Vooremaa
Teisipäev, 4. detsember 2001. a.
Sisukord
Detsember toob poodidesse jõuluelevuse

KSK Kaubakeskusest Jõgeval saab osta igasuguseid tehiskuuski, alates lauakuusekestest kuni kahemeetristeni. Jõulukuusele viimast lihvi andvad müüjad Merle Meesak (vasakul) ja AnneLy Mänd on alati nõus ostjaid jõulukingi valimisel aitama. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Ehetes kauplused annavad märku jõulude ja aastavahetuse peatsest saabumisest. Paljud ehtisid oma kauplused ära juba novembri lõpul, mõned kaunistasid poode aga veel sel nädalavahetusel.

"Ehtisime kaupluse laupäeval," rääkis Jõgeva Majandusühistu Vaimastvere kaupluse juhataja Ülle Värva. "Täna sätime jõulukauba välja ja kaunistame kaupluse. Kaubad on tellitud ja osaliselt ka kohal. Ootame ostjaid," teatas reedel Jõgeva Majandusühistu Maarja kaupluse juhataja Maie Tollimägi Vooremaale.


Kaubanduslik jõulukampaania on tulekul

OÜ KSK Jõgeva juhataja Lydia Svjatõševa rääkis: "Oleme jõuludeks valmistunud ja kauba juba varakult ära tellinud. Jõulumüük toimub juba alates novembrikuu keskelt. Eks lumevaip ja külmad ilmad loovad inimestes vastava meeleolu. Müüme erineva pikkusega tehiskuuski alates lauakuuskedest kuni kahemeetristeni. Meil on suur valik elektrilisi jõulutulesid nii kuuskedele kui ka näiteks lauale panemiseks. Peagi saavad inimesed otsepostitusega kätte kodutehnika müügikataloogi, kus on info meie Põltsamaa ja Jõgeva kauplustes müüdava kodutehnika kohta, millele kehtivad jõulukuul soodushinnad. Algamas on ka firma Panasonic toodete soodushindadega müük. Loodame, et iga jõuluvana kingikotti leidub meilt head ja paremat."

Põltsamaa Majandusühistu tegevdirektor Jüri Männiksaar ütles maakonnalehele, et suuremad jõulukaupade tellimused tehti juba mais. "Vajalikud ostud on tehtud. Poolest novembrist alates oleme hakanud jõulukaupu ka kauplustesse välja panema, et inimene harjuks," lausus ta.

Jõgeva Majandusühistule kuuluva Mustvee toidukaupluse A ja O juhataja Juta Birk-Pirk’i sõnul on nende kaupluses müügil jõuluteemalised šokolaadid, samuti piparkoogid, advendikalendrid ja Kalevi kommipakid.


Tipptund saabub vahetult enne jõule

Vaimastvere kaupluse juhataja Ülle Värva andmetel ostavad inimesed praegu rohkem küünlaid, piparkoogitainast ja degusteerimiseks ka piparkooke. Maarja kaupluse juhataja Maie Tollimägi lisas nimistusse veel päkapikud ja päkapikumütsid.

"Praegu on kaupluses küllaltki vaikne. Aktiivset ostu veel ei ole. Üksikud siiski ostavad. On aga inimesi, kes tahavad kingitusi vähehaaval ette osta. Loodame, et detsembris, eriti pärast palga- ja pensionipäevi, ostetakse aktiivsemalt," lisas Mustvees asuva A ja O juhataja Juta Birk-Pirk. Ka Vaimastvere kaupluse juhataja Ülle Värva sõnul hakkavad inimesed tavaliselt jõulukinke ostma detsembri keskel.

OÜ KSK juhataja Lydia Svjatõševa andmetel teevad väga paljud inimesed oma ostud vahetult enne jõule. "Praegu on kõik veel rahulik, kuid kaupmeestele saabub kõige kiirem hetk vahetult enne jõule, tund aega enne kaupluste sulgemist. Sest küllaltki palju on neid, kes teevad oma ostud viimasel minutil," arvas Põltsamaa Majandusühistu tegevdirektor Jüri Männiksaar.

RAIVO SIHVER


Peeter Kallasmaa umbusaldamine ebaõnnestus

Möödunudreedesel Puurmani vallavolikogu erakorralisel istungil oli taas arutlusel umbusaldusavaldus volikogu esimehele Peeter Kallasmaale. Hääletamise tulemusena jäi Kallasmaa volikogu esimeheks edasi.

Puurmani vallavolikogu erakorralise istungi kokkukutsumiseks tegid ettepaneku volikogu esimees Peeter Kallasmaa ja volikogu liikmed Mart Tooming, Helgi Ani ja Milvi Lomp. Nad soovisid, et enne jõule lõpeksid viimastel kuudel Puurmani vallavolikogus tekkinud lahkhelid ja vastuolud, mis on tingitud seoses mõnede saadikute negatiivsest suhtumisest volikogu esimehe Peeter Kallasmaa töösse.

Erakorralise istungi ainsaks päevakorrapunktiks oligi umbusaldusavalduse arutamine. Vastavasisulise avalduse olid teinud vallavolikogu liikmed Viivi Tuhkanen, Väino Tuhkanen, Vello Pettai ja Villu Kärmas. Istungit juhatas volikogu aseesimees Villu Kärmas. Diskuteeriti probleemi üle, kas umbusaldushääletus peaks olema avalik või salajane. Umbusaldajad toetusid vallavolikogu reglemendile, mille põhjal umbusaldushääletus on salajane. Vallasekretär Merike Tupits märkis aga, et kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest lähtudes tuleb korraldada avalik hääletamine. Merike Tupits sai oma seisukohale kinnitust ka õiguskantsleri vanemnõunikult Jüri Liventaalilt.

Sõna võttis ka Peeter Kallasmaa, kes ütles: "Nelja volikogu liikme poolt esitatud süüdistustele ma vastama ei hakka, sest neis ei olnud midagi konkreetset. Ma pole kedagi oma ettepanekute poolt hääletama sundinud. Minu põhimõteteks on ausus ja õiglus." Pärast vaheaega teatas istungit juhatanud Villu Kärmas, et umbusaldushääletus viiakse läbi avalikult. Kuus volikogu liiget oli hääletamisel Peeter Kallasmaa umbusaldamise vastu ja kolm jäi erapooletuks. Umbusaldajad ise ei hääletanudki. Seega jäi Peeter Kallasmaa edasi Puurmani vallavolikogu esimeheks. "Oma ametipostist ma kinni ei hoia, kuid usun, et probleemide selgumine võimaldab vallavolikogul asjalikumas õhkkonnas edasi tegutseda," teatas Kallasmaa Vooremaale.

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Reedel on Torma lasteaias Linnutaja Viljandi laste ja noorteteatri Reky etendus "Hiirekese jõulud". Laupäeval on Torma rahvamajas küünlavalgusõhtu. Laulab Voldemar Kuslap. Pühapäeval on Sadala rahvamajas teise advendiküünla süütamine. Jõulukontserdi annavad suured ja väikesed taidlejad.


Tabivere vald

Tabivere Keskkoolis korraldatakse 27. novembrist kuni 5. detsembrini erinevaid üritusi W. Disney 100. sünniaastapäeva tähistamiseks. Eile pandi välja selleteemaline näitus laste töödest, täna vaadatakse multifilme, homme on Disney tegelaste paraad, viktoriin, mängud ning tehakse kokkuvõtteid. Maarja Keskkoolis on reaalainete nädal. Toimuvad viktoriinid, olümpiaad jne. Homme sõidab Maarja Keskkooli V klass ekskursioonile Sagadi mõisa. Homme avab Jõgeva Majandusühistu Saadjärve kauplus uksed uutes ruumides Tuuliku 5. Neljapäeval esietendub Maarja rahvamajas laste näiteringi esituses lastenäidend "Punamütsike ja Muri". Laupäeval kell 19 annab Maarja rahvamajas kohalik näitering esietenduse "Tuhkatriinu".


Saare vald

Eile oli vallavolikogu eelarvekomisjoni koosolek. Pühapäeval kell 10 on Saare rahvamajas teine mänguasja valmistamise õppepäev. Ingrid Juuse õpetab nuku õmblemist.


Põltsamaa vald

Homme on Lustivere Põhikoolis koosolek valla koolide ja asutuste koristajatele. Nõu annab koristusfirma ning tutvustatakse enesekontrolli plaane. Neljapäeval on Adavere Põhikoolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane nõupidamine.


Põltsamaa linn

Eile oli linnavalitsuse istung. Täna kell 16 toimub Põltsamaa kiriklas Herbert Kuurme raamatu "Pildikesi Põltsamaa ajaloost" II osa esitlemine. Homme külastavad Põltsamaa linnavalitsuse ametnikud Türi linna ja linnavalitsust. Tutvutakse investeeringute objektidega, kohtutakse linnavalitsuse ametnikega ning istutakse ühises vestlusringis. Homme kell 16 esineb Põltsamaa kirikus Põltsamaa muusikakooli kammerorkester ning kollektiivid Pärnust ja Jõhvist. Põltsamaa kultuurikeskuses annab samal päeval etenduse "Phaunwere nokkijad" estraaditeater Joller. Reedel kell 19 on Põltsamaa kirikus kontserdisarja "Advendiaeg poistekooridega" kontsert. Esinevad Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoor, Duubel 7, üleeestiline noorte sümfooniaorkester. Dirigendid Hirvo Surva ja JüriRuut Kangur. Laupäeval peetakse Põltsamaa kultuurikeskuses IV käsitöölaata. Esinevad ka lauljad ja tantsijad, valitakse laada parim kaupleja jne. Laupäeval toimub Põltsamaa Spordikoolis veteranide jõuluturniir võrkpallis. Osalevad võistkonnad Tallinnast, Tartust, Viljandist, Põltsamaalt ja Jõgevalt. Pühapäeval toimub Põltsamaa kirikus teise advendi jumalateenistus ning kell 16 on kirikus teise advendi kontsert. Esinevad koguduse segakoor ja kultuurikeskuse puhkpilliorkester.


