Vooremaa 13.12.2001

Neljapäev, 13. detsember 2001. a.
Sisukord
Konstaablid on asendamatud

Mustvee juhtivkonstaabel Valentin Kekišev sai hiljuti uue ametiauto. Peipsi piirkonnas teeb ta sageli koostööd Torma vanemkonstaabli Andrus Väitsaga. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Konstaabel on politseiametnik, kes kõige paremini tunneb ühe või teise piirkonna inimesi ja nende probleeme, samuti antud piirkonna kuritegevuse allikaid. Jõgevamaa omavalitsusjuhid peavad vajalikuks taastada olukord, kus igas linnas ja vallas on oma konstaabel. Politseireformi käigus plaanitsetaksegi suurendada konstaablite arvu.

Jõgeva Politseiprefektuuri koosseisus on praegu üksteist konstaablit, kellest üheksale on kinnitatud tööpiirkond. Kriminaalpreventsiooni ja noorsoopolitsei talituse juhtivkonstaabel Silvi Päll tegeleb alaealistega seotud õigusküsimustega ja koordineerib oma igapäevatöös Jõgeva ja Mustvee piirkonna konstaablite tegevust. Praegu täidab Silvi Päll ka korrakaitse komissari ülesandeid ja temale alluvad kõik Jõgevamaa konstaablid.

Jõgeva linna konstaabliks sai paar kuud tagasi Margus Aadusaar. Jõgeva vallas peab kontsaabliametit selles töös kogenud mees Ain Uustal. Villu Vaimel on juhtivkonstaabel Põltsamaa piirkonnas. Põltsamaa linnas töötab konstaablina Georg Kolbassov, Põltsamaa vallas Tiit Vaher, Puurmani ja Pajusi vallas Kalle Vares. Juhtivkontsaabliks Mustvees on Valentin Kekišev, kes teeb konstaablitööd ka Mustvee linnas ja Kasepää vallas. Torma vallas on konstaabliks Andrus Väits, Pala ja Saare vallas Kalmer Pruel.

"Praegu on täitmata Tabivere ja Palamuse valla konstaabli ametikohad, kuid lähiajal on plaanis konstaabel leida ka nendesse valdadesse. Senini on selle piirkonna vastavat tööd teinud kriminaalpolitseinik Meelis Aland ja haldusprobleemide lahendamisele olen ka ise kaasa aidanud," ütles Silvi Päll.

"Konstaabli töötasu sõltub sellest, kas ametinimetuseks on konstaabel või vanemkonstaabel. Ise arvan, et linnade ja valdade konstaablid peaksid senisest rohkem palka saama, sest nende töö on väga pingeline," lisas ta.

Mustvee konstaabel tabas petturist taksosõitja

"Kontsaablid peavad oma tööpiirkonnas tegelema kõikvõimalike kriminaal- ja haldusasjadega. Tarvis on kuritegusid avastada ja korrarikkujaid korrale kutsuda. Sageli tuleb aga inimestele abiks olla ka erinevate murede lahendamisel. Mõnedki inimesed teatavad kuritegudest ja õigusrikkumistest kohe konstaablile, sest meie mobiiltelefonide numbrid on avalikkusele teada. Vahel helistatakse ka politsei üldtelefonile 110 ja korrapidajad edastavad info omakorda meile," rääkis Mustvee juhtivkonstaabel Valetnin Kekišev,

kes jutustas ka värske episoodi igapäevatööst. "Üks mees sõitis taksoga Pärnust Mustveesse, kuid ei tahtnud maksta 2000-kroonist arvet. Ta palus endale taksojuhil hoopis kiirabi kutsuda, sest kaebas valusid südames. Petturit hakati kiirabiautos läbi vaatama, kuid ta hüppas välja ja pistis jooksu. Püüdsime ta koos kiirabiauto juhiga kinni. Et mees oli alkoholijoobes, viisime ta Mustvee politseimajja kainenema. Talle määratakse karistus ja mõistagi on vaja tasuda ka taksoarve."

Peretülisid on Mustvee linnas ja Kasepää vallas viimasel ajal Valentin Kekiševi sõnul vähemaks jäänud. "Kui mõnes kodus tülitsetakse, püüame kõige enne pereliikmeid lepitada," rääkis Mustvee konstaabel.

Torma vallas püüti kinni alumiiniumikratid

Torma valla vanemkonstaabel Andrus Väits püüdis teisipäeva hommikupoolikul üles leida kohtulikult karistatud tagaotsitavat, kes hoidub kohtumistest kriminaalhooldusametnikuga. "Kõige sagedasemaks kuriteoks on ikka vargused. Põhiliselt tegutsevad metalli- ja metsavargad. Üldjuhul on pooled varastest kaugemalt tulnud, pooled aga kohalikud elanikud. Tänavu saime Torma vallas jälile Põltsamaa kandist saabunud pikanäpumeestele, kes olid varastanud neljateistkümnest suvemajast alumiiniumesemeid. Peagi ootab vargaid kohus," rääkis Väits.

Valentin Kekišev märkis, et Peipsiäärses piirkonnas on konstaablid tabanud ka narkomaane ja narkootikumide vedajaid, kes tavaliselt on pärit Ida-Virumaalt. Põhiliselt tarbitakse moonisegu.

Sageli kostub arvamusi, et konstaablitel tuleb teha liiga palju paberitööd, mistõttu jääb vähe aega inimestega suhtlemiseks. "Viimasel ajal on paberitööd siiski vähemaks jäänud. Kriminaalasjade ettevalmistamine nõuab aga paratamatult küllaltki palju kirjutamist," väitis juhtivkonstaabel Kekišev. "Eriti palju tuleb kirjatööd teha Jõgeva linna ja valla konstaablil," märkis Silvi Päll.

Mobiiltelefonid omavalitsustelt

"Sidepidamisvahendiks on konstaablitele Politseiameti poolt ette nähtud raadiotelefonid. Tihti on aga kohalikud omavalitsused konstaablitele mobiiltelefoni eraldanud või rentinud," ütles Jõgeva Politseiprefekt Olev Schasmin. Valentin Kekiševi käsutusse on mobiiltelefoni andnud näiteks Kasepää vallavalitsus.

Hiljutisel Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse koosolekul arutasid vallavanemad ja linnapead ka korrakaitseprobleeme ja koostööd politseiprefektuuriga. Olukorda analüüsinud Pala vallavanem Kalev Kurs teatas, et omavalitsusjuhid peavad vajalikuks taastada olukord, kus konstaabel töötaks igas linnas ja vallas.

"Uues politseireformis pööratakse konstaablite tööle piisavalt tähelepanu. Ühtlasi suureneb ka konstaablite arv," lausus Jõgeva politseiprefekt Olev Schasmin.

JAAN LUKAS

Kääpa jahimehed tabasid emahundi, keda kahtlustatakse koera mõrvamises

Teisipäeval tabasid Kullavere jahiseltsi Kääpa grupi jahimehed hundi, kes tõenäoliselt on maha murdnud ühe talu koera. Emahundi laskis maha jahimees Veiko Ottson.

Ööl vastu esmaspäeva oli Saare vallas Mädaoidu külas maha murtud talu üsnagi suurekasvuline koer. Järgmisel päeval leidsid jahimehed Monre Mäerand ja Tõnu Kajaste maha jäetud koerapea juurest hundijälgi. Nii hakatigi Sõõru metsades koera surmanud hunti või hunte küttima. "Hunti läks jahtima 18 jahimeest. Hundijaht nõudis põhjalikku ettevalmistust. Territoorium piirati ümber ja paigaldati hundilipud," rääkis jahi juht Toomas Soosaar, kes ise on oma jahimehekarjääri jooksul saanud pihta kolmele hundile.

Hundijahil tegid eriti pingelist tööd ka ajajad. Pärast kella kahte õnnestuski Raivo Ojakivil hunt välja ajada. Mitmetest jahipüssidest kõlasid paugud. Surmava kuuli saatis hundi suunas jahimees Veiko Ottson. "See on nelja või viie aastane emahunt, kes arvatavasti murdiski maha koera," rääkis Veiko Ottson, kellel kui laskjal on õigus endale saada ka hundi nahk.

