Vooremaa
Teisipäev, 16. jaanuar 2001. a.
SISUKORD

Laiuse lapsed said uue päevakodu


Koos vallavanem Toivo Ilvese ja maavanem Margus Oroga lõikas lasteaia värava ette tõmmatud lindi läbi lasteaia praegune kõige staa¾ikam kasvandik, kuueaastane Egert Kuorti. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Kuigi Laiuse lasteaia seitse töötajat ja veerandsada kasvandikku on saanud uute ruumide mõnusid nautida juba novembri algusest, peeti soolaleivapidu alles möödunud reedel - lootuses, et pärast aastavahetuse saginat saab kohale tulla ka haridusminister. Kes lõpuks ikkagi tulla ei saanud.

1974. aastast Laiuse pastoraadihoones tegutsenud lasteaiale pidi Jõgeva vald uued ruumid leidma sellepärast, et senised olid praeguse kasvandike hulga jaoks liiga suured ning vajasid kapitaalremonti. Nüüdseks EELK Laiuse kogudusele tagastatud majja ei pidanud vallavolikogu aga otstarbekaks suuremaid summasid investeerida.

Kuigi vahepeal olid kõne all ka teised variandid, ostis vald lasteaia tarvis lõpuks ikkagi 100 000 krooni eest ära seni Laiuse Põllumajanduse Osaühingule kuulunud maja, mis ülemöödunud sajandil kõrtsiks ehitatud ning mis aastatel 1914-1976 oli Laiuse koolimaja. Kuna tegemist oli omavalitsusele kuuluva asutuse välja kolimise vajadusega omanikule tagastatud hoonest, eraldas vabariigi valitsus maja renoveerimiseks 1,494 miljonit krooni omandireformi reservfondist.

Ehitustööd tegi AS Jõgeva Ehitus. Koos lasteaiaruumidega said korda ka samas majas tegutseva velskripunkti ruumid, kolmas selle maja asutus, postkontor aga alles igatseb remondi järele.


Tere, tere, armas maja!

Lindilõikamistseremoonial, mis leidis aset õuevärava ees, lugesid lasteaialapsed ette endise kasvatajatädi Jane Jaago abiga tehtud luuletuse, milles olid read: "Tere, tere, armas maja!/ Sind meil oli väga vaja!" Maja pühitses kristliku kasvatuse ja hariduse andmise asutuseks EELK Laiuse koguduse õpetaja Margit Nirgi.

Pärast lindilõikamist andsid lapsed lasteaia muusikatoas kontserdi ning suundusid siis kõrvaltuppa lasteaiamaja kujulist torti sööma, täiskasvanud aga pidasid kõnesid edasi. Maavanem Margus Oro luges ette haridusminister Tõnis Lukase tervituse, milles too avaldas rõõmu, et Laiuse lapsed saavad nüüd alusharidust heades ja nõuetekohastes tingimustes.

Maavanem avaldas Jõgeva vallale tunnustust selle eest, et nad ajal, mil kõikvõimalikke tegemisi kitsastele oludele viidates koomale tõmmatakse, hoopis vastupidi talitasid ja lasteaiale uue kodu välja ehitasid. Selle eest, et ülemöödunud sajandi kõrtsitoast ületuleval aastal taas kõrtsituba ei saaks, palus ta vastutada kasvatajatel.

Vallavanem Toivo Ilves avaldas rõõmu selle üle, et Laiuse lasteaed ei peaks niipea jalgu jääma ühelegi tervisekaitse- ega euronormile ning selle ülalpidamine on vallale senisest odavam: juba kütmise pealt saab tänu heale soojustamisele ja kaasaegsetele reguleeritavatele küttekehadele poole kokku hoida.

Oluliselt paranes ka küla välisilme: renoveeritud hoone asub ju suisa küla keskmes. Viimane asjaolu meeldib kindlasti ka lasteaialastele ja nende vanematele, kelle lasteaiatee oluliselt lühenes.


Kes lõhub, see leiab

ASi Jõgeva Ehitus projektijuht Mart Kirss avaldas lootust, et nende firma saab nii umbes kolme aasta pärast konkureerida juba lasteaia

laienduse ehitamisele. Tõepoolest: lasteaia kauaaegne juhataja Alje Kopti väitis, et usinad külanaised olla küla vahel mitteametlikku loendust tehes saanud kokku 13 peret, kus juurdekasv tulemas või planeerimisel. Ent korraliku täispööningu näol on lasteaial laienemisvõimalus selles hoones ka olemas.

Renoveerimistööde käigus leidis aset ka paar põnevat vahejuhtumit. Laka pealt leiti padruneid ja vene jalaväegranaat, mille Tartu Päästeteenistuse eridemineerijad kui ühe paremini säilinud sõjaaegse granaadi oma muuseumi viisid. Üht palkvaheseina lõhkudes leidsid ehitustöölised aga seina seest omapärase puumehikese ja paberi, mille olid sinna jätnud omal ajal kõrtsi koolimajaks ümber ehitanud mehed. Üks neist oli kirjutanud: "Siin olen mina töödanud selle kooli maia jures 23 juulil 1914. Juhanes Limberman. Kes lõhub see leiap." 86 aastat hiljem lõhuti ja leitigi.

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Eile oli koos vallavolikogu eestseisus, valmistamaks ette volikogu istungit järgmisel nädalal.


Tabivere vald

Möödunud neljapäeval pidas üldkoosolekut Maarja Magdaleena Maarahva Selts, tähistamaks aasta möödumist seltsi taasloomisest. Maarja Keskkooli õpilased osalesid eile Tartus meeleavaldusel koos tudengitega rongiliikluse toetamiseks. Maarja Keskkoolis oli eile külas Vanemuise teatri balletitrupp. Reedel ja laupäeval korraldab Maarja Keskkooli õpilasomavalitsus teabelaagri, kavas on loengud, rollimängud jne.


Saare vald

Neljapäeval algab Saare aktiviseerimiskeskuse ruumides viiepäevane psühholoogia alane koolitus projekti "Ühiskond kõigi jaoks" raames.


Põltsamaa vald

Vallavanem Toivo Tõnson osales eile Põltsamaa linnavalitsuses vabariigi aastapäevale pühendatud ürituste korraldamise arutelul. Eile oli Võisiku hooldekodu hoolekogu koosolek. Vallavalitsuses oli koos Adavere Põhikoolile kuuluva mõisahäärberi rekonstrueerimise avatud pakkumiste hindamise komisjon. Täna osaleb vallavanem maavalitsuses toimuval Tiigrihüppe alasel nõupidamisel. Homme on vallavalitsuses väljakuulutatud vabade maade enampakkumine. Neljapäeval kogunevad vallavalitsusse piirkonna kultuuritöötajad, et arutada tänavuse aasta kultuuriürituste korraldamist ja nende rahastamist.


Põltsamaa linn

Kuni jaanuarikuu lõpuni on kultuurikeskuses avatud fotonäitus "Põltsamaa - 17 silla linn". Eile arutati linnavalitsuses vabariigi aastapäevale pühendatud ürituste korraldamist. Neljapäeval ja reedel osaleb abilinnapea Tiit Kulu Eesti Haldusjuhtimise Instituudis keskkonnaalaste investeerimisprojektide juhtimise alasel koolitusel. Laupäeval korraldab kultuurikeskuses Lions Klubi Põltsamaa tuluõhtu piirkonna koolide klassivalgustuse uuendamiseks. Õhtut juhib Allan Hook, esinevad salongi- ja tantsumuusikaansambel Amorada koos solisti Liisi Koiksoniga, keelpillikvartett Muusa, illusionist Erich Udras.


Puurmani vald

Reedel korraldatakse Puurmani Keskkoolis lossitola valimine. Kultuurimajas annab reedel lasteetenduse Viljandi laste- ja noorteteater.


Palamuse vald

Reedel on vallavalitsuse istung, päevakorras maamaksumäära kehtestamine.


Pala vald

Eile oli Lümati rahvamajas pensionäride kokkusaamine Ranna pensionäride ühenduse loomiseks, osalesid ka jurist Maido Pajo, vallavanem Kalev Kurs ning vallavalitsuse sotsiaaltalituse juhataja Eve Vadi.


Pajusi vald

Eile oli vallavalitsuse istung, mille päevakorras oli laekunud avalduste läbivaatamine. Täna tulevad vallavalitsusse oma traditsioonilist kodanikuõpetuse tundi pidama Aidu Lasteaed-Algkooli õpilased. Neljapäeval peavad eelarve küsimustes nõu vallavalitsuse liikmed koos volikogu eelarve- ning majanduskomisjoniga. Reedel ja laupäeval külastab valda sõprusvalla Kihniö volikogu delegatsioon Soomest. Laupäeval on Pajusi rahvamajas puhkeõhtu "Hüvasti, kino".


