Vooremaa 19.07.2001

Vooremaa
Neljapäev, 19. juuli 2001. a.

Külad elektrita, lehmad lüpsmata

Torm laastas kõige rohkem metsi. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Esmaspäeva pärastlõunal möllanud äikesetorm tekitas miljonite kroonide suuruses kahju Jõgevamaa põldudele ja metsadele, elektri- ja telefoniliinidele, laastas hooneid ja katuseid ning viis rivist välja mobiilside ja arvutivõrke ning arvuteid, ajas ümber sildkraanasid jne.

Maakonnna paljudes farmides tekkis elektrikatkestuse tõttu probleeme lehmalüpsmise ja piima jahutamisega. Jõgeva maavanema kohustustes olev maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots ütles Vooremaale, et tormikahjustused on suuremad kui teisipäeva hommikul arvata võis.

Vähemal või rohkemal määral sai kannatada kogu maakond. Suuremad purustused olid Põltsamaa, Jõgeva ja Puurmani ümbruses ning suunal Kärde-Vaimastvere-Siimusti. Valdade andmetel ei esinenud tormikahjustusi Torma ja Tabivere piirkonnas.

Side- ja elektriliinid rivist väljas

Põltsamaa linn hindas pargipuude kahju 120 000 krooni suuruseks ja kahju muule varale 492 000 krooni suuruseks, Jõgeva linn hindas kahjusid 350 000 kroonini. Vaimastvere, Mustvee ja Puurmani kandis lõhkus torm kümneid kilomeetreid kõrgepingeliine. Teisipäeva hommikul oli rivist väljas 380 trafopunkti. Voolukatkestuste tõttu ei töötanud tosin telefonijaama. Sideta jäid Kuremaa, Kalana ja Kärde piirkonna 217 telefoniomanikku. Mingil ajal, eriti Puurmani kandis, oli häiritud ka mobiilside. Äike viis rivist välja Jõgeva maavalitsuse arvutivõrgu. Kolmapäeva hommikuks saadi töökorda pool võrgust.

Kui teispäeval kella viieks oli Jõgevamaal rivist väljas 263 trafopunkti, siis kolmapäeva hommikuks oli öise äikese tõttu rivist välja viidud trafopunktide arv suurenenud 334ni. "Proovitakse töösse lülitada neid liine, kus traatide peale on langenud üksikud puud ja on väiksemad kahjustused. Tegeletakse kõrgepingevõrkudega ja tegutsetakse väljaspool linnu, eesmärgiga taastada elektrivool farmides ja sügavpuurkaevudes. Linnades asuvate madalpingeliinidega praegu tegelda ei suudeta," kommenteeris Jaan Aiaots.

Piim valatakse maha

Torm jättis elektrita Vaimastvere ja Jõgeva ümbruse, Saduküla, Puurmani ja teised lehmafarmid. AS Perevara lehmad annavad iga päev 19 tonni piima. Kuuest farmist, milles viies on 200 lehma, on elektrivool vaheaegadega ainult 240-pealises Võidu farmis. Lehmad on juba kolmas päev peaaegu lüpsmata. Haldusdirektori Aare Simmulmanni sõnul on kuuest lüpsist tehtud kaks. Kõige hullem olukord on Mõisamaa farmis. "Muretsesime kalli generaartori," rääkis haldusdirektor. Piima jahutamisvõimaluste puudumise tõttu läheb enamus piimast raisku.

OÜ Vaimastvere Agros jäi elektrita 350-pealine suurfarm. "Saime teisipäeva kella 15ks generaatori," lausus tegevjuht Rünno Marmor.

Puurmani PÜ farmides lüpstakse lehmi traktorite ja 315-pealises Pikknurme suurfarmis generaatori abiga. Kuna piima jahutada ei saa, siis viib Tapila AS Laeva Meierei lüpstud piima kohe ära. Ka AS Adavere Agro ühes farmis ei ole elektrit. 120 lehma lüpstakse kraanageneraatori abil. Maha valatud piimakoguseid ei ole aga mitte keegi kokku arvestanud.

Vili lamandunud

Tugeva tuule tõttu lamandusid viljad ja ka kartulipealsed. "Peale tormi oli maas nii otra kui nisu. Need on aga praeguseks üles tõusnud. Üles on tõusnud ka töötajate ühispõllul kasvavad kartulipealsed. Oleks vaja teha kartulilehemädaniku tõrjet, kuid ei saa teha, sest vaod on triiki vett täis. Lamandunud on ka palju rukkipõlde. See vili aga enam ei tõuse," kommenteeris AS Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt.

Võhmanõmme PÜs on rukist maas 68 hektari ringis. Torm on tugevalt kahjustanud ka AS Perevara põlde. "OÜs Joosti Aiand on torm lõhkunud kõik möödunud ja sel aastal lõhkunud kasvuhooned," teatas Jaan Aiaots.

Kindlustus töötab, sõita saab

Kindlustustes on praegu palavad päevad. Kogutakse kahjunõudeid. ASi Sampo Eesti Kindlustus lõunaregiooni kahjukäsitleja Mihkel Risthein ütles eile Vooremaale, et talle on laekunud üle 25 taotluse. Teist samapalju on paarimehel. Nõuete summad kõiguvad 1000st kroonist kuni 30 000 kroonini. BICO-Leks Jõgeva esinduse andmetel on suuremad kahjud suunal Endla-Kärde-Vaimastvere-Võduvere.

"Side töötab 9095% ulatuses. Rivist võivad veel väljas olla traadita telefonid. Põhi-ja vallateed on suuremal või vähemal määral avatud. Vähemalt sõita saab," lisas majandusosakonna juhataja.

Kolmapäeva õhtul enne lehe trükkiminekut arutas olukorda maakonna kriisikomisjon.

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Äikesetormi suurimad kahjustused on Jõgevamaal

Eesti Energia reklaamispetsialist Raimo Oinuse sõnul on esmaspäevase ja teisipäevase tormi tõttu enegiasüsteemide osas kõige rohkem kannatanud Jõgevamaa. Kaugemates külades võib tormikahjustuste likvideerimine aega võtta kuni järgmise nädalani.

Tülikad ja kohutavad loodusjõud näitavad ennast enamasti ootamatult. Kas nii võib öelda ka seekordse äikesetormi kohta?

"Esmaspäevane ja teispäevane äikesetorm oli viimase kahekolme aasta üks suuremaid. Ootamatult äikesetorm ei tulnud ja nii oli võimalus rakendada ettevaatusabinõusid. Suuremate liinide ümbrusest eemaldati puid, mistõttu nende liinide piirkonnas polnud ka erilisi kahjustusi. Kõige tõsisemad olid seekord tormikahjustused Jõgevamaal, kus läks rivist välja 320 trafopunkti. Trafopunktid on iseesnest terved, eelkõige on rikutud aga liinid.

Kes tegeleb Jõgevamaal tormikahjustuste likvideerimisega?

"Selle tööga tegeleb Eesti Energia Tartumaa jaotusvõrk. Eestis tervikuna likvideerib praegu rikkeid ligi sada Eesti Energia brigaadi. Samuti oleme kahjustuste kõrvaldamiseks kaasanud erafirmasid. Teisipäeva õhtuks olid pooled elektrikatkestused kõrvaldatud."

Kui palju raha looduse kapriisidest jagu saamiseks kulub?

"Täpsemad arvestused on veel tegemata, kuid kindlasti on tööde maksmuseks üle miljoni krooni. Ühes või teises paigas sõltub tööde maksumus suuresti kahjustuste iseärasustest. Näiteks Tartu kandis pühkis torm betoonpostidest puhtaks terve põllu."

