse osalema ka teiste koolide õpilasomavalitsusi. Laupäeval on Tabiveres mälumänguvõistlus Tabivere Kilb 2001. Pühapäeval on Tabivere rahvamajas rahvamuusikapäev. Esinevad rahvatantsijad ja kapellid ning külalised Viljandi Kultuurikolled¾ist.
Homme on Halliku Maanaiste Seltsi koosolek. Neljapäeval tutvub Voore tuletõrjeselts KarksiNuias sealse tuletõrjeseltsi tööga. Reedel on Kullavere jahiühistu koosolek.
Eile osales vallavanem Toivo Tõnson Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökoolis koosolekul, kus arutati kooli arenguküsimusi. Täna on vallavolikogu majanduskomisjoni ühiskoosolek Põltsamaa linnavolikogu majanduskomisjoniga, peamine arutlusteema on õpilaskoha maksumus.
Lasteaed-Algkoolis Tõruke on nuputamisnädal, mille raames on üritusi ja võistlusi nii lasteaia kui ka koolilastele. Koolilastele on kolmapäeval matemaatikaolümpiaad. Eile, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval korraldas Põltsamaa lasteraamatukogu ümarlauanõupidamise õpetajatele, millega ühtlasi lõpetati pidulikult Eesti Raamatu Aasta lasteraamatukogus. Täna korraldab Lasteaed-Algkool Tõruke piirkonna algklassiõpetajate õppepäeva. Neljapäeval on Lasteaed-Algkoolis Tõruke külas spordiinstruktor Villu Ojassalu, kes tähistab samal päeval oma 70. sünnipäeva. Samal päeval kohtuvad kultuurikeskuse kohvikus Põltsamaa linnavolikogu esimees ja linnavalitsuse ametnikud linna ettevõtjatega, arutamaks linna praegust olukorda ja tulevikuplaane. Laupäeval on kultuurikeskuses käsitööpäev. Kavas on loengud, käsitööde ja materjalide müük. Samas avatakse Põltsamaa piirkonna täiskasvanute ja koolilaste käsitöönäitus "Peakattest kotini".
Homme on vallavolikogu kultuurikomisjoni koosolek Kursi kiriklas. Pühapäeval on Puurmani kultuurimajas Rakvere teatri etendus "Lesed".
Homme on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on valla asutuste eelarvete kinnitamine, hooldajate määramine jne. Reedel on Lionsklubi koosolek. Palamuse Gümnaasiumis on reedel playback show "Ainult staarid". Laupäeval on Palamuse rahvamajas estraadietendus "Elu nagu Tootsi tasku". Margus Abelile antakse üle tänavuse aasta Oskar Lutsu preemia.
Homme on Pala Muusikakooli lastevanemate üldkoosolek muusikakooli edasise saatuse asjus. Neljapäeval on Pala kultuurimajas Eesti Raamatu Aasta raames kohtumine Lehte Hainsaluga. Laupäeval annab Pala kultuurimajas kultuurimaja näitering esietenduse Gerhart Hauptmanni tragikomöödiaga "Rotid".
Täna on Pisisaare koolis lasteteatri Trumm etendus. Homme on Pisisaare koolis laste lauluvõistlus ning neljapäeval on kooli lastevanemate koosolek. Neljapäeval viibib vallavanem Heldur Lääne Sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu liikmena koolitusel Tartus. Reedel on Aidu Lasteaed-Algkoolis õpilasvihikute näitus ning parematele antakse üle auhinnad. Laupäeval on Pajusi rahvamajas valla laste suur laulupäev.
Mustvee lasteaias on näitemängude nädal. Eile oli Mustvee 1. Keskkoolis naljapäev.
Eile peeti Kasepääl Peipsi Arenduskoja koosolekut. Neljapäeval on harrastuskalurite koosolek Raja kultuurimajas.
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi saalis on avatud Sirja Ohaka isiknäitus "Igaüks suudab". Eile oli vallavalitsuse istung ning arutelu Piibe maantee teemal. Täna on koos valla lasteaedade atesteerimiskomisjon. Reedel on Siimusti lahtised võistlused males. Laupäeval on Siimusti raamatukogus Eeva Niinivaara stipendiumide üleandmine ning valla koolide õpilaste omaloominguliste luuletuste ja jutustuste konkursi lõppvoor.
Eile oli linnavalitsuse istung. Jõgeva haiglas korraldati mõttevahetus teemal "Kas Jõgeva linnas võiks olla üks söökla, mis teenindaks nii koole kui ka lasteaedu". Täna on ASi Jõgeva Elamu üldkoosolek. Jõgeva Muusikakooli saalis on täna korteriühistute alane teabepäev, kus esinevad nii Eesti kui ka Rootsi korteriühistute esindajad. Linnapea Ants Paju kohtub täna Eesti Kirikute Nõukogu asepresidendi Allan Lauriga, kes külastab Jõgevat. Homme on Kesk-Eesti messi nõupidamine. Reedel on Jõgevamaa Keskkonnateenistuses Torma prügila töörühma nõupidamine.
ARVAMUS
Kõik meie parlamendierakonnad on andnud lubaduse korraldada Euroopa Liiduga (EL) ühinemise küsimuses rahvahääletus.
Eesti põhiseadus otseselt ei kohusta selles asjas rahvahääletust läbi viima, sest rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine on Riigikogu ainupädevuses. Ja ELiga ühinemine toimub ikkagi läbi rahvusvaheliste lepingute. Ometi on Eesti riigi tuleviku seisukohalt sedavõrd tähtsas küsimuses rahva arvamuse küsimine igati õige. Jääb aga otsustada, millal on selleks õige aeg.
Varasemate ELiga liitujate praktikast näeme, et rahvahääletuse on korraldanud üksnes osa nüüdsetest liikmesriikidest. Saksamaal ja Suurbritannias ei ole isegi õiguslikku mehhanismi, kuidas rahvahääletust läbi viia. Seal on liitumisotsuse teinud parlament. Põhjamaades on rahvahääletused toimunud. Tulemustest teame, et liitumise heaks kiitnud Taani, Soome ja Rootsi on tänaseks ELi liikmed, tagasi lükanud Norra aga mitte. Ent Põhjamaades on rahvahääletuse tulemus parlamendile ja valitsusele üksnes soovituslik.
Eesti põhiseaduse järgi aga siduv, mis tähendab, et kui rahvas ELiga ühinemise poolt hääletab, on Riigikogul kohustus liitumislepingud ka heaks kiita; kui rahvas aga hääletab vastu, siis ei tohi Eesti ELiga ühineda ja seda otsust võib muuta ainult uus rahvahääletus.
Et rahvahääletust läbi viia, peab seda ka ette valmistama. Siin põrkume kokku mitme õigusliku küsimusega. Kõigepealt, põhiseadus ei luba panna rahvahääletusele välislepingute ratifitseerimist (§ 106). See tähendab, et rahvahääletus peab toimuma enne, kui Eesti on alla kirjutanud ELiga liitumise lepingud ning olema sõnastatud tähtsa riigielu küsimusena. Ehk teisisõnu, rahvahääletus saab toimuda küsimusena, kas Riigikogul ja valitsusel on volitused ELiga liitumislepingute sõlmimiseks, mitte aga nende tagantjärele heakskiitmises või tagasilükkamises.
