Jehoova tunnistajate Jõgeva koguduse ehituskomitee esimehel Arvi Pindil on põhjust rõõmustada: ehitajaid jätkub ning tööd on graafikust isegi ees. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Vooremaa
Kuningriigisaal seitsme päevaga
Jehoova
tunnistajate Jõgeva koguduse ehituskomitee esimehel Arvi
Pindil on põhjust rõõmustada: ehitajaid jätkub
ning tööd on graafikust isegi ees. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Jõgeva linna kirik on 30ndatest aastatest saadik ikka veel vaid paberil. Jehoova tunnistajad seevastu alustasid oma Kuningriigisaali ehitamist esmaspäeva hommikul ning loodavad juba pühapäeva keskpäeval uues hoones tänukoosolekut pidada.
Töödejuhataja Leonid Ovtšinnikovi sõnul on ehitajad graafikust isegi ees, seda hoolimata esmaspäeval vihma nahka läinud tööpäevast. "Enamus töölõike on tööjõuga lahendatavad. Ainult müüri ei saa laduda kiiremini kui kahe ja poole päevaga, muidu vajub ära," kinnitas Ovtšinnikov. Tööjõust jehoovatunnistajatel puudust ei tule: kuningriigisaali soovis ehitada 360 inimest üle Eesti, kellest saadi vastu võtta vaid pooled. Kohal on ka 50 ehitajat Soomest. Jõgeva inimesi on ehituse juures rakkes 30, peamiselt abipersonalina. Kõik 230 on loomulikult Jehoova tunnistajad.
Töine puhkus
"Mida kiiremini ehitada, seda odavamalt valmis saab," põhjendas jehoovatunnistajate Jõgeva koguduse ehituskomitee juht Arvi Pint kiirehitust viisil, mis enamiku ehitusfirmade juhtides kerget hämmeldust tekitab. Töödejuhataja Leonid Ovtšinnikovi sõnul sobib vabatahtlikule tööjõule kiire ehitamine rohkem: "Näiteks Soomest siia kuuks ajaks tööle tulla ei saa, nädalaks aga küll".
Kahesajast otseselt ehitamisega tegelevast jehoovatunnistajast ongi enamus professionaalsed ehitajad, mõned aga saanud väljaõppe just koosolekusaale ehitades. "Siin ehitamine on ikka midagi muud kui ilmalikku objekti ja raha eest. Enda jaoks ju ehitame, igaüks annab endast parima ja keegi ei karju teise peale nagu tavalisel ehitusel," leidis Tallinnas müürsepaametit pidav Aaro Lepp. "Tehke kõik töö mitte kui inimestele, vaid kui Jumalale," tõrjus Leonid Ovtšinnikov piiblitsitaadiga kahtlused selle kohta, kas mõni Kuningriigisaali ehitajatest äkki lohakat tööd ei tee.
Kohalikust materjalist
Nädala ajaga ehitatakse Jõe tänavale endise aiandi krundile puitkarkassiga 235 ruutmeetrine hoone, milles kasulikku pinda 214 m² ja istekohti 120. Hoone seina pannakse 6500 kollast tellist, katust katab terasprofiiliga plekk. Koosolekusaalil on oma gaasikatlamaja ning põrandavesiküte. Hoone ehituseelarve on 1,6 miljonit krooni, mis Jehoova tunnistajate endi väitel on kõik saadud vabatahtlikest annetustest. Ehitusmaterjalid on kõik Eesti päritolu, Jõgevamaa firmadelt on ostetud näiteks maalritarbeid, killustikku ja mullatöid.
Selliseid koosolekusaale nagu Jõgeval seni Eestis ehitatud ei ole, küll aga Soomes. Üldse on Jehoova tunnistajatel oma majad Haapsalus, Kuressaares, Maardus, Paides, Pärnus, Rakveres, Tallinnas, Tartus, Valgas ja Võrus. Paar nädalat tagasi ehitati samasugusel kiirmeetodil koosolekusaal Viljandisse, Jõgeva on sel aastal teine kiirehitus. Üldse on Jehoova tunnistajatel kavas ehitada igal aastal kaks Kuningriigisaali, järgmisel aastal on plaanis Jõhvi ja Narva.
Ka luteri kirik uueneb
"Kui kasvõi üks nurgake Jõgeva linnast saab endale uue tähenduse, on see suur võit, niisugune ühine töö aga võiks olla ka teistele eeskujuks," leidis linnapea Ants Paju ning lisas, et kõikvõimalikud ehitusload ning muud paberid olid Jehoova tunnistajatel igati korras.
"Jehoova tunnistajate koosolekusaali kiire kerkimine mind küll kadedaks ei tee, praegu edenevad meil endal ka asjad päris hästi,"
ütles Vooremaale EELK Jõgeva koguduse õpetaja Rene Alberi. Koostöös Jõgeva linnavalitsuse ning kohalike ärimeeste Arvi Tammeli ja Rein Mõtsaga remonditakse kogudusehoone katust, hoone ümbrus saab uue haljastuse ning piirdeaia. Linnapea Ants Paju ei salanud, et tööde ajastatus luteri kiriku juures on otseses seoses Kuningriigisaali valmimisega.
AARE KIRNA
Jõgeval hakkab korda valvama jalgsipatrull
Alates homsest hakkab Jõgeva linnas õhtul ja öösel avalikku korda jälgima jalgsipatrull, kes koosneb praegu kaitseliitlastest.
Eile kirjutasid Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev, Jõgeva politseiprefekt Olev Schasmin ning Kaitseliidu Jõgeva Maleva staabiülem malevapealiku ülesannetes Ahto Alas alla koostöölepingule, mille alusel hakkab Jõgeva linnas avaliku korda jälgima jalgsipatrull. Patrulli tööd koordineerib politseiprefektuur.
"Jalgsipatrull, kes hakkab linnas reidil käima lisaks politsei autopatrullile, koosneb kahest kaitseliitlasest, kes on abipolitseiniku
staatuses. Liikuma hakatakse mööda erinevaid marsruute, põhitähelepanu pööratakse kesklinnale ja elamukvartalitele," rääkis abilinnapea Viktor Svjatõšev.
"Jalgsipatrulli töölerakendamine on üks osa Jõgeva linnavalitsuse, Kaitseliidu Jõgeva Maleva ja politseiprefektuuri vahelisest koostööst ning patrulli tööd rahastatakse Jõgeva linna eelarvest. Esimesi kokkuvõtteid jalgsipatrulli tegevusest teeme kuu aja möödudes. Linnavalitsus ei kavatse üle võtta politsei funktsioone, küll aga püüame kaasa aidata politseinike igapäevatööle," ütles ta.
JAAN LUKAS
Jõgeva linnavolikogu esimehelt varastati auto
Ööl vastu möödunud laupäeva varastati Jõgeval Tellissaare tänava garaažist sõiduauto Mazda 626, mille omanikuks on Jõgeva linnavolikogu esimees Vello Mäesepp. Varastatud masin on Vello Mäesepa isiklik auto.
Laupäeva hommikul umbes kell 7.30 avastas Vello Mäesepa poeg Sverre, et on sisse murtud perele kuuluvasse garaaži Tellissaare tänaval. "Garaažist oli varastatud Mazda 626 numbrimärgiga 639 TDM, topelttalverehvid ja muudki. Kuriteost tingitud kahju võib hinnata rohkem kui 100 000 kroonile," ütles Vello Mäesepp.
"Teatasin kuriteost politseisse ja Jõgeva politseiprefektuuri. Kriminaaljälituse talituse juhtivinspektor Rauno Võsaste asus asjaolusid väga operatiivselt ja tõsiselt välja selgitama. Kui kellelgi on aga infot minult varastatud auto Mazda 626, numbrimärgiga 639 TDM kohta, siis võtan seda vastu telefonil 051 17 756, kusjuures tagatud on vaevatasu," lausus linnavolikogu esimees, kel praegu tuleb nii töö kui ka isiklikke asju jalgsi ajada.
Viimastel nädalatel on Jõgeval teisigi autovargusi olnud. Ööl vastu 7. augustit varastati näiteks sõiduauto Audi 80, mille omanikuks on stomatoloog Angela Rehi.