Millal kahjustused lõplikult likvideerida jõutakse?

"Kaugemates paikades võivad vastavad tööd kesta ka veel järgmisel nädalal. Samas oleme valmis ka uuteks tormideks."

Sageli juhtub, et inimesed tahavad oma kodupaigas juhtunud elektrikatkestustest asjatundjaid ja potentsiaalseid spetsialiste informeerida, kuid telefonid on kinni või vajalikud töötajad kättesaamatud. Kuidas sellistel juhtudel tegutseda?

"Elektririketest informeerimiseks on kehtestatud üle-eestiliselt ühtne number (0)6 254 254. Öösiti see number ei vasta, hilisõhtuni aga praegustes oludes küll."

Seoses tormikahjustustega oleks kindlasti mõndagi kasulik teada ka inimese elu ja tervise huvides ?

"Seda kindlasti. Katkenud elektriliinid võivad olla pingestatud ja seetõttu eluohtlikud. Nii võib nendele lähenemine või puutumine koguni surma põhjustada. Valgas hukkuski analoogilise juhtumi tõttu 12-aastane poiss.

JAAN LUKAS

KIRJAD

Eesti Telefon - kas viga on millegis või kellegis?

KANAL2 kaunis ettevõtmine näidata eestimaalastele kaheksat presidendikandidaati on arukas ja igati meeliköitev. Kui rahvas ei saa täna Eestis valida presidenti otse siis tahab ta vähemalt selles telefonišõus osaleda segamatult, et niimoodi oma tahet väljendada.

Segamas seda tegevust ei näe esialgu kedagi ega midagi. Kuna on olemas kandideerimas kaks kandidaati siis on täiesti loomulik, et üks saab rahvalt rohkem hääli kui teine, sest helistaja saab seda ise otsustada ja see kõik erutab teda. Presidendikandidaadid teleekraanil oma programme esitamas, näitsik stuudios kõnesid vastu võtmas. Igal inimesel, kel telefon olemas, võib kõike seda kaasa teha, nii kuidas ta asjast aru saab ja süda lustib.

16. juulil k.a. kell 20.30 kui Kanal 2s olid vastamisi Mati Päts ja Eestimaa Rahvaliidu presidendikandidaat Arnold Rüütel, juhtus ootamatu üllatus helistajatele. Oh sa hirmus, ei saanudki oma tahet avaldada telefonitsi mehele nimega Arnold Rüütel, mis sa ütled, seegi ainuke võimalus luhtus, kus said sõna sekka öelda. Kõik need Põlva-, Võru- ja Valgamaa maainimesed, kes tahtsid oma hääle Arnold Rüütlile anda, seda teha ei saanud, sest Eesti Telefon seda võimalust saate ajal lihtsalt ei pakkunud. Ärritunud inimesed helistasid üksteisele ja uurisid, milles asi, kas null vähem või rohkem, aga mida polnud, seda lihtsalt polnud, ei saanud stuudioga ühendust, et punkt kirja panna oma mehele.

Linnainimestel oli võimalus oma tahet avaldada ja asi toimis. Jälle tehti maainimesele lihtsalt ära. Telefonirikete numbril 165 olev neiu arvas, et liinid on lihtsalt ülekuumenenud.

Mäletan seda aega kui Eesti majandus ühel päeval lihtsalt ülekuumenes ja rootslased meie pangad rõõmsalt üle võtsid. Kas Eestimaale iseseisvuse toomises osalenud Arnold Rüütel kellelegi hirmu nahka ajab või kuumeneb Eesti Telefon tõesti vahetevahel, pole täna täpselt teada.

Täpselt teada on see, et Arnold Rüütlile on maarahva toetus suur, kas sellest kuumenesid telefonid üles. Kas on viltu meie telefonidega midagi või peitub põhjus kuskil mujal?

TOOMAS PAUR

Kännukaga kännu otsas

Mida teeb normaalne meesinimene, kui ta suvel telgiga metsas olema satub? Teie vastus on õige, ta hakkab mobiiltelefoniga e-posti lugema ning saatma. Paraku on aga kirju ja vastuseid rohkem, kui akudes jõudu (või ehk on mast liiga kaugel?) ja nii juhtubki, et ühendus kustub. Normaalsel meesinimesel on küll laadija alati autos, aga kahjuks on auto just natuke aega tagasi paariks päevaks (koos normaalse naisinimesega) minema sõitnud. Nii ei jää paraku üle muud, kui südamerahustina võtta sisse neid sõnu, mida sõnaraamatus ei ole.

Kui normaalseid inimesi koguneb telgiga metsa mitu tükki, siis hakkavad nad esimese tegevusena oma uusi kalleid mobiile kaotama. Ega need päriselt kaduma lähe, kuni vähemalt üks alles on, sest kadunud sangade peale saab ju helistada - ning juba kostabki lakast heinte seest saatuse koputus, NSVL hümn, krokodillirock või mis iganes kellegi muusikaline maitse peaks olema. Kriitiliseks võiks vast asi minna juhul, kui see hääl kostaks no ütleme lamba kõhust (aga niisugune juhtum on ebatõenäoline, kuigi võimalik).

Igaks juhuks pidage meeles, et enne mobiiltelefoni kaotamist ärge lülitage seda välja ning ärge laske akul tühjaks saada!

Kui normaalsed naisinimesed satuvad hulgakesi maasauna, siis varsti saadab keegi neist tingimata mõne saadavaloleva normaalse meesinimese õuest laua pealt omale mobiili järgi tooma - on vaja linna teistele normaalsetele naisinimestele helistada ning öelda, et nüüd siin ollakse hulgakesi maasaunas...

Tekib järgmine dialoog (üle õue hõikumine):

Siin on ju tervelt kuus telefoni laua peal! Millise ma toon?

Mul on Nokia!

Siin on viis Nokiat!

Mul on kollane!

Siin laual on kolm kollast Nokiat!

Helista, tead ju küll, tunned hääle järgi ära!

Millega ma helistan, mul oma on praegu väljas ja peast ei tea numbrit ka!

Okei, too siis juba kõik kuus tükki siia, teised tahavadki ka helistada!

Aga allakirjutanu (nagu te võibolla juba tekstist tähele panite) otsustas veidi aega olla mittenormaalne ja lülitas oma mobiili välja. Hämmastav, kui palju elu rahulikumaks läks, kui sul kogu maailma jaoks enam sanga küljes pole!

MART VABAR

JUHTKIRI

Kes aitaks hädalist?

Otseselt küll süüdistada ei taha, kuid käesoleva nädala sündmuste valguses hakkab kergelt tunduma, et Vanajumalal on plaan Eesti maaelu kõige täiega põhja lasta. Palgimetsa või viljapeade mahamurdmise, katuste ja elektriliinide lõhkumise ning lokaalse tähtsusega üleujutused võib ju veel igasuvise rutiini kaela ajada, kuid maapiirkondade telefonisüsteemi rivist väljalöömise ajastamist just hetkele, mil maarahvas saanuks oma presidendikandidaadi toetuseks hääli anda, on raske pidada millekski muuks kui sihilikuks vastutöötamiseks. Himmeldonnerwetter, ütlesid sellise asja kohta vanad sakslased.

