Jõgeva vallas, osaühingus Hansukartul tehakse tänavu sügiskündi ligi 250 hektaril. Ülejõe põllul kündis eile mehhanisaator Alar Puusepp. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Jõgeva
vallas, osaühingus Hansukartul tehakse tänavu sügiskündi
ligi 250 hektaril. Ülejõe põllul kündis eile
mehhanisaator Alar Puusepp. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Jõgevamaa põldudel on tänaseks kartul võetud ja talivili suuremalt jaolt külvatud. Päevakangelaseks on saanud sügisene künnimees.
Jõgeva valla suurimas põllumajandusettevõttes, aktsiaseltsis Perevara on tänaseks küntud üle poole plaanis olevast 800—900 hektarist. "Kui on sobivad ilmad, lõpetame sügiskünni sellel nädalal," lubas põllumajandusfirma haldusdirektor Aare Simmulmann. Sügisestel põldudel mürisevad kaks traktorit — Case ja Valmet. "Künname pöördatradega, millest ühel on taga seitse sahka, teisel neli," rääkis Simmulmann.
Põhjusel, et tänavused viljad olid suures osas lamandunud ning mahajäänud kõrred ummistavad tihti atru ja aeglustavad tööde kulgu, on sügiskünd mõneti raskendatud. Torma valla põllumajandusettevõttes, osaühingus Sadala Agro küntakse sügisel ligi tuhat hektarit põldu. "Künname kahe traktoriga. John Deere künnab seitsmekorpuselise adraga ja Case kolmekorpuselise adraga. Pool künnitöödest on tehtud. Kõigepealt kündsime pehmemad põllulapid. Oktoobri lõpuks loodame sügiskünniga ühele poole saada," teatas OÜ Sadala Agro peaagronoomi kt Ahti Kalde.
Puurmani PÜ tegevjuht Arvi Kink kiitis ilusat ja künnimehesõbralikku sügist. "Tööd segavad kohati vaid vihmahood. Plaanitseme künda 550 hektarit põldu. Töö lõpetamise tähtaeg oleneb mõistagi ilmadest, kuid kaks nädalat kulub veel kindlasti ära," prognoosis põllumajandusjuht.
Künd talupõldudel
Pajusi valla Suureaia talus plaanitsetakse teha sügiskündi 100 hektari ümber. "Me ootame praegu Soomest ostetud traktorit ja atra, siis alustame," rääkis neljapäeval perenaine Sirje Ali. "Ostsime
625 000 krooni maksva Valmet traktori ja Rootsis toodetud adra hinnaga 69 000 krooni. 30 protsenti sellest summast saime SAPARDi programmilt," rääkis proua Ali.
Üleeile lõppes sügiskünd Palupere külas Reinu talus. "Kündsime 125 hektarit põldu. Künniga alustasime veidi hiljem kui eelmisel aastal, sest tuli teha ka orasheina vastu keemilist tõrjet. Kündsime traktoriga MTZ 892 ja neljasahalise AMA adraga, mida AS A. Tammel oma algusaastatel valmistas," kõneles peremees Jaan Allingu. "Maa oli kündmiseks algul veidi märg, kuid kuivas õigeaegselt ära," tunnistas hoolikas taluperemees
Pühapäeval lõpetas künnitööd ka Jõgeva Talunike Liidu esimees, Põltsamaa vallas asuva Kolmoja talu peremees Agu Kaju, kes kündis traktoriga Valmet. Põllul siblisid künnivaresed ja muudki linnud, kes otsisid ussikesi.
Arvi Tammeli künnitarkus
"Eesti oludes on sügiskünd kõige odavam ja efektiivsem bioloogiline vahend umbrohutõrjeks, mis eeldab aga kõrrekoorimise õigeaegset läbiviimist. Sel aastal raskendasid kündmist aga sademed. Olen Eestimaa erinevates paikades, näiteks Pärnumaal, ringi sõitnud ja näinud, et kõrrepõllud on üsnagi halvasti küntud. Jõgevamaal on künnitingimused aga üsnagi rahuldavad olnud," lausus Eesti Künniseltsi esimees Arvi Tammel.
Valik nisu kasuks
Puurmani PÜs külvati talinisu 230 hektarile. "Lõpetasime viljakülvi optimaalsel ajal, so 20. septembri paiku. Talinisu külvasime natukene hiljem kui rukist, nagu agronoomitarkus soovitabki. Orased on üleval ja ilusad," lausus Arvi Kink
OÜs Sadala Agro lõpetati talivilja külv 13. septembri paiku. Kokku külvati talivilja 150 hektarile. ASis Perevara külvati tänavu rukist ligi 100 hektarit. "Oraste kasvu üle momendil nuriseda ei saa," rääkis Aare Simmulmann.
Suureaia talus külvati 10 hektarile nisu ja rukki ristandit tritikalet. "Külvamisel on proportsioon muutunud talinisult leivavilja kasuks," ütles Jõgevamaa Tootjate Liidu esimees Urmas Ingver.
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
Reedel tegi Jõgevamaal ringsõidu siit Riigikogusse valitud Reformierakonna parlamendisaadik Ignar Fjuk.
Enam kui kaks tundi kestnud kohtumisel Pajusi vallamajas arutati piirkondlikku arengut vallavanem Heldur Lääne, vallavolikogu liikmete ja vallaametnikega. Jutuks olid paljud teemad: erinevate sotsiaalsete toetuste ja programmide omavaheline lahtisidumine, keskkonnaministeeriumi poolt kavandatava maamaksuseaduse muudatuste ümbervaatamine, haridusproblemaatika. Samuti otsustas Ignar Fjuk algatada Pisisaare katlamaja ebaõnnestunud rekonstrueerimiseks võetud ja seni EBRDle tasumata laenuintresside kustutamise menetluse. Teadaolevalt on nimetatud laen viimastel aastatel Pajusi valla arengut tõsiselt pidurdanud.
Pärastlõunal leidsid maakonna majandusarengu osakonnas aset läbirääkimised omavalitsuste poolt kavandatava IT-Keskuse asutamise ja esmase rahastamise üle. Õhtupoolikul osales Ignar Fjuk Reformierakonna Jõgeva vallaorganisatsiooni koosolekul. Kaaluti arengustsenaariume Jõgevamaa tööpuuduse vähendamiseks ja erinevaid võimalusi valitsuse abiga edu saavutamiseks.
"Käesoleval etapil ei saa me piirduda üksnes uute töökohtade tekkele kaasaaitamisega. Meil ei ole õigust oodata Võhma-laadset sotsiaalset plahvatust, kus ühe korraga jäi tööta ligi kolmveerand Võhma elanikest. Regionaalpoliitiline kava, mis meelitaks piirkonda uusi ettevõtjaid, peab toimima. Mõnel juhul on selline kava olnud ka üsna edukas: nii on see näiteks olnud Võhmas, kus regionaalministeeriumi kaasabil rajatavas vaibatehases leiab endale töö enam kui sada inimest. Täna on oluline kaaluda igat avalikku sektorit puudutavat reformi ka sellest aspektist, millist mõju avaldab see töökohtade arvu kasvule või kahanemisele piirkonnas. Väiksemates maakohtades tuleb arvestada, et avaliku teenuse osutamiseks tuleb teha suuremaid kulutusi ja et see on eluline ja regionaalpoliitiline möödapääsmatus. Vähe on sellest, kui
eelarve on tasakaalus. Tasakaalus peab olema ka elu maal," ütles Ignar Fjuk.
Ignar Fjuki kohtumisel Jõgeva valla reformierakondlastega otsustati ka otsida võimalusi Kuremaa tervisekeskuse toetamiseks Kultuuriministeeriumi juures rakenduva maakondlike tervisekeskuste toetamise programmi kaudu.
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Kultuuritöötajate tänasel nõupidamisel arutatakse Tabivere valla järgmise aasta kultuuriüritusi. Kell 18 algab Maarja rahvamajas Hõimupäevade kontsert. Homme on Koogi teabetoas hooldajate õppepäev, kus esineb psühholoog. Maarja Keskkoolis on sellel nädalal lahtiste uste päevad ja on võimalus külastada tunde, reedel toimub lastevanemate üldkoosolek. Maarja rahvamajas algab laupäeval kell 18 suur sügiskontsert kogu perele. Viimast korda etendub "Tare-tareke", esinevad isetegevuslased, näidatakse tsirkusshowd, mängib Aimar Pihlak Band.
Täna on vallamajas koosolek, kus arutatakse sotsiaalkorteri kasutamise võimalusi päevakeskusena. Voore kooli aulas on homme kell 11—15 tervisepäev: nõu annavad perearstid, Saare ürdiaed tutvustab ravimtaimi, tervisealastest raamatutest on näitus, kontserdi annab Olev Vestmann. Reedel on kohvikklubi avaõhtu. Saare raamatukogu alustab sellel nädalal kolimist endise koolimaja ruumidesse, seetõttu jääb raamatukogu lugejatele mõneks ajaks suletuks.
Täna toimub Põltsamaa piirkonna omavalitsuste nõupidamine. Päevakorras on haridus- ja kultuuriprobleemid.
Eile toimusid linnavalitsuse ja linnavolikogu istungid. Volikogu korralisel, 25. istungil oli päevakorras linna 2001. aasta eelarve muutmine, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ja Lasteaed-Algkooli Tõruke arengukavade kinnitamine jt küsimused. Homme kell 13 algab Põltsamaa kultuurikeskuses Rakvere Teatri lasteetendus "Vanaema õunapuu otsas", kell 19 mängitakse armastusdraamat "Kahe maailma hotell". Neljapäevast reedeni saab kultuurikeskuse galeriis vaadata näitust "40 aastat kudumisringi Põltsamaal", kus eksponeeritakse ringi tegevusajal valmistatud paremaid töid. Reedel kell 20 algab Põltsamaa kirikus kontsert, kus esineb puhkpilliorkester Berliin-Brandenburgi kirikuringkonnast. Laupäeval peetakse Tapal Põltsamaa—Tapa VI linnavõistlus spordis.
Reedel algab Palamuse Gümnaasiumis mälumängude hooaeg: alustavad vanemate klasside õpilased, järgmisel kesknädalal algavad mälumängud noorematele.
Neljapäeval tulevad Sääritsa külas asuvasse Aarde Villasse
Jõgeva valla esindajad mõttetalgutele teemal "Sotsiaal ja tervishoiu
arengusuunad ja probleemid Jõgeva vallas".
Eile pandi Aidu Lasteaed-Algkoolis üles näitus "Sügis looduses". Laste valmistatud kompositsioone saab imetleda nädala lõpuni. Täna tuleb etendusega "Viktor Vihase viimane vimka" Aidu lastele külla Tartu lasteteater Kaelapuu. Täna ja homme on Pisisaare Algkoolis sportlikud karkudel käimise võistlused. Kolmapäeval osaleb vallavanem Heldur Lääne maakonna omavalitsuste liidu esindajana sihtasutuse Lõuna-Eesti Turism nõukogu koosolekul Tartus. Reedel on Aidu Lasteaed-Algkoolis leivapäev. Lapsed lähevad tallu, et saada teada, kuidas viljast saab leib ning maitsevad koduleiba.
Täna kell 14 etendub kultuurikeskuses "Väike nõid" Sillamäe lasteteatrilt Tuuleveski. Täna ja homme on Vene Gümnaasiumi sporditüdrukud Viljandis gümnaasiumide II liiga karikavõistlustel võrkpallis. Reedel arutab kultuuri ja hariduskomisjon linna koolide ja kultuurikeskuse huvi ja taidlusringide tööd. Spordihoones peetakse laupäeval ja pühapäeval Eesti meistrivõistluste I ring indiakas.
Homme kell 9 toimub vallavalitsuse saalis projekti "Roheline pärand — Jõgevamaa aiad ning pargid Läänemere turismivõrgus" arutelu. Homme kell 14 peaks saama Laiusel teoks eelmisel teisipäeval ärajäänud nõupidamine Laiuse lossivaremetes järgmisel aastal toimuvate ürituste kohta. Neljapäeval arutatakse Kuremaa Lasteaed-Algkoolis mängurühma avamise võimalusi uuel aastal. Reedel kell 19 toimub Siimustis arutelu, mille käigus soovitakse kokku panna lähteülesanded Siimustisse rajatava laste mänguväljaku eskiisprojekti koostamiseks. 26. oktoobril on üleriigiline kodanikupäev. Sellel nädalal esitab Jõgeva vald kodanikupäeva aumärgi kandidaatideks kultuuriseltsi Ambior asutajaliikmed Arvo Oja ja Juhan Reimanni.
Linnavolikogu fraktsioon Oma Linn arutas Jõgeva arengukava. Oluliseks peeti linna spordirajatiste ning hooletusse jäetud objektide korrastamist ja kasutamist. Eile pidasid oma koosolekuid volikogu tarbijakaitsekomisjon ja Jõgeva Gümnaasiumi hoolekogu. Homme kell 11 on kultuurikeskuses Viljandi nukuteatri Reky lasteetendus "Sööbik ja Pisik", kell 16 avab Jõgeva Fotoklubi loodusteemalise fotonäituse. Jõgeva linna delegatsioon sõidab Rakverre kohtuma sealse linnavalitsusega. Neljapäeval kell 11 annavad hõimurahvad neenetsid kontserdi sotsiaalkeskuses Elukaar. Esinejatele toimub linnapea vastuvõtt. Kell 18.30 algavad spordikeskuses Virtus Eesti meistrivõistlused võrkpallis. Kohtuvad Sylvester ja Eesti Kaubaliinid/Aeroc. Reedel tähistab Jõgeva Gümnaasium oma 86. sünnipäeva, linnaraamatukogus on kell 17 omaloominguõhtu, pereklubil "Üksmeel" on hooaja avaõhtu. Laupäeval tuleb Jõgevale Raadio 2. Kella 15 kuni 19 tehakse kultuurikeskusest otselülitusi eetrisse. Kultuurikeskuses esinevad õhtul kella seitsmest üheteistkümneni kestval peoõhtul Hovery Coveri, Anaconda, Juri Homenja, Allan Roosileht ja Märt Rannamäe.
ARVAMUS
Eelarve prioriteete ei tohi muuta!
Peagi on Riigikogus algamas 2002. aasta eelarve arutelu. Opositsioon on juba jõudnud kuulutada eelarve eelnõu "krooniaja viletsaimaks eelarveks".
Tegemist on teatava traditsiooniga, sest "kõige viletsamateks" on opositsioon kuulutanud ka kõik varasemad selle valitsuse eelarved. Jääb üle vaid imestada, kuidas sellises olukorras on Eesti suutnud areneda ning riigieelarvega mitte lihtsalt tasakaalu, vaid lausa plussi jõuda. Kuid tõenäoliselt saab opositsioongi aru, et tegelikult pole eelarve eelnõul häda midagi.
Nii nagu valitus, teab opositsioongi, et 11. septembri terrorirünnak muutis põhjalikult olukorda maailmas ja on võimalik, et senine optimistlik majandusprognoos tuleb üle vaadata. Valitsus teeb seda novembris ja kui vaja, esitab muudatusettepanekud ka eelarvesse.
Mis aga puutub opositsiooni väidetesse, mille järgi on eelarve eelnõu lihtsalt 1,5 miljardi krooni ulatuses õhku täis pumbatud, siis see ei vasta küll tõele. Eelarve on Riigikogule esitatud tasakaalus olevana ning tasakaalu see ka jääb.
Eriti näib opositsiooni häirivat Hüvitusfondi vabade vahendite kandmine eelarvesse. Opositsiooni arvates tuleks need lisada niigi ulatuslikele reservidele ja seega kasutusest välja võtta. Ma ei ole sellega nõus. Meie oleme siiani ajanud väga konservatiivset rahapoliitikat, viinud eelarve tasakaalu ning taastanud kriisiaegadel kaotsi läinud reservid. Oleme aastaid püksirihma pingutanud, nüüd on aga tõesti aeg eelarves ka sotsiaalset poolt suurendada.
Nõnda on 2002. aasta eelarves nii summad kõrgharidus- kui kutseharidusreformi käivitamiseks, pensionide tõstmiseks ning palgatõusuks paljude väga olulistele, kuid seni vähetasustatud ametitele. Möödapääsmatu on lastetoetuste kasv.
Mitmel pool on astutud vastu õpetajate palkade tõstmisele. Loen taolist vastuseisu lühinägelikuks. Paremat haridust andmata ja õpetajate tööd väärtustamata ei pääse Eesti tervikuna edasi. Tulevikku investeerimata ei saa me luua Eesti riigi tulevikule kindlat alust ega suuda võidelda tänase Eesti suurimate probleemide — vaesuse ja tööpuuduse vastu. Samal eesmärgil viiakse 2002. aasta eelarves Eesti kaitsekulutused tasemele, mis tagab meie liikumise NATO liikmestaatuse suunas. Eesti ajalugu on meid valusalt õpetanud, missugust hinda tuleb maksta julgeolekualaste kulutuste edasilükkamise eest. 1939. aasta ei tohi enam kunagi korduda!
Nii võivadki irvhambad 2002.aasta eelarvet nimetada sotsiaalmilitaarseks. Selle prioriteedid vastavad aga igal juhul Eesti vajadustele. Nende muutmist ei pea ma peaministrina võimalikuks.
MART LAAR
Valitsus vaid tunnistas probleemi
Valitsus tunnistas probleemi, mis on seotud eakate pensionilisaga, kuid lahendusest loobus. Miks? Kas sellepärast, et ettepanek lahenduseks tuli opositsiooni poolelt?
Eakate tervise kohta 2000. aastal korraldatud küsitluses peavad umbes 2/3 eakatest oma tervislikku seisundit rahuldavaks. Samas selgub, et kui nooremas eas on tervise edendamine suunatud ennekõike haiguste vältimisele, siis inimese vananedes nihkub esiplaanile toimetulekuvõime säilitamine.
Kui eakate enesehinnangul igapäevaeluga toimetulekul ei vaja teiste abi 43% eakaist, siis alates 80ndatest eluaastatest kõrvalabi vajadus pesupesemisel, sisseostude tegemisel, transpordivahendiga liikudes, trepist käimisel jne suureneb märgatavalt. Ka on selles vanuses enim lastetuid eakaid, samuti väheneb vanuse kasvades abielus olijate arv, suureneb leskede osakaal — ligi 55% üle 80aastastest on lesed.
Kindlasti tulevad eakate abistajatena kõne alla sõbrad, naabrid, hooldaja. Hooldus on aga teenus, mille eest enamikel juhtudel tuleb maksta. Kas maksab omavalitsus või teeb seda eakas ise, oleneb paljudest asjaoludest.
Tähelepanu alt ei tohi kõrvale jätta ka elukeskkonda — millise mugavusastega on kodu, millised on ühistranspordi kasutamise võimalused, millega on tagatud juurdepääs raviasutustele, kultuuriüritustele ja mitmesugustele teenustele.
On igati mõistetav, et elukeskkond peab olema selline, mis võimaldab eakal iseseisvat toimetulekut ja aktiivsust kõrge eani. Kahtlemata on toimetuleku kindlustamise eelduseks eakate jaoks piisav pension.
Kirjutasime koos Elmar Truuga eelnõu, millega taotlesime pensionilisa taastamist 80aastaseks saanud pensionäridele, põhjendades oma seletuskirjas, et seda on vaja teha, kuna eakatel inimestel on rohkem väljaminekuid ravimitele ja muudele tervise säilitamise vahenditele, samuti vajavad eakad inimesed kõrvalabi ja hooldamist. Hooldajatoetuse määramiseks ei ole aga võimalust, sest üksnes isiku kõrge iga ei ole aluseks puude raskusastme kindlaksmääramisel.
Valitsus tunnistas probleemi olemasolu, kuid soovis, nagu võib lugeda ka ETA teatest (13. juuni 2001), "80aastaste pensionäride rahamured lahendada terviklikult", meie aga soovisime riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise eelnõuga taastada 80aastaseks saanud pensionäridele 80kroonise pensionilisa. "Valitsus tunnistab enam kui 80aastaste pensionäride probleemi, kinnitas peaminister Mart Laar Riigikogu infotunnis. Peaminister lubas varem 80aastastele kehtinud pensionilisade asemel leida eakate toetamiseks muid võimalusi. Laari sõnul ei tasu ükshaaval pensionäride probleeme lahendada, vaid soovib terviklikult asja arutada," kõlas juunis levitatud sõnum.
Ka sotsiaalminister Eiki Nestor tõdes 9. oktoobril Riigikogus esinedes, et nendele mittetöötavatele inimestele, kes olid 80 aastat ja vanemad, maksti varem teatud pensionilisa just seetõttu, et 80aastasel inimesel on suuremad kulud seoses oma tervisega ja et neil on tõesti enam väljaminekuid ravimitele ja muudele tervise säilitamise vahenditele. Kuid samas juhtis ta tähelepanu sellele, et võrreldes ajaga, kui meil elatusrahade seadus kehtis, on meie kindlustuses või meie toetustesüsteemis toimunud oluline muudatus – nüüd kehtib meil puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus ja seal on ette nähtud hoopis teised toetused ja hoopis suuremas määras kui 10% rahvapensioni määrast. Vabandust, härra minister, kuid kas ealised iseärasused on siis puue? Ei saa ju väita, et eaka inimese vajadused on samad, mis puudega inimesel, kuigi need vajadused võivad mõnes osas tõesti kattuda.
Põhjendus, et üle 80 aastased saavad lisaraha nüüd kätte puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusega, pole tõsi, sest ega kõik üle 80 aastased ei ole puudega. Nii et jääme ikkagi valitsuselt ootama vastust ja lahendust 80aastaste pensionilisa suhtes.
Praegu on üle 80aastaseid pensionäre umbes 20 tuhat ja eelnõu rakendamiseks oleks vaja täiendavaid vahendeid 20,8 miljonit krooni aastas. Pole vist liiga palju, et üles näidata austust ja lugupidamist meie eakate suhtes ning neile vähegi mõistlikumat pensioni maksta.
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
Elektrihinna tõus tuleb peatada
Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööpartei on kindalt vastu Eesti Energia kavatsusele tõsta elektrienergia põhitariifi ja kehtestada kohustuslik 20-kroonine kuutasu. Leiame, et elukalliduse pideva kasvu olukorras on elektrihinna tõstmine, mis toob kaasa hinnatõusude ahelreaktsiooni, täiesti lubamatu.
Toetame Eesti Ametiühingute Keskliidu vastavat avaldust täielikult. Peame vajalikuks radikaalseid protestiaktsioone, sundimaks vabariigi valitsust astuma konkreetseid samme elektrihinna kavandatava tõstmise vältimiseks.
HEIKI SILLARI,
ESDTP Keskbüroo
JUHTKIRI
Eks igaüks kujutab ise ette, mis nüüd lahti läheb. Piisab vaid hooletul koristajal veidi küürimispulbrit kuhugi vedelema jätta, kui tähelepanelikud kodanikud alarmeerivad kohemaid politseid, päästeteenistusi ja sanepidjaama ning katku kartuses evakueeritakse terved elamukvartalid. Ulakad poisikesed muidugi kasutavad iga sobivat juhust, et aknalauad, pingialused ja kooliõdede kraevahed tundmatu päritoluga valget pulbrit täis puistata, valitsusasutused üle kogu maailma aga külvavad veelgi rohkem segadust kinnitustega, et kõik on kontrolli all ning paanikaks pole põhjust.
Käimasolevas konfliktis läänemaailma ja islamiterroristide vahel on initsiatiiv pommitamisest hoolimata kindlalt viimaste käes. Hoolimata maailma võimsaimast õhukaitsest suutsid terroristid viia sihtmärgini kolm lennukit neljast. Millegipärast oldi seejärel kaljukindlalt veendunud, et terroristide peamine relv ongi kamikazedena kõrghoonetesse sööstvad reisilennukid. Kuid uus löök anti hoopis katkupisikutega ning jälle lastakse põhitöö teha lääne inimeste enda hirmudel. Pärast seda, kui paanika katku ees on kogu televiisorit omavat inimkonda piisavalt laastanud, tulevad terroristid kindlasti millegi uuega välja, näiteks poetavad kuhugi radioaktiivset pulbrit või veel midagi.
Samal ajal kui USA koos oma liitlastega üritab iga hinna eest sõdida humaanselt, teavad terroristid väga hästi, et humaanset sõda ei ole olemas ning kui juba võidelda, siis kõikide vahenditega. Pidevalt mingitesse tobedatesse tõekspidamistesse takerduv USA sõjamasin ei saa kunagi olla nii paindlik ja efektiivne kui kõigile sõjapidamise reeglitele sülitavad terroristid.
Sõdimiseks on alati vaja kahte osapoolt. Täpselt samamoodi nagu Al Qaeda juhid lubavad jänkidele enam mitte ühtki rahulikku silmapilku ning soovitavad vältida lennukites ja kõrghoonetes viibimist, taovad kõikide demokraatia kantside pealikud endale uhkelt vastu rinda ja kinnitavad, et kui võitlus terrorismi vastu peaks kitsendama inimeste õigusi ja vabadusi, on terroristid võitnud.
Terroristide ärplemise taga on muidugi nende poolt seni üsna edukalt peetud infosõda. Kuid tark inimene oskab õppida kõigi käest. Terroristidel õnnestus edastada maailmale sõnum, et miski pole siinilmas iseenesestmõistetav. Ka hea eluga hellitatud Lääne tsivilisatsioonil on aeg lõpuks aru saada, et julgeolek ja rahulik kooseksisteerimine nõuab samasuguseid igapäevaseid pingutusi nagu puhas õhk, vesi, toit, peavari ja tervis, nende puudumine aga, kasvõi väikesel osal maakerast ja inimkonnast, toob kaasa vaat et hullemaidki probleeme kui praegune konfliktike.
16. oktoober 2001. a.
MAJANDUS
Põltsamaa linna eramajad lülitatakse ühisveevärki
Põltsamaa linna veemajanduse programmi esimese etapi raames ühendatakse 485 eramaja linna ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrassiga. Tarbijate arv suureneb 2800—3900.
Kokku kulutatakse veevärgi laiendamisele 13,8 miljonit krooni.
Kuni aastani 2012 kestva programmi maksumuseks on kavandatud üle 92,5 miljoni krooni. Sellest on aastatel 2000—2002 läbiviidavale esimesele etapile ette nähtud kulutada ligi 31,5 miljonit krooni, sh veevarustuse parandamisele 16,1 ja kanalisatsioonile ligi 15,4 miljonit krooni. 53% vahenditest tuleks riigilt (keskkonnafond ja riigi eelarve), 15% linna eelarvest, 25% laenataks, sh ka Põhjamaade Finantskorporatsioonist (NEFCO), 5% Soome abist ja 2% Taani abist. Käesoleval aastal on ette nähtud kulutada ligi 11,7 ja tuleval aastal 16,8 miljonit krooni.
Abilinnapea Tiit Kulu andmetel on 11 projektist praegu töös ja osaliselt ka teostatud 7 projekti, sh veevõrgu ja sadevete süsteemide laiendamised.
"Käesoleva aasta novembris ja detsembris ehitatakse veel ligi 4 miljoni krooni eest vee- ja kanalisatsioonitrasse," teatas abilinnapea Tiit Kulu.
RAIVO SIHVER
Rõhk on pandud kruusateede olukorra parandamisele
Jõgeva maavanema Margus Oro initsiatiivil kohtusid eelmisel nädalal omavalitsusjuhid Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmusega. Arutati riigiteede olukorda.
Maavalitsuse majandusarengu osakonna juhataja Jaan Aiaotsa sõnul oli eesmärgiks otsese informatsiooni saamine, samuti ka vastastikuse informatsiooni jagamine. Arutelu tulemusena sai ka Maanteeamet teada kohalikest valupunktidest.
Prioriteediks kruusateed ja mustkatete tegemine
Jõgeva maakonnas on prioriteetideks kruusateede olukorra parandamine ja osade teede viimine mustkatte alla. Põhjamaade Investeerimispanga laenuprojekti abil remonditakse aastatel 2001—2003 92 kilomeetrit kruusateid, milleks kulutatakse ligi 8 miljonit Eesti krooni.
"Juba sel sügisel alustati töid viiel objektil. Ülejäänud objektid jäävad järgmisse suvesse," teatas Jõgeva teedevalitsuse juhataja Kuno Männik. Ta jätkas: "Viimase 10 aasta jooksul ei ole kruusateedele remonti tehtud. Kohati on kruusakarjääridki võssa kasvanud. On tehtud ainult hooldustöid. Kuid enam ei ole midagi ka hööveldada, sest materjali ei ole juurde veetud."
Kümne aasta peale kavandatud kruusateedele mustkatte ehitamise programmi maksumuseks on 60 miljonit krooni. Selle eest saaks ehitada 41 km mustkattega teid. Järgmisel aastal on plaanis teha mustkatteid kolmel teel. Asfalteeritakse 1,5 kilomeetri pikkune teelõik Saare—Torma teel Saare piirkonnas. Siis saab Jõhvi—Tartu teelt sõita tolmuvabalt Voore keskasulasse.
Põltsamaa jõe ääres paikneval Järva- ja Jõgevamaa piiril asuval Rutikvere—Kütimäe teel asfalteeritakse 2,2 km pikkune lõik. Siis saab mööda asfalti sõita Päinurmeni ja sealt ka edasi.
Puurmani—Tabivere teel Puurmani—Kursi suunal viiakse mustkatte alla kaks lähestikku asuvat lõiku, kogupikkusega 3,2 km.
Elistvere loomapargi suure külastatavuse tõttu kasutatakse väga palju Tabivere—Elistvere teed. Elistvere loomapargi projektijuhi Kaupo Ilmeti sõnul külastab aastas loomaparki umbes 50 000 huvilist. Jaan Aiaotsa kinnitusel on kavas ka see teelõik asfalteerida.
Kuno Männiku kinnitusel valmib Tabivere—Elistvere 5,9 km rekonstrueerimise projekt tuleval aastal. "Üritame teha tee ümberehitust ja mustkatte alla viimist aastatel 2003—2004," ütles Jõgeva teedevalitsuse juhataja.
Sillad, tunnelid ja jalgrattateed
"Tegelikult on meie maakonnas asuvate riigiteede olukord aastatega tunduvalt paranenud. Viimastel aastatel on rekonstrueeritud mitmed sillad, näiteks Mustvee jõe sild. Seda programmi jätkatakse. Käivad ettevalmistused Painküla silla rekonstrueerimiseks. See on Tartu suunal väga oluline objekt," sõnas Jaan Aiaots.
Juttu tehti ka Puurmani silla ehitamisest ja bussipeatuse rajamisest. Jaan Aiaotsa sõnul ei näe aga Maanteeamet enne uue silla ehitamist bussipeatuse rajamise võimalust, sest praegu ei ole seal tagatud jalakäijate ohutus.
Omavalitsusjuhid tahtsid saada infot ka Piibe maantee parandamise kavatsuste kohta. Maanteeameti peadirektor Riho Sõrmus teatas neile, et järgmisel suvel hakatakse remontima ühte sellel teel asuvat nn pudelikaela — Aegviidu—Jäneda lõiku.
Põltsamaa vallavanem Toivo Tõnson tahtis teada, kas Tallinn—Tartu maantee alla ei oleks võimalik Adavere aleviku kohal ehitada jalakäijate tunnelit. Ajalooliselt on nii välja kujunenud, et elamutsoon asub seal ühel pool ja töökohad teisel pool teed ning väga paljud inimesed peavad päevas korduvalt ületama suure liiklusintensiivsusega trassi.
Riho Sõrmus soovitas teha vastav kiri, siis võib seda probleemi ka arutada. "Adavere asula jalakäijate ohutust saaks tõesti tunneli abil parandada. See on fakt, et vaid vähestel lõikudel piiratakse sellel suure liiklustihedusega maanteel kiirust 50 kilomeetrini tunnis. Näiteks asub üks kiirusepiirang Mäo ristil ja teine Adaveres. Loomulikult oleks nii jalakäijatele kui ka autoga liiklejatele parem, kui oleks tunnel. Idee on igati põhjendatud, kuid see ei teostu ilmselt lähiaastatel," arvas Jõgeva teedevalitsuse juhataja Kuno Männik.
Põltsamaa, Jõgeva ja Torma vallavalitsused on tellinud jalgratturitele ja jalakäijatele mõeldud teede projekte. Maanteeamet kui liiklusohutuse koordineerija ja riigiteede valdaja aitab nende rajamisele igati kaasa. Ka vastused on igati teretulnud, kuid raha leidmiseks tuleb tublisti tööd teha. Veel ei teata, kas järgmise aasta eelarves nähakse vastavaid summasid ette või ei.
Mida teha maanteeäärse prahiga?
Probleemiks on sõitjate kultuursete harjumuste kujundamine. Nii viskavad paljud teelised jäätmed lihtsalt autoaknast välja. Teede ääres on prügikaste vähe. Näiteks asub üks prügikast Põltsamaa silla kõrval olevas parklas, teine aga alles Kärde mäel asuvas parklas. Nendega on aga omad hädad.
Jaan Aiaotsa sõnul on probleemiks see, et prügikaste ei kasuta mitte ainult teelised, vaid ka ümbruskonna elanikud. Eriti on see nuhtluseks Kärde mäel.
Härra Aiaotsa andmetel on see küsimus teravalt päevakorral ka Soomes ja üldse nendes riikides, kus prügi äravedamine on tasuline.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Nojah, sõda käimas jälle. Tuleb ära kasutada võimalust ja rääkida sõja ja seksi üsna kummalistest kombinatsioonidest.
Sõda on kontsentreeritud vägivald, mis suunatakse mingi eesmärgi täitmiseks. Tavaliselt on sõjas kaks poolt, mis võitlevad üksteise vastu. Klassikalises sõjas saadetakse vaenlase vastu inimmasse, mille ülesanne on tappa niipalju vastaseid kui võimalik ja täita ülesanne. Sõda märgistavad sõnad relvad, elavjõud, ultimaatum, vastasseis, edasi- ja sissetung, külghaare, vallutus ja kapitulatsioon. Sõda on tavaliselt lõppenud rahulepinguga, kus määratakse, kes võitja kes kaotaja ja millised on vastavalt poolte omavahelised kohutused.
Sõda arenes ürgajal röövkäigu ja elusurma peale individuaalvõitluse kombineerumise tulemusena. Röövkäigu traditsioonina on säilinud komme võtta sõjavange. Nii mehi kui naisi hakati orjadeks vedama. Mehi raskele tööle, naisi liignaisteks või ka abikaasadeks. Verevahetus oli sugukondliku korra ajal väga tähtis, et verepilastuse tõttu mandumist ei tekiks.
Isegi keskajal, kui orjandus kadunud, veeti sõjakäikudelt endaga kaasa naisi ja lapsi, seda tegid nii viikingid kui ka katoliiklased. Millegipärast oli isegi siis Euroopas naistepuudus, kuigi neil oli meestest tunduvalt pikem eluiga. Võis juhtuda, et naine sattus sõjasaagina kellegi lisakaasaks, elas seal mitu aastat, sünnitas lapsi, aga võis mingi saatuse keerdkäigu tõttu sattuda oma kodukohta tagasi, nagu polekski midagi juhtunud, mõnikord isegi oma vana mehe juurde (kui see ellu oli jäänud).
Iidvana on ka traditsioon, et kui sõjavägi vallutab linna, siis hakkab riisuma ja röövima ning ka naisi seksuaalselt ahistama. Kas nüüd mingiks lausvägistamiseks läks, see on kahtlane, sest sõjaolukorras vaevalt nii palju mahti oli. Aga vastavate olukordade kirjeldused on alati olnud väga värvikad.
Uusajal tekkisid massiarmeed ja linnade vallutamine käis tsiviliseeritumalt (tuldi võtmega vastu), siis sõdureid hakkasid teenindama rohkem prostituudid. Kui kirevates vormides sõjavägi linna vallutas ehk võitis lahingu kusagil eemal põllul ja marssis siis korrapäraselt majade vahel, algas asumis üks pidu ja pillerkaar, kus kauneid daame sai kaks sõduri põlve peale.
I maailmasõja ajal leiutati mudas müttavate sõdurite lõbustamiseks kaasaveetavad bordellid, mida on kirjeldanud nii Hemingway, Remarque kui ka Jaroslav Ha¹ek. Saksa, Austria-Ungari ja Itaalia sõjabordellid olid suhteliselt erinevad.
II maailmasõja ajal ja hiljem on seksuaalne rahuldamine jäetud oma hooleks, kuigi igasugu konventsioonid tsiviilelanike ja vangide kohtlemist üsna karmilt piiravad.
Praeguses sõjas käis Geri Halliwell Briti sõdureid lõbustamas.
MARGUS KIIS
REPORTAA®
Meenutusi luhtunud armastusest
Lugesin 24. septembri Vooremaast Vooremaa peatoimetaja Aare Kirna otsust, et vastu tulles lugejate arvukatele nõudmistele kriitika alla langenud noortelisa tuleb sulgeda ning välja anda uut, kvaliteetsemat ja korralikku väljaannet.
Olen senisele noortelisale teinud vähemalt kolm lugu ja nende suhtes minu pihta kriitikanooltega ei tulistatud. Nüüd siis hakkab noortelisa nimeks olema Kiirgav Tapeet. Sisu kohta mainiti, et selles võib kajastada ka seksi. Mul on ammustest aegadest kirjutuslauasahtlis üks omapärane seksilugu, mille saadan teile lugeda.
Heinar kohtas Vaiatus jaanipeol oma endist pruuti. Rõõmustades astus ta Signe juurde, soovis talle tujuküllast peotuju ja lubas talle kogu õhtuks tantsupartneriks olla.
Peo lõppedes Heinar haakis end Signe käevangu ja läks kombekohaselt oma endist pruuti koju saatma. Koduväravas Signe tegi Heinarile ettepaneku, et üle hulga aja kohtamise puhul võiks lakas värsketel lõhnavatel heintel meenutada meie luhtunud armastust.
"Tõepoolest... Ideaalne idee," kinnitas Heinar lahke muigega. Heintel Signet emmates Heinar tundis ihus graatsilist reaktsiooni. Noormees libistas oma käe üle Signe suurte tisside ja lausus: "No on ikka haruldased nõlvad ja langused." Signe muheles: "Sa seikled Selgise mägedel." "Ah, et lausa mägedel," kostis Heinar ja süvenes suure vaimustusega Signe kehakontuuride visiidile ja käsi libises üle tütarlapse kõhu allapoole... Kogeledes ta küsis: "Kuhu mu käsi nüüd sattus?" Signe sädistas kelmikalt: "See on neitsikoopa ees." Tutsakuliste jäärakutega koht pani Heinari südame puperdama. Signe aga tunnetas Heinari paitavatest puudutustest ihus palavlikke võdinaid.
Nende tunnete tulvas hakkas ka Signe käsi Heinari kõhult allapoole vajuma. Peagi ta sõrmed puudutasid Heinari kõvastunud jäset. Signe ohkas sügavalt: "Mille ümber mu sõrmed klammerdusid?" Heinar sosistas: "See on elupuuoks." "Aga selle all, need poolkõvad ripatsid?" päris Signe. "Heldeke, mis ripatsid, need on kuljused," selgitas Heinar.
Kui meeliköitev ekskursioon oli lõppenud, pani Heinar oma elupuuoksa Signe neitsikoopasse, liigutas nii rütmiliselt, et Signe Selgise mäed liikusid ja Heinari kuljused tilisesid. Nii meenutati mõnusa tundega oma luhtunud armastust.
ALEKSANDER KÕRGESAAR
Kes arvab, et ta ei ole egoist, on seda veel rohkem kui tegelikkuses väitlejana tegutsev nn "superolevus". Kõik on muidugi tõestamata, aga inimkond vajab ju pidevalt millegi "tõestamist".
Mõelge ette, et kõik on olemas, aga nime ei ole. Ja siis ühel ilusal haljal pilvel kerkib mõte panna endale isiklikuks nimeks "pilv". Tekib segadus, millele järgneb massipsühhoos, nii et miljonist elanikust miljon kannab nime "pilv". Selle jutu mõte oli, et kes vähegi ärritust tundis, sel on egokallakuga loomus.
Inimese egoistlikkus algab juba emaüsast. Loomusele omaselt on tal emotsioonid, tahtmised ning mõjuvõimupiirkond, kus saab tegutseda. Siis toimub loomulikust keskkonnast väljakiskumine. Milline solvang. Kõrgem teadvus vastab sellele kui instinktiivne häire ehk "lõhun ära kasvõi näilised kristallpeeglid, millest peegeldub klaas". Järgnevalt toimub takistatud ja takistamata areng ja varsti kujuneb välja kindel iseloomutüüp — egotsentrik või minimaalinimene.
Egotsentrik on ülim, hingab värsket keskpäevast õhku ja astub liblikale peale, naeratab irooniliselt ja sammub edasi. Enamasti on ta imelik ja hoolimatu, aga juba tuntud " vaimse sissekaevajana". Kusagilt järgneb talle minimaalinimene — pisike, värisev, ka natuke rumal , vaatab liblikat ja juba hakkabki häbi, peidab oma pisikese siidise pea määratamatusse kapuutsi. Jookseb minema. Kukub. Viimase ego peegelduski vaatamises. Ja kõik. Või näiteks oletame, et see liblikas on kusagil hallis, niiskes, pimedas trepikojas ja sirutab oma tiibu meeleheitlikult vastu sooja klaasi. Keegi tuleb, vaatab, näiliselt nagu imestakski, võtab lendleja ja hakkabki teda kummitama see pisike abitu olend, tolle õnnetu vabaduse ta lasebki pageda kahe kriimustatud aknaklaasi vahele. Minimaalinimene satub ka kunagi sinna paika, astub arglikult mööda kõrgeid treppe ja kusagil piiritluse vahel märkab kuivanud liblikat. Enam ei kardagi, vaid tajub, et ta ise oleks pidanud tookord liblika kinni püüdma ja " päästma". Ajapikku aga , kui egotsentrik on kõik liblikad kas puru tallanud või ära "ummistanud", tekib karistuseks liblikapäästefoobia. Nähes igas kinnises ruumis midagi sarnast ammusele mälestusele, peab ta selle koheselt kinni püüdma ja lendu laskma, mis on kohati koomilinegi. Egotsentrik praeguse ja eelneva meetodi vahelisust ei erista. Minimaalinimest tabab aga süvenev teadmatus. Iseenese orjastuses, haiglaste mõtete sundusena on ta ajapikku muutunud kurjaks. Kuivatades plastmassist liblikaid, tunneb muundunud meelte jõul, et ei pea neid vähemalt püüdma.
Milles siis seisneb egotsentriku egoistlikkus? Mitte milleski. Milles seisneb siis minimaalinimese egoistlikkus? Ka mitte milleski. Kes pole veel avastanud — ego on liblikas ise, tema sunnib tegema mõttetuid tegusid, laseb avastada, lubab end püüda, mängib ohvrit. Ja siis lendab ära, lihtsalt nagu tuli. Sünnib uuesti siis, kui on vajadus. Tõestust, tõestust, kostub igalt vajalikult vaikuselt ümbersündimata majade ammuli suudes. Ärge kisage!!
Mis siis veel öelda??? Tõestamist ei toimunud seetõttu, et ma ei tunne vajadust midagi tõestada, kui see minu kohta juba kehtib.
Ja kuna egotsentrikut ja minimaalinimest illusoorselt ei eksisteeri, on vaid mingi tohutu teadmine, et "pilvi" siiski on.
LEO DE SIXTUS
Elusalt legendaarsed vennad Voitkad, kes 15 aastat võimude ja korravalvurite eest metsas redutasid, on vastupidiselt neile, kes arvasid, et huvi nende vastu kaob peale kinnivõtmist, tihedalt ajakirjanduse huviorbiidis edasi.
Ülo Voitka määrati teatavasti kohtus 2,8 aastaks vanglasse (talle oleks saanud määrata 15), millest ta kuuldavasti ülikorraliku käitumise eest pidi ära "teenima" umbes pool. Nüüd on ta vabaduses. Peamiselt SL Õhtuleht, aga ka teised väljaanded raporteerivad praktiliselt regulaarselt Ülo liigutustest: Ülo ei saa veel filmikonsultandi kohta; Ülo läheb oma õe juurde elama; Ülo nõustab seriaali "Jürgensonid"; Ülo kavatseb minna autokooli.
Polegi vist teist sellist inimest Eestis, kelle igapäevast elu sellise hoolega jälgitaks. Samas Ülo elab vähemalt pealtnäha täiesti tavalist LõunaEesti mehe elu, on töötu ja tagasihoidlik. Ülo Voitka, kes alustas oma staariseisust salapärase ekstreemse eluviisi viljelejana, on nüüd suurim lihtinimenestaar, eriti peale Hillar Kohvi taandumist. Tema pealt võib ilus ja rikas põhjaeestlane jälgida, kuidas elab üks suhteliselt tavaline, mitte kõige kõrgema haridusega Lõuna-Eesti mees.
Ülo vanem vend Aivar, kes veedab mõnusalt aega psühhiaatriahaiglas, elab ekstravagantsemalt. Tema sekeldused oma naissoost fännidega on küllalt palju kõmu tekitanud. Igatahes pole nüüd eriti muret, et Voitkad saaksid paha peale minna, sest pikaaegne järelvalve on praktiliselt garanteeritud.
Vaadates äbarikuvõitu Eesti reaalsussarju ("Robinsonid", "Jürgensonid") võiks reaalsest minevikust inspireeritult hoopis vingema TV sarja teha. Kamp seltsimehi läheb paariks kuuks metsa. Nad peavad kaevama endale punkri, kuhu võiks lubada elektri vedada. Iga päev saavad nad nati raha, mille eest nad võivad linnas ostmas käia, samas ei tohi tavalised inimesed neid ära tunda. Tavaline TV vaataja, kes neid ära tunneb, võib saatekontorisse helistada ja selle eest auhinna saada, osaleja saab karistuspunkte. Edukaim voitka saab pika vaeva eest auhinna jne.
Nii et selle asemel, et vaeseid kultuuriinimesi õudsesse maakohta saata, võiks panna nad keskkonda, kus on olnud meie rahvuskangelased. Reality missugune. Muidugi pole kindel, kas Voitkade ersatsversioone tabab sama liibuv kuulsus, mis originaale.
MARGUS KIIS
SPORT
Kabetajad alustavad hooaega lahtise turniiriga päästeameti saalis (Aia tn 36) 20. oktoobril algusega kell 10. Esimesel poolaastal osalesid kabetajad seitsmel suuremal võistlusel, edetabeli koostamisel arvestati viit paremat tulemust. Sellise tulemuse said kirja seitse maakonna kabetajat ning pingerida on järgmine:
1. E. Jaanuska (255 p)
2. K. Ots (239 p)
3. H. Evertsoo (237 p)
4. L. Maidla (234 p)
5. U. Visk (230 p), kes ainsana mängis kõigil seitsmel turniiril, lisaks aktiivne osalemine kiriturniiridel.
6. R. Orav (227 p)
7. Ä. Aia (211 p).
Üldse kuulub edetabelisse üle 20 nime, aasta kokkuvõtte tegemisel arvestame seitset paremat turniiri.
Tulemas on rida lahtiseid turniire Jõgeval, Palamusel, veteranide meistrivõistlustel Valgas ja spordiühingu Jõud meistrivõistlused Pärnus. Ootame aktiivselt osalema, et selguksid parimad, kes esindavad maakonda vabariigi tippvõistlustel.
Kivi tammi!
SULEV LUHT
Kiigemetsas algas Eriolümpia hooaeg
Möödunud neljapäeval algas Siimustis Kiigemetsas toimunud jooksukrossiga liikumise Eriolümpia uus hooaeg. Pingelistel spordivõistlustel osalesid võidukalt ka Jõgevamaa spordisõbrad Kiigemetsa koolist ja Võisiku hooldekodust.
Eesti Eriolümpialiikumine sai alguse neliteist aastat tagasi. Puuetega inimestele mõeldud sporditegevuse avaürituse korraldajaks oli tänavu teist aastat järjest Siimustis asuv Kiigemetsa kool.
Eelmisel neljapäeval oligi koolimaja taga asuvasse mägisesse Kiigemetsa metsa kogunenud ligi kolmsada võistlushindu täis krossijooksjat 16 erikoolist, hooldekodudest ja kodudest. Erinevas vanuses ootusärevatele sportlastele andis stardi peakohtunik, Kiigemetsa kooli kehalise kasvatuse õpetaja Reino Hobolainen. Hoolega jälgis võistlusi Eesti Eriolümpialiikumise rahvuslik direktor, Otepää valla kultuurijuht Laive Poska.
Võistlustel osalenud koolide arvestuses olid võidukamad Päinurme Järvamaalt, Palivere Läänemaalt, Kiigemetsa Jõgevamaalt, Kosejõe Harjumaalt, Raikküla Raplamaalt ja Lahmuse Viljandimaalt. "Meie kooli õppuritest jooksid kõige kiiremini Jaanika Lestberg, Margus Kaur, Arvo Leiten, Tarmo Kuusik, Annika Paloots ja Anneli Paloots," teatas Kiigemetsa kooli spordipedagoog Reino Hobolainen.
Hooldekodudest osutus parimaks Võisiku Põltsamaa vallast. Selle sotsiaalhooldusasutuse spordiau kaitsesid edukalt Valeri Donets, Jaan Võsu, Alar Terasmägi, Guido Kangur, Merike Susi, Raja Rendla, Aleksander Miku ja Tõnis Treiman.
Eriolümpia avaüritusel osalejad käisid ka matkal. Laiuse mäelt alustati jalgsirännakut lossivaremetesse, kus selgitusi jagas kultuuritöötaja Asta Leiten. Edasi mindi Laiuse õletuppa, millest jutustas selle perenaine Aime Lang.
Kiigemetsa kooli direktriss, Aasta Õpetaja Janne Vilms ütles: "Eriolümpia jooksukrossi korraldamine õnnestus. Väliüritustel on igati oluline ka ilm, millega seekord hästi vedas. Meie kooli õpilased saavad harva suhelda eakaaslastega, mistõttu nende jaoks on selline ettevõtmine igati tore ja huvitav."
"Aastaid tagasi ei tegelenud õieti keegi puuetega inimeste toomisega tavaühiskonda. Neid püüti koguni avalikkuse eest varjata. Puudega inimesed vajavad aga hoolitsust, kuid samas võimalust aktiivselt suhelda ja tegutseda. Seda kõike pakub ka Eriolümpia spordiliikumine, mille raames korraldatakse ka tänavu mitmesuguseid võistlusi. Eriolümpialiikumisse suhtub igati soosivalt
ka Eesti spordiseltsi Kalev esimees, ekspeaminister Mart Siimann," lausus Laive Poska.
JAAN LUKAS
MITMESUGUST
Pikknurme metskonnahoonet valvab ilves Joosu
Reedel avati Riigimetsa Majandamise Keskuse Pikknurme metskonna vastrenoveeritud kontorihoone.
Üle kahe miljoni krooni maksnud tööde projekteerijaks oli AS Tari Tartust ja peaehitajaks AS Jõgeva Ehitus. Elektritöid teostas OÜ KSK Jõgeva, sanitaartehnilisi töid OÜ QE Grupp ja välisviimistlust AS Vooremaa Teed.
Pikknurme Metskonna kauaaegne metsaülem Aadu Koll andis Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) lipu heiskamise au kauaaegsetele töötajatele Maili Antonsile ja Enno Kuusele. Lindi lõikasid läbi RMK metsamajandusdirektor Tiit Timberg ja Pikknurme metsaülem Aadu Koll. Lisaks aastaid tagasi Enno Kuuse poolt istutatud kadakale istutati hooneesisele haljasalale veel püramiidkadakas.
Ruumides on palju puitu
1868. aastal ehitatud hoone välisilmet ei ole renoveerimise käigus muudetud. Ruumides on kasutatud palju heledat puitu. Sellest on valmistatud esimese korruse laed ja metsaülem Aadu Kolli töökabinetis ka seinad. Põrandad on aga naturaalsest linoleumist ehk marmoleumist.
Teisel korrusel on heledast puidust nii laed, seinad kui ka põrandad. Alles on jäetud ka vanaaegne toolvärk. Uksed on valmistatud männipuust, ülejäänu aga kuuselaudadest. Metsaülema kabinetis on kasutatud ka kaske. Aknad on turvaklaasist.
Puurmani vallavolikogu esimees Peeter Kallasmaa rääkis Vooremaale: "Seda maja on hoolega hoitud. Enamus välisnikerdusi on säilinud. Ma arvan, et ta kestab veel teist 130 aastat."
Tiit Timberg kinkis metskonnarahvale fotograaf Jüri Pere metsavaatega pildi. Tema sõnul on metsamehed alati ajalugu austanud. Kasvab ju metski raieküpseks alles 100 aastaga. "Loodan, et Pikknurmes jätkub metsade majandamine sama heal tasemel kui seni", lausus Tiit Timberg. Veel tänas ta RMK kinnisvara direktorit Villy Sudemet, kes projekti rahastamise ja ka tööde teostamise juures ametis oli.
Teisele korrusele viival puunikerdustega trepil valvab külastajaid öökull, seinal aga vapiloom, ilves Joosu. Elistvere loomapargis elava Joosu pildi kinkis Pikknurme metskonnale loomapargi projektijuht ja Eesti Metsaseltsi president Kaupo Ilmet. Joosu vanemate ristiisaks ja ristiemaks olevat endine haridusminister, praegune Võru maavanem Mait Klaassen ja Jõgeva Keskkonnateenistuse kalandusspetsialist Ene Ilves, seega on nende nimed Mait ja Ene.
Puurmani vallavolikogu esimees Peeter Kallasmaa ja vallavanem Rein Paap kinkisid omalt poolt metskonnale draakonipuu.
AS Jõgeva Ehitus juhataja Tiit Saarva ja projektijuht Viktor Romanov kinkisid metskonnarahvale aga albumi, kus on ka ehitajate poolt tehtud pilte.
300 aasta vanune metskond
Metskond rajati Rootsi kuninga valitsemisajal (aastal 1626) Tartu linna metskonnana. Intensiivsem metsamajandamine algas ligi kaks sajandit tagasi. "Minul saab 20 aastat metsaülemana töötatud. Elu unistuseks oligi metskonnahoone kordategemine," rääkis Aadu Koll.
Praeguse, kolme metskonna liitmise tulemusena saadud metskonna pindala on 15 000 hektarit. Tööd antakse 30 inimesele, sh 8 metsnikule ja 18 töölisele. Hoones endas töötab 12 inimest.
Uuendusraiet tehakse 180 hektaril ja harvendusraiet 220 hektaril. Aastas töötatakse ise üles 32 000 tihumeetrit puitu. Tormikahjustusi
on umbes 50 000 tihumeetrit, millest 2000 tihumeetrit on praeguseks üles töötatud. Nii siis töötataksegi selles kaunis, justkui muinasjutust välja astunud puunikerdustega majas. Kahjuks ei teata, kes oli selle hoone looja ehk tänapäeva mõistes arhitekt, kuid otsingud jätkuvad.
RAIVO SIHVER
Kolm purjus juhti rammisid seisvaid autosid
Reede õhtul kella üheksa ajal sõitis kaubik, mida juhtis 31aastane purjus Mehis Jõgeva—Mustvee maanteel, Torma vallas Luige ristmikul otsa seal seisnud sõiduautole Audi 100. Kannatada sai avarii põhjustanud Toyota juht ja Audis istunud Artur (16), Dmitri (19) ja Evert (73).
Poolteist tundi hiljem ei veendunud volikogu esimees Vello (sünd 1953. a), kes oli alkoholi pruukinud, manöövri ohutuses ja tagurdas spordikeskuse Virtus ees parklas sõiduautoga Nissan Primera otsa seisvale sõiduautole. Fordil said viga põrkeraua nurk, suunatuli ja esitiib, Nissanil vaid tagumise stange nurk.
Laupäeva öösel kell veerand kolm oli Virtuse ees veel teinegi kokkupõrge: joobes tartlane Kaido sõitis mikrobussiga otsa vasakule teeserva pargitud sõiduautodele Fiat Uno ja Nissan.
ARDI KIVIMETS
Maanaised nõuavad riigilt raha ja günekoloogidelt paremat tööd
Eile, ülemaailmsel maanaiste päeval olid Jõgevamaa Maanaiste
Ühenduse esindused Puurmani vallas Saarevälja talus nõu pidamas.
Saarevälja talus arutasid maaelu ja sotsiaalpoliitika hetkeprobleeme kõigi kümne Jõgevamaa Maanaiste Ühenduse esinduse liikmed. "Eelkõige rääkisime muredest, miks maal on madal sündivus," teatas ühenduse esinaine, Mäe-Mihkli turismitalu perenaine Tiiu Sarv.
Et vallad ja külad muutuksid lasterikkamaks, otsustasime valuküsimusest teavitada Riigikogu. "Koostasime pöördumise, kus peame vajalikuks riiklike toetuse suurendamist maapiirkonnas koostatud väikeprojektidele, lastevanemate teadlikkuse tõstmist, tegelemist koolieas sünnitamise probleemidega, terviseõpetuse tundide toomist viiendast klassist neljandasse klassi. Oluline on ka günekoloogide kvalifikatsiooni parandamine ja nende suhtumise muutumine patsientidesse," teatas Jõgevamaa Maanaiste Ühenduse juhatuse liige, Saarevälja talu perenaine Karina Kaarepere.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Varastatud asju oli viiest maakonnast
Ööl vastu 16. augustit murti Jõgeval Suurel tänaval sisse OÜ Rekone tööriistakauplusse ja varastati suurel hulgal sealset kaupa. Varastatud asjade hulka jäi ka kaupluseomaniku mobiiltelefon. Asja
uurimise käigus tulid ilmsiks faktid, mis viitasid sellele, et varguses kahtlustatavaid ja varastatud esemeid tuleb otsida Tartust. Läbiotsimisel 4. septembril Tartu linnas ühes garaa¾is leitigi Jõgevalt varastatud mobiiltelefon ja veel mõned sellest kauplusest varastatud asjad. Osutus, et garaa¾i kasutas üks Tartumaalt Laeva vallast pärit mees, kes oli selle endale välja üürinud 2000. a detsembris. Mees ise senistel andmetel seadusega pahuksis pole olnud. Läbiotsitud garaa¾ oli aga täidetud igasuguste esemetega, mis omavahel just loogilises seoses ei olnud ja pigem paistis ruum välja kui kokkukuhjatud varastatud esemete hoiukoht. Nii oli seal klaaspurkidesse pandud mett, leidus alkohoolseid jooke ühes ja teises nurgas, keevitusagregaadi traati, konserve — ühesõnaga kõikvõimalikku. Kõigepealt selgus, et paljud neist asjadest olid varastatud Valgamaalt. Nii sai üks Valgamaa inimene kätte 108 temalt varastatud asja, teine veidi vähem. Üks vargus oli toimunud Valgamaal Karula vallas ööl vastu 3. augustit ja teine kolm ööd hiljem Tõrva linnas. Esialgseil andmeil on asju pärit veel Läänemaalt Risti vallast, tõenäoliselt Järvamaalt ja Raplamaaltki. Nii on viimatinimetatud maakonnast pärit ühest sepikojast vastu 25. augustit varastatud keevitusagregaat ja mitmeid tööriistu, Läänemaalt aga näiteks vindilõikajate komplektkohver.
Neljapäeval, 11. oktoobril näidati läbiotsimisel leitud asju Kanal 2s politseikroonika saates. Saate kaudu saidki mitmed inimesed neilt varastatud asjadest teada. Uurimine kestab.
Ülevaade 9 kuu kuritegevusest maakonnas
Tänavu 9 kuuga on maakonnas registreeritud 769 kuritegu. Seda on 15 võrra enam kui oli 2000. aastal. Mullusest enam on toime pandud salajasi vargusi (24 kuritegu), üks raske ja üks üliraske kehavigastuse tahtlik tekitamine (üliraskeid kehavigastusi tekitati tänavu kokku 2 juhul ja raskeid 4 juhul).
Teistest kuritegudest oli sel aastal vähem huligaansusi (10 võrra), 24 juhtumi võrra oli vähem korduvat mootorsõiduki juhtimist alkoholijoobes. Metallivargusi oli 96 juhtumit ehk 12 kuritegu mullusest vähem ja 49 juhul neist varastati õhuliine. Õhuliinide vargusi oli tänavu 4 vähem. Metsavargusi esines 37 juhul ( 8 võrra mullusest vähem). Ei ole kasvanud I astme kuritegude arv. Mulluse 16 seesuguse kuriteo kõrval pandi tänavu neid toime ainult 6 — üks tapmine, üks üliraske kehavigastus, 2 röövimist (eelmisel aastal 5), üks vägistamine. Süüdistusi on jõutud esitada 44,6% kuriteojuhtumeist ehk 8 juhtumil rohkem kui 2000. aastal.
Kuritegusid juhtus vähem Põltsamaa linnas (22), Pajusi vallas (7), Puurmani vallas (15) aga samuti Kasepää (11) ja Pala (7) valdades, mujal oli kasv 4—13 kuriteoni. Jõgevamaal sooritatud kuriteod moodustavad 1,72% riigis toimepandud kuritegudest ja see osakaal pole tõusnud — mullu 9 kuuga oli see näitaja 1,81%.
Pime ja libe on teinud liiklemise ohtlikumaks
Õnneks ei ole viimane sügisene kuu toonud kaasa liik lusõnnetuste arvu kasvu, küll on aga oluliselt halvemaks muutunud liiklusolud. Märjale mustkattele langenud puulehed on halvendanud pidurdamisvõimalust, niisked ilmad ja tihe sügispimedus on halvendanud nähtavust. Inimeste hooletusest tingitud liiklusõnnetuste ärahoidmiseks tuleb taas pöörata kõrgendatud tähelepanu helkurite kandmisele ja jalgratastel valgustuse kasutamisele. Tuletame meelde, et helkuri kandmine on kohustuslik ja mittekandmine karistatav. Ärgem siis tekitagem endile ise ebameeldivusi pimedal teel auto või nõudliku politseipatrulliga silmitsi sattudes.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm, puhub lõunakaarte tuul 2-7 m/s. Sooja on 10-14 kraadi.
Kolmapäeval tuleb pilves, selgimistega ilm, kohati võib sadada vihma. Puhub läänekaarte tuul 3-8 m/s. Öösel on sooja 7-12 kraadi, päeval 10-14 kraadi.
Teisipäev, 16. oktoober 2001. a.
Töökad künnimehed ja usinad künnivaresed sügisestel põldudel
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Eelarve prioriteete ei tohi muuta!
MART LAAR
Valitsus vaid tunnistas probleemi
MAI TREIAL,
Riigikogu liige,
Eestimaa Rahvaliit
KIRJAD
Elektrihinna tõus tuleb peatada
HEIKI SILLARI,
ESDTP Keskbüroo
JUHTKIRI
16. oktoober 2001. a.
Põltsamaa linna eramajad lülitatakse ühisveevärki
RAIVO SIHVER
Rõhk on pandud kruusateede olukorra parandamisele
RAIVO SIHVER
MARGUS KIIS
REPORTAA®
Meenutusi luhtunud armastusest
ALEKSANDER KÕRGESAAR
LEO DE SIXTUS
MARGUS KIIS
SULEV LUHT
Kiigemetsas algas Eriolümpia hooaeg
JAAN LUKAS
Pikknurme metskonnahoonet valvab ilves Joosu
RAIVO SIHVER
Kolm purjus juhti rammisid seisvaid autosid
ARDI KIVIMETS
Maanaised nõuavad riigilt raha ja günekoloogidelt paremat tööd
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Varastatud asju oli viiest maakonnast
Ülevaade 9 kuu kuritegevusest maakonnas
Pime ja libe on teinud liiklemise ohtlikumaks
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja