Vooremaa 04.10.2001

Vooremaa
Neljapäev, 4. oktoober 2001. a.

Kapsanunnudel pole turul minekut

Kuremaa Tehnikumi lõpetanud perepoeg Lauri Laaser on OÜ Mairoos kapsapõllul. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Jõgevamaal on kapsapõllud eelkõige taludes ja ka mõnedes põllumajandusettevõtetes, kusjuures kapsakasvatus on enamasti kõrvaltegevusharu. Suurem jagu talunikke eelistab Hollandi päritolu kapsasorte. Ainus eestimaine kasvatatav sort "Jõgeva" on aretatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudis.

Laiusel asuvas osaühingus Mairoos on põhitegevuseks roosikasvatus, kuid põllumajandusettevõtjatest Laaserite pere on rajanud ka 0,3 hektarise kapsapõllu. "Kasvatame kapsaid kolmandat-neljandat aastat. Aiandis sirguvad meil kapsataimed, millest pooled müüme. 8000 istutasime aga põllule. Kasvatame Hollandi kapsasorte, mille seeme on granuleeritud, puhitud ning hea idanevusega," selgitas osaühingu Mairoos agronoom Ülle Laaser. Osaühingu juhataja Laido Laaseri arvates on tänavuse kapsa aastaga üsnagi kahtlased lood.

"Kapsapea moodustumise aegu olid ilmad üsnagi põuased, mistõttu pead kippusid väikeseks jääma. Kiiresti kasvas aga ohakas ja nii oli tarvis teha umbrohutõrjet. Ühtlasi aitas umbrohutõrje eemale tõrjuda ka kapsakahjureid," selgitas härra Laaser.

Väga suured kapsapead ei ole populaarsed

"Mairoosi põldudel ülisuuri kapsaid ei kasvatata. Inimestele meeldivad kõige paremini kahekuni kolmekilosed kapsad. Võiksime

kasvama panna ka Hollandi kapsasordi "Megaton", mis võib anda kuni 20 kilogrammi kaaluva pea. Paraku ostetakse nii suuri nunnusid harva," rääkis osaühingu juhataja.

"Jõgeva turul maksavad kapsad 1.50 krooni kilogramm. Meie müüme kapsaidtavaliselt kohapealt Laiuselt. Kui rääkida kapsakasvatuse tasuvusest, siis võib märkida, et see põllumajandusharu võimaldab meie ettevõttel end orienteeruvalt ühe kuu ära majandada ning ka kasvuhoonetöölistele palka maksta," ütles Ülle Laaser.

Kellele värske, kellele hapu, sordid enamasti välismaised

"Hapendamisel on kapsastele hea lisada porgandit. Meie perele maitseb aga kõige paremini värske kapsas," lisas osaühingu perenaine.

Palamusel elavad Helve ja Mati Pärnpuu on kapsaid kasvatanud ligi paarkümmend aastat. "Tänavu on meil väiksem kapsapõld kui möödunud aastal. Kapsaste kasvatamist vähendasime põhiliselt madalate hindade tõttu. Kapsaid müüme enamasti Narva ja Tallinna turul, kus makstakse tavaliselt 1,5 kuni 2 krooni kilo eest. Meie põllul kasvavad erinevad kapsasordid, millest kõige paremaks peetakse Hollandi sorti "Lennox F 1 ".

Ainus eestimaine kapsasort on "Jõgeva". Jõgeva Sordiaretuse Instituudi vanemteadur, filosoofiadoktor Milvi Raudsepping selgitas Vooremaale: "Kapsasordi "Jõgeva" aretasid teadlased Valve Jaagus, Martin Liias ja Rudolf Tamm. "Jõgeva" on keskvalmiv hea hapenduskapsas, mille pead kasvavad tavaliselt 3,5 kilogrammi raskuseks. Jõgeva Sordiaretuse Instituudi põldudel kasvatasime tänavu kapsa algseemet. Istutasime 2000 taime. Saagiga võime üsnagi rahule jääda."

JAAN LUKAS

Üheksa kuuga jäi iive miinusesse

Jõgeva maavalitsuse kantselei rahvastikutoimingute talituse andmetel registreeriti Jõgevamaal tänavu septembris 28 sündi ja 34 surma. Sõlmiti kümme ja lahutati kolm abielu.

Jõgeva linnas, nagu vallaski, sündis viis, Põltsamaal kaks last, Mustvee pole juba kaks kuud uusi ilmakodanikke juurde saanud. Maakonna valdades sündis 21 last, vaid Pajusis polnud seekord lapseõnne.

Septembrikuus sündinud lastele oldi nimepanekul üsna leidlikud: Tristan Erik, Hart, Petry, Kerdo, Renar, Mätrik, Carlos, Eleandra, Kerdo on meil küllaltki harva esinevad nimed.

Selle aasta üheksa kuuga on Jõgeva maakonnas registreeritud 287 sündi ja 393 surma, seega on langenud Jõgevamaa rahvastiku loomulik iive 106 inimese võrra miinusesse.

Mullu oli septembri lõpuks antud sünnitunnistus 311 lapsele, surmajuhtumeid registreeriti 401.

ARDI KIVIMETS

Vastasseis koalitsioonis uue majandusministri ametissenimetamise osas

Esmaspäeval osalesid Jõgeva maavalitsuse laiendatud infotunnis riigikogulased Ignar Fjuk ja Meelis Paavel, kes jäid uue majandusministri ametissenimetamise osas diametraalselt erinevatele seisukohtadele.

Nii teatas Reformierakonna fraktsiooni liige Ignar Fjuk, et nemad pooldavad majandusministeeriumi ning teede ja sideministeeriumi ühendamist. Ühinemisprotsess peaks kestma 2-3 kuud. Mõni teine minister võib selleks ajaks need kohustused ajutiselt üle võtta.

Mõõdukate fraktsiooni liige Meelis Paavel teatas aga oma esinemises, et president nimetab uue majandusministri kindlasti ametisse.

Teisipäevastest ajalehtedest võib teha järelduse, et Meelis Paavel on üheks majandusministri kandidaadiks. Veel olid kandidaatide seas Harku vallavolikogu esimees Allan Kiil ja Riigikogu Mõõdukate fraktsiooni liikmed Rein Järvelill ning Kalev Kotkas.

Eile oli aga majandusministri kandidaatide esirinda tõusnud riigikantselei eurointegratsiooni büroo juhataja Henrik Hololei.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Terrorism kui vähkkasvaja ehk edasi keskaega

Pärast 11. septembril Maailma Kaubanduskeskusele tehtud terrorirünnakut ei ole maailm enam endine. Seda mõtet on väga palju kordi korratud. Kahjuks on aga jäetud lahti mõtestamata, milline on see uus mõtte- ja tegutsemismaailm, mis nüüdseks avanenud on ja kuidas selles maailmas toimitakse.

Ühest küljest vaadatuna ei oleks nagu midagi muutunud, sest riikide kindralstaabid lähtuvad kaitsekulutuste planeerimisel ja kaitse ka ründestrateegia väljatöötamisel endiselt vaenuliku riigi võrdkujust. Endiselt kaitstakse riiki kui tervikut, arvestamata tõsiasja, et terrorisõdade puhul ei ole teps mitte tegu riigiga, vaid kindla terrorirühmitustega või mõttekaaslastega. Nemad aga eelistavad oma tegusid teha salaja ja jääda ka nähtamatuks, tabamatuks.

Uues maailmas rünnatakse sagedamini konkreetseid objekte, mitte aga riike kui tervikuid. Just nagu keskajal, kus linnades ja kindlustes elavad inimesed ei otsinud kaitset mitte riigilt, vaid ehitasid endale ise kivimüüre ja kindlustusi ning otsisid siis kaitset nende taha varjudes. Ka nüüd, terrorisõdade ajal, peaks iga objekt ise ennast kaitsma hakkama, sest üldine riiklik kaitsekilp ei pruugi enam efektiivset kaitset pakkuda. Nii, et tagasi või hoopis edasi keskaega!

USA on täis kindlat tahet terroriste karistada ja mitte lõpetada enne, kui nendega on ühele poole saadud. Eelseisev sõda ei saa olema aga mitte lühiajaline. Keegi ei tea, kaua see uus sõda kestab - aastaid, aastakümneid või isegi aastasadu.

Kindral Ants Laaneots võrdles ühes teleesinemises terrorismi vähkkasvajaga. Kolde nn südamiku võib paljude rünnakute käigus maatasa teha ja juhtterroristid ka hävitada. Kõiki vähirakke aga kahjuks välja juurida ei jõuta. Alles jääb palju teisi, milledest võivad välja kasvada uued südamikud. Väga tabav võrdlus. Me ei tea, kui sügavale ja laiali on maailmas terrorism kui vähkkasvaja tunginud.