Puurmani vald

Reedel toimub valla haridusalane konverents.


Palamuse vald

Homme läheb Luua Algkooli IV klass preemiaekskursioonile Sagadi looduskooli. Samal päeval on Luua Algkooli ja Kaarepere Põhikooli vahelise pedagoogide atesteerimiskomisjoni koosolek. Reedel kell 13 on Palamuse rahvamajas Heino Seljamaa kohverteatri etendus. Palamuse Gümnaasiumis on reedel karneval.


Pala vald

Eile käis Pala koolis Euroopa Liidu teemal vestlemas Katrin Rajamäe. Neljapäeval tuleb kokku vallavolikogu sotsiaal- ja tervishoiukomisjon. Pala raamatukogus jagab neljapäeval teadmisi ja tähelepanekuid inimese ja keskkonna suhetest Võrumaa "ilmatark" ja nõiavitsamees Enno Kalde. Eeloleval esmaspäeval on Pala koolis jõulumeeleolune üritus lastevanematele. Külas on Tartu Pauluse koguduse vikaar Annika Sippor.


Pajusi vald

Pisisaare koolis süüdati eile koolipere ees esimene advendiküünal. Koolis jätkub ka traditsiooniline matemaatikanädal. Homme on Pisisaare koolis külas Viljandi nukuteater etendusega "Päkapiku trikid". Neljapäeval antakse sama etendus Aidu Lasteaed-Algkoolis.


Mustvee linn

Homme on kultuurikeskuses seminar teemal "Via Hanseatica arenguvööndi kujundamine", milles osalevad projektiga seotud IdaViru, Jõgeva, Tartu ja Valga maavalitsuse esindajad, omavalitsusjuhid jt. Neljapäeval tuleb kokku linnavolikogu eestseisus. Mustvee Vene Gümnaasiumis on neljapäeval administratsiooni nõupidamine. Reedel süüdatakse linna jõulukuusel pidulikult tuled. Samal päeval on muusika- ja kunstikoolis advendikontsert. Kultuurikeskuses kohtuvad reedel kell 10.30 rahvaga Mai Treial ja Villu Reiljan.


Kasepää vald

Homme kell 12 hakatakse käsitööringis õppima jõulupärgade tegemist. Neljapäeval on Kasepääl eakate klubi Pilliroog peoõhtu. Laiuse koolis on 3. 7. detsembrini luuletuste konkurss "Minu kool". Samal ajal on Laiuse Põhikoolis jõuluturniir korvpallis.


Jõgeva vald

Täna on vallavalitsuses kohtumine OÜ Maaelu Arengu Instituudi esindajatega põllumajandusministeeriumi tellitud uuringu jaoks "Valdade mittepõllumajanduslik ettevõtlus, sotsiaalmajanduslik olukord ja arenguperspektiivid" andmete kogumiseks. Homme avab Tiina Säälik Pärnus taastusravi keskuses Sõprus klaasimaali näitusmüügi "Läbi valguse II". Neljapäeval osaleb vallavanem Toivo Ilves Tallinnas Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse korraldatud seminaril "Haldusreform läbi omavalitsuste pankroti". 7. ja 8. detsembril viibib vallavanem Toivo Ilves haridusfoorumil Viljandis.


Jõgeva linn

Eile kanti Jõgeva Gümnaasiumis klassidesse jõulutuli. Homme on linnavalitsuse istung. Neljapäeval on maavalitsuse, Jõgeva linnavalitsuse ja Enköpingi linna esindajate töökoosolek Jõgeva linnas töökohtade loomise asjus puuetega inimestele. Neljapäeval on Jõgeval Isamaaliidu Jõgeva piirkonna üldkogu. Reedel on Jõgeva Gümnaasiumis ja Jõgeva Ühisgümnaasiumis advendikontserdid "Noored talendid". Kultuurikeskuses on reedel kell 14 Eesti Meestelaulu Seltsi poistekoori, Eesti Noorte Sümfooniaorkestri ja ansambli Duubel 7 jõulukontsert. Spordikeskuses Virtus kohtuvad reedel kell 17 Ida-Virumaa Tartu Energia/Raidor (duublid)ning kell 19 TTÜ-A.Le Coq-Tartu Rock. Laupäeval osaleb linnapea Ants Paju Endla teatri avamisel Pärnus ning pühapäeval Rahvuskultuuri Fondi olümpiasponsorite austamisõhtul Tallinnas. Laupäeval ja pühapäeval on spordikeskuses Virtus Eesti meistrivõistlused saalihokis.



ARVAMUS

Pensionisüsteemi paratamatud valikud

Tõenäoliselt on väga raske leida Eestist inimest, kelle arvates oleksid meie vanaduspensionid kõrgel või isegi normaalsel tasemel. Sellise olukorra muutmiseks tuleb valitsuse ja Riigikogu liikmetel teha kõik tänaste pensionäride murede leevendamiseks ning pensionisüsteemi reformimiseks sellisel viisil, et tänased probleemid meid tulevikus enam nii raskelt ei vaevaks.

Pärast aastaid väldanud debatte on kõik Eesti poliitilised jõud, eksperdid ja kodanikeühendused jõudnud tõdemuseni, et meil tuleb üle minna kolme sambaga pensionikindlustussüsteemile. Esimene sammas hõlmab riiklikku pensioni, teine kogumispensioni ja kolmas vabatahtlikku pensionikindlustust. Piltlikult öeldes käib praegu vaidlus selle üle, kas sambad peavad olema marmorist või graniidist, ühepikkused või erineva jämedusega.

Mõne päeva eest arutas Eesti parlament riikliku pensionikindlustuse seadust. Selle seadusega pannakse paika kord, kuidas riigi vahenditest pensione makstakse: kui suur on pension, millistest eelarvevahenditest pensioni makstakse ja nii edasi. Et mõni kuu tagasi võttis parlament vastu kogumispensionide seaduse, siis põhjustas see vajaduse muuta riikliku pensionikindlustuse seadust.


Mis on seaduses uut?

Esiteks sai lõpliku kuju pensionide indekseerimise põhimõte. Riikliku pensioni suurus hakkab alates tuleva aasta 1. aprillist sõltuma eelmise aasta tarbijahinnaindeksist ja sotsiaalmaksu laekumisest. See kinnistab pensionide sõltuvuse riigi majanduse käekäigust ja toob pensionid välja poliitilistest tõmbetuultest. Pole enam võimalik ähvardada, et kui vaja, siis vähendame ka pensione. Kui riigil läheb hästi, siis suurenevad ka pensionid. Tõsi, see sõltuvus on ühepoolne, sest kui mingitel asjaoludel peaks juhtuma, et majandusel läheb halvasti, siis pension mitte ei vähene, vaid jääb samale tasemele.

Teiseks sai pensionisüsteem täiesti uue pensioniliigi, edasilükatud vanaduspensioni. Kui eakas inimene leiab, et pensioniea kättejõudmisele vaatamata saab ta veel täie jõuga edasi töötada ja lükkab pensioni saamist edasi, siis saab ta tulevikus ka suuremat riiklikku pensioni. Iga kauem töötatud kuu lisab pensionile 0,9%, mis teeb üle 10% aastas.

Sellel aastal jõustunud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus võimaldab eakatel inimestel, kellel toimetulek paratamatult keerulisem, saada täiendavat toetust. Olen kuulnud väiteid, et selline võimalus on alandav, kuivõrd kõrge vanus ei ole puue. Tõsi, vanus iseenesest ei ole puue. Aga kõrge eaga kaasnev vajadus kõrvalise abi järele koos suurenevate ravimikuludega on paratamatus ning riik on valmis abivajajaid aitama.


Ebaõigluse vastu

Opositsioonipoliitikutelt oleme kuulnud ettepanekuid, et keskmise pensioni suurus tuleks siduda keskmise netopalgaga, st summaga, mis inimesel pärast maksude tasumist kätte jääb. See on ju iseenesest tore, kuid paraku mittetöötav ja ebaõiglane ettepanek.

Jätan siin isegi kõrvale argumendid, et pole olemas keskmist pensionäri ja keskmist pensioni, mida kõik sellise skeemi järgi saama peaksid hakkama. Igal pensionäril on oma pension, mille suuruse puhul võetakse arvesse tööaastaid ja tema poolt makstud sotsiaalmaksu suurust (staažiaasta hinne). Selle seadusega keskmiseks nudimine teeb kindlasti paljudele pensionäridele ülekohut.