Kuna valitsus on kinnitanud Eesti valmisolekut ühinemiseks 2003. a 1. jaanuariks, siis loogiliselt võttes peaks ka rahvahääletus toimuma enne seda kuupäeva. Samas on avaldatud ka põhjendatud kahtlust, nagu võiks rahvahääletuse korraldamine 2002. aastal kujuneda ülepea kiirustamiseks.
Ometi on ka siin seadusest tulenev raamistik ees. Kui rahvahääletus ei leia aset 2002. aastal, siis saab see reaalselt toimuda alles 2004. aastal. Valimisaastal 2003 ei ole rahvahääletuse korraldamine rahvahääletuse seadusest tulenevalt praktiliselt võimalik. Kui aga jätta rahvahääletus 2004. aastasse, on Eesti pääsemine ELi laienemise esimesse ringi ebareaalne ja meie senised pingutused on mitmeski mõttes liiva jooksnud.
Teiseks, küsimuse peab formuleerima ja panema rahvahääletusele Riigikogu. Lähtudes protseduurist, on rahvahääletuse eelnõu algatamise ja selle otsuse jõustumise vahe vähemalt kuus kuud. Kuid arvestades vajadust anda rahvahääletuse ettevalmistamise käigus piisavat teavet avalikkusele, kujuneb see periood kindlasti pikemaks.
Põrsast kotis rahvale müüa oleks vastutustundetu. Rahvas peab teadma ja mõistma, mille poolt või vastu ta hääletab ja mida üks või teine otsus Eesti riigile kaasa toob. Aega võtab ka arutelu Riigikogus. Nõnda on juba praegu ülim aeg hakata rahvahääletust ette valmistama.
Eestil on vähe rahvahääletuse kogemusi. Viimane rahvahääletus toimus mäletatavasti 1992. aasta suvel, mil hääletati Eesti põhiseadust. Kehtiva põhiseaduse ajal ei ole rahvahääletust toimunud.
Kuid ehk see ongi hea. Rahvahääletusi ei ole lörtsitud teisejärguliste küsimustega, kuigi mõned populismimaigulised erakonnad on seda soovinud. Seega on rahval loodetavasti usaldus rahvahääletuse suhtes alles, mis loob võimaluse asjalikuks
diskussiooniks ja aktiivseks otsusetegemiseks.
MART NUTT
KIRJAD
Viimastel aegadel on ajakirjanduses ning teadeteagentuurides valitsuse pressiesindaja Priit Põiklik teatanud, et Mart Laar olla pildiskandaali pärast Edgar Savisaare ees vabandanud.
Tähenärija vastaks valitsuse pressinõuniku Priit Põikliku seletuskirjale "Laar on vabandanud" (SLÕL 22.03.2001), et vabandus koosneb neljast lihtsast sõnast: "Palun Edgar Savisaarelt andeks!" Selle asemel tsiteerib P. Põiklik Mart Laari vingerdusi, näiteks 12. veebruari pressikonverentsilt: "Kui ei ole veel aru saadud, et see vabandus oli mõeldud ka Edgar Savisaarele ja tema lähikondlastele, siis ma ütlen seda veel kord." No vabandage väga! See ei ole vabandus, see on süüdistus. Ei ole Mart Laarist aumeest, hämagu Põiklik mida tahes. Kirjandusklassik Jaroslav Ha¹ek on taoliste tegelaste kohta kasutanud tabavat terminit "poolpeeretaja". Püssiskandaalist on saanud pussuskandaal.
Kogu probleem ei taandu vabandamisele või mittevabandamisele. Tegemist on peaministri haiglase ja ebaeetilise teoga ning ta on telekaamerate ees ja ajakirjanduses valetanud.
Vabandus pole mitte sõnakõlks, vaid tõelise kahetsuse märk. Ja seda saab vastu võtta vaid siis, kui on kindel, et teise poole süütunne takistab tal sama tegu uuesti sooritamast. Praegu selles kindel olla ei saa. Kui Mart Laar enam Edgar Savisaare pildi pihta ei tulista, siis täiesti ilmselt mitte sellepärast, et sisetunne keelaks tal sooritamast niisugust amoraalset tegu, vaid seetõttu, et ta ei taha uue jama sisse sattuda. Isegi tema peidetud vabandused on paljas sõnakõlks. Selle taga peitub poliitilise retsidiivi oht.
Juba Eesti skinhead’id tunnistavad: "Võimumees tele teeb muret, et me rikume Eesti mainet välismaa silmis. Aga seda kahju, mida tegi Laar Savisaare pilti tulistades, ei anna meie tegemistega mitte kuidagi võrrelda." (Seltskond 23.03. 2001).
Seda kurvem, et Eesti Vabariigi lahkuv president räägib pildiskandaalist kui "koerustükist, mis meenutab Tootsi ja tema Tamasseri rauda" (EPL 27.03.2001). See on kaudne kehutus retsidiivile. Küsimus pole vabanduses. Kuni pole süütunnet ja kuni kahetsuse puudumist õigustatakse, on meil peaministriks potentsiaalne retsidivist.
EVELYN SEPP,
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik
JUHTKIRI
1. aprillil sai päris nalja nii meil kui ka mujal
Sai küll jah. Kuigi tundus, et päev möödub erilise huumorita, aga päris nii see ei läinud.
Muiata sai üle Eesti. Pensionärid said elatusrahale lisaks tervelt 50 krooni! See võib viia ohtliku laristamiseni. Näiteks võivad paljud loobuda laest tilkuva vee kogumisest ja selle uuesti kasutamisest WC loputajana (iga veetõmme maksab ju tegelikult oma 20 senti vist). Samas suurendab see muidugi tarbimist ja see rõõmustab kindlasti Äripäeva, mis hindab kõiki sündmusi aspektist, et kuidas see mõjutab rahaloopimist (enamasti mõjub kõik suurendavalt). 50 krooni eest võib osta isegi pool tikutoositäit kanepit, mõned grammid heroiini, kõõmakübeme jagu kokaiini. Sellega võib näiteks natuke ka kasiinos mängida. Üks päevaleht just muretses, et kui pensionäre liialt poputada, võivad nad sattuda hasartmängude küüsi. Selle rahaga saab sõita taksoga ühe otsa Tallinnas. Narvas saab selle eest võibolla isegi odavama prostituudi 5-10 minutiks. Eelneval kuul peab siis ostma mõned kondoomid, võibolla saab ühe tableti võltsviagratki. Kui osta üks Maaja, see teede- ja sideministeeriumi andmetel maarahva lemmikleht, siis jääb 50 kroonist isegi natuke üle. Saab osta peaaegu viis liitrit bensiini, et järgmisel kuul Jõgevalt Tartusse lulli lööma sõita. Nii et Nestori 1. aprilli kingitus toob lõbu laialt.