Seetõttu ongi oht, et sõjalise jõu kasutamine võib kasu asemel hoopis kahju tuua ja sõjatuli võib lokaliseerimispüüetele vaatamata hoopiski kiiremini levima hakata. Tulemus võib sarnaneda hilises staadiumis oleva vähkkasvaja opereerimisega, mille puhul olukord läheb pärast kirurgilist sekkumist pahatihti hullemaks. Oleks väga hea, kui ma eksin.

Igatahes meenutavad terrorismi väljajuurimise ja sellega lõputegemise loosungid tahes või tahtmata ühte teist ühiskonda, kus kommunismi tulekuga pidi lahti saadama ka kuritegevusest kui niisugusest. Maailmas pidi kehtestatama kommunistlik ühiskonnakord ja siis pidi saabuma ülemaailmne rahu. Stsenaarium aga ei käivitunud. Tegelik elu kulges hoopiski vastupidises suunas, Nõukogude Liit kui kommunismi lipulaev lakkas olemast.

Ajaloost on teada, et iga sõja lõpul kuulutab võitja, et vaenlane on hävitatud ja rahu jalule seatud. Kahjuks kestavad need rahuperioodid tavaliselt väga lühikest aega.

Võib olla on terrorism maailmakorda sisse kodeeritud ning on sama loomulik nähtus kui rikkad ja vaesed, edukad ja tossikesed jne. Kõlab küll küüniliselt, kuid hüpotees vajab sügavamat uurimist.

Teatavasti sünnitab teineteise mittemõistmine, viha ja vägivald uut vägivalda. Tapmine pidavat olema inimese üheks ürginstinktiks ja on sama loomlik kui sünnitamine. Selles veendumiseks piisab teleri lahtitegemisest, kus filmides üks tapmisstseen järgneb teisele.

Allakirjutanu on ka Eestimaal paljudel juhtudel kuulnud, et valitsejate ülbus (õigemini küll oma alamate probleemide eiramine) on esile kutsunud teise poole spontaanseid vihapurskeid ja isegi vägivallaähvardusi. Õnneks ei ole keegi praegu näiteks raudteerööpaid ega kütusetsisterne õhkima hakanud.

Mitte keegi ei saa aga anda garantiid, et seda tulevikus ei tehta, eriti olukorras, kus valitsejad jätkavad ühe osa ühiskonnaliikmete probleemide eiramist. Loodame hinges, et ähvardused jäävadki paljaks sõnakõlksuks. Eestlane on üldse ses suhtes vaoshoitum ja nii lihtsalt terrorismiga kaasa ei lähe.

Huvitav on, et inimene käitub teadusemaailmas hoopiski teisiti kui ühiskondlikus elus. Näiteks otsivad teadlased vähkkasvaja puhul selle tekkepõhjusi, et niimoodi haigusest jagu saada. Kuid kui inimühiskonnas hakkavad massiliselt levima väärarengud (äärmuslike organisatsioonide mõjujõu kiire suurenemine, tänavakakluste, rahutuste, terrorismiilmingute plahvatuslik kasv jne kuni kodusõjani välja), siis käitutakse hoopis teisiti. Selle asemel, et uurida olukorra tekkepõhjusi, hakatakse märatsejaid, äärmuslikke organisatsioone, terroriste jne hoopiski likvideerima.

Ka Eesti ühiskonnas on erinevad ühiskonnakihid (maarahvas ja linnarahvas, ettevõtjad ja palgatöölised, rikkad ja vaesed jne) kaotanud küünarnukitunde. Ei mõisteta üksteise käitumismotiive, sest niiöelda ühiskonna tervikkett on purunenud mitmeks erinevaks seltskondlikuks killuks ja igaühel on omad probleemid.

Selle asemel, et koos asju arutada, hakatakse hoopiski üksteist poriga loopima. Võtkem näiteks Arnold Rüütli presidendiks valimisega seotu. Valimiskoalitsioon ja meedia ei hakanud otsima ning analüüsima mitte kaotuse põhjusi ega välja selgitama, miks maarahvas Rüütli poolt hääletas, vaid tegeleb hoopiski uue presidendi mustamisega. Muidugi on lihtsam tegelda poriloopimisega, kui tunnistada oma vigu ja neid parandada.

Õnneks ei järgne kristlikus maailmas ähvardussõnadele tavaliselt tegu. Teistes kultuurides aga see kahjuks nii ei pruugi olla. Tegu on väga kerge tulema ja vastulöögile antakse kindlasti vastulöök. Võibolla tuleks enne teo tegemist siiski rohkem enne mõelda. Soovitab ju vanasõnagi enne lõikamist üheksa korda mõõta.

RAIVO SIHVER

Eestimaa Rahvaliidu naisteühenduse Epp avaldus

Nagu on selgunud uuringu "Lastega perede majanduslik toimetulek aastatel 1999-2000" vahearuandest, mida 26. septembril valitsuse rahvastikuuuringute komisjonile tutvustati, elas veerand Eesti peredest ning kolmandik lastega peredest mullu allpool vaesuspiiri.

Nende sissetulek oli vähem kui 1428 krooni pereliikme kohta. 15 protsenti kõigist Eesti peredest ja 19 protsenti lastega peredest elasid eelmisel aastal süvavaesuses - nende sissetulek oli vähem kui 80 protsenti vaesuspiirist ehk 1142 krooni. Sellise olukorraga ei saa leppida ning seepärast taunib Eestimaa Rahvaliidu naisteühendus Epp valitsuse esitatud ja praegu Riigikogu menetluses olevat riiklike peretoetuste seaduse eelnõu sätteid, mille järgi tõuseb järgmisest aastast vaid teise lapse toetus ja sedagi vaid vähesel määral - sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu järgi jääb 2002. aastal esimese lapse toetus praeguseks ehk 150 kroonile, teisel ja igal järgneval lapsel on toetuse suurus 300 krooni. Teade vaid 75 kroonisest toetuse tõusust on seda kurvem, et valitsusliitu kuuluv Mõõdukate naiskogu Kadri oli teinud ettepaneku nii esimese kui ka teise lapse toetuse 300 kroonile tõstmisega parandada ligi 200 000 perekonna majanduslikku olukorda. Eesti Keskerakonna, Eesti Koonderakonna, Eestimaa Rahvaliidu ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsioonide poolt on omakorda algatatud Riigikogu otsuse eelnõu "Lastetoetuse määra suurendamise kohta" (818 OE). Eelnõuga taotletakse lapsetoetuse määra tõstmist 2002. aastal 150 kroonilt 500 kroonile ning 2003. aastal 1000 kroonile iga alla 16-aastase lapse kohta.

Rahandusminister Siim Kallas on teatanud, et teise lapse toetuse 75krooniseks tõstmiseks "leiti" raha sotsiaalministeeriumi eelarvereal raha ümber tõstes, seega siis teiste valdkondade arvelt. Olukorras, kus valitsus on korduvalt rahaliste ressurssidega pillavalt ümber käinud (peame silmas näiteks erastamise ülikalleid nõustamisi, ministrite "näpukaid", mis on riigilt viinud miljardeid), on ühe lapsega perede toetuse külmutamine 1997. aasta tasemel lubamatu. Sotsiaaltoetuste hoidmine praktiliselt samal tasemel on seda taunimisväärsem, et lähiajal kavatseb Eesti Energia järjekordselt tõsta elektri hinda ning kehtestada kohustuslik 20-kroonine kuutasu. See tõstmine toob 70-80 protsendile kodutarbijatest kaasa ligi 28-protsendilise hinnatõusu (seniselt 90 sendilt 115 sendini kilovatt-tunnilt).

Prognooside kohaselt tõuseb järgmisel aastal peale elukalliduse ka töötajate maksukoormus, samas pole ette näha maksuvaba tulu määra ja sotsiaaltoetuste märgatavat tõusu. Toimetulekupiiri soovib valitsuskoalitsioon jätta endiselt 500 kroonile. Elektrihinna tõstmine hakkab tõenäoliselt suurendama riigilt abi taotlejate hulka, sest ahelreaktsioonina tõusevad elektri järel ka teised, sealhulgas esmatar bekaupade ja teenuste hinnad.

Eestimaa Rahvaliidu naisteühendus Epp ühineb Riigi Tarbijakaitseameti, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja paljude teiste organisatsioonide ning üksikisikutega, kes protesteerivad elektrihinna kiire tõusu vastu. Tõstetakse hindu, tõstetagu ka sotsiaaltoetusi. Eestimaa Rahvaliidu naisteühendus Epp ütleb "ei" elektrihinna tõusule, "ja" laste ja teiste sotsiaaltoetuste tõusule.