Miks siis keskmine netopalk ei sobi pensionide rehkendamise põhjaks? Esiteks on see ebaaus palgasaajate suhtes, sest nende töö ja vaeva eest tasutud sotsiaalmaksust hakataks maksma pensione ka neile, kes pole tööd teinud. Teiseks pole netopalgal üksühest seost sellelt tasutud sotsiaalmaksuga ehk selle summaga, millest pensioneid makstakse. Muutes tulumaksuvaba määra netopalk suureneb, kuid palgalt tasutav sotsiaalmaks mitte.

On veel teisigi argumente, kuid neil on üks ühine joon: ei saa eelistada ühtesid pensionäre teiste arvel.


Meie valikud

Nagu äsjane Maaleht õigesti tuvastas, sõltub pension kolmest parameetrist: maksumaksjate ja pensionäride suhtearvust, sotsiaalmaksu määrast ja pensionieast. Pensionid suurenevad juhul, kui pensionikassasse laekub rohkem raha või vähendatakse pensionikassa väljamakseid. Lihtne aritmeetika näitab, et mida rohkem on ühe pensionäri kohta maksumaksjaid, seda suurem on ka pension. Siin on kaks võimalust: vähem pensionäre või rohkem töötajaid maksumaksjaid. Pensionäre jääks vähemaks, kui riik tõstaks pensioniiga. Kas ühiskond on sellega nõus? Vist mitte.

Maksumaksjaid tuleks juurde, kui teeksime juurde töökohti, vähendaksime tööpuudust ja tooksime riiki sisse võõrtööjõudu (nagu on teinud näiteks Saksamaa). Kodumaise tööpuuduse leevendamisega tuleb kõvasti vaeva näha, kuid võõrtööjõu sissetoomine ei leia ilmselt Eestis heakskiitu.

Tõstaks sotsiaalmaksu? Maksude tõus on teatavasti ebapopulaarne, mistõttu isegi ükski raevukalt pensionide tõusu nõudev poliitik pole seetõttu söandanud selle ausa ja läbipaistva ettepanekuga välja tulla. Sest kasvavad maksud võivad vähendada kas töökohti või palka. Pealegi on sotsiaalmaks Eestis niigi Euroopa üks kõrgemaid.

Maksaks pensione teistestki riigieelarvelistest vahenditest lisaks sotsiaalmaksule? Möönan, et see on tõepoolest poliitiliste valikute koht. Kuigi tõtt-öelda pole siingi valik ei suur ega kergem. Laste- ja toimetulekutoetused, õpetajate palgad ja haridus, politsei, riigikaitse, tervishoid, toetused kohalikele omavalitsustele, põllumajandus - need kuluartiklid moodustavad koos pensionidega lõviosa eelarve mahust. Kui soovime oluliselt suurendada pensione, siis tuleb mõnest eelmainitud valdkonnast kulusid kokku tõmmata. Aga millisest ja milline oleks mõne sellise muutuse tagajärg?

On ka viies ja eelnevalt juba mainitud kõige loogilisem lahendus: pensionid tõusevad indekseerimise tagajärjel siis, kui suurenevad sissemaksud pensionikassasse, kui suurenevad sotsiaalmaksu laekumised. Selle saavutame juhul, kui majandusel läheb hästi, palgad ja nendelt makstavad maksud tõusevad. Kõrgema sotsiaalmaksuga ettevõtjate kurku kinni nöörides me sellise eesmärgini ei jõua.

Pole saladus, et päris paljud ettevõtjad petavad riiki ja jätavad sotsiaalmaksu tasumata. Kui iga pensionär pöörduks on noorema sugulase ja tuttava poole ja ütleks talle: sinu aususest sõltub minu pensioni suurus, palun maksa korralikult makse, siis oleks lootust ka pensionide senisest suuremaks kasvuks.

KALEV KOTKAS,

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

RE Mõõdukad


KIRJAD

Kuulmispuudega inimestele Jõgevamaal

Käesoleva aasta veebruaris korraldas Eesti Vaegkuuljate Ühing Jõgevamaa kuulmispuudega inimestele teabepäeva. Pandi alus Jõgeva Vaegkuuljate Ühingule.

Nüüd kutsub Jõgeva Vaegkuuljate Ühing kuulmispuudega inimesi ja nende toetajaid, samuti kuulmispuudega laste vanemaid ja kõiki teisi asjast huvitatuid järjekordsele teabepäevale Jõgeva haigla saalis 5. detsembril kell 11.

Teabepäeval räägitakse vaegkuuljate ühingu senisest tööst ja tulevikuplaanidest, antakse nõu elus, töös ja õppimises toimetulekuks ning kuulmise abivahendite saamiseks ja kasutamiseks. Väljas on kuulmispuuet leevendavate abivahendite näidised, saab osta kuulmisaparaatide patareisid.

Kui kellelgi on kodus kasutult seisvaid töökorras kuuldeaparaate, millest pole kahju loobuda, võiks need kaasa võtta - vahest leiavad nad uue omaniku.

Teabepäeval saab anda avaldusi vaegkuuljate ühingu liikmeks astumiseks.

Jõgeva Vaegkuuljate Ühing


JUHTKIRI

Okupatsioon ja päkapikud

Hiljutisel Betti Alveri 95. sünniaastapäevale pühendatud kirjanduskonverentsil Jõgeval avaldas üks säravamaid esinejaid, Jyväskylä ülikooli professor Pekka Lilja arvamust, et vägivaldselt Nõukogude Liitu inkorporeeritud Eestit tuleks nimetada mitte nõukogude, vaid okupeeritud Eestiks. Iseenesest väga õige ettepanek, ent ajaloo tuultest sutsu vähem räsitud Soomes kasvanud teadusemees jättis vist kahe silma vahele asjaolu, et Eesti on olnud nii paganama palju kordi okupeeritud, et okupatsiooniaegade üksteisest eristamiseks tuleks need ära nummerdada. Ja siis tekiks ka ilmselt ajaloolaste vahel äge diskussioon õigete numbrite paikasaamise ajus.

Õigupoolest sai see seik kõne alla võetud üksnes sellepärast, et siinkohal oli plaanis teha väike tagasivaade tollesse x järjekorranumbriga okupatsiooniaega, mida soomlasest professor nõukogude ajaks nimetada ei soovitanud.

Lastevanemate elu oli siis nimelt mõnevõrra kergem. Vähemasti detsembrikuus. Sest lapsi, kes teadsid, et päkapikud sel ajal ringi hiilivad ja komme sussi sisse tassivad, oli kaduvväike hulk. Ja mõelda vaid, kui õudne see oleks olnud, kui see teisiti oleks olnud: mäletatavasti iseloomustasid toda ajajärku ka mitu suhkru- ja kakaokriisi, mil maiustused defitsiit olid. Nii et susside tühjaks jäämise põhjendamiseks oleks lastele tulnud pidada põhjalik loeng maailma ja nõukogude majanduse toimemehhanismidest. Mis oleks loomulikult kõvasti kahandanud päkapikkude autoriteeti: mis võlumehikesed nad ikka on, kui mingid lihtinimeste maailma nähtused neid kuidagi kotivad.

Tänapäeval teab seda sussivärki iga laps. Kusjuures isegi mehelemineku- ja naisevõtueale lähenevad noored on pikemalt mõtlemata valmis end päkapikuusklikeks kuulutama, kui on lootust hommikul mõnus magus suutäis saada. Nii et detsembris saab pereemade igapäevase poeskäigu lahutamatuks koostisosaks päkapikuvarude täiendamine. Ja hoidku taevas, et see töö tegemata ei ununeks või et päkapikukohustes lapsevanem hommikul sisse ei magaks: tühja sussi tragöödia pole päevale just meeldiv hakatus.

Päkapikkude maiusega varustmine pole muidugi praegustes kapitalismi viljastavates tingimustes enam mingi probleem - juhul muidugi, kui raha on. Kodumaine magusatootja, vana hea Kalevivabrik laskis tänavu jõulude eel müügile koguni spetsiaalsete sussišokolaadide sarja. Müügil on ka kinkekomplekt, millesse peale viie väikese šokolaaditahvli kuulub kena punane sussike, mille saab aknale päkapikke ootama panna. Hea äriidee, ainult et kas kaunilt välja õmmeldud Kalevi logo sussil ei pane lapsi arvama, et päkapikud on lihtsalt üks eriliik selle firma müügimehi?

Nojah, tegelikult jääb päkapikumuresid siiski üha vähemaks, sest lapsi sünnib üha vähem. Kuigi Jõgeva seis ei tarvitse ses osas lootusetu olla: mine tea, kuidas nüüdsest meie paneelmajade magamistubadesse jõudev prantsuse aktsendiga soojus fertiilses eas linnakodanikele mõjub...

4. detsember 2001. a



MAJANDUS

Lihalambakasvatusele puhutakse elu sisse

Neljapäeval korraldas Eesti Lambakasvatajate Selts Jõgeva maavalitsuse saalis Jõgevamaa lambakasvatajatele seminari ja grupinõustamise. Osales 15 Jõgevamaa lambakasvatajat.

Seminari viisid läbi seltsi juhatuse esimees Peep Piirsalu ja tõuaretuse peaspetsialist konsultant Hillar Kalda. Teemaks oli lihalambakasvatuse arendamine Eestis.