"Paar nädalat tagasi lasti meie piirkonnas maha ka isahunt. Nüüd on metsa alles jäänud vaid poeg," lisas ta.

Kokku on Veiko Ottson nüüd maha lasknud neli hunti. "Kord juhtus nii, et sain ühele hundile pihta. Läksin auto juurde, et sellega hundile lähemale sõita ja loom masinasse tõsta. Samal ajal peatus minu jahisaagi juures teine auto. Sealt tuldi, tõsteti minu hunt autosse ja sõideti minema. Minul polnudki enam midagi teha," meenutas ta üht jahilugu, mis lõppes hundivargusega.

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Aktiivne kodanik - tugev omavalitsus

Vastab Tartu linnapea Andrus Ansip (Reformierakond)

PaulEerik Rummo on öelnud, et kodanik on kõige alus ja riik on alles järgmine etapp. Kuhu paigutada kohalik omavalitsus selles nn hierarhias?

Pole mingit kahtlust - demokraatlikus riigis, mida Eesti kahtlemata on, saab kohaliku volikogu ja selle poolt paika pandud võimeka vallavõi linnavalitsuse kaudu kõige paremini kohalikku elu korraldada ja arengut tagada.

Kui kodanik on aktiivne ja tahab aidata kaasa omavalitsuse tugevnemisele, kas ta peab siis astuma mõnda parteisse? Kas toetate plaani, et ka kohalike omavalitsuste valimistel saaksid osaleda ainult parteide nimekirjad?

Kindlasti tuleks suureneda valimistel valituks osutunute vastutust. Erakondlike nimekirjade ainulubamine oleks siin üks võimalusi, sest kodanike valimisliidus kandideerinud võivad hoolimata tehtud väärotsustest uutel valimistel uue ilusa nime all taas valijaid peibutada.

Milline on parim suhtarv ametnik/kodanik omavalitsuse tasandil, et oleks parimal võimalikul moel täidetud kõik funktsioonid, mida omavalitsus peab täitma?

Seda suhtarvu peaks pigem rahaliselt otsima vaadates, kui suured on üldvalitsemiskulud võrreldes eelarve mahuga. Viljandis on see näiteks 6%. Ka Tartu linn on seal lähedal, Tallinnas on valitsemiskulud 8 % ringis, kuid Eestis on küllaga omavalitsusi, kus valitsemiskulud moodustavad üle 20 %. Omavalitsusi on väga erinevaid. Mõttetu oleks oodata kõikjal nii efektiivset valitsemist nagu Viljandis. Seda ei saa kindlasti loota näiteks valdades, kus elanikkonna moodustavad valdavalt pensionärid. Eelpool loetletud protsente ei tohiks mingil juhul võtta süüdistusena ühegi omavalitsuse aadressil, isegi siis mitte, kui valitsemiskulud on 45%.

Kas Te ei leia, et kui külakohas kodanikud aktiivseks muutuvad, siis nende esimene aktiivsuseilming on linna kolimine?

Ma ei jaga arvamust, et inimväärne elu on võimalik ainult Tallinnas. Paljudes külades käib ka praegu vilgas elu. Kolimise suund ei ole sugugi nii üheselt määratud - väga paljud linnainimesed kolivad linnast maale sealse puhtama ja turvalisema elukeskkonna pärast. Ka Tallinna elanike arv on 1990. aastast alates pidevalt vähenenud (1990 - 479 750 inimest; 01.01.2001 - 399 850 inimest) ning selle üheks põhjuseks on linlaste kolimine ümberkaudsetesse valdadesse.

Kas pealinna peaks tooma Tartusse?

Tänan, ei.

Mida soovitaksite omavalitsustele, kes tahavad liituda?

Kui liitumisplaan korralikult läbi kaalutud, siis liitugu. Lausliitumiseks ei näe ma mingit vajadust. Mind häirib, et Eestis käsitletakse omavalitsust kui naturaalmajanduslikku üksust. Ideaalis peaks meie omavalitsus olema suuteline kõiki teenuseid oma vahenditega pakkuma. Me peaksime enam keskenduma ühistegevuse edendamisele. Soomes ei mõtle kaks ühist koolimaja ehitavat omavalitsust valdade liitmisele. Ühiste huvide pinnal võidakse teha koostööd kord ühtede, kord teiste partneritega.

Mida vastaksite väite peale, et Eesti on jagatud esimese ja teise sordi kodanikeks?

Kindlasti ei ole see nii. Ka kehvades oludes saab olla väärikas kodanik.

Kas saate tuua näiteid, kuidas sisse süüa kovi ja edu saavutada, kui sa ei kuulu juhuslikult kuhugi parteisse jne?

Pean omavalitsusjuhi selget ilmavaadet oluliseks, kuid Eesti praktikas ei ole enamik omavalitsusjuhte end erakondlikult määratlenud.

"Aktiivne kodanik - tugev omavalitsus". Kas pole mitte vastupidi - mida passiivsem kodanik seda vähem on tüli? Omavalitsus saab osutada talle rahulikult teenust ja seda tugevam ta on. See on ju reaalsem pilt.

Mida aktiivsemad on kodanikud, seda sihipärasem on rahakasutus. Teenused muutuvad aktiivsete kodanike toel üha personaalsemaks, loiule kodanikkonnale osutatavad teenused võivad osutuda mõttetuteks ja kalliteks.

PEEP LILLEMÄGI

KIRJAD

Veel üks kiri Nigeeriast

Kallis härra!

Kõigepealt anun, et hoiaksite saladuses seda tehingut, mis oma iseloomu poolest on äärmiselt konfidentsiaalne ning ülimalt salajane. Kuigi tean, et nii suur tehing tekitab igaühes kartust ja muret, kinnitan teile sellegipoolest, et igaüks saa sellest kasu enne kui päike loojub.

Otsustasime teiega ühendust võtta selle tehingu pakilisuse tõttu, kuna meil on usaldusväärset informatsiooni teie taktitunde ja sellelaadse tehingu sooritamise võimaluste kohta. Las ma kõigepealt tutvustan ennast teile. Olen Richard Makele, laenujuht Victoria saare Ühispangast. Teie saite mulle teatavaks, kui ma otsisin kindlat ja austusväärset isikut sooritama seda konfidentsiaalset tehingut, mis seisneb tohutu rahasumma ülekandmises maksimaalset konfidentsiaalsust nõudvale välisarvele.

Ettepanek: Üks välismaalane, kadunud dr Dirk Vulysteke, Lõuna-Aafrika Vabariigi naftaärimees, kasutas enne oma surma 11. detsembril United Airlinesi B767 200 lennul nr 175 New Yorgis meie Victoria saare Ühispanga teenuseid ning 2001. aasta juuli lõpu seisuga omas jooksval arvel 36,4 miljonit USA dollarit, mida pank ootab pärandina välja nõutavat. Ühispank on kulutanud palju aega ja raha, saamaks ühendust Vulysteke perekonna või sugulastega, kuid ei leidnud ühtegi. On märkimisväärne võimalus, et kadunud dr D. Vuylstekel ei olegi pärijaid (niipalju kui meie teame, ei olnud tal naist ega lapsi). Meie esimees ja direktorite nõukogu on otsustanud kuulutada selle summa väljanõudmata jäänuks ning annetada see spetsiaalsesse valitsusfondi.

Et asjade niisugust ebasoovitavat käiku ära hoida, paluvad mõned mu usaldusväärsed kaastöötajad koos minuga teie nõusolekut hakata kadunud dr D. Vulysteke pärijaks, nii et raha makstaks pärandina teie arvele. Kõik dokumendid ja tõendid selle raha saamiseks pannakse teie jaoks hoolikalt kokku. Kinnitame, et läbikukkumine on 100% välistatud. Teie saate oma osa ning ülejäänu jääb mulle ja mu kolleegidele investeerimiseks.

