Kruusa talu peremees Ilmar Schasmin soovitab kuivatite haldamiseks talunikele ühistegevust. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Rehepapid ja hiired kuivatites
Kruusa
talu peremees Ilmar Schasmin soovitab kuivatite haldamiseks
talunikele ühistegevust. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Jõgevamaa põllumeestel kestavad kiired tööpäevad ka kuivatites. Oluline osa teraviljast on hoolikamatel põlduritel juba kuivatatud ning praegu käib eelkõige õlikultuuride kuivatamine.
Palamuse vallas Kudina külas asuvas kuivatis, mis kuulub viieliikmelisele talunike ühistule, käis eile hommikupoolikul kiire töö. Keskhommikul jõudis kuivatisse erapõlluharija Toivo Kivitsa rapsikoorem.
"Mina, Toivo Kivits, Marko Reinberg, Aiko Laas ja Ivar Jürimäe moodustasime ühistu ning ostsime ära endise Kevade majandi kuivati, mis on ehitatud 1963. aastal," rääkis kuivatiühistu esimees ja Kruusa talu peremees Ilmar Schasmin.
"Kuivati ostmiseks kulus 25 000 krooni, lisaks sellele läks raha tarvis ka ühistu moodustamiseks. Ühistegevus on aga kuivati haldamisel mõistlik ettevõte. Kui iga talunik endale ise kuivati ehitaks, vaat kui palju siis raha kuluks. Oluline on aga see, et ühistusse õiged mehed kokku saaks," arvas Kruusa talu peremees.
Hiired viljas
Igal Kudina kuivatiühistu liikmel on põllumaad 70 kuni 80 hektarit.
Ühistul on punkerkuivati, kus igasse nelja punkrisse mahub 15 tonni vilja. "Kuivatit köetakse briketiga, mis on odavam kui puu. Sügishooajal kulub orienteeruvalt 15 tonni briketti. Vedelküte, mida kasutatakse Soome kuivatites, oleks aga poole odavam. Üheks kuivati eeliseks on eelsorteer, mis eelnevalt ka umbrohuseemne välja võtab," lausus Schasmin, kes varem töötas Kevade kolhoosis agronoomina.
Meie vestluse ajal jooksid kuivatis ringi kaks hiirt. "Üldiselt on närilised põllumajandusele ohtlikud kahjurid. Meie aga nendega võitlemiseks mürke ja lõkse ei kasuta. Kuivatimees Juhan Kaldal on kassid, kes närilisi hoolega püüavad. Väga sageli istuvad kassid ka Juhani õlal," ütles Ilmar Schasmin.
"Kuivatis jätkub tööd paariks kuuks. Kuivatimees Juhan, kes meie aidas teenustööna talunikele ja põllumajandusettevõtetele ka vilja jahvatab, on tubli töömees, kellel viinaviga põrmugi küljes pole, kiitis ta.
Eesrindlikud tormalased
Ühed kaasaegsemad kuivatid on Jõgevamaal Torma põllumajandusosaühingus, kus viimastel aastatel on kuivatitesse investeeritud üle 2 miljoni krooni. "Meie põllumajandusfirmas on kolm Antti-tüüpi kuivatit. Kui arutasime, milliseid kuivateid paigaldada, siis pidasime Antti kuivateid kõige ökonoomsemateks väikese kütte- ja tööjõukulu tõttu. Antti kuivatis saab kuivatada ka väikseid partiisid seemnevilja. 1999. aastal paigaldasime Mega Antti kuivati, mille eeliseks on suurus. Mega Antti mahutab 38 tonni vilja," rääkisid põllumajandusettevõtte tootmisjuht Aksel Simson ja peaagronoom Koidula Liis.
"Eile kuivatati Tormas viimased kogused otra. Kokku kuivatasime me 2800 tonni vilja ja õlikultuure," lisas proua Liis.
Valige õige temperatuur
Jõgeva Talunike Liidu juhatuse esimees Agu Kaju arvas: "Asja ajavad ära ka Vene päritoluga punkerkuivatid. Talunikeväiketootjate jaoks oleksid aga kõige paremad kerged Antti-tüüpi kuivatid, samuti on võimalik kasutada Soome päritoluga Mepu kuivateid, mis on paigaldatud näiteks Mällikvere põllumajandusühistusse."
Agronoom Kalju Jalakas rääkis: "Kuivatid on põhiliselt nendes taludes, kus on suuremad teraviljapõllud. Algul hakkasid mitmed talunikud tooma Võrust kastkuivateid. Seejärel hakati Soomest tooma pruugitud kuivateid. Väga oluline on kuivatamisel hoida optimaalset temperatuuri. Kui temperatuur tõuseb üle 100 kraadi, võib leivavilja kvaliteet kahju saada."
JAAN LUKAS
AS Jõgeva Soojus aktsiatele on kaks pakkujat
Eile kell 15.00 toimus AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamise eelläbirääkimistega pakkumise komisjoni koosolek. Pakkumise tegid Soome Fortum kontserni kuuluv AS Fortum Energia ja AS Eraküte, mille peaomanikuks Prantsuse kontsern Dalkia.
Linnapea Ants Paju tutvustas komisjonile AS Fortum esindajat, tütarfirma AS Fortum Termest Lõuna Regiooni juhti Andrus Laumetsa ja AS Eraküte müügijuhti Indrek Tiidemanni. Mõlemad firmad tegelevad soojusenergia tootmise, jaotamise ja müügiga.
AS Eraküte esitas ümbriku dokumentidega eile kella 13.15 ja AS Fortum Energia kella 14.40 paiku. Ants Paju tänas pakkujaid ning teatas, et nüüd hakkab tööle komisjon. Tulemused selguvad hiljemalt pooleteise kuu pärast. Kõlas ka arvamusi, et nii pikalt ei tohiks minna. Sellega oli istungi avalik osa lõppenud.
Teatavasti otsustas linnavolikogu oma maikuusel istungil lõpetada linna osalemise soojusettevõttes. Linnale kuuluvad 26 500 aktsiat ehk 100% aktsiakapitalist otsustati võõrandada eelläbirääkimistega pakkumisel. Vastuvõetud lisatingimuste järgi peab pakkuja esitama ettevõtte võõrandamisjärgse kümne aasta äriplaani, kus on ära toodud investeeringute kava, finantseerimise allikad ning müüdava soojusenergia tariifide prognoos järgnevaks viieks aastaks. Lõplikult kinnitab ostja volikogu.
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
Reedest pühapäevani koolitatakse tugiõpilasi, kes soovivad võtta oma hoole alla riskigrupi õpilasi.
Saare mõisas peetakse kolmapäeval Peipsiäärsete kalurifirmade juhtide nõupidamine. Vallavolikogu istung toimub 13. septembril. Valitakse valijamees, arutatakse õpilaste koolisõidu kompenseerimist. Neljapäeval toimub Saare järve krossijooks. Neljapäeval on koos valla kultuurinõukoda.
Kolmapäeval kell 13 toimub Põltsamaa kultuurimaja väikeses saalis vallavolikogu istung. Päevakorras on Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindaja valimine, audiitori määramine, Põltsamaa Kodu ja Põllutöökooli kasutuses oleva katlamaja ja soojatrasside taotlemine valla munitsipaalomandisse; MTÜ Põltsamaa Haigla erakorralisel üldkoosolekul Põltsamaa valla esindamiseks volituste andmine, eluruumide järelmaksuga ostmise korra kinnitamine. Arutatakse Adavere Põhikooli taotlust neile lisarahade eraldamiseks
ning antakse hinnang vabariigi valitsuse ettepanekule valla haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks.
Eile oli lasteaedalgkoolis esimese kolme klassi õpilaste spordipäev. Tänasest reedeni korraldatakse matka ja spordinädal, sellal toimuvad lasteaiarühmades mitmesugused liikumis- ja sportlikud tegevused ning matkad sügisesse loodusesse. Lasteaias Mari on reedel lemmiklindude päev. Lastele näidatakse erinevaid puurilinde ning räägitakse lindude kasvatamisest ja hooldamisest.
Vallavolikogu istung algab neljapäeval kell 14 raamatukogu saalis. Neljapäeval toimub Luua ja Kaarepere algklasside maavõistlus. Kaarepere rahvamajas on reedel õdus õhtupoolik eakatele.
Kolmapäeval kell 10 algab Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolek.
Vallavalitsuse eilsel istungil arutati alanud kooliaastaga seonduvaid probleeme. Koos oli ka vallavolikogu, kus volikogu esimees Lembit Paal valiti presidenti valima. Neljapäeval on Pisisaare Algkoolis sügisene spordipäev.
Vallavolikogu eile õhtul toimunud istungil oli päevakorras presidendivalimistele esindaja valimine ja volikogu esimehele umbusalduse avaldamine, mille põhjuseks toodi tema võimupiiride ületamine.
Täna on Vägeval nõupidamisel valla kõigi viie raamatukogu juhatajad. Homme kell 16 algab Siimusti lauluväljakul orienteerumisneljapäevak. Reedel ja laupäeval sõidetakse Võrumaale, et arutada Jõgeva valla hariduse, kultuuri ja spordi arengukava.
Eile hommikul toimus linnavalitsuse istung, pärastlõunal oli arutlusel ASi Jõgeva Soojus võõrandamine. Eile korraldati Jõgeva Kultuurikeskuse kammersaalis pidulik vastuvõtt linna aukodanikule Eino Veskisele tema 70. sünnipäeva puhul. Täna on koos hariduse arengukava töögrupp, homme toimub mõttevahetus teemal "Jõgeva ja jäähall". Neljapäeval toimub linnavolikogu istung. Kuni reedeni on kultuurikeskuses avatud T. Kangro ja I. Kruusamäe näitus. Kell 15 esitab VAT-teater noortele etenduse "Kivid".
Eelmises Vooremaa numbris avaldatud artiklisse "Esietendusega Jõgevale" on sattunud kaks kahetsusväärset viga: VAT-Teatri etendust "Kivid" ei mängita Jõgeva kultuurikeskuses mitte eeloleval laupäeval, nagu seal kirjas, vaid juba reedel, st 14. septembril; Endla teatri direktori nimi ei ole aga mitte Ain Roots, vaid Ain Roost. Vabandan!
RIINA MÄGI
ARVAMUS
Omavalitsusjuhid Kadriorgu külla!
Viimastel kuudel mööda Eestit ringi sõites ja omavalitsusjuhtidega juttu ajades olen mõistnud, et enamikul neist pole võimalust oma muredest nii rääkida, et see jutt Toompeale või Kadriorgu kostaks. Neid ei kutsuta vastuvõttudele ja kõrgeid külalisi ei käi valdades nii sageli kui näiteks Tartus, meie volikogus.
Ma pole kohanud just eriti palju omavalitsusjuhte, kes oleksid saanud viimase viie aasta jooksul näiteks presidendiga oma kodukandi muredest rääkida. Tulemus on see, et paljude paikade inimeste mured ei saagi avalikuks, omavalitsusjuhid on oma tegemistes üksi. Vahel on abi maavanema poole pöördumisest, vahel ajakirjandusest, aga mul jäi mulje, et sellest ei piisa.
Probleem on seda tõsisem, et paljud neist omavalitsusjuhtidest on olnud ametis Eesti taasiseseisvumisest peale. Just nemad võivad täpselt rääkida, missugune mõju on olnud ühtedel või teistel vastu võetud seadustel ja valitsuse otsustel inimeste tegevusele ja heaolule ühes või teises paigas.
Neid kogemusi kuulata oleks õpetlik ja vajalik. See on kogu riigi asi. Sest kuidas saab langetada otsuseid, kui ei omata ettekujutust inimestest, kelle tarbeks neid langetatakse?
Nüüd tekib aga küsimus: kus on see koht, kus omavalitsusjuht saab oma kogemustest ja muredest nii rääkida, et teda kuulataks ja kuulda võetaks ja tema küsimustele vastataks?
Arvan, et nagu maavanemad käivad presidendil regulaarselt külas, peaksid Kadrioru lossi külastama ka omavalitsusjuhid. Korraga nad Kadriorgu kõik külla ei mahu, maakondade kaupa aga küll. Nii on võimalik asjadest koduses õhkkonnas rääkida.
Teiseks tuleb taastada omavalitsuste päev, mida peetakse kord aastas. Selle raames tehtavad kokkuvõtted annavad presidendile ja ka riigikogulastele-ministritele asjade seisust parema ülevaate.
Ja kolmandaks: president ratastele! Oma ülesannete paremaks täitmiseks peab ta võimalust mööda igal aastal Eestile vähemalt ringi peale tegema. Nii saab riigivõimu esindaja lisaks inimestega suhtlemisele aimu ka meie maateede trööstitust olukorrast.
Leian, et mida rohkem on Eestis paiku, kus president hiljuti külas on käinud, seda parem. Muidugi käib viimane ka teiste ametimeeste kohta. Ilmselt on mõistlik seada sisse komme, et ministrid ja kõrgemad ametnikud külastaksid regulaarselt maakondi, kusjuures nende ülesanne ei oleks mitte lühikese sõnavõtuga esineda, vaid pigem kuulata ja küsimustele vastata. Uus president näidaku eeskuju!
President, veel vähem presidendikandidaadid, ei saa kellelegi lubada, et ühte või teise kohta ehitatakse tee, tuleb seltsimaja või koolivõimla. Küll saab president ehitada sildu inimeste vahele, kes praegu omavahel kokku ei puutu, aga kelle kohtumine on vajalik niihästi mõlema poole kui ka Eesti riigi huvides.
Selleks, et omavalitsejate hääl paremini Kadriorgu ja Toompeale kostaks, on vaja sedagi, et katuseorganisatsioonid mitte ei lõhestaks, vaid ühendaksid omavalitsusi. Praegu on neid organisatsioone vähemalt neli. Seda on liiast. Nii mõnigi omavalitsusjuht on avaldanud rahulolematust nende organisatsioonide loiu tegevuse üle.
Muidugi on linnal ja külal, saartel ja mandril ka erinevaid huvisid, aga on ka ühiseid. Neid viimaseid tuleb koos ja tugevalt väljendada. Kui nende liitude suhted isekeskis on korras, siis on neil lihtsam korraldada suhteid ka riiklike institutsioonidega.
Üks asi, mida praegu napib, on koostöö kohalike omavalitsuste vahel. Ometi on mõningaid asju mõistlik teha nimelt koos. Hea näitena nimetaksin Lõuna-Järvamaa Arendusühingut, mille vallad moodustasidki selleks, et teatud asju ühiselt teha. Huvitavalt on valdade ühistegevus korraldatud Raplamaal, kus selles etendab suurt osa maavalitsus.
Värske näide valdade koostööst on nelja Harjumaa valla poolt koolilaste jaoks käima pandud rong. Enne haldusreformi teoks tegemist tuleb üldistada need kogemused, mis valdadel on senisest koostööst, ja nendest õppida.
Võiks tuua palju ka vastupidiseid näiteid, mis juhtub siis, kui inimeste arvamust ei küsita. Praegu Sotsiaalministeeriumis kooskõlastamisel olev määrus koolisööklate kohta räägib selgelt keelt sellest, kuidas riik oluliste otsuste eel ei ole võimeline küsima kohalike omavalitsusjuhtide käest, sinult ja minult ja meil kõigilt, kuidas ühiskasu huvides kõige paremini toimida. Loomulikult soovime me kõik, et koolisööklad oleksid korras ja puhtad, kuid ei ole mõtet kulutada raha ega inimeste närve absurdsustele (koka habeme pikkus, kraanikausi kuju jne), samal ajal kui koolide valgustus, näitlike õppematerjalide olukord või palgafond pole kiita.
Sedasorti lollusi saab vältida, kui kohalikel omavalitsustel on senisest suurem roll ühiskondlikus diskussioonis ja kui nende otsustusõigus kasvab.
Nii head kui halvad näited kõnelevad aga selget keelt ühes suhtes. Omavalitsuselu kogemuste õpetusiva peab saama rohkem avalikuks teadmiseks riigi tasandil. Ka Kadriorg peab olema ses suhtes senisest avatum. Nii et külla, aga mitte tordikarbiga pühadejuttu ajama, vaid nagu head tuttavad tööjuttu puhuvad!
PEETER TULVISTE
Riigikogu liige ei vaja hooldusassistenti
Noorpoliitikud Keskerakonnast pöördusid Riigikogu fraktsioonide poole ettepanekuga viia Eesti parlamendis sisse personaalse assistendi süsteem, mis näeb ette igale Riigikogu liikmele isikliku abi kinnitamist.
Assistendi tasustamine toimuks riigieelarvest. Arvestades, et Riigikogu liikme töökoormus seetõttu väheneb, võiks assistent osa saada ka Riigikogu liikme palgast. Ettepaneku tegijad loodavad assistentidena hiilgavale võimalusele enesearendamiseks, samuti esimesele kogemusele poliitikamaastikul.
Püüdsin üles kirjutada need personaalse assistendi ehk hooldusassistendi tööülesanded, mille delegeerimise tulemusena saaks "rahvaesindaja keskenduda rohkem sisulistele küsimustele ja vähem administratiivsetele probleemidele".
Eriti palju ei leidnud. Internetiajastu otsingumootorite, digitaalsete andmebaaside ja arhiivide vahetu kasutamine võtab vähem aega kui tööülesande teisele üleseletamine. Abiga telefoniopereerimisel või muu administratiivse ja korraldusliku toimingu läbiviimisega saavad edukalt hakkama ka 19-liikmelise fraktsiooni kaks sekretäri ning Riigikogu kantselei spetsialiseeritud osakonnad.
Arvan, et valdkondadeks, kus Riigikogu liige aga vajab kindlasti abijõudu - nõunikke ja mitte hooldusassistente, on kõige erinevamate ideede ja ettepanekute jaoks vajaliku - ka rahvusvahelise - taustateabe kogumine ning nende seaduseelnõudeks ja muudatusettepanekuteks "lahtikirjutamine".
See on vastutusrikas, kuid aeganõudev töö. Üldjuhul teevad seda, ja seda kõikjal maailmas, kõige erinevamate ministeeriumide tublid ja spetsialiseerunud ametnikud. Need, kes on näiteks pädevad rahanduses, jääksid hätta autorikaitse, kriminaalõiguse või keskkonnakaitse asjatundlikul käsitlemisel.
Teadaolevalt peab Riigikogu liige aga tegutsema kõigis valdkodades. Kuivõrd spetsialiseerituse faktor toimib ka siin, tõstatuks esitatud küsimus ehk hoopis nii: kas palgata mitu personaalset nõunikku?
Loomulikult ei ole see võimalik. Esimeseks põhjuseks on juba kasvõi see, et hea ettevalmistusega ja pädeva nõuniku palkamiseks ei piisa ei 4000 ega 10000 kroonist. Vajaliku ettevalmistusega universaalset nõunikku ei ole suutnud palgata isegi ükski fraktsioon.
Tuleme tagasi nn personaalse hooldusassistendi rakendamise juurde. Teadaolevalt sai iga Riigikogu liige alles selle aasta alguses personaalse töölaua ja arvuti. 101 assistendi töölevõtmiseks ei piisa üksnes palgarahast, vaja on ruume, arvuteid, töökeskkonda. Selleks aga puuduvad nii vajadus kui võimalused.
Kaasaegne arvutikeskkond on võimeline nii "ruumi" kui "assistente" ise produtseerima, selleks ei ole vaja teha täiendavaid kulutusi. Piisab, kui on vaid tahet, haritust, leidlikkust ning ligikaudu 150 grammi kaaluv arvutihiir.
IGNAR FJUK,
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
Reformierakond soovib Jõgevale rulluisurada
Eelmisel nädalal koos olnud Reformierakonna Jõgeva linnaorganisatsioon teeb sellel nädalal ettepaneku algatada Jõgeval rulluisuraja ehitus ning näha vastavad vahendid ette järgmise aasta eelarvest.
"Rulluisutamine on Jõgeva noorte hulgas järjest populaarsem. Seetõttu oleks vastava spetsiaalse raja ehitamine igati asjakohane," märkis Jõgeva ekslinnapea Kalev Lillo. "Ilmselt oleks ehitamisel otstarbekas alustada rulluisutamiseks sobiva nn kausiga, milliseid on paigaldatud mitmetes Eesti linnades."
Reformierakonna liikmed otsustasid teha ettepaneku rulluisukausi ehitamiseks esmaspäeval koguneval Jõgeva koalitsiooninõukogu istungil, esitades seda ühena järgmise aasta linnaeelarve investeeringuprioriteetidest. Koht, kuhu uisurada rajada, on esialgu lahtine.
Reformierakonna Jõgeva linnorganisatsioon arutas eelmisel nädalal veel Jõgeva haigla võimaliku munitsipaliseerimisega seotud küsimusi ning haldusreformi temaatikat Jõgeva linna ja valla ühinemise kontekstis.
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
Kui ahnus ja rumalus kokku juhtuvad, on tagajärjed enamasti kurvad. Just nii, nagu kogu Eestimaad vapustanud Pärnu puupiiritusmürgituse puhul. Patust pole puhtad ei salaviinamüüjad, kes inimeste tervise arvelt raha teenivad, ei salaviina ostjad, kes mõne krooni kokkuhoidmise nimel endale igasugust solki sisse joovad, ega ka Riigikogu, mis tihtipeale populistlikel eesmärkidel alkoholiaktsiisi kõrgeks pumpab ning seeläbi salaviinamüüjatele klientuuri tekitab.
Rahuajal on paarkümmend hukkunut ning teist samapalju raskes seisundis haiglasse viidud inimest mitte enam õnnetus, vaid katastroof. Salaviinamüügi ulatus ning mürgitatud partii kiire levik niiöelda laiadesse rahvamassidesse aga näitab, et asi pole mitte lihtsalt mäda, vaid et nn monopole hoiab püsti võimas ja hästi sissetöötatud süsteem.
Ameerika kuiva seaduse kogemuse põhjal võib öelda, et edukas ja pidev salaviinamüük saab toimida vaid politsei, omavalitsustegelaste ja võibolla isegi valitsusametnike ning kohtusüsteemi heakskiidul või vähemalt vaikival nõusolekul. Jube mõeldagi, kui see ka Eesti Vabariigi puhul tõeks peaks osutuma. Välised märgid on igatahes olemas: terve taasiseseisvumisperioodi jooksul pole näiteks rahva seas üha rohkem maad võtva joomarluse ohjeldamiseks lillegi liigutatud (pigem vastupidi, pealegi räägitakse veel mingite veini, õlle ja viskikultuuride juurutamisest) ning ka Pärnu mürgiviina müüjaid, kui nad peaks kätte saadama, ähvardab maksimaalselt vaid kolmeaastane vabadusekaotus.
Joomist ära keelata ei saa, see on siinmail juba katseliselt kindlaks tehtud. Ametliku viinahinna kõrgeksajamine lõpeb sellega, et inimesed hakkavad endale mingit suvalist solki sisse jooma - mis on kah inimkatsetega selgeks saanud. Ühekordsed politseiaktsioonid salaviinamüüki ei lõpeta, see on samuti selge.
Midagi päästaks võibolla vaid igasuguse, ka varjatud alkoholireklaami täielik hukkamõistmine ning seaduseparandus, mille kohaselt alkoholiaktsiisiga kogutavat raha saaks kasutada mitte riigieelarve aukude lappimiseks, vaid üksnes ja ainult tervislike eluviiside propageerimiseks ja juurutamiseks. Salaviina hoidmise, omamise ja müümise eest määratavate karistuse karmistamine ja uurimistoimingute lihtsustamine on nii elementaarsed asjad, et neist ei tasuks siinkohal rääkidagi.
11. september 2001. a
MAJANDUS
Arvutifirmade TOPis on kaks Jõgevamaal tegutsevat firmat
Eelmisel nädalal Äripäeva poolt avaldatud arvutifirmade 2000. aasta TOP 70 seas on ära toodud andmed kahe Jõgevamaal tegutseva firma, AS Taig ja AS Merit Tarkvara kohta. Arvatakse, et Eestis tegutseb sel alal üle mitmesaja firma, Jõgevamaal aga 3-5 ja tosin üksiküritajat.
Eesti suurimas arvutifirmas Baltic Computer Systems AS töötab 102 inimest. Suurima käibega oli aga Tech Data Eesti AS (359,2 miljonit krooni aastal 2000). Üldtabelis on ära toodud 102 arvutifirma finantsnäitajad. TOPi pääses ettevõte, mille käibest andis üle 50% arvutialane tegevus: arvutustehnika müük, hooldus ja remont ning teenuste osutamine, näiteks infosüsteemide arendamine, tarkvara, andmeside ja internet. Firmad reastati kuue näitaja järgi: käive, käibe kasv kordades, puhaskasum, puhaskasumi kasv, rentaablus ja varade tootlikkus protsentides.
AS Merit Tarkvara keskendub tellimistööde täitmisele
Põltsamaal 1991. a asutatud AS Merit Tarkvara omanikeks on 75%se osalusega Andres Kert ja 25%se osalusega Kaja Kert. 29 töötajaga ettevõtte koht TOP 70s on 54. Üle-eelmisel aastal oli realiseerimise netokäive 11,8 miljonit, 2000. a 11,1 ja 2001. a prognoos 12,5 miljonit krooni. Üle-eelmisel aastal oli puhaskasum 417 000 krooni, 2000. a 506 000 krooni ja 2001. a eeldatav puhaskasum 400 000.
"Firma kasumi kasv oli kõige suurem 1999. aastal, seda võrreldes 1998. aastaga, mil see oli 130 000 krooni. Hüpe 130 000 kroonilt 400 000ni oli suur ja see andis meile eelmise aasta TOPis hea, 28. koha. Ka 2000. a kasvas kasum 100 000 krooni võrra. Kasv kordades ei olnud aga nii suur ja seetõttu jäi ka koht TOPis tagasihoidlikuks," kommenteeris AS Merit Tarkvara finantsjuht Kaja Kert. Rentaabluse TOPis ollakse 38. kohal (4,84%) ja varade tootlikkuse osas 43. kohal (18,26%).
Firma peakontor asub Põltsamaal, filiaalid on Jõgeval, Pärnus, Tartus ja Tallinnas. Hetkel ei planeerita filiaalide loomist, vaid laiendatakse nende tegevust. Kaja Kerti andmetel on firma põhitegevuseks süsteemiarendus. "Lahtiseletatult tähendab see, et kui varem pidi klient ise muretsema, kuidas infosüsteemi erinevad komponendid (arvutid, võrgukaablid, tarkvara) koos tööle saada, siis nüüd võtame me kogu süsteemi käimapaneku ja integreerimise enda peale," teatas Kaja Kert. Ta jätkas: "Lihtsalt arvutikastide müüjate aeg Eesti turul hakkab ümber saama, klient ootab, et saaks kõik vajaliku, sealhulgas arvutid, võrgud, tarkvara ja koolituse, tellida ühest firmast. Kui klient on alles arenemisjärgus ning tal ei tasu veel oma arvutisüsteeme üles panna, siis saab ta tellida meilt ka usaldusväärse raamatupidamise."
AS Merit Tarkvara näeb kasvuruumi eelkõige kahel tegevusalal, need on tarkvara tootmine ja arvutivõrkude ehitus. "Vaatamata sellele, et meil on pakkuda standardseid majandusarvestuse programme nii väikestele kui suurtele ettevõtetele, on mõnedel tegevussuundadel vaja siiski spetsiaalprogramme, mida riiulilt osta ei saa. Üks selline valdkond on näiteks autotransport ja reisijatevedu, kuhu me oma tarkvaraarenduses keskendume. Ka arvutivõrkude ehituses on suuri tellimusi, sest firmad vahetavad praegu oma vanemal tehnoloogial põhinevad võrgud välja kiirete ja kaasaegsete vastu. Meie firma võrguehituse meeskond asub Jõgeval ja kuulub oskuste poolest kindlasti Eesti tippu," selgitas AS Merit Tarkvara tegevjuht Andres Kert.
AS Taig Jõgeva filiaalil on uus juht
AS Taig on asutatud 1993. a. Peakontor asub Paides, filiaalid aga Jõgeval, Türil ja Raplas. Firma omanikeks on AS Microlink Invest (24,5%), AS KTK Overall (24,5%), Erkki Erlich (17%), Urmas Jõgi (17%) ja Andres Viires (17%). Põhitegevuseks (50% käibest) on arvutite ja lisaseadmete müük. Üle-eelmise aasta realiseerimise netokäive oli 19,4, eelmisel aastal 22,3 ja 2001. a prognoos on 25,0 miljonit krooni. 1999. a saadi puhaskasumit 105 000 krooni, 2000. a 474 000 krooni ja 2001 aasta prognoos on 800 000 krooni. Üldine koht TOPis oli 46-47. 2,13%protsendilise rentaablusega oldi 58. kohal ja 9,64%protsendilise varade tootlikkuse rentaablusega 53. kohal.
"Eelmise aasta numbritega võib igati rahule jääda. Loodame sel aastal paremaid tulemusi. Arvan, et ka Jõgeva filiaali tulemused lähevad paremaks. Meil on seal tööl uus juhataja Sirli Siion. Edaspidistest kavadest on aga natuke vara rääkida," rääkis AS Taig juhataja Urmas Jõgi.
Turu küllastumise osas on erinevad arusaamad
Nii AS Merit Tarkvara kui ka AS Taig müüvad Põltsamaa ja Jõgeva kauplustes Ordi ja Microlinki arvuteid. "Kui kliendile on oluline hind, siis ostab ta Ordi arvuti, mis on aastatega kvaliteetsemaks muutunud, kui aga klient peab tähtsamaks kvaliteeti ja töökindlust, siis ostab ta Microlinki arvuti," lausus Kaja Kert. AS Taig Jõgeva filiaali juhataja Sirli Siioni andmetel ostetakse ka nende kauplusest kõige paremini Microlinki arvuteid.
Ostubuumide laineid ei olda juba pikka aega täheldatud. Küll aga ootavad kliendid jõulusoodustusi. Seetõttu ostetakse Kaja Kerti andmetel arvuteid rohkem jõulude ja aastavahetuse aegu.
Sirli Siioni arvates on arvutifirmadel Jõgeval küllalt arenguruumi. "Me arvame, et Jõgeva maakonnas on turul tegijaid piisavalt," arvas aga AS Merit Tarkvara finantsjuht Kaja Kert.
Jõgeva maavalitsuse infosüsteemide nõuniku kt Erko Jääri andmetel on Jõgeva maakonnas suuremaks teenustepakkujaks AS Merit Tarkvara. "Talle oleks sel alal konkurenti vaja. Meie arvates ei ole AS Taigi tegevust praegusel hetkel Jõgevamaal eriti märgata," lisas ta.
OÜ Riisalu tegevdirektori Leino Mandre arvates on tööd küll ja turgu piisavalt. "Võtsin juhtimise aasta algul üle ja ei ole veel mõelnud andmete avaldamisele TOPis," ütles tegevdirektor.
"Jõgeva maavalitsusel on endal IT spetsialistid olemas, kes jooksvaid küsimusi lahendavad. Tellitakse üksnes suuremaid ühekordseid töid, näiteks arvutivõrkude ehitust. Omavalitsused on IT alal aga erinevas arenemisjärgus. Osad on võtnud lepingute alusel tööle vastavad spetsialistid, osad aga alles mõtlevad sellele," rääkis Erko Jäär.
RAIVO SIHVER
Valitsus asutas põllumajandustoetuste registri
Põllumajandustoetuste registri asutamise eesmärk on luua korrastatud andmekogu välislepingu alusel antud riiklike toetuste taotlejate, toetuste määramise, toetussummade ja nende väljamaksmise kohta, et tagada toetuste kiire ja täpne maksmine ning järelevalve selle üle.
Registrit hakkab pidama Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna ja registritoimikutena paberkandjal. Andmed on piiratud juurdepääsuga "Avaliku teabe seaduse" mõistes. Toetuse saanud isiku kohta avaldatakse üksnes tema nimi ja maakond, kus on tema elu või asukoht, ja toetuse liik. Andmed ilmuvad väljaandes Ametlikud Teadaanded ja PRIA veebilehel.
Teadustegevuseks või statistilise töö tegemiseks väljastatud andmed peavad olema anonüümsed ja välistama registriandmete esitaja identifitseerimise võimaluse.
Toetuste elektroonilise andmebaasi loomine ja andmebaasipõhised ristkontrollid selle alusel on üks peamisi Euroopa Liidu poolt kasutatava Integreeritud Administratsiooni ja Kontrolli Süsteemi komponente.
PRIA võtab registri kasutusele 1. jaanuarist 2002. a.
KAI MARAN,
pressiesindaja
Tulundusühistud saavad toetust
3.-15. septembrini võtab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) vastu ühise majandustegevuse toetuse taotlusi. Ühise majandustegevuse toetuseks on tänavu ette nähtud 5 miljonit krooni. Toetust makstakse valitsuse 3. juulil käesoleval aastal heakskiidetud korra alusel.
Juhime tähelepanu sellele, et ühise majandustegevuse toetust saavad taotleda aiandustootjad sarnaselt teiste põllumajandustootjatega ning et tänavu makstakse kogu ühistulise ettevõtluse toetuseks mõeldud toetussumma välja nimetatud toetusena. Järgmisel aastal on aiandustootjaile eelarveliste vahendite olemasolul võimalik maksta ka aiandustootjate ühistegevuse toetust.
Ühise majandustegevuse toetust võib taotleda tulundusühistu, kui vähemalt viis selle liiget on põllumajandustootjad (sh aiandustootjad), kutselised kalurid või kalakasvatajad. Samas peab tulundusühistu üks tegevusala olema põllumajandussaaduste (sh aiandussaaduste) või kala turustamine, töötlemine või neist valmistatud toodete müük või põllumajandussaaduste (sh aiandussaaduste) tootmiseks või kalakasvatuseks vajaliku põhi ja käibevara müümine.
Toetus on ette nähtud tulundusühistutele asutamis- ja halduskulude hüvitamiseks. Asutamiskuludest hüvitatakse äriplaani koostamiseks, tulundusühistu äriregistrisse kandmiseks, põhikirja koostamiseks ja turuuuringute tegemiseks tehtud kulutusi. Halduskuludest hüvitatakse näiteks bürooruumide sisustuse ja infotehnoloogia ostmiseks tehtud kulutusi, raamatupidamisteenuse teenustasu, koolitustasusid, messidel ja näitustel osalemise tasu.
Ühise majandustegevuse toetuse taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada 3.-15. septembrini Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA). Taotlusvorme ja lisainfot saab PRIA keskusest või koduleheküljelt (http://www.pria.ee). Samas saab tutvuda ka toetuse maksmise korraga.
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja
Tormikahjustuste korvamiseks 0,7 miljonit krooni
Eelmisel nädalal eraldas vabariigi valitsus tormikahjustuste likvideerimiskulude katteks Jõgeva maakonnale 718 300 krooni, sealhulgas omavalitsustele 90 300, kodanike avalduste põhjal eraisikutele 60 050 krooni ja Põltsamaa vallas asuva peremeheta Mõhkküla elektriliini taastamiseks 250 000 krooni.
Teatavasti hävis 16. juuli tormiga Põltsamaa külje all ligi kolme kilomeetri pikkune Mõhkküla liin. Inimesed jäid tsentraalse elektrita ja on seda siiani.
Kokku eraldati Jõgevamaa riigiasutustele 318 000 krooni, sellest Jõgevamaa Veterinaarkeskuse peahoone katuse remondiks 44 000 krooni, Jõgeva Sordiaretuse Instituudi aretuskeskuse ja seemnevabriku katusele ning kasvuhoonele 141 000 krooni, Jõgevamaa Päästeteenistuse õppetreeningtorni taastamiseks 80 000 krooni ja Luua Metsanduskoolile 53 000 krooni elamu katuse remondiks.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Ohoo, see on küll nüüd mingi nali vä? Kuidas saab selline asi kuidagi .. ära minna.
Kuulge, noh, päris ära nüüd ei lähe, aga iga asja hiilgeaeg saab ikka ükskord otsa. Kas nüüd seksiga see praegu läheb, ei tea, aga mingid märgid on õhus. Asi on juba niikaugel, et Jõgeva meer Ants Paju pidi noortele teatrihuvilistele meelde tuletama asja tegelikku tähtsust.
Nagu näiteks see, et uues noorteajakirjas "Zäp" on sellest värgist minimaalselt juttu ja pilti. Mentaliteet on huvitav: poisid mängigu elektroonikaga jms, tüdrukud riiete, poodide, värvide ja muuga, pole neil omavahel mingit asja ajada. Kui on, siis tuleb sellest ainult pahandust.
Tuttavad suured inimesed on hakanud ka sellise ideoloogiaga elama. Istuvad pigem tööl ja arvuti taga või kodus ja mängivad videomänge.
Kui on naissoost, siis on sõbrantsidega kuskile linna peale kadunud. Koju tullakse hilja öösel ja ilma igasuguste armukadedusstseenideta keeratakse magama. Järgmisel päeval sama lugu.
Peldikute seintelt on kadunud ära igasugu tekstid a la "Kristi annab.... telefon 21 435" vms. Kirjutatakse hoopis midagi muud.
Kõiki on need seksijutud ära tüüdanud. Mõni vanamoeline ajakirjanik üritab ikka teemat venitada, aga see on tühi vaev. Saad veel peksa.
Või varem nii menuka jutuga sellest, kuidas peaks ikka mitmenaisepidamise/grupiabielu/promiskuiteedi seadustama, võib seltskonnas juba olematute seente juurde kooberdada.
Igasugused varem seksuaalvähemusi tähistavad mõisted on lootusetult hägustunud: nüüd tähistab sõna homo pigem edevat naiselike maneeridega meest (kes muidu võib olla täiesti hetero), sado mustades nahkades jõlkujat, lesbi mehelikult riietuvat feministi jne. Riided võivad kohati minna järjest seksikamateks, kuid kõik on paljaid kehasid nii palju näinud, et see ei eruta õieti kedagi.
Tegelikult loogiline ka. Raske tööperiood algab, noortel kool. Seks on ikka väga selline primitiivne tegevus. Vaja igasuguseid asju liigutada, otse suhelda, läbi õhu rääkida, kes seda viitsib, pealegi on sellel moodsa tehnoloogiaga vähe seost. Samas on ala keerulisem kui arvuti hingeelu. Liiga komplikatiivne. Armastus ja värgid-särgid. Tänapäeva elu peab olema lihtne.
Järgmine kord peakski vist natuke armastusest rääkima.
MK NOORMEES
REPORTAA®
"Ma oleksin ka rõõmus, kui ma sellise kivi otsas oleksin"
Nii väitis Jõgeva kultuuripalees asuva näituse külastaja Tauno Kangro üht skulptuuri vaadates.
Jah tõesti, kakapruun kultuurikants sisaldab praegu kõrgetasemelist kunsti, mida on võimalik visuaalselt nautida.
Juba trepil rabab Kultuurikeskus ülima steriilsuse, lausa kliinilisusega, milles asetsevad üksikud taiesed nagu mädapaised keset üldist siledat klantsmaastikku. Osa kunsti asub fuajees, osa uues imelikus juurdeehituses, mida rahva seas kasvuhooneks kutsutakse. Väljast meenutab see klaassein tõesti rikka mehe kasvuhoonet. Lisaksin siia veel, et seestpoolt välja vaadata on häbelikule inimesele küllaltki ebameeldiv, oled ise nagu üks liikuv taies.
Liikumatuid taieseid polnud korraga vaatamas just palju inimesi. Paar vanaprouat, üks pere väikese lapsega ja veel kaks inimest. Kuskil liikus ringi ka üksik kultuurkeskuse töötaja. Inimesed liikusid vaikselt ringi.
Sosinal arvustati vaadatavat kunsti. Tundus, nagu inimesed kardaksid midagi. Kas taieseid või kunstniku vaimu. See nägi välja nagu algajate spioonide esmakursus. Seevastu pisike inimesehakatis väljendas oma arvamust selgelt ja otsekoheselt röökides, kui talle midagi ei meeldinud. Vanemad inimesed julgesid vaid vaikselt pomiseda.
Üldiselt suhtusid inimesed väga pooldavalt skulptuuridesse. Iseäranis nendesse, mis tolles kasvuhoones paiknesid. Portreedesse suhtuti märksa suurema skepsisega. Küll arvati, et kole suured, siis, et lihtsalt koledad. Ei saanudki aru, kas koledad olid inimesed piltidel või oli kunstniku stiilil midagi häda.
Öeldi, et koledad. Paar vanamammit käisid näituse läbi, polnud eriti millegagi rahul. Lõpuks peatusid Alo Mattiiseni portree ees. "Vaat see on hästi tehtud!" olid kriitikud rahul ja kõndisid uksest välja.
Üldiselt oli suuremõõtmeliste portreede paigutamine kitsasse klaasseinaga kasvuhoonesse tõsine viga, sest seal pole küllalt ruumi, et pilte kaugemalt silmitseda. Nina vastu lõuendit pilti jõllitada ei ole just parim kunstikogemus. Katseliselt tegin koos ühe inimesega kindlaks, et parim kaugus portreede silmitsemiseks oleks olnud kultuurikeskuse kõrvalt platsilt.
Kindlasti oli see äärmiselt tore idee toppida kultuurikeskus, mis on alati silma paistnud halluse ja ühetaolisusega, täis kõrgetasemelist kunsti, kuid minu meelest ei ole viitsitud taieste paigutust läbi mõelda. Oleks võinud panna terve maja ühtlaselt täis ja lasta inimestel mööda nurgataguseid kunsti otsida.
Aga noh, hea, et niigi palju keegi viitsis. Muidu võiks tõesti nimetada Jõgevat kõige pommiaugumaks linnaks Eestis.
VALE-DMITRI
Lp Vooremaa peatoimetaja!
Lugedes Teie nn Vooremaa noortelisa tekib järjekordselt küsimus, kellele see küll mõeldud on?
Kas tõesti lasete rikkuda oma lehte selliste tekstidega? Kas tõesti peavad noored saama sellisest sõna otseses mõttes saastast midagi õpetlikku?
Olen ise Põltsamaa noor ja ka ise teinud kohalikus lehes noortelisa ning olen vast endast väga heal arvamusel, kui teie noortelisa saastaks nimetan. Kuid arvan, et mul on õigus, sest tean, mis noori huvitab ja mida ka lehes kirjutama peab.
Tundub, et kohalik kirjamees Margus Kiis ei suuda muudmoodi noori õpetada, kui järjekordselt seksijutte kirjutada ja õpetada noortele roppusi.
Olen mitmeid kordi teile ka kirjutanud, kuid te pole avaldanud minu kirju (arvatavasti sellepärast, et kirjutasin anonüümselt). Mis on Teie noortelisa põhimõtteks ehk motoks? Kas tõesti kutsuda kõiki aktiivsele seksielule? Kas teile ei tundu, et selliste juttude jaoks ei sobiks Vooremaa leht, vaid mingi seksiajakiri. Palun saatke hr Kiis sinna kainenema. Ja mis tegelased on teil need teised noortelisa ajakirjanikud?
Alles hiljuti toimus Põltsamaal noortelaager, kus olid külas igati normaalsed sakslased. Ise ma sellest osa ei võtnud, kuid tean, et üritus kulges normaalselt. Lugedes aga teie 4. septembri noortelisast VALE-DMITRI juttu, selgus, et Vooremaa ajakirjanikud käivad Põltsamaal ja otsivad lihtsalt mingit kohta, kust nokkida, nimetades Põltsamaa noori avalikult saastaks ja kommenteerides vägagi ebasõbralikult kohalikke tegelasi - ürituse korraldajaid, diskorit jmt. See on väga tobe teist, et te lubate sellisel asjal sündida. Kas te ise ka loete enne lehte sattumist artikleid või mitte? Ei tea, kas Teie olete Vooremaa toimetaja või on suuremad õigused Margus Kiisale antud?
Põltsamaa ja Jõgevamaa ei ole just alati hästi läbi saanud, kuid kas on vaja nokkida? Ei, lööma me ei hakka ja kallale ei tule, kuid meie nimi on määritud ja see on kõige tähtsam.
Arvan, et nii mõnigi Jõgeva noor solvuks, kui teda kutsutaks ajudeta diskosõbraks ja kui seda teeks veel oma maakonna rahvas, siis oleks sõda lahti. Põltsamaa jääb aga viisakaks, tegutseme vaikselt ja hiljem kohtume, eks näis, kes siis on ajudeta diskosõber, kas Põltsamaa või VALED-MITRI?!
SIRLI PAISTU,
endine Põltsamaa 4H ja Juventuse noor
Lugupeetud lugeja!
Valu ja hämmastusega lugesin Teie väidet, et Põltsamaa ja Jõgevamaa ei ole just alati hästi läbi saanud - on ju meie maakonna tuntud ja lugupeetud inimesed eesotsas maavanemaga lausa trükisõnas otse vastupidiseid seisukohti väljendanud.
Samuti ei suutnud ma isegi pika otsimise peale tuvastada Vale-Dmitri tekstist ühtki nime, mida oleks määritud - suutsin vaid leida mõnede punkarite omad, mida samuti polnud määritud. Kuid asja uuritakse.
Lugeja soov on Vooremaale seaduseks. Kui Teid ikka tõesti solvavad Margus Kiisa pidevad manitsused, et noored selle va täiskasvanute asjaga liiga vara pihta ei hakkaks või muid lollusi ei teeks, kui Teile on tõesti vastumeelt Vale-Dmitri Põltsamaal käimised, tuleb meil tarvitusele võtta kõige resoluutsemad abinõud. Konkreetselt pidasime siin toimetuse kollektiiviga nõu ning otsustasime Kiisa ja Dmitri maha lasta. Igaks juhuks ja teistele hoiatuseks.
Nimetatud tegelaste talendi austajatele olgu siiski lohutuseks öeldud, et alates tänasest on leitud ka kaks Margus Kiisale ja Vale-Dmitrile välimuselt ja kirjastiililt sarnast autorit, kes nondesamade pseudonüümide all Vooremaa noortelisa risustama hakkavad.
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
Kes veel mäletab, see teab, et eelmise aasta sügisel toimus Jõgeva Gümnaasiumi ruumides noorte bändide fest.
Korraldajad üritavad ka sel aastal tegu korrata ja otsivad seetõttu osalisi. Kõik Jõgeva maakonna noored, kes tegutsevad iseseisvalt muusika mängimise ja loomisega! Andke endast teada, sest rahvas ootab teie etteasteid, et nautida kunsti! See pole tähtis, kuidas ja mida te mängite - tähtsam on see, et te üleüldse midagi teete ja julgeksite seda ka teistele esitada.
Oodatud pole vast sellised muusikaõpetajate poolt üledrillitud vokaalansamblid, kus on palju inimesi ja ideid vähe, aga kui tegemist on teie meelest huvitava projektiga… siis miks mitte. Võtke pihku telefon, valige number 055 594845 ja rääkige oma tungivast esinemissoovist Vale-Dmitrile.
Muuseas, sel aastal on oodata tõsiseid auhindu ja karmi ¾üriid, kes kõiki kohaletulnuid rangesti arvustavad.
VALE-DMITRI
SPORT
Kuningamäel sõideti Väino Allipere mälestuseks
Laupäeval Põltsamaal Kuningamäe kardirajal toimunud 23. Väino Allipere mälestusvõistlustel, mis ühtlasi olid tänavuste Eesti meistrivõistluste viiendaks etapiks, osales üle kuuekümne kardisõitja.
Võistlusi korraldanud Saduküla kardiklubi liikmetest pälvis harrastajate klassis RotaxMax teise koha Arne Rehi Jõgevalt. Veteranide klassis tuli aga võitjaks tema klubikaaslane Toomas Kallasmaa. Kardivõistlustel oli peakohtunikuks Peeter Böckler ning rajakommentaatoriks tuntud Põltsamaa sõnakunstnik Rein Viru.
Esimesena startisid kolmteist poissi masinaklassist Micro. Pidevalt oli ees Oskar Pedosk, kes jõudis teistest enne ka fini¹isse. Poja sõitu oli jälgimas tema isa, Eesti Kardi spordiliidu president Veiko Pedosk. Tehniline komisjon, keda juhtis Aivar Pööbel, tühistas aga kümmekond minutit enne lõputseremooniat Oskari võidu, seega kuulus esikoht Micro klassis Reimo Vellamaale.
Kõige rohkem kardisportlasi startis masinaklassis Yamaha, kus kiirust ja osavust proovis 17 konkurenti. Alguses oli teistest ülekaalukalt ees lätlane Alekseijs Kocujevskis. Oskusliku manöövriga jõudis lõunanaabrist ette Siim Karu klubist Vihut Team, kes pälviski esikoha.
Masinaklassis Raket võistles 12 tehnikasportlast. Eelringis võitis Väino Allipere tütrepoeg Ranno Kallas, kes oli esimestel ringidel favoriidiks ka finaalsõidus. "Ranno Kallas on suurepärane liider" hõikas mikorofoni kommentaator Rein Viru. Fännid plaksutasid ja olid rõõmsad.
Siis aga juhtus võistluste dramaatilisim moment. Ranno sõitis rajalt välja. Peakohtunik Peeter Böckleri hinnangul oli tegu sõiduveaga. Nii katkestas Alliperede ja Kallaste kardidünastia noorim liige ja mitmete vanaisale pühendatud võistluste võitja sõidu. Väino Allipere lesk Urve Allipere ruttas lapselast lohutama ja Ranno oli peagi murest üle. Esikoha sai Raketi klassis aga Anton Pankratov.
Klubi Paide Kart sportlane Madis Laiv oli võidumees masinaklassis Intercontinental Junior. Masinaklassis Interkontinental A pälvis jälle esikoha soomlane Martti Mietilä. Uues masinaklassis Rotax Max, mis on sisuliselt harrastajate klass, hoidsid Jõgeva kardispordihuvilised pöialt edukale uustulnukale, Jõgeva ettevõtjale Arne Rehile.
Algul oligi tema juhtimas, hiljem tuli aga esikoht loovutada Andre Hildebrandile. Seevastu oli Jõgevamaa pealtvaatajatel põhjust rõõmustada, sest veteranide klassis sai võidu omaaegne NSVL noortemeister ja kümnete medalite ja karikate omanik Toomas Kallasmaa.
Kardivõistluste tugevamaid sportlasi autasustasid Väino Allipere lesk Urve Allipere ja tütrepoeg, rajaapsust kiiresti toibunud Ranno Kallas. Tammepärjad pani esikohameestele kaela võistluste peakorraldaja Peeter Kallasmaa. Pärjad valmistas tema abikaasa Tähti Kallasmaa.
JAAN LUKAS
Üheksandat aastat järjest lõpetasid maakonna kergejõustikuveteranid hooaja koduseks saanud Maarja Keskkooli staadionil.
Enne kergejõustikuvõistlusi mängiti iga aastaga populaarsust koguvat petanki. Naismängijaist viisid kolmikvõidu Põltsamaale Maire Lepp, Vaige Ant ja Aino Sillaots, meestest olid osavama käe ja täpsema silmaga Uno Valdmets, Villu Ojassalu ja Gennadi Mihhailov.
Kergejõustikus võrreldi võimeid 100 m jooksus, kaugushüppes, kuulitõukes kettaheites ja odaviskes. Kuulitõukes kogus parima punktisumma Maret Piirak Jõgevalt, kettaheites ja odaviskes Urve Rillo Palamuselt, 100 m jooksus ning kaugushüppes Aune Sepp Tabiverest. Viie ala kokkuvõttes olid kolm tublimat Maret Piirak (1963 punkti), Elvi Bender(1923 punkti) ja Aune Sepp(1895 punkti).
10 mehe konkurentsis võidutses 100 m jooksus, kuulitõukes ja viie ala kokkuvõttes (3161 punkti) Villu Ojassalu, kaugushüppes Ivan Junninen Jõgevalt (üldarvestuses teine 2957 punktiga), odaviskes Uno Valdmets (üldarvestuses kolmas 2802 punktiga), kettaheites Raimo Randmäe Tallinnast. Võistlustel rakendati vanusekoefitsientide süsteemi.
Mängiti ka võrkpalli ja peeti tulevikuplaane järgmise aasta hooajaks. Võistlused läksid toredasti korda eelkõige tänu entusiastlike Maarja spordiaktivistide Rutt Taniloo ja Vello Soometsa tõhusale ettevalmistusele, Tartu kehalise kasvatuse õpetaja, mitmekülgse spordimehe Peep Pälli, Ülo Kuuse ja veel mitme teise kaasabile.
***
Selle aasta maakonna meistrivõistlustel jalgpallis tegi kaasa vaid neli meeskonda (Tabivere, Puurmani, Põltsamaa Sport ja Põltsamaa Tervis). Mängiti turniirisüsteemis kaks vooru. Meistritiitli otsustasid esimese ringi mängud, kus Tabivere võitis Sporti 3:2. Tervist 4:3 ja Puurmanit 2:1. Kuigi teises ringis jäädi 2:4 alla Põltsamaa linnale ja vallale, tagas 3:0 võit Puurmani üle meistritiitli.
Võidukas meeskonnas mängisid: Aleksander Peiponen, Aimer Bruus, Arvi All, Rasmus, Ranari ja Ragnar Kakk, Renee Reinberg, Maiko Tamme, Rauno Feiman, Rainer Veedla, Renee Poll, Roman Klut¹evski, Ott Kukk. Treenerina tegutses kolmandat aastat Ivar Feiman.
Teise koha sai Põltsamaa Sport, kolmanda koha Põltsamaa valla Tervis. Kokku löödi 12 mängus 84 väravat, neist Sport 36, Tervis 21, Tabivere 16, Puurmani 11. Edukaim väravakütt oli kümne väravaga Andre Strantsov Lustiverest, seitsme väravaga järgnes Põltsamaa noorjalgpallur Indrek Valejev. Kokku said väravalöömise mõnu tunda 30 jalgpallurit.
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Mustvee Ökoturismiühing korraldas kevadel maaturismialase koolituse ümberkaudsetele inimestele, kes kavatsevad tulevikus hakata pidama turismitalu.
Õppereis sai teoks möödunud laupäeval tänu Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaasabile. Ei ole kahtlust, et kaks unustamatut elamust, mille osaliseks meie inimesed said, tuleb kasuks.
Erakordselt tore oli Savi talu külastamine Põlva maakonnas, kus toimus järjekordne suurüritus: kivipäev. Huviobjektiks olid kõik kivid alates hambakivist kuni hauakivini välja. Savi talu on enda alla koondanud terve talude keti. Savi talu perenaine või Savi talu emand Eela, nagu ta end talu tutvustava trükise tagaküljel on nimetanud, on osanud panna ühte jalga käima kümme talu, kellest igaüks tutvustab mingisugust maal tehtavat tööd. Isegi töötavat vesiveskit on võimalus jälgida. Raivo Järvi poolt kaunilt kujundatud raamatukeses "Hurmiorg" on võrratud read, mida on kahju jätta välja ütlemata. Kunagine linnalaps (praegune Savi talu perenaine) unistas "hommikukastesest õuemurust paljaste varvaste vahel, ritsikate ja suitsupääsukeste ühendkoorist kõrge sillerdava suvetaeva all, õhtupäikese õhetusest soojas järvesilmas."... ning kõik selle leidis ta LõunaEestist - Hurmist. Ta "leidis oru nõlvalt maavanaema, kes oskas kangast kududa ja leivatainast segada; avastas põlismetsa selle andide ja varjuküllaste matkaradadega; vanaisa, kelle vedruvankril veskisse veereda, ning mõnusa maasauna...." Nii ongi tema Hurmi järve kaldal asuvas majakeses võimalus huvilistel ööbida. Ja juba kolmandat aastat on huvilistel olnud võimalus üle terve Eesti osa saada "naabri Mari tegemistest Hurmi orus": savipäev, puupäev ja nüüd siis - kivipäev. Järve kaldale ehitatud väikesel laval toimus ümberkaudsete isetegevuslaste osavõtul lustakas kontsert, mis ei jätnud kedagi ükskõikseks. Annab ainult imestada, kust võtab see kleenuke naine oma tegemisteks selle jõu ja tahtmise.
Teise kauni ja fantastilise elamuse osaliseks saime Leigo turismitalus, kus oli võimalus kuulata järvemuusikakontserti vabas looduses. Tõsi küll, peremees ise ei armasta enam nimetada oma talu turismitaluks, vaid ütleb, et pigem käivad Leigol külastajad. Tundsime huvi selle vastu, kes on see inimene, kes suudab meelitada üle Eesti nii palju rahvast kokku. Talu omanik Tõnu Tamm on Leigol elanud kakskümmend aastat ning on hariduselt bioloog. Paljudele oli uudiseks muidugi see, et selle Otepääkandi taluperemehe lapsepõlveaastad möödusid Jõgevamaal Pedja jõe ääres, millega on seletatav ka tema tõmme vee poole. Ja kirg klassikalise muusika vastu on tal olnud juba lapsest peale. Esimese klassikalise muusika kontserdi korraldas ta omatehtud järvel juba kolm aastat tagasi tasuta. Huvilisi oli tol ajal 300-400.
Sel aastal oli huvilisi nii palju, et tahtmatult tekkis tunne - kas kõik eestimaalased on Leigole sõitnud? Lihtsalt uskumatuna tundub see, et need järved on ta ise kõik rajanud ning kavatseb seda tegevust jätkata. See on kaval ja imearmas nipp, kuidas meelitada tõsist muusikat kuulama ka neid, kes muidu tavalisse kontserdisaali seda kunagi kuulama ei lähe. Müstiline tunne haaras kõiki, kui õhtupimeduses süttisid järve kallastel arvukad lõkked ja kõlas võimas muusika. Muusika ja looduse koosnautimine oli võrratu elamus. Orelimuusika kõlas ka suures kaminatega taluhoones.
Pärast kuuldut tekkis südamesse salasoov: tore oleks, kui selle mehe entusiasm ja põhjatu tegevuslust nakataks ka meie maakonnas tegutsevaid turismiga tegelejaid ning innustaks neid välja mõtlema midagi originaalset.
HELJO REPKINA
Põlesid traktor ja viljapõllud
Eelmisel nädalal teatati Jõgevamaa Päästeteenistusele kolmest tulekahjust ja ühest lõhkekehade leiust.
Esmaspäeval teatati, et Tabivere vallas põleb Tormi lauda juures põld ja traktor. Kui Tabivere komando kohale jõudis, oli traktor juba kustutatud. Tuletõrjujate kustutada jäi umbes hektari suurune põllulapp.
Sama päeva õhtul käis Palamuse komando Pala vallas Naval kustutamas põlevat põldu, mida oli ligemale hektar.
Teisipäeval süütasid Jõgeva vallas Raaduvere külas mahalangenud elektritraadid viljapõllu. Kohalikud elanikud said selle kustutatud oma jõududega.
Pühapäeva õhtul teatati lõhkekehade leiust Siimusti metsas. Seenelised olid leidnud 9 maast välja kaevatud ja ritta seatud lõhkekeha. Eile hommikul tegi Tartu ÜPK üle poolesaja aasta vanused mürsud kahjutuks.
ARDI KIVIMETS
Jõgeval ja Tabiveres jäid mehed rongi alla
Nädalavahetusel hukkus Jõgevamaal raudteel kaks inimest.
Laupäeval kella 12.35 ajal jäi Jõgeva raudteejaamas seni teadmata põhjustel manööverveduri alla 22-aastane Dmitri, kes sai kohapeal surma.
Pühapäeva hommikul veidi enne kella kaheksat jäi Tabiverest veidi Kaarepere raudteejaama poole Tartu-Tapa kaubarongi alla 49-aastane mees. Hukkunu viidi Kohtuarstliku Ekspertiisibüroo Tartu osakonda surma põhjuse kindlaks tegemiseks.
Üleeelmisel reedel kell 18.30 märkas Jõgeva alevikku väljakutsele sõitev politseipatrull raudteel tuigerdavat meest, kes ei reageerinud läheneva kaubarongi pidevale signaalile. Politseiinspektor Üllar Kiisleril ja abipolitseinik Eedi Nahkuril õnnestus noormees veduri eest eemale tõmmata. Raskes joobes (2,83 promilli) 18-aastane jõgevlane toodi politseisse kainenema.
ARDIKIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Ööl vastu eelmist reedet on käidud Tabivere vallas Valgma külas talu laudas ja tapetud 6-kuune mullikas. Loomalt on ära lõigatud vaid tagumised kintsud ja need on minema viidud. Peremees hindab temale tekitatud kahju paari tuhande krooni suuruseks.
Keskkonnainspektsioonilt laekus avaldus, et Torma vallas Reastvere külas on tehtud õigusvastast metsaraiet. Varastatud on 87 tm metsamaterjali, millega tekitati kahju 33 981 krooni.
Sama valla Tuimõisa külas on langetatud loata 230 tihumeetrit kasvavat metsa. Sellega on tekitatud looduskeskkonnale 107 116 krooni kahju. Ebaseaduslikult omastatud 206 tm metsamaterjali maksumuseks on 76 633 krooni.
Laupäeval teatas Jõgeva vallas Kassinurmes elav naisterahvas politseisse, et ta on tüli käigus löönud oma elukaaslast noaga. Kõhu piirkonda löödud haav oli raske. Kannatanu toimetati Jõgeva haiglasse.
Ööl vastu 16. augustit murti sisse kolme Jõgeva kesklinnas asuvasse kauplusse: mänguasjapoodi Viplala, kauplusse Recone Tööriistad ja aiandusmesinduspoodi Sõnajalg. Õige varsti pärast riisumist pidas politsei kinni kolm kahtlusalust. Kätte on saadud ka osa varastatud tööriistu ja mänguasju. Tartumaal elavale Andrusele on esitatud süüdistus ning ta on võetud vahi alla.
Eelmise teisipäeva õhtul Torma vallas Leedi külas oma kodust lahkunud 32-aastane Elmar Lepp leiti laupäeva hommikul üles. Kolmapäevast alates otsisid kadunud I grupi invaliidi, kes ei räägi ega oska endaga toime tulla, Jõgevamaa Päästeteenistuse 13 töötajat, neli politseinikku, kolm kaitseliitlast ja 16 meest Luunja Päästekompaniist. Ümbruskonda kammiti kuni pimeduse saabumiseni, küsitleti ja informeeriti kohalikke elanikke, kuid Elmarit ei leitud. Alles laupäeva hommikul märkas üks Leedi küla elanik seenele minnes otsitavat meest. Kiirabi viis paar ööd-päeva kodust eemal olnud mehe haiglasse uuringutele.
Teisipäeval on pilves, selgimistega ilm, kohati tuleb vihma. Puhuvad kagu- ja idatuul 5-10, saartel ja rannikul puhanguti 12-15 m/s. Sooja on 13-17 kraadi.
Kolmapäev on vahelduva pilvisusega, öösel sajab kohati hoovihma. Päeval hakkab vihma sadama, paiguti on äikest. Öösel puhub idatuul 4-10 m/s, päeval puhuvad idakaarte tuuled 4-10 m/s. Öösel on sooja 5-11, päeval 13-17 kraadi.
Teisipäev, 11. september 2001. a.
Rehepapid ja hiired kuivatites
JAAN LUKAS
AS Jõgeva Soojus aktsiatele on kaks pakkujat
RAIVO SIHVER
NÄDAL MAAKONNAS
RIINA MÄGI
Omavalitsusjuhid Kadriorgu külla!
PEETER TULVISTE
Riigikogu liige ei vaja hooldusassistenti
IGNAR FJUK,
Riigikogu Reformierakonna fraktsioon
Reformierakond soovib Jõgevale rulluisurada
PEEP LILLEMÄGI
JUHTKIRI
11. september 2001. a
Arvutifirmade TOPis on kaks Jõgevamaal tegutsevat firmat
RAIVO SIHVER
Valitsus asutas põllumajandustoetuste registri
KAI MARAN,
pressiesindaja
Tulundusühistud saavad toetust
HELI RAAMETS,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) pressiesindaja
Tormikahjustuste korvamiseks 0,7 miljonit krooni
RAIVO SIHVER
MK NOORMEES
REPORTAA®
"Ma oleksin ka rõõmus, kui ma sellise kivi otsas oleksin"
VALE-DMITRI
SIRLI PAISTU,
endine Põltsamaa 4H ja Juventuse noor
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
VALE-DMITRI
Kuningamäel sõideti Väino Allipere mälestuseks
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
HELJO REPKINA
Põlesid traktor ja viljapõllud
ARDI KIVIMETS
Jõgeval ja Tabiveres jäid mehed rongi alla
ARDIKIVIMETS
POLITSEIKROONIKA