Eesti Telefon, alati suurte kasumitega maadlev firma, ühtlustas hindu nii, et tädi Vaadi Luksemburgi külast saaks helistada Saksamaa külla Kuuli-mutile nii, nagu oleks ta kõlistanud üle tee Muuni-eidele. Ja vastupidi. Igatahes said nooremad inimesed jälle tünga, nüüd peavad nad ikkagi rohkem tööl internetis surfamas käima. Kui kohaliku kõne hinnad veel tõusevad, siis on Tiigrihüppemaa elanikul mõttekas juba satelliitühendus hankida. Progress missugune.
Kõige parema nalja tegijad sel saatanlikul kuupäeval olid F1 autovõidusõitjad. Soomlane Mika Häkkinen suretas oma riista välja kohapeal nagu teist tundi tegev naisõppesõidupraktikant. Michael Schumacher oli seni tuntud kui Vihmakuningas ja tüüp, kellest naljalt keegi mööda ei saa, samas kui ta ise vaatleb teisi seisvate postidena. Oma 1. aprilli sõidus lasi ta alguses endast mööda noore ülburi Juan Pablo Montoya. Shummi-fännid hakkasid taevast
vihma paluma. See tuligi, aga… Vihmakuninga auto käitus õnnistavas märjas väga perult, tegi liigseid keereldusi, armastas murus ja poris soperdada, peagi sõitis "nõrganärviline" ja "kehv vihmasõitja" David Coulthard Michaelist nagu naksti mööda. Huumor tõepoolest.
Jah, nalja saab, selle üle ei saa küll kurta.
3. aprill 2001. a
MAJANDUS
Siimustis tegutseb ettevõtjate ümarlaud
Eelmisel nädalal moodustasid Siimusti ettevõtjad ümarlaua, mille eesmärgiks on tõhustada omavahelisi kontakte ja koostööd.
Ümarlaua kutsus kokku ettevõtjate initsiatiivgrupp, kuhu kuuluvad Aivar Kokk ASist Cobra Grupp, Kalle Müürsepp ASist Siimusti Autoveod, Kalev Ilves ASist Avaks ja Toomas Kokk Panther Pubist.
Ümarlaua kokkukutsumise üks initsiaatoritest, Aivar Kokk ütles maakonnalehele, et ettevõtjate seas tekkis idee muuta Siimusti atraktiivsemaks nii turistidele, investoritele kui ka kohalikele inimestele. "Kõik teavad, mis onPalamuse, kuid Siimustit eriti ei teata," rääkis ta. "Tahame koos mõelda ja arutada, millega saaksid ettevõtjad olla kasulikud asulale, samuti seda, kuidas paremini tutvustada Siimustit kaugemal," lisas Toomas Kokk.
"Tahame, et ettevõtjate vahel toimiksid head kontaktid ja et meievaheline koostöö oleks tõhusam. Mina kui üks Siimusti ülesehitajatest näen, et vald on jätnud kahe silma vahele asula heakorra. Soovida jätavad nii alevi tänavad kui ka bussipaviljon. Tahaks, et vald ei eelistaks ühte asulat, näiteks Laiuset, teistele, vaid lähtuks raha jagamisel ka maksumaksjate poolt valla eelarvesse antud panusest," kommenteeris Kalle Müürsepp.
Kalev Ilves rääkis, et nemad võtavad ümarlauast osa seetõttu, et paljud ASi Avaks töötajad elavad Siimustis. Algselt EPTst välja kasvanud firma peakontor asub Jõgeval.
Esimese ühisüritusena planeeritakse aprilli lõpus viia asulas läbi suurpuhastus. Majade ja tootmishoonete ümbruse koristamisele oodatakse kõiki. Üritus lõpeb ühise supisöömisega Panther Pubis.
Ettevõtjad otsustasid eeloleval suvel korraldada asulas kuus kultuuriüritust koondpealkirja all Siimusti Suvi. Kontserdid toimuvad Panther Pubi õuel. Ühiste jõududega rajatakse tantsuplats ja laululava kaar.
Jõgeva valla haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave sõnas, et ettevõtjatelt tuli laululava ehitamise projekt, mida vallavalitsus 15 000 krooniga toetas. Laulukaar on kavas ehitada Panther Pubi katusele. Kaheksandal juunil esinevad Siimustis Kukerpillid, 22. juunil Meie Mees, 13. juulil Mait Maltis, 27. juulil Kuldne Trio, 10. augustil L ‘Dorado ja 24. augustil Jüri Homenja.
RAIVO SIHVER
Peipsil kestab talvine kalapüügi hooaeg
Tänavu on saadud Peipsist jääaluse püügiga neli korda vähem kala kui mullu. Järvel tegelevad kala püüdmisega 14 Jõgevamaal registreeritud firmat ja kaks talunikku. Tänavu kahe kuuga on Peipsist püütud 13 663, mullu samal perioodil aga 56 377 kilo kala.
"Kui eelmise aasta jaanuaris saime Peipsist üle 21 tonni ja veebruaris ligemale 35 tonni kala, siis sel aastal umbes neli korda vähem. Selle peamiseks põhjuseks on ebasoodsad ilmastikuolud: Peipsil oli pikemat aega nõrk jää ja lahvandused, mis muutsid kalapüügi ohtlikuks," lausus Jõgevamaa Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves, keda nimetati Aktuaalse Kaamera kalapüügiteemalises saatelõigus ekslikult Ene Ahvenaks.
Kasepää valla kalapüügiettevõte OÜ Katroni alustas tegevust neli aastat tagasi. "Praegu kestval püügihooajal oleme eelkõige kätte saanud koha, haugi, latikat, siiga ja lutsu. Kalapüügipäevadel on tavaliselt keskmiseks saagiks olnud 5-6 kilogrammi võrgu kohta. Kalade turustamiseks oleme sõlminud lepingu Pärnu firmadega," rääkis osaühingu tegevjuht Grigori Blinnikov.
OÜ Kartoni kalurid Jevgeni Blinnikov, Ivan Blinnikov, Dmitri Blinnikov ja Vladislav Zvets sõidavad jäisele Peipsile kalastama kahe buraaniga. "Lisaks püügivahendite kõrgetele hindadele põhjustavad kaluritele muret ka võrguvargused. Tänavu on meilt varastatud 45 võrku, kusjuures ühe võrgu hinnaks on 500 krooni. Võrguvargaid tabatud pole ning ei oska arvata, kas nad on kohalikud või kaugemalt tulnud sulid," ütles Grigori Blinnikov.
Peipsist püütud kala turustamisega tegeleb Jõgevamaal ka AS Merineitsi. "Kasepää valla firmadest varustab meid kalaga põhiliselt
OÜ Kastepiisk. Mõnedki üksiküritajast kalurid kipuvad meile kala müüma ilma dokumente esitamata. Paraku ei saa me sellistel tingimustel kaupa vastu võtta," rääkis ASi Merineitsi juhataja Jaano Terras. "Peipsist püütud kalade hinnad on viimasel ajal tõusnud. Hinnatõusu ei põhjusta mitte olukord kohalikul kalaturul, vaid asjaolu, et Pärnus asuvad fileerimistsehhid maksavad kala eest kõrget hinda, mistõttu kalurid ei soovi hinda alandada ka Jõgevamaa turul," lisas ta.