Temaga juhtunu ja Jõgeva turvalisuse kohta üldse arvas hr Mäesepp: "Olen Koonderakonna juhatuse liige ja laupäevases Vooremaas ilmus minu kirjutis olukorrast selles erakonnas. Ma ei usu aga, et autovargus oli kirjutise ilmumisest tingitud poliitiline provokatsioon. Ma ei tea, et mul ka vaenlasi oleks, kes tahaksid kallale kippuda minu elule ja varale. Vargused ja nende vältimine pole aga mitte ainult minu probleem. Tundub, et sulid ja pätid on hakanud end Jõgeval hästi tundma ja meetmed nende ohjeldamiseks peaksid olema hoopiski rangemad. Üks asi on ilusad sõnad turvalisuse kohta, teine asi sellega kaasnevad reaalsed teod."
JAAN LUKAS
11. augusti Vooremaas ilmunud kirjutises "Jõgeva haiglat ootab munitsipaliseerimine" oli eksitav ja kahetsusväärne viga. Jõgeva haigla munitsipaliseerimisega tegelevasse komisjoni kuuluvad Jõgeva linnavalitsuse sotsiaalnõunik Terje Lillo ning jurist Anneli Jõgiste. Vabandame Terje Lillo, Anneli Jõgiste, Jõgeva linnavalitsuse, Jõgeva linnavolikogu, Jõgeva haigla töökollektiivi ning lehelugejate ees.
JAAN LUKAS
Eelmises Vooremaas ilmunud rubriigis Nädal maakonnas on Jõgeva linnas toimuvate ürituste kohta sattunud eksitav viga: 17.-19. augustini toimuva "I EPKunsti festival 2001" korraldajaks on Jõgeva Kunstikool, mis ei tee seda koos Jõgeva Kultuurikeskusega, nagu oli kirjutatud. Vabandame!
ARDI KIVIMETS
ARVAMUS
AS Cobra Grupp on valmis ehitama ka mošeed
Jõgevamaa suurima ehitusfirma juht AS Cobra Grupp nõukogu esimees Aivar Kokk tutvus eile hommikul Jõgevale ehitatava Jehoova tunnistajate Kuningriigisaaliga. Tema arvates valmib hoone nädala ajaga tänu arvukale tööjõule ja ka
ehitajate usulistele veendumustele.
Kuidas suhtute sellesse, et Jõgevale ehitatav Jehoova tunnistajate kuningriigi koosolekusaal nii kiiresti valmib. Kas selline tõsiasi teeb kadedaks, innustab paremini tööle ka AS Cobra Grupp ehitajaid või võtate asja rahulikult ?
"Maju on ka varem nädalaga valmis ehitatud. Kui vaadata töötajate arvu, kes sellel objektil töötavad ja arvutada ehitamiseks kulutatud töötunde, siis tuleb tunnistada, et ehitamiseks kulub piisavalt aega. ASi Cobra Grupp viis meest ehitavad näiteks praegu kolme kuuga valmis kivivoodri ja kivikatusega eramaju, mille suuruseks on 200 või 300 ruutmeetrit. Samas pole ehitusfirma kunagi nii rikas, et saab rakendada nii arvukat tööjõudu, nagu kasutatakse Jehoova tunnistajate kuningriigi koosolekusaali ehitamisel. Sel objektil tehakse eelkõige tööd usu mõjul ja on väga hea, et on idee, mis inimesi ühendab."
Tegite eile hommikul Jehoova tunnistajate ehitusobjektil ringkäigu. Millised on muljed hoone rajamiseks kasutatavatest ehitusmaterjalidest ?
"Tundub, et siin on kasutatud kvaliteetseid ehitusmaterjale, kusjuures materjalide muretsemisel ei saa kokkuhoidu täheldada. Samuti selgus, et nädalasele ehitusperioodile eelnes kaks ja pool kuud ettevalmistustöid, mille käigus on valminud täisvundament ja plaaditud põrand, millele rajatakse kogu ehitis."
Mis võiks ühe ehitusfirma töötajaid panna ehitama sama mesilaseusinusega, nagu teevad oma tööd Jehoova tunnistajatest ehitajtajad?
"Ma arvan, et ühes korralikus ehitusfirmas on motivatsiooniks töötasu ja soov kvaliteetset tööd teha. Näiteks mitmed ehitajad tunnevad ka sellest rõõmu, kui üks töö korralikult valmis saab."
Kui kuskil kuulutatakse välja vähempakkumiskonkurss mõne kiriku või teise religiooniga seonduva hoone, näiteks mošee ehitamiseks, kas AS Cobra Grupp on valmis selleks oma teeneid pakkuma ?
"Kindlasti võiksime sellel konkursil osaleda, sest oleme ehitanud igasuguseid maju ja hooneid. Kirikut me senini veel siiski ehitanud pole, küll aga restaureerinud mõisahooneid. "
Mida üldse arvate sellisest usulahust nagu Jehoova tunnistajate liikumine ?
"Olen Jehoova tunnistajatega kohtunud ning suhtun nendesse neutraalselt. Iga inimene valib ise endale tee ja kedagi ei tohiks seetõttu ei halvustada ega kiita. Mis puutub aga Jõgeva Jehoova tunnistajate ühte esindajasse Arvi Pinti, siis tema on AS Cobra Grupp tellimusel kaminaid ehitanud ning me oleme ka edaspidi valmis temaga sellist koostööd tegema."
JAAN LUKAS
Valmis portreefilm Toomas Savist
Filmistuudio Tuisk Film Production on lõpetanud portreefilmi Toomas Savist.
Filmis avaldavad oma seisukohti paljud tuntud Eesti avaliku elu tegelased, sealhulgas Mikk Mikiver, Kaljo Kiisk, Vello Orumets, Anu Saagim, aga ka poliitikud nii koalitsiooni kui opositsioonierakondadest. Filmi võtted toimusid Eesti erinevates paikades - Käärikul, Lahemaal, Lõuna-Eestis, aga ka Jõgevamaal, Siimusti keraamikatehases.
Filmimisel kasutati mitmeid visuaalseid efekte, sealhulgas helikopterivõtteid. "Toomas Savi üllatas mind inimesena äärmiselt positiivses mõttes. Televisioonis Riigikogu istungite ülekandeid jälgides näib ta väga vaoshoituna. Seda suurem oli üllatus filmimisel tõdeda, et tegemist on suhtlemises väga avala ja rõõmsameelse inimesega," märkis filmistuudio omanik Andrus Tuisk.
Toomas Savi portreefilmi esmaesitlus on 20. augustil TV3s.
PEEP LILLEMÄGI,
Toomas Savi presidendimeeskonna pressiteenistus
KIRJAD
28. juulil tõmbasid Omedu küla vanimad elanikud Rosalie Nõmm ja Magda Kalme kunagise Omedu koolimaja vastas platsil Eesti lipu vardasse: oli alanud teine külapäev. Avasõnad ütlesid maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Mati Jõgi, Lääne-Virumaal õpetajana töötav Liia Ling ja Kasepää vallavolikogu liige Heiki Post.
Edasi tutvustas järveuurija Reet Laugaste Peipsit ja selle loodust. Kuigi suuruselt on Peipsi Euroopa neljas järv, siis oma kalarikkuselt on see esikohal, vaatamata sellele, et juba 19. sajandi keskel kurdeti, et kala jääb vähemaks ja kuulus Baer ise võttis põhjuse uurimise enda hoolde.
Peipsis on palju karpe, eriti teravaservalisi rändkarpe. Kuna karbid filtreerivad vett, ei ole järv liialt eutrofeerunud. Seetõttu jätkubki kalasaaki, pilliroostumine ja mudastumine on aga siiski märgatavad. Mis rääbisesse puutub, siis teda ei ole mitte koha ära söönud nagu vahel arvatakse, vaid halvasti mõjub see, et kudemise ajal novembris pole tekkinud jääd.
Liia Ling oli Omedu küla kohta üht-teist välja uurinud. Näiteks on praegu külas kõige levinumad perekonnanimed Jõgi ja Mägi, samas polevat seesuguste nimedega inimesi poolteist sajandit tagasi siinkandis ühtegi olnud!