MAI TREIAL,

Eestimaa Rahvaliidu naisteühenduse Epp esinaine

JUHTKIRI

Ametniku prioriteedid

Vägagi tõenäoliselt saab praegune riigikantselei eurointegratsioonibüroo juhataja Henrik Hololei eelmisel nädalal ameti maha pannud Mihkel Pärnoja asemel majandusministriks. Kurvastaval kombel tähendaks niisugune käik mitte mahamagatud võimalust majandus- ning teede- ja sideministeeriumi ühendamiseks, vaid valitsuse ja rahva jätkuvat võõrandumist.

Loomulikult on Henrik Hololei suurepärane inimene, haruldaselt kvalifitseeritud ametnik ning tubli eurointegraator. Kahtlemata on eurointegratsioonibüroo tema juhtimisel saavutanud olulist edu euroläbirääkimistel, euronõuete kohaldamisel ning muudes väga olulistes valdkondades. Kuid paraku tunneb avalikkus Henrik Hololeid peamiselt tema ülestunnistuse järgi, et eurointegratsioonibüroo ei tea, mis kasu võiks tavainimene Euroopa Liiduga liitumisest saada, ega ole eurointegratsioonibüroo selle peale isegi mitte mõelnud.

Mõne teise riigi avalikus sektoris oleks ühe ametniku karjäär siinkohal ka kindlasti lõppenud. Demokraatliku riigi avalikud asutused ju selleks loodud ongi, et tavakodanikul neist võimalikult rohkem kasu oleks, et need tema huve kaitseksid ning mitte kellelgi talle liiga ei laseks teha. Ent Hololei jäi ametisse ning praegu on plaan teda koguni ministriks edutada. Järelikult väljendasid tema ausalt ja otsekoheselt väljaöeldud faktid Eesti riigiasutustes üldkäibivat mentaliteeti, mis Eesti Vabariigi kodanike õiguste ja huvide asemel kaitseb pigem oma ametihuvisid ning peab esmatähtsaks hoopis välismaal hea mulje jätmist.

Euroopa Liit lahendaks muidugi paljud meie riigi ja rahva ees seisvad probleemid. Ent teel Euroopasse ei maksa unustada neid, kelle nimel seda tehakse - Eesti Vabariigi kodanikke, kes on muide ka selle riigi kõrgeima võimu kandjaiks. Just nende ja mitte erakondade, riigiasutuste või Euroopa Liidu huvide kaitse peab olema meie avaliku sektori teenistujate esmaseks ülesandeks. Kahjuks on väga paljud meie riigiametnikest, sealhulgas ka Henrik Hololei, näidanud, et neil on hoopis muud prioriteedid.

4. oktoober 2001. a

MAJANDUS

Haridus ja kultuuriobjektide rahastamine väheneb

Aasta-aastalt on vähendatud riigieelarvest haridus- ja kultuuriobjektidele eraldatavaid summasid.

Kui aastaks 2001 eraldati RIPi rahasid kokku 12,38 miljonit, sh haridusobjektidele 6,37 ja kultuuriobjektidele 6,01, siis aastaks 2002 plaanitakse eraldada kokku 8,9 miljonit krooni. 1999. a eraldas riik haridus ja kultuuriobjektidele kolm korda rohkem ehk 26,9 miljonit krooni. Tegelikult taotleti haridusobjektidele rahasid 20% võrra rohkem ja kultuuriobjektidele ligi 50% võrra rohkem.

Järgmise aasta Eesti Vabariigi 33 miljardi suuruses riigieelarve projektis on riiklikest vahenditest planeeritud haridusasutustele 163,2 miljonit krooni ja kultuuriobjektidele 160 miljonit krooni. Jõgeva maakonna haridusobjektidele on plaanis eraldada 6,2 miljonit krooni ja kultuuriobjektidele 2,5 miljonit krooni.

Lubatud lisarahasid ei tulnud

Jõgeva maavanema Margus Oro kinnitusel ei kajasta Postimehes toodud tabel kõiki riiklikke rahasid. Nii on sealt välja jäänud Palamuse muuseumile eraldatavad 200 000 krooni. "Taotlesime RIPi rahasid 11objektile, eraldati aga 6 objektile. Mais oli summa suuruseks 6,17 miljonit krooni. Minister Tõnis Lukas andis aga kohtumisel lootust, et summat võidakse suurendada 20% ehk 1,2 miljoni krooni võrra. Kui me Jõgevamaa Omavalitsuste Liidus neid küsimusi arutasime, siis jõudsime seisukohale, et kaks olulist objekti, Põltsamaa Ühisgümnaasium ja Jõgeva Gümnaasium peaksid olema järgmise aasta eelarves kindlasti kajastatud. Avaldatud eelarveprojektis ei ole meie poolt taotletud summasid antud objektide osas vähendatud, need on 1,379 ja 1,5 miljonit krooni. Ka Tabivere Keskkool ja Vaimastvere Põhikool on projekti lülitatud nende summadega, mida taotlesime, need on 1,0 ja 1,5 miljonit krooni," kommenteeris Jõgeva maavanem Margus Oro.

Tabivere Keskkoolile taotleti miljon krooni, sest Maarja Keskkool suleb kahe aasta pärast keskkoolikassid ja paljud õppurid tulevad siis Tabiverre üle. Maavanema arvates on vaja teha investeeringud Tabivere Keskkooli, et ta oleks uute õpilaste vastuvõtmiseks valmis.

Peale põlengut ehitati Vaimastvere Põhikool ilma võimlata uuesti üles. "Asugu seal tulevikus kas põhi- või algkool, koolile on võimlat ikkagi vaja. Mitte suurt spordisaali, vaid lihtsalt koolivõimlat. RIPi rahadest eraldatakse Vaimastvere kooli võimla ehitamiseks 1,5 miljonit krooni juhul, kui Jõgeva vallavolikogu peab oma sõna ja eraldab omalt poolt järgmise aasta eelarvesse kolm miljonit krooni," sõnas maavanem. Jõgeva vallavolikogu eelarve-, majandus- ja erastamiskomisjoni esinaine Kaja Pärn ütles Vooremaale, et antud probleemiga on tegelenud eelmine ja ka praegune volikogu koosseis.

"Eelmine volikogu võttiski vastu võimla ehitamise otsuse. Siiamaani ei olnud vastust, kas riik toetab võimla ehitust või mitte. Olen veendunud, et volikogu otsustab antud objekti ehitamist rahastada. Kui üldiselt on tendents õpilaste vähenemise suunas, siis Vaimastvere Põhikooli õpilaste arv aastatel 2002-2005 oluliselt ei vähene. Ma ei näe ka põhjust, miks peaks Vaimastvere koolist algkooli tegema," kommenteeris Kaja Pärn.

"Puurmani Keskkoolis alustatud remondi käigus selgus, et maja elektrisüsteemid on ohtlikult viletsas seisus. Järgmise aasta riigieelarve projekti kirjutatud 550 000 krooni eest saaks just elektrisüsteemi uuendada," lausus maavanem Margus Oro. Puurmani vallavanem Rein Paap teatas Vooremaale, et nemad on RIPilt tulevaks aastaks Puurmani Keskkoolile taotlenud 2,3 miljonit krooni.

Adavere Põhikooli renoveerimisse on Põltsamaa vald tänavu investeerinud 5,5 miljonit krooni ja riik eraldas sel aastal 1 miljon krooni. Margus Oro andmetel on Riigi Muinsuskaitseamet teinud ehituse osas ettekirjutusi 670 000 krooni ulatuses. Selle summa võrra kallines ka ehitamine. RIPi rahadest eraldatud 250 000 krooni lähebki selle ettekirjutuse katteks. Valla eelarvest peaks tulema 420 000 krooni. Vallavanem Toivo Tõnsoni kinnitusel lõpevad ehitustööd Adavere Põhikoolile kuuluvas vanas mõisahoones veel sellel aastal.

Tuleva aasta riigieelarve projektist on välja jäänud taotlused Torma Põhikoolile summas 500 000 krooni ja Voore Põhikoolile summas 300 000 krooni. Maavanem Margus Oro loodab, et need summad lülitatakse 2003. aasta riigieelarvesse.

Torma Põhikooli direktor Toomas Aavasalu rääkis, et nad renoveerisid tänavu kooli söökla ja viisid selle vastavusse Euroliidu nõuetele. Välja jäi ehitamata aga söökla teine korrus. "Raha oleks vaja, sest vaevleme ruumikitsikuses ja oleme seetõttu sunnitud osa tunde läbi viima puhkenurgas, kuhu tõime koolipingid," rääkis direktor.

Voore Põhikoolile taotleti raha seetõttu, et Saare Põhikool suleti ja lapsed läksid õppima Voore kooli. "Kui vallas on üks kool, siis peab see pakkuma kõiki võimalusi lapse arenguks," arvas maavanem.

Kultuuriobjektide rahasid kärbiti kõige rohkem

Jõgeva maavalitsus taotles riigieelarvest kultuuriobjektidele 6,5 miljonit krooni. Taotlusi on momendil aga rahuldatud 2,5 miljoni krooni ulatuses. Nii taotles maavalitsus Jõgeva Kultuurikeskusele 2 miljonit ja Palamuse rahvamajale 3 miljonit krooni. Projekti järgi eraldatakse aga Jõgevale ainult miljon ja Palamusele pool miljonit krooni.

"Üllatus on see, et Jõgeva Kultuurikeskuse investeeringut on vähendatud kahelt miljonilt kroonilt ühele miljonile. Neljandal septembril kohtusime kultuuriministeeriumi kantsleri ja spetsialistidega. Siis oli see kaks miljonit krooni täies ulatuses eelarvesse sisse planeeritud. Käesoleva nädala alguseks ei olnud mitte keegi meile teatanud, et Jõgeva Kultuurikeskuse investeeringut on ühe miljoni võrra vähendatud. Seda raha on vaja ehitusvõla maksmiseks," teatas Margus Oro.

Palamuse rahvamajale taotleti tulevaks aastaks RIPi rahasid kolme

miljoni krooni ulatuses. Eelarveprojekti on aga sisse kirjutatud summa 500 000 krooni. Tänavuseks aastaks on Palamuse rahvamajale eraldatud RIPi rahasid 1,5 miljonit krooni. Projekti kogumaksumuseks on aga 10 miljonit krooni. "Loodan, et see ei ole lõplik otsus ja et ka Riigikogu uurib seda teemat ning saab aru olukorra tõsidusest. Palamuse rahvamaja on varisemisohtlikus seisus. Hoone tuleks kiiremas korras renoveerida. 2003. aastaks on vaja taotleda 6 miljonit krooni," ütles maavanem.

"Ma loodan, et 500 0000 ei ole lõplik summa ja et eelnõu menetlemise käigus vaadatakse need numbrid üle", arvas Palamuse vallavanem Märt Jallakas

Kuremaa tervisekeskusele taotleti ja ka saadi tulevaks aastaks RIPi rahasid miljon krooni. Maavanema Margus Oro veendumuse järgi oleks tegelikult objektile vaja 8 miljonit krooni, siis saaks kogu kompleksi korda teha.

Jõgeva abivallavanema Priit Kirsimägi sõnul tuleks seda raha kasutada katusekatte vahetuseks ja hädavajalikemateks töödeks basseiniruumis. "Tänase päeva seisuga oleme tegelenud rohkem tervisekeskuse hoone ujulaosa kordategemisega. Kompleks ise on aga laiem mõiste. Ta peaks hõlmama ka spordihoone osa ja spordiväljakuid. Selleks, et tervisekeskust paremini müüa, peame otsima täiendavaid võimalusi. On oht, et Tartu Veekeskuse käivitumisega võib Tartu poolt tulevate tervisekeskuse külastajate arv väheneda," lausus Priit Kirsimägi.

"Kultuuriobjektide rahastamise projekti on mitmete meie omavalitsuste poolt laidetud. 2002. aastal leiavad rahastamist maakonna keskele jäävad omavalitsused. Olen sellega nõus, kuid Jõgeva Kultuurikeskuse rahastamine peab lõppema aastaga 2002. Kuremaa tervisekeskuse puhul loodame, et 2003. aastast käivitub üleriigiliselt tervisekeskuste investeeringuprogramm. Sellise kava kohaselt oleks võimalik 2003. aastal anda riiklikku rahalist tuge teistele maakonna kultuuriobjektidele. Olen endiselt seda meelt, et taastada tuleks maakondlik investeeringusumma, mille objektilise rahastamise lepivad kokku maavanem ja omavalitsusjuhid," lisas maavanem Margus Oro.

RAIVO SIHVER

Kapitaalremondi ja investeeringutoetused valla- ning linnaeelarvesse

Objekti nimi, summa (milj krooni)

Haridusasutused

1. Kiigemetsa kool 0,037

2. Põltsamaa Ühisgümnaasium 1,379

3. Jõgeva Gümnaasium 1,5

4. Tabivere Keskkool 1,0

5. Puurmani Keskkool 0,55

6. Vaimastvere Põhikool 1,5

7. Adavere Põhikool 0,25

Haridusobjektid kokku 6,216

Kultuuriobjektid

8. Jõgeva Kultuurikeskus 1,0

9. Palamuse rahvamaja 0,5

10. Kuremaa tervisekeskus 1,0

Kultuuriobjektid kokku 2,5

Kõik kokku 8,716

Kohustus registreeruda taimetervise registris

Vastavalt taimekaitseseadusele on alates 17. aprillist 2002 kõik isikud, kes tegelevad taimede ja taimsete saaduste tootmise, esmatöötlemise, sisseveo, ladustamise, pakendamise või turustamisega Eesti Vabariigis, kohustatud registreeruma taimetervise registris.

Registreerimise kohustus on isikutel kes:

1) tegelevad potilillede, lõikelillede ja rohelise, lillesibulate, taimse paljundusmaterjali, seemne ja tarbekartuli, sööda ja suhkrupeedi, tsitrusviljade, toorpuidu ja puukoore, mulla ning kasvusubstraadi sisseveoga;

2) tegelevad potilillede, lõikelillede ja rohelise, lillesibulate, taimse paljundusmaterjali, seemne ja tarbekartuli, sööda ja suhkrupeedi, tsitrusviljade, toorpuidu ja puukoore, mulla ning kasvusubstraadi tootmise, esmatöötlemise, ladustamise, pakendamise või turustamisega. Seejuures on seadusega kehtestatud erijuhud, mille korral registreerimine ei ole kohustuslik.

Taotleja esitab nõutud dokumendid tema asukohajärgsesse Taimetoodangu Inspektsiooni maakonnabüroosse. Maakonnabüroode aadresside kohta saab informatsiooni Taimetoodangu Inspektsiooni kodulehelt http:\\www.plant.agri.ee.

Taimetervise registrisse kantud isikud kuuluvad edaspidi Taimetoodangu Inspektsiooni pideva järelevalve alla. Registrisse kandmine on vajalik seoses taimepasside süsteemi käivitamisega.

KADRI LIIMAL,

Põllumajandusministeeriumi pressiesindaja

Hooneregistrid lõpetavad tegevuse

Vastavalt valitsuses heaks kiidetud ja Riigikogule üle antud ehitusseaduse eelnõule lõpetavad järgmise aasta 31. detsembril tegevuse Hooneregistrid. Uus internetipõhine Ehitisregister alustab tööd 1. jaanuarist 2003.

Ehitisregister moodustatakse olemasolevate registrite - Riikliku Ehitusregistri ja Riikliku Hooneregistri andmete baasil. Registrite ühendamisega hoiab riik aastas kokku ligikaudu 10 miljonit krooni.

Hooneregister sisaldab andmeid 493665 hoone ja 556918 korteri kohta, ehitusregister 64058 ehitise kohta. Hooneregistri funktsioonid hääbuvad seoses omandireformi lõppemisega. Sellest tulenevalt pole Hooneregister praegusel kujul otstarbekas. Hetkel on Hooneregistris 150 töötajat.

Majandusministeerium on alustanud ülemineku kavandamisega nii, et arvesse oleksid võetud kõik ehitistega seotud isikute huvid. Hooneregistritele on majandusministeeriumi poolt hakatud koostama täpsemat likvideerimiskava. Ehitisregistrile hakkavad andmeid esitama kohalikud omavalitsused, Tehnilise Järelevalve Inspektsioon, Muinsuskaitseinspektsioon, notarid ja Majandusministeerium.

"Ehitisregistris peetakse arvestust ehitatavate ja kasutatavate ehitiste üle. Ehitisregistri andmed on avalikud ja avaldatakse ehitisregistri veebilehel. Ehitisregistri ning rahvastikuregistri, äriregistri, maaregistri, kinnistusregistri ja riikliku erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registri vahel saab toimuma andmete vahetus," selgitas majandusministeeriumi ehitis ja elamuosakonna juhataja asetäitja Arvo Maling.

Kui praegu peab inimene korterit ostes või müües minema hooneregistrisse, siis edaspidi saab ta andmed internetist ja vajadusel dokumendid arhiivist.