Jaano Terras leiab, et kui kala müümisega tegelev ettevõte tegeleks ka ise püügiga, oleks võimalik tagada pidevad müügivõimalused ja rikkalikum valik. "Tänavusel püügilubade oksjonil tõusis hind aga 59 000 kroonini, mis osutus meie ettevõttele liiga kalliks. Et meie firma paikneb Jõgeval, puuduvad meil võimalused piisavalt intensiivselt kalapüüki korraldada," ütles ASi Merineitsi juhataja.
Varsti algav jäälagunemine peatab mõneks ajaks järvele mineku. Et kutseliste kalurite põhilisteks püügivahenditeks on võrgud, siis jääb kalapüügi hooaeg küllaltki lühikeseks. Seaduse järgi ei tohi Peipsist alates 15. maist kuni 15. juunini võrkudega püüda. Nõudlus kalale aga kasvab ja hinnad tõusevad. Võrreldes mullusega on kalakilo läinud viis-kuus krooni kallimaks. Jõgeva kalapoes Peipsi kala praegu pole.
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
Juustutootjad käivad Eesti Juustu kaubamärgi pärast kohut
Eesti Juustu valmistavad ja kasutavad selle märgistuseks naise näo kujutist nii TÜ E-Piim Põltsamaa meierei kui ka Tori-Selja Piimaühistu. Viimane turustab oma kaupa ASi Estover Kaubandus kaudu. Asjasse on segatud ka Eesti Juustuliit, kes esindab Tori-Selja Piimaühistu huve.
Konkurentsiametile laekunud kaebustes süüdistavad juustutootjad
üksteist eksitava teabe levitamises. Kohtuvaidlus konkurentsiametiga on pooleli. E-Piima finantsdirektori Taavi Aasa sõnul kaebasid nad edasi ja kohtuvaidlus ses osas alles käib.
Patendiameti kaubamärgi osakonna juhataja asetäitja Ingrid Matsina ütles Vooremaale, et nimetus Eesti Juust tähistab juustuliiki ja seda ei saa ükski firma ainuisikuliselt omada ega kaubamärgina kasutada. Kõik, kes seda sorti juustu toodavad, võivad vabalt tootele nii ka kirjutada.
Naise pea kujutis, mida kasutab TÜ E-Piim, on patendiametis kaubamärgina registreeritud juba 1996. aastal. Hiljem on nad kaubamärgi osas teinud täiendusi ja parandusi, kuid need on Ingrid Matsina andmetel veel läbi vaatamata.
Teise, tütarlapse näoga tähistatud kaubamärgi taotleja on Eesti Juustuliidu kaudu AS Estover Kaubandus. Kaubamärgil kujutatud ringi sees on tütarlapse nägu ja väljaspool ringi on märge Tori-Selja Piimaühistu. Praegu on pakendile lisatud ka Põltsamaa nimi. Selle kaubamärgi registreerimise taotlus on patendiametisse antud ja 1. aprillist alates on seda võimalik kahe kuu jooksul ka vaidlustada.
Patendiameti kaubamärgi osakonna juhataja asetäitja Ingrid Matsina sõnul võrdlesid nad mõlemat kaubamärki ja leidsid, et need on erinevad.
Konkurentsiameti toiduainete ja teenuste osakonna juhataja Maire Loor rääkis maakonnalehele, et eelmise aasta suvel laekus neile TÜlt E-Piim vastavasisuline kaebus. Konkurentsiamet vaatas asja läbi ning ei leidnud eksitavat teavat ega ebatõeseid andmeid, näiteks kauba päritolu, valmistamisviisi jne kohta. Maire Loori arvates ei ole võimalik vaidlusaluste siltide pealt välja lugeda, kas juustu nimeks on Eesti Juust, mis on toodetud Põltsamaal, või on tegemist Põltsamaa Eesti Juustuga.
Kohanimetuste, antud juhul Põltsamaa nime kasutamist, reguleeritakse Maire Loori andmetel Geograafilise Tähise Kaitse seadusega 15. detsembrist 1999. a. Vastava registri koostamine on aga alles pooleli.
TÜ E-Piim kaebuse osas tehti menetlusest keeldumise otsus eelmise aasta 7. juulil. See kaevati aga edasi. Käesoleva aasta 12. märtsil tühistas Tallinna halduskohus konkurentsiameti otsuse ja kohustas konkurentsiametit materjalid uuesti läbi vaatama. Konkurentsiamet peab kuu aja jooksul otsustama, kas kaevata otsuse peale edasi või hakata vaidlusalust materjali, antud juhul silte, uuesti uurima.
"Kaubamärgi küsimused on Eesti Vabariigis väga nõrgalt reguleeritud. See on seadusandlik probleem," arvas Taavi Aas.
RAIVO SIHVER
Eesti Energia pikendas elektrienergia hinnapakettide tasuta vahetamise aega kuu aja võrra
Seoses viimastel nädalatel elavnenud huviga elektrienergia hinnapakettide valimise vastu otsustas Eesti Energia pikendada hinnapakettide tasuta vahetamise aega kuu aja võrra.
Kõik kliendid, kes soovivad üle minna enda valitud paketile, saavad 30. aprillini paketti vahetada tasuta. Põhitariifidega hinnapakettidelt ajatariifidega (päeva- ja öötariif) hinnapakettidele üleminek maksab endiselt 1062 krooni. Koduklientidele hakkab paketivahetus 1. maist maksma 118 krooni, ärikliendile 177 krooni. Põhitariifidega hinnapakettidelt ajatariifidega hinnapakettidele ülemineku hind ei muutu, makstes endiselt 1062 krooni.
Makseraamatult elektrienergia ostu-müügi lepingule üleminek ilma paketi vahetuseta on nii täna kui ka tulevikus tasuta.
Uusi hinnapakette saab valida kõigis Eesti Energia klienditeenindustes.
MARGIT MIKK-SOKK,
Eesti Energia AS Teeninduse pressiesindaja
NOORTELISA
27. märtsi numbris kaebas 16-aastane Vello, et ei tea, miks ta peaks lugema ajakirju, mida ta varem ei tohtinud.
Eesti Vabariigis EI PEA keegi lugema ajakirja, millest ta aru ei saa. Nii ei pea ka 16-aastane Vello ostma ja tarbima seda ¾urnaali, mida ta varem ei tohtinud. Ta võib neist bro¹üüridest vabalt mööda kõndida ja silm ei pea ka pilkuma.
Oletatavasti mõtleb Vello seksajakirju. Neid saab muide mitut moodi kasutada, nagu kõiki paberasju. Vello võib leida endale sobiva funktsiooni, kui ta tahab. Näiteks masturbatsiooni puhul on ajakirjad tähtsad. Samas mingit pedagoogilist omadust ei oma nad rohkem kui Barbara Cartlandi romaanid või seriaal "Ally McBeal" (juura õppimiseks). Nii et võtkem neid ajakirju rohkem kui tarbekunsti. Tahad, kasutad, kui ei taha, pole vaja.
Eesti putkadest on hetkel võimalik saada kahte Eestis toodetud sajakirja, ühte Läti oma ja mitut Põtrademaa sünnitist pluss vahetevahel Vene ja Lääne kraami.