Liia Ling avaldas kahetsust, et pole enam kedagi, kes mõnikord näppu sattuvatel vanadel fotodel olevad inimesed ära tunneks, ning kutsus kõiki üles ajalugu talletama. Suuremastaabiline kurgikasvatustki hakkab ju näiteks ajalooks saama - täpsemalt see aeg, kui Leningradis kurke müümas käidi. Ka porgandipõllud ahenevad. Liia Ling agiteeris vanemate inimeste suust igasuguseid jutte üles kirjutama: ka nemad on ju nagu elavad ajalooürikud. Ise on ta seda teinud juba umbes 50 arvutilehekülje jagu. Ta lubas, et kunagi saab neist kokku Omedu küla raamat. Selle väljaandmiseks oli külapäeval võimalik teha annetusi.
Kõigi annetajate nimed saavad uues raamatus ka ära mainitud. Koguneski 2600 krooni. Kes veel annetada raatsib, pöördugu Liia Lingi või külaseltsi poole.
Praegu on külla sisse kirjutatud 107 inimest. Kolmandik neist on siin elanud vähemalt 30 aastat. Kümme kõige vanemat külaelanikku said kingituseks meepurgi.
Valla vastav komisjon oli eelnevalt leidnud aega tutvuda koduümbruse aedadega ning Kersti Kivi ja Tartumaa Keskraamatukogu juhataja Hele Ellermaa andsid hoolsaimatele kätte 10 au- ja 10 tänukirja - kõik uhketes raamides.
Kenasti kõlasid Roela meesansambli laulud, Kodavere ja PõhjaTartu murdes vahepalad olid humoorikatelt prouadelt Heldi Lutsult ja Leida Jõgilt (viimane on ka külaseltsi eestvedaja).
Nii mõnedki külapäeva külalised olid meeldivalt üllatunud, et siinkandis on küla nii kenasti säilinud: pole suuri mahajäetud lautu ja paljudele on järv tänagi see põld, kust saaki välja veetakse.
EHA NÕMM
JUHTKIRI
Vähem amoraalsust, rohkem moraali!
Kommunismiehitaja moraalikoodeksit meil õnneks enam ei ole, mingeid muid üldtunnustatud ja üldkehtivaid eetilisi norme paraku samuti mitte. Kristlus ja muud religioonid ei ole oma kunagist hiilgust siiamaani taastada suutnud ning kipuvad viimasel ajal isegi kõiksugu okultismile alla jääma.
Samal ajal aga toimub ühiskonnas tont teab mis. Kui mingid suvalised tegelased, teistes tingimustes kahtlemata tublid metsalõikajad või kohusetundlikud taksojuhid, mõõdavad täiesti avalikult, kellel on kõige pikem, ning lubavad seejärel 100 naist järjest ette võtta, siis ei pea seda keegi imelikuks. Imelikuks peetakse hoopis seda, kui harrastusseksuoloog Margus Kiis üle nädala noorte suunas näpuga vehib: mõelge ikka enne hoolega, kui sellesamusega pihta hakkate...
Tolerantsus on tore asi, aga sellega liialdamine võtab teinekord päris võikad mõõtmed. Kui näiteks üks Läänemaa baptistipastor julgeb iitsatada, et homode avalik soosimine on kuidagipidi seotud eetikakriisiga, iseloomustatakse teda kohe kui fanaatikust usumäratsejat, pimeduse printsi ning vähemuste ahistajat. Ilmselt tuleb varsti siis ka näiteks pedofiilidesse, kleptomaanidesse ja püromaanidesse mõistvalt suhtuma hakata, neid igapidi hellitada ning neile oma kire rahuldamiseks soodsaid tingimusi looma hakata.
Igal asjal on kuskil piirid. Demokraatia ei tähenda kaugeltki mitte seda, et iga kisakõri soov peab kohe seaduseks saama. See, et demokraatlik ja salliv ühiskond teatud pahede harrastajaid muus osas võrdsete kodanikena kohtleb, ei anna igasugustele vähemustele veel õigust ühiskonnale pähe istuda ning oma vaateid ja väärtushinnanguid enamusele peale suruda.
Meie hullumeelses, heast elust lolliks läinud Läänelt malli võtvas maailmas on meeldivalt vanamoodne ning samal ajal hingekosutavat pidepunkti pakkuv nähtus see, kui keegi julgeb avalikult üle korrata, mis on moraalsest seisukohast õige ja mis väär, mis on patt ja mis voorus ning kuidas peaks üks viisakas, kaaskodanikega arvestav inimhing end ülal pidama. Hoolimata ühiskonna pigem negatiivsest hoiakust on niisugused inimesed ikka veel olemas, loodetavasti jagub neil ka edaspidi julgust oma seisukohti välja ütelda ja kaitsta.
16. august 2001. a
MAJANDUS
Raudtee remont kestab oktoobrini
Vägeva ja Pedja jaamade vahel kestab raudtee remont kuni oktoobrini. Sellest teatas esmaspäeval Jõgeva linnavalitsuses toimunud nõupidamisel AS Eesti Raudtee nõunik Mart Koll.
Kui varem toimus raudtee remont öösiti, siis nüüd toimub see esmaspäeviti ja neljapäeviti kuni kella 18ni. Mart Koll loodab, et väheneb ka rongide seisuaeg Jõgeva jaamas. Augustikuus oli ühel päeval rongide seisuaeg Jõgeva jaamas kuni 241 minutit, see on üle nelja tunni. Tema kinnitusel suurendatakse vagunite arvu rongile keskmiselt kümne võrra, so kuni 66 vagunini. Keskmiselt sõidab Jõgeva jaamast ööpäevas läbi kuni 30 rongi.
Esmaspäeval toimus neljas raudteealane nõupidamine. Peale linnapea Ants Paju ja AS Eesti Raudtee nõuniku Mart Kolli võtsid nõupidamisest osa Eesti Raudtee Jõgeva jaamaülema kohusetäitja Kristiina Kirss, kaubakontori juhataja Irina Kukuškina, AS Forestex Jõgeva piirkonna meister Lauri Kärmas ja AS LEMEKS MT Jõgeva piirkonna meister Margus Meldo. Arutati remondi käiku ning probleemi, et jalakäijatel on raskusi raudtee ületamisega.
Linnapea Ants Paju avaldas lootust, et seoses raudtee remondiaegade muutmisega vähenevad ka rongide seisuajad Jõgeva jaamas.
Nõupidamisel arutati veel raudteeäärsete operaatorfirmade töökultuuri.Mart Koll teatas, et AS Forestex Tallinnas asuvale emafirmale tehakse vastav ettekirjutus. AS Forestex Jõgeva piirkonna meister Lauri Kärmas vaidleb Jõgeva linnavalitsusele vastu. "Asjad ei ole päris nii, nagu nemad näevad. Sain platsi kätte kusagil mai algul. Enne mind kuulus see ASile LEMEKS MT. Minu andmetel puudub aga linnavalitsusel teave, kui suur territoorium ASil Forestex kasutada on. Tegelik suurus on ainult üks neljandik sellest alast, mille koristamist nad minult nõuavad. Linnavalitsuse ametnikud ei ole koos minuga territooriumil käinud ja konkreetse olukorraga tutvunud," kommenteeris Jõgeva piirkonna meister Lauri
Kärmas.Ta jätkas:"Firma Tallinna kontoriga ei ole kokkulepet, kui suurt summat võib territooriumi korrastamiseks kasutada.Kui firma annab mulle garantiikirja, et on nõus kulusid kandma, siis on töö 20. augustiks ka tehtud".
"Me oleme alati saanud klientidega kokkuleppele," oli Mart Koll veendunud.
RAIVO SIHVER
Lehmapidajad jäävad suvega rahule
Tänavune suvi on olnud meelepärane ka lehmapidajatele, sest karjamaadel on sööta piisavalt.
Keskmiselt annab karjalehm päevas piima 17-25 kg, kuid on ka lehmi, kes lüpsavad üle 30 kg päevas. Põllumajandusfirmades on suured lehmakarjad. Nii on ASides Perevara ja Adavere Agro üle tuhande lehma, Puurmani PÜs 615, OÜs Puidukaubandus 600, OÜs Sadala Agro 520, Torma POÜs 500 ja OÜs Härjanurme Mõis 363 lüpsilehma. Põhilised lehmatõud on Eesti Punane ja Holstein. Viimased annavad tavaliselt rohkem piima, kuid see ei ole reegel.
Talude karjad on väiksemad. Näiteks on Suureaia talus 34 lehma. "Hakkan lehmapidamist kokku tõmbama ja lähen üle lihaloomade kasvatamisele. Praegugi on laudas kasvamas üle 20 pulli," teatas MäeMihkli talu perenaine Tiiu Sarv.
Kõik pidamisviisid on au sees
Ööpäevaringselt on lehmad karjamaal OÜs Puidukaubandus, Suureaia talus ja paljudel teistel. Päeval on lüpsikari koplis OÜs Sadala Agro ja Torma POÜs. OÜs Viraito peetakse lehmi aga aastaringselt laudas.
"Rohi on tänavu ilusasti kasvanud. Tavaliselt hakkavad karjamaad augustiks paljaks minema, tänavu seda ohtu ei ole," lausus Tiiu Sarv. Ka OÜ Puidukaubandus tegevjuhi Urmas Jalakase arvates ei saa tänavuse rohukasvu üle kurta.
"Olukord piimatootmises on suhteliselt parem kui kunagi varem. Toimub tasakaalustatud söötmine. ASist Werol Tehased oleme juurde ostnud rapsikooki. Oleme ka uuendanud üle 160 hektari karjamaid," ütles OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming.
"Meie lehmad käivad väljas 3-4 tundi. Nii hommikuti kui ka õhtuti anname neile ette haljassööta, mida on piisavalt, sest ädalad on ilusad. Veel saavad nad kohapeal valmistatud jõusööta jne," rääkis Torma POÜ tootmisdirektor Aksel Simson.
Lombi talus on 14 lehma. "Sööta on piisavalt. Veel saavad lehmad jahu ja mineraale. Möödunudaastane kartulisaak oli hea. Söödame selle loomadele, sest mujale panna pole. Ööseks anname tänavuaastast varajase odra põhku," mainis Lombi talu perenaine Elvi Laanepere .
"Hein sai hea ja loomad peaksid tugevamaks saama," sõnas Kubja talu peremees Siim Arold.
Suureaia talus on loomad ööpäev läbi karjamaal. Juurde saavad nad jõusööta, mineraale, õlikooki ja kuiva heina.
Lehmad annavad 20 kg päevas
OÜ Sadala Agro lehmad annavad päevas keskeltläbi 15-16 kg piima. OÜs Viraito, Suureaia talus, OÜs Puidukaubandus ja Torma POÜs on kogu karja keskmine piimatoodang päevas 19-20 kg. OÜs Härjanurme Mõis oli aprillis lehma keskmine väljalüps 20 kg päevas, augustis aga 17,5 kg. Mäe-Mihkli talus annavad lehmad päevas 20-25 kg piima. Suureaia, Lombi ja Kubja talus on karjas lehmi, kes annavad päevas üle 30 kg.
"Piimatootmises on sesoonsus olemas. Kõige väiksem piimatoodang on tavaliselt oktoobris," ütles OÜ Viraito tegevjuht ja üks omanikest Toivo Kens. "Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oleme augusti alguses jõudnud piimatoodanguga lehma kohta 260 kg plussi," teatas Aksel Simson.
Esimese augusti seisuga on piimakilogrammi keskmine hind 3.20 krooni. Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel maksti 31. juuli seisuga kõrgema sordi piima eest 2,70 (Jõhvi Piim) kuni 3,15 krooni (Laeva Meierei ja Põlva Piim). Nendel turgudel, kus on lubatud müüa lahtist piima, kõigub piimaliitri hind 5 ja 5,50 krooni vahel.
RAIVO SIHVER
Taotlejal peab kogu vajalik raha enne investeeringu tegemist endal olemas olema ja tänu sellele saavad SAPARDi abi ainult rikkad. Miks see nii on, kui samas vajavad teravamalt toetust just need, kes alles alustavad?
Tegelikult on asi nii, et toetatakse ikka neid, kes seda vajavad - toetust saab sellises summas, mis endal puudu jääb, kuid mitte üle poole investeeringu maksumusest. Tõele ei vasta see, et peab olemas olema kogu investeeringuks vajalik raha. Toetus makstakse välja tagantjärele. Esialgu võib puuduoleva summa laenata kas pangast, sugulase või naabri käest; investeeringu eest võib tasuda kas täies ulatuses või osade kaupa (liisinguga) vastavalt äriprojektis kavandatule. Toetus makstakse taotlejale pärast investeeringu tegemist PRIAle esitatud arvete alusel. Liisingu korral on esimeseks sissemaksuks 20% investeeringu maksumusest, kogu toetussumma kantakse liisingufirma arvele ja seejärel vähendatakse järgnevaid liisingumakseid selle summa võrra. Ka pikaajalist laenu võtnud ettevõtjad saavad taotleda toetust.
Seega ei lähe SAPARDi toetus rikastele, vaid neile, kes tahavad investeerida, kuid kellel pole endal kogu vajalikku summat olemas. Kui nüüd keegi väidab, et väiketalunik ei saa toetust miljonilise kombaini ostuks, siis see väide on väga tõenäoline. Jah, miljonilist kombaini saab osta - olgu siis SAPARDiga või ilma - ikka see, kel on mõtet seda osta. Ega ju 10 hektari harijal olegi tarvis miljonilist kombaini hoovi peale seisma. Tal on teistsugused vajadused, mida jällegi sel suurtalunikul pole. SAPARD pakub võimalusi nii suurtele kui väikestele. Ja väikegi võib omal moel suureks saada, kui targalt talitab.
Miks on SAPARDtoetuse taotlemine nii keeruline?
Ega raha saamine peagi ju kerge olema. Ei ole ju mõeldav, et tullakse, müts näpus, ametniku juurde jutuga, et tahaks raha ja palju, ja ametnikk võtab siis sahtlist rahapaki välja ja ütleb, võta ja kuluta, mul ükskõik, kuidas. Ega ükski pank anna ka niisama ilusa jutu eest raha. Riik on võtnud kohustuse jagada seda raha sihipäraselt, maapiirkondade arenguvõimaluste loomiseks. Ja et riik seda kohustust saaks täita, vajab ta paratamatult, et toetuse taotleja esitaks vajalikke dokumente.
Tegelikult on kohtumistel paljud põllumehed kiitnud heaks, et toetuste (ka riiklike) maksmiseks on välja töötatud täpsed reeglid, et on teada, mida nõutakse sel, järgmisel ja ülejärgmisel aastal - nii saab nende nõudmistega kohanduda. Pealegi erinevad toetuse maksmise korrad üksteisest vaid detailides. Nii või teisiti on mõistlik omandada taotluse ja esitamise oskus. Võib üsna kindlalt ennustada, et aasta-paari pärast imestab juba enamik praegusi kurtjaid, et pidasid taotluse esitamist keeruliseks.
Miks ei ole elektroonilisel kujul äriplaanid Excel tabelina kättesaadavad? Praegusel kujul internetis olevaid äriplaane ei ole võimalik arvutis täita, vaid tuleb välja trükkida ja käsitsi täita.
Riiklike toetuste taotluste administreerimise kogemus on näidanud, et elektrooniliselt täidetavate taotluste korral kipuvad taotlejad ette antud vorme muutma - kustutatakse ära ja lisatakse ridu. Taotlus ja äriplaani blanketid on kinnitanud valitsus. Muudetud vormil esitatud, seega ebakorrektselt vormistatud taotlusi ei võta PRIA menetlusse ja taotleja jääb toetuseta. Selle vältimiseks ongi internetis SAPARDi blanketid mittemuudetaval kujul. Tegelikult on siiski soovi korral Excel-tabelina 1. ja 3. meetme äriplaani programmi võimalik osta Jäneda Õppe ja Nõuandekeskusest.
Kas ettevõttel, mis tegeleb põllumajandussaaduste esmase ümbertöötlemisega, on õigust toetust taotleda kombaini ostuks?