RAIN VEETÕUSME,

Majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakond

KULTUUR

Vanad rockimehed rabelesid

Jehtro Tulli kontserdi korraldajad olid osanud paar päeva varem ansambli kohta nii palju informatsiooni ajakirjandusse paisata, et võis oodata juba suuremat rahvahulka Eesti Näituste suurde angaari Lauluväljaku lähedal.

Ja tõsi ta oli, teed olid autosid pungil täis ja rahvahulgad liikusid üksmeelselt sinise plekist hiigelkuuri suunas. Ja polnud mitte ainult

Toomas Savi eakaaslastest progefännid, kelle üle humorist Mart Juur oma "Dr Hipi nõuandlas" alalõpmata on armastanud irvitada, vaid ka selliseid oli palju kohal, kes sündinud siis, kui bändi juba ammu iganenud vanade peerude kambaks nimetati. Ja muidugi palju prominente: mitmed näitlejad, näiteks Guido Kangur; meediamees Rein Lang targutamas nagu alati, spordifanaatik Tiit Karuks, natuke väsinud Jaak Ojakäär jt.

Sisenev publik katsuti hoolega läbi, ärevad ajad ju. Angaar oli seest valge, ilma istmeteta, suur ja kõmisev. Külguksest pääses aga teise saali, kus oli hulga värvimata puidust õllelaudu, telgid moona ostmiseks ja vinge hapukapsahais. Fest missugune! Juhhei!

Eelesinejaks oli määratud Eesti oma Dagö, mis alustas kell 19. Kolmele peamehele oli appi tulnud tuntud Eesti profipillimehed Raul Vaigla bassil ja Toomas Rull trummidel. Heli oli neil suhteliselt

kehv, Lauri Saatpalu laulis üpris tujutult. Tiit Kikas istus kogu aeg arvuti ja klahvpillide taga. Tal oli Rulliga omaette koostöö, pidi ju elektroonilist rütmi ja trumme omavahel sünkroniseerima ja nii nad seal omavahel vehkisid kätega ja signaalitasid. Rahvas oli leige, ainult lõpus plaksutas tänulikumalt.

Enne kella 20 Dagö lõpetas. Läks ilmatuma aeg, kuni nende pillid koristatud said. Pikajuukselised sataniste meenutavad tüübid sättisid hoolega JT instrumente üles. Bändi suurel trummikomplektil oli mingi imelik kile ees (seda võib näha õite vanadel JT kontsertfotodel). Vanem ja tüsedam publik läks õlut ja kanakoibi mekkima.

Jehtro jäi küll natuke hiljaks, aga viimaks nad lavale ilmusid. Alguses ikka trummar Doane Perry, bassist Jonathan Noyce ja vanaaegse välimusega klahvpilli taha võttis sisse ka Andrew Gidding, JT raudvara kitarrist Martin Barre ilmus ka. Lõpuks kargas välja, kõhuke ees, lohvendavas valges särgis ja idamaise moega vestiga, tagurpidi nokatslötus Ian Anderson oma flöödiga.

Polnud pikka juttu, "My Sunday Feeling" grupi esimeselt "This Was" albumilt (1968) läks lahti. Järjest tuli lugusid aastatest 1969-71 ja 1995-1999, enamasti mittefännile tundmatud. Grupeering raius läbi pikkadekeeruliste lugude nagu metsavaras, rassides ja karates. Peale mõnda esimest lugu tegi Ian Anderson oma poliitilise avalduse, kus teatas, et pole olemas kehvi religioone, on halvad inimesed.

Iani sõnavõttudes hakkas järjest rohkem domineerima lõikav iroonia, sest tema mikker jupsis ja ta pidi oma flöödi pisikesse laulma. "Lühikest (!-MK) aega olime progressiivrokkbänd ja tegime gonzeptalbumeid," juhatas ta sisse 20 aastat vana pikema oopuse nimega "Thick As A Brick". "Kas Te olete kassinimesed, miaumiau, või hoopis koerlased, raufrauf," küsis Anderson enne 1999 aasta lugu "Hunt By Numbers". Omaette huumor oli muidugi see, et grupp kippus kohati oma mängus koost lagunema, nagu oleks tegu algajatega.

Oma parima vormi saavutas viisik ikkagi siis, kui asuti kontserdi keskosas pseudo rahvamuusikat viljelema. Hiilgavalt ja vanaaegselt kõlasid nii britilikud kui ka araabiapärased käigud. Mingil hetkel Võttis Giddings kätte akordioni, Nouce mingi käsitrummi, Perry asus põristama pisikesi trumleid ja Barre mingit kitarrikest. Ian hakkas puhuma puuflööti. Lavale ilmus kaetud näoga naine, kes pakkus pillimeestele limonaadi.

Edasi läks bändil juba nagu ludinal, isegi kui tavaliste pillide juurde naaseti. Mängiti ka mõni tuntum vana lugu, nagu näiteks "Sweet Dreams" teiselt albumilt. Üks lugu, mis koosnes elektroonilisest üürgamisest ja Barre pateetilisest kitarripiinamisest, vist parodeeris nende kunagist rivaali Pink Floydi. Ära mängiti JT kuulus Bachi-tõlgendus. Anderson sai ühes nende varase perioodi bluusiloos suupilli piinata.

Kord hüppas lavale naljakas karukostüümis tegelane. Anderson rabeles ja hüppas mis hirmus, üritades vist kompenseerida oma hääle kehva vormi, talle sekundeeris Barre, kelle stampsed kitarripoosid andsid veidra kombinatsiooni tema ülitagasihoidliku välimusega.

Kontserdi ametliku osa lõpetas IA lemmikoopus "Aqualung", kus peamees sai plännida oma naljakat pisikest akustilist kitarri. Kui lugu läbi, kukkus IA demonstratiivselt "BYE, BYE" hüüdma, ise teades, et niikuinii tuleb ta tagasi.

Rahvas kisas ootustele vastavalt ja Jehtro Tull muidugi polnud nahaalne. Tagasi tuldi ja esitati kaks oma kuulsamat lugu: kohmakalt lonkav "Locomotive Breath ja JT maailmakuulsusesse lennutanud "Living In The Past", originaalis lihtne pophitt, nüüd tunduvalt džässilikum, teise rütmiga versioon.

Peale lõppu Ian Anderson tänas, kõik kummardasid ning lasid lavalt jalga. Kõlaritest hakkas kostma Louis Armstrongi "What a Wonderful World".

MARGUS KIIS

Värvimängud siidil ja lõuendil

Hans Kuusiku õli- ja Mare Kuusiku siidimaalidel, mis möödunud laupäevast Palamuse kihelkonnakoolimuuseumi ärklisaalis näha, ei näi esmapilgul kuigivõrd kokkupuutepunkte olevat. Ent kui on autoritel, küllap on ka loomingul.

Hans Kuusik on Palamusel hästi tuntud mees: kuni ta aastat viisteist tagasi ära Viljandisse kolis, elas ta Palamuse külje all Vassila talus ning töötas Kevade kolhoosi ehitusbrigadirina. Et mees loodust pildistada armastas, teadsid siinsedki sõbradtuttavad, kunstiõpetajast minia Mare Kuusik oli aga peale äia

head kunstnikusilma reetvate slaidide näinud ka tema nooremas põlves maalitud reproduktsioone ning kinkis talle tosin aastat tagasi sünnipäevaks õlivärvid, seejärel aga molberti, pintslid ja muu vajaliku. Nii et äial ei jäänud lõpuks muud üle, kui maalima hakata.

Kümmekonna loomeaasta jooksul on Hans Kuusik maalinud põhiliselt loodust. Algmaterjalina kasutab ta omatehtud slaide.

"Minu arust pole suurt vahet, kas maalida looduses otse lõuendile või teha slaide ja maalida nende järgi kodus: kõneka motiivi tabamise moment on ju üks. Mine tea, võibolla oleksid slaidi abivahendina kasutanud ka möödunud sajandite maaliklassikud, aga tollal polnud ju vastavaid tehnilisi vahendeid," ei pea Hans Kuusik sel moel maalimist mingiks nö pühaduse rüvetamiseks.

Viljandis on Hans Kuusikul olnud üsna mitu näitust ning tema töid on rännanud nii Eestis, Rootsis kui ka Kanadas elavate kunstihuviliste kodudesse. Vahepeal elaski Hans Kuusik oma praeguse abikaasa juures Rootsis. Aasta tagasi otsustasid nad aga Eestisse tagasi tulla: üks pärast viie- ja teine 56-aastast võõrsilolekut.