Eestis ilmuvad praegu kaks - Viljandi Maaja ja Jõhvi Tet'a'Tet, viimane peamiselt vene keeles, kuid viimasel ajal ilmuvad ka eestikeelsed numbrid. Maaja on igivana, oma kümme aastat ilmunud väljaanne, mille ideoloog ja koostaja on tegelinski nimega Guido Ilves alias Peter Hagen. Alustas Maaja Maarja nime all ajalehepaberile trükitult ja uduseid retrogravüüre sisaldava mõneleheküljelisena, viis aastat tagasi saavutas ta oma praeguse kuju.
Maaja on nö kirik keset küla värviline pornoajakiri (kõigile), selles muidugi hardcore pornopildid, ilukirjandust, "populaarteaduslikke" artikleid, kuulsuste elust pajatusi, homonurk, seksikuulutused, naljalehekülg jm. 90% mahust on imporditud mujalt, kodumaised on Hageni artiklid ja mõned jutud. Hageni tekste ei maksa eriti tõe pähe võtta, näiteks on tema meelest pea kõik kuulsused homod ja naised litsid, aga nii see muidugi pole. Siiski on Hagen tõsine mees, kes oskab eraldada tõsist erootikatpornot niisama pullitegemisest, nii on ta vihaselt vastu astunud näiteks Hillar Kohvi ja Aivar Palumäe tegemistele.
Tet'a'Tet on Kirde-Eesti salapärase pornotööstuse toode, mis kunagi alustas venekeelse värviliste kaantega mustvalge ajalehena, nüüd on aga poolvärviline kriitpaberiajakiri. Ta on selline natuke naljakas ja amatöörlik väljaanne, mis sisaldab palju kodumaist toodangut, nii kirjalikku kui ka visuaalset. Eriti armastatakse seal avaldada keskpostritena pilte kirjade järgi hilisteismelistestvarakahekümnendates tüdrukutest, kes aga näevad välja nagu lapsed. Veel ilmub seal igasugu jutte, artikleid, kuulutusi, amatööride pilte ja väga huvitavaid isetehtud sekskoomikseid. Tet'a'Tet on tõeline integratsioonisaavutus, üks väheseid ajakirju Eestis, mis ilmub kahes keeles korraga.
Lätist tuleb meile Sexler, mustvalge värviliste kaantega. See peaks pakkuma huvi rohkem venekeelse kirjanduse huvilistele, kuna domineerib tekst, pildid on seal väga kehvad.
Mõnikord imporditakse Eestisse ka Leningradi pornolehte Etsho!, milles domineerivad amatöörpildid ja kirjasõna. Harva tuleb ka muud Vene värki, aga ka neis domineerib eepika.
Soome ajakirjad Kalle, Jallu jt aga paistavad silma just oma paksuse ja piltide rohkuse poolest. Ja neid on seal tõesti igasuguseid, jätkub pikaks ajaks. Teksti on see-eest vähe. Hämmastav, kuidas uimasena tunduvad Soome mehed nii võimekad on!
Lääne ajakirjandusest on meil suht levinud Playboy, Playgirl, Penthouse ja Hustler. Kolm esimest sisaldavad põhiliselt (pool)paljaste isikute pilte (teisena nimetatu meeste omi) ja on igavad. Hustleris domineerib üsnagi kuri sekshuumor, tonnide viisi kuulutusi ja reklaami.
Tänapäeval on palju pornot muidugi internetis, kuid seal on selle kättesaamine sageli mitmeti komplitseeritud. Ja mis peaasi, netiühendusega arvutit on raske kaasas tassida vetsu, pööningule, riidekappi, teki alla, pingisahtlisse, vanni, bussi, kooli, metsa, kännu otsa.
MARGUS KIIS
Kusagil Jõgevamaa serva peal asub koht nimega Tabivere ning kõige kummalisemal kombel peeti seal 23.-25. märtsikuu päeval külateatrite festivali.
Jumala õnn, et selles autos, mille sees mina Tabivere rahvamaja poole sõitsin, asus ka teadjaid inimesi, sest võõral on kõrvalise abita eelmainitud onni ülesleidmine üsna võimatu. Kavalad tabiverelased on ehitanud kohaliku kultuuri pesa mingisuguse välja või põllu peale, millest inimasustus paikneb umbes 400 meetrit eemal. Maja on üsna vana väljanägemisega ning alguses ei osanud kahtlustadagi, et seal sees kultuuri peidus võib olla. Ainukese vihje sellest andsid pisikesed plakatid rahvamaja ukse kõrval.
Tulijaid võttis vastu üks onu, kes käskis olla hästi tasa, sest parasjagu toimus saalis mingisugune etendus. Saali piiludes võis näha, et mõned inimesed olid lausa kohale tulnud, aga neid polnud palju. Arvata võib, et enamus tulijaid eksis enne rahvamaja ülesleidmist Tabivere avaratele väljadele lihtsalt ära. Hoolimata kõigest viibisid kohal mõned kohalikud ja ka mittekohalikud kultuuritegelinskid.
Lennuk ja teised Luua kunstigrupeeringu liikmed silmitsesid valvsalt etteasteid, puhvetis istus Canis Vedru, kaks ülitähtsat pealinna kultuurlast kehastasid karmi ¾üriid, kes esinejaid arvustas, ja muidugi palju-palju kõikvõimalikke külanäitlejaid üle Eesti. Enamus kohalviibijatest olidki kollaste lapakatega märgistatud esinejad, vaid mõni üksik kohalviibija oli langenud lihtsa publikuliikme staatusesse.
Loomulikult ei saa mööda minna jõgevalaste lemmikteemast - peldikutest. See sinane asutus oli täitsa euro, aga kippus pidevalt umbe minema. Arvata võib, et lihtsate külanäitlejate väljaheited ei vasta eurostandardile.
Üks tähelepanek veel: millegipärast müüdi puhvetis muude jookide kõrval ka konjakit Belõi Aist. Kuivõrd mina isiklikult olen sellenimelist jooki näinud absoluutselt igal kultuursel üritusel, millele puhvetiga vunki juurde antakse, tuleb ilmselt järeldada, et tegemist on traditsioonilise joogiga, milleta üks tõsine üritus mitte toimuda ei saa. Vist ilma milleta sa kultuuritegelane pole. Et nagu kohustuslik jook või nii.
Kuivõrd mulle endale Kure-nimelised joogid ei meeldi, jäigi mul püha traditsioon täitmata. Mille eest ma Tabivere rahvamajalt kõige alandlikumal kombel andestust nurun. Muidugi ei puudunud puhvetist ka teised meelemürgid, skaala oli nagu ikka õllest viinani. Karsklaste õnneks polnud eri markide arv just suur.
Ei toimunud ka ühtki terroriakti, ainult üks kaunistamiseks mõeldud roigas oleks äärepealt ühele Peetri rahvamaja näiteringi liikmele pähe kukkunud.
Et laval toimuv igatpidi aus oleks ning rivaalid omavahel kaklema ei läheks, lindistati kaamera abil kõik laval toimuv ilusti üles. Et kellelgi kobisemist poleks. Lindistusfännid võisid hiljem korraldajate
käest kõik kompromiteerivad materjalid endale saja viiekümne raha eest päriseks osta.
Üldiselt oli üritus igatpidi tore, kui just välja arvata publiku suhteline vähesus ning see, et juba enne lõunat said puhvetist lihapirukad otsa.
VALE-DMITRI
Moe Guru moekultuuri¹okipalees
Igal vähegi moeteadlik olla soovival persoonil on soovitav jälgida/külastada moe¹õusid, vastuvõtte, teatrietendusi jms rahva & glamuurirohkeid üritusi.
Loomulikult selleks, et tabada aktuaalsete trendide hetkesoosikuid, uut avastada või lihtsalt inspiratsiooni ammutada. & muidugi tuleb enese vastava kursis hoidmisega regulaarselt tegeleda. Muidu võib juhtuda nagu minuga, kes ma Moe Guruna trendiloomisega nii ametis olin, et teatrisse alles pika aja möödudes visiidi teha märkasin ning sõna otseses mõttes moekultuuri¹oki sain.
Näib, et kadunud on ajad, mil teatrisse minekuks tualetid aegsasti valmis seati & end ilusalongis kõpitseda lasti. Ma muidugi tean väga hästi, et mu lugupeetud kolleegid meedias töö & teatrirõivastuse ühendamiseks erinevaid näpunäiteid jagavad. Mis võimaldades otse töölt etendust vaatama minna, meie kiire elutempo juures kahtlemata igati tervitatav on.
Ainult, et mul polnud aimugi, et tänasel noorsool, kellest ametlike uuringute põhjal eriti suur protsent tööl käima ei peaks, n i i v õ r d kiire on. Paljud neist maabuvad teatrimajja tõenäoliselt rulluisutamisrajalt ning tuleb vist tänulik olla, kui nad kaitsmeid ära võtta ei unusta. Üksteise otsa veidras järjekorras kuhjatud dressesemed & lipendavate paeltega tossud annavad nende tegevusalast niigi piisavalt aimu.
Nipernaadilikest-pohhuistlikest tegelastest, kes oma hiiglaslike paunade-seljakottidega tooliridade vahel liiguvad, ei maksa vist üldse rääkida. Kui just kuivikust moraalijüngrina näida ei taha. Nii et vahest oleks pidanud rääkima hoopis neist tualetistatud teatrikülastajatest, kes nn rulluisutrendi esindajate kõrval tõeliselt veidrad paistavad.
Hea, et teatris näidendi esitamise ajal tuled tavapäraselt ära kustutati. Vastasel korral oleks mul moe hetkesoosikute pingsa jälgimise tõttu etendus puhta nägemata jäänud...
Kinnitatud by MOE GURU
Igal asjal on reeglina oma otstarve.
Kapsas on söömiseks, televiisor vaatamiseks, nina nokkimiseks ning preservatiiv suguhaiguste ja järelkasvu kinni pidamiseks. Kuid asju saab ka teistel eesmärkidel kasutada. Kapsast võib vaadata, kondoomi nokkida ja sugutungi turvaliselt rahuldada televiisori abil. Miks mitte, kui sellest kasu on. Preservatiiv leiab näiteks mitmel moel alternatiivseid kasutusvõimalusi.
Tunnen ühte kartmatut elektrikut, kelle tare on nagu juhtmetest kootud särisev ämblikupesa. Ühenduskohad on ilma isoleerita ja lapsed müravad nende otsas nagu võrkkiigel. Kui elu kallis on, tuleb kondoomi kasutada. Need on elektriliselt testitud ja ka väga hõlpus sokkide asemel jalga tõmmata ning mis peamine - sa elad kauem.
Vähem elulisem otstarve on kondoomil pakkematerjalina. Kui on plaan sõpradega teha üks mõnus paadimatk, siis on oht, et paat kavatseb hoopis mõnusat Titanicut mängida. Sellele tuleb varakult mõelda ning kõik hädavajalikud vettkartvad esemed ja proviants kondoomidesse toppida ja hoolikalt kinni siduda. Ja õhtul lõkke ääres saad moblaga vanaisale helistada ja küsida, kui palju kalasupile soola tuleb panna.
Ka varganäod saavad oma "töös" kondoome rakendada. Kõigepealt tuleb neid muidugi varastada (ostmine käiks ju nende töö au pihta). Kui õnnestub suurel hulgal pihta panna, siis saab iga näpp omale eraldi ülikonna ja sõrmejälgedest pole jälgegi. Korrakaitsjatele võib hiljem mulje jääda, et vargus on läbi viidud muid kehaosi tarvitades. Läbi ajab ka kahe kummist eksemplariga, mis tuleb käe otsa tõmmata nagu labakindad. Kahjuks pole see variant kuigi mugav, kuid asja ajab joonde küll.
Ka laste peale on mõeldud (kuidas siis teisiti!?). Preservatiive saab väga hästi täis puhuda ja kasutada õhupallide aseainena. Ühelgi õhupallil pole nii häid eeliseid. Täispuhutud kondoom võib olla peale reljeefse omapära ka lõhnav ja maitsev. Mis võib lapse jaoks parem olla kui magus mänguasi? Kasutage kondoomi!
TIIT PRII
Armas Jumal! Mida küll inimeste silmad nägema peavad?!
Ma oleksin insuldi saanud, kui hiljuti lehe lahti lõin ja palja naisterahva pilti nägin. Kuhu see kõlbab? Ei saa mitte manitsemata jätta, et säärase pildi avalikustamine ei vasta viisaka väljaande eetikanormidele. Ja veel lastele mõeldud lisalehes!
Noored inimesed on ju veel ikkagi lapsed. Kus on ometi toimetaja silmad ja kriitikameel? Omal ajal sääraseid häbiväärseid tegusid ei tehtud. Iseenesestmõista oli see lubamatu.
Ma olen auväärses vanuses vanahärra, kel on kuus last ja neli lapselast. Ma ei julge enam lehte oma lastelastele näidatagi ja hoidku Jumal selle eest, et nemad enne mind postkasti ei jõuaks tühjendada. Lastele mõeldud leht peab igati kombeline olema. Siin ei tohi olla alasti inimeste fotosid ega kirjutada nõnda avalikult kohtadest, kus lõpeb kõht ja algavad jalad. Samuti muudest rõvedustest, mida ei julge üksinda olleski välja öelda. Leht peab olema eeskujulik. See on koht, kust peaks saama lugeda ilusaid jutukesi ja luuletusi.
Igasugune avalik massiteabevahend kujundab noorte inimeste mõtteviisi ja kombeid. Ka kohalik ajaleht. Kui nõndamoodi edasi läheb, siis pole noortest tulevikus küll kuigi head oodata. Selgitamine, mis on ilus ja mis mitte, on ja jääb vanemate inimeste õlule. Ma kutsun siinkohas üles teisigi auväärseid eakaid, kel on arenenud maailmavaade ja viisakad elukombed, õpetama nooremale põlvkonnale viisakust. Kui me ainult omaette nohiseme ja sellest üksteisele räägime, siis see ei anna tulemusi. Seda peab kõvasti välja ütlema ja leht on selleks just õige koht. Ma väga loodan, et leian mõttekaaslasi, kes said sellest kirjast julgustust.
ENN VESKI
SPORT
Maakonna raskejõustiklaste paremik võistles laupäeval Paikusel EMSL Jõud meistrivõistlustel kreeka-rooma- ja vabamaadluses ning sangpommi mitmevõistluses, tõstmises meil kahjuks osavõtjad puudusid.
Võistkondlikult neljanda koha saavutanud vabamaadlejad võitlesid välja kaks pronksmedalit. Kehakaalus kuni 63 kg oli kolmas Rauno Paumets, kuni 97 kg kaaluvate meeste seas pidi kolmanda kohaga leppima ka Andres Kohv. Neljanda koha punktid tõid võistkonnale Jaanus Suur ja Raul Pärnasalu.
Kreeka-rooma maadluses olid meie parimad Rauno Paumets neljanda ja Jaanus Suur viienda kohaga. Võistkondlikult saavutati kuues koht.
Hästi suutsid oma võistlusvormi realiseerida sangpommitõstjad, edestades punktiga selle aasta üllatajaid saarlasi ja kahe punktiga eelmise aasta võitjat Pärnumaad. Kehakaalus kuni 60 kg sai järjekordse meistritiitli Heino Põldoja uue Eesti rekordiga 24 kg sangpommi rebimises 75 korraga ja kogusummaga 76 punkti. See annab lootuse heaks esinemiseks järgmisel laupäeval Kaunases toimuval Balti mat¹il. Kehakaalus kuni 75 kg tõi võistkonnale vajaliku kolmanda koha Ain Kurs 91 punktiga. Sama värvi medali sai ka Raino Poll 88 punktiga kehakaalus kuni 80 kg. Kehakaalus kuni 90 kg püstitas Andres Metjer 32 kg sangpommiga võisteldes uuteks isiklikeks rekorditeks tõukamises 26 korda, rebimises 49 korda ja kogusummas 150 punkti, millega saavutas tubli teise koha. Võistkonna huvides tavalisest raskemas kaalukategoorias võisteldes püstitas Ülo Kuusk kolm Eesti veteranide rekordit ja tunnistati võistluste suurima üllataja karika vääriliseks. Isiklik rekord 172 punkti andis paljukordse Eesti meistri Aare Kabeli järel teise koha ja kindlustas ka võistkonnale üldvõitja karika.
Võistluste lõpetamisel kutsuti kõiki huvilisi 13. aprillil toimuvatele Tori ja Tootsi valdade lahtistele meistrivõistlustele sangpommispordis. Parimad veteranid lihvivad vormi 18.-20. maini Lipetskis toimuvateks MM-võistlusteks.
VALDU WELTBACH
MITMESUGUST
"Halli argipäeva" pidulik lõpp
"Ühest küljest lootsin paremat, teisest küljest olin valmis palju hullemaks," ütles Vooremaa peatoimetaja Aare Kirna jutuvõistlusest "Hall argipäev" kokkuvõtteid tehes.
Paremat lootis ta sisulise poole pealt: laekunud tööde hulgas oleks võinud olla natuke rohkem säravaid, isikupärase vaatenurgaga töid. Hullemaks oli ta aga valmis grammatika ja õigekirja vallas: tööd olid keeleliselt üllatavalt korrektsed. Ent kiitust väärisid loomulikult kõik, kes jutuvõistlusele midagi saatsid. Laupäeval olid nad kutsutud Jõgeva kultuurikeskuse kammersaali pidulikule kokkuvõtete tegemisele.
Üldse laekus jutuvõistlusele 46 tööd, rohkem kui pooled neist Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastelt. Veel saatsid kirjeldusi oma hallist argipäevast Jõgeva Gümnaasiumi, Oskar Lutsu Palamuse Gümnaasiumi, Maarja Keskkooli, Kaarepere, Torma ja Vaimastvere Põhikooli ning Esku Lasteaed-Algkooli õpilased. Jõgeva Ühisgümnaasiumi puhul võib öelda, et kvantiteet ei välistanud kvaliteeti: suurem osa auhindadestki läks sellesse kooli.
Rikkaks, et aidata
Et põnevam oleks, alustati väiksemate preemiate kätteandmisest. Hansapanga Jõgeva regiooni eripreemia majandusliku mõtlemise eest - Hansapanga logoga spordikoti - andis regiooni direktor Aita Saksing üle Jõgeva Ühisgümnaasiumi V c klassi poisile Mart Piksile, kes unistas oma kirjutises rikkaks saamisest, ent mitte sellepärast, et tahaks seda rikkust ise nautida, vaid sellepärast, et tahab toetada oma vanemaid ja vanavanemaid, kel praegu palju muret üüri, elektri ja muude arvete pärast.
Teise eripreemia oli välja pannud Reformierakonna Jõgeva maakonnaorgani satsioon. "Kuna tänases Eestis virisetakse liiga palju ja liiga vähe mõeldakse sellele, mis meie elus hästi on, siis otsustasime oma preemia anda Ülar Toomingale, kelle töö paistis silma positiivse ellusuhtumisega. Lisaks sellele oli ta väärtustanud haridust, mis on aga tuleviku edu võti," ütles Reformierakonna maakonnaorganisatsiooni esimees Peep Lillemägi preemiaraamatut
üle andes.
Jõgeva Ühisgümnaasiumi X a klassi poisi Ülar Toominga argihalluses päikesekiirt otsiv kirjatöö leidis meeneraamatuga äramärkimist ka Jõgeva linnapea Ants Paju poolt, kelle arvates jutuvõistluse teema "Hall argipäev" seadis kirjutajaile üldse liiga kitsad piirid ega lasknud mõttel nooruslikult uljastesse kõrgustesse lennata. Teise raamatu sai linnapealt Maarja Keskkooli abiturient Kristine Paide, kes oli saatnud võistlusele kõige pikema ja detailsema kirjutise, andes, nagu võistluse juhendis soovitatud, ülevaate ka oma eakaaslaste riietumisstiilist ning omavahelistest suhetest.
Tasub jätkata!
Kaks ilma kolmandata ei jäävat. Nii ka seekord: Ülar Toominga töö pälvis ka ühe kahest lehetoimetuse poolt ergutusauhinnaks välja pandud kirjutusmasinast. Teine läks Palamuse Gümnaasiumi õpilastele Laura, Diana ja Vahur Schmidtile, kes esitasid kolm erinevat, aga ühtviisi vaimukat versiooni ühe pere argihommikust.
Peapreemia - kasutatud, aga korras arvuti - viis koju taas Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilane, sedakorda IX b klassi poiss Priit Somelar, kelle kirja pandud olustikupildis oli nii tüüpilise tabamist kui ka isikupärast eluvaadet, lisaks veel lahedat humoorikust.
Aare Kirna sõnul kippuski paljusid kirjutajaid kammitsema koolis sisse harjutatud kirjandivorm, võistlusele oodati aga eelkõige ehedaid argielupilte, mille puhul valem "sissejuhatus - teemaarendus - lõppsõna" on pigem koormaks.