Kombaini ostuks on võimalik saada SAPARDi toetust meetme 1 (põllumajandustootmise investeeringutoetus) raames. Selle meetme alt saab toetust taotleda põllumajandustootja, kelle eelmise aasta netosissetulekust vähemalt 50% tuli omatoodetud põllumajandussaaduste müügist. Seega: kui on tegemist ümbertöötlemiettevõttega, kes ühtlasi on põllumajandustootja, kelle eelmise aasta netosissetulekust vähemalt pool tuli omatoodetud põllumajandussaaduste müügist, siis see ettevõte saab taotleda kombaini ostuks toetust. Kui ümbertöötlemisettevõte nimetatud tingimusele ei vasta, siis ta paraku kombaini ostuks toetust ei saa.
KAJA TULLUS,
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik
Jõgeva Soojus meelitab väliskapitali
On selgunud esimesed firmad, kellest võivad saada aktsiaseltsi Jõgeva Soojus võõrandamisele kuuluvate aktsiate uued omanikud.
Aktsiaseltsi Jõgeva Soojus võõrandamiseks vajalikud materjalid on senini välja ostnud kaks firmat. "AS Jõgeva Soojus kohta pakutava info vastu on huvi tundnud Soome kapitali taustaga AS Fortum. Samuti huvitub sellest AS Eraküte, mille omanikud on prantslased. Mõlemad on Tallinna ettevõtted. Jõgeva Soojuse aktsiad võõrandatakse eelläbirääkimistel, kusjuures parima pakkumise välja valimisel arvestatakse eelkõige tarbijale planeeritavat soojuse hinda, investeeringuid ettevõtte arendamiseks ja äriühingu aktsiate ostuhinda. Alghinda pole kindlaks määratud," ütles AS Jõgeva Soojus võõrandamisega tegeleva komisjoni aseesimees Jõgeva abilinnapea Viktor Svjatõšev.
"Aktsiate võõrandamiseks laekuvate pakkumiste esitamiseks on aega 10. septembrini," lisas ta.
JAAN LUKAS
KULTUUR
Jukka Rislakki: käsi Baltikumi pulsil
"Pole võimatu, et Helsingin Sanomat pühendab Eesti taasiseseisvumise 10. aastapäevale rohkem ruumi kui Eesti enda lehed," ütles nimetatud päevalehe Balti riikide kirjavahetaja Jukka Rislakki naljatamisi, kui möödunud kolmapäeval Jõgeval käis.
Helsingin Sanomat, mitte ainult Soome, vaid ka Põhjamaade suurim päevaleht, on Rislakki sõnul kavandanud Eesti taasiseseisvumise kümnendijuubeliga seoses üsna mahuka paketi: ülehomses, laupäevases lehes ilmub kolm Eestile pühendatud erikülge ning samateemalist materjali jätkub ka pühapäevasesse ja esmaspäevasesse lehte. Olgu öeldud, et Helsingin Sanomat ilmuvad tavaliselt umbes 50-leheküljelisena ja natuke rohkem kui 400 000-lises tiraažis, pühapäeviti aga vähemalt poole paksemana ja trükiarvuga üle poole miljoni.
Jõgevale tuli Rislakki selleks, et intervjueerida linnapea Ants Paju. "Olin Ants Pajust kirjutanud aastaid tagasi, kui ta oli veel ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. Nüüd hiljuti Tallinna linna peal Antsuga kokku saades ning kuulates tema juttu Jõgeva linna arenguperspektiividest ja Sõpruse pargist, leidsin, et just tema võiks olla üks neid persoone, läbi kelle võiks lahti mõtestada Eesti taasiseseisvumise loo - seda enam, et Ants oli ju ka Eesti Komitees ja nende hulgas, kes viimase Ülemnõukogu saadikutena Eesti taasiseseisvumisotsuse poolt hääletasid. Peale Antsu on mul 18. augusti erikülgede jaoks plaanis intervjueerida president Lennart Meri, Rakvere ärimeest Oleg Grossi, mõnd üsna tavalist eesti peret jne," ütles Jukka Rislakki.
Põhirõhk Eestil
Ants Pajustki mõnevõrra pikem 56-aastane Rislakki on Helsingin Sanomate Balti korrespondent olnud 1998. aasta kevadest. Selle aasta lõpus kavatseb ta ameti maha panna ja eelpensionile jääda: pikka aega ajakirjanikuleiba teeninuna on tal see võimalus olemas.
"Enne mind Helsingin Sanomatel Balti riikides kirjavahetajat polnudki ja pole kindel, kas pärast mind veel selline inimene ametisse võetakse," ütles Rislakki. "Kuigi mu abikaasa on lätlanna (kirjanik, tõlkija ja diplomaat Anna Žigure - R.M.) ja Läti peaks mulle seetõttu südamelähedasem olema, on umbes 85 % minu töömahust olnud seotud Eestiga, 10% Lätiga ja 5% Leeduga. Seda pole aga tinginud mitte sündmuste kaalukusaste või minu isiklik sümpaatia, vaid meie väljaande eelistused. Eestist on soomlased selle geograafilise ja keelelise läheduse tõttu ju tunduvalt rohkem huvitatud kui Lätist või Leedust."
Eestis olevat Rislakki sõnul tegelikult ka tunduvalt kergem ajakirjanikutööks vajalikku infot kätte saada: ministeeriumid ja muud ametiasutused jagavat seda palju lahkemalt kui Lätis ja Leedus. Ka intervjuud on Helsingin Sanomate esindajal siin palju lihtsam saada, sest Eestis teatakse hästi, kui tähtis väljaanne see on.
"Palju infot saan ka ajakirjandusest ja uudisteagentuuridelt, ent sellesse materjali suhtun siiski teatavate reservatsioonidega. Sõidan ka palju mööda Eestit, Lätit ja Leedut ringi ja suhtlen inimestega," ütles Rislakki.
Maastik rahulik
Neilt, keda Rislakki ülehomsete erikülgede jaoks intervjueeris, küsis ta muuhulgas ka seda, kuivõrd vastab praegune Eesti nende kümne aasta tagustele unistustele iseseisvast Eestist. Ent kuidas Rislakki Eesti kümneaastast arengut ise hindab?
"Minu silmis on see areng olnud hämmastavalt kiire, eriti inimeste maailmavaate nihkumise, vaimse vabanemise osas," arvas Rislakki.
Poliitiliste käsikähmluste kohta, mis keskmist eestlast üsnagi ärritavad, ütles ta aga, et võrreldes Läti ja Leeduga on Eesti poliitiline maastik siiski veel üsna rahulik: lõunanaabritel on pea igal aastal pukis uus valitsus ja puhuvad uued tuuled. Mis ei tähenda, et Eesti Rislakki meelest mingi õndsuse Kungla oleks.
"Ma olen üsna ettevaatlik Eesti kritiseerimisel, ent minu arvates on siinne uusliberalistlik majanduspoliitika keskmise eestlase jaoks liiga räige, eriti seetõttu, et siin pole kujunenud eri ühiskonnakihtide
solidaarsust, ühisvastutust, mis teataval määral toimib Soomes," ütles Rislakki.
RIINA MÄGI
Viitsütikuga pomm Rannalt kaasa
Kui paljusid Eesti koole kummitab õpilaste arvu vähenemine, siis vähemasti ühe kooli puhul võib täheldada pidurdamatut kasvutendentsi: see on Ranna kooliteatrite suvekool.
Tänavuses, 6.-13. augustini kestnud VII üle-eestilises suvekoolis oli kahes vahetuses õppureid ja õpetajaid kokku 800 ringis. Teises, gümnaasiumiõpilaste vahetuses käis õppetöö näiteks 15 grupis, milles igaühes paarkümmend noort. Sobivate "vabaõhuklasside" leidmisega olnud juba tegu.
"Kokad on meil tublid, nemad suudaksid suuremagi seltskonna ära toita, aga olme, näiteks pesemisvõimalused, seavad omad piirid," ütles Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja juhendaja Lianne Saage-Vahur, Ranna suvekooli projektijuht.
Vaatamata osalejate arvu pidevale kasvule olevat suvekooli aasta aastalt üha lihtsam korraldada, sest Liblikapüüdja trupi liikmetest ja
vilistlastest ning Jõgeva Gümnaasiumi õpetajatest koosnev meeskond toimib järjest paremini. Mingil seletamatul moel on Liannel õnnestunud Ranna suvekooli puhul tekitada "Tom Sawyeri seiklustest" tuttav aiavärvimise efekt: kuigi korraldustoimkonna liikmetel on tööd mis kole, olevat sellesse pääsemine igale "liblikapüüdjale" vaat et eluküsimuseks.
Viiruse võim
Küsisin Ranna suvekooli õppealajuhatajalt, Tallinna Pedagoogikaülikooli režii õppetooli juhatajalt Toomas Lõhmustelt, mis ta arvab, miks noored sedaviisi massilisiselt Rannale kokku tormavad, kuigi seal ei oota neid ees mingi õllesummer ega beach party, vaid tõsine vaimu- ja kehatreening. Lõhmuste kahtlustas viirust. "Seda ilusat nakkust on siin juba kuus aastat levitatud. Kes külge saab, tuleb jälle tagasi. Ja kutsub veel teisigi kaasa," ütles teatripedagoog.
Viiruse levikule aitavad tõhusalt kaasa Eesti parimad teatrijõud. Vanemas vahetuses õpetasid tänavu näiteks Kaie Mihkelson Eesti Draamateatrist, Andres Noormets Ugalast, Raivo Adlas Vanemuisest ja paljud teised. Kuigi natuke vähem kõlav nimi ei tähenda alati, et inimene kehvem pedagoog oleks.
"Tänavu teevad meil siin näiteks väga head tööd Viljandi Kultuurikolledži tudengid Marju Männik, Heigo Teder (mõlemad Liblikapüüdja vilistlased! - R.M.) ja Janek Vadi ning värsked vilistlased Erni Kask, Ahti Kobin ja Tarmo Tagaväli ehk Viljandi maffia, nagu ma neid nimetan," ütles Lõhmuste.
Teist aastat järjest käis Rannal teatrinoorte koolitamisega paralleelselt juhendajate koolitus. Seegi õppegrupp kasvas möödunudaastaselt kahekümnelt inimeselt tänavu kolmekümnele. Ju taipas nii mõnigi, et sellist komplekti õpetajaid talle mujal ei pakuta: Tartu kuulsa semiootikakoolkonna esindaja Ann Malts, Eesti kunstiakadeemia professor David Vseviov, teatriajakirjanikud Gerda Kordemets ja Jaanus Kulli, näitlejad ning Rocca al Mare kooli draamaõpetajad Liina Olmaru ja Indrek Sammul jne - mida veel tahta!
Maailmatase
"Ma olen ka väljaspool Eestit igasugustel festivalidel ja workshopides käinud ning võin kinnitada, et Ranna suvekool on maailmatasemel," ütles Tartu Koolirahva Näitemänguseltsi juhendaja, vanemuislane Meelis Hansing. Toomas Lõhmuste lisas, et kui kogu õpetus siin mitte eesti, vaid näiteks inglise keeles käiks, muutuks Ranna kohe kutsuvaks tulukeseks maailma teatrikaardil, mis terve ilma teatrihuvilisi ligi tõmbama hakkaks.
Nojah, üksnes tööd rügama noored Rannale ikka ei tule ka. Tulevad veel õhtuti eaja huvikaaslastega lõkke ääres istuma, telgiromantikat nautima, kultuuriprogrammist osa saama (tänavu nägi vanem vahetus näiteks Viljandi Kultuurikolledži teatrikateedri tudengite ülinaljakat klounaadlavastust "Meie tänav" ja sai osa Tõnis Mägi hingeülendavast kontserdist) jne. Paljusid suvekoolis mitteosalevaid teatrihuvilisi - eesotsas tõelise Ranna-fänni Jaak Allikuga - meelitavad seevastu Rannale suvekooliliste lõpuetendused.
Kuigi kõrgetasemeliste lavastuste kokkupanek pole Toomas Lõhmuste sõnul eesmärk omaette. "Me ei rabele hetkeresultaadi nimel. Olulisem on istutada neisse noortesse inimestesse üks tilluke positiivne viitsütikuga pomm, mis plahvatab siis, kui õige aeg," ütles Lõhmuste.
RIINA MÄGI
SPORT
Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal
(Algus 2. augusti Vooremaas)
See innustas meid korraldama allveekalapüügi võistlusi ka Jõgeva kandis. Veel sama aasta oktoobris toimusidki Jõgeva SÜ Jõud korraldusel Saadjärvel esimesed Jõgeva lahtised võistlused üheksa allveeküti osavõtul. Tugevate tallinlaste ees tõid kaksikvõidu meile Arvo Kose ja Karl Birnbaum, kes on nüüdseks kahjuks manalamehed.
Uskumatu, aga nüüdseks on Jõgeva lahtiseid võistlusi korraldatud juba 27 korral. Pärast esimest võistlust jäi korraldaja roll Jõgeva ALMAVÜ kätte, pärast organisatsiooni kadumist saime abi Jõgeva spordiliidult Kalju, kuid rahaliste raskuste tõttu on tulnud abi otsida ka mujalt. Eelkõige tuleb tänada Jõgeva linna juhte, AS Suure-Jaani Metsatööstust, OÜ Vorm ja kauplust Lignum Jõgevalt, AS Buenot Põltsamaalt ning Eesti Kultuurkapitali ekspertgruppi.
Jõgevamaa allveekütid ei ole oma külalistele kergelt auhindu loovutanud. Võistkondlikult on esikoht koju jäetud 15 korral, andes Tallinnale võimaluse kuuel korral, Sillamäele kolmel ja Viljandile kahel korral. Ühel korral on tulnud võitjaks Tartu ja Valmiera. Ka individuaalne esikoht on tulnud 15 korral Jõgevamaale, loovutades selle 10 korral vabariigi teistele piirkondadele. Ühel korral on esikoht rännanud Sankt-Peterburgi ning tänavu Siguldasse.
Enim on esikohti Jõgeva lahtistel võistlustel võitnud Tanel Sermat kuuel, Ivan Junninen viiel ja tallinlane Vello Kaaret kolmel korral.
Senini suurim võistlus peeti maha 1990. aastal, kus jõgevlastel õnnestus tulla võitjaks mõlemal rindel, kuigi esimese võistluspäeva järel oldi teistest kaugel maas. Õnnestunud teine võistluspäev jäi kauaks meelde, kui üle kuuekümne osavõtja jäi seljataha.
Oleme tihti arutanud, miks meid suurem edu on saatnud just Peipsil? Ei ole me seal ju rohkem harjutanud kui teised. Meiegi harjutame enamasti Saadjärves ja Kuremaa järves, sest need on ligemal ja võimaldavad aegajalt, olenevalt läbipaistvusest, ka allveepüüki. Otsest vastust me ei ole leidnud. Küllap mängib suurt rolli soov kodukohta hästi esindada.
Võistlejate kõrval oleme vajanud ka teisi abimehi-naisi. Aastakümneid on Jõgeva võistlustel olnud peakohtuniku raskes ametis Olev Topkin. Ei ole talle selle eest tunnustust avaldanud keegi. Vähem on kaasa löönud Viktor Mesteljainen ja viimastel aastatel Vladimir Goroško. Neile kõigile siinkohal suur tänu ja kutse edaspidiseks koostööks.
IVAN JUNNINEN
(Järgneb)
Põltsamaa jõemängud koguvad uut jõudu
Põltsamaa jõe XXVII suvemängud peeti 11.-12. augustini Lustiveres. Osa võtsid Põltsamaa linna, Põltsamaa, Puurmani, Pajusi, Viljandi maakonna Kolga-Jaani ja Kõo ning Järva maakonna Imavere valla spordihuvilised lapsed, täiskasvanud ja veteranid.
Mänge avades ütles Põltsamaa vallavolikogu liige, kunagise maineka Lustivere kolhoosi esimees Hendrik Alliksaar: "Neid mänge tuleb edaspidi korraldada kasvõi laste pärast, et hoida neid eemale tubakast, alkoholist ja narkootikumidest."
Nagu varasematel aastatel, oli ka seekord kõige enam kaasalööjaid kergejõustikus, kus võisteldi neljas laste ja noorukite, täiskasvanute
ning kahes veteranide vanusegrupis 60, 100 m ja terviseraja jooksus, kaugushüppes, topispallivisetes ning kuulijännis.
Kuni 10-aastastest tüdrukutest olid teistest tublimad Marleen Sarap (Adavere), Aet Seil (Kõo) ja Gerli Saar (Kõo), sama gupi poistest aga Joel Paal (Kolga-Jaani), Keivin Kivimägi (Lustivere) ning Erki Keldo (Lustivere).
11-12-aastastest tütarlastest olid võimekamad Teele Pajumägi Kolga-Jaanist, Grete Kaher Pajusist ja Mariliin Merila Imaverest. Poistest olid parimad Kristjan Kanniste Lustiverest, Marten Järvik Kõost, Remo Hagala Lustiverest. Mõnel alal võistles selles vanusegrupis kaks tosinat kergejõustiklast. Kaks aastat vanemate tütarlaste vanuseklassis said kõige enam võidurõõmu tunda Varje Õunapuu Adaverest, Merit Somelar Põltsamaalt ja Maris Paal KolgaJaanist, poistest Argo Roos Kõost, Rain Tombak Põltsamaalt ja Martin Taska Kolga-Jaanist.
15-16-aastastest neidudest oli teistest peajagu üle Leanika Lillemets Kolga-Jaanist. Noormeestest hüppasid kaugust Elmo Krumm Põltsamaalt 6.13 ja Ragnar Suigusaar Kolga-Jaanist 6.03.
Naiste vanuseklassis jooksis Kadi Luht 100 m 13,4, hüppas kaugust 4.68. 17aastane Olavi Püvi läbis 100 m 11,2.
Naisveteranide esimeses vanusegrupis (35-54 aastat) olid särtsakamad kergejõustiklased Helle Võsu Puurmanist, Ülle Valg Kõost, Aili Tamberg Põltsamaalt, Ene Sarapuu Kolga-Jaanist. Meesveteranidest pidasid nooremas grupis ülipõneva duelli kuulijännis Kolga-Jaani Põhikooli direktor Jüri Teras, maakonna mitmekülgseim võrkpallur Peeter Jaani ja Kalju esimees Uno Valdmets. Viimasele mõõtsid kohtunikud tulemuseks 38.80, Jaanile 37.86.
Üle 60-aastaste vanusegrupis tegi meestest puhta töö mängude peakorraldaja Villu Ojassalu.
Võrkpalli nais ja meeskondi võistles viis. Kolga-Jaani meeskonnas tegi kahe venna kõrval kaasa Eesti koondislane Marek Pihlak (võitis meeste kuulijänni 37.40). Naistest võtsid võidu Põltsamaa noorte võistkond (Karin Kalda, Kristi Valdmets, Eliina Viggor, Merje Vill, Nele Pallo, Kadri Ääremaa, Merit Somelar), meestest Põltsamaa linnameeskond (Reimo Alas, Reimo Volmer, Mihhail Somelar, Aiko Aigro, Andero Joorits, Vallo Goroško, Sander Somelar). Naistest järgnesid Adavere, Lustivere, Põltsamaa Mix ja Kõo, meestest Lustivere, Kolga-Jaani, Kõo ning Adavere. Poiste jalgpalli finaalmängus alistas Põltsamaa vald (Remo Hagala, Valmo Must, Martin Petrov, Martin Kuldkepp, Siim Tali, Jan ja Timo Vilk, Kristo Tõnson, Preik Agu, Risto Liiv) Kõo valla 4:1. Veteranide mängus oli Põltsamaa vald 4:0 parem Põltsamaa linnast.
20 võistlejat tegi kaasa kanuusõidus ja esmakordselt mängude kavas olnud köieronimises. Naistest libises kanuul kõige kiiremini kohalik neiu Reelika Elmend, võites teiste hulgas Imavere vallavolikogu esimeest Jaanus Nilpi ja Põltsamaa tuntud noorjooksjat, jalgpallurit Siim Emajõed. Meeste kolm kiiremat kanuusõitjat olid Jüri Teras, Tiit Lemsalu (Lustivere), Tiit Viilup (KolgaJaani). Imavere vallavanem Jüri Ellram jäi napilt neljandaks.
Köieronimises läks kuus esimest kohta Lustiverre. Võidutsesid võrkpalluritena tuntud Alar Paas, Margus Hohense ja ja Karmo Pern.
Esmakordselt selgitati neil mängudel mitmekülgseim nais- ja meesvõistleja (nelja erineva ala järgi). Naistest osutusid mitmekülgseimaks Karin Kalda Põltsamaalt, Helle Võsu Puurmanist ja Eda Müürsepp Põltsamaalt, meestest Mart Paabort (Põltsamaa), Karmo Pern ja Eero Keldo (mõlemad Lustivere). Juhtide kolmevõistluse võitis teist aastast järjest Viljo Emajõe Põltsamaalt Jüri Terase ja Jüri Ellrani ees.
Petankis võistles üheksa kolmeliikmelist võistkonda. Täpsema käe ja silmaga mängijad olid Kolga-Jaanist, Imaverest ja Kõost. Ujumises paaridele võitsid naistest Helle Võsu-Karolin Sillaste Puurmanist, meestest olid kolm kiiremat paari Harvi Palus-Andres Rebane (Kõo), Mart Paabort-Argo Anniste (Põltsamaa), Viljo ja Siim Emajõe (Põltsamaa). Kurnis viskasid kõige enam kurne välja meestest Veiko Teas (Põltsamaa), meesveteranidest Villu Ojassalu.
Naiste kombineeritud teatevõistluse kolm paremat võistkonda olid Imavere, Lustivere ja Kolga-Jaani, tütarlaste rahvastepallis KolgaJaani, Kõo, Lustivere. Poiste võrkpalli finaalmängus alistas KolgaJaani Lustivere 3:0.
Kolmele paremale võistlejale riputati kaela Aimur Sääritsa poolt valmistatud pilkupüüdvad medalid. Mängude õnnestumiseks andsid kohapealsetest aktivistidest suurima panuse õpetajad Sirje Arro, Milvi Magus, Riina Milk ja Mall Narits, August Laustam, Reigo Elmend, Väino Treiman Adaverest. Terve perega oli mänge ette valmistamas ja läbi viimas Uno, Riina, Erko ning Kristi Valdmets, neist esimene peakohtunikuna, teine peasekretärina.
Kiitust väärivad alade peakohtunikud Sirje Arro, Ülo Palk, Margus Metsma, Mihhail Somelar, Aiko Aigro, Valdeko Teas, Argo Anniste, Kristi Valdmets. Kõige enam võistlejaid tõid välja Kolga-Jaani spordiaktivistid Hillar Taska ja Leo Arnek ning Kõost Are Järvik. Oma võistlejaid innustasid Puurmani vallavanem Rein Paap ning Imavere vallavanem Jüri Ellram ja volikogu esimees Jaanus Nilk. Nemad tegid ka ise mitmel alal kaasa.
OSKAR PURI
Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud
(Algus 9. augusti Vooremaas)
U12 tüdrukud: Sille Talumets pallivise 37.70, 300 m jooks; Geiu Uusküla (PÜG) 60 m jooks 9.3; Kristi Välbe (Laiuse PK) 3.80
U14 tüdrukud: Liina Annok (Torma PK) 60 m jooks 8.6; Liisi Palgi (PÜG) kaugushüpe 4.19; Helena Laumets (PG) 600 m jooks 1.53.9; Kristiina Haan (PÜG) pallivise 47.13 U16 neiud: Kristin Männik Jõgeva linn kettaheide 28.46, kuulitõuge 9.98; Erli Paas (Torma PK) 300 m jooks 45.9; Sirli Sõmera (PÜG) kõrgushüpe 1.50, 800 m jooks 2.40.3; Inna Grinkina (Mustvee VG) 60 m jooks 8.3; Maris Mägi (Laiuse PK) kaugushüpe 4.28 ja Kertu Annuk (Jõgeva linn) 60 mtj jooks 10.1
U18 neiud: Ruti Järvesoo (PÜG) Odavise 34.44, kuulitõuge 10.75, kettaheide 25.52; Nelli Sepp kaugushüpe 4.34, kõrgushüpe 1.40; Maire Kolga (PÜG) 100 m jooks 13.9; Marika Mandel (Tabivere KK) 1500 m jooks 5.52.8; Evelin Visk (Jõgeva linn) 60 m tj 10.7 ja Renyka Neido (Adavere PK) 1.17.1
U20 neiud: Anu Teesaar (Pajusi vald): odavise 40.25, kuulitõuge 11.97, kettaheide 34.26, kaugushüpe 5.03; Liisi Ruusalu (PG) kõrgushüpe 1.40, 60 m tj 12.3, 1500 m jooks 6.33.3; Inge Kirss (PG) 100 m jooks 13.2, 400 m jooks 1.06.0
Kergejõustikus gümnaasiumitest/keskkoolidest (arvestusse läks 40 paremat tulemust) võitis Põltsamaa Ühisgümnaasium (648 punkti), teine oli Palamuse Gümnaasium (562.5 p), kolmas oli Mustvee Venegümnaasium (360 p), neile järgnesid Tabivere Keskkool 255 ja Maarja Keskkool 77 punktiga.
UNO VALDMETS
MITMESUGUST
Üleeile õhtul jäi Jõgeval Estakaadi tänaval asunud puumajast järele vaid vundament ja korsten, eile keskpäeval polnud enam neidki. OÜ MarketTransport tegi platsi kähku puhtaks ja Jõgeva kesklinn sai oma aastaid räämas olnud nurgast lahti.
Põlemist ja tuletõrjujaid oli tulnud vaatama arvukalt uudishimulikke. Nii mõnigi neist oli hämmingus, et pritsimehed lasevad majal maha põleda, kuigi kohal oli ligi kolmkümmend tuletõrjujat-päästjat maakonna päästeteenistuse kõikidest komandodest.
Jõgevamaa Päästeteenistuse operatiivteenistuse osakonna juhataja Tõnu Vare selgitas: "Koostöös linnavalitsusega avanes meil võimalus põletada maha üks lammutamisele kuuluv maja. Otsustasime siin viia läbi suitsusukeldumise treeningud. Et meil puuduvad sellised õpperuumid, kus saaksime selliseid õppusi praktiliselt läbi viia, siis tuli nüüd hea võimalus teoreetilisi teadmisi praktikas kasutada."
Et läheduses on elumajad ja kioskid, pandi esmalt nende turvalisuse tagamiseks maha voolikuliinid ning ala piirati. "Esmalt tegime tuppa tulekolded ning näitasime tule arengut ning suitsupadja tekkimist. Tuletõrjujad ju seda tihti ei näe, sest tavaliselt on sündmuspaigale jõudes tuli juba arenenud. Kui ruum juba piisavalt põles, läksid mehed ruumist välja. Mõne aja pärast sukeldusid nad koos joatoruga uuesti majja ja tegutsesid nagu päris tulekahju kustutamisel," rääkis operatiivkorrapidaja Ivo Mikker, kes oli õppustel lõigujuht koos Arvid Kipperi, Imre Tõekalju ja Tambet Kütiga.
Õige mitu korda süüdati maja uuesti põlema ning pritsimehed lihvisid kustutamise tehnikat ja hingamisaparaatidega suitsu sukeldumist. Tehti ka suitsutuulutust, et näha, kuidas ajada suits ruumist kiiresti välja. Kui küllalt harjutatud, pandi maja järjekordselt põlema ning nüüd jälgiti, et tuli oleks kontrolli all. Korraks jõudiski väike leek raudteeäärse varjualuse katusele, kuid see sai kohe vahtu ja vett. Põlevast hoonest kõigest 13 meetri kaugusel asuvates kioskites müüdi kaupa edasi. Paistis, et tänu uudishimulikele vaatajatele nende äri õitses.
"Õppused läksid korda, kuigi maja süütamine meil kuigi hästi kohe ei õnnestunud - oleme ju teise töö mehed ning õppinud ja harjunud kustutama," nentis õppuste üldjuht Tõnu Vare ning vabandas linnaelanikele tekitatud mõningate ebamugavuste ning päev otsa levinud suitsuhaisu pärast.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Ööl vastu esmaspäeva murti akna eemaldamise teel sisse Põltsamaal Silla tn 1 asuvasse hüdroelektrijaama. Varastatud on pinnasetihendaja Dynapac, veepump Malõš ja 80 meetrit pikendusjuhet. Kogukahjuks arvestati 48 604 krooni.
Omanik teatas, et Tabivere vallas on Raigastvere järve paadisadamast varastatud temale kuuluv alumiiniumpaat Kazanka. Vene päritoluga paadi vargusega tekitati omanikule 6000 krooni kahju.
Vargad tegid Kurista telefonid tummaks
Teisipäeva öösel kella poole kahe ajal murdsid vargad akna eemaldamise teel sisse Kurista endise metsamajandi hoones paiknevasse telefonijaama. Lõhutud ja varastatud on telefoniaparatuuri, mille tõttu jäi sideta ligi sada telefoniomanikku. AS Eesti Telefon hindab varguskahju 10 000 kroonile. Eestis on sellel aastal väiksematesse telefonijaamadesse sisse murtud juba 11 korral. Jõgevamaal on lisaks Kurista jaamale langenud jaamaseadmete varguse ohvriks ka Voore jaam.
Ööl vastu teisipäeva varastati ASile Perevara kuuluvast Kassinurme farmist tonnine alumiiniumist piimajahuti. Vargusega tekitati firmale 2000-kroonine kahju.
Süüdistus on esitatud Aksel Stüfile (sünd 1967) ja Aivar Mägile (1976), keda on tabatud aasta jooksul teist korda sõiduki juhtimiselt alkoholijoobes. Sellel nädalal on toimetatud politseiprefektuuri kainenema neli Jõgeva linna ja valla purupurjus kodanikku.
Politseiprefektuuri esitas avalduse Jõgeva valla Kurista küla elanik, kelle eramu juurest on varastatud muruniiduk Husqvarna Master Garden (kahju 7100 krooni).
Palamuse laululaval varastati ühe neiu dressipluusi taskust punast värvi korpusega mobiiltelefon Nokia 5110 (omanik hinnangul tekitati
kahju 1190 krooni).
Põltsamaal varastati Õuna 2 maja ees lukus olnud 18-käiguline noorukite jalgratas Shauff. Sinist värvi ratta kadumine tekitas omanikule 3500 krooni kahju.
Teatati, et Jõgeval Suur tn 24 asuvas OÜ EstToonusele kuuluvast kauplusest Spordiäri on varastatud dress ja T-särk Nike. Vargusega tekitati 2690 krooni suurune kahju.
Esmaspäeva õhtul jooksis Tallinna-Tartu maanteel Võhmanõmme küla lähedal sõiduauto Hyundai ette hundikoer. Kokkupõrke tagajärjel purunes autol esituli ja poritiib, koer sai surma.
Neljapäeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub lõunakaartetuul 2-8 m/s. Sooja on 21-27 kraadi.
Reedel on oodata vähese ja vahelduva pilvisusega, peamiselt sademeteta ilma. Õhtupoolikul võib kohati hoovihma sadada ja äikest olla. Puhuvad lõuna- ja kagutuul 4-9 m/s. Sooja on öösel 13-18, päeval 24-29 kraadi.
Neljapäev, 16. august 2001. a.
Kuningriigisaal seitsme päevaga
AARE KIRNA
Jõgeval hakkab korda valvama jalgsipatrull
JAAN LUKAS
Jõgeva linnavolikogu esimehelt varastati auto
JAAN LUKAS
JAAN LUKAS
ARDI KIVIMETS
AS Cobra Grupp on valmis ehitama ka mošeed
JAAN LUKAS
Valmis portreefilm Toomas Savist
PEEP LILLEMÄGI,
Toomas Savi presidendimeeskonna pressiteenistus
KIRJAD
EHA NÕMM
JUHTKIRI
Vähem amoraalsust, rohkem moraali!
16. august 2001. a
Raudtee remont kestab oktoobrini
RAIVO SIHVER
Lehmapidajad jäävad suvega rahule
RAIVO SIHVER
KAJA TULLUS,
Põllumajandusministeeriumi avalike suhete nõunik
Jõgeva Soojus meelitab väliskapitali
JAAN LUKAS
Jukka Rislakki: käsi Baltikumi pulsil
RIINA MÄGI
Viitsütikuga pomm Rannalt kaasa
RIINA MÄGI
Kolmkümmend aastat allveesporti Jõgevamaal
IVAN JUNNINEN
(Järgneb)
Põltsamaa jõemängud koguvad uut jõudu
OSKAR PURI
Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud
UNO VALDMETS
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Vargad tegid Kurista telefonid tummaks