Seltsil on kokku 252 liiget, sh kümmekond liiget Jõgevamaalt. Seltsi liikmed on näiteks Jakob Kuld, Ants Orgulas, Urmas Männik, Helga Vilson, Rein Adams, Reet Lainemäe jt.

Kokku kasvatatakse Eestis 29 000 lammast ja 3000 kitse, sh 600 lammast ja 100 kitse Jõgevamaal. Rohkem kasvatatakse lambaid Saare-, Võru- ja Pärnumaal, kõige vähem aga Ida-Viru ja Jõgevamaal. Suuremates karjades on 250-300 lammast.


Lambaliha on turul vähe

1922. aastal kasvatati Eestis 744 000 ja 1939. aastal 690 000 lammast koos talledega. Kuna tänapäevane statistika loendab ainult uttesid, siis võis Peep Piirsalu arvates sel ajal olla ligi 350 000 utte. 1992. aastal kasvatati Eestis 142 000 lammast. Lambaliha tarbimine on Eestis praegu äärmiselt tagasihoidlik, ligi 300 grammi inimese kohta aastas. 1992. aastal tarbiti inimese kohta aastas keskmiselt 1,3 kg, 1939. aastal aga 7 kg selle looma liha. Nõudlus on aga 45 korda suurem. Tartu turul maksab lambaliha 40-80 krooni kg. Poodidest on lambaliha harva saada.


Luuakse lihalammaste aretuskarju

"Me tahame Eestisse luua terveid aretuskarju. Kavandatava kolmeaastase projekti raames plaanime hakata kasvatama puhtatõulisi lambaid Teksel, Dorset, Oxforddaun, Suffolk. Tõuloomad ostame sisse Taanist. Tahame neid müüma hakata olemasolevate ja ka loodavate tõukarjade omanikele. Kui senini on sisse toodud ainult jäärasid, siis edaspidi kavatseme sisse osta ka uttesid," rääkis Peep Piirsalu. Eesti Lambakasvatajate Seltsil on kavas koostada projekt, kus loomade sisseostmisel osaleksid lambakasvatajad 25% osalusega ja Taani ning Eesti põllumajandusministeeriumid 75% osalusega.

"Käesoleval aastal tõime Taanist sisse uttesid ja jäärasid. Suuremad ostjad olid kaks talunikku, kes ostsid kumbki 10 looma. Utt maksis 11 000 krooni ja jäär 14 000 krooni. Toetasime ostu ka omalt poolt," lisas lambakasvatusseltsi juhatuse esimees.


Lambaid pureb haigus

Lammaste tervisest rääkis Peep Piirsalu järgmist: "Eestis on maedivisna viirusest vabu lambafarme väga vähe. Maedivisna on nn B-grupi haigus, mille tõrje on vabatahtlik, sest eriti ohtlikuks haiguseks seda ei loeta. Maedivisna viirushaiguse peiteperiood on väga pikk, 56 aastat. Haigus võib välja lüüa vanadel loomadel. Lambad köhivad, hakkavad kõhnuma ja võivad ka surra."

Lambakasvataja Jakob Kulla sõnul on viirusekandjaid loomi välise vaatluse teel võimatu avastada ning diagnoosimine on võimalik ainult vereproovide testimisega. Lammastelt tuleb võtta vereproove, neid testida ning viirusekandjad loomad karjast eraldada. "Lihal ei ole mitte midagi viga," rääkis Jakob Kuld. Peep Piirsalu lisas, et eelkõige on see probleemiks aretuskarjade omanikele, kes ei saa haiguse tõttu tõuloomi müüa.


Tapaprobleemid on lahenemas

Praegu on soodsamad kokkuostuhinnad ASil Saaremaa Liha- ja Piimatööstus. Eesti lambakasvatajate Selts on tööstusega sõlminud loomade kokkuostulepingud. Raskusi valmistab aga asjaolu, et tapmisele tuuakse korraga väga väike arv loomi. Selts organiseeribki lammaste realiseerimist nii oma seltsi liikmete seas kui ka neil lambakasvatajail, kes ei ole seltsi liikmed. Seltsi liikmetele on lihakilo baashind ühekuulise maksetähtaja korral 38 krooni ja kolmekuulise maksetähtaja puhul 40 krooni, seda alates septembrist kuni 31. detsembrini. 1. jaanuarist kuni 31. augustini on baashinnaks 45 krooni kg. Seltsi mittekuuluvatele lambakasvatajatele on kokkuostuhinnad madalamad.

"Teatavasti käivad praegu läbirääkimised ühinemiseks Euroopa Liiduga. Probleem on selles, millist otsetoetustega haaratud lammaste arvu kvooti õnnestub Eestile EL liikmeks olles välja kaubelda. Kui kvoodi aluseks saab praegune lammaste arv, siis ei saa me enam lambakasvatust arendada. Meie vajaksime kvooti 142 000 utele. Selline on olnud Eesti positsioon läbirääkimistel. Raske on ennustada, milliseks see kvoot aga tegelikkuses kujuneda võib," kommenteeris Peep Piirsalu. Praegu on otsetoetuste süsteem ELis reformimisel. Selle alusel kehtestatakse kvoot otsetoetuse saamiseks konkreetsetele karjadele, mille aluseks on erinevatel aastatel karjas olnud uttede arv. Kui lambakasvataja soovib karja suurendada, võib ta osta otsetoetuse kvoodi kas mõnelt teiselt talunikult või nn rahvuslikust reservist.

ELis kehtib praegu väga keeruline toetuste maksmise süsteem. Tulevikus see lihtsustub ja toetuse suuruseks lamba kohta on kavandatud 21 eurot ehk 330 krooni ning kitse kohta 18,6 eurot, kuid seda makstakse vaid kehtestatud otsetoetuse kvootide piires ning lamba ja kitsekasvatajatele, kelle karjas on 10 või rohkem lammast või kitse.


Vill ja nahk kui kõrvalproduktid

Kui lambaliha osakaal kogutulust moodustab 87%, siis villale jääb 10% ja nahale 3%. Paljudes Euroopa riikides visatakse vill ära, sest villaseid tooteid eriti ei tarbita.

Eestis on villaturg siiski olemas. Tegutseb ka kaks suuremat villatööstust, Jõgeval asuv OÜ Argos Lõng ja Raasikul paiknev OÜ Aade Lõng. Vill vahetatakse põhiliselt lõngaks ning sellest kootakse

kampsuneid, sokke, mütse jne. Toorvilla ostavad ka villavabrikud ning villa kokkuostjad, kes tegelevad villast toodete valmistamisega.

Puudub aga tööstus, mis toodaks villaseid tekke, patju jne, samuti vilti. Seetõttu on villaturg küllaltki ebastabiilne ning piiratud. Pesemata villa kg eest maksatakse 1518 krooni.

Toornahku ostavad ja töötlevad AS Corium Jõgeval ja AS Elpis PMP Tartus. Naha parkimise eest küsitakse Tartus 160 krooni. Pargitud nahku kasutatakse voodi- ja istmekatetena. Mõned ettevõtted valmistavad neist ka susse, mütse jne.

RAIVO SIHVER


Ehitiste kui vallasasjade tsiviilkäivet pikendati kahe aasta võrra

Riigikogus on vastu võetud asjaõigusseaduse § 13 lõike 6 muutmise seadus, millega pikendatakse ehitise kui vallasasja tsiviilkäivet. Seniselt sätestas seadus, et ehitist või selle osa võib vallasasjana võõrandada ja pärida kuni 31. detsembrini 2001. Seda tähtaega pikendati nüüd 31. detsembrini 2003.

Seega võib ehitis ilma eelnevalt kinnistamata tsiviilkäibes olla veel kaks aastat. See ei tähenda aga, et pärast seda tähtpäeva keegi oma varast ilma jääks - pärast nimetatud tähtpäeva peab sellise vallasasja võõrandamiseks selle eelnevalt kinnistama.

Lähtudes omandireformi alguses vastuvõetud põhimõttest, on ehitis vallasasjana ajutine nähtus; ehitised tuleb kinnistada ja selleks on aega antud veel kaks aastat. Olgu seejuures tegemist põlisrendi, obroki või ostueesõigusega erastatava maaga, kui kinnistamisprotsess ei ole lõpule viidud, on ikkagi tegemist vallasasjaga.

Omandireformist tingitud omapära - ehitis vallasasjana - tekitab küll mõningast segadust, kuid lõppkokkuvõtte peaks tagama normaalse tsiviilkäibe läbi kinnistusraamatu. Siiski teeb seadus ka mõningaid erandeid: kui ehitis on panditud enne 2003. aasta 31. detsembrit, võib ehitist vallasasjana võõrandada pandiga tagatud nõude täitmiseks. Ehitist või selle osa võib pärast 2003. aasta 31. detsembrit vallasasjana võõrandada pankroti, täite- ja sundvõõrandamismenetluse korras. See tähendab, et kui algatatakse täitemenetlus ning nõue pööratakse ka varale, milleks on ehitis vallasasjana, siis ei tule seda ehitist eelnevalt kinnistada, et seda saaks täitemenetluse käigus müüa. Samuti on ehitist võimalik enne kinnistamist pärida.

