Vooremaa 08.11.2001

Vooremaa
Neljapäev, 8. november 2001. a.
Sisukord
Teemeistrid on talveks alati valmis

AS Vooremaa Teed remondib praegu ka Sadala-Tuimõisa-Reastvere kruusateed. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Mitmeid päevi kestnud vihmasadu ja lörts muutis Jõgevamaa teed poriseks ja libedaks. Eriti raske on sombuste sügistalviste ilmadega sõita kruusateedel, mille korrashoidmine aktsiaseltsilt Vooremaa Teed piisavalt vaeva nõuab.

Pärast tänavust reformi teedemajanduses tegeleb riigiasutus Jõgeva Teedevalitsus ainult tööde tellimisega. Teede hooldamine, korrashoid ning remont on aktsiaseltsi Vooremaa Teed hooleks.

"Aktsiaseltsiga Vooremaa Teed on sõlmitud leping viieks aastaks. Esimeseks lepingus kajastuvaks 12-kuiseks perioodiks eraldas riik meie maakonna teede hoolduseks 16,7 miljonit krooni," ütles Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik.

Teehöövlid ootavad teede tahenemist

Teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialist Arnold Narits ütles eile Vooremaale: "Hommikul olid teed üsnagi lobjakased, kuid päeva vältel jõudis lörts suurematelt teedelt sulada. Teepeenardel võib aga veel lobjakat olla."

Lörts raskendab ka teede hööveldamist. "Meie ettevõttel on kümme teehöövlit. Praegu ei saa aga lörtsi tõttu teid hööveldada. Kui teed veidigi tahenevad, sõidavad höövlid kohe objektidele," teatas AS Vooremaa Teed juhatuse esimees Aivar Aigro. "Kui talv kätte jõuab, on meie Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee teemeistrijaoskondade mehed talihoolduseks valmis. Soola kulub libeduse tõrjeks 1500 tonni ja enamus sellest kogusest on olemas. Neil päevil peaks Valgevenest raudtee kaudu saabuma ka ülejäänud soolakogus. Liivatamine muutub aga järjest haruldasemaks," lisas ta.

Rohkem kui neljakümneaastase staažiga sohver, Jõgeva maavalitsuse autojuht Kalev Luik sõitis eile Tallinna. "Jõgevamaad läbiva teelõiguga võib enamvähem rahule jääda, kuid Järvamaal kattis teid õudne lobjakas," rääkis elupõline roolikeeraja, tänu kelle sõiduosavusele Jõgeva Maavalitsuse majandusarengu osakonna projektinõunik Mati Jõgi ja rahandusspetsialistid siiski õnnelikult pealinna jõudsid. "Jõgevamaa asfaltteed on üldiselt korralikud, kruusateed ei kannata aga kriitikat," arvas Luik.

Pajusi vallavanema Heldur Lääne arvates on aga viimasel ajal hakatud kruusateid paremini hooldama.

Talitõrje prioriteedid

Jõgeva Teedevalitsuse juhataja Kuno Männik teatas, et kõige kiiremini tuleb talitõrjet teha Tallinn-Tartu ja Jõhvi-Tartu-Valga maantee Jõgevamaad läbivatel lõikudel ning Piibe maanteel Painküla ja Õuna vahelisel lõigul.

"Teedevalitsus koostas ka kaardi, millele on lähtudes taliteenistuse nõuetest erinevate värvidega kantud 1200 kilomeetrit Jõgevamaa teid. Oleme selle kaardi andnud kõikidele omavalitsustele, maavalitsusele, päästeteenistusele ja kiirabile," teatas Kuno Männik.

Remont kruusateedel

Aktsiaseltsil Vooremaa Teed on praegu käsil ka mitmete kruusateede parandamine. Oktoobri algul alustati remonti Torma vallas Sadala-Tuimõisa-Reastvere teel. 7,1 kilomeetri pikkusele teele paigaldati algul looduslik kruus ja selle peale purustatud kruus. Ehitasime ka kolm truupi, kaevasime kraavid ja võtsime maha ohtlikud puud," lausus firmajuht Aivar Aigro.

"Seda teed remonditakse Põhjamaade Investeerimispangast saadud laenurahade eest. Sama raha eest teeme korda ka Leedi-Sadala, Simuna-Vaiatu ja Aidu-Kalana-Põltsamaa kruusatee. Tabivere vallas asuval Koogi-Pärusi teel on remont juba lõppenud," teatas Aivar Aigro.

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Tõesti, tõde selgub võrdluses

Vastuseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikme Kalev Kotkase (Mõõdukad) kirjutisele 20. oktoobri Vooremaas

Lugupeetud kolleegil Kalev Kotkasel on õigus, kui ta nendib, et tõde selgub võrdluses. Minu esitatud andmetele (artiklis "Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest", mis ilmus "Vooremaas" 11. oktoobril) seab ta kõrvale teisi, millega püüab tõestada näiteks seda, et vaesuses laste hulk väheneb, kuigi kinnitab ka ise, et ainult selle numbri väljatoomine on pool tõde. Tõesti, palju sõltub ju sellest, mida võrrelda, kas protsente või absoluutarve.

Kalev Kotkas räägib lapsehooldustasust, suurperede ja kolmikutega perede toetuse kehtestamisest, lapsetoetuse saajate ringi laiendamisest, mitme toetusliigi suurendamisest, mille seadis sisse praegune valitsusliit, ja tõdeb, et vaatamata sellele on "vaestes oludes elavate laste hulk ikka veel hirmuäratav." Sellele tõdemusele vaatamata ei soovi valitsuskoalitsioon lastetoetusi toimetulekutoetuste saamisel arvutatava perekonna sissetuleku hulgast välja arvata enne 1. jaanuari 2003. "Selline on seadus tõesti. Ent tuletan meelde, et ükski varasem valitsusliit säärast ettepanekut seni ei teinudki," kirjutab Kalev Kotkas. Tuletan omalt poolt Kalev Kotkasele meelde, et ettepanekut lastetoetust toimetulekutoetuste saamisel perekonna sissetuleku hulgast välja arvata ei teinud mitte praegune valitsuskoalitsioon, vaid Eestimaa Rahvaliit, nii et see on ikkagi pigem meie algatus.

Kalev Kotkas räägib valikust - kas tõsta lastetoetust või valida toimetulekutoetuste arvutamise uus skeem? Mis segab neid mõlemaid rakendamast?

Toimetulekutoetustest. Kalev Kotkas toob näite Kesk-Eesti vallast, kus toetusesaajate nimed avalikustati ja kus pärast seda kadus väga paljudel soov toetust küsima tulla. Tõesti, kellele meeldib, kui sinu peale näpuga näidatakse - sa oled äpu, ei tule toime, oled vallavaene... Arvan, et kui seda avalikustamismeetodit mujalgi kasutada, väheneks toetusetaotlejate nimekiri veelgi ja valitsuskoalitsioon võiks hõigata - abivajajaid on aasta-aastalt vähem! Millegipärast räägivad aga sotsiaalteadlaste uuringud üha jätkavast elanikkonna kihistumisest.

Jutte inimeste sissetulekute tõusust on muidugi tore lugeda, aga "tõde selgub võrdluses", nagu Kalev Kotkas oma artikli pealkirjastas. Pange sissetulekute tõusu kõrvale hindade tõus ja võrrelge, missugune kõver kiiremini tõuseb. Mida näete?

Kuldsed sõnad, et "Eesti vajab tasakaalustatud arengut". Mis siis segab sellele teele asumast? Koalitsioonilepe, mis ei luba kehtestada astmelist tulumaksu? Suur tööpuudus? See, et "paljud inimesed on juba kõigele käega löönud" ja hoiavad küüsi vaid enda poole?

Tõde selgub võrdluses. Eks siis võrrelgem. 1997. aastal eraldas tolleaegne koalitsioon toimetulekutoetusteks 426,6 miljonit krooni, praeguse valitsuse valitsemise ajal on see järjest langenud - 2000. aasta eelarves oli toimetulekutoetusteks ligi 320 miljonit krooni, tänavuseks määrati 246 miljonit 948 tuhat krooni. Kas tõesti arvas praegune valitsus, et abivajadus väheneb? Miks siis maakondadest laekunud aruannete kohaselt maksti tänavu juba esimesel poolaastal toimetulekutoetusteks arvestatud vahenditest välja 195,5 miljonit krooni ehk ligi 4/5 määratud rahast? Määrad vähem toetusi ja vaesus vähenebki? Ega nii lihtsalt need asjad küll käi - süvavaesuses perede arv pole muutunud ja see on ohtlik.