Kuid eks ole meie maaelu põhja lasta üritatud rohkem kui üks kord. Viimane jääaeg on vast kõige markantsem näide, nõukogude võim ja kollektiviseerimine niisamuti. Tegelikult näib nii, et mida vähem Eesti maamees kõikvõimalike ülemuste tahtmist järginud, olgu nendeks siis eurovolinikud, isake Stalin või Vanajumal ise, seda edukamalt ta omadega hakkama on saanud.

Võtame või näiteks Eesti Energia. Samal ajal, kui kohalik remondibrigaad rabab palehigis ja ilma lõunavaheajata tormikahjustusi likvideerida, ei suuda firma juhtkond korraldada isegi elementaarset suhtlemist elektrita jäänud inimestega. Ajab ikka vihale küll, kui sul on laudatäis lehmi lüpsmata, tonnide viisi toiduaineid sügavkülmikus riknemas või internetiserver maas, aga elektririkete telefon on hargilt maha tõstetud, dispetšeriga pole võimalik ühendust saada, kui aga on, siis suunatakse sind su murega Tallinna, kus ei osata katastroofi ulatusest ning voolu tagasisaamise võimalustest õhkagi öelda. Kohalik meister aga, kui tal töötegemisest kaks sekundit üle jääb, võib sulle kohe öelda, et jama on suur ning elektrit ei tule enne järgmist nädalat, nii et kihuta parem kohe poodi diiselgeneraatorit soetama. Lihtne, aga kui palju muret ja asjatut sebimist selle võrra vähem oleks!

Muide, meie üldiselt hästi varustatud kaubandusvõrk võib nüüdseks juba elektrigeneraatoritest tühi olla. Näiteks ventilaatoreid ega teisi koduseid jahutusseadmeid enam müügil ei ole. Seda kreemi, mis päikesepõletust ravib, ka enam mitte. Hädad nimelt ei tule kunagi ühekaupa.

Mida aga teha siis, kui tromb, pankrot või päikesepõletus tõepoolest üle elatud? Loomulikult küsida valitsuselt erakorralist abi. Selle uuema aja rahvatarkuse taustal jätsid kuidagi südantsoojendavalt vanamoelise mulje need mehed ja naised, kes päästeametit ega muid selle eest palka saavaid institutsioone ära ootamata mootorsaed, muud tööriistad või lihtsalt oma kaks kätt tööle panid ning maju, teid ja tänavaid neile langenud puudest puhastama, katuseid paikama ning mahalangenud elektriliinide ümbrust hoiatavate siltidega tähistama asusid. Senikaua, kuni Eestimaal veel selliseid inimesi leidub, on kõikvõimalikud katastroofid küll tüütud, kuid mitte hirmsad.

19. juuli 2001. a

MAJANDUS

SAPARDi toetuste vastuvõtu vaikne algus

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti Jõgeva büroo kaudu saab SAPARDi rahasid taotleda ligi 32 miljoni krooni eest.

Esmaspäeval algas taotluste vastuvõtt. Lehe trükkimineku ajaks ei olnud veel ühtegi taotlust Jõgeva büroosse laekunud. Üle Eesti on taotlusi laekunud 5. Tartumaal 2, Põlva Rapla ja Viljandimaal 1. Toetatakse nelja meetme alt, millest kolm jagatakse maakondlike büroode kaudu.

Jõgevamaal on põllumajandusliku tootmise investeeringutoetuseks (meede 1) eraldatud 20 miljonit krooni ehk 8,9%, alternatiivse majandusliku tegevuse arendamiseks ja mitmekesistamiseks (meede 3) 7 miljonit krooni ehk 6,9% ja maapiirkonna infrastruktuuri investeeringutoetuseks (meede 4) ligi 4,5 miljonit krooni ehk 6,8%.

SAPARDi toetuste vastuvõtja PRIA Jõgeva büroo vanemspetsialisti Heli Puusepa andmetel ei tegeleta maakondades põllumajandus- ja kalandustoodete tootmise, turustamise ja parandamise investeeringutoetusega (meede 2). Viimast saab taotleda PRIA keskuse kaudu, mis asub Tartus.

Investeeringutoetusteks antavate vahendite jaotamisel maakonniti võeti aluseks haritava maa hektarid, alternatiivse majandusliku tegevuse arendamise toetuse jaotamise aluseks oli registreeritud töötute ja tööotsijate arv ning infrastruktuuri investeeringutoetuse aluseks oli alaliste külaelanike arv.

PRIA Jõgeva büroo andmetel on inimestel huvi olemas. "Meie poole pöördutakse pidevalt, võetakse blankette ja helistatakse info saamiseks. Tasub teada, et varem tehtud investeeringuid ei toetata. Käibemaksu tasumiseks vajalikud summad peavad taotlejal enesel olemas olema. Investeeringutoetust ei anta pruugitud seadmete ja masinate ostmiseks, samuti ei saa osta maad ja hooneid. Kogu info on olemas ka SAPARDi koduleheküljel http://www.agri.ee/SAPARD," lausus taotluste vastuvõtja.

Pöördujatel on kõige rohkem olnud huvi esimese meetme vastu. Tahetakse ehitada ja rekonstrueerida loomalautu ning soetada traktoreid, samuti tuntakse huvi kolmanda meetme vastu, et teha investeeringuid maaturismi ja toiduainete töötlemiseks väikeettevõttes.

"Inimesed on huvitatud ka marjaistanduste rajamisest, kuid kahjuks on Eestis probleem sertifitseeritud istikute hankimisega," sõnas PRIA Jõgeva büroo vanemspetsialist Heli Puusepp.

Taotluste miinimummäära ei ole kehtestatud. SAPARDi toetus on mõeldud väiketootjast suurettevõtjani. Tähtis on hea äriprojekt. Vastavalt meetmele on kehtestatud üheaastane toetuse ülempiirmäär ja mitmeaastane ülempiirmäär. Taotluste vastuvõtt toimub tööpäeviti kell 9-15.

Taotlejaid hirmutab bürokraatia maht

Ühe ärimehe sõnul on SAPARDi bürokraatia eestlase jaoks hoopis suuremahulisem ja harjumatum kui inimesed seni kogenud on. Ka AS Kuremaa Klii juhataja Margus Manguse arvates on taotlemisel suhteliselt palju bürokraatiat ning taotlejatel tuleb selle nimel tublisti tööd teha. "Toetus on ikkagi mõeldud suurtootja jaoks. Kas ikka tasub näiteks 10 000 krooni taotlemiseks sellist vaeva ette võtta," kahtles AS Kuremaa Klii juhataja.

"Paljudele käivad SAPARDi nõuded üle jõu," teatas nõustaja Siiri Einaste. Ta lisas: "Minu poole ei ole praegu pöördunud ühtegi tõsist tegijat, kellega oleks saanud hakata taotlust vormistama".

SAPARDi äriprojektide koostamise koolituse on läbinud viis jõgevamaalast. Nad on eksami tulemuste alusel tunnistatud pädevaks koostama äriprojekte või nende koostamist konsulteerima. Teisipäevase seisuga viibis kolm viiest puhkusel ja nendega ei olnud Vooremaal võimalik kontakteeruda.

Toetuse täies mahus kättesaamiseks peab investeeringuobjekti eest 100%liselt makstud saama. Investeeringuobjekt ise peab olema täiesti uus, kuid saab ka olemasoleva hoone renoveerimiseks ja uue hoone ehitamiseks. Maa ja hoonete ostmiseks raha aga ei anta.