Üldjuhul peaks omanikel olema huvi kinnistamise vastu. Tihti annavad ka pangad soodsamate intressidega laenu, kui tagatiseks on kinnisasi. Kui on panditud ehitis vallasasjana ja hiljem tehakse kinnistustoimingud, on võimalik pangalt taotleda ka madalamat laenuintressi. Siiski pole kõik omanikud hoolsad ning on jätnud kinnistamisavaldused esitamata või toimingud tegemata muudel neist endast sõltuvatel asjaoludel. Samas on kolmandate isikute poolt kõik toimingud tehtud ning dokumendid ootavad, et isik tasuks maa erastamise kulud ja esitaks notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse. On aga ka selliseid omanikke, kes on küll alustanud toimingute tegemist, kuid toimingud on lõpule viimata neist mittesõltuvatel asjaoludel - riigi või omavalitsuse administratiivse suutlikkuse tõttu pole suudetud maa erastamist lõpule viia. Tegemist on situatsiooniga, kus ehitis on küll tagastatud, aga sellealust maad veel mitte. Sageli on jäänud see omavalitsuste või ka riigi taha, kus piiriprotokollide osas pole suudetud kokku leppida ning käivad piirivaidlused.

Kiirendamaks esmakinnistamiste eelduseks olevate toimingute läbiviimist ning tagamaks seda, et kolmandad isikud, sealhulgas ametiasutused, täidaksid seaduses sätestatud kohustused mõistliku aja jooksul, on välja töötamisel võimaliku maa erastamise ja korteriomandi seadmise kiirendamise ja lõpetamise meetmete pakett.

MERLE SALMISTU



GLEIER

Soovitusi veidi vanematele

Netiajakirjas Delfi oli vist naisteleheküljel arutlus, et kas naine peaks/võiks ütelda oma hetkel kallile inimesele, kui palju armsakesi on tal varem olnud. Poisid võivad muidugi olla erineva suhtumisega sellesse, aga kuldseks reegliks võiks olla:

mida vähem ta teab, seda parem.

Oma minevikust rääkides minge oma eelnevast armuelust sujuvalt üle, nagu poleks seda olnudki. Ja kui küsitakse, siis vastake midagi väga umbmäärast, et jah, midagi on olnud, AGA SEE POLNUD MIDAGI TÕSIST. Eriti soovitav oleks varjata kõike intiimelulist.

Noormeestele peaaegu sama soovitus, ainult rõhutagem oma paarilisele, et te pole olnud kunagi tõeliselt armunud või tundeline, eelnev on olnud puhas noorusrumalus jms. Oma endisi tüdrukuid ärge aktuaalsetega tutvustage, aga kui nad on juba omavahel tuttavad ja peate tahestahtmata edasi suhtlema, siis oleks targem teha nägu, nagu oleks teie vahel täiesti asjalikud ja külmad suhted.

Ja poistele paneks südamele, et näiteks oma pornoajakirjad jms hoidke hoolega oma sõbranna eest peidus. Paljudel neist on mingi imelik armukadedus pabernaiste suhtes ja nad isegi võrdlevad oma keha nende omadega. Nad isegi peavad virtuaalseid naisi ohtlikemaks, kuna need olevat veatud, reaalsed aga ikkagi lihast ja luust ning tavalised surelikud.

Oma vigu ei maksa üksteise eest varjama hakata, need tulevad niikuinii varem/hiljem välja, sest kaua see inimeselaps ikka teeselda ning näidelda jõuab. Pigem juba alguses oma tumedamad ja pahemad küljed ära demonstreerida. Ning vastaspoolusel oleks targem nendega harjuda, sest üldiselt on inimeste ümberkasvatamine üks ränkraske ja tänamatu töö.

Illusioone ei maksa endale teha mitte kellelgi. Ideaalset meest/naist pole olemas, vähemalt tänapäeval mitte. Igaühel mingi viga küljes. Ja rahaga on võimalik ajutiselt endale pahtlit peale panna, aga see kulub kiiresti maha. Kuigi jah, raha on keeruline ja kompleksidega teema siin Eestis.

Nii et igaüks, kes arvab olevat leidnud selle õige, pangu kirja eelkõige tema halvad omadused (häid demonstreeritakse niikuinii), küsigu näiteks neid persooni sõprade sugulaste käest. Küll nad need välja lobisevad. Parem juba neid vähemalt veerandi võrra uskuda, kuigi elu võib tuua ka häid üllatusi.

Meessoost isiku puhul on kõige tähtsam vaadata, ega ta alkoholiga liialda, pole egotsentrik ega liialt armukade; naissoost persooni puhul jälgida, et ta poleks mingi psüühilise häirega, ei tuulaks liiga palju ringi ja oleks piisavalt virk ning kraps.

Niipalju vanaaegseid nõuandeid.

TOHTER NOORMIIS


REPORTAAŽ

Sügispidu vanadele noortele

Üheks kõige tavalisemaks novembrikuu laupäevaks kutsuti Jõgeva Kultuurikeskusse lõbutsema terve punt sellises vanuses inimesi, kel hakkavad tulema elu jooksul juba kolmandad hambad - valehambad. Neid paluti lõbustama inimesed, kes kandsid suus oma teisi või siis suisa esmaseid närimisorganeid.

Kultuurikeskuse suur saal oli selleks puhuks laudu ja toole täis tassitud, et saaks rahulikult istuda. Vanaveski estraaditrupp, kes hiljem esinema pidi, tassis althõlma kohale tervelt ühe pudeli õlut, mis väga efektselt ühel vaikushetkel plumpsuga avati.

Istumiskohad paiknesid rohkem astmelisel taraga poodiumil ja seinte ääres. Saali keskele jäi plats tantsimiseks, mida mõned julgemad isegi kasutasid.

Nagu igale eriti kultuursele Jõgeva üritusele kohane, viibis kohal alati ja igal pool habemestatud linnapea Ants Paju. Kahjuks lahkus linnapea juba siis, kui pidu alles hoogu üles kruvis, mistõttu jäi tal nägemata estraadikava, milles teda mitte torkimata ei jäetud.

Kõigepealt astusid lava peal üles nii noored vanad, et polnudki üldse vanad. Etteaste kujutas endast mingit muusika saatel rabelemist. Teooria kohaselt oleks terve punt ülinoori tantsutüdrukuid endid vist sünkroonis liigutama pidanud, aga mida polnud, seda polnud. Tulemuseks jäi kaootiline sebimine, millest mingitki iva polnud võimalik välja uuristada. Järgnevalt astusid üles

pisut vanemad tantsubeibed, kellel kõik pisut paremini välja tuli. Pensionieas publik paistis kõigest niisama palju aru saavat kui Einsteini relatiivsusteooriast. Arusaamatu, miks sellist kava nii eakale publikule pakuti, iseäranis taseme juures, mis… ei jäta mingitki kahtlust esinejate heast tasemest.

Vahepeal jagati kõikide kohalviibijate vahel ära igavesti suur kringel. Selle juurde, ette ja taha pidas linnapea Ants Paju väga liigutava kõne. Tema kohta ootamatult lühikese. Aga selle eest hästi mõjuka.

Järgnes "bänd" koos külalissolistiga. Bänd mängis nagu üks mees kõiksugu lugusid, mille järgi soovijad võisid ennast kätteõpitud viisil liigutada. Täpsemal vaatlusel võis muidugi igaüks aru saada, et bändis oligi ainult üks mees.

Mingil hetkel, kui "bänd" ära väsis, lasti rahva ette estraaditegijad. Nende kava oli nagu alati ülimalt päevakohane ja poliitiline.

Pidu kestis hilise õhtutunnini, kuid kahjuks polnud mul jaksu lõpuni vastu pidada. Vanad noored lõbutsesid kultuurikeskuse edasi. Kultuurselt. Klanitult. Pidumajast väljudes võis seevastu näha noori lageda taeva all läbi viimas spontaanset kultuuriüritust "Joo viina ja anna kellelegi vastu molu". Jõgeval jätkub vaba aja veetmise viise igale maitsele.

DMITRI VALE


In Memoriam - Madis Hint

Nii mõnigi kord tundub, et reaalsus on täiesti ebaloogiline ja fiktsionaalne. Eriti viimasel ajal. Ja absurdi juhtub siin ka järjest enam.

Kui kuskilt ilmus vargsi läbi teade, et Madis Hint on surnud, siis oli vist enamike kohene reaktsioon: nonii, leidiski oma otsa, kindlasti kusagil konfliktikoldes, Kasahstanis, Tšetšeenias, võibolla isegi Afganistani kandis, ega hullu tea. Otsisime igalt poolt vihjeid, mis on juhtunud. Sest teadsime, et selline ajakirjanik, nagu Madis Mati poeg oli, pudelis ei püsi, tormab ikka sinna, kust infot igaüks hankima ei lähe. Groznõis ja Jugoslaavias, seal see mees ekselda armastas.

"Kindlasti sai kusagil kuuli kõhtu", kinnitas Tartu noorintellektuaal James mulle, "muud siin olla ei saa". Tõde oli kusagil mujal. Ja tundub, et selle banaalsust prooviti mitu päeva varjata. Lihtsalt Madis oli oma Kadrioru maja katuselt, mille pööningule ta 10 aastat tagasi endale korteri ehitas, alla kukkunud. Ekstreemsete oludega harjunule sai saatuslikuks väikekodanlik, kuigi katusekarlsonlik kodukotus.