Mustvee linn

Eile olid linnavalitsuses koos linna allasutuste juhid linna eelarve küsimustes. Täna on linnavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek.


Kasepää vald

Möödunud reedel toimunud vallavalitsuse istungil oli arutusel valla eelarve.


Jõgeva vald

Täna peavad vallavalitsuses nõu valla koolide direktorid. Valla esindajad võtavad osa Jõgeva linnavalitsuses toimuvast nõupidamisest Piibe maantee teemal. Koos Jõgeva linnavalitsuse ning kultuurikeskusega arutavad valla esindajad täna suviste ürituste plaani. Eeloleval nädalavahetusel viibivad valla haridus- ja noorsootööga seotud inimesed Valgamaal Leigo talus, arutamaks valla arengukava. Valla sportlaste esindajad osalevad laupäeval vabariigi valdade talimängude alagrupimängudel males, kabes ja meeste korvpallis.


Jõgeva linn

Eile võeti linnas maha jõulukaunistused. Sellel nädalal jätkuvad kultuurikeskuse renoveerimistööd. Maavalitsuses on täna vastuvõtul ja planeeringutalitusega tutvumas Rootsi sõpruspiirkonnast Enköpingi kommuunist külalised, kes nii eile kui ka täna külastasid maakonna keskkonnaobjekte. Täna on linnavalitsuses nõupidamine teemal "Piibe maantee kui suvetee". Muusikakooli ruumides peavad täna nõu linna haridusjuhid. Jõgeva valla ja linna esindajad ning kultuurikeskus arutavad täna ühiselt suviste ürituste plaani. Homme kohtuvad linnapea Ants Paju ja abilinnapea Viktor Svjatõ¹ev Tallinnas kultuuriminister Signe Kiviga, arutamaks Jõgeva kultuurikeskuse renoveerimise rahastamise küsimusi. Ühtlasi võtavad Jõgeva linnajuhid homme osa ASi Eesti Veevärk aktsionäride üldkoosolekust Tallinnas. Neljapäeval on kaitseliidu majas maakonna vabadusvõitlejate ühenduse koosolek. Neljapäeval toimub maavalitsuses arutelu Eesti-Taani ühisprojekti käivitamise üle töökohtade loomiseks maakonnas puuetega noortele. Jõgeva valla ja linna haridus ja kultuurikomisjonide esimehed peavad neljapäeval maavalitsuses nõu koolipiirkondade üle. Samal päeval on nõupidamine linna puhastusseadmete teemal. Neljapäeval ja reedel osaleb maavanem Margus Oro maavanemate ja kantslerite nõupidamisel Käärikul.



ARVAMUS

Mõõdukate põhieesmärk on vaesuse vähendamine

Omavallamees võttis hiljuti nööbist kinni. "Kuule, mida sa Toompeal aasta jooksul tegid ka?" küsis ta. Võiksin vastata, et Mõõdukate fraktsioon oli kõige distsiplineeritum saadikurühm, meie keskmine istungitel osalemise protsent oli 95,6. Aga kas see ka huvi pakub?

Töö tulemust mõõdetakse siiski tehtu, mitte kohaloleku järgi. Majanduskomisjon, mille liige minagi olen, menetles mullu 51 õigusakti. See on enam kui viiendik Riigikogus mullu vastu võetud 231 seadusest ja otsusest. Suur osa neist 51st on sellised, mis peaksid Eesti majandusele küll kasuks tulema, kuid ei mõjusta tavainimese elu kohe ja praegu.

Teisi seadusi võib jagada mitut moodi. On neid, mis muudavad igamehe elu, on neid, mis mõeldud teatud kitsamatele ühiskonnakihtidele. Mõni muudab olemasolevaid seadusi nipilt-napilt, mõni teeb lausa revolutsioonilise pöörde.

Viimaste hulka loen ka ülemineku pensionide indekseerimisele. Rahvaliitlasest kolleeg Mai Treial süüdistas küll mind seepärast vaat et seitsmes surmapatus, ometi kinnitas samuti opositsiooni juhtide hulka kuuluv Siiri Oviir, et on kümme aastat pensionide indekseerimisele mineku eest võidelnud ja toetab seda igati.

Uue süsteemi jõustudes ei saa rahandusministeerium enam raha nappusele viidates pensionide tõstmisest loobuda. Seadus nõuab seda ja on valitsuse asi, kust ta raha leiab.

Uuest aastast makstakse Eestis suurpere toetust. Vastava eelnõu algatas Mõõduka Eiki Nestori juhitav sotsiaalministeerium. Mõõdukate fraktsiooni aseesimees Kalev Kotkas tegi parandusettepaneku, mis tõstis suurpere toetust valitsuse kavandatuga võrreldes tuntavalt. Lisan eelmise aasta algusest makstud lapsehooldustasu (ligi 70 000 perele mõeldud tasu algatas sotsiaalministeerium), varasemast ajast lapsetoetuse, eelarves koolitoidule eraldatud miljonid, koolipiima programmi, sünnitoetuste suurendamise. Kõik see on suuresti seotud Mõõdukate tegevusega Riigikogus.

Sestap oli väga kummastav lugeda ühe keskerakondlase sõnu aastast kokkuvõtteid tegevale ETA küsitlusele. Nimelt väitis too mees, et valitsus olevat seadnud oma loosungiks mitte hoolitseda sündimuse pärast. See on, pehmelt öeldes, ebatõene jutt.

Mullu üheteist kuuga sündis Eestis 12 128 last ehk 561 last rohkem, kui 1999. aastal sama aja jooksul. Enamik neist lastest nägi ilmavalgust väljaspool Tallinna. Ent naised ei sünnitaks, kui olukord oleks tõesti nii hull, nagu mõni vihavärinas kolleeg Riigikogu kõnepuldis iga päev kinnisilmi jutlustab.

Muidugi ei väida ma, et kõik on kõige paremas korras. Inimeste sissetulekute erinevused on tõesti väga suured ja küllaga on neid, kes elavad vaesuse piiril või päris vaesuses. Ent väljapääs pole mitte olemasoleva vägivaldses ümberjaotamises, vaid uute väärtuste loomises. Ning selles, et meie majandusarengu vilju saaksid võimalikult paljud nautida.

Riigikogu võttis mullu vastu terve rea maaelu puudutavaid seadusi. Põllumajandusminister Ivari Padar on öelnud, et nüüd on Eestil olemas kõik põllumajandusele vajalikud raamseadused. See on pea kümme aastat aega võtnud. Maailma naftaturgudel toimuvat ei saa me kuidagi mõjustada, kuid Euroopa turgu oleme Eesti põllumeestele tunduvalt rohkem avardanud. Siit siis ka sealiha ja piima kokkuostuhindade tõus.

Oleme saavutanud sedagi, et teatud vastuseisust hoolimata on Brüssel soostunud meile andma varem lubatud SAPARDi abiraha. Mõni vastasleeri kuuluv maapoliitik on selle üle küll irvitanud, kuid arvan, et kui tänavu raha jagamiseks läheb, ei jää ka nemad pealt vaatama.

Mullu võeti vastu üsna mitu tööturgu mõjustavat seadust, sealhulgas tööturuteenuste seadus ja töötu sotsiaalse kaitse seadus. Töötutele abiraha maksmise aeg pikenes tunduvalt. Mõõdukad suutsid saavutada sedagi, et 1. jaanuarist 2001 rakendus puuetega inimeste sotsiaaltagatiste seadus täies mahus.

Kokkuvõttena võin kinnitada, et kõigist raskusist hoolimata oleme tubli sammu edasi astunud. Teha aga on veel palju. Tänavu tuleks kiiresti vastu võtta kogumispensioni ehk pensionireformi II samba käivitamiseks vajalikud seadused, sisse seada töötusning tööõnnetus ja kutsehaiguste kindlustus, vastu võtta võlaõigus ja uus karistusseadustik, töölepingu ning töö- ja puhkeaja seadus. Kõik need, mille eesmärk on edendada majandust ja vähendada vaesust.

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu liige,

Mõõdukad


KIRJAD

Riik annab ohjad käest

2001. aasta riigieelarve arutelu Riigikogus ja opositsiooni esitatud rohkearvuliste muudatusettepanekute mittearvestamine valitsuse ja koalitsioonisaadikute poolt kujutas endast järjekordset käitumist põhimõttel "Karavan liigub edasi".

See näitas taas kord, et vabariigi valitsus ja Riigikogu koalitsioonisaadikud ei soovi koostööd ei Riigikogu saalis ega väljaspool Riigikogu, vaid marsivad valitud teed edasi, avaldagu rahvas meelt kas arvamusküsitluste kaudu või Toompeal Riigikogu hoone ees. Tundub, et dialoog rahvaga ei mahu valitsejate demokraatia arsenali hulka, pigem on koalitsiooni pürgimustes Euroopa Liitu ja NATOsse laskutud eneseimetlemise ja enesekiitmise teele.

Kahetsusväärne on ka see, et Riigikogu sotsiaalkomisjon üldse ei arutanudki 2001. aasta riigieelarve projekti. Käesoleva aasta riigieelarve on koostatud nii, et sellega tutvuja eest on miljoneid varjul. Kulutusi ei ole lahti kirjutatud, pigem on sätitud suure osa omavalitsuste väljaminekute ja paljude teiste kuluartiklite vajaduste üle otsustamine valitsuskoalitsiooni poliitikutest ministrite kabinettide tagatubadesse.

2001. aasta riigieelarve on sotsiaalselt üks raskemaid. Laari valitsus on kõrvale heitnud vanuripoliitika, perekonnaelu majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste tingimuste parandamise, võimaluste loomise pereliikmete heaoluks ja isiklikuks arenguks. Et Eestis on aegade suurim tööpuudus ja et tööpuudus veelgi süveneb, ei paista võimul olevaid poliitikuid häirivat. Riigieelarve ei sisalda midagi olulist sellise kriisiolukorra peatamiseks.

Töötu abiraha jääb ka tänavu endiselt 400 kroonile. Kas ligi 50 000 töötut peaksid sellega ära elama, kasvatama lapsi, neid koolitama? Alafinantseeritud on peaaegu kõik sotsiaalsed kulutused. Näiteks on toimetulekutoetusteks eraldatud summad 1999. aasta 398,5 miljonilt kroonilt langenud 246,9 miljonile kroonile. Isamaaliidu, Reformierakonna ja Mõõdukate "teeneks" saab lugeda seda, et toetusteks eraldatav rahahulk on kolme aastaga vähenenud üle 100 miljoni krooni.

Toimetulekupiir jäeti 1997. aasta tasemele, 500 krooni juurde, mis sest, et põhiliste toiduainete, transpordi,ravimite, elektri, sidevahendite ja kommunaalteenuste ning muud hinnad on

tõusnud. Valitsus ei pööra tähelepanu isegi sellele, et minimaalne toidukorv 2000. aasta III kvartalis maksis juba üle 600 krooni. Nii ei võimalda toimetulekupiir 500 krooni, mis peab perele jääma pärast eluasemekulude tasumist, tuhandetel inimestel piisavalt toituda, rääkimata kehakatete vajaduse, info-, kultuuri- ning muude vajaduste rahuldamisest.

Lapsetoetuse määr 150 krooni kehtestati samuti 1997. aastal. Ühele lapsele ettenähtud toetus 150, teisele lapsele 225 krooni ei kannata elukalliduse muutusi välja. Soodustused kolme, nelja ning enama lapsega peredele on muidugi teretulnud, kuid kolmandaid lapsi ei pruugi sündida, kui perepoliitika ei loo lastega peredele kindlustunnet.

Soodustused mittetöötavatele pensionäridele ravituusikute osas on kahanenud 12 miljonilt kroonilt 1999. aastal ainult 1 miljonile aastaks 2001. Kui lisada ravimitele 5%lise käibemaksu kehtestamisega lisanduv hinnatõus, võime jõuda sellisesse olukorda, kus paljude inimeste tervisehädad on niivõrd süvenenud, et tuleb loota üksnes ravikindlustusega hõlmamata isikutele ette nähtud vältimatule abile. Kuid ka vältimatuks abiks eraldatud summat on möödunud aastaga võrreldes 2,3 miljoni krooni võrra vähendatud.

Ettevõtte tulumaksust loobumisega riigi rahakotti tekitatud auku soovib valitsus kinni lüüa eakate pensionide külmutamise, sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande mitme valdkonna alafinantseerimisega poole miljardi krooni ulatuses. Veelgi küünilisem on valitsuse soov lükata sotsiaalsete vajaduste rahastamine aastasse 2002 (Riigikogu valimisele eelnevasse aastasse), et näidata oma hiilgavaid "saavutusi" sotsiaalpoliitikas. Selline üliliberaalne ja tasakaalustamata riigieelarve Eestimaa Rahvaliidult ja teistelt opositsioonierakondadelt Riigikogus toetust ei saanud, sest oleme samasugusel seisukohal, nagu Mõõdukad eelmiste valimiste eel. Nüüd ütleme juba meie: "Aitab jamast!"

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit


Üle poole raudteelähedastest küsitletud elanikest sõidab rongiga

Vooremaa küsis inimestelt Jõgevalt (30%), Tabiverest (12%), Sordist (8%), Tormilt, Vaimastverest, Kaareperest (5%) ja Alaverelt, Pakastelt, Viinalt, Kõolast, Vägevalt, Sellilt, Paduverest, Pedjast, Navalt, kas nad sõidavad vähemalt kord kuus rongiga. Vastanutest 12% olid teismelised, 12% 20ndates, 20% 30ndates, 8% 40ndates, 24% 50ndates, 12% 60ndates, 12% 70ndates eluaastates. 35% olid mehed. 58% sõitis vähemalt kord kuus rongiga.

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Eestlaste seksiga on vist lood halvad

Kangesti tulevad meelde aastad 1989-1992. Mäletate, mis siis toimus? Laulis Onu Bella. Millest? Kirjutas Kati Murutar. Millest? Tõsistes ajalehtedes oli ühed teatud pildid. Millest? Alustasid imelikud väljaanded (Pilk, Maarja, Nelli Teataja jpt), mille muu sisu võis olla erinev, kuid üks komponent oli sama. Mis? Kirjutas ühtelugu Eesti Naine. Millest? Tõlgiti ära "Kamasuutra" tõsises orientaalajakirjas. Miks? Mõjutas tugevasti isegi Eesti Entsüklopeedia pildivalikut. Mis? Kõik rääkisid. Millest?

No ikka SEKS ning seksist räägiti kõige peale ja kõige alla. Tookord oli see arusaadav. "Uus" ja huvitav, kommertslik, vaba värk. Läänest nagu pealegi. Ka nõukogude ajal oli sellest ju juttu olnud, aga liiga kuivalt ja vanamoeliselt, nüüd oli hoopis teine tera. Ansambel Kulo laulis siis: "Eestit taband pornomaania, äraunustet on trikoloor..."

Järgnevate aastate jooksul esialgne vaimustus kadus, tulid piiravad seadused, ajakirjad läksid üksteise järel pankrotti (ainult fanaatiline Maaja säilis), internet, alkohol ja suur äri vähendasid noorte kiima ja potentsi.

Aga mis nüüd on juhtunud? Tarvitses vaid ühel tüdrukul kahtlase ärimehe soovitusel teatada, et kavatseb seksida 300 mehega järjest, kui tekkis üldrahvalik kahin, vaimustus, plika sai suureks staariks ilma, et ta oleks midagi teinud. Kommentaarikeskustes sähvis mürgine nördimus ja virtuaalne potents, kõik rääkisid SELLEST. Jälle. Lõpmatuseni. Imelikult.

Siis näidati filmi, kus tõeline muu maailma pornostaar filosofeerib oma tõesti teoks saanud ridaseksi (mis peaks olema tema tavaline töö) üle ning jälle tekkis suur arutelu ja kahin kogu ühiskonnas. Täpselt nagu kümme aastat tagasi.

No kuulge, see EI OLE NORMAALNE. Me pole aastas 1990, kus kõik vastav oli loomulikult uudne ja harjumatu. Kümne aastaga peaks kogu see asi olema tavaline ja läbinämmutatud, elu osa, isegi tüütu.

Aga need viimase aja seksimühinad näitavad tõenäoliselt, et eestlaste seksiasjadega pole kõik korras. Ja arvatavasti on asi puudulikus perekonnateadvuses. Eestlased võivad arvata küll, et nad on nii võimsalt seksuaalselt vabameelsed ja edumeelsed jms, kuid tuleb välja, et siinsed suhted inimeste vahel üldse on nõrgad, ebastabiilsed, ühe sõnaga ebakvaliteetsed. Mehed ei oska olla mehed ja naised ei oska olla naised.

16. jaanuar 2001


MAJANDUS

Infotehnoloogia alasel turul napib võimekaid spetsialiste ja tõsiseid tegijaid

Arvutite ja tarkvara müüki ning arvutivõrkude ehitamist ja hooldust pakkuv turg on viimase viie aasta jooksul kiirelt arenenud.

Jõgevamaal tegutseb ses valdkonnas 3-5 suuremat firmat ja ligi 10 üksiküritajat. Firmad ja asutused kasutavad kas spetsiaalsete infotehnoloogia alaste firmade, põhikohaga mujal leiba teenivate inimeste teeneid või palkavad tööle vastava spetsialisti. Sel alal töötavad inimesed on peamiselt iseõppijad või on nad teinud läbi vastavad kursused. Infotehnoloogia kolled¾ alles tuleb, seetõttu napib koolitatud spetsialiste.

Jõgeva maavalitsuse infosüsteemide talituse spetsialisti Liisa Ukrainski sõnul vajab turg konkreetse ülesande täitmiseks kitsa erialaga spetsialiste, näiteks arvutivõrkude haldajat. Seetõttu võib koolitus olla suunatud konkreetse ülesande täitmisele. Ka interneti kaudu on võimalik ligi pääseda inglise keelsele õppematerjalile. Põltsamaa Ühisgümnaasiumi direktori Aimar Arula sõnul ei ole turg Eestis ega kogu maailmas küllastunud ja vajadus nende inimeste järgi kasvab. Kuna väikeses kohas ei suudeta nii palju maksta, siis lähevad võimekamad suurlinnadesse, näiteks Tartusse, Tallinna või

isegi välismaale tööle.

Viimasel ajal on pakutavast teenuste paketist esiplaanile tõusnud infotehnoloogia alase nõustamise osutamine.


Turgu jätkub ka uutele

Paljud infotehnoloogia firmad, näiteks AS Merit Tarkvara ja AS Taig, pakuvad teenuseid ettevõtetele ja asutustele mitmes maakonnas.

1991. aastast tegutsev AS Merit Tarkvara teenindab üle Eesti ligi 1000 firmat, millest 300 asub Jõgeva maakonnas. Firma peakontor asub Põltsamaal, filiaalid aga Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõgeval. Tööd antakse ligi 30 inimesele, sh 13 inimesele Jõgevamaalt. Eelmise aasta kogukäive ulatus 11,8 miljoni kroonini.

AS Taig tegutseb 1993. aastast alates, ajast, mil reorganiseeriti kooperatiiv ID. Peakontor asub Paides. Tegutsetakse põhiliselt Järvamaal, Raplamaal (1996. aastast alates) ja Jõgevamaal (1998. aastast alates). Üle Eesti on firmas tööl 30 inimest ja eelmise aasta kogukäive oli 25 miljonit krooni. Kinnitamata andmetel ei ole AS Taig aga Jõgevamaal saavutanud nii suurt kindlust kui mujal Eestis.

Juba 4-5 aastat tegutseb infotehnoloogia turul Jõgeva firma OÜ Riisalu. Ülis Riisalu, kes on sel alal töötanud üle seitsme aasta, ütles Vooremaale, et kui klient tellib neilt arvutispetsialiste, ei ole firmal enam vajadust palgata alalist töötajat. Ka ei ole alla kümne töötajaga firmal mõtet palgata hooldusspetsialisti.

Klientidele pakutavast teenuste paketist tõstavad nad esile rohkem nõustamis- kui hooldusteenust. Enne Aivar Lumi tulekut Jõgeva linnapeaks teenindas OÜ Riisalu ka linnavalitsust. Vahepeal ei olnud linnavalitsus nende kliendiks. Pärast Aivar Lumi lahkumist teenindatakse uuesti Jõgeva linnavalitsust. Ka Jõgeva vallavalitsus on nende kliendiks.

Nii AS Merit Tarkvara kui ka AS Taig peavad Jõgeval arvutikaupade ja kontoritarvete poodi. Väga mitmekülgset teenust pakkuva ASi Merit Tarkvara direktor Andres Kert peab enda firma seisukohalt kõige tähtsamaks arvutivõrkude ehitamist. "Meie oleme inimesi koolitanud nii Eestis kui ka välismaal ja omame ka vastavaid sertifikaate. Peame ses osas end Eesti tippfirmade hulka kuuluvaks. Meil on tugev võrguehitusmeeskond, kellest neli inimest

on Jõgeval," ütles Andres Kert Vooremaale.

Kliendid tellivad firmalt arvutihooldusteenust nii hoolduslepingute kui ka igakordsete tellimuste alusel. Andres Kerti arvates peaksid tellijad aru saama, et korralik infotehnoloogia maksab küll rohkem, kuid pikemas perspektiivis tasub end ära.

"Oleme sel turul heal positsioonil. Konkurents on Jõgevamaal olemas, kuid tööd jätkub kõigile," jätkas ASi Merit Tarkvara direktor.


AS Taig ei lahku Jõgevalt

Ka ASi Taig juhataja Urmas Jõgi arvas, et Jõgeval võib äri teha. "Jõgeva turult me ei lahku. Sellist plaanigi meil ei ole ning ei ole ka põhjust, sest turg areneb tõusujoones," rääkis Urmas Jõgi. Ta võttis omaks, et mõned inimesed lahkusid firmast, kuid uued inimesed on juba olemas. Üldse pidas ta selliseid kuulujutte kas konkurentide või pahatahtlike inimeste väljamõeldiseks. Ise ta suhtub neisse rahulikult ja arvab, et just siis läheb firmal hästi, kui kuulujutte levitatakse.

Põltsamaa linnavalitsuse sekretär Tiia Vahter teatas maakonnalehele, et raamatupidamisprogramme ja serverit hooldab AS Taig. "Oleme hakkama saanud, kuigi inimesed vahetuvad pidevalt."

Kinnitamata andmetel kaotas firma hiljutise töötajate vahetumisega Jõgeval osaliselt turgu. Lahkunud töötajatega aga ei õnnestunud Vooremaal kontakti saada.

Järva-, Rapla- ja Jõgevamaal esindatakse Esmofon Gruppi ja EMTd. Kindlustunnet loob Urmas Jõgi arvates aga fakt, et firma üheks omanikuks on AS Microlink.


Piraattarkvara väheneb tasapisi

ASi Merit Tarkvara direktori Andres Kerti arvates osteti 1999. aastal tarkvara varasema aastaga võrreldes poole rohkem. Tarkvara ostuturul toimus märgatav tõus just siis, kui hakati võitlema piraattarkvaraga. Aastal

2000 aga sellist tõusu ei olnud. Piraattarkvaraga võitlemise kampaaniad tõmbavad Andres Kerti arvates endale inimeste tähelepanu ja seetõttu kiirendavad tarkvara legaliseerimise protsessi. Majanduskeskkonna korrastamisega muutub ka inimeste mõttemaailm ja nad hakkavad mõistma, et piraattarkvara omamist saab samastada vargusega.

Ka ASi Taig juhataja Urmas Jõgi arvas, et piraattarkvara osa tasapisi väheneb ja asjad lähevad paremuse poole.

RAIVO SIHVER


Trammijuhist talunikuks

Põltsamaa vallas Võisikul asuvas Allikmäe talus on põhitegevuseks piimatootmine. Pererahvas plaanitseb lähiajal suurendada karja kuni kahesaja veiseni.

Allikmäe talu perenaine Taimi Ploompuu ja peremees Jaan Ploompuu on õppinud elektrikuks. Algul töötasid nad Tallinnas trammijuhtidena, seejärel Jõgevamaal ja Saaremaal elektrikutena. Kui Eestis avanes taas võimalus talupidamiseks, osteti Võisikul vana talumaja ning alustati 1992. aastal põllumajandustootmisega.

Kohe, kui tootmisega alustati, spetsialiseerus Allikmäe talu piimakarja pidamisele. Praeguseks 100-pealist holsteini tõugu veisekarja, kus lüpsilehmi on 46, hoitakse Õnne piimakarjatalult ostetud farmikompleksis. Lähitulevikus kavatsetakse suurendada karja 200 veiseni. Piimatoodang on ulatunud kuni 8000 kilogrammini aastas.

Allikmäe talumaa 52-hektarisest üldpinnast moodustab haritav maa 30 hektarit. Masinatest on talus Venemaal toodetud traktorid ning aktsiaseltsist A. Tammel ostetud tehnika rullsilo valmistamiseks. Möödunud suvel tehti Ploompuude majapidamises 1234 silopalli. Teravilja jõusöödaks ostetakse teistest taludest. Allikmäe talu hooneteks on elumaja, mille lähedal paiknevat endist karjalauta kasutatakse laoks, samuti masinakuur ja töökoda.

"Kunagi töötasin majandi farmis. Kuigi raha praegu napib, on talus ikka märksa meeldivam kui kolhoosis. Nüüd saab ju kõike ise teha ja otsustada," arvas Taimi Ploompuu 88-aastane ema Lydia Lobjakas. Vanaperenaine osaleb tänaseni nõu ja jõuga talutöödes.


Taluniku nõuanne

"Kui tahad talu pidada, pead arvestama, et tööpäev algab vara hommikul ja lõpeb hilja õhtul. Väga oluline on hoolitseda ja talitada loomi armastusega, sest sel juhul suudavad lehmad rohkem piima anda. Samuti on piimatoodangu suurendamiseks oluline kasutada paremate tõupullide spermat," ütles Taimi Ploompuu.

JAAN LUKAS


Vaimastvere maadele on mitu taotlejat

Homme arutab Jõgeva valla maakomisjon maade taotlemisavaldusi. Probleemiks on vaba põllumaa nappus. Praegu OÜ Vaimastvere Agro kasutada olevatele valla maadele on laekunud taotlused ASilt Perevara ja ASilt Kuremaa Klii.

OÜ Vaimastvere Agro tegevdirektor Enn Siska ütles Vooremaale, et ettevõte moodustati 1. juulil 2000. ASilt Lacto osteti varem OÜle Vaimastvere Põllumehed kuulunud pankrotivara. Kuni 1. detsembrini kasutas firma neid maid, mis olid OÜ Vaimastvere Põllumehed pankrotihalduri Sirje Taela kasutuses.

Detsembris otsustas vallavolikogu OÜ-le Vaimastvere Agro anda ajutiseks, kuni kolmeks aastaks kasutamiseks seni pankrotihalduri kasutuses olnud maad. "Kuid 17. jaanuaril kokku tulevale Jõgeva valla maakomisjonile on esitatud taotlus, et tühistada OÜle Vaimastvere Agro maa andmise otsus. Taotluse esitas minu teada AS Perevara. Minu arvates ei ole see õigesti esitatud," lausus tegevdirektor Enn Siska.

Lisaks 979 hektarile on firma rentinud ligi 500 ha maad ka teistelt Vaimastvere kandi maaomanikelt. Ligi 300 hektarit heinamaid on renditud Tabivere, Palamuse ja Rakke vallast. Firmal on 500 lüpsilehma ja 490 noorveist. Osaühing annab tööd 56 inimesele. Sügiskündi tehti 500 hektaril, rohkem künnimaad tegevdirektori sõnutsi firmal ei ole.

Enn Siska tunnistas, et eelmise aasta lõpul tekkisid OÜl Vaimastvere Agro majandusraskused. Võlad ulatusid 400 000 kroonini, sh võlad maksuametile 230 000 krooni. "Võlgu hakkasime maksma alates 29. detsembrist. Jaanuari algul said kõik vanad võlad tasutud. Kui OÜ Vaimastvere Agro jääb maast ilma või tema maakasutus väheneb, siis mis saab investeeringuteks kulutatud miljonitest ja töötajatest," rääkis Siska.

Jõgeva vallavanem Toivo Ilves ütles, et vallavalitsus on teinud maakomisjonile ettepaneku, et nad vaataksid selle küsimuse uuesti üle ja kutsuksid arutelu juurde kõik osapooled.

Jõgeva Tootjate Liidu juhatuse esimees ja ASi Perevara üks omanikke Urmas Ingver ei soovinud enne maakomisjoni istungit olukorda kommenteerida. Ta mainis vaid, et AS Perevara tahab teada, mis alustel ja kriteeriumidel antakse Jõgeva vallas maid ajutiseks kasutamiseks.

Komisjon kuulab osapooled ära ja esitab siis oma seisukohad vallavolikogule, kes peab tegema otsuse.

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Kasulik, kuid ohtlik

Koolilaste suurim oht linnas on liiklus. Suurlinnades autod, bussid, trammid ja trollid. See on teada tõde. Siin Jõgeval pole muidugi näha ühtegi trammi ega trolli, kuid ega see ei tõsta meie armsate koolilaste ohutust.

Jõgeva maakonna pealinnaks saamises aitas suuresti kaasa raudtee, mis vuhiseb peaaegu Jõgeva keskelt läbi. Raudteel on suur roll Jõgeva linna majanduse edendamisel ja turistide juurde toomisel. Niisiis igati kasulik. Kuid on üks aga!

Aga seisneb selles, et raudtee asend on küllaltki ohtlik nendele koolilastele, kes peavad üle raudtee tulema, et saada kooli. Kes saavad kooli autoga, nendel pole see just suurem probleem, rohkem nendele, kes peavad talvise hommiku pimeduses ületama raudteed. Räägitakse, et inimene ei kaeba nii kaua, kuni teda see isiklikult ei puuduta. Nii ka minuga. Ületades vara hommikul raudteed, ei pannud ma tähele lähenevat tuhmide laternatega rongi. Oleks ma pisut viivitanud, oleks juhtunud õnnetus. Mõni mõtleb, et see on ju minu viga, et ma tähele ei pannud, kuid mõtelgem, kui midagi sarnast juhtuks, kas me ka siis mõtleksime, et see oli ju tema enda viga. Ega vist!

Raudteel seisma jäänud rong on ka suureks takistajaks. Tuletagem meelde neid kordi, kus oli vaja kuhugi kiiresti jõuda, kuid suur kaubarong oli ees ning ei saanud sellest üle ega ümber.

Ma südamest loodan, et linnaisad võtavad midagi ette selle olukorra parandamiseks. Soovin koolilastele uuel aastatuhandel ohutut liiklemist.

KRISTJAN ROHIOJA


Kommipanija on tabatud!

Pikkade uuringute tulemusena õnnestus politseinikel tabada kurjategijate jõuk, kes toimetas lasteaeda Rohutirts ohtlikult palju magusat.

Osa bandest tabati juba varem, kuid jõugu ninamees saadi kätte alles jõuluõhtul. Tegemist on ülihästi organiseeritud grupeeringuga, kuna kõik jõuguliikmed kandsid ühesugust punast kindlaks määratud univormi. Bande juht püüdis välja keerutada ja rääkis kinnivõtmisel haledat juttu, et lihtsalt armastab lapsi. Koheselt esitati talle lisaks terrorismile veel süüdistus pedofiilias. Jõugu juht ei soostunud oma nime teatavaks tegema, tema isikut veel tuvastatakse. Siiski on alust arvata, et mees on pärit Soome või Venemaa põhjaosast. Siiani on politseil teada vaid tema kuritegelik varjunimi - Jõuluvana.

Politsei palub inimestel olla eriti ettevaatlik, sest siin-seal võivad veel redutada bande lihtliikmed - päkapikud. Samuti palub politsei infot Jõuluvana vabaduses viibiva kuritegeliku kompanjoni Ded Morozi tabamisel. Tundemärgid: heledad juuksed, pikk põlvini habe, punane kuub ja püksid, hästi jäme hääl, valdab mitut keelt. Kõigil, kes on kohanud mainitud tundemärkidega meesisikut, palutakse teatada sellest politseisse.

VALE-DMITRI


Saast on kogumikul "25 kuldset lööklaulu" nr 5

Jõgeva bänd SAAST on pandud Mätta Fondi kogumikule "25 KULDSET LÖÖKLAULU" looga "Sure, Eesti Vabariik!".

Koos Saastaga on kogumikul bändid JMKE, Vennaskond, Pööloy Gläänz, Conflict OK, Otofos, Orgazmo, Psychoterror, Kurjam, Operaator, Id rev, Hea Elu, Uss, Propeller jt. Kogumikul on Eesti alternatiivset muusikat, mille stilistika ulatub tavalisest lihtpungist üle psühhedeelia, hevi, funky, hardcore kuni dekadentliku kohvikumuusikani. Saasta lugu on paigutatud Vennaskonna, JMKE ja Propelleri lugudest moodustatud naljaka kulminatsiooni järele viimaseks, "Sure, Eesti Vabariik!" ilmub peale väikest veiderdust kui väga kuri meeldetuletus.

MARGUS KIIS


Uued bändid maailmas

KIT KAT CLUB. Väga naljakas ja huvitav teismeliste bänd Ohiost, mis teeb sellist kiiksuga iroonilist liialdustega poppi. Kaks beibet: Andrea Millette - laul, bass, ja Catlin Winn - laul, trummid. On ka üks poiss: kitarrist Patric Collins. www.kitkatclubmusic.com

ELECTRONIC VOICE PHENOMENON. Järjekordsed sünge Depeche Mode’i fännid USAs. Laulja Steve McCullars. Alustas 1996. www.nevermorerecords.com


Maarja koolile ajastu vääriline nimi!

Jumal õpetas ahvi raha tegema. Kes ka selle lugemise selgeks sai, see nimetati inimeseks. Kelle hulgas mõned - vääritumad! - hakkasid raha lugemise vahele raamatuid tahtma. Ning lobisema. Nagu oleksid rahaahvid raamatuahvidest halvemad…

Mille kahjulike tagajärgede otsustavaks likvideerimiseks läkski Eesti Vabariigi haridusministeeriumi tarvis. Maarja Keskkooli - Johannes Voldemar Veski nimelise - kinnipanekuga eesotsas. Mis oli üks igati haridusministeeriumi vääriline investeering tulevikku.

Kuid pöörakem siiski oma pale tavapäraseks hetkeks ajaloo rikkalike riiulite poole. Mille pealt igaüks enesele sobiva ajaloo osta võib. … Kui eestlased kaheksa tuhande aasta eest siia tagasi jõudsid, kus nad maailma algusest saadik olnud olid, siis polnud siin ühtegi koolimaja neid ees ootamas. Tarkadest nad aga puudust ei tundnud. Sest kes targaks saada tahtis, see endale ka lähema mäerinna sisse koopa ehk õpiklassi uuristas. Oma kümne küünega. Nagu Idamaa pühad mungad haritud… Läänes juba aastatuhandeid toime pannud olid.

Kellele, muidugi, oli määratud lollina surra, need koopasse kõngesidki. Kuid mõned ronisid sealt uuesti välja ka. Ise ilmatu targad. Ja pikkade valgete habemetega… Mis ära seletab, mispärast Toompea Targad kõik habemetüükas ja hallilt karvased on - liiga vara ronisid valge kätte!

Ning sihuke tark siis vaatas. Ja nägi (kui ta ikka veel nägi?). Et miski lapik asi kuskil üleval helendab. Ja ei ole üldsegi tema õlilamp! Ta imestas väga, kuid teadis targa kombel: näe, kui ilusa Päikese ma teile välja mõtlesin!

Tööpuudus oli täiesti tundmata. Koobaste populaarsuse põhjusel. Ja ilma omavalitsuse dotatsiooni, hariduse ministeeriumi ja riigieelarve abita.

Koolides õpiti hobusevargaks. Mis tänapäeval enam atraktiivne ei ole: sada tuhat töötut varast vaevalt tuhande hobuse kohta! Mis tervelt sadat varast samaaegselt ühtainust hobust varastama kohustas. Ja sedasi… eluterve konkurentsi tekitas.

Seepärast toetan ma Tabivere vallavolikogu otsust Maarja Keskkooli ärakaotamise asjus üksmeelselt: pole mõistlik mõtiskleda otsuse mõistlikkuse üle! (Kalev Raudsepp, 11. jaanuari Vooremaa) Mõtisklemise asemel süüvigem hoopis süvitsi minu ajaloolistesse suunistesse.

Eesmärgiga - vabastada Eesti Vabariigi haridusministeerium igaveseks ajaks igasuguste koolide taagast. Selleks: esimeseks (nagu juba eespool üteldud sai) suunatagu kõik tarkuse järele igatsejad omale eraomanduslikke koopaid ehk õpiklasse kaevama. Maarja maastikul on sobivaid künkaid küllalt. Ja riigi käest saab juurde osta ka.

Teiseks. Ja peamiseks! Sellelt koolilt tuleb Johannes Voldemar Veski nimi koheselt ära võtta! Ja seniks, kuni kõik veel koobastega harjunud ei ole (demokraatia ju ikkagi!), soovitan selle endise keskkooli kogu üleminekuperioodiks hoopis Juku Wolly Käsikivi nimeliseks põhikooliks ümber kvalifitseerida.

Sest:

1) põhikool on hulga odavam kui keskkool; sellest hoolimata, et majad-hooned-võimlad ning õpetajad-lapsed samaks jäävad.

2) ühe Juku ülalpidamine on Johannesest hulga odavam - lapse asi ikkagi.

3) käsikivi on veskist hulga odavam.

4) üks veski suudab intensiivset tööd ja inimväärset elatist pakkuda ainult ühele keskmiselt haritud möldrile, massilised käsikivid aga kindlustavad palgata tööga vähemasti ühe harimata kätepaari igast valla perest.

5) igasugune keskharidus oleks seetõttu suisa hukutav - ega üks keskharitud isik nüüd nii loll ka ei ole, et ta kohe, 21. sajandi algusest peale, käsikivi keerutama nõus oleks! Kunagi hiljem… siis, võibolla… jah, küll…?

Aga too tabeljuu ja igrekuga Wolly seal kooli nime sees… See oleks Maarja lastele rohkem nii Petlemma Tähe eest - et nad teaksid, kuhu poole Euroopa jääb, kui käes on paras aeg Maarjast sääred teha.

Trenditundlikult

Teie

WOORE WOLLY


Puudustest remonditaval kultuurikeskusel

Teatavasti remonditaksejuba mitu aega meie armsat kultuuripaleed. Mainitud tegevus on juba neelanud mitu miljonit nagu ablas riigiametnik. Aga mitte raha ei taha ma hakata taga nutma, sest mis läinud, see läinud, ütleb rahvas. Rahvast aga tuleb usaldada.

Tahaksin siinkohal kõnelda ühest vajakajäämisest juba remonditud osal. Nimelt on kultuuripaleesse tehtud üsnagi euro peldik. On teine nii kena, et võib lausa tualett öelda. Ilusad suured euro aknad kah, et vaata sisse, vaata välja, kõik on nagu peo peal.

Aga nimelt! Kahjuks mitte kõik ei ole peo peal! Nõnda ütelda kabiinide esine on ülihästi näha nii seest kui ka väljastpoolt maja. Ent kabiinidesse sisse piiluda ei saa.

Huvitav, miks küll? Kuidas me hakkame sellistes oludes, kus midagi näha ei ole, naabrivalvet teostama? On ju nii mõnigi kord vaja naabril silma peal hoida, et too pahandust ei teeks. Peab ju õiges euroriigis olema viima ne kui asi nagu pihu peale laotud. Kuidas siis nii? Häbi, häbi, kultuurikeskuse töötajad! Nii olulises asjas olete möödalasu teinud!

Mina kui aus kodanik loodan, et meie linna kultuurikeskus teeb oma järeldused ja laseb kabiinidesse ehitada klaasseinad. Maksku ruutmeeter klaasi kas või miljon.

VALE-DMITRI



SPORT

Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000

Sündinud 1986-1987 (C-klass) ning 1988-1989 (D-klass)

PC 60 m

7,8 Lehto Vannus 01.02.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05

8,0 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05

8,0 Karmo Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Jõgeva 21.05

8,1 Toivo Joosua 86 Sadala PK Jõgeva 21.05

8,2 Juri ©mutov 86 Mustvee II KK Jõgeva 21.05

8,5 Mikk Kalavus 07.10.86 Torma PK Torma 17.05

8,6 Madis Hunt 18.04.86 Laiuse PK Torma 17.05

8,6 Timo Olesk 04.03.87 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05

8,6 Rene Voitk 87 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05

8,6 D Venno Vannus 25.04.88 Põltsamaa ÜG Jõgeva 7.06

Taganttuulega

7,4 Lehto Vannus 1.02.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

7,7 Taavi Püvi 86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

7,8 Hannes Kaljuste 5.09.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

8,2 Rene Voitk 87 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

8,4 Heigo Parkala 87 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

8,5 Kaarel Kõrv 87 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

PC 300 m

41,22 Lehto Vannus 01.02.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 4.07

43,2 Toivo Joosua 86 Sadala PK Jõgeva 22.05

43,3 Juri ©mutov 86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05

44,9 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

46,1 Taavi Paal 86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

46,3 Tauri Saar 08.01.86 Laiuse PK Jõgeva 22.05

46,6 Timo Olesk 04.03.87 Jõgeva ÜG Jõgeva 22.05

47,3 Roland Rahn 27.11.86 Laiuse PK Jõgeva 22.05

47,8 Raido Kruustük 87 Puurmani KK Jõgeva 22.05

49,3 Jaanus Annok 22.01.86 Torma PK Jõgeva 22.05

PC 800 m

2.21,9 Lehto Vannus 1.02.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

2.23,9 Hannes Kaljuste 5.09.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

2.27,1 Roland Rahn 27.11.86 Laiuse PK Tartu 25.11

2.31,5 Toivo Joosua 86 Sadala PK Torma 17.05

2.33,6 Jaanus Annok 22.01.86 Torma PK Tartu 25.11

2.34,9 Ailar Meedla 29.05.86 Palamuse G Torma 17.05

2.35,2 D Eeri Vahtra 02.02.88 Palamuse G Torma 17.05

2.35,9 Taras Annikov 86 Mustvee II KK Torma 17.05

2.38,3 D Rünno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

2.38,6 D Ranno Miller 18.02.88 Põltsamaa ÜG Viljandi 18.05

PC 1000 m

3.10,5 Toivo Joosua 86 Sadala PK Jõgeva 21.05

3.13,7 Jaanus Annok 22.01.86 Torma PK Jõgeva 21.05

3.14,7 Raido Kruustük 87 Puurmani KK Jõgeva 21.05

3.18,7 Timo Olesk 04.03.87 Jõgeva ÜG Jõgeva 21.05

3.19,4 Roland Rahn 27.11.86 Laiuse PK Jõgeva 21.05

PC 55 m tj

9,5 Mikk Kalavus 07.10.86 Torma PK Tartu 25.11

10,3 Cris Aare 07.12.86 Laiuse PK Tartu 25.11

10,3 Tenno Koll 12.01.87 Jõgeva ÜG Tartu 25.11

10,4 Tauri Saar 08.01.86 Laiuse PK Tartu 25.11

10,5 Rainer Olesk 02.08.87 Laiuse PK Tartu 25.11

10,6 Karmo Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Tartu 25.11

10,8 Erki Erikson 18.05.87 Laiuse PK Tartu 25.11

11,0 Roland Rahn 27.11.86 Laiuse PK Tartu 25.11

11,1 Kristo Paju 02.01.87 Torma PK Tartu 25.11

11,3 Leo Väät 24.04.87 Jõgeva PG Tartu 25.11

PC 60 m tj

10,6 Ando Ling 86 Vaimastvere PK Jõgeva 22.05

10,8 Juri ©mutov 86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05

11,1 Taras Annikov 86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05

11,2 Rainer Olesk 02.08.87 Laiuse PK Jõgeva 22.05

11,3 Cris Aare 07.12.86 Laiuse PK Jõgeva 22.05

11,6 Tauri Saar 08.01.86 Laiuse PK Laiuse 25.06

11,9 Erki Erikson 18.05.87 Laiuse PK Jõgeva 22.05

12,2 Kristo Rudissaar 14.07.87 Palamuse PK Jõgeva 22.05

PC 60 m tj (76 cm - 10 Olümpiastarti)

11,1 Rainer Olesk 02.08.87 Laiuse PK Jõgeva 7.06

11,1 Erki Erikson 18.05.87 Laiuse PK Jõgeva 7.06

11,2 Cris Aare 07.12.86 Laiuse PK Jõgeva 7.06

11,8 Leo Väät 24.04.87 Jõgeva ÜG Jõgeva 7.06

PC Kõrgus

1.50 Mikk Kalavus 07.10.86 Torma PK Tartu 25.11

1.45 Sulev Lääne 15.07.86 Torma PK Tartu 25.11

1.40 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

1.40 Tauri Saar 08.01.86 Laiuse PK Laiuse 16.11

1.37 Karmo Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Tartu 25.11

1.37 Tenno Koll 12.01.87 Jõgeva ÜG Tartu 25.11

1.37 DKait Koppel 10.07.88 Torma PK Tartu 25.11

1.35 Cris Aare 07.12.86 Laiuse PK Laiuse 25.06

1.35 Madis Hunt 18.04.86 Laiuse PK Laiuse 16.11

PC Teivas

2.70 Cris Aare 07.12.86 Laiuse PK SuureJaani 27.12

2.40 Erki Erikson 18.05.87 Laiuse PK SuureJaani 27.12

2.20 Rainer Olesk 02.08.87 Laiuse PK Laiuse 20.02

2.10 Tauri Saar 08.01.86 Laiuse PK Laiuse 26.07

2.00 D Ivar Saar 24.07.88 Laiuse PK SuureJaani 27.12

PC Kaugus

5.48 Lehto Vannus 01.02.86 Põltsamaa ÜG Puurmani 13.08

5.13 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Viljandi 4.07

4.85 Ando Ling 86 Vaimastvere PK Paduvere 23.06

4.81 Toivo Joosua 86 Sadala PK Jõgeva 21.05

4.79 Taavi Paal 86 Põltsamaa ÜG Viljandi 19.05

4.79 Karmo Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Jõgeva 21.05

4.65 Tauri Saar 08.01.86 Laiuse PK Laiuse 21.07

4.59 Taras Annikov 86 Mustvee II KK Torma 17.05

4.51 D Mihkel Saks 12.09.88 Põltsamaa ÜG Tartu 25.11

4.45 Mikk Kalavus 07.10.86 Torma PK Jõgeva 21.05

PC Kuul

10.02 Aimar Maasing 86 Voore PK Jõgeva 22.05

9.68 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

9.45 Taras Annikov 86 Mustvee II KK Jõgeva 22.05

9.10 Kaimar Vool 86 Voore PK Jõgeva 22.05

9.10 Erki Erikson 18.05.87 Laiuse PK Laiuse 26.09

9.04 Leo Väät 87 Jõgeva ÜG Jõgeva 7.06

9.02 Toivo Joosua 86 Sadala PK Jõgeva 22.05

8.86 Karmo Kurvits 01.03.86 Laiuse PK Tartu 25.11

8.77 Ando Ling 86 Vaimastvere PK Paduvere 23.06

8.40 Lehto Vannus 01.02.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 22.05

PC Ketas

28.80 Taras Annikov 86 Mustvee II KK Jõgeva 21.05

28.10 Hannes Kaljuste 05.09.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05

26.52 Leo Väät 24.04.87 Jõgeva ÜG Laiuse 23.07

25.02 Erki Erikson 18.05.87 Laiuse PK Laiuse 23.07

23.83 Cris Aare 07.12.86 Laiuse PK Laiuse 23.07

22.33 Mario Kärema 22.11.86 Põltsamaa ÜG Jõgeva 21.05

21.15 Rainer Olesk 02.08.87 Laiuse PK Laiuse 8.06

20.95 Juri ©mutov 86 Mustvee II KK Jõgeva 21.05

20.10 Mait Arumäe 86 Sadala PK Jõgeva 21.05

20.05 Kristo Rudissaar 14.07.87 Palamuse G Jõgeva 21.05

(Järgneb)



MITMESUGUST

Karu asemel bambuskarupildid

Elistvere loomapargi külastajad peavad praegu leppima sellega, et karu jääb nägemata: pargi tõmbenumber magab talveund. See-eest võib loomapargi kontoriks oleva vana Elistvere klubi saalis näha fotonäitust, mille peategelaseks hiidpanda ehk bambuskaru.

39 kõrgetasemelist fotot hiidpandadest ja teistest Hiina ohustatud loomaliikidest jõudsid Eestisse Hiina Rahvavabariigi siinse suursaatkonna vahendusel ning neid on näha saanud paljud loodusesõbrad. Põltsamaal olid samad pildid näiteks üleval aastataguse nn Panda-tuuri aegu. Peale hiidpandade võib piltidel näha pantrikku ja metseeslikke, Amuuri ja Huanani tiigrit, takiini ja leemurit, kääbustüseloori ja väike ehk nö päris pandat, kes näeb välja nagu täispuhutud nugis, ning teisi loodusharuldusi.

Mitu näitusefotot tutvustavad seda, kuidas haruldasi loomaliike, eriti hiidpandat, Hiinas kaitstakse ja uuritakse: kuidas toidetakse imetillukesi, umbes 200-grammiseid vastsündinud pandapoegi, kontrollitakse loomade tervist jne. On ka pilt omapärasest kalmistust Pekingi ohustatud loomade taltsutusja paljunduskeskuses, kus iga haud tähistab mõnd väljasurnud loomaliiki. Juuresolev tekst kinnitab, et iga nelja tunni järel kaob maailmast üks loomaliik.

Hiina riiki sunnib hoolega loodust kaitsma nende ülisuur rahvaarv (möödunud aasta lõpus 1,26 miljardit), mis on ohuks looduse liigilisele mitmekesisusele.


Laste loodusfotod

Koos pandanäitusega jõudsid Elistverre ka keskkonna hariduse projekti "Laps ja loodus" raames möödunud kevadel korraldatud fotoaktsiooni paremad tööd. Eestimaa Looduse Fondi, UNICEFi, Eesti Loodusmuuseumi, ASi BFT ja ajakirja Loodus toetatud aktsiooni käigus anti sadakonnale Eesti eri paikadest pärit lapsele kätte ühekordse kasutusega kaamerad ning saadeti nad loodust pildistama. Tulemused on päris põnevad: klassikaliste kompositsioonireeglite vastu eksimist (ühele pildile on näiteks jäänud kaks poolikut hobust) kompenseerib üldjuhul huvitav vaatenurk.

"Loomapargis korraldatavate näitustega tahame ärgitada inimesi mõtisklema säästliku suhtumise üle loodusesse," ütles loomapargi projektijuht ja Eesti Metsaseltsi (seltsi vahendusel pandanäitus Elistverre jõudiski) esimees Kaupo Ilmet. "Meie juures saab aga vaadata ka loodusteemalisi videofilme ning kuulata plaadilt lindude ja loomade hääli."


Karoliina magab

Kuigi loomapargi külastajatele võib karu koopasse magama pugemine mitte meeldida, ütlevad loomapargi töötajad selle kohta "Lõpuks ometi!", sest looduse seaduste järgi käitumine tähendab, et detsembris kolmeaastaseks saanud karutüdruk Karoliina tunneb end Elistveres nagu kodus, st nagu metsas. Koopa ehitasid loomapargi töötajad valmis juba eelmiseks talveks, aga siis karu magama meelitada ei õnnestunud.

"Esimest korda proovis karu koopas pikutamist 12. detsembril," jutustas loomatalitaja Liina. "Vahepeal oli ühe päeva üliaktiivne, tuisates mööda aedikut ringi, siis aga tukkus taas pool päeva. Kuigi päkapikumaa tõttu oli meil siin 22. detsembrini paras möll, kadus karu 18. detsembril lõplikult koopasse. Umbes korra nädalas on ta siiski korraks välja tulnud, aedikus tiiru teinud ja lund lakkunud. Sööki pole ta aga enam puutunud. Juba enne magama heitmist loobus ta kõigepealt õuntest, siis saiast ja lõpuks piimast."

Ja vähemasti Karoliinal on võimalus oma uni ka täis magada: loomaparki juba sae- ja jahimehed häirima ei tule.

RIINA MÄGI


Jõgeva kaitseliitlased Utria dessandil

Laupäeval Virumaal Vaivaras peetud sõjalis-sportlikus võistluses Utria dessant osales 16 neljaliikmelist võistkonda, kellest kolm ei jõudnud fini¹isse. Jõgeva kaitseliitlastel õnnestus ligi 35 kilomeetri pikkune suusaretk ning kõik võistlusalad läbida.

Utria dessant, mis on saanud nime 1919. a toimunud Eesti-Soome eduka mereväedessandi järgi, algas Utriku jõe suudmest laupäeva esimesel öötunnil. Jõgeva võistkond, kuhu kuulusid lipnik Martin Meos, nooremseersant Aivo Ardon ning kaitseliitlased Renee Joost ja Priit Raju, startis kell pool kaks ning jõudis sihtkohta NarvaJõesuusse õhtul kell viis. Neile oli see esimene pikk suusaretk, kus tuli kaasas kanda üle paarikümne kilo kaaluvat täisvarustust (toit, magamiskotid, vahetusriided jm ning automaat ja püstol).

Tänavuse luurepatrullvõistluse Utria dessant võitis Kaitseliidu Tartu maleva võistkond, Jõgeva maleva esindajad olid üheksandad. Võistlusaladest läks jõgevlastel paremini köie abil jõe ületamine ja kaljult laskumine, maasturiga vigursõit ning lõksmiini valmistamine.

Kaitseliitlaste järgmine üleriigiline suurem jõuproov toimub aprillis sõjalissportlikul retkel Eel-Erna.

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kas keegi kuulis või juhtus nägema?

Ööl vastu laupäeva, 6. jaanuari kella poole kahe paiku tungiti Jõgeva linnas Rohu tn 6 maja taga kallale baarist koju minevale mehele ning varastati temalt mobiiltelefon Ericsson ja rahakott rahaga. Kallaletungijad väljusid joostes suurelamu teisest keldrikäigust Rohu tänava poolt. Palume isikuid, kes juhtusid seda kallaletungi nägema või kuulma või on neil mingit muud infot selle kuriteo kohta, teatada endast politseiprefektuuri telefonil 68 447 või tulla kabinetti 232 politseihoone teisel korrusel Eduard Onopa juurde.


Meest peksti, võeti telefon ja nõuti raha

Üks Tallinnas elav 1983. a sündinud noormees on avaldanud, et reede õhtul kella kümne ajal tulid temale Jõgeva linnas Liiva tänaval kallale kolm tundmatut, peksid teda ja võtsid ära mobiiltelefoni Ericsson T28. Lisaks nõudsid vägivallatsejad, et noormees tooks neile järgmisel päeval Jõgeva kaubahalli juurde raha.


Mees oli end vannituppa üles poonud

Pühapäeval tuli Jõgeval ühes Aia tänava suurelamus ilmsiks, et ühetoalise korteri elanik oli end üles poonud. Kadunu põrm lebas vannis. Kadunu oli pesuväel ja vannis vett ei olnud. Surnukeha oli juba roiskuma hakanud. Köögilaual oli kadunult lühike hüvastijätukiri. Esialgsel vaatlusel kuriteojälgi laiba juures või korteris ei leitud.


Baarikülastajalt varastati käekott

Üks Jõgeva linna naiskodanik on avaldanud, et Jõgeval Löweni baaris varastati temalt käekott. See juhtus ajavahemikul poole kahest poole kolmeni ööl vastu laupäeva. Käekotis olid rahakott, mõned dokumendid ja mobiiltelefon Nokia 5110. Kannatanu hindab vargusega saadud kahju 2500 kroonile.


Meest kahtlustatakse kolmes varguses

Läinud nädalal lubas kohtunik kümneks päevaks vahi alla võtta Kalle (1978), keda kahtlustatakse kolmes varguses. Käesoleval kuul varastas ta Kuremaalt ühest korterist mobiiltelefoni ja 100 krooni. Ta on tunnistanud, et samal ööl murdis ta sisse ühte majja Jõgeva alevikus, kust varastas kaks jopet. Kaks päeva hiljem, hommikupoole ööd varastas ta oma sõnul kaks mootorsaagi Jõgeva vallast Painkülast. Kahtlustatavat on varem kohtulikult viiel korral karistatud ja kahel korral on tal tulnud kinni istuda. Karistuse kandmisest vabanes ta läinud novembrikuu lõpupäevadel.


Maamajast varastati 300 liitrit diislikütust

Maardu elaniku Saare vallas Hallikul asuvasse maamajja ja kõrvalruumidesse on ajavahemikul 17. detsembrist kuni läinud reedeni sisse murtud. Varastatud oli talvejope ja petrooleumilamp ning kuurist 300 liitrit diislikütust, kolm 20-liitrist kanistrit, 25-liitrine plastnõu ja 60-liitrine plastnõu. Avaldaja hinnangul on temale tekitatud kahju veidi üle 5000 krooni.


Vaiatus käidi tanklas vargil

Ööl vastu reedet murti Torma vallas Vaiatu külas sisse OÜ Vaiatu Agri naftabaasi. Varastatud oli 780 liitrit kütteõli, 20 liitrit bensiini A80, kolm 30liitrist kanistrit, õlipump ja 8-meetrine kütusevoolik koos püstoliga.


Leiti 111 liitrit salaviina

Reede õhtupoolikul avastas politsei Tormas ühe suurelamu keldrist 111 liitrit salaviina. Alkoholi oli seal hoiul kolme sorti, millest valget viina oli kahte sorti. Mees näitas oma viinalao politseile pärimisel ise ette. Viinamüüja ei tööta ja teda on salaviina müügi pärast juba varem karistatud.


Ilmateade

Teisipäeval on muutliku pilvisusega oluliste sademeteta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on -1°C ... +4°C.

Kolmapäeval on muutliku pilvisusega sademeteta ilm. Puhub lääne- ja edelatuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur on öösel -3°C ... +2°C, päeval 0°C ... +3°C.



Vooremaa

Teisipäev, 16. jaanuar 2001. a.

Laiuse lapsed said uue päevakodu

RIINA MÄGI


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Mõõdukate põhieesmärk on vaesuse vähendamine

MEELIS PAAVEL,

Riigikogu liige,

Mõõdukad


KIRJAD

Riik annab ohjad käest

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit


Üle poole raudteelähedastest küsitletud elanikest sõidab rongiga

MARGUS KIIS


JUHTKIRI

Eestlaste seksiga on vist lood halvad

16. jaanuar 2001


MAJANDUS

Infotehnoloogia alasel turul napib võimekaid spetsialiste ja tõsiseid tegijaid

RAIVO SIHVER


Trammijuhist talunikuks

JAAN LUKAS


Vaimastvere maadele on mitu taotlejat

RAIVO SIHVER



NOORTELISA

Kasulik, kuid ohtlik

KRISTJAN ROHIOJA


Kommipanija on tabatud!

VALE-DMITRI


Saast on kogumikul "25 kuldset lööklaulu" nr 5

MARGUS KIIS


Uued bändid maailmas


Maarja koolile ajastu vääriline nimi!

WOORE WOLLY


Puudustest remonditaval kultuurikeskusel

VALE-DMITRI



SPORT

Jõgevamaa edetabel kergejõustikus 2000

(Järgneb)



MITMESUGUST

Karu asemel bambuskarupildid

RIINA MÄGI


Jõgeva kaitseliitlased Utria dessandil

ARDI KIVIMETS


POLITSEIKROONIKA

Kas keegi kuulis või juhtus nägema?

Meest peksti, võeti telefon ja nõuti raha

Mees oli end vannituppa üles poonud

Baarikülastajalt varastati käekott

Meest kahtlustatakse kolmes varguses

Maamajast varastati 300 liitrit diislikütust

Vaiatus käidi tanklas vargil

Leiti 111 liitrit salaviina


Ilmateade