Valitsuse määrusega on kehtestatud vastav kord, mille alusel saab investeeringutoetust rahade ebasihipärasel kasutamisel tagasi nõuda. Üheks tingimuseks on, et ettevõte ei tohi minna pankrotti. Taotleja äriprojekt peab tõestama majanduslikku jätkusuutlikkust vähemalt kolmel investeeringujärgsel majandusaastal jne.

Marjakasvataja Riho Pruuli andmetel ei ole põllumajandusministeeriumi ja taimetoodangu inspektsiooni poolt ellu viidud sertifitseerimise korda. "Praegu ei ole sel alal ühtegi sretifitseeritud firmat, seetõttu ei saa istikutele väljastada ka sertifikaati. Samas metsaistikuid sertifitseeritakse," imestas Riho Pruuli.

RAIVO SIHVER

SAPARD: küsimused ja vastused

Kas ehitamise ja rekonstrueerimise puhul peab SAPARDi toetuse taotlemiseks võtma samuti kolm hinnapakkumist? Kas rekonstrueerida ja ehitada võib ka eraisik?

Rekonstrueerida ja ehitada võib ainult ettevõtja (ka füüsilisest isikust ettevõtja), kes vastab planeerimis- ja ehitusseadusega kehtestatud nõuetele. See tingimus on vajalik selleks, et garanteerida toetatava investeeringu kvaliteeti. Kõik hinnapakkumised tuleb taotlejal võtta nimetatud nõuetele vastavatelt ettevõtjatelt.

Toetuse taotleja peab olema põllumajandusliku haridusega ja põllumajanduses töötanud inimene. Kui kaua peab ta olema töötanud ja kuidas seda tõendada? Kas põllumajandusliku haridusega inimene peab samuti tõendama põllumajanduses töötamist või võib näiteks äsja Vana-Antsla põllutöökooli lõpetanu taotleda toetust?

Põllumajanduslikku haridust või töökogemust tõendava dokumendi koopia tuleb esitada ainult siis, kui taotletakse põllumajandustootmise investeeringutoetust (meede 1). Tõendamiseks sobilik dokument on kas põllumajanduslikku haridust tõendav diplom või koopia töölepingust või tööraamatust. Põllumajandussaaduste tootmise alal tegutsev füüsilisest isikust ettevõtja võib töökogemust tõendada enda kirjutatud ja allkirjastatud tõendiga. Töökogemust peab olema vähemalt kaks aastat. Et pädevust tõendab ka omandatud haridus, siis põllumajandusliku haridusega inimesel ei ole vaja töökogemust tõendada. Seega võib toetust taodelda Vana-Antsla põllutöökooli (või mõne muu põllumajandusliku kooli) äsja lõpetanud inimene.

Kas põllumehelt, kes taotles toetust traktori ostmiseks, kuid kes ostis hoopis näiteks piimajahutaja, nõutakse toetusraha tagasi?

Tegelikult ei maksta enne toetusraha üldse välja, kui taotleja on teinud sellise investeeringu, mille jaoks ta raha taotles ja toetuse maksmise otsuse sai. Menetlemise käik on järgmine: põllumees esitab taotluse traktori soetamiseks, PRIA saadab talle positiivse otsuse korral kinnituskirja, põllumees saadab kinnituskirja allkirjastatult PRIAsse tagasi, põllumees teeb investeeringu, esitab seda tõendavad dokumendid PRIAsse, PRIA inspektor vaatab põllumehe juures tehtud investeeringu üle. Kui investeering ei vasta sellele, milleks toetust taotleti, siis toetust ei maksta. Seega, põllumees ei saagi toetust, kui ta on ostnud traktori asemel piimajahuti ning tagasi nõuda midagi pole vaja.

Miks SAPARDi programm ei toeta vanade seadmete ostu? Näiteks käsitöö tegemiseks polegi olemas uusi tööriistu, ongi ainult kasutatud ja vanad. Kas nende ostmiseks pole võimalik saada toetust?

Ka käsitööks mõeldud seadmete puhul kehtib sama nõue - need peavad olema uued. Tegelikult valmistatakse tänapäeval ka käsitööks sobivaid seadmeid, näiteks kangastelgesid, nii et on võimalik osta uued. Põhjuseks selle tingimuse juures on peamiselt asjaolu, et uutel seadmetel kehtib garantii ja hooldus.

Ehitise korral peab maa olema omandis. Kas on võimalik saada toetust lauda ehitamiseks, kui maa katastrisse kandmine on pooleli?

Tõepoolest, ehitusinvesteeringute korral peab maa olema omandis, kuna ei toetata võõrale maale ehitamist. Masinate ja seadmete soetamise korral võib maa olla ka renditud. Kui maa katastrisse kandmist on alustatud, siis tuleb esitada seda tõendav dokument ja sel juhul saab toetust taotleda.

Vastused valmistas ette PRIA pressiesindajaHELI RAAMETS

Töölepingute vormistamise korrektsus on suurim probleem

Järelevalveorganitele teevad muret töövõtjate ja tööandjate vahelised juriidiliselt ebamääraselt vormistatud suhted, "must" tööjõud ja ümbrikupalgad. Enamusel töövaidluskomisjonide poole pöördujatel on saamata jäänud palk, puhkusehüvitised, lõpparved ja ning töölepingu hüvituse nõuded.

Seaduseandjad taastasid tööinspektorite õigused teostada alates 1. juunist riiklikku järelevalvet töölepingu seaduse, palgaseaduse, kollektiivlepingu seaduse ning muude seadusaktide täitmise üle.

Jõgevamaa Tööinspektsiooni juhataja Tiit Gorinov ütles Vooremaale, et kui töötaja astub tööandjaga töösuhtesse, olgu selleks ettevõte, asutus, firma või füüsilisest isikust ettevõtja, siis peab ta kindlasti nõudma kirjalikult vormistatud töölepingut. See peab olema vormistatud kahes eksemplaris, millest üks jääb töötajale, teine tööandjale. "Musta palka saaval töölisel puuduvad kõik õigused ja võimalused näiliste töösuhete vaidlustamiseks. Tõestamisvõimalused on praktiliselt olematud," lausus Tiit Gorinov. Ta jätkas: "Viimasel ajal on moodi läinud komme, et tööandja ei tee töövõtjaga töölepingut, st ei vormista inimest palgatööliseks, vaid sõlmib tööettevõtulepingu. Sel juhul ei ole töötegija enam palgasaaja, vaid teenuse osutaja, kellel on kõik maksukohustused. Tööettevõtulepingu sõlmimisega võtab töötegija endale ka töökaitsealase vastutuse".

Ka Jõgeva Maksuamet on eeltoodud küsimusega korduvalt kokku puutunud. "Probleem on selles, et kui on tegemist füüsilisest isikust ettevõtjaga (FIE), siis toimub tegelikkuses ost-müük ja mitte mingeid töölepingulisi suhteid poolte vahel ei ole," kommenteeris Jõgeva Maksuameti maksude osakonna juhataja Mare Klaos.

Käesoleva aasta 26. juulil möödub kaks aastat töötervishoiu ja tööohutuse seaduse jõustumisest. Jõgevamaa tööinspektsiooni juhataja Tiit Gorinovi andmetel pole paljud tööandjad seda endale veel üldsegi teadvustanud. "Seadus nõuab sisekontrolli ja riskianalüüsi läbiviimist ning kirjaliku tegevuskava koostamist, mida aga ei tehta. Põhjuseks tuuakse erinevaid vabandusi, enamuses ajapuudust, teadmatust ja oskamatust. Tööinspektsioon hakkab tulevikus karmistama oma seaduslikke nõudmisi, seda rahatrahvide näol juriidilistele isikutele," rääkis Tiit Gorinov.

RAIVO SIHVER

KULTUUR

Amatöörid ja profid

Klassikalise tähenduse kohaselt on amatöörid need, kes oma teatud tegevusest raha ei taha või sellega mingil muul moel elatist ei teeni. Proffessionaalid on elukutselised ja saavad kindla tegevuse eest tasu.

Esimesed teevad asja puhtast aatest, ideest, omakasupüüdmatult, viimased olid nagu prostituudid, kes ennast müüsid. Mõjukas oli see printsiip spordis, eriti olümpialikus.

Tänapäeval on aga välja kujunenud mentaliteet, et amatöörid teevad asju lihtsalt kehvasti, profid hästi. Öeldakse, et kui keegi tegutseb suurepäraselt, siis on ta proffessionaalne, hoolimata sellest, kas ta sai selle eest raha või mitte. Eestis viimasel ajal tundub, et amatööre lausa paaniliselt kardetakse. Nad on nagu mingid hullud või segased, kes midagi kokku soperdavad ja ei tea, mis sellest välja võib tulla. Normaalne inimene ju ilma rahata ei pinguta. See on umbes nii, et amatöörmõrtsukas on ümbruskonnale palju ohtlikum, kui elukutseline palgaroimar, kes tapab vaid selle, kelle eest on makstud.

Kui korraldamisel oli esimene Tartu Alternatiivfilmide Festival, siis uudistama tulnud ajakirjanike üks esimesi hirmusegaseid küsimusi oli, et kas linastatakse amatööride loomingut. Kui peale festi lõppu sai saadetud artikkel ühte kultuuriajalehte ja see ei ilmunud, siis vastutava isiku keerutamisest võis välja lugeda, et nemad kui selline suur väljaanne, ei taha hästi tegeleda mingite kodusnikerdajate värkide kajastamisega, kuigi festivalil on aetud mitte- ja profid segamini ja võrdsete kriteeriumite ette. Samas kui film on film, siis ka elukutselised võivad teha halba tööd.

Tänapäevane tehnika võimaldab suhteliselt väheste vahenditega teostada filmi proffidega samal tasemel. Järjest rohkem ilmub peavoolu TVsse ja filmi amatööridel ammu kastutatud võtteid, lahendusi ja ideid. Ja Eesti tänapäeva kineastikas ei tähenda proffessionaalne seda, et sa teenid filmitegemisega elatist, vaid pigem kuulumist mingisse kindlasse seltskonda, mille vanemaid liikmeid ühendab asjaolu, et nad on sovetiajal tõesti elukutselised olnud ja nooremaid peamiselt ühine õppimiskoht Pedas. Kuulud seltsi, oled proff, teeni sa oma raha kuidas muidu tahes.

Samas suur osa Eesti kultuuri elabki praktiliselt amatööride õlul. Lõviosa, tõenäoliselt oma 90%, on mitteelukutselised, isegi kui sisse arvestada ka nn süldibändid. Suurem osa Eesti kirjanikest ei teeni oma igapäevast leiba raamatuhonoraridega. Ka igasugu kunsti ja muusikakriitikud teenivad oma elamisraha tavaliselt mingi muu tööga.

Nii et igasugune snobism ja ninakirtsutamine "Häh, need on ainult mingid AMATÖÖRID" on Eesti väikeses ruumis tegelikult täiesti kohatu ja solvav. Ka paljud, keda üldiselt peetakse proffideks, on tegelikult amatöörid.

MARGUS KIIS

Korras nagu Norras. Või nagu Eestis

Järjekordselt Eestisse tulles tavatseb Helsingis elav norralanna Turid Farbregd passiametnikult passi tagasi saades öelda selges eesti keeles: "Korras nagu Norras." Kes aga arvab, et Turidi eesti keele pagas nimetatud lausega piirdubki, eksib rängalt.

"Huvi eesti keele vastu tekkis mul juba kuuekümnendatel aastatel Helsingis õppides ja süvenes siis, kui 1970. aastal Helsingi ülikoolis

norra keelt õpetama asusin. Eesti keelt aitas mul õppida samas kõrgkoolis eesti keele lektorina töötanud Helga Laanpere, kes KGB poolt ära hirmutatuna mind kui NATO liikmesmaa kodanikku küll veidi pelgas," meenutas Turid. Eesti keele õppimiseks oli tal üks omapärane ajend: 12-lapselise pere noorima lapsena tundus talle Nõukogude Liidu kõige väiksemas liiduvabariigis kõneldav keel kuidagi eriti südamelähedane.

Eestisse sattus Turid esimest korda 1979. aastal Helsingi ülikooli õppejõudude võrkpallivõistkonna koosseisus ja tema jaoks oli see päris hirmus kogemus. "Mulle tundus, et olen sattunud loomaaeda, kus puuriloomi valvavad relvastatud valvurid. Helsingisse naastes nutsin kogu tee, aga andsin endale siiski aru, et tõe trükisõnasse valamisega ma eestlasi aidata ei saa. Pigem võin sellega inimestele, kellega siin lävisin, suurt kahju teha," meenutas Turid.

Ainult fännidele

Turidi esimene tõlkeraamat - eesti muinasjuttude kogumik - oli 1982. aastal teoks saanud pooleaastase Eestis viibimise tulemus. Järgmine töö - romaan "Keisri hull" - viis ta kokku Jaan Krossiga. Nüüdseks on ta tõlkinud juba kolm romaani Krossilt, kaks romaani Viivi Luigelt ja Tõnu Õnnepalult, ühe Mati Undilt ja kogumikutäie luulet Kaplinskilt. Kaplinski tõlkimise eest pälvis Turid Norra tõlke aastapreemia.

Kuulnud uudist, helistas ta Oslosse ja küsis, kas ta ei võiks nimetatud preemiat saada hoopis samal ajal tõlgitud Viivi Luige "Seitsmenda rahukevade" eest.

"Luige tõlkimine oli nimelt minu jaoks hoopis töömahukam ja vaevalisem. Kaplinski tõlkimine oli aga pigem nagu uuesti luuletamine ja see oli palju lihtsam," ütles Turid. Preemiakomisjon tema arvamust siiski ei arvestanud...

Tõlgitavaid teoseid ei vali Turid just päris omatahtsi, vaid arvestab sellega, mida kirjastaja avaldada tahab. Selle määrab aga teatud määral ära see, missugused teosed on kirjastajale Ivo Iliste poolt rootsi keelde tõlgituna kättesaadavad. Ülearu suurt lugejamenu eesti kirjandusel Norras muidugi loota pole - nagu Turidi sõnul soome kirjanduselgi. Seda lugevat ikka rohkem tõelised kirjandusfännid.

Kuna riik aga väärtkirjanduse väljaandmist toetab, pole Turidil hirmu, et hea algmaterjali valiku korral tema tõlked ilmumata jääksid.

Piisab miljonist

Eesti kirjanduse kohta ütles Turid, et kui nõukogudeaegne oli nagu ta oli, siis viimase kümne aasta jooksul on siin palavikulise kiirusega läbi elatud kõik mujal maailmas käibel olnud "ismid".

"Eesti noorema põlve kirjanikest sümpatiseerib mulle kõige rohkem Kivirähk, aga loodan, et teda hakkavad tõlkima kaks norra noormeest, kes praegu usinasti eesti keelt õpivad. Üks neist abiellus hiljuti eestlannaga ja õpib Tartu Ülikoolis," ütles Turid, lisades kelmikalt, et tal endalgi poleks midagi elukaaslase näol isikliku keeleõpetaja hankimise vastu, aga paraku olevat enamik mõistlikke mittejoodikust eesti mehi juba teiste naiste poolt hõivatud.

Viis-kuus aastat tagasi pakkus Norra riik Turidile riiklikku stipendiumi, selleks et ta õppejõutööst vabana üksnes nö Eesti asja ajamisele pühenduda võiks. Loomulikult võttis ta pakkumise vastu. Eesti asja on ta aga peale ilukirjanduse tõlkimise, Norra Eesti Seltsi (selle liimeskond paisus eriti suureks "laulva revolutsiooni" päevil, kui Eesti saatus oli paljudel südamel) asutamise ja selle ajakirja toimetamise ajanud ka sel kombel, et on koostanud eesti-norra ja norra-eesti sõnastiku ning kohendanud tänapäevasemaks 1962. aastal ilmunud Juhan Tuldava eesti keele õpiku. Täitesulepeade asemel tuli ju inimestele taskusse panna mobiiltelefonid jne.

"Kaheteistkümnenda lapsena perre sündides tunned end paratamatult siin ilmas natuke liigsena. Eestiga tegelemine on minu jaoks see tähtis asi, mis õigustab minu olemasolu," ütles Turid. Norra raadio reporterile, kes talt kunagi küsis, miks ta nii väikese rahva keele ära õppis, vastas ta aga vaimukalt, et suurema rahva keelt polevat talle vaja, kuna ta ei jõudvat elu jooksul kõigi miljoni eesti keele rääkijagagi kõnelda.

Mina küsisin Turidilt hoopis seda, kas Norras on siis tõepoolest kõik väga korras, nagu loo sissejuhatuses mainitud käibefraas kinnitab. "Ma arvan, et niisama korras kui Eestiski," vastas Turid diplomaatiliselt.

RIINA MÄGI

Griegi ja Tveittiga plaadile

Kui Tabivere neiu Heli Jakobson viis aastat tagasi Tartu Ellerinimelise Muusikakooli õpilasena Bergeni Griegi Akadeemiasse külalistudengiks läks, kavatses ta Norrasse jääda vaid aastaks. Ent ülehomme asub ta taas Bergeni poole teele, lükates nii tiksuma oma kuuenda Norra-aasta.

Päikesesoojast Tabiverest jahedasse ja vihmasesse Bergenisse sõita ei ole just meeliülendav, aga minema Heli peab, sest kahel augusti nädalavahetusel tuleb tal sisse mängida elu esimese sooloplaadi materjal.

"Mu kauaaegne klaveriõppejõud, tšehh Iri Hlinka läks Griegi Akadeemia juhtkonnaga tülli ja asus jõuludest tööle ühte Oslo eramuusikakooli. Sestpeale olen end üsna omapäi jäetuna tundnud, kuna mu uus õpetaja ei tegele minuga just palju. See-eest töötab ta Griegi Akadeemia kõrvalt ka Lääne-Norra plaadikompaniis ja tänu temale saingi plaadilepingu. Üüratuid honorare mul muidugi loota pole, vaid pean plaaditegemise ise kinni maksma, aga Norras on selleks alati võimalik sponsoreid leida," ütles Heli. "Plaadikava valisin, arvestades nii oma maitset kui ka seda, mis "müüb". Mul on hea meel, et saan mängida Griegi: norralased oleksid võinud ka väga vabalt öelda, et mis see välismaalane tuleb meie rahvuslikku kultuurivara "vägistama". Peale Griegi mängin teise norra helilooja Tveitti, Skrjabini ja arvatavasti ka mõne eesti autori muusikat."

Griegi, Tveitti ja Skrjabinit mängis Heli ka 6. juulil Tabivere Keskkoolis antud kontserdil.

Kodus ja võõrsil

Kodus on Heli sõnul hea mängida selle poolest, et siis tulevad sugulased ja tuttavad kokku, aga suuri saale, koostööd orkestriga ja asjatundlikku publikut on ta siiani saanud nautida vaid Norras. Kaks aastat on Heli näiteks esinenud Norra Vähiliidu heategevuskontsertidel, tänavu aprillis pääses ta läbi konkursi mängima Stavangeri sümfooniaorkestriga, 16. juunil avas aga soolokavaga Trollhaugenis asuva Griegi majamuuseumi suvekontsertide sarja. Trollhaugeni kontserdiga seoses tegi Norra riigitelevisioon oma kultuurisaate tarvis Heliga päris pika intervjuu.

Eestis Helil samal tasemel esinemisvõimalusi pole hankida õnnestunud. "Seoses norra kultuuri tutvustamiseks läbi viidud projektiga Focus Balticum oleks mul möödunud aastal võimalus olnud Eestis mängida ühe norra helilooja uut klaverikontserti, kusjuures Norra riik oleks kontserdi korraldamise kinni maksnud, kohale oleks tulnud Norra televisioon jne, ent Norrapoolsele taotlusele vastati Eestist, et ükski orkester polevat projektist huvitatud. Tundub, et siinsete muusikaringkondade kaitsest pole lihtne läbi murda, eriti kui oled vahepeal mujal tegutsenud."

Tiina kommid

Nii et kuigi Helile meeldiks kodumaalgi kanda kinnitada, on tal praegu siiski arukam Norrasse jääda. Detsembris kavatseb ta ära teha sisseastumiseksamid sellesse muusikakooli, kus õpetab Iri Hlinka. Kui hästi läheb, ei pea ta seal õppimiseks Bergenist veelgi kõrgema elukallidusega Oslosse kolima, sest Hlinkagi viibib poole nädalast Bergenis ja saaks Helile erialatunnid seal ära anda.

Elatist annavad Helile kontserdid ja eratunnid, vaimu ja keha hoiavad vormis meditatsiooni ja joogatreeningud ning nukrusehetkedel turgutab ta end kodunt kaasa võetud šokolaadi ja Tiina kommidega. Nende otsa lõppemine on tõeline katastroof.

RIINA MÄGI

SPORT

Eesti korvpallikoondis treenib Mustvees

Türgis toimuvateks Euroopa meistrivõistlusteks valmistuv Eesti korvpallikoondis alustas esmaspäeval treeninguid Mustvee spordihoones.

Teisipäevasel lõunatunnil olid korvpallikoondise liikmed tavakohast lõunauinakud tegemas, et järjekordseks treeninguks, mis algas kell 18, hästi välja puhata. Tippkorvpallurite argielust rääkis Vooremaale koondise peatreener Üllar Kerde.

"Jaanuaris lõppesid alagrupimängud ja poolfinaalid. See, et Mustveesse treenima tuleme, selgus veebruaris. Oleme Eestimaa väiksemates paikades, näiteks Käärikul ja Haanjas varemgi treeninud. Mustvesse otsustasime tulla seetõttu, et Mustvee spordihoones on treenimiseks igati sobilikud tingimused: piisavalt avarust ja rohkesti küljekorve, mis võimaldavad hästi viskamist harjutada," rääkis peatreener.

"Meie korvpallurid treenivad hommikul saalis ja õhtul õues. Treeningud kestavad poolteist kuni tund ja kolmveerand.Praegu on raske öelda, kes paremini või halvemini treenib, sest kõik meeskonnaliikmed püüavad anda oma parima," lausus Kerde.

Arvatavasti saavad korvpallurid ka kuumusekarastuse, sest esmaspäeval, mil treeninguid alustati, näitas temperatuur 32 kraadi sooja. Üllar Kerde: "Kui me Türgis mängima hakkame, on temperatuur veelgi kõrgem, 40 kraadi. Üldiselt oleme kuumusega harjunud, sest meie treeningud on tavaliselt ikka kokku langenud suvise soojaperioodiga. Mõistagi on praeguses palavuses raske treenida ja mõnigi tavainimene ei pruugi sellele pingele vastu panna. Meie korvpallurid on aga koormusega harjunud ja treenivad hoolega, sest tahavad Türgis mängida maksimaalselt hästi. Korvpalluritega on kaasas ka meeskonna arst Rein Jalak, kes ka hemoglobiiniproovi võttis. Sellest analüüsist selgus, et meeste füüsiline vorm on paranenud."

Eesti korvpallielus on paljudele tähtsaimaks märgusõnaks kurikuulus Martin Müürsepp. "Treeningul on Martin Müürsepp üks 16st meeskonnaliikmest. Samas on ta looduse poolt palju kaasa saanud, mis avaneb ka mängudes. Tervikuna ei tee meie koondis aga panust mitte ühele mehele, vaid mängib meeskonnamängu," rääkis Üllar Kerde.

"Praeguseks on teada ka Türgis toimuvate Euroopa meistrivõistluste täpne ajakava. Esimese mängu mängime 31. augustil kell 14. 30. Mustvee Vene Gümnaasiumi direktor Jaan Rahuküla arvas tippkorvpalluritest järgmist: "Jõgevamaa korvpallurid vaatavad Eesti koondise mängu uhkusega ja kui tekib võimalus, püüavad üle mänguplatsi sattunud palle tagasi sööta. Lausa fanaatilist järelevaatamist korvpalluritele ei saa aga täheldada."

JAAN LUKAS

XII Rukkilillemängud

29. juunist 1. juulini toimusid Valga staadionil Eesti XII Rukkilillemängude kergejõustikuvõistlused. Meie maakonnast osales võistlustel 11-liikmeline delegatsioon, mille koosseisus oli 9 võistlejat ja 2 treenerit. Võistlustingimused olid head, soodsad isiklike rekordite parandamiseks.

Esimesel päeval asus võistlustulle enamus meie osavõtjatest. 100 m jooksus vanuseklassile U18 püstitas eeljooksus Olavi Püvi isikliku rekordi 11,66 ning pääses neljandana finaali. Finaalis jooksis Olavi ajaga 11,76 ning saavutas kokkuvõttes 53,21 7. koha. Kuna Valga staadion on kuue jooksurajaga, siis jäi ta esimesena finaalist välja. Teisi paremaid tulemusi esimesel päeval näitasid U18 vanuseklassis Elmo Krumm 100 m 12,11, 400 m 55,03, Veikko Vaimel 100 m 12,70, Martin Mikk 5.97 kaugushüppes, Ruti Järvesoo 9.95 kuulitõukes, U20 vanuseklassis Maarius Pärn 100 m 12,16, 6.17 kaughüppes 9. koht; Ragnar Loova 100 m 12,35, 400 m 55,77.

Teisel päeval võistlesid U18 Ruti Järvesoo tulemusega 33.03 odaviskes, Siim Emajõe 1500 m jooksus ajaga 4.32,03.

Kolmandal päeval saabus "pidu" ka meie maakonda esimese ja ainukese medali sai Mihkel Kukk U20 esimeses vanuseklassis. Oma teisel katsel visatud 62.42 tõi meile proksmedali. Võidust jäi lahutama vaid üks meeter ja teisest kohast pool meetrit.

Olavi Püvi jooksis 200 m eeljooksus oma järjekordse isikliku rekordi 23,61 ning pääses kolmanda tulemusega finaali, milles saavutas 23,87ga väga hea 4. koha. Elmo Krummi 8. koht 200 meetris tulemusega 24,65 näitab samuti meie sprinterite kõrget taset. Viimasel päeval võistlesid veel Veikko Vaimel 200 m 25,84 ja Siim Emajõe 3000 m 10.12,37.

Kokkuvõtteks möödusid võistlused meile edukalt, kindlasti aga jäi saavutamata veel hulganisti häid kohti. Sel aastal jäid esmakordselt ära maakonna koolinoorte MV-sed ja teiseks oli noorte suvemängude aeg planeeritud pärast rukkilillemänge. Ka ei saanud võistelda Anu Teesaar, kes osales samal ajal Eesti koondisega Euroopa karikavõistlustel.

HANNO KOLL

Spordi lühiridu

Rühm Jõgevamaa noorkergejõustiklasi käis võistlemas Viljandis Valter Kalami mälestusvõistlustel, mis olid samas ka Eesti Kergejõustiku GP sarja III etapp. Poiste U18 vanuseklassis oli Põltsamaa noormees Olavi Püvi teine (aeg 23,70), tema klubikaaslane Elmo Krumm neljas (24,24). Poiste U16 1000 m jooksus tuli teiseks Roland Rahn (SK Contra) isikliku rekordiga 2.58,27. Teine oli ka Kristin Männik (KJK Harta) tütarlaste U16 odaviskes tulemusega 31.57. Noormeeste U20 kuulitõukes oli kolmas Maarius Pärn (KJK Harta) tulemusega 11.93.

* * *

SK Contra kümnevõistlusel Laiusel näidati paremaid tulemusi vanuseklassis U16: võitis Mikk Kalavus (3730p), talle järgnesid Cris Aare (3428p) ja Erki Erikson (3415p). Märkimist väärib Cris Aare teivashüppetulemus 3.30 m, mis ületab Jõgeva maakonna kuni 14-aastaste rekordi 20 sentimeetriga.

Poiste U14 vanuseklassis pidasid ägeda duelli maha Ivar Saar Laiuselt ja Kermo Rudissaar Palamuselt. Kahe lõpualaga pööras paremuse enda kasuks viimane, Kermo sai kokku 2195 punkti ja Ivar 2158 punkti.

SK Contra kergejõustiklaste parematest tulemustest on leheveergudele jõudmata veel Siimusti noormehe Hillar Vaino odaviskekaar 61.25, millega ta oli juuni lõpul Valgas peetud Kergejõustiku GP sarja II etapil neljas.

HENDRIK LINDEPUU

***

Põltsamaa lahtistel petangivõistlustel tegi kaasa 16 mänguhuvilist. Võistkondlikult sai esikoha võistkond Rarmukad, võisteldes koosseisus Vaige Ant, Uno Allikhein ja Villu Ojassalu, kellele napilt jäi alla Põltsamaa gümnasistide võistkond Üksmeel (Hannes Kert, Silver Nõmmiksaar, Martin Laur). Individuaalselt olid teistest paremad Maire Lepp, Vitali Topkin ja Margus Kotto.

OSKAR PURI

MITMESUGUST

Tüütud teod kimbutavad aiapidajaid

Teod ja nälkjad on aiapidajaid alati kimbutanud ja kahju teinud, kuid viimastel aastatel on neid eriti palju. Mõni korjab neid oma maalapilt ämbrite viisi, kuid kahjuritele ei paista lõppu tulevat.

Neid, spiraalselt keerdunud kaitsekojaga limuseid kohtab peaaegu kõikjal. Kui sombusel varahommikul astuda mööda linnatänavat või pargiteed, jääb neist mõni ikka kinga alla. Põltsamaa surnuaias või Jõgeval Suvila tänaval ei saagi tigusid tallamata kõndida, ikka kostab jala alt praks ja teol on koda katki.