Keeleteadlase Mati Hindi poeg sündis 1970. Õppis peale keskkooli TÜs, aga alustas kiiresti oma laiahaardelist ajakirjaniku ja kolumnistikarjääri. Kohtus oma tulevase naise Astrid Kanneliga. Sündis poeg Joonas. Siis sõitis pere Moskvasse, Madis hakkas kohapealseks reporteriks, töötas peamiselt Eesti Päevalehe heaks. Tema teated karukoopast polnud venelaste peale kibestunud nagu Kadri Liigi omad, leebed nagu Jüri Maloverjani omad ega professionaalselt üleolevad ja kõiketeadvad nagu Marko Mihkelsoni omad, vaid tasakaalustatud, informatiivsed ja mõtestatud. Tal ei olnud näiteks seda väga levinud suhtumist, et venelased on juba oma loomult pahad ning kõik, mida nad ja nende võimukandjad teevad, on otsast lõpuni üks jama. Madis andis regulaarseid intervjuusid Kuku Raadiosse ning tema poisilikku häält oli hea kuulata ka siis, kui tal midagi eriti rabavat öelda polnud. Slaavlaste hingeelu mõistis ta hästi, paremini kui mõningate Eesti poliitikute sõgedusi.

Madis Hindist on tehtud üks film. Umbes 5 aastat tagasi hakkas ta Orissaare lähedale Kavandisse vanast pukktuulikust endale suvemaja ehitama. Uute tiibade paigaldamise humoorikas protsess MH veidi vintis sõprade kaasabil ongi videosse võetud. Veidi enne surma osales pere Saaremaa Omavalitsuste Liidu poolt välja kuulutatud tuulikute konkursil. Võimalik, et see meeleolukas ehitusfilmike ongi ainus pikem jäädvustus Madis Hindist enesest. Kuid tema legendaarsus ajakirjanikuna säilib kindlasti kaua.

MARGUS KIIS jt

Madis Hindi fännid


SOS sotsiaal!

Õhtusel tunnil sai avastatud, et tuleval päeval lööb ajajärk 20. kuupäeva, mis tähendas vaid üht - SOS sotsiaal ehk kuidas endas maha suruda materiaalset sõltuvust, kui enam midagi rahakotis ei kõlise. Vähestest inimlikest tõekspidamistest mõjutatult jäin rahulikult viltusesse tugitooli istuma ning sekundite vältel kerisin endasse nädalase venitamise tõttu huvitava olukorra tundmuse, et nüüd olen minagi see viimase minuti inimene.

Järgneval teisipäeval kiirustasin sotsiaali, mis asetses kusagil Veski tänava nurgal ja tolle lähedusse jõudes avastasin üllatunult, et järjekord Eesti Riiki Riisuda oli juba aiaväravastki väljas. Igasugune tahtmine külmas passida mul puudus ning astusin ilma igasuguse süümekata eurolikku majja, jättes seljataha imestunud börsihailikud näod.

Kahte korrust ühendas trepp, mis koosnes uimastest tülpinud elavatest siluettidest, kes vaatlesid mind närvilise hoiakuga kui kasutut sissetungijat ja kelle sõnutsi nad juba kella kaheksast raha jahtisid. Aga millegipärast hoidsid indiviidid kõik ühte serva ja mulle olid avatud kõik teed muutuda halastamatuks materialistiks.

Kiirustasingi lühikese ajaga veel kõrgemale rahvatasandile, tundmata mitte mingisugust häbi. Tunni aja pärast olid väljas seisjad avastanud, et üks maniakk on trepist üles läinud ja nagu oodata oli - mulle tuli seltsi. Õhku oli vähe, ruumi niipaljukest, et edasi trügida.

Kolme tunni pärast jõudsin juba saatusliku uksepiida juurde, kus käis suisa fanaatiline klats sotsiaaltöötajatest, kes pidavat olema kurjad vanatüdrukud kahe kassiga, rahvavaenlased ja ebademokraatlikud finantslikud tegelased, laisad, aeglased jne. Närvilisuse katastroofilisus jõudis haripunkti, sest raha saamiseks oli aega tund ja järjekord lõppes alles esimesel korrusel.

Rahvahulk hakkas enesevalitsust kaotama. Keskealine naine karjus, et on nelja lapse ema ja mida see tähendab, mingi lonkav mees kargas lausa tublide töötegijate eraruumi sisse ja vehkis ähvardavalt karkudega, noored üliõpilased aga vaidlesid järeleandmatult. Millegipärast muutus mu sisemine irve kõlavaks naeruks. Inimesed jäid vaatama, et kes see (ebard) on. Aga kõik kestis vaid ühe hetke ja palavasse ruumi sisenes taas erihääleline sumin.

Kuid kõigile vastu tulles lubasid sotsiaaltöötajad teha erakorralise vastuvõtu järgmisel päeval, mis tekitas veel rohkemgi sõimu, kisa, rusikavibutamisi. Ja ilma suurema lootuseta proovisin ka oma õnne. Kummalisel kombel oli rahvast vähe ning sain paberikraami korda aetud, mis sõltus vist ka sellest, et ma sellise lõpptulemusega ei arvestanud. Ilmselt kasutasin kaine mõistuse tööd, mitte kaine mõistuse alandlikku kokkusurutud mõtteviisi ja paar päeva tagasi saingi natuke rikkamaks ja targemaks.

LEO DE SIXTUS



SPORT

Sangpommitõstjad Virtuses

Maakonna viimase kümne aasta meistreid sangpommi mitmevõistluses on selgitatud ikka Virtuses.

Nii kogunes kuraditosin rammumeest neljapäeva õhtul maadlussaali, et selgeks teha jõudude vahekord sellel aastal. Põhitegijatele pakkusid konkurentsi noored maadluspoisid eesotsas oma treeneri Aimur Sääritsaga ning külalisvõistleja Ruben

Poljakov Tartust.

Kehakaalus kuni 60 kg tõukas Eesti noormaadlejate paremikku kuuluv Viljo Kokla 16 kg pomme 15 ja rebis 29 korda, heade kehaliste eeldustega noormees võiks mõningase harjutamise järel kuuluda ka Eesti noorte pommitõstjate etteotsa.

Kuni 65 kg kaalus kogus Heino Põldoja 24 kg pommiga kokku 89 tõstekorda. Kuni 70 kg Vardo Malm 45 punkti; kuni 75 kg Ain Kurs 88 punkti.

Võistlusõhtu parima tulemuse saavutas Eesti viimaste aastate parim ja ka käesoleva aasta Balti meister Ruben Poljakov, kes kuni 80 kg kaalus tõukas kahepuudaseid pomme 75 ja rebis mõlema käega 60 korda. Maakonnameistriks tuli siin Raimond Poll, kes suutis vastata 12 + 41 korraga, mis andsid kokku 106 punkti.

Kuni 90 kg kaaluvate meeste seas oli oodata põnevat heitlust selle aasta veteranide MMvõistluste hõbemedaliomaniku Ülo Kuuse ja Eesti meistrivõistluste hõbeda Andres Metjeri vahel. Kuigi noorem tõukas 2-puudaseid isiklikuks rekordiks 30 ja rebis enda kohta keskpärase 41 korda, andsid kogutud 142 punkti ainult teise koha.

Vanameister Kuusk tõukas 24 kg pomme 51 korda ja rebis kuni 55-aastaste veteranide ametlikku maailmarekordit ületavaks tulemuseks 105 korda, kogutud 156 punkti andsid esikoha nii kaalus kui ka parima koefitsiendi maakonna arvestuses.

Üle 90 kg kaaluvatest meestest kogus Tõnis Metjer 76 punkti.

Nagu tavaks on saanud, kutsuti ka seekord osalejad auhinnalaua juurde nende kogutud punktisumma ja kehakaalu jagamisel saadud koefitsiendi paremuse järgi.

Võistluste õnnestumiseks andsid oma panuse AS Lemeks MT, OÜ Karu Rauapood, A. Tammel AS, Kemira Eesti müügiesindaja Elil Rajapuu, AS Corium ja peasekretärina Aimur Säärits.

Selle aasta viimaseks jõuprooviks on Rapla maakonna lahtised võistlused Juurus 15. detsembril, järgmise aasta esimene tähtsam esinemine 30. märtsil Märjamaal EMSL Jõud meistrivõistlustel. Tähtsündmuseks meie võistlejatele ja ka korraldajaile peaksid kujunema 9. Virtuses läbiviidavad Eesti meistrivõistlused.

VALDU WELTBACH


Spordiklubi Forte jõuluturniiri võitsid Narva korvpallurid

Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimus spordihoones Virtus spordiklubi Forte jõuluturniir, mille võitis Narva spordiklubi Energia. Forte korvpallurid pälvisid pingelises konkurentsis teise koha.

SK Forte korraldas jõuluturniiri korvpallis teist aastat. Võistlustel osalesid 1988. vanuseklassi poiste tugevamad korvpallivõistkonnad

erinevatest Eestimaa paikadest. Kodumeeskonnale Forte pakkusid konkurentsi kaks võistkonda Narva spordiklubist Energia, spordiklubi Eola võistkond Kohtla-Järvelt ning võistkond Taba 89 Tartust.

Nii laupäevased kui ka pühapäevased mängud lõppesid Fortele edukalt. Jõgeva linna ja Jõgeva valla korvpallipoisid alistasid Narva Energia teise võistkonna 96:32, SK Taba 89 võistkonna 83:52 ning SK Eola võistkonna 48: 35. Võitude tulemusena pääseti finaali, kus tuli mängida Narva Energia I võistkonnaga.

Alguses haarasid initsiatiivi Narva korvpallipoisid, kes saavutasid otsustava ülekaalu. Siis suutis Forte võistkond eesotsas kapten Margus Zavatskiga ennast kokku võtta ja vähendada kaotusseisu kahekümnepunktiliselt vahelt neljale punktile. Lõpuks ei suutnud Forte korvpallurid jälle mängu oma kontrolli all hoida ning kaotasid narvalastele 50 :70.

Kohtunik Ants Lend Kuremaalt ütles Vooremaale: "Narva linna spordiau kaitses igati väärikas võistkond. Forte korvpallurid tegid aga finaalmängus mitmeid vigu, nii oli möödalaskmisi kaitse korraldamises."

"Vaatamata sellele, et meie võitsime, mängisid Forte korvpallurid täitsa normaalselt. Meie meeskonna korvpallipoisid on treeninguid alustanud neli aastat tagasi, kui nad õppisid kolmandas klassis," rääkis Vooremaale Narva Energia treener Sergei Rozman, kes traditsiooni kohaselt valis välja ka turniiri parima mängija, kelleks tunnistati Forte kapten Margus Zavatski.

"Margus oli osav nii kaitses kui ka rünnakus. Paraku jäävad mitmed poisid vaid temale lootma ja mängivad ise liiga tagasihoidlikult," arvas Forte treener Ergo Prave.

"Kuigi kaotasime finaal kohtumise Narva Energiaga, oli see jõuluturniiri mängudest üks ilusamaid ja huvitavamaid. Muide, Forte on suutnud ka Narva Energiast tugevam olla. Näiteks Eesti meistrivõistluste idapiirkonna finaalturniiril võitsime seda võistkonda ja pääsesime finaali," lisas ta.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Lõvide kalendrit kaunistavad Vooremaa fotograafi fotod

Lions-klubi Eesti piirkonna D 120 2002. aasta kalender on illustreeritud fotodega ohvrikividest, mis asuvad Eestimaa erinevates paikades. Fotode autor on ajalehe Vooremaa fotograaf Anatoli Makarevitš.

Lionsklubli liige ja piirkonna D 120 liikmete ja laiendustoimkonna esimees Tartu ettevõtja Heino Anderson tuli mõned aastad tagasi mõttele, et Eesti lõviklubidel võiks olla oma kalender. "Paraku oli aga raske leida töö teostajat. Jõgeva Regiooni Lions-klubi ametlikul avapeol Chaternigthil kohtasin aga Anatoli Makarevitšit, kes oli nõus kalendri valmimisele kaasa aitama. Ta pildistas suvel Eestimaal ligi kolmekümmet ohvrikivi, millest kalendri kaunistamiseks valiti välja 12 pilti. Ohvrikive tutvustame kalendris põhjusel, et need sümboliseerivad ohverdamist ja annetamist , mis on ka Lions-klubide liikumise üheks eesmärgiks. Ohverdamisest, see tähendab kaasinimeste abistamisest, saavad meie klubi liikmed jõudu," rääkis Heino Anderson Vooremaale.

Jõgeva Regiooni Lions-klubi juhatuse liige Kalle Piiskoppel ütles: "Kalendri koostamisel on töötanud tugev meeskond ja idee pildistada Eestimaa ohvrikive on väärt. Huvitav, et keegi pole varem sellele mõttele tulnud."

JAAN LUKAS


Kahe nädalaga 52 tonni vanapaberit

Möödunud nädalal Põltsamaal lõppenud kampaania käigus kogusid viie kooli õpilased üle 52 tonni vanapaberit. Korraldajate jaoks ootamatult tõusis vanapaberiaktsioonist tüli ja pahandustki, sest tublimatele välja pandud auhind ahvatles üht klassi paberikogust pettusega suurendama.

Põltsamaal, nagu mujalgi Jõgeva maakonnas, puuduvad makulatuurikonteinerid, kuhu linnaelanikud saaksid kogunenud vanapaberit ära viia. Seetõttu on keskkonnaühingu Kivirik eestvedamisel korraldatud linnas vanapaberi kogumise nädalaid, millesse on kaasatud kohalikke kooliõpilasi.

Tänavune vanapaberi kogumise kampaania toimus 12.23. novembrini ja selles osalesid Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Lustivere ja Adavere Põhikooli, Tõrukese ning Esku Lasteaed-Algkooli IVI klasside õpilased. Laste endi algatusel korraldatud aktsiooni "saagiks" saadi kokku 52,6 tonni vanapaberit - neli korda rohkem kui eelmisel aastal. Kogutud makulatuur toimetatakse Tartu osaühingusse Sekto, kes veab selle pärast kokkupressimist välismaale.

"Lapsed olid innuga asja juures, sest parimale klassile oli auhinnaks välja pandud preemiareis Aura veekeskusesse Tartus," ütles keskkonnaühingu Kivirik juhatuse liige Inge Angerjas. Peaauhinna võitis Põltsamaa Ühisgümnaasiumi VIa klass, kes kogus 6,7 tonni vanapaberit. Teine peaauhind otsustati anda sama kooli IVc klassile kui ühe õpilase kohta kõige rohkem (219 kg) makulatuuri kogunud klassile. Veekeskusesse sõidab veel 27 tublit vanapaberikogujat erinevatest klassidest.

Hiiglasliku vanapaberikoguse kokku toonud aktsiooni varjutas aga ebameeldiv vahejuhtum: üks peaauhinda ihaldanud klass oli sokutanud vanapaberi hulka telliskive. Pettus avastati ja sellest tõusis suur pahandus. Lisaks kippus klassikollektiivide võistlus kohati muutuma lapsevanemate vaheliseks konkurentsiks, tekitades omakorda pingeid ja tüli.

"Võistlushasardis ei suutnud mõned lapsed kahjuks õiget tegutsemisviisi valida," ütles Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Riina Valdmets. "Selgitasime lastele, et ebaausate võtetega võiduni ei jõuta. Petnud klassi tulemus tühistati. Samas valmistas rõõmu kampaanias osalemise aktiivsus: vanapaberit tõid peaaegu kõik õpilased, kaasates ka oma vanemaid."

"Pettuselugu ei tohiks kogu ettevõtmise väärtust kahandada, sest Kiviriku algatus on tegelikult väga tänuväärne: vanapaberit toormena kasutades säästame looduslikku toorainet ja hoiame looduse puhtamana," ütles vanapaberiaktsiooni toetanud Jõgevamaa keskkonnateenistuse juhataja Mart Joosep. "Kindlasti jätkub ka keskkonnateenistuse seni väga ladusalt kulgenud koostöö Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Kivirikuga."

Looduskaitsjate sõnul säästetakse ühe tonni vanapaberi töötlemisega 1000 kg puitu ja 1000 kWh elektrienergiat. Lisaks on vabapaberi äravedu odavam kui olmeprügi vedu europrügilatesse.

ULVI KALVIST


Jahimeeste hinnangul on põdrarikas aasta

Jõgevamaal tohtis kaks kuud kestnud põdrajahihooajal küttida 130 põtra, neist 46 pulli, 35 lehma ja 49 põdravasikat. Jahimeeste hinnangul oli põdrarikas aasta - kütiti 124 põtra ning saadi mitmeid ilusaid trofeesid.

Viimastel aastatel on põtrade arvukus suurenenud, eriti hea on olnud vasikate juurdekasv. Seetõttu otsustasidki jahindusspetsialistid tänavust küttimiskvooti suurendada, seda eriti põdravasikate laskmisel. Kui viis aastat tagasi loendati Jõgevamaal 370 põtra, kellest kütiti 64, siis mullu 440, kelles jäi püssikuuli ette 93. Tänavu kevadel loendati Jõgevamaa jahimaadel üle 550 põdra.

"Põtrade arvukus võib Eestis veelgi tõusta: lageraietele, kraavide kallastele ja ka kunagistele põldudele on kasvanud võsa, nii et loomadele jätkub süüa küll ja küll ning tormikahjustatud metsad annavad sellele veel lisa. Et põtradel on toitu küllaldaselt, näitab seegi, et kuni novembrini olid mahalangenud haavad puutumata," rääkis oma tähelepanekutest kauaaegne jahimees ja keskkonnaspetsialist Vello Einaru. Ta peab erakordseks, et tänavu on ka pärast jahihooaega näha palju põtru ja nende jälgi, seda Jõgeval kuni Peipsi äärsete aladeni välja." Arvukad põdrad võivad kevadepoole teha kahju ka kuuse ja männinoorendikele. "Põtru võiks ju rohkemgi olla, kuid ega kahte asja - kasvatada põtru ja metsa-, korraga ei saa," nentis metsa- ja jahimees.


Jahimehed jäid rahule

"Sellesügisene jaht kukkus päris hästi välja. Tabasime kõik 25, ja just niipalju pulle, lehmi ja vasikaid, kui oli meile lubatud. Saime vähemalt kolmed medaliväärsed sarved. Käisime ajujahis. Raivo Saar, kes mullu laskis neli põtra, seekord püssi palgele ei pannud ja jättis laskmisrõõmu teistele," meenutas Kullavere jahiühistu esimees Valentin Kulikov olnud põdrajahti.