Realistlik naivism

Palamuslastele tuttavaid motiive on Hans Kuusiku selle näituse maalidel palju - Palamuse kirik, Amme jõgi, Kolli kink, Luua voor, Prossa järv, Vassila kased jne - , ent sekka on ta põiganud ka kaugemale, Peipsi äärde, Käsmu ja koguni Lapimaale.

"Kompositsiooniprobleemidest oleme omavahel küll natuke rääkinud, aga kogenud fotomehena pole ta õigupoolest vajanud juhendamist selgi alal," kiitis Mare Kuusik nüüd juba endist äia, liigitades tema loomingu realistliku naivismi või primitivistliku realismi kategooriasse.

Mare Kuusik on Palamusega seotud siin veedetud keskkooliaja tõttu. Hiljem Tartu Kunstikooli lõpetanud, töötas ta aastaid Viljandis, juhendades praeguse Viljandi Maagümnaasiumi kunstiklasse. "See töö haaras mind jäägitult, nii et vajadust ise kunstnikuna midagi väljendada ma õigupoolest ei tundnudki," ütles Mare Kuusik. "Kui ma aga kuus aastat tagasi Tartusse kolisin ja sealses Herbert Masingu Koolis (seal õpivad lapsed, keda vaevavad tervisehädad alates liikumispuudest kuni epilepsia, autismi ja vähini - R.M.) tööle hakkasin, vajasin uut eneseleidmist, oma mina paikapanekut. Seda võimaldas siidimaaliga tegelema hakkamine."

Astmaatikuna polnuks Mare Kuusikul siidimaali alale asja, kui vängelt haisevate "päris" siidimaalivärvide kõrvale poleks selleks ajaks peaaegu lõhnatuid nö triikrauavärve leiutatud. Viimaste kinnitamiseks pole kangast vaja kalandris töödelda, vaid piisab triikrauaga ületriikimisest. See võimaldab olla vajaduse korral ka operatiivne.

Kuusik kuubis

Kaks Mare Kuusiku taiest, "Katastroof" I ja II ongi väga operatiivsed reageeringud teda ja meid kõiki vapustanud sündmustele: Pärnumaa metanoolitragöödiale ning terroriaktidele New Yorgis ja Washingtonis. Ka kunstniku teised tööd on maalitud enamasti konkreetsetele inimestele või sündmustele mõeldes, ainult et alati ei ole seosed nii nähtavad. Maalimine on Mare Kuusiku jaoks nagu sõnadeta ütlemine.

Osa siidtaieseid ripub seinal raamituina, osa on kunstnik heitnud pappmannekeenide õlule, sest mingi lihtsalõikelise, ent efektse ihukatte algmaterjaliks need kupongid õigupoolest mõeldud ongi. Mõnedel neist võib näha konkreetseid motiive: naisenägusid ja kehasid, silmi, suid, kasse, vähke jne, mõnedel kangatükkidel on kunstnik mänginud üksnes abstraktsete kujundite ja värvidega.

"Triikrauavärvidel on ikka mingi kommertsi maik juures ja pealegi ei saavuta nendega kunagi nii intensiivset tooni kui päris siidivärvidega, nii et aegajalt kasutan vaatamata terviseohtlikkusele ikkagi ka viimaseid," ütles Mare Kuusik."Panoraam", "Nii ja naa" ning "Kired" ongi päris siidivärvidega maalitud. "Toored viljad" on aga huvipakkuv selle poolest, et selle puhul on kunstnik kasutanud triikrauavärvide kinnitamiseks enda leiutatud aurutamistehnikat, mille peale keegi soovitanud tal lausa patendi võtta: rohekad, kollakad ja lillakad toonid on sellise töötluse käigus põnevalt kokku sulanud ning tekkinud on omapärane marmormuster.

Ent tulgem tagasi kahe näituseautori seoste juurde. Peale perekondlike sidemete ühendab neid ka vana kihelkonnakooli maja, kus nende ühisnäitus toimub: Hans Kuusik on selles kunagi koolipoisina õppinud, Mare Kuusik oli aga selles majas 1996-1998 tegutsenud huvikooli, Palamuse köstrikooli kunstiõpetaja. Ning veel oli mõlemal kunstnikul tänavu juubel: Mare Kuusik sai aprillis 50, Hans Kuusik augustis 80. Järgmisel ühisnäitusel lubasid nad kampa võtta veel kolmandagi Kuusiku: Mare pojatütre Harlethi, kes praegu viieaastane, ent vanaema arvates juba päris omapärase käekirjaga maalija.

RIINA MÄGI

Põltsamaa kultuurikeskus sai uue direktori

Põltsamaa linnavalitsuse esmaspäevasel istungil kinnitati ametisse linna kultuurikeskuse uus direktor Irja Piiskoppel, kes senini töötas Valgamaal Tõrva linna kultuurijuhina.

Kultuurikeskuse direktori töökoht jäi vabaks suvel, kui senini selles ametis töötanud Aleksander Parman töölt lahkus. Uue direktori leidmiseks korraldatud konkursile laekus kaheksa avaldust, neist kolm väljaspool Põltsamaad elavatelt inimestelt. Vestlusvooru kutsuti kuus kandidaati, kelle haridus ja muud parameetrid vastasid esitatud nõuetele.

Möödunud esmaspäeval toimunud vestlusel esines veenvaimalt Tõrva linnavalitsuse kultuurijuht, 1989. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi kultuurharidustöö eriala lõpetanud Irja Piiskoppel (35). Konkursikomisjoni kaheksast kohal olnud liikmest hääletas tema poolt tervelt seitse. Nädal hiljem kinnitas linnavalitsus konkursikomisjoni otsuse. "Irja Piiskoppeli kasuks rääkis see, et ta on kultuuritööst tõsiselt huvitatud inimene, samuti see, et tal on kogemused mastaapsete kultuuriürituste, kaasa arvatud kahe aasta taguse Tõrva linna keskväljakul toimunud "Porgy ja Bessi" vabaõhuetenduse korraldamisel. Ning erinevalt eelmisest kultuurikeskuse direktorist kavatseb Irja Piiskoppel päriselt Põltsamaale elama asuda: üksnes tööpäeviti kaheksa tundi kohal viibides ei ole võimalik linna kultuurielu juhtida," ütles Põltsamaa linnapea Margi Ein, avaldades lootust, et edaspidi kaldub ka Põltsamaa kultuuri suurürituste, nagu vabaõhu ooperietendused, lossikontserdid jne koordineerimise raskuspunkt linnavalitsuselt kultuurikeskusele - nii, nagu loogiline oleks.

"Olen veel sellises nooruses, et tahaksin oma töös edasi areneda, Tõrvas ma aga paraku sellist võimalust ei näinud," ütles Irja Piiskoppel telefoniusutluses selle kohta, miks ta otsustas Põltsamaa kultuurikeskuse direktori kohale kandideerida. Pealegi tuli tal Tõrvas täita linnavalitsuse kultuurinõuniku ja kultuurimaja juhi kaksikrolli, mis oli üsna koormav: kultuuritööd saab tema sõnul teha siiski ainult meeskonnaga.

"Pedagoogilises Instituudis omandasin küll orkestrijuhi lisaeriala, Tõrvas olen aga juhatanud mitte orkestrit, vaid kammerkoori," ütles Irja Piiskoppel. "Põltsamaal ma esialgu parema meelega koori ette ei tükiks, aga kui hädasti abi tarvis, siis ikka aitan."

Taidluses on Irja Piiskoppel kaasa löönud ka kollektiivi lihtliikmena: ta on tantsinud rahvatantsurühmas. Kui aega jääb, kavatseb ta Põltsamaal tantsuharrastust jätkata. Oma teiseks hobiks peab aiandust. Piiskoppelite peres kasvab kaks tütart, üks viieteistaastane, teine aasta ja kaheksa kuune.

"Kõigepealt kavatsen rahulikult ära kuulata, kuidas kultuuriasjad Põltsamaal senini toiminud ja milliseid üritusi korraldatud on, siis otsustan, millest ise alustan," ütles Irja Piiskoppel. "Põltsamaa kontserdieluga olen kogu aeg kursis olnud. Paraku kaudselt, sest ise pole ma lossikontsertidele kahjuks seni jõudnud. Põltsamaaga seob meie peret teataval määral see, et meie pereisa on lõpetanud kooli, mis praegu Põltsamaa Kodu ja Põllutöökooli nime kannab."

Ametisse asub kultuurikeskuse uus juht lähinädalatel.

RIINA MÄGI

SPORT

Väledamad sügiskrossijooksjad oli Jõgeva noored

Möödunud nädalal võistles 419 sportlast maakonna noorte meistrivõistlustel krossijooksus ehk sügiskrossis. Omavalitsuste arvestuses olid kõige kiiremad jooksjad Jõgeva linna noored.

