Vooremaa
Laupäev, 8. detsember 2001. a.
Sisukord
Linnad ja külad jõuluehtes

Jõgevale toodi ligi 14 meetri kõrgune kuusk politseieskordi saatel eelmisel neljapäeval Laiuse metskonnast Oonurmest. Eesti Päevalehe arvates võiks Jõgeva kuusk sellel aastal kandideerida Eestimaa kaunima jõulupuu tiitlile. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Ehtes kuused, jõulutuledes ühiskondlikud hooned, äride vaateaknad ja tänavad - need on aasta viimase kuu sümbolid. Suurematesse asulatesse tuuakse jõulukuusk metsast või kaunistatakse kasvavaid kuuski. Mõned toovad kuuse juba esimeseks advendiks, mõned jõuludeks, mõne asula keskväljakule jõuab see aga alles aastavahetuseks.

Eelmisel neljapäeval toodi politseiautode saatel Jõgevale 13,9 meetri pikkune iludus Laiuse metskonnast Oonurmest.


Jõgeva jõulukuusk on üks kaunimaid Eestis

Eesti Päevalehe arvates võiksid Jõgeva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Põlva kuused konkureerida kõige kaunima jõulupuu tiitlile. "Koos Einar Ilmaga, kes on firma Kurista Mets juht, käisime jõulukuuske otsimas juba mitu nädalat tagasi. Sihvakaid ja kõrgeid kuuski jäi silma nii Kuristal, Laiusel kui kaugemalgi. Lõplik valik langes hea juurdepääsu tõttu just sellele lühikesevõitu, kuid käharale kuusele. Jõgeva tänavune jõulukuusk on linna- ja vallameeste ühisprojekt," rõhutas OÜ Kurista Saeveski juhataja Enn Kangur.

Rohkem kui tosin aastat on maakonnakeskusse jõulukuuse kohale toonud OÜ Market Transport eesotsas Maido Mägiga. "Tänavu ehivad kuuske uued valged küünlad. Vanad ei vastanud enam kehtivatele nõuetele," teatas linnaaednik Taivo Paeveer.

Põltsamaa haljastusspetsialist Inge Angerjas teatas: "Juba teist aastat järjest kasutame jõulukuusena Roosisaarel kasvavat nulgu. Jõuluküünlad süütasime puul koos linnarahvaga esimesel advendil."

Mõned toovad kuuse esimeseks advendiks, mõned jõuludeks, mõned aga alles aastavahetuseks. Kolmapäeval paigaldati Mustveesse bussijaamaesisele platsile jõulukuusk, mis neljapäeval kaunistati. Reedel külastasid kuuse ümber kogunenud esimeste klasside lapsi päkapikud. Palamusele toodi jõulukuusk ja puule paigaldati küünlad juba enne esimest adventi.

Torma ja Vaiatu asulas on värvilised elektripirnid riputatud kasvavatele kuuskedele. Neljapäeval teatati Tabivere raamatukogust Vooremaale, et sel aastal on plaanis elektrituled panna kaupluse ees kasvavale kuusele. Tabivere asulas ei taha üldiselt elektripirnid kuuse küljes püsida, vaid mõni neist "kõnnib ära" juba paari tunni pärast. Eelmisel aastal leiti jõulupuule turvaline paik asulast veidi eemal, rahvamaja juures, kuid kevadel hävis see maja tulekahjus.

Lustivere kultuurimaja ette tuuakse jõulukuusk 15. detsembril. 17. detsembril süüdatakse kuusel küünlad. Nii maja ees kui ka maja sees toimub sel puhul väike kontsert. Õhtul esitavad kohalikud noored jõuluteemalise näidendi.

Traditsiooniline jõulukuusk tuuakse ka Pajusisse. Pisisaares on väike jõulutuledes kuusk paigutatud ühe kortermaja katusele.

Osades kohtades aga kindlat jõulukuuse toojat ja paigaldajat ei olegi. Eelmisel aastal tõid näiteks kohalikud noored Adavere asulasse kuuse alles vanaaasta õhtul.


Valged ja värvilised tuled puudel

Kui asulad piirduvad põhiliselt ainult jõulukuuse ehtimisega, siis linnades kaunistatakse veel ka ühiskondlikke hooneid ja teeäärseid

puid. Põltsamaal on valgusdekoratsioonidega kaunistatud linna kultuurimaja ja linnavalitsuse hoone ning ka lipuvardad. "Jõuluvanikuid on meil kokku üle 70 meetri. Kesklinnas on valgustatud postide külge paigaldatud üle 40 lumehelbekujulise või

kuusnurkse tähe. Meil on vana ja ajalooline linn, seetõttu oleme dekoratsioonide puhul jäänud klassikaliste valgete pirnide juurde. See sümboliseerib põhjamaist külma ja jääd," rääkis Inge Angerjas.

Ta lisas: "Varasematel aastatel oleme korraldanud ka vaateakende konkursse. Igal aastal on vaateakende kujundamisel ja hoonete välisfassaadide dekoreerimisel silma paistnud Põltsamaa Majandusühistu."

"Jõgeval on igal aastal paigaldatud väikesed elektripirnid Suure ja Aia tänava puudele, nii ka tänavu. Linnavalitsuse hoonet ehib 120 meetrit valgusketti (nn tuliuss). Uue aasta esimestel minutitel korraldatakse linnas ilutulestik, see kujutab endast 5 minutit pidevat tuld," rääkis Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer.

RAIVO SIHVER


Mart Laar tunnistas vastuolusid Reformierakonnaga

Kui Edgar Savisaarest saab Tallinna linnapea, võib see viia praeguse valitsuskoalitsiooni lagunemiseni, kinnitas peaminister ja Isamaaliidu esimees Mart Laar eile Isamaaliidu Jõgevamaa piirkonna üldkogul.

"Edgar Savisaare saamine Tallinna linnapeaks pole meie arust Eesti riigile ja rahvale kasulik. Me võtame seda väga tõsiselt," teatas peaminister erakonnakaaslastele, sealjuures rõhutades, et valitsuskoalitsiooni saatus pole siiski veel lõplikult otsustatud. Mart Laar otsesõnu ei tunnistanud, et Isamaaliidu võimult tõrjumine nii Pärnus, Tartus kui Tallinnas kujutab endast konkureeriva erakonna kavakindlat poliitikat, kuid toonitas siiski, et sellises olukorras on Reformierakonnaga raske valitsusvastutust jagada.

Riigi käekäigust rääkides leidis Isamaaliidu esimees, et Eesti peaks millegi uskumatult lolliga hakkama saama, et mitte lähemal ajal NATOsse ja Euroopa Liitu pääseda. Ka riigi põllumajandus läheb peaministri andmeil tõusuteed. "See kõlab küll kummaliselt, eriti siin maakonnas, kuid põllumajandusministri käest saadud esialgsete numbrite üle on küll väga hea meel," ütles Mart Laar Jõgevamaa erakonnakaaslastele. See-eest tööpuuduse kasv on Jõgeva maakonnas kõige kiirem, millega seoses kutsus peaminister ka jõgevamaalasi üles otsima lahendusi, millele riik saaks kaasa aidata.

"NRG laenudele valitsus garantiid ei anna, vähemalt mitte niikaua, kuni mina olen peaminister," lubas Mart Laar. Ajaloolasest peaminister ei toetanud ega pidanud mõistlikuks ka ristilipu ideed: "Sinimustvalge lipp on minu arust asjalik ja kena. Maailmas on vähe selliseid lippe, mis on niimoodi rahva poolt loodud ja omaks võetud".

Mõni tund enne Jõgevale saabumist nimetas Eesti Ajalehtede Liit Mart Laari pressivaenlaseks. "Mulle meeldib omandada kõikvõimalikke tiitleid. Pressisõber ma juba olin, nüüd siis ka pressivaenlane," leidis asjaosaline ise.

Isamaaliidu Jõgevamaa piirkonna üldkogul valiti Taisto Liivandi asemele uueks piirkonna esimeheks tuntud Jõgeva ettevõtja Jaano Terras. Üldkogul viibinud Isamaaliidu peasekretär Leho Karjus lubas omalt poolt kaasa aidata erakonna kohaliku büroo loomisele.

AARE KIRNA



ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida ootate jõuluvanalt?

Eino, töötav pensionär:

"Ta võiks ivakene pensioni tõsta. Habemega Mart Laar võiks ju jõuluvana mängida, aga senini pole ta oma rolliga toime tulnud ja vist ei tulegi. Kui valitsus põllumehi ei toeta, jääb ka linnamehe jõulukott väga väikeseks. Kingikotis ongi juba rohkem importkaupa kui meie, kodumaist värki. Leib tuuakse ka mujalt - Jõgeva leivatehas pandi ju kinni. Enam ei saa head pekileiba, saia ka ei tehta. Maal käib elu tasapisi, kuid ikka mõni päkapikk sahistab."


Uno, pensionär:

"Mida siin oodata, kui jõuluvana tuleb, siis ta tuleb. Mida aasta edasi, seda vaesemaks jõululaud jääb. Jõuluõlu jääb ka võtmata, pole raha. Vana Eesti valitsuse ajal, vaat siis olid õiged jõulud. Tollal olid kaupa kõik kohad täis ja raha maksis, sendi eest sai osta

300 grammi jõulukompvekke. Nüüd ei saa saja krooni eest perele suurt midagi söögilauale osta, pead viiesajalise mängu panema. Vanasti olid jõulud suur püha, kukk ka ei laulnud."


Eha, koolitädi:

"Erilisi soove ei ole, sest päkapikkudesse ma ei usu ja tean, et jõuluvana meie perre enam ei tule. Elu on läinud, ma mõtlen maal, halvemuse poole ja ka närvilisemaks, kuigi püütakse head nägu teha. Jõulude ajal on ka üks rõõmsam päev, siis on mu emal ja vennal sünnipäev ja pere saab jälle kokku. Loodan, et see lumi jääb ka jõuludeks maha, sellest tunneb ema rõõmu. Vanemad inimesed tunnevadki jõuludest suuremat rõõmu, eriti siis, kui lapsed jõuavad koju."


Oliveri ema:

"Tervist, seda võiks tuua nii meile kui ka teistele. Kingikotis peaks olema väiksematele magusat ja suurematele midagi vajalikku. Jõuluvana tuleb küll Põhjamaalt, kuid ega tema kingikott saa iseenesest täis, peab ka ise vaeva nägema ning mõned soojad sokid ja kindad kuduma. Maainimesel tulebki rohkem ise teha, temal pole võimalik jääda üksnes poe peale lootma. Perenaise hool on seegi, et jõululaual oleksid piparkoogid, verivorstid, praad."


Vello, metsamees:

"Ei oska midagi loota - endal kõik juba olemas. Poistele toob ehk mõne tööriista, maameestele sobivad rohkem praktilised asjad. Olen kindel, et jõuluvana ei jää ka seekord tulemata. Olen olnud ju hea poiss ja terve aasta pingutanud, nagu lapsepõlveski. Jõuluvana on ikka oodatud, tulgu rikas või vaene. Heale külalisele on ikka midagi pakkuda. Kui vaja, saab ka suu seks. Jõuluvana on meil nõnda kaua käinud, et on saanud juba päris peretuttavaks."


Indrek, metsnik:

"Soovin vaikust, rahu ja perekeskset olemist. Paar villaseid sokke võiks ka olla. Päkapikud juba käivad ja tassivad sussi sisse midagi. Jõuluvana tuleb ka - üks koju, teine metskonda. Varasematel aastatel tuli ta meie ilusa kuuse juurde, see sai nüüd Jõgeva linna jõulupuuks. Mets on praegu kitse- ja põdrajälgi täis, päkapiku omi pole veel näha. Enne jõule näeb ka nende jälgi, kes tahavad endale jõulukuuske viia, meilt luba küsimata."


Airika, õpilane:

"Arvan küll, et jõuluvana tuleb. Tahan suurt nukku, mõnda riiet, kas ilusate piltidega särki või midagi. Hästi palju piparkooke ja kommi ja pikka koolivaheaega ja tunnistusele hästi palju viisi ja neljasid ka. Päkapikud juba käivadki, toovad kommi. Mul on endal ka mõned kingitused valmis tehtud: õleringis tegin asju, mida saan vanaemale ja koolis ja muusikakoolis kinkida. Laulud ja palad on mul selged, koolis tuleb ka pidu, seal mängin viiulit."


Jaan, loomaarst:

"Usun, et jõuluvana tuleb. Mul on kodus teisigi ootajaid - lapselapsed. Soovin tervist, ilusat jõuluilma, mõnusat äraolemist ja et kellelgi poleks millestki puudus ning sedagi, et vähemalt jõuluajal ei oleks tööalaseid ja muid pingeid. Meie peres on kombeks, et enne jõuluvana tulekut läheme kalmistule ja süütame vanemate kalmul küünlad."

Laiusel küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVIT©


KIRJAD

Pole sooja!

Meie, Aia tn 52 korterite 32, 34 ja 36 elanikud, elame talviti pidevalt külmas. Radiaatorid on juba aastaid ainult leiged olnud. Meie nõudmiste peale küttesüsteem korda teha pole KÜ Aia 52 juhatus midagi ette võtnud, kuigi komisjon küttesüsteemi korrastamiseks on

valitud üldkoosolekul. Alates 26. novembrist sellel aastal on meie korterid päris külmad, temperatuur on 7-9 kraadi.

Laupäeval, 1. detsembril rääkisin küttesüsteemi kordategemisest KÜ Aia 52 juhatuse esimehega, kes ütles mulle ülbelt, et kui teie radiaatorid on külmad, siis kütke elektriga, ise muidugi maksate. Jõgeva Soojus aga esitab meile küttearveid täie rauaga. Vabariigi valitsuse poolt 26. jaanuari 1999 välja antud määruse 7. punkti kohaselt ei tohi eluruumide temperatuur olla alla 18 kraadi. Selle peab kindlustama hoone valdaja, seega meil KÜ Aia 52.

Sellise ükskõikse ja ülbe suhtumisega ei ole meie korteriühistu esimees küll oma palka välja teeninud.

Korterite 32, 34 ja 36 elanikud


Mart Laar tuleb peatada

Mart Laari valitsuse esimeseks suuremaks mureks võimule saades oli 1941. aasta Vene-Saksa lepingute alusel Saksamaale lahkunutele vara tagastamine. Riigikogus õnnestus see põhimõttelage ja eestlastele eriti kahjulik eelnõu Rahvaliidu eestvõtmisel blokeerida. Tänaseni ei ole keegi põhjalikult uurinud, kes olid selle eelnõu tellijad ja finantseerijad. Vääriks tähelepanu.

Samal ajal valmistas tandem Laar-Pärnoja ette aga juba uut ja veelgi kahjulikumat lepingut. Nimelt Narva Elektrijaamade müüki NRG Energy Hollandis registreeritud tütarfirmale nr 14. Kuigi Riigikogu otsus 16. detsembrist 1998.a ütleb sõnaselgelt, et Narva Elektrijaamu saab müüa vaid Riigikogu loal, vältis Laar pidevalt Riigikogu ette astumist. Salastamine ja valetamine on Laaril alati kõrgel tasemel olnud.

Kuigi teadlased, keskkonnakaitsjad, ettevõtjad, kodutarbijad, ühiskonnateadlased - ca 70% Eesti elanikest - olid ja on elektrijaamade erastamise vastu ning pooldajaid on vaid alla 10%, on Mart Laari valitsus ignoreerinud rahva tahet ja omatahtsi edasi toimetanud. Talle on kogu aja sekundeerinud ja teeb seda ka praegu mõõdukas Mihkel Pärnoja. Eestimaa Rahvaliit käivitas 2000. aasta juunis üleriigilise allkirjade kogumise kampaania. 163 000 eestimaalast andsid allkirja, nõudes Narva elektrijaamade ja Eesti raudtee jätmist riigi omandisse. Sellega andis rahvas Mart Laarile selge mandaadi distantseeruda riigile ja rahvale kahjulikust tehingust.

Erinevalt eelkäijast Mart Siimannist ei jätkunud Mart Laaril riigimehelikkust seista rahva huvide eest ning tehing katkestada. Tänaseks on aga kujunenud juba täiesti uus olukord. Loomulikult ei aktsepteeri rahvusvahelised suurpangad riiulifirmat suurlaenu garandina. Sisuliselt peab riik andma lisatagatisi. Nüüd on Laar-Pärnoja-Hololei asunud survestama AS Eesti Põlevkivi juhtkonda, et AS Eesti Põlevkivi võtaks osa suurlaenust Narva Elektrijaamade renoveerimiseks.

NRG Energy aga nõuab kontrolli Eesti rahvusliku rikkuse - põlevkivi - üle. Asja teostamiseks on valitsus juba vahetanud kolm

AS Eesti Energia nõukogu liiget, et oleksid käetõstjad olemas. Kindlasti ilmub Mart Laar varsti Riigikogu ette nutulaulu ja valega, et kui me kohe ja kõike ära ei anna, meid NATOsse ei võeta.

Laaride-Pärnojade näol on tegemist põhimõttelagedate valelike poliitikutega. Nad tuleb peatada. Kui me seda ei suuda, sünnib ülisuur kahju, mis meil kõigil tuleb kinni maksta.

VILLU REILJAN,

Eestimaa Rahvaliidu esimees


Tallinna linnavõim töötas vastu Toompea püüdlustele

Reformierakonna fraktsiooni esimees Riigikogus Jürgen Ligi kommenteerib Tallinna võimukoalitsiooni lagunemist. Jürgen Ligi: "Tallinna koalitsiooni lahkhelide ülekandmine Toompeale oleks meelevaldne. Alllinna tüli põhjuseks on just Tallinna linnavalitsuse vastutöötamine riigivalitsemises ühiselt heaks kiidetud põhimõtetele. Kui Toompeal nähakse vaeva riigieelarve tasakaalus hoidmise ning muu Eesti järeleaitamisega pealinnale, siis Tallinna võimud tahavad kõik need pingutused aastaga olematuks muuta.

Toompeal on kogenud poliitikud, siin ei algata keegi õhulosside ehitamist. Probleemide üle vaieldakse sisuliselt ning partneritel pole tulnud ajakirjandusest lugeda iseenda poolt ametisse valitud pea poolt süüdistusi rumaluses."

PEEP LILLEMÄGI


JUHTKIRI

Mina kivikuningas, sina...

Jõulukuu on külvanud pealinna võimuladvikusse tõelist segadust. Oht, et kemplemised alllinnas avaldavad mõju ka Toompeale, on täiesti olemas. Viimane asjaolu aga puudutab teatavasti mingil määral kogu ülejäänud Eestit. Varasemad Tallinna võimumängud on igatahes peaaegu alati üle-eestilistele tõuke andnud. Selge on üks - erilist jõulurahu pole ei pealinna ega ka ülejäänud Eestimaa valitsejatel tänavu küll loota. Kuigi enne jõule on viimastel aastatel Tallinna linnapea ametlikult jõulurahu välja kuulutanud, siis tänavu sisuliselt jõulurahu vaevalt tuleb. Iseasi, kas jõulurahu kuulutaja on praegune või tulevane linnapea. Viimane asjaolu peakski hakkama kogu edaspidist poliitikat määrama.

Eile sõlmisid Tallinnas võimuletulekuks koalitsioonileppe keskerakond ja Reformierakond. Selle tulemusena muutub eeldatavasti pealinna valitsemisel paljugi. Üleeilsel linnavolikogu erakorralisel istungil algatasid Keskerakond ja Reformierakond isamaaliitlasest linnapea Tõnis Paltsi umbusaldamise. Isamaaliit, Mõõdukad ja vene saadikud, kes kuuluvad praegusesse valitsuskoalitsiooni, algatasid aga omakorda umbusaldamise kahe reformierakondlasest abilinnapea suhtes. Koalitsioon tegi üleeile ettepaneku Keskerakonnale moodustada uus võimuliit. Tuleval neljapäeval on volikogus ees seismas umbusaldushääletused.

Kui tõepoolest Reformierakond ja Keskerakond suudavad Tallinna juhtima asuda, võib pealinna uueks meeriks saada Edgar Savisaar, kellel taasiseseisvunud Eestis veel see amet ära proovimata. Linnavolikogu esimehe kohale peetakse kõige tõenäolisemaks kandidaadiks noort ema Maret Maripuud. Lisaks poliitika pinnalt sündinud lapsele saaks Maripuu sel juhul ka esimese naisena Tallinna volikogu etteotsa ning feministidel oleks ka põhjust rõõmustada.

Kui aga Savisaarest peaks Reformierakonna abiga Tallinna linnapea saama, on Isamaaliidu ja Mõõdukate juhtkond lubanud kaaluda Reformierakonnaga riigi tasandil koostöö lõpetamist. Et Tallinna võimutüli võib lõpuks kaasa tuua Riigikogu erakorralised valimised, pole igatahes välistatud, kuigi seda pakutakse välja musta stsenaariumina.

Riigieelarve vastuvõtmine ja muud tähtsad küsimused näivad olevat praegu üpris tagaplaanil, sest võimuritel näib olevat tegemist pigem üksteisega, mis kangesti meenutab üht ammust karjapoisimängu kivikuningast ja ….labidast.

8. detsember 2001. a



ELU JA INIMENE

Tõsine kloun Urmas Kollom

Urmas Kollom, kes praegu moodustab Eestimaal ülimalt tuntud ühemehetsirkuse Ummi Tsirkus, on eraelus ääretult tagasihoidlik ja tõsine inimene. Varsti 35-aastaseks saav Urmas on oma elus 32 aastat olnud tsirkusega seotud.

Kümme aastat on Urmas Kollom teinud ka sportakrobaatikat ning tulnud sellel alal viiel korral Eesti meistriks. Lisaks sellele on tal omaaegse Pärnu rajooni meistritiitel maadluses. On veel tegelnud tõstmise, karate, pisut idamaiste kunstidega jne. Kõige selle tõttu on Ummi Tsirkuse esinemiskava õige mitmekesine, sisaldades numbreid ¾onglöörimisest, rulliku- ja üherattatrikkidest mustkunstini välja.

Kuigi Urmas on teinud tsirkust Prantsusmaal ning andnud etendusi Pariisi tänavatel, naerutanud rahvast ka Portugalis ja Hispaanias ning töötanud peretsirkusega Rootsis, leiab ta siiski, et kõige mõnusam publik on Eestis. Tänavu juulikuust saati sõidab Urmas esinemistele Jõgevamaalt Kudinalt, kus ta tsirkusetegemisest vabal ajal tegeleb ehitustööga, arvutigraafikaga ning vahel ka õmblemisega ja kui aega jätkub, siis ka maalimisega.


Tsirkus nagu krooniline ja ravimatu haigus

"Eraelus ma eriti nalja teha ei viitsi," tunnistab Urmas ja lisab siis: "Ega ma peale tsirkuse muud tööd ju ei oska ka". Ometi on ta lõpetanud ehitustehnikumi. Eriti sellel alal küll töötada pole saanud, aga oskused kuluvad ära nii igapäevaelus kui ka tsirkuses.

Nii on ka olude sunnil omandatud õmblemistöö ja grimmitegemise nippidega.

"Tsirkus on ju mul nagu esivanematelt päritud krooniline haigus ja seda on päris raske välja ravida," leiab Urmas, kes on saanud sellel alal põhja alla eelkõige isalt Kaljo Kollomilt, kes treenis omal ajal Vändras Eesti parimat tsirkust Varia. "Ema ja õed tegid ka kaasa, mina hakkasin peale kolmeaastasena," ütleb ta. Aga tsirkusepisik olevat küljes olnud juba Urmase vanaemal.

"Ma saan aru küll, et tsirkust teed, aga mis tööd sa ikka tegelikult teed?" on Urmaselt aegajalt jälle keegi küsinud. Tegelikult on see alatine vormisolek ääretult väsitav.

"No kui ikka kümme aastat jutti peaaegu ilma puhkuseta üks esinemine teise otsa on, siis tunned, et lava ei taha enam nähagi. Huvitav, et tahtmine lavale minna tekib uuesti siis, kui näed teiste esinemist. Mitte sellepärast, et kadedust tunneks, vaid tahaks lihtsalt nende kõrval olla," räägib Urmas.


Orumetsaga oli mõnus esineda

Juba mõnda aega on Urmas esinenud üksi. "Mulle üksi meeldib. Ei pea teistest sõltuma ja kui midagi kehvasti läheb, oled ainult ise süüdi," tunnistab ta. Tal on piisavalt kogemusi ka kollektiivsete esinemistega, milles olevat jälle omamoodi võlu. Ka varieteedes ja restoranides töötamine on ära proovitud. Aasta möödus Viru varietees.

"Liiga raamides. Roboti tööks läks minu jaoks," leiab ta. Võsu varietees töötades õppis Urmas ära ka breiktantsu. Varieteedes, eriti Võsul, sai töötatud koos päris paljude kuulsate lauljatega.

"Üldiselt olid nad kõik eraelus lihtsad inimesed ja mis kõige meeldivam - oskasid naljast lugu pidada. Niisuguse närvesööva töö juures on see väga tähtis. Eriti tore oli koos töötada Vello Orumetsaga. Hästi mõnus mees," kiidab Urmas. Mõnda aega oli võimalus töötada ka restoranides Valgevenes ja Ukrainas.

Hoopis teistsuguseid kogemusi andsid aga Pariisi tänavaesinemised. "Sealt sain tegelikult suure kooli. Eestis pole tänavaesinemised kombeks. Tuleb mõnes mõttes kerjuse tunne. Eesti inimene on ju selline uhke ja omaette. Pariisis aga on tänaval esinemised üpris loomulikud. Peab lihtsalt oskama ennast välja pakkuda. Seal olles tundsin, et isegi pea töötas teistmoodi," arvab Urmas ning leiab, et nii sealt kui ka igalt poolt mujalt on midagi kasulikku edaspidiseks juurde saadud.


Kuidas ilma sõnadeta öelda kõik

Ummi Tsirkuse 40-minutilises kavas pole rohkem sõnu, kui vahest kõige lõpus 20 sekundit. Kloun Ummi moto ongi niisugune: "Kloun peaks ütlema kõik mitte ühtegi sõna ütlemata." Kogu oma kava esitabki Urmas kloun Ummina, kes teeb kõiki trikke, seljas punavalge klounikostüüm ja näol punavalge mustakirju maaling. Mitmesse numbrisse haarab ta kaasa ka publikut.

"Mulle meeldib just enda kulul nalja teha. Naljameestest meeldivad mulle ka rohkem need, kes enda kulul nalja teha oskavad. Nagu näiteks mister Bean. Niiöelda jalagatagumikku ja mõnitavad naljad, nagu Benny Hillil, mulle eriti ei istu, kuigi Benny Hill on ju ka hea," leiab Urmas.

Kui kloun Ummi kutsub oma etteaste ajal inimesi lavale, siis võib kindel olla, et lolliks ta neid tegema ei hakka. Aga iseendaga pole Urmas veel rahu saavutanud. "Tahan veel ise juurde õppida. Sellepärast ei ole mul niisugust kannatust, et oleksin valmis juba õpilasi võtma. Üldiselt olen ma enda suhtes väga kriitiline," tunnistab ta ning lisab samas kahetsusega: "Eestis hakkab klouni mõiste ära kaduma. Püüan seda tagasi tuua. Meil on levinud arvamine, et kloun on see, kes lolli juttu ajab, aga nii see ometi ei ole. Professionaalne kloun saab läbi sõnadeta. Eesti tsirkus on ju tegelikult noor, vaid veidi üle saja aasta. Eeskuju tasub meil võtta Hiinast, sealsel tsirkusel on ikkagi 2000-aastane ajalugu. Kahjuks pole Eestis praegu tsirkuse eestvedajaid. Tegijaid on aga küll".


Elu ratastel

"Vahel on tunne, et oleks vaja helikopterit. Eriti siis, kui ühe päeva jooksul ühest Eesti otsast teise peab jõudma. Kukkumise olen selgeks saanud, aga lendamist paraku mitte," naerab Urmas.

Ummi Tsirkust ei kutsuta esinema kaugeltki mitte ainult laste pidudel. "Lapsed vaatavad esinemist lihtsalt teise pilguga. Aga eks igas täiskasvanus ole ju ka tegelikult laps, iseasi, kui palju ja kuidas ta seda tunnistab," teab Urmas. Oma kogemustest teab ta, et lihtsad naljad pakuvad igas eas publikule lõbu kõige enam: "Vahel võib naljakal kukerpallil olla suurem väärtus kui näiteks kahekordsel saltol, mida ehk ainult asjatundja rohkem hinnata oskab. Tähtis on ikka väljamängimine ja publikuga kontakti saamine".

Urmas valib enamasti publiku hulgast välja need, kellega sümboolselt suhtleb. Nad ei pruugigi lausa millegagi silma paista, aga see lihtsalt kujuneb nii ja nende inimeste naeratuste järgi kujundab Urmas harilikult oma kava.

Üks number kavas on ka monorattaga sõitmine. Urmast on nimetatud Eestis koguni üheratta kuningaks. Seesuguseid rattaid toodetakse maailmas vähe ja nad on väga kallid. "Minu oma on saksa päritolu. Aeg hakkab tal läbi saama. Mis liigub, see kulub ja ega ma siis korralikult ei sõida, võtan temast ikka maksimaalse välja," selgitab Urmas. Rattale enda kukile kutsub ta esinemise ajal ka sõitma. See paneb enamasti sõitjad kiljuma. "Igasuguseid asju on juhtunud. Mõni paneb mulle käed silmade peale, nii et sõida või pimesi. Pariisis esinemise ajal sain ise tunda, kuidas on kukil istuda. Inimene, keda sõitma kutsusin, juhtus olema selline, kes oli võimeline osad ära vahetama. No seal kõrgel istumine oli ikka päris jube," mäletab Urmas.

Naljakaid ja kurbnaljakaid juhtumisi on olnud teisigi. Saaremaal vajus kloun Ummi kord saltot tehes põlvist saati lavast läbi - välilava oli lihtsalt nii mäda. Ühel esinemisel väänas Urmas näpu välja. Kiirabihaiglasse viidi ta kostüümis ja grimmiga. Et kohe oli tulemas uus esinemine, siis palus ta teha võimalikult väikese lahase. Edaspidistel esinemistel kaunistas ta kipsi ilusasti ära. Kokkulepitud asju ei saanud ju ometi ära öelda.

Monorattaga on ta sillal trikke tehes kord jõkke kukkunud. Rootsis esinedes rullikutelt kukkumine oli siiski tõsisem, annab seljas vahel praegugi tunda.


Elu on tsirkus, tsirkus on elu

Ilmselt kuidas kunagi, vahel on ühest üht, siis jälle teises teist rohkem. Kui raske amet tegelikult tsirkusetegemine on, teavad asjaosalised ise. Urmas võib kinnitada, et tsirkus, eriti klouni osa, nõuab nii füüsiliselt kui ka vaimselt väga palju, eriti siis, kui tahad seda hästi teha, ja et see on pidev loominguline protsess. Detsembrikuus on kloun Ummi jälle eriti palju ratastel. Päriselus unistab ta siis kõige enam sellest, et kui rohkem aega jääks, oleks lihtsalt kodus ja loeks raamatut.

VAIKE KÄOSAAR



KULTUUR

Mustvee õpilased energiakeskuses

Hiljuti toimus Euroopa Tehnoloogia- ja Tehnikanädal, mida esmakordselt tähistati ka Eestis.

Eelnevalt oli juba kevadel välja kuulutatud uurimistööde konkurss, mille teemad olid nii või teisiti energiaga seotud. Tööd tuli koostada grupitööna. Lõppvooru Tallinna kutsuti 3 gruppi Soomest ja 3 Lätist, Eesti kui korraldaja võis kutsuda kohale nelja töö autorid. Kohapeal tuli töid ka suuliselt esitleda, selleks oli aega 20 minutit. Kõik olid palju vaeva näinud, näitlikke materjale esitati küll arvuti, küll grafoprojektori abil ja isegi näideldi. 12-aastaste Lätist pärit õpilaste grupp, kelle töö teema oli päikeseenergia kasutamine, esitas omaloodud laulu. Võitjaks osutusidki nemad.

Autasud olid hinnalised, kuid kõigile oli autasuks kõrgel tasemel olme, sest elati Olümpia hotellis. Eesti töödest pakkusid huvi Elva Gümnaasiumi omad, sest sealt oli neid koguni kaks, mõlema juhendajaks gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Helle Pintson. Üks töödest jutustas sauna ajaloost, kusjuures kilesaunast, mille omanik õpetaja ise on, oli tehtud makett. Teise töö põhimõtteks oli, et õpilased esialgu suuri probleeme ei lahenda, seega on hea, kui nad viljelevad korduvkasutust. Töö pealkiri oligi Plastpudeli teine iga. Olid hiirelõksud, mutihirmutajad ja kümneid muid plastpudeleist tehtud põnevaid tarbe ja dekoratiivesemeid, mis nüüd ainult patenteerimist ootavad! Korraldati võistlus, kes kui põnevaid asju plastpudelite baasil oskab leiutada. Peale kaunistatud küünlajalgade, vaaside ja taimepottide oli hästi põnevaid ja isegi humoorikaid lahendusi.

Mustveest käisid kohal VIII klassi õpilased Kerli Urbas, Marge Pärn ja Kaspar Kasepõld. Töö teemaks oli "Energia, jäätmed ja energiamajandus". Jäätmete teema oli ka kolmanda Eesti grupi teema. Grupp nimetas endid elektrijänesteks ja oli kokku pandud erinevate Tartu koolide õpilastest. Edaspidi võib kõigi esinemist näha internetis energiakeskuse kodulehekülgedel. Ürituse organiseerijaks ja projekti kirjutajaks oli energiakeskuse juhataja Kertu Saks.

Üks päev veedeti täielikult energiakeskuses. Tutvuti põnevate aparaatide ja seadeldistega, teadlased demonstreerisid loodusseadustel põhinevaid katseid ja korraldasid ka viktoriini. Kutsutud jäid üritusega rahule.

EHA NÕMM


Võtikvere rahvakooli tegemistest

Kadripäeval, 25. novembril pidas Võtikvere rahvakoolis loengu Eesti Metsaseltsi president ja Jõgevamaa Metsaseltsi juhataja Kaupo Ilmet teemal Mets minevikus ja tänapäeval.

Mets ja kõik sellega seonduv on kõigile võtikverelastele hingelähedane teema - asus ju Võtikveres veel mõned aastad tagasi üks vanimaid Eesti metskondi - Torma metskond. Kahjuks maksid traditsioonid lõivu tänapäeva karmile ärimaailmale - metskond kaotati. Nii jäi ka metskonnamaja tühjaks ja oleks tõenäoliselt lõhutud ja lagunenud. Õnneks valutas maja saatuse pärast südant endise metsaülema Heino Paju tütar, ajakirjanik Imbi Paju. Ta algatas külaseltsi loomise, ergutas inimesi koos käima ja päästis metskonnamaja, muutes selle külamajaks.

Hetkel oleme jõudnud rahvakoolini, mis edukalt tegutseb. Käib koos väga erinevas vanuses inimesi, kelle motiivid rahvakoolis käimiseks on samuti erinevad. Ometi ühendab kõiki usk tulevikumuutustesse; et väärtustataks jälle inimese tööd ja tema elukeskkonda ka siis, kui see ei asu mõnes suurlinnas.

Niisiis rääkis härra Ilmet kokkutulnuile metsaseltsidest tänapäeval, nende ülesannetest ja tegemistest. Kaupo Ilmeti seisukoht on, et igasugused vabatahtlikud seltsid ja ühendused on tegelikult suur jõud. Sellised seltsid aitasid kunagi kaasa ka esimese Eesti Vabariigi tekkele ja pole oma väärtust minetanud ka tänapäeval. Põline metsamees vastas ka inimeste küsimustele Elistvere Loomapargi saamisloost ja arengust ning meenutas oma tööaastaid.

Kasutan siinkohal juhust ja tänan Võtikvere rahvakooli ja külaseltsi nimel veelkord härra ja proua Ilmetit meeldiva ja huvitava loengu eest, eriti aga väga väärtusliku kingituse - paljude metsateemaliste raamatute eest. Need raamatud on suurepäraseks täienduseks meie külaraamatukogu varale. Järgmine loeng Võtikvere rahvakoolis on jõuluteemaline.

EHA VESIKO,

Võtikvere rahvakooli töö korraldaja


Kust saadakse eestlasi?

(Algus 24. novembri Vooremaas)

Mõned näited demograafide "konstruktiivsetest" suunistest: riigi asi pole sekkuda perekondade ellu ja rahvastikuloomesse, poliitika ja majandus seda ei mõjutagi, eestlasi on palju, võiks alustada isegi väljarännet, kui oleks, kuhu (L. Sakkeus), rahaga ei saa mõjutada perekonna juurdekasvu (K. Katus), üksnes saajamentaliteet võib sünnitada arvamuse, nagu oleks laps või lapsed mingi oluline teene riigile ja rahvale (T. Mängel), paljulapselistele ei maksa tähelepanu keskendada, sest nad ei mõjuta rahvastikutaastet terviktasandil (A. Põldma), tuleb loobuda nõukogudeaegsest poliitikast - "riik annab perekonnale" - ning prioriteediks seada toimetuleku stimuleerimine (E.Tiit). Kui 1992.a Põhiseaduses on näiteks sätestatud, et perekond on rahva püsimise ja kasvamise alusena riigi kaitse all, ent lasterikkusesse suhtumine eri neb oluliselt Eesti 1938.a Põhiseadusega võrreldes (p 21). Nüüd on nad riigi "erilist hoolitsust" pandud ootama puuetega inimeste seltsis (p 28).

Lasterikkad (valdavalt eesti) perekonnad jäeti ¹okiteraapia meelevalda, neid represseeris isegi riik toetustest ilma jättes ja üürivõlgade ettekäändel oma kodudest massiliselt välja tõstes. Omade valitsejate kahjuks peab tunnistama, et lasterikaste kohtlemine Eesti Vabariigi ametkondades oli räigemgi kui "paljulapseliste" saatus ENSVs genotsiidiajal, mistõttu ka sotsiaalminister Lauristin pidi tunnistama 1993. a, et nende elu Eestis on "traagiline" (EE 10.09.93).

Ka lastetoetuste osas veetakse põhimõttelagedalt(?) vägikaigast (kommunistlike) "võrdsustajate" ja astendatud toetuste pooldajate vahel. Taasiseseisvumise järel kehtestati S. Oviir ja L. Hainsalu survel Eestis varemtundmatu laste "võrdsus" ja määrati 90-kroonine toetus kõigile. Hiljem taastus eestiaegne põhimõte (siis oli tõus küll viienda lapseni!) mis oli kehtinud ka kommunistlikus ENSVs (tõus kuni kümnenda lapseni).

Astendatud süsteem kehtib ka Põhja-Euroopa riikides, ent 2001.a on sotsid L. Klaar, Pikhof jt taas lipukirjaks võtnud "võrdsustamise",

ehkki see teadvalt alaväärtustab perekondade suurema viljakusevaliku ning pärsib eestlaskonna kasvu.

Sotsist rahvastikuministri Saksa nõunik M. Ainsaar ongi välja öelnud, et Eesti riigi perepoliitikas liigutakse sellise mudeli suunas, mille eesmärgiks ei ole (eest)laste arvu suurendamine. Kui praegu katavad eesti vastsündinud ainult 60% eestlaste suremusest, siis vastamata jääb küsimus - kuidas saab sündimuse kasvu taotlemata tagada Eesti Põhiseaduse imperatiivi - eestlaste püsimist läbi aegade? Meenutagem siinkohal, et kasvavate perekondade toetamist (neljandast lapsest alates) soovitas vähendada 1996. a ka S. Oviir Keskerakonnast.

AGO TEDER

(Järgneb)


Putukate jõulumängud

Kui mõned Eestimaa inimesed tegelevad aktiivselt Eesti brändi väljatöötamise ja Eesti Nokia otsimisega, siis mõned teised jälle väidavad, et nii üks kui teine on meil Eesti kõrgetasemelise animafilmitoodangu näol juba olemas. Heiki Ernitsa ja Janno Põldma vastvalminud täispikk joonisfilm "Lepatriinude jõulud" tõotab kujuneda taas heaks ekspordiartikliks.

Ernitsat ja Põldmad võib varsti vaat et Eestimaa vingeimateks jõuluvanadeks pidada: teist aastat järjest õnnestub neil värske filmiga jõulurõõmu pakkuda tunduvalt suuremale hulgale lastele, kui üks taditsiooniline kingikotiga punakuuemees teenindada suudab. Möödunud aasta lõpus said samad autorid ju valmis filmiloo Lottenimelisest koerapiigast, mis on nüüdseks juba jõudnud või jõudmas 21 riigi vaatajateni.

"Leptariinude jõulude" kinolinale jõudmise puhul Postimehele antud intervjuus väidavad Ernits ja Põldma, et nende viimaste filmide kontseptsiooni nurgakivi - vägivallatus - sai nii kindlalt paika just seetõttu, et Eesti telekanalid on löömamultikatest üle ujutatud. Vägivallatus ei tähenda aga vähemasti "Leptariinude" puhul konfliktitust. Selle filmi sü¾ee rajaneb, võiks öelda, kultuurikonfliktil.

Erilisse lumelepatriinude "suguharusse" kuuluvad lepatriinud Mia ja Tim satuvad nimelt metsast, kus nad kogu elu on elanud, inimeste korterisse. Kuusk, mille okste vahel asus Mia majake (Tim aga oli parasjagu Mial külas), raiutakse nimelt maha ja viiakse linna jõulupuuks. Lootus, et nad näevad und ja ärgates on taas koduses metsas, hajub peatselt ning lepatriinud peavad nende jaoks täiesti uudses situatsioonis hakkama saama ning lisaks sellele leidma ka kodutee.


Värvikas galerii

Õnnetuseks või õnneks selgub, et ka linnakorter pole putukavaba. Õnnetuseks selles mõttes, et kõik toaputukad ei suhtu võõrastesse kohe sõbralikult, õnneks sellepärast, et muidu tunneksid Tim ja Mia end päris üksi ja nõututena.

Ning loomulikult on toaputukate värvikat galeriid vaja selleks, et vaeste äraeksinutega üldse midagi huvitavat juhtuks.

Korteris kohtavad Tim ja Mia fanaatikputukaga (mis liiki see ja mõned teisedki tegelased kuulusid, jäi entomoloogiavõhikust allakirjutanule selgusetuks), kes kusagil vaibakarvade sees Jaan Tatika kombel raketti ehitas, sombreero, kitarri ja elumees Pedroga, kelle naist Juliat hullumeelse tervisesportimise tõttu varem või hiljem tõenäoliselt Sharon Stone’i sündroom tabab, Diogenese moodi mõttetarga ämblikuga, kes nelja jäsemega korraga teed juhatab (igaühega loomulikult ise suunas!), kunstifriigist kärbes Salvadore ja paljude teistega.

Võib arvata, et eriti Salvadore suust korjatakse nii mõnigi repliik ("Lõpetage juba ükskord see ekspressionism!", "Teeme ühe renessansliku kõrvalepõike!", "Piknik ilma koogita on nagu Picasso ilma kubismita!", "Primitiivsed viimase rea sitikad!") kähku üles ning need saavad teatud seltskondade argoo lahutamatuks koostisosaks. Allakirjutanu kahtlustab nende autorluses Andrus Kivirähka: seekord kuulus filmi loomingulisse toimkonda ka tema.


"Agad"

Siitsamast kerkib üles üks "aga": vaevalt et sedasorti vaimukad repliigid lastele - filmi eeldatavale põhipublikule - midagi ütlevad. Kui aga arvestada sellega, et "Lepatriinusid" näevad üsna pea ka selliste kaugete maade nagu Indoneesia, Malaisia ja Filipiinide vaatajad, siis tuleb "agasid" juurdegi. Sest vaevalt ütleb neile midagi kunagise Nõukogude Liidu ja nüüdse Venemaa hümni viisi jälendav helitaust stseenis, kus nahaalsed kotipoissputukad külmkapis rüüsteretkel käivad või putukate jõuluvana soomesegune keel (viimane läheb tõlkides ilmselt suisa kaotsi). Nojah, küllap on filmis siiski piisavalt seda, mis noort ja võõrastki vaatajat lõbustab, ent allakirjutanul oli filmi vaadates küll hea meel oma keskealisuse ja eesti rahvuse üle. Iseasi, et need tegurid võivad suunata mõtte liigagi filosoofilisele rajale: vägisi hakkad eelpool nimetatud kultuurikonfliktis nägema matsi ja vurlementaliteedi või väikese hoolsa rahvusriigi ja pohhuistliku impeeriumi vastandamist. Kel aga nüüd süda lepatriinude pärast muretsema jäi: nemad saavad tänu jõuluvana abile lõpuks ikka koju tagasi.

Kui muidu on Eesti värsket animatoodangut keeruline näha saada, siis "Lepatriinusid" on lubatud Tallinna Coca-Cola Plazas ja Tartu Ekraanis tervelt kaks kuud jutti näidata. Tuleva aasta alguses pidi müügile tulema ka videokassett, mis koduse teleri ees 50 minutit lustida lubab.

RIINA MÄGI


Ilmateade

Laupäeval on vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhuvad kagu- ja lõunatuul 1-6 m/s. Külma on 9-15 kraadi.

Pühapäeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab lund, kohati tuiskab. Öösel puhuvad lõuna- ja edelatuul 3-10 m/s, päeval lääne- ja loodetuul 3-10 m/s. Öösel on külma 10-16 kraadi, kohati 17-21 kraadi. Päeval tuleb külma 5-10 kraadi.



Vooremaa

Laupäev, 8. detsember 2001. a.

Linnad ja külad jõuluehtes

RAIVO SIHVER


Mart Laar tunnistas vastuolusid Reformierakonnaga

AARE KIRNA



ARVAMUS

KÜSITLUS

Mida ootate jõuluvanalt?

Laiusel küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVIT©


KIRJAD

Pole sooja!

Korterite 32, 34 ja 36 elanikud


Mart Laar tuleb peatada

VILLU REILJAN,

Eestimaa Rahvaliidu esimees


Tallinna linnavõim töötas vastu Toompea püüdlustele

PEEP LILLEMÄGI


JUHTKIRI

Mina kivikuningas, sina...

8. detsember 2001. a



ELU JA INIMENE

Tõsine kloun Urmas Kollom

VAIKE KÄOSAAR



KULTUUR

Mustvee õpilased energiakeskuses

EHA NÕMM


Võtikvere rahvakooli tegemistest

EHA VESIKO,

Võtikvere rahvakooli töö korraldaja


Kust saadakse eestlasi?

(Algus 24. novembri Vooremaas)

AGO TEDER

(Järgneb)


Putukate jõulumängud

RIINA MÄGI


Ilmateade