Eriti ohtlik tundub mulle see, et juba aastaid on jäänud lapsetoetuse määr 150 kroonile, kuid selle 150 krooni ostujõud näiteks 1997. aastal ja praegu on ju väga erinev. Nii et taas kord tuleb nõustuda - võrdluses peitub tõde. Tõesti, pole kerge koostööd teha poliitikutega, kes kaotavad ära sellegi, mis kunagi oli (näiteks raha sotsiaalkorterite ehitamiseks), lükkavad edasi (näiteks lastetoetuste mittearvestamise sissetulekute hulka), rakendavad osaliselt jne. Viimaseid valitsuse sotsiaalpoliitilisi "saavutusi" oli see, et täiendavad puhkusetasud langevad. Teatavasti makstakse neid tasusid kooskõlas puhkuseseadusega. Kui koos palkade kasvuga kasvas vahepeal päevatasu 88 kroonilt 103 kroonini, siis nüüd langetati see 66 kroonile päevas.

Eestimaa Rahvaliit pakub lahendusi. Esitasime neljapäeval, 25. oktoobril sotsiaalkomisjonile rea muudatusettepanekuid riiklike peretoetuste seaduse eelnõule. Nii näiteks taotleme, et lapsetoetust makstaks igale, ka esimesele lapsele 300 krooni, et ühekordset koolitoetust õppeaasta alustamisel tõstetaks 450 kroonilt 750 kroonile jne. Peretoetuste suuruse kindlakstegemisel soovitame võtta arvesse kõik peres kasvavad ja vähemalt 16-aastaseks saanud lapsed, kusjuures lapse vanuse kasvades ja täisealiseks saamisel peretoetuste seaduse mõttes laste sünnijärjekorda ei muudetaks.

Loodame, et mõõdukad ja teisedki erakonnad meid toetavad, olgu siis Riigikogu sotsiaalkomisjonis või saalis, sest paljud erakonnad on ju lubanud perede eest seista - vähemalt nii tuleb välja nende programme lugedes.

Perede ja lastetoetuste alal on palju asju, kus me saame kokkulepet otsida ja saavutada, kinnitas ka peaminister Mart Laar Riigikogu infotunnis.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit

Massiühiskonda ähvardab võrkühiskond

Viimaste aegade sündmused on paljusid pannud tõsisemalt imestama. Põhimõtteliselt. Oli ju kõik nii ilus, vähemalt Euroopast vaadates. Siinsed nn ideaalid, demokraatia, liberalism, kapitalistlik majandusmudel jms - tundus, et levib üle maailma.

Seda tähistasid ülemaailmsed korporatsioonid ja kaubamärgid nagu Microsoft, Sony, Nike, Coca-Cola ja Nokia. Satelliitide kaudu levisid üle Maa ühised telesignaalid. CNN - ülemaailmne uudistekanal. MTV - muusika kõigile. Massikultuuri tipp. Veel siis see internet. Seda on nimetatud globaliseerumiseks.

Järsku, umbes millenniumivahetuse paiku, ilmusid aknaid lõhkuvad globaliseerumisvastased. Ja siis tuli 11. september, terroristid ja WTC hukk.

Imede ime, tuli välja, et kõiki ei huvitagi see globaalne idüll, et "ajaloo lõpus" (termin, mille filosoof Fukuyama mõtles välja Külma sõja järgse globaalse idülli märkimiseks) on ikka veel teisitimõtlejaid. Ja nad on nii jõulised.

Ongi täiesti võimalik, et globaalühiskond mitte ei tugevne, vaid hoopis laguneb. Praegu Ta nagu võitleb selle vastu: siit see "terrorismivastane" vankumatu koalitsioon, siit Afganistani sõda.

Kuid paradoksaalselt pole globaalühiskonna suurimateks vaenlaseks võibolla üldsegi terroristid ja islamiäärmuslased, vaid hoopis nähtus, mida on peetud globaliseerumise tähtsaimaks nähtuseks - nimelt internet, ülemaailmne arvutivõrk.

2000 aastat tagasi hakkas Rooma unifitseerima Vahemere piirkonda, 1000 aastat tagasi hakkas unifitseeruma tänapäevane Euroopa, kui järjest tugevnes kristlik kirik ja muutus omamoodi võrkstruktuuriks. 500 aastat tagasi hakkas levima trükikunst, mis oli alguses pea igamehe võimalus levitada omi ideid ning see pidurdas tugevasti unifitseerumist. Kuid trükikunstist sai ajakirjandus, sellest meedia ja ühistumine võis jätkuda. Kui 80 aastat tagasi hakkas levima raadio, siis sai see tänapäevase globaliseerumise üheks esimeseks põhialustalaks. Raadiolained võisid vabalt levida ümber Maa ja võimsad saatjad hakkasid saatma oma unifitseerivat sõnumit kõikjale, miljonitele inimestele. Tekkis massiühiskond, massikultuur ja massimeedia.

Kui 50 aastat tagasi hakkas levima televiisor, siis oli see siiski rohkem lokaalne nähtus, sest TV-lained ei levi üle silmapiiri. TV sai globaalseks tänu satelliitülekande leiutamisele 30 aastat tagasi ja laialdasele levikule alates 1980ndatest aastatest. Massiglobaliseerumine sai õige hoo peale Külma sõja lõppu 10 aastat tagasi.

Internet, mis paiskus õieti maailma alles natuke rohkem kui 5 aastat tagasi, on paradoksaalne nähtus. Ühelt poolt on tegemist muidugi globaalse nähtusega, sest ta on praktiliselt kogu maailmas, kus on inimesed ja elekter. Samas pole internet massimeedia. Selles mõttes, et seal oleks tavaline, et näiteks ühte inimest, pilti, objekti, kanalit, saadet vms. kuulavad-vaatavad korraga tuhanded inimesed. Pigem on nii, et ühte "jaama" ehk saiti vaatab mingi grupp inimesi, kes võivad ise füüsiliselt asuda suvalises maailma paigas.

Teine interneti tähtis omadus on olla odav ja töökindel sidevahend inimeste vahel. Internetikeskkonnas saavad tekkida omavahel suhtlevad inimeste grupid, keda ei piira nende geograafiline asend.

Gruppi võib kuuluda näiteks 10 inimest, kes elavad igaüks eri riigis, saarel või mandril, kes aga suhtlevad inetrneti teel, nagu elaksid nad samas linnas. Sellised grupid võiva- koguneda ühise iidoli, jumala, austusobjekti,huvi, hobi või eesmärgi ümber.

Selline tendents on juba hakanud massikultuuri mõrandama. Popmuusikas on plaatide müüginumbrid oluliselt vähenenud ja põhjus pole selles, et inimeste huvi oleks vähenenud. Tänu internetile on tuhanded ja tuhanded bändid ja muusikud saanud endale kuulajaid kogu maailmast, kuigi nende üldarv võib piirduda mõnekümnega.

Varem oli paarsada artisti, kellel oli üldse rahvusvaheliselt kuulajaid, kuid neid oli kui mitte miljoneid, siis vähemalt sadu tuhandeid.

Sellise trendi ohtlikkus on muidugi selles, et kultuurist kaob raha. Samamoodi võib minna globaalsete firmamärkide, bändide ja kaupadega ning sedamööda ka ülemaailmsete korporatsioonidega: gruppideühiskonnas, kus massikultuuril on väike mõju, võivad nad kaduda.

Samamoodi tekib järjest rohkem erinevaid ideid, mis pälvivad tähelepanu kogu maailmas, kuigi järgijaid võib olla kokkuvõttes arvuliselt vähe. Marksism, kristlus, liberalism jne jaotuvad pisikesteks alaideoloogiateks oma väikesearvuliste pooldajagruppidega.

Ja sageli on nii, et ei loe mitte inimeste arv, vaid nende võimalikult laiali paigutatud asetus ja koordineeritus. Näiteks terrorismi puhul. Tänapäeva terroristid on tüüpiline võrk/grupiühiskonna nähtus: on suhteliselt väikesearvulised grupid üle maailma paigutatud liikmetega, mis suhtlevad omavahel interneti teel ja koordineerivad oma tegevust.

Niisiis pole massiglobaliseerumine kindel ühesuunaline liiklus. Palju võib veel muutuda.

MARGUS KIIS

JUHTKIRI

Suur Oktoober läinud, mardid jäänud

Mitte just kauges minevikus kujutasid eilne ja tänane päev endast aasta suurimaid pidupäevi. Kui kuuluksime endistviisi nõukogude rahva vennalikku peresse, tähistaksime just neil päevil Suure Oktoobri 84. aastapäeva, mis tähendaks ühtlasi tööst vabu päevi. Enesestmõistetavalt kuuluksid tänase päeva juurde punalipud, paraadid ja loosungid, miitingud, päevakohased kõned ja muu selline. Muidugi raporteeriti omal ajal neil päevil ka saavutatud töövõitudest ning kinnitati ustavust Lenini juhtmõtetele, mida ikka ja jälle järjekindlalt ning edukalt ellu viia lubati. Kõikjal koguneti selleks puhuks pidulikele koosolekutele ja tublimatest tublimatel oli au istuda presiidiumis ning veelgi paremal juhul võis su pilt saada paigutatud tööeesrindlasena rajooni autahvlile. Mõnigi aga pälvis oktoobrirevolutsiooni järjekordse aastapäeva puhul kauaaegse eeskujuliku töö ja ühiskondliku tegevuse eest punasekaanelise partei rajoonikomitee ja rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee ühise aukirja.

Mardipäev jäi siis oktoobrirevolutsiooni aastapäeva tähistamise varju, õigemini ei väärinud see oktoobrivõitude kõrval peaaegu üldse äramärkimist. Mardipäeva eelõhtul, 9. novembril, käidi sandis vana kombe kohaselt siiski, ehkki avalikult hakati mardi- ja kadripäevast kui eesti rahvakalendri olulisematest tähtpäevadest lugu pidama rohkem uuel iseseisvusajal.

Homme õhtul on jälle marte uste taha oodata. Vana kombe kohaselt peaksid nad viskama viljaõnne, karjaõnne pidavat tooma rohkem kadrid. Mardipäevaks olid vanasti sügisesed põllutööd lõppenud, kari lauta aetud ning põhjust rõõmustada ja püha pidada seega omajagu.

Olgu tänapäeval vilja ja karjaõnnega kuidas on, aga kena esivanematelt päritud komme on sandiskäimine igal juhul, eriti siis, kui nii santidel kui ka nende vastuvõtjatel jätkub piisavalt huumorimeelt, leidlikkust ja kujutlusvõimet.

Ehkki viimasel ajal on kombeks pigem rohkem kõnelda halloweenist kui oma maavillasest mardi- ja kadripäevast, ei jää loodetavasti need tähtpäevad kuhugi. Igasuguse globaalkultuuri jäljendamise tuhinas peaks omanäolisus ikka alles jääma.

8. november 2001. a

MAJANDUS

Omavalitsuste Infotehnoloogiakeskus stardib järgmisel aastal

Esmaspäeval korraldas Jõgeva linnavalitsus koostöös Jõgeva maavalitsuse ja Eesti Linnade Liiduga seminari "Infotehnoloogia kohalikes omavalitsustes - olevik ja tuleviku võimalused". Registreeritud oli 44 osavõtjat.

Seminari avas Jõgeva linnapea Ants Paju. Maavanem Margus Oro tuletas meelde, et algselt mõeldi Jõgevale luua IT kolledž. "Saime aru, et alustasime valest otsast ja esimene vasikas läks aia taha. Samal ajal vedas Jõgeva linn koostööprojekti Flaamimaaga edasi. Olulisem ongi selle mittetulundusühingu käivitamine," arvas ta.

IT - eesmärk või vahend?

Ühe korraldaja, Jõgeva linnapea Viktor Svjatõševi sõnul oli seminar suunatud kohalike omavalitsuste juhtidele. Eesmärgiks oli tutvustada loodavat MTÜd Omavalitsuste Infotehnoloogia Keskus.

"Esialgsete kavade kohaselt pidid seminarist osa võtma ka Flaamimaa Omavalitsuste Liidu esindajad. Kahjuks ei saanud nad praeguse terrorismiohu tõttu Eestisse tulla. Lennureisid välisriikidesse on seal hetkel piiratud. Loodame, et kui rahvusvaheline olukord lubab, siis tulevad nad kindlasti meile, sest nad on selle kolmepoolse projekti üheks koostööpartneriks. Projekt käivitus eelmise aasta lõpus, mil Flaamimaa esindajad käisid siin ja hindasid meie projekti realiseeritavaks."

Analoogilised projektid käivitusid Flaamimaal juba 20 aastat tagasi. Algul tekkis palju IT keskusi, mis aga tänaseks päevaks on omavahel liitunud. Neist on CIPAL üks suuremaid, mille turuosa Flaamimaa omavalitsuste seas on 60% või enam.

Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna innovatsioonikeskuse spinoff-projektijuht ja OÜ BIT Systems juhataja Raimond Luht rääkis, et flaamlaste jaoks on oluline protsess. Samas rõhuvad nad teenuste sisule ja kvaliteedile, mitte aga ei tähtsusta üle saavutusi IT alal, näiteks ei ole oluline, milliseid arvuteid kasutatakse.

Raimond Luht on ühtlasi ka Omavalitsuste IT keskuse rajamise üheks eestvedajaks. Koos Janne Saatrega viisid nad Jõgeva- ja Tartumaal läbi uuringu kohalike omavalitsuste IT olukorrast ja koolitusvajadusest.

Kui Eestis lähtutakse IT alal tavaliselt rohkem tehnoloogilistest vajadustest ja tuntakse rahulolu uute programmide (näiteks raamatupidamis- jt programmid) või tehnoloogiliste lahenduste (näiteks internetiühendus) rakendamisest, siis Belgias lähtutakse põhiliselt sellest, kuidas infotehnoloogiliste vahendite abil saaks paremini tööd korraldada.

Seminaril kasutati õppevahendina ka videot IT kolledži õppejõu Linnar Viigi loengust. Selles jäi kõlama mõte, et põhieesmärgiks peaks olema avaliku halduse efektiivsuse kasvatamine IT abil. Märksõnadeks oleksid info, klient ja ligipääs teenusele.

Võtmesõnaks koostöö, mitte konkurents

IT keskuse loomisel oleksid pidepunktideks raha ja inimesed. "Kõik algab inimestest ja kõike tehakse inimestele," sõnas Raimond Luht.

Omavalitsuste Infotehnoloogia Keskuse peamiseks eesmärgiks ongi koondada valdade ja linnade nappe rahalisi vahendeid ning inimressursse.

Järgmisele aastale on planeeritud stardifaas. Kui see saab õnnelikult ühele poole, siis hakatakse IT-alast kogemust ja teenust pakkuma ka teistele omavalitsustele väljastpoolt maakonda.

Välja on töötatud kolmeastmeline juhtimissüsteem. Üks kord aastas tuleb kokku üldkoosolek, kus igal liitunud omavalitsusel on üks hääl. Valitakse seitsmeliikmeline nõukogu, kes valib (määrab ametisse) juhatuse. Ühing töötab hajutatuse põhimõttel, st et mitte kõiki töötajaid ei koondata ühte kohta. Nende töökoht võib asuda hoopiski mõnes teises omavalitsuses või ka mujal.

Kui mõni arvab, et moodustatakse monopoolset organisatsiooni, mis võtab erafirmadel töö ära, siis Raimond Luha sõnul niisugust ohtu ei ole, sest IT keskuse töö peaks olema avalik. Ta peaks pakkuma teenust ning tegutsema rangelt vabatahtlikkuse alusel. Vastavalt omavalitsuse soovile saab nii ühinguga liituda kui ka sealt välja astuda.

Võtmesõnaks ei peeta mitte IT firmade vahelist konkurentsi, vaid koostööd. Tallinna linnavalitsuse kantselei projektijuht Siim Läänelaid rõhutas oma esinemises kodaniku ja omavalitsuse vahelise tagasiside vajalikkust. Inimene peab saama protsessist ülevaate ja võimaluse veenduda koostöö toimimises ning asja kasulikkuses.

Kumb peaks jooksma, kas ametnik või inimene?

Linnar Viigi loengust jäi kõlama mõte, et paljud ametnikud ei mõista, et nad teenindavad rahvast, mitte aga ei ole klass omaette. Ka Urmas Visse Teede- ja Sideministeeriumile alluvast infosüsteemide osakonnast arvas, et idee kohaselt peaks ametnik jooksma, mitte aga inimene. Kui inimene pöördub kas interneti teel või otse oma probleemidega ametniku poole, siis peaks tema poolt esitatud küsimused vajadusel teise ametiasutusse edasi suunama juba ametnik. Kõik vastused ning lahendused (otsustused) saabuksid juba valmis kujul sinna, kuhu inimene algselt pöördus. Jääks ära inimeste jooksutamine. Praegu ei ole kahjuks inimesele kui kliendile ses osas aga vastu tuldud ja ta peab väga sageli jooksma ametnike ja ametiasutuste vahel ühest kohast teise.

Urmas Visse andmetel ei arvestata üldriiklike süsteemide arendamisel sageli kohalike omavalitsustega. Need on ka palju nõrgemini ITga varustatud kui riigiasutused. Samas aga osutavad kohalikud omavalitsused 80% ja riigikesksed asutused 20% teenustest.

Linnade Liidu välismajandusspetsialisti Jaanus Tärnovi sõnul oli seminari põhisõnumiks, et idee ei ole läbi kukkunud ning selle teostusprotsess jätkub. Kui naabermaakonna inimesed, näiteks Järvamaalased, leiavad, et nad tahavad ka endale midagi sellist teha, siis on neil valida, kas liituda Jõgeva IT keskusega või teha see endale eraldi. Raimond Luht aga arvab, et Eesti on nii väike, et ei ole mõtet ressursse killustada ja moodustada veel 13 IT keskust. Milleks jalgratast 13 korda uuesti leiutada, kui on võimalik Jõgeva IT keskusega liituda.

Eelpoolmainitud Linnar Viigi loengus oli välja toodud ka mõte, et Tallinn ja Tartu võiksid oma infosüsteemid avada, et teised omavalitsused saaksid neid kasutada. Teatavasti otsiti kaasaegseid lahendusi linnajuhtimises Tallinnas 25.-26. oktoobril korraldatud seminaril, mille üheks läbiviijaks oli ka Jõgeval esinenud Siim Läänelaid.

Tasa ja targu eesmärgi poole

Jaanus Tärnovi arvates ei ole mitte halb, et IT keskuse loomisel talitatakse tasa ja targu, nagu eestlasele kohane. Nii saavad omavalitsused probleemid läbi mõelda, endale selgeks teha ja otsustada, kas minna ideega kaasa või mitte. Tallinnas on vahel siiski ka teisiti tegutsetud, st asi on kiiruga ära tehtud ja alles siis analüüsima hakatud, millega hakkama saadi.

Raimond Luha arvates peaksid inimestevahelised kontaktid ka tulevikus alles jääma. Infotehnoloogia kasutamine jääb vahendiks, mitte eesmärgiks.

Viktor Svjatõševi andmetel viidi seminar läbi Flaami projekti rahadega. Materjalidega saab lähemal ajal tutvuda internetis Jõgeva linna koduleheküljel.

RAIVO SIHVER

Kesk-Eesti Ärikeskuse hoone sai automaatukse

Jõgeva kesklinnas asuvale Kesk-Eesti Ärikeskuse hoonele on paigaldatud automaatuks, mis muudab nii mitmeid erafirmasid kui ka riigiasutusi hõlmavasse majja sisenemise tunduvalt mugavamaks ja kiiremaks.

Siimusti firma, ASi Cobra Grupp töömehed paigaldasid Kesk-Eesti Ärikeskuse hoonele automaatselt lahti ja kinni käiva ukse, mis on valmistatud Tartu firmas Uksekoda. "Esinduslikul majal peab soliidne uks olema," ütles Ärikeskuse juhataja Aivar Kokk. "Loodame, et poole aasta pärast pääseb sellest uksest kõikidesse hoones paiknevatesse asutustesse. Lähiajal on aga plaanis hoonele teisigi uusi uksi paigaldada," lisas ta.

"Tänu automaatuksele muutus Kesk-Eesti Ärikeskuse hoone fassaad hoopis nägusamaks, nii et uhke tunne on majja siseneda. Oleks hea, kui ehitajad koristaksid ära ka vanad tagauksed," arvas majas asuva Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt.

JAAN LUKAS

Ühispank üllatas uue krediitkaardiga

Eesti Ühispank tõi hiljuti turule uut tüüpi krediitkaardi Magnet, mille saamiseks on võimalus kõigil, kelle viimase kuue kuu keskmine netosissetulek on vähemalt 2000 krooni.

Eesti Ühispanga Jõgeva kontori direktori Tiina Erebi sõnul ühendab Magnet endas aastamaksuta krediitkaarti ja järelmaksukaarti.

"Kuni kahekordse kuu netosissetuleku suuruse kaardilimiidi puhul valib kaardi omanik ise, millal ta kaardiga kasutatud raha pangale tagasi maksab. Tingimuseks on vaid kasutatud krediidilimiidilt intresside tasumine kindlaksmääratud maksepäeval. Samas saab igaüks taotleda pangalt kuni nelja kuu netosissetuleku ulatuses kaardilimiiti. Sellise limiidi juures lepitakse kokku igakuine kohustuslik tagasimakse summa.

Aastane intress kasutatud krediidilimiidilt on 16%. Kui kaardi taotlejal on muid kohustusi, näiteks laen, liising vms, siis on ta kaardilimiit nende igakuiste maksete võrra väiksem," ütles proua Ereb.

Ta tõi näite: "Teie kuue viimase kuu netopalk on 4000 krooni ja Teil pole muid kohustusi. Seega saab Teie maksimaalne kaardilimiit olla 4 x 4000=16 000 krooni. Kui Te olete kasutanud kaarti kuni 8000 krooni ulatuses, siis võite maksta ainult intresse. Kui Te aga olete kasutanud kaarti rohkem kui 8000 krooni ulatuses, siis maksate igal järgneval kuul 800 krooni tagasi."

Krediitkaardi Magnet annab pank tasuta. Ühe kontoga võib siduda ka rohkem kaarte, näiteks pereliikmete omad. Lisaks pangakontoritele saab lähipäevil Magnetile taotlust esitada ka mitmetes Jõgeva ja Põltsamaa kauplustes. Nendes kauplustes saab pärast kaardi saamist kohe ka vajaliku ostu sooritada.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Eesti muusikakoolide esindajad tulevad täna Põltsamaale

Täna kogunevad Põltsamaale Eesti Muusikakoolide Liidu juhatuse liikmed. Kahe päeva jooksul peetakse töökoosolekut ja külastatakse nii Jõgeva kui ka Tartumaa muusikakoole.

Töökoosolekul tuleb arutusele uue töö ja puhkeaja seaduse rakendamine Eestimaa muusikakoolides. Peale selle külastatakse nii Jõgeva kui ka Tartumaa muusikakoole, et nende olukorra ja probleemidega lähemalt tutvuda. Esimesel päeval käiakse Jõgevamaa kolmes suuremas muusikakoolis, teisel päeval aga suundutakse Tartumaale.

Eesti Muusikakoolide Liit ühendab kokku 86 Eestimaa muusikakooli. Selle viieliikmelise juhatuse üks liige on ka Põltsamaa muusikakooli direktor Anne Kaus.

VAIKE KÄOSAAR

"Õde-naine" - eestlasele võõras pühendumine

On kolmapäev ja taas Eesti Televisiooni ekraanil Mark Soosaare soovitatud film. Sedakorda näidatakse möödunud aastal valminud Iisraeli dokumentaalfilmi "Õde-naine".

Film kõneleb afroameerika päritolu mehe ja ta kahe naise omavahelistest suhetest. Et on juba hiline õhtu ja väsimus kipub võimust võtma, siis mõtlen, et vaatan ära vähemalt alguse, sest Iisrael ja afroameeriklased tunduvad olevat kokku võrdlemisi kauge teema. Selgub aga, et Soosaare soovituses ei pea ka seekord pettuma, sest film osutub tõeliselt huvitavaks ja köitvaks.

Peategelane Hazriel on lugupeetud professor ja doktor, igati sümpaatne ja arukas mees. Niisama meeldivad on ta mõlemad naised - Zipora ja Erela. Niisiis pole kaugeltki tegu mingite iidsete suguharude kivistunud arusaamadega.

Ehkki olukord on põhjamaisele eestlasele võõras, suudab film haarata hoopiski sellega, mida ta kajastab - aususe, jäägitu pühendumisega perekonnale ja mingi erilise väärikusega.

Afroameerika kogukonnas on ajast aega lubatud mehele koguni seitsme naise pidamine. Kusjuures on enesestmõistetav, et mees kõiki oma peresid ka ühevõrra austab ja üleval peab. Seepärast polegi midagi iseäralikku selles, et filmis "Õde-naine" valmistub 21 aastat Hazrieliga abielus olnud ning talle üheksa last sünnitanud Zipora mehe pulmade vastu noore naise Erelaga.

Enne seda tähtsat sündmust istuvad kõik koos rabi juures, kes neid küsitleb ja eelseisvaks eluetapiks ette valmistada aitab. Rahulikult ja ausalt kõneldakse kõigest. Zipora ja Hazriel leiavad üksmeelselt, et nende elu on uue etapi alguses ja muutumas täiuslikumaks, sest areng oli justkui peatunud. "Erela tuli meie ellu õigel ajal," tunnistab üheksa lapse ema Zipora.

Erela räägib, kuidas mees ta ellu tuli ja ta südame võitis. Valmistutakse elama ju ühise katuse all. Üks ei tohi tunda end kõrvalejäetuna ja teine sissetungijana. Perekond on püha ja mees on kuningas, ilma et ta ühtegi oma naistest mingil moel alandaks.

Edasi näidatakse, kuidas vanem naine nooremat eelseisvaks perekonnaeluks ette valmistada aitab. Ja siis on pulmad. Õnnelik noorpaar, pulmaliste seas istub väärikalt ja suursuguselt aukohal valges kleidis Zipora. Kui pruutpaar on õnnitlused vastu võtnud, haarab särasilmne peig embusesse oma üheksa lapse ema, sõnades: "Kas sinuga on kõik korras? No kuidas oli?" Mees ei varja oma õnne ega pea end ka teisena näitama kui ta on. On näha, et lapsed hoiavad oma isa väga. Peagi sünnib aga Hazrieli kümnes ja Erela esimene laps. Hazriel tunnistab, et võibolla jätkub mõne aasta pärast ruumi ehk ka kolmandale naisele.

Ühe pulmaeelse episoodi põhjal, kui koos on rohkem naisi, võib aimata, et kõik naised ei suuda päriselt Zipora kombel ellu suhtuda. Siiski jõutakse ühisele arusaamisele, et parem on siiski teist naist lähemalt teada ja tunda, kui et mees salaja mõne võõra juures käiks.

Zipora hoiakust õhkub aga eneseväärikust ja pühendumist kõiges, ka siis, kui ta hoiab süles oma mehe uue naise last. Vahest on see talle põlvkondade vältel lihtsalt sisse kasvanud. See arvamine lööb õige pisut kõikuma Zipora telefonikõne ajal emale, kui ta justkui muu seas teatab, et siin olid ühed pulmad, kus peigmees oli tema mees.

"Kui minuga oleks omal ajal midagi niisugust juhtunud, ma oleks vist nad mõlemad põlema pannud," kostub temperamentne hääl teiselt poolt toru. Seepeale tunneb omandiinstinktiga eestlane end ilmselt tükk maad kodusemalt ja võib pärast filmi äravaatamist hoopis rahulikumalt magama heita.

VAIKE KÄOSAAR

Jõgeva kunstinoored pealinnas

Jõgeva kunstikool sai hiljuti viieaastaseks. Kodupubliku kõrval saab kooli esimesest minijuubelist osa ka pealinna rahvas: möödunud kolmapäeval avati Tallinna vanalinnas Kuninga tänavas asuvas Kullo lastegaleriis Jõgeva kunstikooli aastapäevanäitus.

Näituse pealkiri - "Post meridiem" - on sama, mis Jõgeva kultuurikeskuse galeriis üleval olnud näituselgi, ning see tähendab ladina keeles "pärast lõunat". Enamik eksponeeritud taieseid ongi sündinud pärastlõunasel ajal, sest just siis toimub kunstikoolis õppetöö. Kuna Kullo galeriis on ekspositsioonipinda tunduvalt rohkem kui Jõgeva kultuurikeskuses, siis sai sealne väljapanek mahukam ja ülevaatlikum. Ainuüksi näituse ülespanekule kulus tervelt poolteist päeva.

Näituse avamisel oli kohal nii kunstikooli kui ka Jõgeva linnavalitsuse esindus. "See on minu linnapeaks oleku ajal kolmas kord, kui Jõgeva pealinna "vallutab": kaks esimest korda olid tänavu mais: siis, kui Jõgeva Tähe saalihokimeeskond Eesti meistriks tuli ja kui Jõgeva Gümnaasiumi kooliteater Liblikapüüdja mängis Tallinna Linnateatris lavastust "Poisid". End Tallinnas välja pakkuda on alati suur vastutus, ent Jõgeva kunstikooli väljapanek on parimaks tõestuseks, et Jõgeva-suguses väikelinnas pole pealiskaudsusele lihtsalt ruumi," ütles Jõgeva linnapea Ants Paju.

Sorry, Navitrolla!

Põneva vanalinnamaja keldrisse ja põhikorrustele välja pandu näitab viieaastast Jõgeva kunstikooli õppeasutusena, kus julgesti erinevaid kunstiloomise vorme ja tehnikaid viljeldakse ning kus värskete ideede puudust ei põeta. Peale tasapinnaliste taieste ehk guaši, pastell ja akvarellmaalide ning pliiatsi, söe ja tuši joonistuste, kollaažide jms võib näha ruumilisi taieseid: keraamikat, makaronide ja tangainetega disainitud peegli- ja pildiraame, "elusaid" ehk inimfiguurideks kujundatud pudeleid, kingakarpidesse kujundatud paberkompositsioone jne. Eriti pilkupüüdvad on Navitrolla stiilis kujundatud tool ehk Navitrolla istuv maal ning libapronksist ehk pronksivärviga üle värvitud papjeemašeest inim- ja loomapead. Viimastest koostatud kompositsioon on näitusele mõnusat meeleolu lisavaks aktsendiks.

Kuna Kullo lastegalerii on üsna nõutud näitusepaik, reserveeris Jõgeva kunstikool näituseaja juba poolteist aastat tagasi. Sellest, et just samal ajal toimub Eesti Kunstihariduse Ühingu korraldatav rahvusvaheline kunstihariduse konverents "Haridus kunsti kaudu", ei osanud kunstikooli õpetajad siis veel uneski näha. Et nimetatud konverentsi programmi kuulunud pidulik vastuvõtt toimus möödunud neljapäeval just Kullo galeriis, siis nägi Jõgeva kunstikooli näitust äärmiselt esinduslik seltskond kunstiõpetajaid.

"Loodetavasti muutub teie poolt pakutav positiivne energiasüst iga viie aasta tagant korduvaks traditsiooniks," kirjutas üks konverentsil osalenu näituse külalisteraamatusse.

Kallis kraam

Kunstikooli näitus jääb Kullo galeriisse üles 17. novembrini. 15. novembril läheb aga Jõgeva linnavalitsuse ja volikogu delegatsioon

Tallinna tutvuma sealse linnavalitsuse ja Eesti Vabariigi valitsuse tööga. Sama väljasõidu raames korraldab linnapea Ants Paju Kullo galeriis vastuvõtu Jõgevat külastanud diplomaatidele, ajakirjanikele, ettevõtjatele jt. "Meie laste looming on liiga kallis kraam, et jätta see meie linna sõpradele näitamata," ütles Ants Paju.

Jõgeva kunstikooli juhataja Anne Nurmiku sõnul on aastapäevanäituse tagasiside olnud nii positiivne, et tekkivat lausa kahtlus, kas kõik, mis öeldud, ka tõsiselt mõeldud on olnud. Erilise elamuse osaliseks said kunstikooli õpetajad aga möödunud laupäeval, kuulates Vikerraadio lastesaadet "Oma tuba, oma luba", kus nende õpilased suure vaimustusega oma koolist ja kunstiõpingutest rääkisid. Missugust tunnustust võiksid õpetajad oma viieaastase järjepideva töö eest veel igatseda?

RIINA MÄGI

Mustvee raamatukogu sai sajaseks

Mustvee raamatukogus leidis möödunud kolmapäeval aset oluline sündmus: tähistati raamatukogu sajandijuubelit.

Otsus asutada Mustvee teemaja juurde lugemislaud võeti vastu Tartu Maakonna Karskuse Direktooriumi komitee koosolekul 1901. aasta aprillis. Sama aasta 31. oktoobril kinnitas otsuse Liivimaa kindralkuberner ning seda kuupäeva loetaksegi raamatukogu sünnipäevaks. Praegustes kultuurikeskuses asuvates ruumides tegutseb raamatukogu hoone valmimisest, s.o. 1961. aastast alates. Kui esialgu olid kaks ühes majas eksisteerivat asutust, kultuurimaja ja raamatukogu, lihtsalt head naabrid, siis kultuurimaja reorganiseerimisel kultuurikeskuseks sai raamatukogust selle allüksus.

Kultuurikeskuse tänavusuvise remondi käigus (olulisim töö oli akende vahetus) paranesid ka raamatukogu töötingimused: ruumid on kenad ja puhtad.

Juubelipidu, millest võtsid osa Mustvee linnavalitsuse, paljude linna asutuste, maakonna keskraamatukogu ja mitme raamatukogu esindused ning paljud aktiivsed lugejad, algaski raamatukogu kroonikaraamatu tsiteerimisega. Luulepõimikuga esinesid nii eesti õppekeelega Mustvee 1. Keskkooli kui ka Mustvee Vene Gümnaasiumi õpilased. Seejärel võtsid raamatukogutöötajad vastu arvukaid õnnitlusi. Linnavalitsuse tänukirjaga tunnustati raamatukogu staažikaimat töötajat Antonina Prussakovat, kes on Mustvee lugejaid teenindanud juba 34 aastat. Peale tema töötavad raamatukogus Lukija Suvorova ja Lidia Krehhova. Eraldi juhatajat raamatukogul pole: kolm raamatukoguhoidjat alluvad kultuurikeskuse direktorile Jevdokia Abakanovale.

Möödunudaastase aruande järgi on Mustvee raamatukogu fondis umbes 40 000 raamatut ja lugejaid on "hingekirjas" tuhande ringis, neist rohkem kui kolmandik on lapsed. Päevas külastas raamatukogu möödunud aastal keskmiselt 42 lugejat. Raamatukogus paikneb ka avalik internetipunkt, mida väga aktiivselt kasutatakse.

"Meie raamatukogu eripäraks on kakskeelsus: raamatuid ja perioodikaväljaandeid on võrdselt nii eesti kui ka vene keeles, kusjuures sageli loevad venelased eestikeelset kirjandust ja eestlased venekeelset," ütles Lidia Krehhova. Jevdokia Abakanova lisas, et raamatukogu kasutamise aktiivsust mõjutavad Mustvees nii ilm kui ka aastaajad: kui ikka kurgimajade üleslöömise ja taimede istutamise aeg tuleb, pole paljudel aega kirjavara tudeerida.

RIINA MÄGI

SPORT

Jõgeval ja Põltsamaal on sportlikud "lõvid"

Möödunud reede õhtul toimus Põltsamaal Lions-klubide vaheline võrkpalliturniir, mille võitis Põltsamaa "lõvide" võistkond. Teise koha pälvis Jõgeva Regiooni Lionsklubi.

Võrkpalliturniiri korraldas LC Põltsamaa, mille liikmed ise regulaarselt treenivad. Võistluspaika kohaliku autobaasi hoones asuvas võimlas jõudsid kõige enne kohale Jõgeva lõviklubi president Ants Paju, teine asepresident Vahur Kukk ja klubi liige Raivo Lill. Hiljem liitus spordiseltskonnaga ka "lõvi" Kalle Pint. Uksel oli ees aga üsnagi turris valvur, kes polnud "lõvide" spordilahingust midagi kuulnud. Peagi jõudis aga kohale Põltsamaa Lions-klubi president, firma Ahto Äri juhataja Ando Timm, kes tõestas valvurile, et võistlus siiski toimub ja kutsus Jõgeva "velled" (nii kutsuvad Lionsklubide liikmed üksteist) sisse. Mehed panid dressid selga ja olid mänguks valmis.

Põltsamaa "lõvide" lahkus

Paraku jäi aga Jõgeva "lõvidel" võistkonna moodustamiseks liikmeid väheseks. Klubi tugevamad sportlikud jõud ei saanud turniiril osaleda. Jõgeva linna spordijuht, kogenud saalihokimängija Toomas Klaarman oli koolitusel. Korvpallitreener Ergo Prave oli vigastanud aga ühel paar päeva varem toimunud võistlusel jala. Ka president Ants Paju otsustas võistlustel osaleda ainult pealtvaatajana, sest mängis viimati võrkpalli 1974. aastal. Põltsamaa võrkpallurid polnud aga kadedad ja lubasid Jõgeva meestele oma meeskonna liikmeid laenata. Nii said ka jõgevlased võistlustulle asuda.

Kukk vilistas ja Orav ründas

Võistlused avas LC Põltsamaa president Ando Timm. Esimeses mängus kohtusid Põltsamaa ja Suure-Jaani võistkonnad. Peakohtuniku kohustused usaldati Jõgeva klubi teisele asepresidendile, mitmekülgsele spordimehele Vahur Kukele.

Kukk jälgis mängu terase kullipilguga, nii ei jäänud tal märkamata ka väiksemad vead. Mängu võitis 2:0 LC Põltsamaa meeskond, kuhu kuulus ka Jõgevamaa Spordiliidu Kalju tegevjuht Uno Valdmets. Üheks osavamaks mängijaks oli Anti Orav, kes ründas väljakul tõelise lõvina. Parim sidemees oli aga Peeter Jaani.

"Mängus oli piisavalt võistlusvaimu ja võitis tugevam. Põhiliselt aitas meil võita peaga mängimine," lausus võrkpallur Uno Valdmets.

Pärast võistlust arutati kaminasaalis Lions-klubide vahelisi koostöövõimalusi, kinnitati keha Põltsamaal valmistatud Eesti juustu ja suitsukanakoibadega. "Kanad maitsesid suurepäraselt," teatas Vahur Kukk.

Järgnevalt kohtus Jõgeva võistkond Suure-Jaani meeskonnaga. Atleetlik Vahur Kukk asus nõudliku kohtuniku rollist osava mängumehe ossa. Paraku kaotas Jõgeva siiski Suure Jaanile 2 : 0. Põltsamaa võistkonnast said Jõgeva "lõvid" aga jagu 2 : 1.

Nii pääsesid sellel võrkpalliturniiril esikolmikusse Põltsamaa, Jõgeva ja Suure Jaani "lõvid".

Jõgeva Lions-klubi liikmed arutasid sportimisvõimalusi ka esmaspäeval toimunud üldkoosolekul. Otsustati, et järgmiseks koosolekuks paneb iga "lõvi" kirja, milliste spordialadega ta on tegelenud, sest siis on edaspidi võimalus erinevate võistluste jaoks meeskondi komplekteerida. Näiteks klubi meister Sulev Schasmin teatas, et kaalub tõsiselt võimalust osaleda novembris Tallinnas toimuval bowlinguturniiril.

Spordihoonet Virtus, mida juhib klubi liige Toomas Klaarman, kasutab Jõgeva Lions-klubi ka heategevuseks. Näiteks hiljutisel õllefestivalil korraldati seal heategevuslik kalamarjavõileibade müük.

JAAN LUKAS

Spordi lühiridu

Möödunud esmaspäeval peeti Tartus Tamme staadionil viieteistkümnes turniir Põltsamaa piirkonna jalgpalliveteranide ( Jüri Ellram, Toivo Vaks, Silvar Luht, Vladimir Valejev, Andres Paas, Villu

Ojassalu, Väino Petrov, Heivo Talpas, Villu Kärmas, Are Järvik, Aarne Maisväli) ja Vanemuise teatri jalgpallihuviliste vahel. Mängiti elektritulede säras. Siiani oli Põltsamaa veteranidel 8 võitu, 4 kaotust ja 2 viiki. Seekordne kohtumine kulges pingeliselt ja tasavägiselt. Poolaja võitis Vanemuine 3:2 ja kohtumise 4:3. Kõik 11 mängijat kummaltki poolt lõid 11m karistuslööke. Siin olid 9:5 täpsemad veteranid.

* * *

Lustivere on kujunemas Põltsamaa piirkonna üheks võrkpallilembelisemaks paigaks. Kooli hubases väikevõimlas harjutavad regulaarselt kohaliku kooli poiste ja tüdrukute kõrval ka ümbruskonna külade võrkpallihuvilised. Tihti korraldatakse siin võrkpallivõistlusi mitmele vanusegrupile. Kümmekond päeva tagasi läbi viidud sügisturniiril mängisid 1:1 kohalikud veteranid kooli võistkonnaga, Põltsamaa Hobi naiskond võitis 2:1 Võhma-Kõod, kaotas aga samasuguse tulemusega Lustivere naiskonnale, kes omakorda jäi 0:2 alla Võhma-Kõole.

Meeste mängudes võitis Põltsamaa Felix 0:2 kaotusseisust 3:2 Kõo valla meeskonda. Lustivere noorte meeskond (Karmo Pärn, Erki Paas, Reigo Kodusaar, Alar Paas, Ants Jänes, Tiit Lemsalu, Raido Allsaar, Heiki Kikkas) oli 3:0 parem nii Felixist kui ka Kõost.

* * *

Põltsamaa piirkonna võrkpalli meistrivõistlustel selgitati Põltsamaal ja Adaveres 8 meeskonnast need 4, kes asuvad ründama meistritiitlit. Põltsamaal alistas Lustivere 2:1 nii Põltsamaa linna, Põltsamaa spordikooli kui ka Felixi. Põltsamaa linnameeskond oli 3:0 parem spordikoolist ja Felixist. Adaverest jõudsid finaalmängudele Järva maakonna Imavere ja Viljandi maakonna Kõo valla meeskond.

* * *

Tehti algust maakonna meistrivõistlustega bridžis nelikutele. Kaasa teeb 6 nelikut, neist kolm maakonna keskusest ja samapalju veinipealinnast Põltsamaalt. Kahes avavoorus (kokku mängitakse 10 vooru) saatis edu Jõgeva bridžimängijaid. Võistkond (Arno (Arnold) Kivik-Hillar Sibul ja Janno Kivik-Oleg Sirotin) kogus 50 võimalikust 39 punkti, Otu Suits-Ants Päll ja Toivo Vähi-Ülis Riisalu 35 ja Hillar Ruus-Ahto Alas ja Jaak Sibul-Ain Maantee 32

punkti. Laupäeval, 17. novembril mängitakse Põltsamaa linna 75. aastapäevale pühendatud bridžipäeval kohalikus kultuurikeskuses terve päev seda meeldivat mõttemängu.

OSKAR PURI

* * *

Kuremaal toimus Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhatuse koosolek. Nõupidamisel räägiti Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu ja JSL Kalju kolmeaastasest koostöölepingust, noortespordi üldjuhendist, spordiprojektide eelistustest. Kinnitati Kalju delegaadid 21. novembril toimuvale EOK ja ESK ühinemiskoosolekule. Otsustati esitada omad eelistused Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupile elutöö preemia ja aastapreemia kandidaatide suhtes.

MART ERMAN

Spordiklubi Tähe alustas maailmameistrivõistlustel võidukalt

Eesti noortevõistkond, mis on moodustatud spordiklubi Tähe baasil osaleb praegu Saksamaal peetavatel noorte maailmameistrivõistlustel saalihokis.

Teisipäeval esimeses mängus kohtus Eesti võistkond Saksamaa võistkonnaga. Eestlased võitsid mängu 4:1. Kolm väravat viskas Erkko Nurmoja ja ühe värava Alari Pagi. Poisid oli osavaks ja kiireks treeninud SK Tähe juhatuse esimees Marko Saksing. Eile oli aga Eesti koondisel viletsam päev, sest Tšehhi võistkonnale kaotati 7:0. Täna kohtub Eesti noortekoondis Soome võistkonnaga.

JAAN LUKAS

Hollandi spordikultuur süstib tegutsemisindu

Ajavahemikul 19.-28. oktoobrini osales õppeseminaril Hollandis 24liikmeline spordihuviliste grupp, mis koosnes maavalitsuste sporditööd koordineerivatest ametnikest, Kultuuriministeeriumi, Eesti Spordi Keskliidu ja suuremate linnade (Tartu, Pärnu, Narva) ametnikest ning sporditöötajatest. Jõgeva Maavalitsusest osales õppereisil kultuuri- ja sporditöö nõuniku kt Arne Tegelmann.

Õppeseminari eesmärk oli tutvuda Hollandi spordisüsteemiga ning hankida uusi ideid, mida Eesti spordisüsteemis rakendada.

Kõige eredam sündmus oli tutvumine Hollandi Jalgpalliliiduga. Nagu kõigile teada, on jalgpall Hollandis spordiala number üks. Jalgpallist on Hollandis kujunenud justkui tööstusharu, kus toimivad edukalt nii professionaalsed kui ka amatöörklubid. Võistlussüsteem on aja jooksul hästi väljaarendatud ning tippklubides liiguvad suured rahad. Kohtusime ka Hollandi rahvuskoondise peatreeneri Louis von Gaaliga, kes hindas kõrgelt Arno Pijpersit ning tema tööd Eesti rahvuskoondise arendamisel.

Kui Eestis on klubide süsteem alles loomisel ja lapsekingades, siis Hollandis on taoline süsteem igati elujõuline ning edukas, mida tõestavad sealsed saavutused spordimaastikul. See annab meile põhjust loota, et meie siin Jõgeva maakonnas oleme spordi edendamisel teinud igati õigeid otsuseid ning nüüd tuleb saavutatu hoidmise ja arendamise nimel veelgi enam vaeva näha.

ARNE TEGELMANN,

Jõgeva maavalitsuse kultuuri- ja sporditöö nõuniku kt

Jüri Tamm esitas avalduse kandideerida EOK presidendiks

18 Eesti Olümpiakomitee ja Eesti Spordi Keskliidu liiget esitas 7. novembril EOK presidendikandidaadiks Jüri Tamme.

EOK liige Tamm andis eile ka kirjaliku nõusoleku kandideerida 21. novembril toimuvatel valimistel. EOKl on olnud läbi aegade neli presidenti: Karl Friedrich Akel (1924-1931), Johan Laidoner (1931-1940), Arnold Green (1989-1997) ja Tiit Nuudi (1997-2001).

SVEN SOMMER,

EOK avalike suhete juht

MITMESUGUST

Jõgevamaa kuus karu tõid naha turule

Eelmise nädala neljapäeval sai läbi augustikuu alguses alanud karujahihooaeg. Jõgeva maakonna jahimaadel lubati tänavu küttida seitse pruunkaru. Kolm kuud kestnud karujahil jäi jahimeeste püssikuuli ette kuus mesikäppa.

Tänavuse suurulukite loenduse andmetel elas Jõgevamaal 80 pruunkaru, üle Eestimaa loeti neid kokku umbes 500. Mõnede jahindusspetsialistide arvates on meil pruunkarusid siiski poole vähem. Jõgevamaa jahimeeste hinnangul on siinsetel jahimaadel karude asustatus küllaltki tihe. Rohkesti näeb karusid Alam-Pedja ja Endla looduskaitsealade vahelises ning Peipsiäärses piirkonnas.

Tunamullu lasti Jõgevamaal neli, mullu vaid üks karu, kuigi oli antud viis küttimisluba. Tänavu küttida lubatud seitsmest karust tabati kuus. Jahiseltsi Gustav jahimehed tabasid Pikknurme jahialadelt 152 kilo kaaluva emakaru ja väikese, alla saja kilo kaaluva isakaru. Põltsamaa Jahimeeste Seltsile oli eraldatud kaks laskmisluba, tabati vaid üks karu. Karu jäi kuuli ette Kullavere Jahimeeste Ühistu, Palamuse Jahiseltsi ja Jõgeva Jahimeeste Ühingu Torma jahiseltsi meestel.

"Kaalu järgi hinnates võib tänavust karujahihooaega lugeda natuke kesiseks. Lastud on põhiliselt noori, sajakilosed loomi. Palamuse meeste lastud emane karu oli siiski seitsme-kaheksa aastane ja kaalus ligemale 200 kilo. Vanu loomi on meil küll ja küll, kuid nende tabamiseks on vaja väga rahulikku ja kavalat kütti. Noored loomad toovad oma naha palju lihtsamalt turule," teadis Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsanduse ja looduskaitse peaspetsialist, jahimees Vello Einaru.

Karu läks lambaga

Karudega kohtumisi ja nende pahategusidki pole vaja kaugelt otsida. Laiuse lähedal asuva Mõraoja äärse Metsa talu peremees Sergei Alits: "Lisaks lehmadele pean 16 lammast. Hommikul olin laenanud uttede paaritamiseks oina, tegelikult ikka jäära, sest ega oinast pole järglaste saamisel enam tolku. Juba õhtuks oli jäär aga ära tõmmatud. Paar päeva hiljem tuli üks seeneline minult küsima, ega mul pole mõni loom kadunud, metsaalune olla villatuuste täis. Läksin vaatama: umbes 400 meetri kaugusel talust, metsloomade jaoks tehtud söödapõllu lähedal olid kõik kohad lambavilla täis. Okstest, mätastest ja mullast oli kokku kraabitud suur hunnik, selle

alt ma oma räsitud lamba leidsingi."

Karu käis Torma töökojas

Torma ümbrus on üsna karurikas. Mullu tabaski Gaido Padrik siit suure, üle 360 kilo kaaluva ja rekordiliste koljumõõtmetega mesikäpa. Tänavu on nähtud Lilastvere kandis õige mitmel korral karu koguni kolme pojaga. Eelmisel nädalal nägid Veia vahtkonnas põdrajahti pidanud mehed ühe pojaga karu. Mitmel aastal on saanud karupoegade vallatustest kahju ka Torma põllumehed - karu on kraapinud lõhki rullsilo kiled.

Kuu aega tagasi juhtus aga lausa kurioosne lugu: ühel hommikul oli Torma Põllumajandusosaühingu töökoja hoov karujälgi täis. Plats on piiratud võrkaiaga ja värav kinni, territooriumi valvavad kaks ketikoera. Jälgede järgi leiti, et ilmselt Tõikvere poolt tulnud päntjala otseteed segas aed. Ta oli leidnud ühe madalama koha ja pugenud aia alt läbi. Mõmmi oli teinud aiale tiiru peale ja samast mulgust välja pääsenud.

Sulev Kõre kolmas karu

Torma Jahiseltsi esimehele Sulev Kõrele oli tänavulastud karu juba kolmas. Üle veerand sajandi jahimeeste seltsi kuuluv Sulev tabas oma esimese karu 1988. aastal ja teise üksteist aastat hiljem. Kolmanda, 140 kilo kaalunud mesikäpa laskis ta kunagise Kilbavere küla lähedal metssigade tarvis külvatud kaerapõllult.

Koos poeg Veikoga, kes on samuti jahimees ja tabanud medaliväärse koljuga hundi, ronisid nad 7. augusti õhtul juba varakult jahikantslisse. Õige mitu tundi tuli umbes nelja meetri kõrgusel üsna vagusi istuda, siis kostus metsast raginat. Oligi karu, kes saabus kaera nosima.

"Tuli jupp aega oodata, enne kui karu meile lähemale jõudis. Ta paistis küllaltki kopsakas olevat ja meil tuli otsustada, kumb meist tulistab. Poeg arvas, et siiski mina. Kui mesikäpp jäi umbes 70 meetri kaugusele, vajutasin päästikule ja saatsin kuuli loomale rindu," meenutas laskja. Ilmselt on Sulev Kõre Jõgevamaal esimene mees, kes on küttinud koguni kolm karu.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Õiendus

18. oktoobri Vooremaa politseikroonikas on loos "Politseile vastuhakkajad said aresti" kirjutatud, et Laiusel kutsusid kahe joobnud noormehe sõimlemise pärast politsei välja AS Laiuse Kote töötajad. Esmaspäeval, 5. novembril helistas politsei pressiesindajale keegi daam ja soovis ajalehes selle teate täpsustamist, sest tema polevat politseid kutsunud. Õiendust vajavat fakt seepärast, et kui juttu tulevat AS Laiuse Kote töötajatest, arvatavat enamasti, et jutt on temast, tema aga seesugust järeldusetegemist ei soovivat. Helistaja sõnumi õigsuses ei tule kahelda - politsei väljakutsuja polnud AS Laiuse Kote töötaja.

Vanglas oleval noorel mehel kaks kohtuasja ees ootamas

Mees istub parajasti kinni seitsmenda kuriteo eest, uus kohtuasi on ees ootamas ja lisaks sellele saadeti Jõgeva Politseiprefektuurist prokuratuuri veel uus kriminaalasi. Lääne-Virumaalt Saksi vallast pärit Vadim (1979) tuli tänavu veebruaris isale Mustveesse külla (ka isa on nüüdseks kuriteos süüdistatuna vahi all) ja varastas 5. veebruaril baaris olles ühe oma laudkonnakaaslase mobiiltelefoni, kui see tantsimas oli. Politseil õnnestus vargus avastada alles siis, kui Vadim juba uue kuriteo eest vahi alla oli võetud.

Varastatud raha eest osteti salaviina

Möödunud reedel ja esmaspäeval ostsid kaks Jõgeva valla Kõola küla meest naaberkülast Rohest Tõniselt 2 pudelit salaviina. Müüjale koostati protokoll. Rohkem salakaupa tema juurest ei leitud. Osutus aga, et need kaks Kõola meest ostsid viina varastatud kütuse müügist saadud raha eest. Varem kohtulikult karistatud mehed käisid ööl vastu 2.novembrit ühest Pedja küla talust varastamas kütteõli Tempera. Õli käidi võtmas vähemalt kahel korral ja kokku üle 200 liitri. Lisaks ammutas üks varastest ka taluniku traktori paagist kütust välja.

Autost varastati makkraadio Pioneer

7. novembril kella 4.47 paiku murti Põltsamaal Lille tänaval sisse maja juurde ööseks pargitud sõiduautosse Opel Rekord. Kurjategija lõhkus auto parempoolse tagumise ukseklaasi ja viis minema kassettraadio Pioneer. Kannatanu hindab vargusega saadud kahju 2000 kroonile.

Üle 90 tihumeetri puitu varastatud

Ajavahemikul 26. kuni 31. oktoobrini on Põltsamaa vallas Vitsjärvel ühelt metsakinnistult varastatud langetatud metsa. Alaliselt Tallinnas elava omaniku arvates on ära varastatud 91,9 tm puitu ja vargusega tekitatud kahju on 50 500 krooni.

Ülevaade käesoleva aasta 10 kuu kuritegevusest

Kogu tänavuse aasta 9 kuu jooksul püsis maakonnas seis, kus kuritegusid oli sooritatud rohkem kui eelmisel aastal samal ajavahemikul. Suve teisel poolel kuritegude kasv pidurdus, kuid näitas siis uuesti kasvutendentsi. Oktoobris oli kuritegusid siiski mullusest selgelt vähem. Nüüdseks on maakonnas registreeritud 834 kuritegu ehk 45 kuritegu vähem kui 2000. aasta oktoobri lõpu seisuga. Praeguseks on vargusi toime pandud 17 võrra vähem kui mullu. Vähenenud on mitut liiki kuritegude arv. Tänavu on avastatud 16 kuritegu rohkem kui läinud aastal.

Avastatud on ka 176 kuritegu, mis olid sooritatud as möödunud aastal või veel varem. Kuritegude statistikast veel niipalju, et avalikke vargusi oli 18 ehk mullusest 5 vähem, röövimisi on sellel aastal praeguseni esinenud vaid ühel korral möödunud aasta 6 juhtumi vastu.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Päeval püsib pilves, selgimistega ilm, võib sadada lörtsi ja vihma, saju tõenäosus on suurem pärastlõunal. Puhub idakaartetuul 3-8 m/s. Sooja on 0-5 kraadi.

Ööl vastu reedet on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab lörtsi. Päeval on oodata vahelduva pilvisusega ilma, kohati sajab lund ja lörtsi. Öösel puhub idakaartetuul, päeval põhja- ja kirdetuul 5-10m/s. Öösel ja päeval on õhutemperatuur -2 kuni kolm kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 8. november 2001. a.

Teemeistrid on talveks alati valmis

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Tõesti, tõde selgub võrdluses

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit

Massiühiskonda ähvardab võrkühiskond

MARGUS KIIS

JUHTKIRI