Varem on Jõgevamaa noorte meistrivõistlusi krossijooksus peetud Siimustis. Tuulemurru tõttu tuli selles paigas aga võistluste korraldamisest loobuda. Võistluste toimumispaigaks valiti seekord Piiri park Jõgeval.

Võistlejad jagunesid viide vanusegruppi, millest kõige suuremas oli 66 osalejat. Tüdrukud jooksid 500 meetrisel ja poisid 1000 meetrisel rajal. Peakohtunikuna jälgis jooksu Jõgeva Ühisgümnaasiumi spordipedagoog Rainer Võsaste, kes oli ka rajameister. Sügiskrossil jooksis spordisõpru 12 Jõgevamaa omavalitsusüksusest.

"Eriti pingeline konkurents oli Jõgeva linna, Palamuse valla ja Põltsamaa linna jooksjate vahel. Tihedas rebimises pälvis esikoha Jõgeva võistkond 1476 punktiga. Kaks punkti vähem kogunud Palamuse võistkond, kes on sügiskrossi kaheksa aastat võitnud, jäi seekord teiseks. Kolmanda koha pälvis aga Põltsamaa võistkond," rääkis võistluste üks korraldajaid Aimur Säärits.

"Sügisjooksu korraldamine Piiri pargis õnnestus hästi ka seetõttu, et selles paigas on juba aastaid korraldatud ka pargijookse, mis on kujunenud üheks massilisemaks spordiürituseks Jõgevamaal," arvas Säärits.

Möödunud pühapäeval autasustatigi spordihoones Virtus parimaid pargijooksjaid. Järgnevalt nooremate vanusegruppide kiiremate jooksjate nimed:

5-6-aastased poisid

1. Sten Lillemägi, Jõgeva

2. Ragnar Major, Jõgeva

5-6-aastased tüdrukud

I Anett Vaher, Pajusi

2. Andra Aus, Jõgeva

3. Marleen Petersell, Jõgeva

7-8-aastased poisid

1. Karli Kütt, Jõgeva

2. Kalle Saar, Jõgeva

3. Ander Vaher, Pajusi

7-8-aastased tüdrukud

1. Riin Emajõe, Põltsamaa

2. Cairit Eit, Jõgeva

3. Carolin Paju, Jõgeva

9-10-aastased poisid

1. Sander Eilo, Rakke

2. Risto Võsaste, Jõgeva

3. Timo Kirpu, Jõgeva

9-10-aastased tüdrukud

1. Nansy Tarum, Jõgeva

2. Liis Emajõe, Põltsamaa

3. Grete Steinburg, Rakke

11-12-aastased poisid

1. Kermo Rudissaar, Kudina

2. Martin Ilves, Jõgeva

3. Mihkel Manguse, Kuremaa

11-12-aastased tüdrukud

1. Kristi Mänd, Jõgeva

2. Grete Vaher , Pajusi

3. Egle Viks, Põltsamaa

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Sügise kätte jõudmisega avasid uue hooaja bridžimänguhuvilised. Avalöök tehti hubases Lustivere kultuurimajas. 10 paari konkurentsis jõudsid esimese kuue hulka: Otu Suits-Mart Jäger (134 punkti), Jaan Sutt-Villu Ojassalu ning Toivo Vähi-Ülis Riisalu (125 punkti), Eduard Rumvolt-Endel Epro (112 punkti), Kalle Ojassalu-Janno Kivik (106 punkti) ning Hillar Ruus-Ahto Alas (97 punkti).

Maakonna meistrivõistlusi hakatakse läbi viima iga kuu esimesel ja kolmandal kolmapäeval Jõgeva ja Palamusel, teisel ja neljandal kolmapäeval korraldatakse aga maakonna erinevais paigus auhinnaturniire, nädalavahetusel sõpruskohtumisi teiste maakondade bridžimängijatega.

***

Põltsamaa piirkonnas mängitakse juba kümmekond aastat organiseeritult lihtsat kaardimängu sasku. Sügishooaja avasid saskusõbrad auhinnaturniiriga Kõo vallas Venevere puhkemajas 32 mängija osavõtul. 71 punkti 72 võimalikust andis esikoha Roosile-Villemsile (Kõo), 67 punkti teise koha Evadrile-Angele (Põltsamaa), 62 punkti kolmanda ja neljanada koha Haanile-Paltsile (Pajusi) ning Sillale-Ilvesele (Kolga-Jaani), 61 punkti viienda koha Sutile-Ojassalule, 57 punkti kuuenda koha Papile-Voolaidule (Kõo).

11. oktoobril mängitakse saskut Kolga-Jaanis, 25. oktoobril Imaveres, 8. novembril Pajusis, 22. novembril Lustiveres ja 6. detsembril Põltsamaal.

VILLU OJASSALU

MITMESUGUST

Vesine nädal ühisgümnaasiumis

Kui Jõgeva Ühisgümnaasium üleeile mõneks ajaks teadmata põhjustel kraaniveeta jäi, tegi see õpilastele meelehärmi asemel pigem nalja: koolis olid just lõppenud veenädala üritused.

"Loodusainete nädalaid on ühisgümnaasiumis varemgi toimunud, seekord pühendasime selle veeteemale, kuna kavatseme tulevikus õpilastega osaleda Eesti ja Soome maakondade 3 + 3 koostöö keskkonnaprojektis, mis keskendub samuti veeprobleemidele," ütles bioloogiaõpetaja Silja Võsaste. "Milles meie osalus nimetatud projektis seisnema hakkab, pole praegu veel teada. Ilmselt hakkame õpilastega mingil moel Pedja jõge uurima."

Veenädala puhul ilmus veeprobleeme käsitlev seinaleht ning klassides toimusid veeteemalised tunnid. Kui abiturientidele, kel keskkonnaküsimused õppekavas sees, võis õpetaja päris tõsiteaduslikku loengut pidada, siis kuuenda klassi lastega oli mõttekam veemolekulimängu mängida. See käib nii, et kõik õpilased kehastuvad veemolekulideks ning püüavad täita ümbrikke avades saadud käsklusi liikuda põhjavees, taime või inimese organismis, veekogus jne.

Seda, kuidas õpilased tunni- ja seinalehematerjali omandanud olid, testiti möödunud neljapäeval toimunud veeteemalisel viktoriinil, millel osalesid VI-XII klasside neljaliikmelised võistkonnad. Keskmise vanuserühma, VIII-IX klasside õpilased pidid näiteks vastama küsimustele, millise kuju võtab vesi avakosmoses, miks saab pesu pesuvahendiga pesemisel paremini puhtaks kui palja veega pestes, millised vee omadused võimaldavad kasutada vett soojuskandjana (näiteks keskküttesüsteemis), millised inimese elundid või koed sisaldavad kõige rohkem ja millised kõige vähem vett, kuidas saab kodus joogivett säästa, millised reostustegurid ohustavad kõige enam põhjavett jne.

Selles vanuserühmas kogus kõige enam punkte VIIIb klassi esimene võistkond, VI-VII klassidest oli parim VIIc ja gümnaasiumiklassidest X b. Veeteemale läheneti ka loomingulisemalt: seitsmendate klasside õpilased kirjutasid cinquaine ehk teemat kui tervikut lakooniliselt käsitlevaid viierealisi luuletusi, toimus ka plakatikonkurss. Parimad luuletused ja plakatid pandi kõigile vaatamiseks stendile välja.

Möödunud reedel käisid ühisgümnaasiumi üheteistkümnendate klasside õpilased tutvumas Jõgeva linna puhastusseadmetega. Õpetaja Silja Võsaste arvates tuleks sama käik ette võtta teistegi klassidega: olnud parasjagu õpetlik. Veenädala järelkajana on lähitulevikus plaanis teha veel üks õppekäik Tartusse - veenädalal

silma paistnute ja paremate loodusainete tundjatega. Kas selle seltskonnaga vastavatud Tartu veekeskusesse minna õnnestub, pole veel teada, Tartu Ülikooli füüsikahoonesse huvitavaid katseid vaatama pääsevad nad aga igal juhul.

"Vana karu üldjuhul enam ümber ei õpeta, koolinoorte hoiakuid veetarbimise suhtes tasub aga veel kujundada küll," arvas Silja Võsaste, kõneldes veenädala korralda mise mõttest. Veenädala projekti rahastas keskkonnainvesteeringute fond.

Lõpetuseks mõned Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilaste kirjutatud cinquainid.