"Kirjaliku eneseväljenduse oskus aitab teil ennast elust läbi tirida ning teeb teid huvitavamaks nii teistele kui ka iseendale," ütles peatoimetaja Kirna ja soovitas kõigil, ka neil, kes seekord auhinnatute hulka ei pääsenud, edaspidigi sulge proovida. Kas või Vooremaa järgmisel jutuvõistlusel, mille teemagi peatoimetajal juba välja mõeldud: "Inimesed minu ümber".
RIINA MÄGI
Läinud laupäeval kell 18.39 saabus Jõgeva häirekeskusesse teade, et Jõgeval Pargi tn 11a neljakorruselise elamu trepikojast tuleb vingu.
Selgus, et põlema oli läinud teise korruse vahekoridoris seisnud lillepott, mis kustutati esmaste kustutusvahenditega. Tuletõrjujad päästjad kasutasid trepikoja tuulutamiseks ülerõhu ventilaatorit.
"See, vist hiina kasega lillepott, on siin trepikojas seisnud ammust aega. Paar aastat pole sellel lehti küljes märganud, ja ega sellest taimest vist suurt ei hoolitud ega kastetudki," arvas majaelanik Endel Rehemaa. Lillepotti kasutatigi rohkem prügikastina, kuhu sai visata suitsukonisid ja kommipabereid.
Pabereid, konisid ja tikke võis maja esimeses trepikojas näha ka eile. Viimasel ajal olevat trepikojas suitsetamine siiski vähemaks jäänud.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Vanainimene tõenäoliselt surnuks kägistatud
Möödunud neljapäeval kell 16.20 avastati Jõgeval Puiestee tn 25 majas surnuna 1926. a sündinud Salme. Esmasel vaatlusel avastati oma korteris magamisasemel lamaval vanainimesel jälgi, mis viitasid tema peksmisele. Kohtuarstlik ekspertiis kinnitas, et vanainimesel on jälgi, mis viitavad tema löömisele, ja et tema surm on saabunud lämbumise tagajärjel, ilmselt kägistamisest. Kuriteos kahtlustatavana peeti kinni kadunu sugulane, temaga samas korteris elanud Henn (1942) ja kohtunik lubas kahtlustatava jätta vahi alla kümneks päevaks süüdistuse esitamiseni. Kahtlustatav Henn oli kinnipidamise ajal tugevas alkoholijoobes. Kadunul ekspertiis verest alkoholijälgi ei leidnud.
Purjus juht ajas otsa seisvale autole
Laupäeval juhtus purjus juhi süül liiklusõnnetus Pala vallas Nõva-Pala teel. Pala mees Virgo (1975) ei osanud valida õiget sõidukiirust ja põrutas oma Mitsubishi Coltiga otsa paremal teeserval seisnud sõiduautole Audi 80. Tagant löögi saanud Audi põrkus omakorda kokku selle ees seisnud metsaveohaagisega. Õnnetuses keegi inimestest siiski viga ei saanud. Mitsubishi juht oli purjus ja tal puudus juhiluba.
Purjus pea põhjustas teisegi liiklusõnnetuse. Õnneks ei saanud selleski keegi viga, kuigi alkoholijoobes Tallinna elanik sõitis oma Volkswageniga liialt kiirustades teelt välja.
Elistvere kaupluses käidi vargil
Ööl vastu esmaspäeva murti Tabivere vallas Elistveres sisse Jõgeva Majandusühistu kauplusesse. Kurjategija lõhkus sisse pääsemiseks aknaklaasi. Esialgu polnud varastatud kauba sortiment, kogus ja maksumus teada. Kurjategija on end akna lõhkumisega vigastanud ja tal on olnud selgelt märgatav verejooks.
Ööl vastu pühapäeva murti Põltsamaa vallas Pauastveres sisse sealsesse ASi Eltas Auto autopesulasse. Pesularuumi uksel oli tavaline Vasara uksesisene lukk ja selle purustamine ei tekitanud kurjategijale erilisi probleeme. Pesulast on ära viidud kõrgsurvepesur HD 895 S. Mehhanismi maksumus on avaldaja andmeil 15 000 krooni.
Pühapäeval tuli ilmsiks, et pererahva äraolekul on käidud vargil Aia tn suurelamu korteris. Korteriuks oli lahti murtud ja ära viidud videomagnetofon Sony, grillahi, trükimasin, föön ja juukselõikamise aparaat. Kannatanu arvates on talle tekitatud kahju umbes 8000 krooni ulatuses.
Mustvees varastati mobiiltelefone
Ajal, kui Mustvee eramaja omanik polnud toas ja tegeles hoovis majapidamisasjadega, tulid tänavapoolsest uksest tema teadmata majja võõrad ning haaranud kaasa köögilaualt leitud mobiiltelefonid, tegid minekut. Tuppa naasnud perenaine oskas ära arvata, kes kutsumata külalised olid, ja sõitis neile koju järgi. Leidnud teda huvitava seltskonna napsitamas, kasutas ta lubatud ja muidki võtteid ning sai oma telefonid kätte. Politseile seletasid telefonitahtjad, et nad käinud viina otsimas ja nii sattunud võõraste telefonide juurde võõras majas.
Pühapäeval avastas üks tartlane, kellel on Palamuse vallas Ehaveres suvekodu, et sinna on sisse murtud. Viimati käis ta oma talumaja vaatamas 1. veebruaril. Nüüd oli lõhutud ukselukk ja majast varastatud äratuskell, sulgpalli reket, ahjupott, plastämber, duubelmakk, 2-silindriline mootor ja magneto. Avaldaja hinnangul on tekitatud kahju üle 2500 krooni.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur -1°C ... +3°C.
Homme on vahelduva pilvisusega ilm. Puhub edela- ja läänetuul 9-13 m/s. Õhutemperatuur öösel +2°C ... +5°C. päeval +5°C ... +11°C.
Teisipäev, 3. aprill 2001. a.
Omavalitsustöötajate töötasu saab avalikuks
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
MART NUTT
KIRJAD
EVELYN SEPP,
Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni nõunik
JUHTKIRI
1. aprillil sai päris nalja nii meil kui ka mujal
3. aprill 2001. a
Siimustis tegutseb ettevõtjate ümarlaud
RAIVO SIHVER
Peipsil kestab talvine kalapüügi hooaeg
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
Juustutootjad käivad Eesti Juustu kaubamärgi pärast kohut
RAIVO SIHVER
Eesti Energia pikendas elektrienergia hinnapakettide tasuta vahetamise aega kuu aja võrra
MARGIT MIKK-SOKK,
Eesti Energia AS Teeninduse pressiesindaja
MARGUS KIIS
VALE-DMITRI
Moe Guru moekultuuri¹okipalees
Kinnitatud by MOE GURU
TIIT PRII
ENN VESKI
VALDU WELTBACH
"Halli argipäeva" pidulik lõpp
RIINA MÄGI
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Vanainimene tõenäoliselt surnuks kägistatud
Purjus juht ajas otsa seisvale autole
Elistvere kaupluses käidi vargil
Mustvees varastati mobiiltelefone
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja