Vooremaa 11.10.2001

Vooremaa
Neljapäev, 11. oktoober 2001. a.
Sisukord
Peedikasvatus on üksikute entusiastide pärusmaa

Loigu talu perenaine Eve Serp on vaimustuses üle ootuste heast poolsuhrupeedisaagist, mis söödetakse veistele. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Peagi hakkab Jõgevamaal lõppema peedikoristamine. Peedikasvatus on kulukas ja vaevanõudev, mistõttu sellega tegelevad vaid vähesed põllumehed.

Suhkrupeeti ja poolsuhkrupeeti vajatakse loomasöödaks. Leidub ka üksikuid talunikke, kes kasvatavad turustamiseks inimeste toidulauale mõeldud söögipeeti ehk punapeeti.

Kunagi laiusid peedipõllud paljudes kolhoosides ja sovhoosides. Tänaseks on Jõgevamaa põllumajandusettevõtetest peedikasvatusele truuks jäänud ainult Laiuse põllumajandusosaühing. "Meie kandis alustati peedi kasvatamisega juba aastakümneid tagasi kolhoosipäevil. Peedipõllud rajame iga kahe aasta tagant erinevatesse paikadesse. Sel kevadel külvasime poolsuhkrupeeti Raaduvere külla 20-hektarilisele põllule. Peedipõllud vajasid regulaarset umbrohutõrjet ning väetamist," rääkis Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja Tiit Maripuu.

Eile jõuti Laiusel peetide koristamisega peaaegu lõpule. Peedikoristuskombainil KC 6B töötas mehhanisaator Sulev Kirik, pealsetevõtmisega oli ametis masinamees Rein Aia. "Kokku koristasime tänavu 1200 kuni 1300 tonni peeti, mis on üldiselt keskmine saak," arvas põllumajandusjuht.

"Poolsuhkrupeeti kasvatame me eelkõige söödaks veistele, et piimatoodang suureneks ja kvaliteet paraneks. Lehmadel aitab peet rahuldada suhkruvajadust ning kui on võimalik sööta peediga, kulub vähem raha ka vitamiinide ja mineraalainete ostmiseks. Vähesel määral toidame peediga ka sigu," ütles Tiit Maripuu.

"Veised vajavad poolsuhkrupeeti ka põhjusel, et mõnedki karjamaarohud, näiteks lutsern ja ristik, sisaldavad vähe suhkrut. Peet soodustab loomadel seedimist ja seda tuleks sööta koos siloga. Lehmale tuleks anda päevas 10 kuni 12 kilo peeti, kuid mitte

ka rohkem, sest muidu muutub piima maitse," lisas Laiuse POÜ peazootehnik Aadu Lühiste.

Üle ootuste hea peedisaak

"Peedipõldude kõplamine oli suvel üks tõsisemaid ja pingelisemaid töid," sõnas Pajusi vallas Tõivere külas asuva Loigu talu perenaine Eve Serp. Peremees Tiit Serp külvas kevadel peaaegu hektari suurusele põllule poolsuhkrupeeti. Vagude puhastamine umbrohust oli Eve hooleks. Koristada tuli käsitsi. Seda tööd tulid appi tegema naabrinaised Merike ja Maie.

Eve Serp rääkis: "Oma talus peame seitsmendat aastat lüpsikarja ja niikaua oleme ka poolsuhkrupeeti kasvatanud. Praegu on meil 17 lüpsilehma. Lehmad vajavad talvel lisaks heinale ka midagi värskemat, näiteks peeti. Tänavu oli meie peedipõld suurem kui varasematel aastatel ning saak osutus üle ootuste heaks."

Praegu on Loigu talu põllul maas peedipealsed, mida lehmad hoolega ja isukalt nosivad.

Punapeedid turule

Rehemäe talu, mis asub Pajusi vallas Tapiku külas, on üks väheseid Jõgevamaa majapidamisi, kus turustamiseks punapeeti kasvatatakse. "Meil on köögiviljatalu, kus kasvatame erinevaid saadusi, muuhulgas ka peeti, mida tänavu külvasime veidi rohkem kui ühele hektarile. Koristamisega saime valmis septembri lõpus, sest punapeet kardab külma," lausus perenaine Viivi Liias. Suurem jagu peedi saagist müüakse tema sõnul kokkuostjatele.

Rehemäe talus on aastaid kasvatatud Hollandi punapeedisorti "Pablo". ""Pablot" võib maitseomadustelt pidada ületamatuks peedisordiks. Kõige maitsvamad on 250 grammised peedid. Samas

tuleb "Pablo" kasvatamisel arvestada täpseid agrokeemia nõudeid. Korraliku saagi saamiseks peab kasutama spetsiaalseid väetisi ja tegema regulaarselt umbrohu ja putukatõrjet. Seda silmas pidades on peedikasvatus üsnagi kulukas põllumajandusharu," kinnitas Viivi Liias.

Laiuse põllumajandusosaühingu juhataja Tiit Maripuu arvas, et põllumajandusfirmadel tasuks ehk punapeeti kasvatada sel juhul, kui on pidev kokkuleppe mõne asutuse või organisatsiooni, näiteks haigla või sõjaeväeosa varustamiseks.

JAAN LUKAS

Eesti Taluvõi pankrotivara müük nurjus

Teisipäeval otsustas AS Eesti Taluvõi pankrotitoimkond kuulutada enampakkumise ostja puudumise tõttu nurjunuks.

Pankrotihaldur Toomas Saarma teatas Vooremaale, et edaspidi hakatakse läbi rääkima nende konkreetsete huvilistega, kes on millegi vastu pankrotivaras huvi tundnud. Üldse on ettevõtte vastu esitatud võlanõudeid 12,4 miljoni krooni ulatuses. Suurimad võlausaldajad on 3,5 miljoni krooniga Eesti Maapank ja 2,5 miljoni krooniga Pärnu firma OÜ Dubloon.

AS Eesti Taluvõi Jõgeva piimakombinaadile müüs piima 267 lehmapidajat. Kombinaat võlgneb neile üle 1,5 miljoni krooni.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu pöördumine Riigikogu poole

Omavalitsusliitude Koostöökogu avaldab omavalitsusliitude ja nende liikmete nimel otsustavat protesti vabariigi valitsuse tegevuse suhtes, kes jättis eelarveläbirääkimistel järjekordselt arvestamata omavalitsusliitude ettepanekud elanikele osutatavateks teenusteks vajaminevate vahendite eraldamise kohta.

24. septembril k.a. allkirjastasid Omavalitsusliitude Koostöökogusse kuuluvad liidud ja regionaalminister 2002. a eelarveläbirääkimiste tulemused, mis mõnede kokkulepete kõrval sisaldavad hulgaliselt Omavalitsusliitude Koostöökogu olulisi eriarvamusi kokku 331,093 miljoni krooni ulatuses. Samal ajal jagas vabariigi valitsus üle 700 miljoni krooni täiendavateks kuludeks riigiorganitele. Juba mitmendat aastat järjest lepitakse valitsuse ministeeriumidevahelise komisjoni ja Omavalitsusliitude Koostöökogu delegatsiooni läbirääkimistel kokku vaid teisejärgulistes küsimustes.

Vabariigi valitsuse ministeeriumidevahelisel komisjonil on valitsuse seisukoht puudunud kuni läbirääkimiste tulemuste allakirjutamiseni. Teisisõnu, läbi rääkida pole sisuliselt olnud milleski. Enamgi, vabariigi valitsus ei ole enne läbirääkimiste tulemuste allakirjutamist Omavalitsusliitude Koostöökogu ettepanekuid sisuliselt arutatud ega võimalikke kompromisse kaalunud. Mitmeid aastaid on Omavalitsusliitude Koostöökogu teinud meie riigi valitsusele ettepaneku moodustada läbirääkimisteks ministritest koosnev esindus, kellel oleks võrdselt omavalitsuste esindajatega õigus läbirääkimistel kokkuleppeid leida.

Teiseks, enne kontrollarvude andmist ministeeriumidele tuleb riigieelarve koostamisel kõigepealt läbi rääkida riigieelarve toetuse suurus omavalitsustele, mitte lähtuda viimastel aastatel kasutatud jääkide põhimõttest. Valdadele ja linnadele seadusega ette nähtud kohustuste täitmiseks (loe: valla- ja linnaelanikele teenuste osutamiseks, mitte ametnike ülalpidamiseks) ja arengueelduste loomiseks toetuste eraldamisel on mitmeid aastaid valitsenud rahandusministeeriumi kantsleri arvamus.

Tulemusena on aasta-aastalt süvenenud pealinna, suurte ja väikeste ning erinevas majanduslikus olustikus asuvate omavalitsusüksuste erisused. Järjest vähem on väiksematel valdadel ja linnadel võimalusi täita neile seadusega pandud ülesandeid.

Viimaste aastate rahanduslik tsentraliseerimine on viinud omavalitsuste võimalused ise oma arengut juhtida nullilähedasteks.

Arvestades vahendite riigieelarvest eraldamise kava on kindel, et 2002. aastal ei ole enamik valdu ja väikelinnu enam võimelised kindlustama lastele tasuta koolisõitu ja soodustatud tingimustel koolilõunat. Valdade ja linnade teed ning tänavad jäävad remontimata ja talvel hoitakse neid vähem korras.

Vähem raha on rahvale võimaluste pakkumiseks kultuuri ja spordiüritustes osalemiseks. Raamatukogud saavad vähem kirjandust. Vallad ja linnad ei ole enam võimelised toetama mittetulundusühingute tegevust oma haldusterritooriumil.

Vähenevad võimalused ka maakonnasiseses koostöös hariduse, kultuuri ja noorsooürituste korraldamiseks. Munitsipaalkoolide pedagoogide palkadest praegu 2 korda madalamad laste-, kultuuri- ja sotsiaalasutuste töötajate palgad valdades ja väikelinnades jäävadki samale tasemele ning investeeringutest kohalikku infrastruktuuri ei ole enam mingit juttu.

Eesti kohalike omavalitsuste esindamine Euroopa struktuurides ja osalemine rahvusvaheliste organite töös on kahtluse all, sest omavalitsused ei ole võimelised selleks raha eraldama. Kokkuvõttes söövad 2002. aastal kehtima hakkavad töötuskindlustuse ning töö- ja puhkeaja seaduste täitmine, energiakandjate hinna tõus ja inflatsioon ära rohkem raha kui maksudest võrreldes eelmise aastaga rohkem laekub. Riigi toetus kohalikele eelarvetele aga väheneb.

Elanike seaduslike õiguste kindlustamiseks ja neile igapäevaste teenuste osutamiseks on vaja tunduvalt rohkem arvestada kohalike omavalitsuste esindajate arvamusega, kes on tegelikult kursis kohalike vajadustega.

Vallad ja väikelinnad vajavad 2002. aastal lisaks kavandatule kindlasti vähemalt 50 miljonit krooni õpilastranspordi korraldamiseks või kõigi munitsipaalkoolide õpilaste veo rahastamist riigieelarvest. Viimane lahendus läheks riigile kindlasti rohkem maksma. Kõigile omavalitsusüksustele on järgmisel aastal kompromissina vaja kokku vähemalt 100 miljonit krooni teehoiuks.

Nendele omavalitsusüksustele, kes saavad toetust riigieelarve §2 alusel, peab toetuse suurus 2002.a riigieelarvest jääma vähemalt samale tasemele kui 2001. aastal, so 1 036,3 miljonit krooni. Öeldu kehtib 2002.a eraldiste kohta, järgnevatel aastatel peavad omavalitsuste tulud tunduvalt kasvama, vastasel juhul omavalitsuste taandareng süveneb.

Omavalitsusliitude Koostöökogu tunnustab läbirääkimiste vaheprotokolli ja tulemuste allakirjutamist ning asjalikus dialoogis saavutatud kokkuleppeid, kuid ootab vabariigi valitsuselt ja Riigikogult 2002. aasta riigieelarve vastuvõtmisel läbirääkimistel jäänud eriarvamuste arvestamist.

JAANUS TAMKIVI,

Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees

KURMET MÜÜRSEPP,

Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimees

JÜRI VÕIGEMAST,

Eesti Maaomavalitsuste Liit esimees

Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustest

Riigikogu kiitis 9. oktoobril 36 poolt ja 32 vastuhäälega heaks vabariigi presidendi poolt 26. juuni 2001. aasta otsusega nr 1110 väljakuulutamata jäetud Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse.

Presidendi väitel oli seadus vastuolus põhiseaduse ning valla- ja linnaeelarve ning riigieelarve vahekorra seadusega. Nüüd, pärast muutmist sätestab sotsiaalhoolekande seadus, et toimetulekutoetuse maksmine toimub riigieelarvest ja riiklikest maksudest laekunud rahast. Seadusemuudatuse järgi osutatakse abi elatusvahendite kaotuse või puudumise tõttu sotsiaalselt abitusse olukorda sattunud isikule. Vältimatut sotsiaalabi on õigus saada igal Eestis viibival isikul.

Sellel, et vastu- ja poolthäälte vahe Riigikogus osutus väga väikeseks, on mitu põhjust - opositsioon hääletas seaduse vastuvõtmise vastu, sest soovis seda veel täiendada või polnud nõus liiga väheste või aeglaste muudatustega sotsiaalset kaitset vajavate elanikkonnakihtide toetamisel.

Abivajajate ees uksed lukus

Majandusanalüütikud on prognoosinud, et 2000. aasta II poolel alanud inflatsiooni kasvutempo jätkub. Inflatsioon mõjutab eriti tugevalt just pensioni ja riiklike toetuste skeemidega seotud inimeste ja perede toimetulekut. Valitsus väidab, et möödunud aastal toimetulekutoetuse vajajate arv vähenes. Minu arvates on küll õigem öelda, et vähenes hoopis toetuse saajate arv. Käesoleva aasta esimesel poolaastal kulutati toimetulekutoetusteks arvestatud vahenditest 195,5 miljonit krooni, mis on umbes 80%. Toimetulekutoetust maksti rohkem kui 240 tuhandel korral ning ühe

taotluse kohta maksti keskmiselt 812 krooni. Üks toimetulekutoetust saanud perekond sai 2001. aasta esimesel poolaastal toetust keskmiselt 4,2 korda. Kas see, et toetuse saajate hulgas on vähenenud laste, madalapalgaliste, pikaajaliste töötute ning koduste osatähtsus, tähendab, et nad on hakanud paremini toime tulema? Tegemist on ju hoopis olukorraga, kus abivaja jate ees on uksed lukku keeratud.

Paari viimase aasta jooksul on toimetulekutoetusteks eraldatud varasemaga võrreldes 100 miljoni krooni võrra vähem. Näiteks Jõgevamaal maksatakse abiraha umbes kuuele protsendile tööealistest.

"Kokkuhoid" laste arvelt

Kutsusin ühel käesoleva aasta istungitest Riigikogus sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse menetlemisel kolleege üles alustama sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist ettepanekuga, et lapsetoetust ei arvata sotsiaaltoetuste määramisel perekonna sissetuleku hulka. Kuigi selle ettepaneku poolt oli 34 ja vastu 17 Riigikogu liiget, jäi juba järgmisel lugemisel Kalev Kotkase (erakonnast Mõõdukad) ettepaneku näol esialgne algatus lõppvariandis ca 17 miljoni krooni võrra väiksemaks, sest Kalev Kotkas pidas otstarbekaks arvestada üksikvanema lapse toetus ja ajateenija lapse toetus pere sissetuleku hulka. Ma ei pea sellist "kokkuhoidu" laste arvelt põhjendatuks, sest see raha on ju mõeldud laste kasvatamise toetamiseks.

Lapsetoetus ja pere sissetulek

Riigikogu enamuse tahtel sündis 6. juunil 2001 sotsiaalhoolekande seaduses teatud kompromiss, mis on kahtlemata samm edasi ebavõrdsuse vähendamise suunas. Kuid Mõõdukate ettepanekul hääletati seaduse muudatusse sisse, et toimetulekutoetuse arvestamisel arvatakse perekonna sissetuleku hulka puudega vanema toetus (toetust makstakse juhul, kui isik ei tööta) ja hooldajatoetus. Kui hooldajatoetust veel kuidagi saab arvestada pere sissetuleku hulka, siis puudega vanema toetust küll mitte kuidagi. Kas siis 240-400 krooni saab olla sissetuleku "mõõdupuu", mis jätab toimetulekutoetuse maksmisel ukse taha palju inimesi, kes tegelikult abi vajavad? Lisaks sellele tegid Isamaaliit, Reformierakond ja Mõõdukad ettepaneku, et "lapsetoetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sisse tuleku hulka 2003. aasta 1. jaanuarist". Seni aga arvatakse!

Ma pean selle muudatuse seadusse hääletamist häbematuks suhtumiseks ja käitumiseks. Sellega rikuti paljude perede ootusi ning eelkõige kannatavad selle läbi lapsed.

Kolmandik lastega peredest allpool vaesuspiiri

Nagu on selgunud uuringu "Lastega perede majanduslik toimetulek aastatel 1999- 2000" vahearuandest, mida 26. septembril valitsuse rahvastiku uuringute komisjonile tutvustati, elas veerand Eesti peredest ning kolmandik lastega peredest mullu

allpool vaesuspiiri, nende sissetulek oli vähem kui 1428 krooni esimese pereliikme kohta. Prognooside kohaselt tõuseb järgmisel aastal peale elukalliduse ka töötajate maksukoormus, samas pole ette näha maksuvaba tulu määra ja sotsiaaltoetuste märgatavat tõusu. 15 protsenti kõigist Eesti peredest ja 19 protsenti lastega peredest elasid eelmisel aastal süvavaesuses - nende sissetulek vähem kui 80 protsenti vaesuspiirist ehk 1142 krooni.

Sellise olukorraga ei saa leppida ning seepärast taunib Eestimaa Rahvaliit kolme erakonna fraktsiooni ettepanekut selle kohta, et lapsetoetust ei arvata toimetulekutoetuse arvestamisel perekonna sissetuleku hulka 2003. aasta 1. jaanuarist.

Kutsusin kolleege-riigikogulasi üles sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seadust veel kord kriitiliselt hindama. Ometi surus kolmikliit järjekordselt jõuga läbi oma mõtte mitte toetada lastega peresid juba järgmisel aastal, vaid alles aasta hiljem. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatustega oleks võimalik vähendada kuristikuks paisunud lõhet erinevate sotsiaalsete kihtide, rikaste ja vaesemate vahel, millele ka president Arnold Rüütel 8. oktoobril ametisse astudes oma kõnes tähelepanu juhtis. Kahjuks jättis valitsuskoalitsioon opositsiooni ettepanekud tähelepanuta ja sellest on tõesti kahju.

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit

JUHTKIRI

Alkoholiteema kütab kirgi

Riigikogus eile arutlusele tulnud alkoholiseaduse eelnõu tekitab kõigi eelduste kohaselt veel pikki ja tuliseid vaidlusi. Odava veinijoogi sõprade seas tekitab kindlasti nurinat eelnõusse kavandatud keeld müüa Monastõrskaja Izba taolisi jooke ehk pikette. Küsimus ei ole loomulikult mitte rahva tervise kaitsmises ega euronõuetes, nagu mõned ametimehed nõmedal viisil põhjendada on üritanud. Euroopa Liidu liikmed Itaalia ja Holland segavad kokku ning ekspordivad IdaEuroopa pärismaalastele vaat et hullematki solki.

Asi on mõistagi rahas. Seadustes on nimelt selline nipp, et kui nimetada mingit alkohoolset jooki veini asemel väljamaise sõnaga piquette, siis on aktsiisimaks pea poole odavam. See, kas ja kui palju veini või muud jooki inimesed sama rahasumma eest kätte saavad ning mis nad sellega edasi teevad, ei huvita tegelikult kedagi, samuti pole kellegi asi, mida ja kui palju kodanikud maksumaksjad endale sisse kallavad ja kuidas see nende tervise peale hakkab. Kui aga tekib oht, et riigil võib mõni kroon aktsiisi saamata jääda, nõutakse kohe karmide abinõude rakendamist. Sest alkoholism on ilmselgelt väiksem probleem kui eelarve täitmine.

Kui uue alkoholiseadusega kaovad putkadest ka õlu, longero ja siider, on see igati tervitatav - ega ikka ei pea pudelit iga nurga pealt kätte saama. Samuti ei ole alkoholil asja bensiinijaamadesse - mis kasu on kaine peaga sõitmisele üles kutsuvatest loosungitest, kui õllepudel või longeropurk on taandatud igapäevaselt hädavajalikuks autotarvikuks? Vaatamata ülisuurtele joodud kogustele pole alkohol hoopiski mitte laiatarbekaup, jutud mingisuguse veini või õllekultuuri juurutamisest on aga niigi haige rahva ees selge karuteene.

Vaatamata alkoholimüügist laekuvatele miljonitele peab ka Eesti riik muutma oma senist seisukohta rahva seas üha rohkem maad võtva alkoholismi suhtes. Ajal, mil inimesed end sõna tõsises mõttes surnuks joovad, peavad vähemalt valitsusliikmed ja parlamendisaadikud hoiduma soosivast suhtumisest alkoholi. Nii, nagu peaministril pole asja õlle või veinitehaste avamisele ega meie prominentidel, veiniklaas näpus, ajalehtedeajakirjade esikülgedele, tuleb ka Riigikogu liikmetel loobuda vähemalt oma töökohal klaasi kummutamisest.

Pelgalt administratiivsete meetoditega joomise vastu ei saa, seda tõestas Mihhail Sergejevitš meile näitlikult juba viisteist aastat tagasi. Kuid riiklikult tauniva suhtumise, isikliku eeskuju ja mõistlike piirangute abil on võibolla siiski võimalik päästa väga paljude inimeste elu, tervis ja perekonnaõnn.

11. oktoober 2001. a

MAJANDUS

AS Jõgeva Elamu koostab majadele hooldusraamatud

Eelmisel teisipäeval toimus ASis Jõgeva Elamu majavanemate nõupidamine. Kutsed olid saadetud 44 keskküttega maja haldavale majavanemale, kellest puudus 5. Teemaks oli maja hooldusraamatute koostamise aluseks oleva informatsiooni kogumine. Selleks tuleb täita korterite ülevaatusaktide blanketid, kus on ligi 20 küsimust.

Jõgeva Elamu juhataja Roman Babtšenko selgitas kohalolijatele, milleks neid andmeid vaja on ning kuidas küsitlust läbi viia. Korteris tegelikult elavate inimeste täpset arvu on vaja teada kasvõi selleks, et määrata kindlaks prügikonteinerite arvu. On teada, et üks inimene toodab keskeltläbi 270 kg prügi aastas. Kuni 31. oktoobrini veab AS Jõgeva Elamu olmejäätmeid Tooba prügilasse, kus ladustamise tonnihinnaks on koos käibemaksuga 75 krooni. Torma prügilas tuleb tonni eest maksta 118 krooni ja Väätsal 225 krooni. "Jäätmete ladustamise hind tõuseb. Kuid me ei pea seda kartma, vaid teadma ja ka otsustama, mida võiks jäätmetega ette võtta, näiteks kuidas neid sorteerida. Samuti tuleks otsustada, kuhu prügilasse on tulevikus olmejäätmeid kasulikum vedada," teatas AS Jõgeva Elamu juhataja.

KEKi linnaosa majavanemad teatasid aga, et kauplused veavad majade prügikastidesse koormate viisi prügi. Ka mõned individuaalid pidavat oma jäätmed suurte majade prügikastidesse tooma. Kuna ASil Jõgeva Elamu puudub ettekirjutuste ja trahvide määramise õigus, siis soovitas Roman Babtšenko majavanematel pöörduda konkreetsete faktidega Jõgeva linnavalitsuse ja ka politsei poole. Jõgeva linnaaednik Taivo Paeveer ütles Vooremaale, et ta teeb korrarikkujatele vastavaid ettekirjutusi, samuti määrab nende täitmise tähtaja. Trahvimise õigus on aga ainult politseil. Selleks tuleks pöörduda Jõgeva linna kordniku poole. Üheks abinõuks on ka prügikastide lukustamine.

Väga tähtis on veemõõturite korraline taatlemine. Soojaveemõõturid taadeldakse iga kahe ja külma vee mõõturid iga viie aasta tagant. Ankeedis on ka küsimused segistite ja WC olukorra kohta.

Samuti peetakse oluliseks igasse ruumi paigaldatud radiaatorite ribide arvu kindlakstegemist. Siis saab teha järeldusi ka maja soojusbilansi kohta. Nõukogude ajal kehtisid küll vastavad ribide arvu normatiivid, kuid neid on isetegevuslikult ja ka ehitamise käigus rikutud ning ribide arvu suurendatud või isegi vähendatud. Esineb ka juhtumeid, kus radiaatorid on ruumist hoopiski välja võetud. Kõige selle teadasaamiseks kogutaksegi teavet.

Ka maja elektrisüsteem on projekteeritud teatud võimsusest lähtudes. Ekspluatatsiooni käigus on inimesed paigaldanud korteritesse elektriboilereid. Samuti kasutavad nad elektrikütet, külmikuid, pesumasinaid jm kaasaaegset tehnikat. Selleks, et teada saada maja tegelikku kasutusvõimsust, kogutaksegi informatsiooni alaliselt kasutatavate, võimsusega üle 1KW elektriseadmete olemasolu kohta. Siis saab hinnata maja elektrisüsteemi tegelikku olukorda ja võtta meetmed juhuks, kui mõnes majas on tegelik koormus kasvanud piirini, kust edasi minnes võib tekkida ülekuumenemisoht ning maja võib isegi põlema minna.

Üldse on ankeedis ligi 20 küsimust. Majavanemad pidasid antud tööd hädavajalikuks. Küll aga küsiti, et mida teha siis, kui korter on tühi ja sinna ei saa sisse. "Iga sellise korteriga tegeleme me eraldi ja leiame ka vastava lahenduse," ütles Roman Babtšenko. Esimeseks novembriks ootab AS Jõgeva Elamu täidetud ankeete tagasi.

Aia 23 majavanem Jüri Ütt, kes on ühtlasi ka Jõgeva maksuameti direktor, ütles maakonnalehele, et süsteem toimib. "Informatsiooni on koguda vaja, sest siiani puudub maja kohta täpne ülevaade," oli Jüri Ütt veendunud.

Aia 22 majavanem Jaan Sepp ütles Vooremaale, et nende majas on tehtud korralik remont, alates uuest keskküttesõlmest kuni elektrisüsteemideni ja veerennideni. "Kuna majas on gaasiboilerid, siis me keskkatlamaja sooja vett ei kasuta. Ka toasoojaga ei ole probleeme. Ainult külma vee osas on esinenud juurdekirjutusi kuni topeltarveteni välja. Pöördusime selle probleemiga isegi tarbijakaitseametisse. Sel kuul aga ei olnud meil külma vee osas juurdekirjutusi," teatas Jaan Sepp ja lisas: "Neile, kellel on tegemist üürivõlglastega ning napib maja hooldussummasid, oli see koosolek kindlasti kasulik."

RAIVO SIHVER

Järelmaks ASilt Jõgeva Elamu

Jõgeva majad on halvas olukorras. Tavaliselt napib omanikul maja remontimiseks raha. Mida ette võtta? Juhataja Roman Babtšenko sõnul tuli siin vastu AS Jõgeva Elamu emafirma AS Petromaks Spediitor ja tegi seks puhuks vastava fondi.

Remonditööde järelmaks on finantseerimistoode elamutele, mille puhul ei nõuta lisatagatisi, milleks tavaliselt on korteriomanike käendused või pant. Elamut hinnatakse stabiilseks partneriks juhul, kui elamul on majavanem ja kõik korteriomanikud maksavad korrektselt igakuist hooldustasu ja kommunaalmakse. Järelmaks on mõeldud elamute säilitamiseks, vajalike remondiööde finantseerimiseks ja korterite väärtuse tõstmiseks.

AS Jõgeva Elamu finantseerib kuni 75% tööde maksumusest, kuid mitte rohkem kui 100 000 krooni. Remonditav elamu finantseeriks ise omalt poolt töid vähemalt 25% ulatuses. Järelmaksu periood on kuni 5 aastat. Tagasimakseperioodi valikul jälgitakse, et tagasimakse suurus ei ületaks ühte kolmandikku kõikidest teistest maksetest, nagu AS Jõgeva Elamu, AS Jõgeva Soojus ja AS Jõgeva Vesi arved.

Maja üldkoosolekul peab järelmaksu taotlemise poolt hääletama vähemalt 75% korteriomanikest. Töid teostav ehitusettevõte tuleb valida vähempakkumise korras. Omanike esindaja sõlmib ASiga Jõgeva Elamu majakarbi osas ka kindlustuslepingu.

RAIVO SIHVER

Jõgeval korraldati ettevõtluspäev

Eelmisel neljapäeval korraldas sihtasutus Jõgevamaa Ettevõtluskeskus ettevõtluspäeva.

Jõgevamaa kultuurikeskusse oli tulnud ligi kolmkümmend kuulajat üle maakonna. Päeva eesmärgiks oli tutvustada Jõgevamaa ettevõtetele ja FIE-dele riigi ettevõtluspoliitika põhisuundi. Samuti tutvustati väikeettevõtete rolli majanduses, eesmärke ja toetusmeetmeid. Pakuti ka informatsiooni Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse agentuuridest. Lihtsamalt öeldes oli eesmärgiks jagada ettevõtjatele teavet selle kohta, kust saab vajaminevat informatsiooni, toetust ning ka raha.

Päeva avas Jõgeva maavanem Margus Oro. Ta esitas statistilisi andmeid ning prognoose ettevõtluse tuleviku ja arengusuundade kohta. Maavanema arvates võiks põhivaldkondadeks olla infotehnoloogia ja turismi arendamine. Majandusministeeriumi väikeettevõtluse talituse juhataja Pirko Konsa rääkis osavõtjatele Eesti Vabariigi ettevõtluspoliitika põhisuundadest, eriti väikeettevõtluse arendamise vajalikkusest.

Aarne Leisalu regionaalarenguagentuurist rääkis koolitusest, nõustamisest ja messitoetustest. Ta tutvustas ka ettevõtluse infrastruktuuri arendamise ning töötajate ümberõppe ja täiendkoolituse toetusi, alustava ettevõtja stardiabi ning regionaalpoliitilise laenu saamise võimalusi.

Alustava ettevõtja stardiabi ehk tagastamatut toetust saavad taotleda kuni 50 töötajaga äriühingud ja FIEd. Toetuse ülemmääraks on üldjuhul 50 000 krooni ja erandjuhtudel kuni 100 000 krooni.

Investeerimislaenu saab taotleda viieks aastaks maksimaalsuurusega 200 000 krooni ja laenuintressiga 8-10% laenu jäägilt. Nõutakse tagatise olemasolu.

Veel esinesid ettevõtjatele Jüri Kirss EAS LõunaEesti Agentuurist, Sven Valliste ekspordiagentuurist, Argo Luik tehnoloogiaagentuurist ja Margo Peetsalu turismiagentuurist.

RAIVO SIHVER

Kinnisvaramaksu ei tule, aga maamaks tõuseb

Järgmisest aastast tõusev maamaks sunnib paljusid maaomanikke oma rahakotti kergendama. Eesti väärtuslikemas piirkondades tõusevad maa maksustamishinnad 2002. aastal paar korda, rannikualadel isegi üle 200 korra.

Maaostu kavatsusega inimene peab aga lisaks iga-aastasele maamaksule arvestama ka kulutustega, mis kaasnevad maatükkide mõõdistamisega. Teatud määral saab maamaksu tõusu pidurdada kohalik omavalitsus, kui ta langetab maamaksu määra. Praegu on maamaksu määr 0,5-2,0 protsenti maa maksustamishinnast.

Maa maksustamishind määratakse kindlaks maa korralise hindamise käigus, mis seisneb maa jaotamises tsoonidesse, kusjuures hinnatsoonina käsitatakse piirkonda, kus on sarnane väärtustase ja väärtuse moodustamise mehhanism. Maa maksustamishind sõltub maa pindalast, sihtotstarbest, maa hinnatsoonist ning krundi suurusest ja parandusteguritest.

Sisuliselt kujuneb maamaks krundi keskmisest turuväärtusest. Turuväärtus oleneb ka kommunikatsioonide, transpordi, teede, asutuste ja paljude muude tegurite olemasolust. Selle aasta maamaksu määr Jõgeva linnas oli 1,5%, Põltsamaal aga 1,7% maa

maksustamishinnast.

Maamaksuseaduse kohaselt tehakse maamaksu osas ka soodustusi, siiski on maksusoodustuste andmine kohaliku omavalitsuse õigus, mitte kohustus. Nii ongi Põltsamaal haritava maa ja loodusliku rohumaa maksumääraks kuni 2001. aasta 31. detsembrini 1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Kui varem võis maamaksust vabastada ainult vanadus või invaliidsuspensioni saajaid, kui maakasutusõigus oli tekkinud enne 1993. aasta 1. juulit ning maksuvabastuste summa ühe maakasutaja kohta võis olla kuni 200 krooni aastas, siis nüüd on neid tingimusi leevendatud. Praegu võib kohalik omavalitsus vabastada maamaksust iga pensionisaaja, kes saab pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Seega laieneb maksuvabastus peaaegu kõikidele pensionäridele sõltumata pensioni väljamaksmise alustest, mitte ainult vanadus- ja invaliidsuspensionäridele.

Kaotatud on ka maksuvabastuse ülempiir ning soodustus võib olla suurem kui 200 krooni.

Kinnisvaramaksu veel ei tule

Eesti majanduse arengukavas aastateks 1999-2003 on ette nähtud, et maamaks asendatakse kinnisvaramaksuga, mis oleks 3-5 korda kõrgem kui senine maamaks. Kinnisvaramaks kujuneks kinnisasja turuväärtuse järgi, ent kinnisasi pole ainult maatükk, vaid selle hulka kuuluvad ka maatüki olulised osad, milleks on ka ehitised. Lisaks on maatüki olulisteks osadeks ka kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili, samuti maatükiga seotud asjaõigused. Rahandusministeeriumi eelmise aasta maksustrateegia järgi oleks kinnisvaramaks maamaksu asemel ette nähtud aastast 2005, siiski pole sellekohaseid konkreetseid otsuseid langetatud.

Ilmselt tuleks kinnisvaramaksu otstarbekust ja vajalikkust põhjalikumalt arutada. Arenenud riikides kehtib kohati üsna kõrge kinnisvaramaksu määr - Inglismaal 9,1%, Kanadas 9,3% ja USAs üle 10,8%. Rootsis, Hispaanias, Hollandis, Itaalias, Taanis ja Prantsusmaal on maksumääraks 1,8-2,6%; Saksamaal, Soomes ja Austrias jääb maksumäär alla 1 %. Siiski on hakatud just arenenud riikides ehitiste ja hoonete maksustamise osa vähendama ning maa väärtuse maksustamist suurendama.

Maad on suhteliselt lihtne maksustada, maa olulise osa (ehitised, mets, asjaõigused) maksustamisel on aga erisusi nii palju, et maksustamine ise ja selle administreerimine lähevad väga keeruliseks, maksu diferentseerimine tooks endaga kaasa ka maksu adminsitreerimiskulude märgatava kasvu.

Millal selgub uus maamaksu suurus?

Maa maksustamishinnad peab keskkonnaminister kehtestama novembri lõpus ning peale seda määravad kohalike omavalitsuste volikogud kindlaks järgmise aasta maksustamismäära. Siis on ka selge, kui palju ühes või teises piirkonnas maamaks tegelikult tõuseb. Maksumäära saab vastavalt seadusele muuta vaid eelarveaasta algusest. Omavalitsusüksuse kogu maksustatava maa kohta kehtestatakse maamaksumäär ühtsena, erandiks on põllumajandussaaduste tootmiseks kasutusel oleva haritava maa ja loodusliku rohumaa maamaksu määr, mis on kuni 2002. aasta 31. detsembrini 0,3-1,0 protsenti maa maksustamishinnast aastas. Maksumäärade muutmise korral esitab kohaliku omavalitsuse volikogu muudetud maamaksumäärad maksuameti kohalikule asutusele hiljemalt maksustamisaasta 1. veebruariks.

MERLE SALMISTU

Vabandus

9. oktoobri Vooremaas ilmunud artikli "Jõgeva vallavalitsus vahendab miljonitesse ulatuvaid projekte" pealkirja on sattunud eksitav viga. Õige pealkiri on: "Jõgeva maavalitsus vahendab miljonitesse ulatuvaid projekte".

Vooremaa

KULTUUR

Kristel Lukats portreteerib linna

Arvestades seda, kui suur osa eestimaalastest pealinna on koondunud, võiks arvata, et Tallinn on inimsõbralik linn. Fotokunstnik Kristel Lukats, kelle näitus praegu Põltsamaa kultuurikeskuse galeriis üleval, seda arvamust ei jaga.

Lukatsi piltidelt vaatab vastu koleTallinn paneelkasarmute, lagunevate hruštšovkade ja tondilossistunud puulobudikega. Tänavapilti ilmestavad autodki pole Lukatsil mingid kurvailmsed mersud, vaid rohkem sovjetiaegsed parsad. Inimesi tema linnapiltidel liigub, aga vähe: üks laternaposti najal naeratav tütarlaps, pikajuukseline kübaraga daam, suitsetav mees, peaaegu sootu bussireisija, läbi pargi duellile tõttavat Jevgeni Oneginit meenutav salapärane kaabuga kuju ja väljakul sinimustvalgeid lippe lehvitav rahvas.

KoleTallinna kontseptsiooni rõhutab tapeedina toimiv taust, mis pildist pilti kordub: makrovõtted pragunenud, pudenenud ja ligunenud krohviga seinapinnast. Samas mõjub pragunenud krohvipind mõne pildi puhul hoopis õilistavalt - nagu krakelüür vanal õlimaalil.

Arvuti abita

Tõenäoliselt mõtleb enamik vaatajaid, et Lukats on oma piltide kokkumiksimisel kasutanud arvutit. Tegelikult on need aga slaidimontaažid: autor on kaks slaidi ülestikku asetanud ja need ümber pildistanud, kasutades mõnikord värvitoonide muutmiseks nimme valesti valitud valgust. Sel moel saadud postkaardisuurustest fotodest on autor lasknud teha näitusepiltideks sobivad suured värvilised kserokoopiad.

"Arvutiga võib muidugi teha mida iganes, ent tulemus on teatud mõttes steriilne. Usun, et minu piltides on realistlik, fotolik alge tugevam kui arvutimanipulatsioonide tulemites," arvas Kristel Lukats.

Pealkirja tema Põltsamaa-näitusel pole, ent pildid pärinevad enamasti varasemate näituste "Trifiidide päev" ja "Millest mõtleb Anton Hansen?" komplektidest. "Trifiidide päev" sai nime John Wyndhami samanimelise ulmeromaani järgi. "Nii, nagu Wyndham kujutas oma romaanis tsivilisatsiooni hävingut liikumisvõimeliste söödiktaimede suu läbi, nii püüdsin minagi edasi anda ohtu, mis meie pea kohal ripub, kui me jätkame arutut kasumijahti ega mõtle enam oma ajast, oma linnast, oma maast ja elust kui niisugusest," ütles Lukats. Ka Estonia teatri ja Viru hotelli vahel kivipingil istuval pronks-Tammsaarel on enda ümber ühelt poolt kõrgusse kerkivaid pangahooneid ja teisalt prügikastides tuhnivaid pudelikorjajaid jälgides eksistentsialistlikku mõttelõnga kerida.

"Päris tapvad need pildid minu meelest siiski välja ei kukkunud ja ega ma seda tahtnudki: parema lootus peab ju ikka jääma," arvas kunstnik.

Peal- ja allkirjata

Nii, nagu Lukatsi näitusel pole pealkirja, pole tema fotodel ka allkirju. Neid ei ole tal kombeks panna põhimõtteliselt. "Igal pildil on mitu tasandit. Kui ma ühe neist pealkirjas fikseeriksin, lükkaksin vaataja mõtte mingis kindlas suunas minema ja raskendaksin teiste tasanditeni jõudmist," põhjendas autor.

Oma fotokunstnikustaaži loeb Kristel Lukats esimesest näitusel olnud pildist, mis kannab aastanumbrit 1968. Esialgu tegutses ta Tallinna Pöögelmanni-nimelise Elektrotehnikatehase fotoklubis (füüsikuharidusega Lukats oli aastaid selle tehase tehnoloog), hiljem Tallinna Fotoklubis. Viimasesse kuulub praegugi, lisaks on ta Eesti Fotokunstiühingu juhatuse liige. Kui varem oli ta üsna aktiivne näitustel esineja, siis nüüd, Raevanglas asuva fotomuuseumi galerii "Lee" perenaisena teiste fotokunstnike näitusi korraldades ei jää talle selleks kuigivõrd aega. Ning üldse olevat fotokunstiga tegelemine praegustes turumajanduse tingimustes nii kalliks läinud, et ei tema ega paljud teised saa endale selles vallas kuigi suurt aktiivsust lubada.

Eriti problemaatiline on mujal maailmas värvifotost enamgi hinnatud mustvalge foto viljelemine (aga Lukatsi "leivanumbriks" olid omal ajal just suureformaadilised mustvalged psühholoogilised portreefotod!). "Tõelised tippsähvatused, mille ette vaataja soolasambana vaiki jääb, sünnivad paraku vaid mahuka üldtoodangu pinnalt," arvas Kristel Lukats. Olgu tippsähvatustega kuidas on, need 21 Kristel Lukatsi pilti, mis Põltsamaa galeriis praegu üleval, jäävad näha 25. oktoobrini.

RIINA MÄGI

Kole mõnus koll

Multikas on tavaarusaama järgi peamiselt laste lõbu. Täispikk arvutianimatsioon "Shrek" on nauditav ka täiskasvanuile, lastest aga tasuks kinno kaasa võtta eelkõige need, kellel koolist juba veidi ameerika keelt külge jäänud ning kes ekraanilt kaelasadavatest vaimukustest aru saamiseks alati sünkroontõlget ei vaja.

Uudis, et "Shrek" tõusis Briti kinode septembrikuu kassamagnetiks, tekitas allakirjutanus küll teatud eelarvamuse. Kuid juba esimese paari minuti jooksul sai selgeks, et sedapuhku oli brittidel õigus ning väljapeetud ja vaimukas komöödia lööb läbi igal pool ja igal ajal.

"Shrekki" on reklaamitud kui disnikate vastandit, ning seda ta tõepoolest ka on. Mida näiteks arvata Piparkoogimehikese ning isegi peeglite julmast piinamisest, et neid rääkima panna? Või printsessist, kes peletab soovimatuid austajaid karatelöökidega? Või peakangelasest, kes peseb ennast mudaga, kasutab küünla asemel kõrvavaiku ning annab keset hirmutamisaktsiooni kollitatavatele heasüdamlikult nõu, et nüüd on paras hetk kabuhirmus põgenema pista (soovitus, millest on raske keelduda)?

Juba asjaolu, et filmi kestel ei jää keegi orvuks, ei ole iseloomulik ühelegi disnikale. Üldse ei tegele "Shrek" vaatajate silmist pisarate lüpsmisega, kogu filmi iseloomustab mõnus aasimine, ning kui pahalane ikka tõeliselt ülekäte läheb, süüakse ta kohe ära.

Tänapäeval pannakse vist kõik multikad arvuti abil kokku, kuid "Shrek" on algusest lõpuni arvutianimatsioon. Ja väga hea arvutianimatsioon - enamus pindu, tekstuure ja valgus mõjuvad täiesti ehtsatena (mis nõuab programmeerijatelt kolossaalset vaevanägemist) ning isegi liikumine on paljuski üsna loomulik, mitte arvutilikult sujuv. Pole ka ime, 275 inimest töötasid filmi kallal kolm aastat.

Kuid eriti peen meistritöö, mida multikate puhul tavaliselt ei kohta, on tegelaste ja neile hääle andnud näitlejate väline sarnasus. Cameron Diazi mängitud imekauni printsess Fiona puhul on modell muidugi üsna inspireeriv, samuti on Duloci isandas lord Farquaadis kerge ära tunda Eesti vaatajale peamiselt seriaalist "Kolmas kivi päikesest" tuntud John Lithgow Ülemkomandöri poose. Kuid pookida sookollile külge Mike Myersi naeratus on omaette trikk, Eeslist aga ei maksa rääkidagi. Eddie Murphy kehastatud neljajalgne jätab täiesti veenva mulje, et pikad kõrvad ja saba on ühe koomiku jaoks hädavajalikud atribuudid.

Filmi sisu ei ole tõepoolest mõtet ära rääkida, eks igaüks näeb ja naerab ise. Kogu koletsemisest hoolimata on "Shrek" ikkagi üks ilus muinasjutt koos kohustusliku, ehkki veidi nihkes õnneliku lõpuga. Ja otse loomulikult on armastus üks ilus asi, tabagu see siis imekaunist printsessi, koledat kolli või tuldpurskavat lohet.

"Shreki" on film, mis igavust tunda ei lase ning tahtmatult kiirkerimisnuppu otsima ei kisu - on näha, et tegijad nautisid linateose loomist mitte vähem kui kinokülastajad selle vaatamist. Eraldi väärib kiitust filmi helitaust, mida ilmestavad sellised nimed nagu Smash Mouth, Eels, The Proclaimers ja teised. Kui "Shreki" juures üldse on midagi, mis võib liigutuspisara silma tuua, siis just muusika.

AARE KIRNA

SPORT

Spordiklubi Forte esines väärikalt Narva karikaturniiril

Jõgeva linna ja valla spordiklubi Forte kõige nooremate korvpallipoiste meeskond osales hiljuti rahvusvahelisel Narva karikaturniiril, kus pingelises konkurentsis

jäädi kuuendale kohale.

Traditsioonilisel karikaturniiril mängisid korvpallipoisid Eestist, Lätist ja Venemaalt. Eestit esindasid võistkonnad Tiit Soku Korvpallikoolist, Narva spordikoolist, Kohtla-Järve spordikoolist, Rakvere spordiklubist ning spordiklubist Forte, kelle korvpallurid olid karikaturniirile kutsutud teistkordselt. Lätist olid kohal korvpallurid Cesisest, Venemaalt oli kaks võistkonda Sankt-Peterburist.

SK Forte 1988. aasta vanuseklassi võistkond kohtus vastastega seitsmes mängus. Pingeliselt kulges mäng Kohtla-Järve spordikooliga. "Tänu kapten Margus Zavatski osavale juhtimisele ja

õigesti valitud strateegiale ja taktikale õnnestus välja tulla 12punktilisest kaotusseisust. Nii võideti lõpuks kohtlajärvelasi 52:50. Rakvere spordiklubist saime aga jagu 30-punktilise vahega. Rakvere korvpallipoisid on piisavalt pikka kasvu, kuid arvatavasti veel vähe harjutanud," arvas Forte treener Ergo Prave. Tema sõnul sai eriti palju palle korvi Marten Saarva.

Mängud Sankt-Peterburi korvpallipoistega lõppesid Fortele kaotusega, kuid temperamentse ja tugevama vastase vastu võisteldi väärikalt. "Esimeses mängus võitsime poolaja ning teises kohtumises juhtisime peaaegu mängu lõpuni," selgitas Prave. "Peterburi korvpalluritega on meil tekkimas sõprussuhted, kutsusime nad mängima ka kevadel spordihoones Virtus toimuvale võistlusele Forte Karikas," lisas ta.

Narva karikaturniiri võitis paljude üllatuseks Narva spordikool. Spordiklubi Forte, kes möödunud aastal kõik mängud kaotas, jäi Eesti arvestuses kolmandale ja üldarvestuses viiendale kohale. Narvast Jõgevale tagasi sõidutas korvpallipoisid põllumajandusettevõtja Alo Teder, kelle poeg Elari osales ka ise võistlustel.

Sel nädalavahetusel jätkub Narva karikaturniir 1986. aastakäigu korvpallipoistele ning võistlustulle asuvad taas ka SK Forte korvpallurid.

JAAN LUKAS

Sylvester aitab Jõgeval taaselustada võrkpalli

Eesti meistriliigas mängiva võrkpalliklubi Sylvester ja spordiliidu Kalju võrkpallisektsiooni koostöös üritatakse taas elu sisse puhuda sellele kunagi maakonnas nii populaarsele sportmängule.

Kui veel viisteist aastat tagasi meelitasid toonased rajoonivõistlused platsile ligi kolmkümmend meeskonda ja kümme naiskonda, siis 1990ndatel aastatel kuivas võrkpalli kandepind sootuks kokku, rääkimata noorte peaaegu olematust juurdekasvust. Võrkpall on kiratsenud aastaid.

Kolm aastat tööd

"Sylvester on alustanud meiega kolmeaastast koostööd. Samuti püüavad nad võrkpalli populariseerida Võrus ja Põlvas. Miks just Jõgeva üheks piirkonnaks valiti, selles said kindlasti määravaks isiklikud kontaktid," räägib spordiliidu Kalju võrkpallisektsiooni esimees Enn Kangur.

Nii on sellest sügisest Jõgeva Gümnaasiumis ja Ühisgümnaasiumis

tööle hakanud noorterühmad. Tütarlastega tegelevad treenerid Tiiu Õunap ja Marju Kaarjärv, noormeestega Andrus Pagi. "Sylvester aitab meid metoodilise abi ja nõustamisega. Meeskonna peatreener Laimons Raudsepp on juba korraldanud Jõgeval võrkpallialast koolitust. Suurem koolituspäev toimub 11. novembril, mil Raudsepp ja Ellen Liik viivad läbi teoreetilise ja praktilise õppepäeva. Selle järel on huvilistel võimalik Virtuses näha tippvõrkpalli," selgitab Kangur.

Samuti on võimalik vaadata ja õppida Jõgeval toimuvatest Sylvesteri meeskonna treeningutest, mis toimuvad mängueelsetel päevadel. Kindlasti on oluline seegi, et Sylvesteri meeskonna üks perspektiivikamaid mängijaid on Põltsamaalt pärit 202 cm pikkune Erko Valdmets.

Jõgevamaal lasub koostöö põhiraskus Kurista spordiklubil, mille asutajateks on firmad Kurista Mets ja Kurista Saeveski. Kanguri sõnul läheb kolme treeningugrupi tööshoidmine hooajal maksma nelikümmend kuni viiskümmend tuhat krooni.

Virtus Sylvesteri koduväljak

Võrkpalliprojekti üheks punktiks on Kanguri kinnitusel ka tippvõrkpalli Jõgevale toomine. "Aastaid ei ole Jõgeval heatasemelist võrkpalli nähtud. Nüüd on spordihoone Virtus Sylvesteri meeskonna üheks koduväljakuks, kus sel poolaastal peetakse veel kolm kohtumist."

Esmakordselt oodatakse pallipublikut Virtuse saali 18. oktoobri õhtul, mil Sylvester võõrustab Jõgeval Rakvere meeskonda. Läbi tippude mängu loodetakse võita võrkpallile uusi austajaid. "Suurendamist vajavad ka treeningugrupid. Praegu ootame VI-VIII klassi tüdrukuid treeningutele Jõgeva Gümnaasiumi esmaspäeva ja kolmapäevaõhtuti, vanemate klasside tütarlapsi samasse teisipäeva ja neljapäevaõhtuti. Noormeestega toimuvad treeningud teisipäeva ja neljapäevaõhtuti Ühisgümnaasiumi saalis," täpsustab Kangur.

Jõgeva võrkpalliaktiiv püüab koostöös Eesti meistriliiga klubiga Sylvester ala uuesti maakonna spordikaardile tuua.

TIIT LÄÄNE

Eesti Päevaleht

Spordi lühiridu

Vaatamata halvale ilmale võttis Põltsamaa linnajooksust osa sadakond jooksuhuvilist. 7-8-aastased tüdrukud ja poisid (samuti kaks aastat vanemad) jooksid 1,7 km. Teistele näitasid siin kandu Getter Vaher, Riin Emajõe ja Ellen Samme, Marten Mattisen, Marti Orr ja Raido Hanson ning Liis Emajõe, Merlin Paršin ja Helina Daniel, Lauri Ojala, Sander Sepri ja Tiit Uusküla.

11-12 ja 13-14-aastastest jooksjatest jõudsid kiiremini üle finišijoone Kadi ja Egle Viks ning Grete Vaher, Janel Jürissaar, Andre Koller ja Martti Pent, Liisi Palgi, Sirli Sõmera ja Kati Tragon, Rain Tombak, Taavi Tuur ja Kuldar Pajula.

15-16-aastased jooksid koos 17-18-aastaste ning täiskasvanutega 7 km. Neide ja naisi tuli jooksma vaid üks, pikamaajooksudes hästi tuntud Virve Tõnne.

Poistest olid kolm kiiremat Indrek Valejev, Elmo Krumm ja Tiit Pikk, noormeestest oli konkurentsitult esimene mitmekülgne Vallo Goroško.

Meestest pidasid esikoha pärast tulise lahingu vennad Sven ja Ivar Viks, võitis vabariigi esikümnesse kuuluv vanem vend Sven. Kolmas oli (veteranidest esimene) Jaan Schmidt, edasi tulid Märt Vaasna, Heino Põldoja ja Üllar Sõmera.

Rikkaliku auhinnalaua eest hoolitsesid Põltsamaa linna- ja vallavalitsus, E-Piim ja Felix.

***

Sügishooaja teisel auhinnatuuril bridžis tegi Lustiveres kaasa 24 bridžisõpra Jõgevalt, Põltsamaalt, Mustveest ja Sadalast. Jällegi mängisid hästi (nagu ka avavoorus) Toivo Vähi-Ülis Riisalu Jõgevalt, 133 punkti andis neile esikoha. Esikuuikusse jõudsid veel Mihkel Viirelaid (Põltsamaa)-Lembit Kapp (Aidu), Hillar Sibul-Arnold Kivik (Jõgeva), Kalle Ojassalu (Põltsamaa)-Janno Kivik (Jõgeva), Peeter Jaani-Jüri Mekšun (Põltsamaa) ja Ants Meerits-Raivo Sikk (Põltsamaa). Nende punktisaak oli vastavalt 130, 128, 124, 118 ja 116.

Maakonna meistrivõistluste avavoor paaridele peetakse kolmapäeval, 10. oktoobril kell 18.30 Põltsamaal Puhu-Risti söögimajas.

VILLU OJASSALU

MITMESUGUST

Eestimaised viinamarjad pole hapud

Selleks, et viinamarjakasvatus Eestis arvestatavaks majandusharuks kujuneks, peaksid osooniaugud atmosfääris ilmselt veelgi avarduma ja maakera kliima kõvasti soojenema. Väikestviisi on viinamarju siinkandis aga ikka kasvatatud. Sordiaretuse Instituudi aretuskompleksis tehakse seda näiteks juba tosin aastat.

Kes instituudi aretuskompleksi kasvuhooneid ühendavasse koridori astub, sel võib suu ammuli jääda: pea kohal kasvavad viinamarjaväädid ja rippuvad viinamarjakobarad tekitavad tunde, nagu oleksid kuhugi lõunamaale sattunud.

"Kesk-Aasias ja Lõuna-Euroopas ongi kombeks viinamarjaväädid võrestikule kasvama panna ja nii varjulisi lehtlaid kujundada. Suurtes istandikes kasvatatakse viinamarju muidugi teisiti: sügisel lõigatakse väädid puitunud köndini maha ja kevadel pannakse uued võrsed jälle mööda traate jooksma," ütles aretuskompleksi juhtiv agronoom Sirja Ohakas, kes omal ajal Harjumaalt Kuivajõelt tuntud aiandusspetsialisti Uno Kivistiku juurest viinamarjaistikud kohale tõi ja kasvuhoone koridori seina äärde maha istutas. Esialgu olnud marju kuut eri sorti, nüüdseks on kolm neist välja läinud. See-eest on siin alles üks Dušanbest pärit tumedamarjaline sort, mida Kivistikul kodus enam polevatki.

Roheline lagi

Tundub, et viinamarjadele selles paigas meeldib: sõrestikku mööda roninud väätidest on osale kasvuhoone klaaskatusega koridorist kui

topeltlagi peale kasvanud ning marjakobaraid rippus veel möödunud nädalalgi üsna tihedalt, kuigi saaki on tasapisi koristatud juba augusti viimases dekaadist alates. Osa marju olid küll üsna tillukesed: sellised kasvavad Sirja Ohaka sõnul viljastamata õitest, nii et järelikult on siin väikeseid tolmlemisprobleeme.

Et viinamarjad aga hapud oleksid olnud, nagu ühes tuntud muinasjutus, seda polnud küll põhjust öelda. Nii pikalt jätkub Sordiaretuse Instituudis marjarõõmu tänu sellele, et ruum, kus marju kasvatatakse, on suure kubatuuriga. Väiksemas kilekasvuhoones oleksid vahepealsed öökülmad marjad tõenäoliselt juba ära võtnud.

Arvestatavat saaki hakkavat viinamarjad andma kolmandal aastal pärast istutamist. Kuna Sordiaretuse Instituudis ei kasvatata viinamarju ei teaduslikul ega ka kaubanduslikul eesmärgil, pole nende saagikuse üle keegi kunagi arvestust pidanud.

"Neid saab siit koju ja kontorisse kohvilauale viidud, mõnikord ka külla minnes kostiks kaasa võetud. Ega see väga raske poleks iga kord nopitu kaalu pealt üle lasta ja tulemused lõpuks kokku rehkendada, aga siiani pole lihtsalt selle peale tulnud," ütles Sirja Ohakas.

Soojust ja valgust

Oma viinamarjakasvatusalaseid teadmisi hindab ta tegelikult tagasihoidlikeks: "Loomulikult armastab viinamari kui lõunamaa taim soojust. Juured ulatuvad viinamarjadel üsna kaugele, nii et lisaks otsesest kastmisest saadud niiskusele võtavad nad seda ilmselt lisaks kõrval asuvast tomatimajast. Kevadel pritsin marju korra, vältimaks jahukaste tekkimist. Lõikamistööd teen kaks korda aastas: puitunud oksi lõikan kevadel, kui näha, mis alles ja mille külm talvel ära võtnud, teine, nn roheline lõikus on suvel: neile võrsetele, mis ei kanna, jätan pikkust kuue-seitsme lehe jagu, neile, mis kannavad, ühekahe lehe jagu pärast teist marjakobarat," selgitas Sirja Ohakas. "Peale selle soovitatakse viljade valmimise ajal kobarate eest päikesevalgust varjavaid lehti eemaldada - siis tulevad marjad magusamad."

Kasvuhoonekoridori rohelises lehekatuses oli möödunud nädalal märgata juba üksikuid punakaid laike. Punaseks viinamarjalehed sügisel lähevadki ja lõpuks sajavad loomulikult ka alla. Siis tuleb siin kõvasti luuatööd teha, et lehed koridori ei risustaks.

"Olen kuulnud, et lõunapoolsetes maades armastatakse viinamarjalehtede sees hakkliha küpsetada: olevat väga maitsev. Endal pole meeles olnud sellist asja proovida: ikka tuleb enne sügisene lehesadu kätte, kui meenub," ütles Sirja Ohakas.

Tema sõnul arvavat paljud, kes kevadel aretuskompleksis taimi ostmas käivad, et koridoris kasvavad metsviinapuud. Kui Sirja ütleb, et päris viinamarjad, siis naljalt uskuma ei jääda. "Tulge augustis tagasi, siisnäete, et on viinamarjad," ütleb Sirja neile. Aga tavaliselt ei tulda.

RIINA MÄGI

Jõgeva haiglas saab sõita soomlaste kingitud ratastoolidega

Soomes asuva Mikkeli linna inimesed kinkisid Jõgeva haiglale ratastoole ja teisi abivahendeid, mida vajavad patsiendid, kellel on ajutisi või pidevaid raskusi liikumisega.

Humanitaarabi toomise Mikkelist Jõgevale korraldas Jõgeva ajakirjanik ja Eesti-Soome sõprussuhete üks organisaatoreid Hilje Puusepp. "Mikkeli kiriku koguduse liikmed kogusid kohalikust haiglast kokku seal mitte enam vajalikke liikumisabivahendeid, parandasid neid ja saatsid Jõgeva haiglale," lausus Vooremaale humanitaarabiaktsiooni Soome-poolne korraldaja Jaakko Honkonen, kes käis ise Jõgeval humanitaarabi üle andmas.

"Mikkelist saime humanitaarabi esmakordselt. Soome sõbrad saatsid meile ratastoole, küünarkarke, pesemistoole ning käimisel kasutatavaid rulaatoreid. Liikumist kergendavad abivahendid võeti kasutusele haigla siseosakonnas, kirurgiaosakonnas ning hooldusraviosakonnas. Põhjanaabrite kingitus on igati vajalik, sest muidu pidanuksime selliseid instrumente ise ostma. Eriti on haiglasse tarvis ratastoole. Mõnedki patsiendid saavad ratastooli koju kaasa, kuid unustavad selle hiljem tagasi tuua," lausus haigla direktor Meelis Pauklin.

JAAN LUKAS

POLITSEIKROONIKA

Salaviina hoiti lastetoas

Teisipäeva õhtupoolikul tegi politsei reidi Põltsamaale salaviina ja tubakatoodete avastamiseks. Salakaupa leiti linnas Lille tänavalt kahest majast. Tõsi, ühes neist leiti vaid 10 pakki Eesti maksumärgita sigarette Priima. Perenaine seletas salasuitsu kohta, et kaup olla soetatud töömeestele andmiseks. Teises majapidamises oli salakauba hulk suurem. Lastetoas (vähemasti oli selles ruumis laste mööblit) hoiti 20-liitrises plastpudelis sildita salaviina. Lisaks jäi politseinike pilgu ette 102 pakki filtriga ja filtrita sigarette Priima. Kodus olnud pereliige ütles, et tema asjast ei tea ja asja kohta oskab selgitusi anda peremees, keda reidi toimumise ajal kodus polnud.

Metsavargad olid Tartust

Teisel oktoobril avaldati Luua Metsanduskoolist, et nende metsast Tabivere vallas Uhmardu külas on laoplatsilt varastatud kuuse peenpalki, kuusepalki, männipalki ja männipaberipuud üldkoguses umbes 13 tihumeetrit. Nädal hiljem, teisipäeval tabas konstaabel Tartus varguse korraldaja ja autojuhi. Ülekuulamisel politseis võtsid mehed süü omaks ja selgitasid ühtlasi, et varguseeelsel ööl oli "ettevõtja" käinud sõiduautoga metsas ja palgikoorma öösel ettevõetavaks varguseks valmis vaadanud. Öösel sõidetigi metsaveoautoga valmisvaadatud palgikoormat ära tooma. Osutus aga, et Luua mehed olid õhtu eel varastada plaanitsetud palgikoorma ära viinud ja varaste saagiks ei jäänudki muud, kui omanike poolt mahajäetud puujäägid.

Jõgeval varastati ühest korterist muusikakeskus

Teisipäeva õhtul Jõgevale oma Tähe tänava korterisse naasnud kodanik avastas ebameeldiva üllatusena, et tema korteris on käinud varas. Sisse oli murtud arvatavalt valevõtit kasutades ajavahemikul kolmveerand kaheksast hommikul kella kolmveerand kuueni õhtul. Varas oli ära viinud muusikakeskuse Technics koos kahe kõlariga. Kannatanu arvestab saadud kahju 10 000 kroonile.

Varguses kahtlustatav oli narkojoobes

Esmaspäeval pidas politsei Jõhvis kinni 1983. a sündinud Juri, keda otsiti juba mitu kuud ja keda kahtlustati tänavu juunis Kasepää külas ühte suvilasse sissemurdmises. Kinnipidamisel ilmnes, et mees on narkojoobes. Ekspertiis tuvastas, et kuriteos kahtlustatav on pruukinud heroiini. Mehele koostati haldusõiguse rikkumise protokoll ja karistati 1200-kroonise rahatrahviga. Kui mehel juba pea selgeks sai, tunnistas ta ülekuulamisel, et osales koos kahe kaaslasega sissemurdmises mainitud suvilasse Kasepää vallas.

Kahtlustatakse vägistamist

Teisipäeva õhtul teatati politseisse, et Saare vallas on arvatavalt toime pandud vägistamine. Õhtul kuue paiku naabrite juurest koju kõndivale 1927. a sündinud naisele tuli teel vastu l976. a sündinud noormees, kelle elukoht on pooleteise kilomeetri kaugusel naise kodust. Noormees läks naisega tema koju kaasa, ähvardas ja hirmutas vanainimest köögilaualt võetud noaga ning kannatanu väitel astus temaga seksuaalvahekorda. Vägistamises kahtlustatav peeti 48 tunniks kinni.

Jõgeva jaamas hukkus jalgrattur

Traagiline õnnetus juhtus Jõgeva raudteejaamas kolmapäeval. Viis minutit enne südapäeva teatati politseikorrapidajale, et jaamas on inimene rongi alla jäänud. Osutus, et Tartu poolt tulnud ja Jõgevalt peatumata läbi sõitvale kaubarongile sõitis jalakäijate ülesõidul jalgrattaga sisse Mati (1944) ja suri kohe rongilt saadud vigastustesse. Väidetavalt olla keegi ülekäigus seisjaist teda hüüdega püüdnud peatada, aga jalgrattur polevat sellele reageerinud. Jalgratas oli hullusti kokku muserdatud, hukkunul olid esialgsel vaatlusel märgata vigastused kuklal. Õnnetuse lähemad asjaolud selguvad uurimise käigus.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on pilves ilm, aeg-ajalt sajab vihma, õhtupoolikul sadu lakkab. Puhuvad lääne- ja loodetuul 6-12, hommikupoolikul puhanguti 18-22 m/s. Sooja on 9-13 kraadi.

Ööl vastu reedet on pilves, selgimistega ilm, kohati sajab hoovihma. Öösel puhub loodetuul 4-9 m/s, päeval puhuvad lääne- ja edelatuul 4-9 m/s. Öösel on sooja 4-9, päeval 10-13 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 11. oktoober 2001. a.

Peedikasvatus on üksikute entusiastide pärusmaa

JAAN LUKAS

Eesti Taluvõi pankrotivara müük nurjus

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Omavalitsusliitude Koostöökogu pöördumine Riigikogu poole

JAANUS TAMKIVI,

Eesti Linnade Liidu juhatuse esimees

KURMET MÜÜRSEPP,

Eesti Omavalitsusliitude Ühenduse esimees