Vesi

Sügav, sinine

Liikumine mööda ookeane

Täis ohte ja headust

Ookean

(Kristjan Talistu)

Vesi

Hea, mahe

Voolamine jõe sängis

Looduse märg pai

inimesele

Vajadus

(Joonas ja Rene Schasmin)

RIINA MÄGI

Vähid jäeti rahule

Kolm kuud kestnud vähipüügihooajal püüti Jõgevamaa veekogudest 1109 jõevähki, nendes vaid 495 olid mõõdulised, vähemalt kümne sentimeetri pikkused, mida tohtis potti panna ja punaseks keeta.

Jõgevamaa keskkonnateenistus võttis kokku 26. juunist kuni 25. septembrini kestnud vähipüügihooaja tulemused. Tänavu lubas keskkonnaministeerium väljastada ööpäevase püügiloa saja püügivahendiga. Ühe vähimõrraga püüdmine maksis 25, nataga 15 krooni. Need 17, kes taotlesid jõevähi püügiloa Kõpu (Aidu) veehoidlast või Põltsamaa jõest, tõmbasid välja 1604 vähki, millest pidi alamõõdulisuse pärast üle poole vette tagasi laskma. Kääpa jõest vähke püüdmas käinud mees ei saanud oma kümnesse natta midagi, Pedja jõest tuli kahte mõrda vaid 8 mõõdulist vähki.

Mullu püüti Jõgevamaal kõigest 126 mõõdulist vähki. Maakonna veekogude vähivarude taastamiseks lastakse tänavu vette 3000 samasuvist vähipoega.

ARDI KIVIMETS

Noored Mõõdukad jagasid teise klassi õpilastele helkureid

Esmaspäeval ja teisipäeval jagasid Noored Mõõdukad ja Eesti Üliõpilaskondade Liit liiklusohutusprojekti "Särav Laps" käigus Jõgevamaa 515le teise klassi õpilasele helkureid. Kokku jagasid Noored Mõõdukad üle Eesti 17 000 helkurit.

Oranže, kassikujulisi helkureid, millele on kirjutatud "Olen Särav laps", andsid teise klassi lastele kätte rahavaerakond Mõõdukad Jõgeva piirkonna esimees Toivo Ilves, ühenduse Noored Mõõdukad asepresident Randel Länts ja sama ühenduse liige Erki Suits. "Tahaksime, et kõik lapsed säraksid pimedal ajal kooliteel nagu särasilmsed kassid," rääkis Erki Suits. Ta jätkas: "Tore on näha, et enamus õpilasi teab, et helkurit tuleb kanda paremal pool, põlve kõrgusel. Kui lapsel on juba mitu helkurit, siis ta võib neid anda ka isale ja emale".

Erki Suitsu arvates näitavad Noored Mõõdukad ja Eesti Üliõpilaskondade Liit käimasoleva helkuriprojektiga omapoolset initsiatiivi, millega võiksid ühineda ka teised mittetulundusühingud. "Igal juhul oleme rõõmsad, et teist aastat koolis käivad lapsed on tänaseks tänu oma sõbra, särava helkuri abiga tehtud autojuhtidele kaugelt nähtavateks liiklejateks. Loodetavasti ei juhtu nendega kooliteel enam mitte ühtegi liiklusõnnetust," lisas ta.

Tasuta helkurite jagamise aktsiooni viiakse läbi juba teist aastat järjest. Eelmisel aastal jagati helkureid esimese klassi lastele.

Teatavasti said 1. septembril kõik esimese klassi lapsed helkurid Sampo Eesti Kindlustuse ja Maanteeameti poolt korraldatud ühisaktsiooni käigus.

RAIVO SIHVER

Betti Alveri park sai uued valgustid

Suvel lõhkusid huligaanid Jõgeva kesklinnas asuvas Betti Alveri pargis valgustid. Möödunud nädala lõpul paigaldas osaühing TAA Elekter Jõgeva Linnavara tellimusel parki uued valgustid.

"Kokku on nüüd pargis, nagu varemgi, kaheksa valgustit. Neli neist on päris uued, nelja oli võimalik parandada," teatas Jõgeva Linnavara insener Gunnar Sarv.

"Valgustid hakkavad põlema pimeduse saabudes, kui hämaraandur selleks märku annab,"lisas ta.

"Valgustuse taastamine Betti Alveri pargis oli väga oluline ka seetõttu, et peagi korraldatakse siin taas poetessile pühendatud luulepäevad," rääkis Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev.

JAAN LUKAS

POLITSEIKROONIKA

Leiti salaviina ja sigarette

Esmaspäeva õhtul pärast kaheksat leidis politsei Palamuse vallas Varbeveres ühest majapidamisest taas salaviina ja õigete maksumärkideta sigarette. 1948. a sünd Urve kodus oli 4 pooleliitrilist plastmasspudelit Finlandia Vodkat ja 8 liitrilist pudelit muud salaviina. Veel oli perenaise eluruumides 132 pakki Vene maksumärgiga sigarette, enamasti Bond, ja mõned üksikud pakid Priimat. Salakauba ütles ta olevat ostnud turult - suitsukraami mehele ja pojale, viina aga nende tarvis, kes käivad põllutöödel abis. Salaviina ja sigarette leiti ka nädal varem Jõgeva linnast ja Võduverest. Kokku võeti siis ära 10 liitrit salaalkoholi ja 60 pakki Eesti maksumärgita sigarette. Kahele isikule koostati siis ka protokoll salakauba hoidmise ja müümise eest.

Tormas varastati ära muruniiduktraktor

Teisipäeva hommikul tuli Torma alevikus ilmsiks, et sealse OÜ Torma Soojuse katlamajja on öösel sisse murtud. Lõhutud oli ukselukk. Kadunud on muruniiduk traktor MTDE 130 ja kaks ketaslõikurit, üks Metabo ja teine LSM 1230. Arvatavasti on muruniiduk ära viidud mootorsõidukil. Omanik hindab saadud kahju üle 31 000 krooni.

Kuremaal varastati maja koridorist jalgratas

Kuremaal on ajavahemikus 1. oktoobri õhtu poole üheksast järgmise hommiku kella kaheksani mitmekorte rilise maja kolmanda korruse trepikojast varastatud lukustamata jalgratas. Halli värvi meestejalgratas Blue Fox oli 21-käiguline ja kannatanu hindab jalgratta väärtuseks 2500 krooni.

Kodurahu tagasisaamiseks kutsuti politsei

Teisipäeva õhtul paarkümmend minutit pärast kaheksat kutsuti politsei Tabivere valla Otslava külasse. Abipaluja oli naisterahvas, kes kaebas, et purjus Valter (1951) märatseb ega anna rahu teistele kodustele. Kohalesõitnud politseipatrull leidis eest siiski juba maharahunenud mehe, kelle meelerahu taastumisele oli kaasa aidanud teade politsei kutsumisest.

Kolmapäeva hommikul kella seitsme paiku paluti politseipatrulli Jõgeval ühte Kalda tänava majja. Sealgi märatsevat purjus mees ja lubavat ühe noorema naisterahva ära tappa. Politsei tuleku eel oli mees kodunt ära läinud. Patrull trehvas teda aga tagasi sõites tänaval ja tõi ähvardaja edasise tüli ärahoidmiseks politseisse kainenema.

Purjus kojusõitja põhjustas avarii

Teisipäeval juhtus liiklusõnnetus purjus juhi süül Jõgeva-Palamuse-Saare tee 9. kilomeetril. Kuremaa aleviku poolt mööda põlluvaheteed Moskvitšiga sõitnud Olev sõitis peateele ette Jõgeva poolt tulnud sõiduautole. Olev (1938) oli alkoholijoobes ja tal polnud esitada liikluskindlustuse poliisi. Kokku põrganud autodel said kannatada esiotsad. Olev ütles pärast õnnetust politseile, et ta joonud Kuremaal ära umbes 300 g viina ja tahtnud mööda kõrvalist teed koju sõita, õnnetul kombel juhtunud aga siiski avarii. Inimesed õnnetuses viga ei saanud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Päeval on muutliku pilvisusega ilm, kohati sajab hoovihma. Puhuvad edela- ja läänetuul 4-9 m/s. Sooja on 11-15 kraadi.

Reedel on pilves, selgimistega ilm, öösel sajab mitmel pool vihma, päeval sajab kohati hoovihma. Puhuvad edela- ja läänetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on öösel 7-11, päeval 9-14 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 4. oktoober 2001. a.

Kapsanunnudel pole turul minekut

JAAN LUKAS

Üheksa kuuga jäi iive miinusesse

ARDI KIVIMETS

Vastasseis koalitsioonis uue majandusministri ametissenimetamise osas

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Terrorism kui vähkkasvaja ehk edasi keskaega

RAIVO SIHVER

Eestimaa Rahvaliidu naisteühenduse Epp avaldus