Kohe, kui saame teie kinnituse sõnumi kättesaamisest koos nõusolekuga, varustame teid vajalike andmetega ning lepime kokku teie osa suuruses. Kui see ettepanek on vastuvõetav, siis faksige mulle viivitamatult. Palun varustage mind oma kõige konfidentsiaalsema faksi numbriga ning pangarekvisiitidega, mida saaksin kasutada raha kättesaamiseks teie heaks.

Tänan eeldatava koostöö eest.

Lootusrikkalt teie

SIJUWADE DANIEL

Toimetuselt

Ehkki autor pole oma nimes päris kindel, on kiri meile saadetud Lagoses asuvast arvutist kellegi James Idah poolt. See asjaolu muidugi ei muuda tema muret väiksemaks, nii et kõik, kes soovivad ausat Nigeeria pangaametnikku aidata, võivad toimetusest tema kontaktandmeid küsida.

"V"

JUHTKIRI

Politsei jälle reformib

Politseid on ootamas jällegi reformimine. Üleeile kiitis valitsus järjekordse reformikava heaks. Mundrikandjate seas valitseb taas ärevus. Ühest reformist pole veel jõutud toibuda, kui järgneb juba uus. Ilmselt on politsei taasiseseisvunud Eestis kõige enam reformitud eluala ja siseministrid kõige sagedamini vahetunud ministrid. Paigalpüsimise rekord tundub olevat aga kindlalt Looduse käes, kelle algatusel on praegu kavandatav suurreform juba teine.

Uus politsei arengukava näeb ette põhimõttelisi ja sisulisi muudatusi, millest olulisem on kindlasti see, et alates 2003. aastast on Eestis senise 17 prefektuuri asemel kuus. Selle kava kohaselt hakkavad kuuluma ühtsesse Tartu prefektuuri nii senine Tartu, Viljandi kui ka Jõgeva prefektuur.

Elanike arvu järgi oleks Tartu prefektuur peaaegu võrdne Lääne- ja Ida-Virumaad ühendava Ida prefektuuriga. Kõige suurema elanike arvuga on Tallinna prefektuur, millele järgnevadki Tartu ja Ida prefektuur. Seejärel on Harju prefektuur keskusega Sauel, mis haarab nii Harjumaad, Järva kui ka Raplamaad. Lääne prefektuuri on ette nähtud haarata Läänemaa, saared ja Pärnumaa ning keskus on kavandatud Pärnusse. Lõuna prefektuuri keskusega Võrus hakkavad kuuluma Põlva-, Võru- ja Valgamaa.

Reformijate kinnitusel on peamine eesmärk suurendada patrullipolitseinike ja konstaablite arvu Eestis kokku 180 võrra. Samas on lubatud, et erilisi koondamisi sisulise politseitöö tegijate seas ei tule. Koondamine puudutab eelkõige politsei juhtkonda. Samuti on arvestatud, et järgmisel aastal on umbes sajal politseitöötajal ees pensionileminek.

Minister Loodus on lubanud, et uus reform võimaldab politseinikel kodanikele senisest lähemale tulla, paremini tagada inimeste turvalisus ning kindlustada avalik kord. Samas loodetakse reformi tulemusena korrastada politsei juhtimise struktuuri, muuta selgemaks raha kasutamine ja parandada politsei personalitööd. Teisisõnu loodetakse ümberkorraldustega võita politseinikke rohkem sisulisele politseitööle. Seda plaanitsetakse saavutada mõningate mõttetute istumiste kaotamisega, nagu igapäevased istumised kohtusaalides. Peale selle nähakse ette mitmete politsei funktsioonide üleandmist teistele ametkondadele. Sellega on mõeldud näiteks senist tegelemist asotsiaalidega, koera- ja kassipidajamise eeskirja täitmise järelevalvet, kauplustes ja turgudel kauplemislubade kontrollimist jm.

Loodetavasti saavad mundrikandjad reformimiste vahepeal teha rahulikult ka korrakaitsetööd, milleks nad kutsutud ja seatud ongi. Nii rahulikult, kui seda koondamisja reformideärevuses inimesed teha suudavad. Aga võibolla ongi eeldatud, et ärevusse viidud politseinik teeb tööd just mingi erilise entusiasmiga.

13. detsember 2001. a

MAJANDUS

Pajusi vald kui üks osa Põltsamaa piirkonnast

Novembrikuu viimasel neljapäeval toimus Pajusi vallavolikogu istung, kus vaadati üle ja redigeeriti eelmise aasta novembris vastu võetud Pajusi valla arengukava aastateks 20012005.

Valla piirides jätkub tõenäoliselt elanike koondumine asulatesse ja suuremate teede äärde. Piirkonna paiknemine Põltsamaa ja Jõgeva

vahel mõjutab oluliselt valla arengut, iseloomulik on pendelliikumine, st tööl käimine Põltsamaa või Jõgeva linnas või mujal väljaspool oma valda. Praegusaja Eestis on aga trendiks kujunenud, et aktiivsem osa rahvastikust lahkub maalt ja asub elama suurlinnadesse.

Tõdetakse, et kahjuks ei ole valla võimalused ja tema käsutuses olevad hoovad piisavad ettevõtluse arendamiseks. On vaja saavutada olukord, kus maaomanikud tunneksid maa korrashoiu eest ka vastutust. Võssakasvanud ja umbrohtunud maad peaksid looduspildist kaduma.

Eesmärgiks on koolide elushoidmine

Pajusi iseärasuseks on see, et haldusüksusel ei ole väljakujunenud ühtset keskust. Pisisaare, Vägari, Kalana, Arisvere (endine Kütimäe) ja Pajusi on 5 suuremat asulat, kus on olemas ka tänavavalgustus. Vallas tegutsevad Pisisaare Algkool ja Aidu Lasteaed Algkool, kuid põhikool vallas puudub.

Omavalitsuse arengule ongi suuremaks ohuks asjaolu, et sündivuse languse tõttu hakkab vähenema laste ja noorte osakaal. Toimub järsk kooliminejate arvu vähenemine, mis seab ohtu koolide püsimajäämise tulevikus. Eesmärgiks ongi haridusasutuste elushoidmine, sest kohapealsed koolitusvõimalused hoiavad piirkonnas ka lastega peresid.

Arengu nimel tehakse koostööd teistega

Järgmise aastal jätkatakse Pajusi rahvamaja kapitaalremonti, Pisisaare Algkooli ja Aidu Lasteaed-Algkooli hoonete rekonstrueerimist, praeguseks suletud Pisisaare prügila ning Pajusi ja Tapiku mõisapargi korrastustöid. Kõpu veehoidla puhkekoha rajamiseks korraldatakse ideekonkurss ja otsitakse sinna majandaja. Üldse on järgmise aasta arenguprioriteetides nimetatud 23 ülesannet.

Põltsamaa linna, Pajusi, Puurmani ja Põltsamaa valla vahelise koostöölepingu (nn 4 P koostööleping) raames tehakse ühistööd väga paljudes valdkondades haridusest kuni sotsiaalsfäärini. Koos tegutsedes püütakse arendada ettevõtlust, turismi jne ning otsida lahendusi tööpuuduse leevendamiseks.

Koostööleping on sõlmitud ka Soome Kihniö vallaga. Lahendusteid nähakse koos teiste omavalitsustega mitmesuguste ühisprojektide koostamises ja ellurakendamises. Edasiviivaid ideid loodetakse saada ettevõtjate ümarlauas jne.

Üldise kontseptsiooni raames koostatakse valla veemajandus-, jäätmekäitlus- ja turismiarengukavu. Eesmärgiks on normaalse elu ja töökeskkonna edasikestmine Pajusi valla territooriumil.

Eelistatud tegevusaladeks nii praegu kui ka tulevikus peetakse Pajusi vallas põllumajandust, põllu- ja metsasaaduste ümbertöötlemist, loodusvarade ( turvas, paekivi) töötlemist ja kasutust ning turismindust.

Ühisprojektid kui uue impulsi allikad

Piirkonna tugevate külgedena on mainitud looduslike ressursside (viljakas muld, mets, turvas, paekivi e Kalana marmor) olemasolu. Arengut edasi viivate eeldus tena on arengukavas välja toodud olukorra paranemine põllumajanduses ning paljude väiksemate projektide elluviimine, arengut pidurdavatena aga ajude äravooluoht, ettevõtete pankrotistumine ja nn ääremaastumine.

Valla nõrkade külgedena on märgitud majandusliku baasi nõrkust ning madalaid sissetulekuid. On tekkinud omamoodi nõiaring, kus ettevõtluse madala taseme põhjuseks on sissetulekute ja kohapealse vaba kapitali vähesus, inimeste madalate sissetulekute põhjuseks on aga omakorda ettevõtluse madal tase.

Pensioniealised elanikud moodustavad valla elanikest 19,8%. 4P piirkonnas asuvad Lustivere ja Võisiku hooldekodu. Rajamisel on Pajusi valla abikeskus asukohaga Vägaris.

Arengukava kui dokument on aluseks valla eelarve koostamisele ja investeeringute kavandamisele ning rahaliste vahendite taotlemisele mujalt (laenud).

Pajusi rahvamaja kapitaalremondiks on võetud Eesti Ühispangast 0,9 miljonit krooni laenu. Selle tagasimaksetähtaeg on 12. september 2005.a. Pisisaare kõrgepinge elektroodkatlamaja ehitamiseks võeti EBRD energeetikalaenu koos intressidega kokku üle 5 miljoni krooni, millest 2,7 miljonit on tagasi makstud. Ülejäänud osa tagasimaksutähtaja pikendamise osas käivad läbirääkimised.

Pajusi vallavolikogu esimehe, AS Pajusi ABF juhataja Lembit Paali sõnul on arengukava koostamine olnud pikk protsess. Sellega on tegelnud kaks volikogu koosseisu. Tema arvates ei ole püstitatud üle jõu käivaid eesmärke ja arenguprioriteedid on välja selgitatud küllaltki laiapõhjalise arutelu tulemusena.

RAIVO SIHVER

Oberpahlen restaureerib vanu hooneid ja ehitab uusi eramuid

Põltsamaal asuv ehitusfirma OÜ Oberpahlen tegutseb 1992. aastast alates. Firma omab restaureerimistöödeks vajalikku muinsuskaitsealast litsentsi.

Tegeldakse kõigi ehitustöödega restaureerimistöödest kuni eramajade ehitamiseni. Ainult valtsprofiilkatuseid ei tehta. Omatakse ehitusmaterjalide kauplust ning pakutakse klientidele veoteenust. Firma omanikeks on juhatuse esimees Aivo Mirka ja tegevdirekor Gilmar Krzivets. Juba kuuendat aastat ollakse Weckmani terasprofiiltarvikute ametlikud esindajad Põltsamaal.

Parematel aegadel on antud tööd 3040 inimesele. Momendil töötab ettevõttes ligi 20 inimest. Suvel on tööd rohkem, siis võetakse lepingute alusel inimesi ka juurde. "Meil on tubli kollektiiv ning püsiv ja staažikas kaader. Maksame Eesti tingimustes korralikku tasu ja meil on Põltsamaa parimad palgad," teatas juhatuse esimees Aivo Mirka.

Üheksakümnendate aastate algul restaureeriti Põltsamaa lossimüüre ja paar aastat tagasi ka Laiuse lossi varemeid. Põltsamaa lossi varemetesse ehitati veinikelder ja restoran. Sel suvel restaureeriti pildimaterjali alusel Kundrussaare kalmistu kiviaed, samuti ka Pisisaare ja Pajusi vahele jääv Saksa kabel.

"Oleme üheksa aasta jooksul ehitanud vundamendist kuni võtmete kätteandmiseni kaheksa eramaja. Ehitame ka Soome saunu koos sinna juurde kuuluvate puhke ja pesemisruumidega," rääkis Aivo Mirka. Veel on tehtud juurdeehitisi koolidele, ehitatud lastelaagreid ja kämpinguid ning renoveeritud koolide aulaid.

Talvel tehakse rohkem siseviimistlustöid, suvel aga hoonete fassaade ja katuseid. Ehitusmaterjalide müügiga hakati tegelema viis aastat tagasi. Algselt 15-ruutmeetrise pinnaga kauplus on nüüd 350-ruutmeetrine. Esimesel korrusel müüakse üldehitusmaterjale ja sanitaartehnikat, teisel korrusel aga siseviimistlusmaterjale, elektrikaupu ja tööriistu. Kaupluses saab kohe vormistada ka tellimusi nendele kaupadele, mida momendil poes ei ole.

Kahe neljatonnise autoga (MAN ja Merzedes Benz) osutatakse ka transporditeenuseid. Samade masinatega varustatakse ka oma ehitusobjekte ja kauplust.

Põltsamaa linnapea Margi Ein ütles Vooremaale, et OÜ Oberpahlen on Põltsamaa linnas praeguse iseseisvusaja üks vähene, kuid vanim ehitusettevõtte. "Ainult Oberpahlen omab restaureerimistöödeks vajalikku muinsuskaitsealast litsentsi. Firma on korralik maksumaksja ja on töid teinud ka meie linnale. Aastaid tagasi renoveeris OÜ Oberpahlen linna lossimüüre ja ehitas ka lossi restorani. Me jäime nende töödega igati rahule," rääkis Põltsamaa linnapea Margi Ein.

Jõgevamaa muinsuskaitse vaneminspektor Helju Sihver ütles maakonnalehele: "Firmaga Oberpahlen oli meil paar aastat tagasi töösuhe, kui nad konserveerisid Laiuse lossi varemeid. Sellel aastal võitis aga vastava konkursi ja jätkas Laiuse lossi varemete konserveerimist Tartu firma Wunibald Ehitus OÜ."

RAIVO SIHVER

Kalapüük Peipsil uuel aastal

Eelmisel nädalal Pihkvas peetud Eesti-Vene valitsustevahelistel kalandusläbirääkimistel 2002. aasta kalapüügivõimaluste osas Peipsi järvel, Pihkva järvel ja Lämmijärvel otsustas EestiVene kalanduskomisjon suurendada tuleva aasta haugi ja tindi väljapüügimahtu, latikakvoot jätta samaks, kuid vähendada koha-, ahvena- ja särjekvooti.

Kui sel aastal võivad Eesti ja Vene pool püüda kokku 3700 tonni tinti, siis järgmisel aastal 6500 tonni. Sellest Eesti poole püügimaht moodustab 3250 tonni. Haugi võib tuleval aastal püüda 450 tonni (tänavu 425 tonni), sellest Venemaa kvoot on 300 tonni (150 tonni Peipsist, 150 tonni Pihkvast) ja Eesti 150 tonni. Latikakvoot on sarnaselt tänavusega 1350 tonni, millest Eesti võib püüda 550 tonni, Vene pool 800 tonni (sellest 250 tonni Pihkva järvest).

Kohakvoot kahanes tänavuselt 2300 tonnilt 1525 tonnile. Sellest võib Eesti püüda 700 tonni, Venemaa 825 tonni (sellest Pihkva järvest 125 tonni). Ahvenat võib sel aastal püüda 1450 tonni, 2002. aastal 950 tonni, sellest Eesti 400 tonni, Venemaa 550 tonni (150 tonni Pihkvast). Särjekvoot on tänavuse 1100 tonniga võrreldes tuleval aastal 880 tonni, sellest 615 tonni võib püüda Vene (350 tonni Pihkva järvest) ja 265 tonni Eesti pool. Keskkonnaministeeriumi kalandusosakonna peaspetsialisti Enno Kobakese sõnul on kalavarude seis järvedes rahuldav, kuigi rääbis ja siig on juba aastaid madalseisus. Ka on selle aasta kümne kuu püügitulemused mõlemal pool piiri mullusega võrreldes kahanenud. "Vene pool püüdis tänavu eelmise aasta kümne kuuga võrreldes 954 tonni, Eesti 798 tonni vähem. Väljapüükide vähenemise põhjuseks on ilmastik ning kalavarude, eriti ahvena, vähenemine," ütles Kobakene.

Läbirääkimisel arutati ka püügi reguleerimist. Kobakese sõnul jäetakse aasta esimesel poolel püügivahendite piirarvud tänavusega samale tasemele. Seega võib mõlemal pool Peipsit püüda 3000 suuresilmalise võrguga. Mutnikuga soovitas komisjon kevadperioodil mitte püüda, samuti on järgmisel aastal jätkuvalt rääbisepüük keelatud. Eesti pool avaldas soovi, et kutselised kalurid võiks särge püüda tuleval aastal jää lagunemisest kuni 5. maini võrguga, mille silma suurus vahemikus 28 kuni 38 mm. Vene pool tegi Eestile ettepaneku keelustada suuresilmaliste võrkude kasutamine jää lagunemisest kuni 15. maini. Eesti lubas läbi viia sellealase teadusliku uuringu.

Teise poolaasta püügi reguleerimist arutab ühiskomisjon mais, ettepanekutest informeerisid pooled aga juba sellel kohtumisel. Vene pool sooviks alustada püüki kõikide püügivahenditega juba 15. augustist praeguse 1. septembri asemel. Ajavahemikul 15.augustist kuni 15. septembrini soovitab Vene pool püüda põhjanoodaga, mille pära silmasuurus oleks vähemalt 24 mm, 16. septembrist kuni jääkatte tekkimiseni pakuvad nad mutniku pära silmasuuruseks 45 mm. Eesti poole arvates on ettepanek püüki juba 15. augustil alustada mõistlik, kuid mutnikupüügil peaks kohe alguses pära silma suurus olema mitte alla 50 mm.

AGNES AASLAID,

Keskkonnaministeeriumi avalikkussuhete büroo spetsialist

KULTUUR

Eesti eurulaulud Eesti euruvisiooniks valitud

Muusikutest ja ajakirjanikest koosnev žürii selgitas reedel Eesti Televisioonis välja need kümme laulu, mis jõudsid Eurolaul 2002 finaali.

Eurolaul 2002 finalistid selgitas välja žürii, kuhu kuulusid kantriaktivist ja Justamendi laulja-kitarrist Jaan Elgula, mitmetes bändides nagu Ruja, Karavan, 2Qs trumme mänginud ning nii mõnigi kord taustakoorides lõõritanud Elva päritolu Jaan Karp, Eesti Päevalehe peatoimetaja ning ammune Nooruse muusikaajakirjanik Priit Hõbemägi, Raadio 2 lobalõug ning kunagi ENSV teeneline diskor Allan Roosileht, lastekoorimuusika aktivist ja endine Karavani klahvpillimängija Aarne Saluveer, keegi Maido Maadik, USAs muusikalilaulu tudeeriv Hanna-Liina Võsa, endine telestaar Karmel Eikner, staažikas eurolaulude vorpija ja ansambli Black Rokit nähtamatu eksliige Priit Pajusaar ja ning kultuuri kollase seebi vastu vahetanud ajakirjanik ja endine teatrikriitik Meelis Kapstas.

90st ETV valvelauda tassitud kassetist või CDRi purgitatud 3minutilisest või lühemast laulust jõudsid finaali järgmised lood:

1. "A Dream" - viis: Raid Liiver; sõnad: Kärt Tomingas; demo esitaja: Maarja Kivi Tuntud on vaid teksti autor Kärt Tomingas, 80ndate keskpaigas välja ilmunud omapärane laulja. Maarja Kivi on võitnud Kopli Kunstigümnaasiumi esindajana lastelauluvõistlusi.

2. "Another country song" - viis: Tommy Strike; sõnad: Mario Kivistik ja Tommy Strike; demo esitaja: Wildhearts. Jällegi rohkem tuntud sõnade autor Mario Kivistik, kunagine telestaar, hiljem TV-stsenarist ja fantastik/õudusjutuaktivist.

3. "Cant stop the time (so easily)" - viis ja sõnad: Peter Ross; demo esitaja Julia Hillens. Peeter Ross on tuntud meditsiinispetsialis, aga see pole see. Selle "terve meeskonna poolt välja mõeldud" nime all on üks noormees, eelmisel aastal veel gümnaasiumiõpilane. Kirjutanud paaril eelmiselgi aastal.

4. "Computerlove" - viis: Peeter Thomson; sõnad: P. Selis; demo esitajad: Ivo Linna, Yvette Kadakas, V. Lattu. Oo, mis moodne lauluteema! Peeter Thomson on habemega laulja-laulukirjutaja, tuntuim oopus kindlasti "Ilus tüdruk, see tantsib sambat, tõstab üles tolmusamba!" umbes 15 aasta tagant. Lauljad on muidugi kuulsamad, vähemalt üks neist.

5. "Ill never forget" - viis ja sõnad: Kersti Kuusk. Kersti Kuusk on kõikvõimalikes koosseisudes (Onu Bella M, Orumets-Podnek-Kuusk jt) laulnud pisut bravuurse imagoga naine, kes eelistab siiski kantristiili.

6. "Im falling" - viis ja sõnad: Kadri; demo esitaja: Jaanika. Tont teab, kes on nüüd need seekordsed kadrid ja jaanikad.

7. "Need a little nothing" - viis: Maki Kolehmainen, Jeanette Olsson, Tracy Lipp; demo esitaja: Gerli Padar. Välismaalased kirjutavad, eestlased laulavad. G on eelmise aasta ühe võitja õde.

8. "Runaway" - viis: P. Paulus, I. Laisaar, A. Kotkas; sõnad J. Hallas; demo esitaja: Ines.

No see laul saab küll kõvasti tagant lükatud ja eestlaste ajud saavad loputatud, nii et varsti on kõigil selgemast selgem, et just see laul on kõikse õigem esindama Eestit aastal 2002 Tallinna Eurovisoonil!

9. "This is (what luv can do)" - viis ja sõnad: Peter Ross, Hakan Björklund; demo esitaja: Hatuna, Riina Riistop. Hatuna ise kirjutab oma nime nii: Khatouna Narsavidze. Võitis "2 Takti Ette 2001" teise koha.

10. "What if I fell" - viis: Elmar Liitmaa; sõnad William Vesilind, Jaagup Kreem; demo esitajad: Lea Liitmaa, Jaagup Kreem. No muidugi, Blacky ja Terminaatori duett. Kõlab igatahes, hm, huvipakkuvalt.

Inimestel on võimalik tutvuda finalistidega Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio vahendusel jaanuari keskpaigas. Eurolaulu finaal toimub Tallinna Linnahallis 26. jaanuaril.

MARGUS KIIS

Tabivere laste nädal Walt Disneyga

Kuulsa multifilmilooja Walt Disney 100. sünniaastapäeva puhul korraldati Tabivere Keskkoolis Disney nädal, mille jooksul algklasside õpilased vaatasid koos multifilme ja joonistasid. Korraldati Disney-lugude tegelaste karneval ja tehti muudki huvitavat.

Kes ei teaks Disney joonisfilmide tegelasi nagu Mikihiir, Piilupart, Pluuto, tema multifilme Lumivalgukesest ja seitsmest pöialpoisist, Mary Poppinsist jne. Et 5. detsembril oli W. Disney 100. sünniaastapäev, siis otsustasid Tabivere Keskkooli algklassiõpetajad korraldada koolis Disney nädala, mis lõpuks otsaga järgmisse nädalassegi ulatus.

Laste aega sisustati mitmete Disney lühimultifilmide vaatamisega, mille põhjal valmis suurel hulgal joonistusi. Kogu algkasside seltskonnaga vaadati filmi "Lumivalguke ja seitse pöialpoissi". Seinalehes oli ülevaade Disney elust ja loomingust.

Päeval, mil menumultifilmide autori sünnist möödus 100 aastat, oli koolis Disney tegelaste paraad. Hommikul tulid algklasside lapsed kooli erinevate tegelaste kostüümides, et end siis esitleda ja tutvustada. Parimad joonistused aga valiti välja näituse jaoks. Alates sellest nädalast on näitus laste joonistatud Disneytegelastest üleval Tabivere raamatukogus.

Tabivere koolil on raamatukogutöötajatega olnud alati hea ja tihe side. Tiina Teder ja Anne Aunap olid nõu ja jõuga abiks ka Disney nädala korraldamisel. Algklassiõpetaja Ive Eddori sõnul polnud seekordne ühisettevõtmine senistest kaugeltki kõige suurejoonelisem. Ühiselt on tähistatud lastekirjaniku Olivia Saare sünnipäeva, korraldatud Astrid Lindgreni päev jne. Raamatukogutädid on teinud koolis mitmeid ettelugemispäevi.

Möödunud aastast meenutatakse lastele ja emadele korraldatud ühist mänguasjade meisterdamist, mille tulemusena raamatukokku hiljem õige põnev näitus välja sai pandud. Kui aga raamatukokku uuemaid lasteraamatuid saabub, tulevad tavaliselt raamatukogutöötajad neid kooli lastele tutvustama.

VAIKE KÄOSAAR

Maarja rahvamajas oli kaks esietendust

Möödunud nädalalõpp tõi Maarja rahvamajas kaasa kaks esietendust. Lastenäitering tuli välja näidendiga "Punamütsike ja Muri" ning täiskasvanute näiteringil sai lavaküpseks "Tuhkatriinu". Mõlemal seisavad ees esinemised ka Elistvere Jõulumaal.

Neljapäeva õhtul kogunes rahvamaja saali rohkesti publikut, kellest enamik olid algklasside õpilased ja lasteaiaealised. Innukalt elati kaasa hea ja kavala Muri, keda mängis Airi Kool, seiklustele, kes ei lasknud Hundil (Teet Uusmaa) oma kurje kavatsusi täide viia. Punamütsikese osas oli Maili Tali, Vanaema oli Pille-Riin Uusmaa ja jutustaja Agnes Liping. Alates eelolevast esmaspäevast hakkavad Maarja lapsed oma etendust "Punamütsike ja Muri" näitama igal tööpäeval kaks korda päevas Elistvere loomapargis Jõulumaal.

Laupäeval andis rahvamajas täissaalile esietenduse Maarja täiskasvanute näitering. Mängiti tuntud näidendit "Tuhkatriinu". Nii selle kui ka lastenäidendi tõi lavale Tiia Pärtelpoeg. Tema sõnul püüti küll "Tuhkatriinut" näidata pisut oma ehk Maarja moodi. Eelkõige lisati vürtsiks huumorit, taustaks seati Mozarti muusikat ning õukonnatantsu keerutasid sekka tantsurühma liikmed. Väljapaistvalt suursugused kostüümid õmmeldi peamiselt ise. Uhke oli ka lavakujundus - välja oli ehitatud kuninga õu ja loož. Ka "Tuhkatriinuga" minnakse Elistvere Jõulumaale, kus esinetakse nädalavahetustel. "Elistveres esineme natuke tagasihoidlikumalt, sest kõiki dekoratsioone ei saa kaasa võtta ja õukonnatantsud jäävad ilmselt ka ära," ütles Tiia Pärtelpoeg.

Esietendusel osales ligemale kakskümmend tegelast. Peaosalist Tuhkatriinut mängis Sirje Siimenson. Teistes osades olid Rein Uusmaa, Külliki Jürgenson, Üllar Laurend, Annika Raudsep, Maarika Romet, Ly Tiiksaar jt. Et etendus rahvale meeldis, siis esinetakse sellega Maarjas uuesti juba 26. detsembril jõulupeol.

VAIKE KÄOSAAR

SPORT

Valdeko Aaving tähistas juubelit

Möödunud reedel kogunesid Jõgeva hooldekodusse Elukaar Valdeko Aavingu lähedased, koolivennad ja treeningukaaslased, et tähistada maakonna kõigi aegade nimekaima tõstja 55. sünnipäeva.

Kuuekümnendate aastate lõpust kaheksakümnendate alguseni kuulus Valdeko Aaving Eesti tugevamate tõstjate hulka. Ta võistles poolraskekaalus ja I raskekaalus. Kolmevõistluses jäi tema isiklikuks rekordiks 460 kg (152,5135172,5), kahevõistluses aga 1977. a saavutatud 327,5 kg (rebis147,5 ja tõukas 180 kg). Eesti meistrivõistlustelt on Valdeko võitnud 13 medalit, neist kaks, 1969. ja 1971. a võidetud on kuldsed. Täna, 34 aastat hiljem, ei teagi rohkem Eesti mehi peale Karl Utsari poja Andruse, kes rohkem tõukaks.

Ent kui poleks Tiit Lääne 1992. aastal valminud Jõgeva spordi biograafilist leksikoni, poleks sellest kõigest praegu kusagilt lugeda. Kui, siis ehk ainult vanadelt ajaleheväljalõigetelt. Nii et kuigi ka tänastel Jõgeva koolipoistel võiks silme ees seista vägilane, kes selliseid raskusi tõstis, kardan, et nad pole Valdeko Aavingu nime kuulnudki. Nagu ilmselt ka Eesti kunagiste tugevamate jahilaskurite, Lembit Kure ning tema tütarde Pireti ja Rita või maadlejate Izmail, Aap ja Tiit Uspenski nimesid. Samas on kõik nimetatud kirkad näited sellest, et siinsamas Jõgeval on võimalik spordis päris kõrgele tõusta, kui on kirge ja püsivust. Need

omadusel pole puudunud ka Valdeko Aavingul.

Valdekot on eri aegadel juhendanud Vello Soomets, Villu Ojassalu ja Taimo Viir. Ent enamasti treenis ta ilma juhendajata. Oleme trennis palju koos higi valanud. Kuigi Valdeko on kurttumm, saime kõik asjad omavahel ära aetud. Seda enam, et tõsine trenn ja juturääkimine omavahel eriti kokku ei sobigi. Kui jutustama kukud, võid treeningu parem heaga pooleli jätta. Kõrgeid tagajärgi saab aga ainult treeningule keskendudes.

Me kirjutasime 1974. aasta sügisel alla ühele omapärasele lepingule, mille alla tilgutasime mõlemad kolm tilka verd. See leping aitas mõlemal end päris edukalt realiseerida.

Minul õnnestus kahe aasta pärast heita ketast 60,22 ja Valdekol kolm aastat hiljem püstitada imelised isiklikud rekordid: rebimises 147,5 ja tõukamises 180 kg. Üks mees, kellest Valdeko sünnipäeval ei saa vaikida, on Valdeko isa Hugo Aaving. Hugo tähistas aasta algul oma 93. sünnipäeva. Nüüd oli ta poega õnnitlemas. Ma vaatasin seda tugevat meest kõrvalt ja mõtlesin, kas ta oskas ette näha, et pojast selline vägilane kasvab. Küllap siiski oskas: ega ta muidu poleks talle ise varakult tõstekangi meisterdanud ja kuuri alla tõstepõrandat kokku klopsinud.

Valdeko isa tõukas omal ajal üle 12 meetri kuuli ja heitis ligi 40 meetrit ketast. Need on praegugi päris head tulemused, aga kui mõelda ennast ajas enam kui 60 aastat tagasi, on need lausa suurepärased.

Valdeko on kuulitõukes ja kettaheites isast kaugemalegi jõudnud. Valdekost ei ole raamatut, aga ta vääriks seda. Ta on tõestanud, et elu pole lugu, vaid lootus ja looming.

ANTS PAJU

Saduküla klubi kardisõitja Arne Rehi sai karika

Hiljutisel tänavuse kardihooaja pidulikul lõpetamisel sai suursuguse karika ka Saduküla kardiklubi sportlane ja Jõgeva ettevõtja Arne Rehi, kes tunnistati võidukaimaks sportlaseks masinaklassis Rotax.

Tavaliselt hakatakse kardisporti harrastama poisieas, tihti juba kuue või seitsme aastaselt. 32-aastane Arne Rehi hakkas selle müriseva spordialaga tegelema alles paar aastat tagasi. Esimesed võidud sai ta Põltsamaal Kuningamäe kardirajal.

Praegu osaleb Arne Rehi kardivõistlustel masinaklassi Rotax kartautoga. "Rotax on maailmas ülipopulaarne masinaklass, mille vastu on nüüd hakatud huvi tundma ka Eestis. Rotaxi võistluskulud on kaks korda väiksemad kui mõnelgi teisel masina klassil. Mootori suuruseks on 125 cm 3 . Rotaxkardiga võib sõitu alustada alates 21. eluaastast," rääkis võidusõitja.

Karikavõistlused Rotax-klassis koosnesid kolmest etapist, kusjuures igal etapil oli kaks sõitu. Arne Rehile oli kõige pingelisem esimene etapp Hiiumaal, sest auto mootori sai ta kätte alles kaks päeva enne võistlusi. Nii tuli sissesõit teha vahetult võistluste eel. Kokkuvõttes lõppes see sõit neljanda kohaga. Järgmisel etapil Põltsamaa Kuningamäe kardirajal Arne Rehi ajakontrollisõitudel tehnilise rikke tõttu stardiaega kirja ei saanud. Nii alustas ta eelsõitu viimaselt kohalt, kuid sõitis ennast viimaselt kohalt esimeseks. See andis võimaluse alustada finaalis esimesena, kuid eksimuse tõttu jäi Arne lõppkokkuvõttes teiseks. Teise koha pälvis Rehi ka võistluste viimasel, Rapla etapil.

"Kardivõistlustel annab iga sõit punkte. Kogusin Rotaxi klassis kõige rohkem punkte," mistõttu pälvisingi meistrikarika. Kokku tegi sama tüüpi kartidega võidusõitu kaheksa meest. Tugevamaks konkurendiks võib pidada Andre Hildebrandi, kes võitis ka Põltsamaa etapi," jutustas Arne Rehi "Võitsin tänavu karika, sest Rotax-klassis ei osale nud tänavu eriti tugevaid sõitjaid. Järgmisel aastal võib aga konkurents kõvemaks muutuda. Kogu Euroopas võistlevad Rotax masinaklassis paljud kardisportlased. Näiteks Rootsis müüdi tänavu 200 Rotaxi masinat," rääkis Rehi.

Võidusõitja Jõgevalt põhjendas sedagi, mis Rotaxi masinaklassi kutsutakse tihti ettevõtjate masinaklassiks. "Ettevõtjatel on pidevalt kiire. Rotaxmasina korras hoidmiseks kulub aga vähem aega kui teiste kartide puhul. Rotaxi mootor peab ilma remondita korraga vastu 70 tundi, masinaklasside Vormel A ja Vormel Super A mootorid kestavad praktiliselt vaid kuni pool tundi, seejärel on juba vaja uusi mootoridetaile."

JAAN LUKAS

MITMESUGUST

Kiigemetsa lapsed pakuvad jõulurõõmu

Homme ja ülehomme on Jõgeva endises postkontori ja praeguse sõlmsidejaoskonna teenindussaalis natuke kitsam kui tavaliselt: postitöötajad loovutavad nimelt osa ruumist kaheks päevaks Kiigemetsa koolile käsitöö näitusmüügi tarvis.

Näitusmüügi korraldas kool ka möödunud aastal, ent siis oli toimumispaigaks Veenuse kaubamaja. Eelkõige tahetakse sel kombel kooli tutvustada: ikka leiduvat Jõgeval veel inimesi, kes ei tea, et Kiigemetsa kool olemas on, või kes arvavad, et erivajadustega lapsed, kes seal õpivad, ei ole millegi ilusa loomiseks suutelised. Teisalt on see Kiigemetsa kooli huviijuhi Merje Talistu sõnul omamoodi kahepoolne heategevusüritus: ühest küljest teenivad õpilased väikese rahasumma, teisest küljest võib iga huviline näituselt täitsa ilma rahata noppida häid ideid, kuidas odavast või pealtnäha suisa kasutust materjalist ilusaid asju teha. Kiigemetsa õpetajad on palju sellelaadseid ideid saanud Helsingis asuvast sõpruskoolist - Toivola koolist.

"Käiku läheb kõik: isegi lõngajupid, paberijäägid ja õllepudeli korgid. Viimastest saab näiteks vahvaid päkapikke teha," ütles Merje Talistu. "Meil on ka tasemel keraamikaklass, kus õpilased on Meedi Ümara juhendamisel küünlaaluseid ja inglipildiga seinaplaate teinud, meisterdatud on ka viljapea ja käbikuuski, käbipäkapikke ning palju muud. Jõulukaarte saame paraku välja panna vähem kui möödunud aastal, sest meil oli vaja täita Jõgeva maavalitsuse tellimust: nemad saadavad oma jõuluõnnitlused tänavu teele just Kiigemetsa kooli laste tehtud kaartidel."

Suuremal või väiksemal määral osaleb jõulunäituse korraldamisel kogu Kiigemetsa kooli pere, sest igaühele on leitud jõukohased ülesanded. Nooremad mõõduka vaimupuudega lapsed näiteks saavad kaasa lüüa lõnganukkude tegemisel.

Ühtlast lõngakerimist, keerukordade arvu lugemist, sõlme sidumist ja patsi punumist - asju, mida tavalised lapsed omandavad möödaminnes - tuleb neile niikuinii õpetada. Näitust ette valmistades saab nendele oskustele ka rakenduse leida.

"Möödunudaastasel näitusmüügil teenitud raha kujunes mõnedel õpilastel tõhusaks täienduseks kevadise Soomesõidu rahale või kulus ära Eesti piires tehtud ekskursiooni taskurahaks. Ja omateenitut juba niisama tühjatähja peale ei raisatud," ütles Merje Talistu.

Muuseas, Kiigemetsa laste käsitöid ja joonistusi võib praegu näha ka Siimusti ja Laiuse raamatukogus.

RIINA MÄGI

Jäljed värskel lumel reedavad võsavillemi

Värskele lumele jäänud jäljed ärgitavad jahimehi minema hundijahti. Nädalavahetusel piirasid hunte Kurista, Luua, Kungla, Torma jahiseltsi ja teistegi jahindusorganisatsioonide "hundibrigaadid", kuid alatihti on pääsenud hundid piiramisrõngast välja ja ei too naljalt oma nahka turule.

Vooremaale teadaolevalt tabas sellel sügistalvel esimese hundi ligemale veerandsaja aastase jahimehestaažiga Valdo Raidma jahiseltsist Metsis. Nelja või viieaastane isahunt jäi sihikule Jõgeva vallas Villakvere küla lähedal.

"Augustisseptembris oli Pedja kandis kuulda huntide ulgumist päris tihti. Laiuse metskonnas remonditi metsateed ja värskelt veetud liivalt võis selgelt lugeda vähemalt paari hundi tallatud jälgi," pajatas Mäe talu peremees Valdo. Tema, nagu teisedki Pedja jõe ümbruse, Laiusevälja soo ja teistel hundiradade alale jäävad talunikud, võib jutustada suside poolt tehtud sigadustest küll ja küll: "Reimi Mart ütles, et temal võttis keti otsast kutsika ära. Penil oli pea lõhki ja kõrvatagused ära puretud. Huntide nahka on läinud koeri ka Pede külas ja Paduveres."

Novembrikuu öösel kadus Perametsa külast Lampe talust väike koer, hommikul leidis peremees vaid vereloigu ja koera karvatutte. Kaiaveres leidis metsaülem Peep Arold hundijäljed, mis viisid metssea korjuseni.

Eelmisel nädalal sattusid Kullavere jahiühistu mehed hundijälgedele Sõõru metsas. Piiramisrõngasse jäid kolm hunti, kellest kaks pääsesid välja, kuid vana isahunt jäi Aivo Koppase püssikuuli ette. Kullavere mehed käisid hunte jahtimas ka eelmise nädala teisipäeval ja nädalavahetusel, kuid tulemusteta. Metsapenide kari luusis aga edasi ja jõudis vahepeal ühes Saare valla talus koerakrantsi maha murda. Kullavere jahiühistu meeste arvates tegid hundid neile järjekordse seatembu. Üleeile, kui hundikarja liikumine oli värskel lumel hästi näha, mindi taas hundijahti. Enne pimeduse saabumist saadigi üks kätte, selle laskis Veiko Ottson.

Laiuse lossivaremetes kuuleb hundiulgu

"Öösel kella poole kahe paiku hakkas üks ulgumine pihta. See oli Laiuseväljal, üsna Laiuse lossi ligidal. Ulgusid ja ulgusid, siis tuli kaugemalt mingi uutamine vastu. Ma ei saa öelda, et juuksed tõusid püsti, kuid mingi võigas ja jube tunne tuli küll, selline - abitusetunne," meenutas jahimees Arvo Tooming kogetut.

Et sealkandis - Palupere ja Iravere külade läheduses, on hundiradu küllaga, kinnitas ka Kungla jahiseltsi esimees Gaido Padrik: "Jälgi oleme näinud ja meeskonnaga jahti pidanud, kuid ikka on olnud susid meist kavalamad ja piiramisrõngast välja pääsenud. Läksin metssigadele toitu viima, see oli esmaspäeval, ja näen - hundid platsis. Kolkuse talumaadel on meil olnud sigade söötmiskoht juba aastaid, selle ümber on hunte varemgi liikunud. Seekord trehvasin nägema neljapealist karja. Susid jäid mind paarisaja meetri kauguselt vaatama päris kauaks ajaks, kuid kui püssi võtsin, õnnestus sihikule saada vaid üks, karja viimane ja kõige väiksem, 29 kilo kaalunud emahunt." Gaido Padrikule oli see kuues tabatud hunt.

Karu oli siga krahmanud

Üle-eelmisel teisipäeval nähti Alliku metskonna Murru metsas kolme hundi jälgi. Kullavere jahiühistu kümmekond meest läksid hundijahti, kuid seegi kord ei andnud hallivatimehed oma kasukat ära. Jahipäeva lõpupoole trehvati aga veristele seajälgedele.

"Esimene mõte oli, et tegemist võib olla mõne salaküti poolt haavatud loomaga. Mööda jälgi jõudsime juba jõuetuks jäävale metsseale laskekaugusele. Selgus, et üle 150 kilo kaaluval kuldilt oli kisutud ära tükike tagakintsu, külgedel olid aga suured, verised kriimud. Selgus, et loomal olid katki ka mõned roided. Mõnisada meetrit seast kaugemal leidsime hulganisti karujälgi, mis kinnitas meie oletust, et notsu oli sattunud karu küüsi," pajatas Kullavere jahiühistu esimees Valentin Kulikov. Mõni päev varem oli sealkandis leidnud umbes 16 sentimeetri laiused karujäljed Alliku metskonna metsnik Rain Pint. Tõenäoliselt oli keegi mesikäpa uinakut seganud ning looma tigedaks ajanud.

Mullu loendati Jõgevamaal 23 ja kütiti kolm hunti. Tänavuse ulukiloenduse andmetel elas Jõgeva maakonna jahimaadel 34 hunti.

ARDI KIVIMETS

POLITSEIKROONIKA

Sügisel hakkas kuritegevus maakonnas vähenema

Teatavasti kasvas möödunud aastal taas maakonnas kuritegevus. Lohutuseks võib öelda, et seda on varem juhtunud ka teistes maakondades. Sügise alul hakkas vähenema salajaste varguste arv, samuti oli vähem ebakaineid roolikeerajaid. Oktoobri lõpuks oli ilmne, et kuritegude arv väheneb. Novembri lõpuks oli maakonnas toime pandud 883 kuritegu, mullusest 94 kuritegu vähem, mis protsentides väljendatuna on 9,6%. Praeguseks on jõutud süüdistused esitada praktiliselt pooltes kuritegudes, mis on umbes 8% rohkem kui oli 2000. a novembri lõpuks. Seejuures on avastatud 182 kuritegu, mis olid sooritatud kas möödunud aastal või veelgi varem, 100 kuritegu enam kui oli seesugune tulemus mullu.

Salajasi vargusi registreeriti 599 juhul ehk 8,1% vähem. Kõige enam vähenesid salajastest vargustest metalli ja elektri õhuliini vargused. Metalli varastati kokku 102 juhul (61 ehk 37,4%) ja õhuliine 52 korral ehk 33 korral vähem (38,8%). Avalikke vargusi oli 18 (25%) ja röövimisi 3 (4 ehk 57,1% mullusest). Veel oli vähem kuritahtlikku huligaansust ning mitmeid muid kuritegusid.

Möödunud aastaga võrreldes jäi kuritegude registreerimisearv suuremaks vaid Palamuse vallas (1), Tabivere vallas (4), Mustvee linnas (14) ja Saare vallas (10). Saarel on kõik enam esinenud kuriteod salajased vargused, neis on 57% juhtumeist praeguseks kuriteos kahtlustatav teada. Mustvees on kuritegudest enam esinenud salajasi vargusi ( 4) ja kokku 33st vargusest on kahtlustatav teada 75,8% juhtumeist.

Varas lõhkus veiniriiuli juurest poeakna

Teisipäeva hommikul märkas Tabivere aleviku "Juko" kaupluse müüja tööle tulles, et lõhutud on kaupluse akna alumine ruut ja et akna lähedal asuvalt veiniriiulilt on puudu pudeleid. Kadunud oli 6 märjukesepudelit. Varas polnud poes sees käinud, katkise akna kaudu ta midagi muud kaasa haarama ei ulatunud.

Vargal olid toiduvarud otsas

Pühapäeval märkas üks Maarja aleviku elanik, kes elab mitmekorterilise elamu ainsas kasutuselolevas korteris, et lahti on muugitud tema keldri aken, samuti on keldri ukse küljest tabalukk lahti kangutatud. Keldrist oli ära viidud umbes 160 kg kartuleid, neli purki marineeritud kurke, 10 liitrit sõstramahla, liitrine purk soolaseeni ja 4 liitrit õunamahla. Varas oli jõudnud seda kõike toimetada nädala jooksul, sest perenaine polnud nädal aega oma keldris käinud ja varem oli tema sõnul toidukraam alles.

Ärandati Põltsamaa vallavalitsuse Žiguli

Ööl vastu esmaspäeva ärandati Põltsamaal vallavalitsuse sõiduauto. Punast värvi Žiguli 2104 registrinumbriga 838 JAG oli öösel Ringtee 8 maja ees. Kahetsusväärsel kombel olid autouksed jäänud lukustamata. Kell üksteist õhtul oli auto veel alles. Autot pole siiani leitud. On palve, et isikud, kes märkasid midagi seoses auto ärandamisega või on autot kusagil näinud, jagaksid oma infot politseiga telefonidel 110, 51 238 või 52 482. Infoandja anonüümsus on garanteeritud.

Poes oldi hädas purjus mehega

Teisipäeva õhtupoolikul kella nelja paiku helistati politseisse Jõgevalt Rohu Poest ja kurdeti, et seal on purjus mees, kes "ei märkavat sealt ära minna". Politseipatrull leidis eest 1958. a sündinud Pajusi valla Vägari küla asuka, kelle alkoholijoobe kontrollimisel puhus mees alkomeetrile ette näidu 3,81 promilli. Et vältida edasisi sekeldusi, jäeti mees end kaineks magama.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Neljapäeval on vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Õhtupoolikul pilvisus tiheneb. Puhuvad edela- ja läänetuul 3-10 m/s. Külma on 4-10 kraadi.

Reedel tuleb pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab vähest lund. Öösel puhub edelatuul 4-8 m/s, päeval puhuvad loode- ja põhjatuul 6-12 m/s. Öösel on külma 2-7 kraadi, kohati 10 kraadi. Päeval on külma 2-7 kraadi.

Neljapäev, 13. detsember 2001. a.

Konstaablid on asendamatud

JAAN LUKAS

Kääpa jahimehed tabasid emahundi, keda kahtlustatakse koera mõrvamises

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Aktiivne kodanik - tugev omavalitsus

PEEP LILLEMÄGI

KIRJAD

Veel üks kiri Nigeeriast

Lootusrikkalt teie

SIJUWADE DANIEL