Luua jahiseltsi esimehe Jüri Puusepa arvates saadi tänavu lasta lubatud seitse põtra kätte kergema vaevaga kui varem. Seda metsaülem Peep Aroldi abiga, kes oli hea jäljekütt. Kuigi lastud loomad olid ilusad, trofeesarvi seekord ei saadud. Ja mis peamine - palju ilusaid ja tugevaid põtru jäi metsa veel alles.


Jahihooaega võiks pikendada

"Viimastel aastatel pole põtrade kättesaamisega muret olnud. Meie jahimaadelt oli lubatud lasta neli põtra, viie jahipäevaga saime need kätte. Hea on näha, et palju põtru jäi ka kasvama. Kui mets on alles ja ka põtru on, siis on see minu meelest tasakaal," mõtiskles jahiseltsi esimees Lembit Simmulmann.

Tema arvates peaks põdrajaht algama veidi hiljem: "Lumega on jäljed näha ja ma saan jälitada just seda looma, keda tahan. Oktoobris on veel maa must ja tuld võib saada see põder, kes piiramisrõngast oma nina välja pistab. Jälgedest on näha, et kui on kõndinud põdralehm vasikatega ja mul on vaja lasta pulli, siis ma ei lähegi neid tülitama. Põdrajahi hooaega ei tarvitsegi pikendada, see võiks alata vaid hiljem, siis, kui lumekirme maas."


Koostöö teadlastega

Eelmisel nädalal oli Jõgevamaa keskkonnateenistuse lauad ja põrandad põdrasarvi ja lõualuid täis. Kilekotikestes ka põtrade külmutatud maosisusid. Nende järgi saavad teadlased hinnata loomade vanust, konditsiooni, toitumust ja teisi andmeid, mis annavad koos vaatluskaartide ja varasemate aastate uurimustööde võrdlusega pildi meil elutsevate põtrade olukorrast.

Põdraspetsialist Jüri Tõnisson pidas tänavuse jahihooaja kommenteerimist veel liiga varajaseks: "Kokkuvõtteid saame teha jaanuaris-veebruaris, siis olema saanud võrrelda kõikidest maakondadest saadud materjale. Selle järgi, mis mulle Jõgeval näha toodi, paistab, et noorte pullide seisund on väga hea. Ja kui neid veel metsa palju alles jäi, siis pole häda midagi."

Teadlase arvates on Jõgeva jahimehed väga tublid ja mõistavad vajadust teha koostööd teadlastega.


Ilusad murdunud sarved

Tänavu on saadud ilusaid põdrasarvi. "See on olnud üle kümne aasta vanune vihane ja taplev loom . Pealuu on tal vigastustega, üks sarveots on sisse tunginud. Otsaees on ka vägev mõhn, paistab, et ta on teisi pulle kolkinud küll," näitas põdrauurija Tõnisson tõenäoliselt hõbedamedaliväärilist trofeed, millelt ta oskas

lugeda looma elulugu.

Lõualuude järgi saab hinnata looma suurust, vanust, toitumist, lapsepõlve ja sedagi, kas ta põlvneb tugevatest vanematest. Jahimehed on teinud põtrade järgi ka ilmaennustusi. "Kõik tänavu lastud põdrad olid hästi rasvased - järelikult on oodata külma talve," ennustas jahimees Vello.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kütusevaras oli sunnitud põgenema

Ööl vastu laupäeva märgati Tabiveres kahtlast askeldamist ühe auto juures. Ühe suurelamu maja otsa ööseks pargitud veoauto Scania juures askeldas mõni minut enne kahte võõras. Kui asja lähemalt kaema mindi, jooksis võõras minema. Temast jäid auto juurde maha kanistrid ja voolik. Auto kütusepaak polnud lukustatud ja varas oli lootnud kerget saaki.


Murti sisse garaaži

Ööl vastu pühapäeva on Jõgeva vallas Liivojal sisse murtud ühte garaaži ja töökojana kasutusel olevatesse kõrvalruumidesse. Lõhuti ukse lukk. Garaažis murti sisse seal seisnud sõiduautosse. Traktorilt T25 varastati starter. Traktori kõrgsurvepump kruviti maha, kuid oli jäetud garaažipõrandale vedelema.


Koer jooksis auto ette

Pühapäeval põhjustas liiklusõnnetuse Tabivere vallas Tartu-Jõgeva-Aravete teel hulkuma pääsenud suur koer. Veidi pärast kella viit õhtupoolikul jooksis maantee 16. kilomeetril sõiduauto Žiguli 2107 ette koer, mille tagajärjel purunes auto vasakpoolse esilaterna klaas. Tartlanna autot lõhkunud koer jooksis ühte jalga longates minema.


Sissemurdja lõhkus wc-poti ja aknaklaasi

Läinud nädala neljapäeval avastas üks Tartus elav mees, et tema Kuremaa alevikus asuvasse suurelamu korterisse on ajavahemikul 27.-29. novembrini sisse murtud. Soovimatu "külaline" oli sissepääsemiseks lõhkunud ukseluku, korterist aga midagi kaasa viinud ei olnud. Millegipärast oli lõhutud aga WCpott ja elutoa akna sisemine klaas.


Nädalavahetusel midagi tõsisemat ei juhtunud

Mõnest väljakutsest siiski. Reedel kella kahe paiku päeval kutsuti politsei Jõgeval ühte Tartu tänava korterelamusse. Seal lõhkus üks purjus mees võõra korteriukse taga. Patrull tõi purjus mehe kainenema.

Sama päeva õhtul poole üheteistkümne paiku avastas üks Jõgeva elanik, et tema autole on maja ees külge sõidetud ja mõlgitud poritiib. Asja kontrollimisel selgus ka süüdlane.

Ööl vastu laupäeva kutsuti politsei Pajusi valda Pisisaarde. Seal oli hakatud tüdrukute pärast arveid klaarima, aga sõnade asemel kasutati jõudu.

Pühapäeva pärastlõunal avaldas üks Siimusti elanik, et tema lukustatud keldrist olla varastatud kolm 2-meetrist lauajuppi ning seeläbi tekitatud talle kahju 50 krooni ulatuses.

Pool tundi hiljem helistati Jõgeva kaubahallist. Keegi mees oli seal põue pistnud vorstijupi ja püüdnud selle eest maksmata kaubahallist lahkuda. 15 krooni ja 20 senti maksnud vorstijupi vargust kvalifitseeriti pisivargusena ja mehele koostati protokoll HÕS § 144I järgi.


Luuavars ajas ülbitsejad punuma

Möödunud nädala kolmapäeva õhtupoolikul kella kolmveerand viie paiku sisenesid Jõgeva vallas Võduveres ühte majja kaks peremehele võõrast noormeest vanuses 18-20 aastat. Ülbed sisenejad nõudsid peremehelt suitsu ja keretäit süüa. Peremees rabas käepärast olnud luuavarre, äigas ülbitsejaile üle turja ning seepeale jooksid võõrad majast minema. Hiljem helistas peremees igaks juhuks politseisse, kuid siis välja saadetud patrull noormehi enam külast ega teedelt ei leidnud.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade

Teisipäeval püsib pilves, selgimistega ja oluliste sademeteta ilm. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 5-10 m/s. Külma on 2-8 kraadi.

Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega, peamiselt sademeteta ilm. Puhub kagutuul 4-10 m/s. Öösel on külma 3-9, kohati 12 kraadi. Päeval on külma 1-6 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 4. detsember 2001. a.

Detsember toob poodidesse jõuluelevuse

RAIVO SIHVER


Peeter Kallasmaa umbusaldamine ebaõnnestus

JAAN LUKAS


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Pensionisüsteemi paratamatud valikud

KALEV KOTKAS,

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige

RE Mõõdukad


KIRJAD

Kuulmispuudega inimestele Jõgevamaal

Jõgeva Vaegkuuljate Ühing


JUHTKIRI

Okupatsioon ja päkapikud

4. detsember 2001. a



MAJANDUS

Lihalambakasvatusele puhutakse elu sisse

RAIVO SIHVER


Ehitiste kui vallasasjade tsiviilkäivet pikendati kahe aasta võrra

MERLE SALMISTU



GLEIER

Soovitusi veidi vanematele

TOHTER NOORMIIS


REPORTAAŽ

Sügispidu vanadele noortele

DMITRI VALE


In Memoriam - Madis Hint

MARGUS KIIS jt

Madis Hindi fännid


SOS sotsiaal!

LEO DE SIXTUS



SPORT

Sangpommitõstjad Virtuses

VALDU WELTBACH


Spordiklubi Forte jõuluturniiri võitsid Narva korvpallurid

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Lõvide kalendrit kaunistavad Vooremaa fotograafi fotod

JAAN LUKAS


Kahe nädalaga 52 tonni vanapaberit

ULVI KALVIST


Jahimeeste hinnangul on põdrarikas aasta

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kütusevaras oli sunnitud põgenema

Murti sisse garaaži

Koer jooksis auto ette

Sissemurdja lõhkus wc-poti ja aknaklaasi

Nädalavahetusel midagi tõsisemat ei juhtunud

Luuavars ajas ülbitsejad punuma

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja


Ilmateade