Eestis on leitud üle 80 liigi maismaatigusid, neist kiritigu on viimastel aastatel eriti levinud ja aiapidajatele nuhtluseks saanud. Samasse, limuste hõimkonda kuuluv nälkjas, kelle on jätnud loodus kaitsekojast ilma, jääb rohkem märkamatuks, kuid mõlemate pahateod ja limajäljed on näha eriti hommikul.

Teod liiguvadki toiduotsingul rohkem öösel, pilves ilmaga jäävad taimedele ka päevaks ja hävitavad usinasti lehti ja vilju. Maasikad, mitmed lillesordid, nagu mungalill ehk kress ja saialill ning põlduba ja mädarõigas olevat tema lemmikpalaks. Ei hooli aga küüslaaugust ja koirohust.

Teod ja nälkjad on hermafrodiidid - sugulisel paljunemisel on kumbki isend nii isase kui ka emase osas, seega muneb iga loom. Varjulisse ja niiskesse kohta, kas kivide ja lauajuppide alla või maasse kaevatud augukestesse munevad teod umbes 150, nälkjad kuni 500 muna. Mõne nädala pärast koorub uus põlvkond, kes on pooleteise kuni kahe kuu pärast valmis sugu jätkama. Soodsates tingimustes võib tigu elada ja sugu teha aga kuni kümme aastat. Õnneks on tigudel looduslikke vaenlasi ja seetõttu pole jõudnud kõike rohelist veel nahka panna.

Tigude ja nälkjate arvukust vähendavad pikaajaline kuiv või ülemäära märg keskkond ja ebasoodsad talvitumisolud. Külma eest kaevuvad teod ja nälkjad maasse, kellel koda, see katab selle talikaanega. Kõige paremini elavad talve üle hilissügisel munetud munad.

Tigudekrõbistajad pardid

Võitluses limaste kahjuritega ei jää aiapidajad lootma üksnes konnadele ja siilidele ning eriti laululindudele, kes on usinad tigude sööjad. Rohkesti tigusid pistavad nokka haned ja pardid. Jõgeva suvilate rajooni rahvas tassibki oma aiast korjatud tigusid ämbrite viisi Alma Roosile - tema pardid krõbistavad need ilusti ära. Kalda tänava elanik pidas mitu aastat muskusparte, kellele olidki suvel põhitoiduks teod. Kuna pardid on on sagedase läbilaskevõimega ei jäänud maja ümber enam puhast kohta, kuhu lapsed oleksid saanud istuda ja astuda ning ta tegi pardipidamisele lõpu. Nüüd on aga teod taas võimust võtnud.

Taimetoodangu Inspektsiooni Jõgeva büroo peainspektor Aadu Turro soovitab võitluses tigudega kasutada mürkide asemel rohkem mittekeemilisi võtteid. Müügil on tigusid tapva toimega metaldehüüdi sisaldavad preparaadid Meta ja Schneckenkorn SpeissUrania. "Preparaati puistatakse peenarde ümber varjulisse kohta. Tigudele meeldib pulbrit lakkuda, kuid metaldehüüd hakkab limuseid ärritama, mis sunnib teda eritama rohkesti lima. Kui tigu paarikümne tunni jooksul enam vett ei saa, siis sureb. Tõrjevahendid on siiski suhteliselt kallid," nentis Turro.

Tublisti vähendab nälkjaid ja tigusid kevadine mitmekordne mullaharimine ja ümbruse umbrohust puhtana hoidmine ja muru niitmine niiske ilmaga, siis on rohu peidus rohkesti tigusid, keda niiduk purustab. Taimi kaitsevad ka liivast, lubjast, puutuhast või saepurust ümbritsevad kaitseribad. Teod ei saa üle ka purustatud munakoortest või männiokastest tehtud tõkke.

Teod joovad õlut ja piima

Üks võimalus tigudest lahti saada on pakkuda neile õlut või piima. Vedelik, vastavalt oma võimalustele ja maitsele, valatakse madalaservalisse nõusse ja sätitakse paar sentimeetrit mullapinnast kõrgemale. Seda selleks, et koos kahjuritega ei satuks püünisesse ka kasurid. Ei tea, kas õlu paneb limused purju, kuid täheldatakse, et kesvamärjukese sisse kukkub neid veidi rohkem kui upub piima sisse. Ruutmeetrile soovitatakse üks peibutusjoogiga nõu.

Odavam viis on teod siiski käsitsi kokku korjata ja neile mineraalväetist või keeva vett peale kallata. Võib ka soola raputada, kuid siis ei saa seda sodi kompostiks kasutada.

Marineeritud teod

Välismaal olid teod delikatessina tuntud juba ammu. Nüüd saab imporditud teokonserve osta ka meie poodidest ning tundub, et kaubal on minekut. Tavaliselt teatakse, et söödav on viinamäetigu, keda Eestiski leidub. Viinamarjalehtede ja võrsete asemel sööb ta meie oludes meelsasti kressilehti.

Gurmaanid kinnitavad, et söödavuse ja maitseomadustelt ei jää viinamäeteole alla ka meie tüütu kahjur kiritigu ja vööttigu. Ajapidaja Heldur Karro eelistab keeta kodadest eemaldatud tigusid nõrga soola ja tilli või peterselliga maitsestatud vees. Terviselehes soovitatakse tigusid ideaalse pizzatäidisena ja suitsuliha praadimisrasvas röstitud roana ning marineerituna koos kressi ja piprarohuga lausa maiuspalaks.

Head isu!

ARDI KIVIMETS

Iisop ja faasanid arendavad Saare valda

Saare vallas on lõppenud Saare mõisa arendajate seltsi projekt "Saare mõisas õitseb ohaka asemel iisop", maksumusega 227 000 krooni ning Jõgevamaa metsaseltsi projekt "Faasan pole Eestis võõras lind", millele kulus 101 000 krooni. Mõlemad on osa viieteistkümneks aastaks plaanitud "Saare mõisa renessansi" projektist.

Saare vallavanema Jüri Morozovi sõnul algas töö eelmise aasta septembris ning kestis juuli alguseni. " Tegemist on osaga viieteistkümneks aastaks plaanitud programmist "Saare mõisa renessanss". Eesmärk on arendada Saare valda, mis spetsialistide hinnanguil oma eeldustelt on üks perspektiivikamaid piirkondi turismi vallas Jõgevamaal," rääkis Morozov.

"Saare mõisas õitseb ohaka asemel iisop" projektijuht Ene Ilves tõdeb: "Projekti raames on palju tööd ära tehtud. Juba varem valminud Saare ürdiaiale lisaks on tänaseks valmis ravim ja maitsetaimede emaistandik."

Emaistandik pakub võimalust osta koju ravim ja maitsetaimi ning müüakse ka koha pealt korjatud ürte. Ürdiaias on huvilistele avatud õppeklass, korraldatakse teemaalaseid näitusi, samas jagatakse taimede kohta teavet ka õppepäevadel, millest järgmine ongi plaanis augustis toimuvatel Saare valla päevadel.

Mõlemat ettevõtmist toetas riigi poolt põllumajandus piirkondade projekt ning vallavalitsus. Iisopi projekti juures oli abiks Jõgevamaa Aianduse ja Mesinduse Selts, faasani projektis aga Kullamaa Jahinduse Selts.

"Faasan pole Eestis võõras lind" raames on tänaseks läbitud koolitus, õppereis, välja on ehitatud väli ja näidisaed, ostetud on 200 faasanitibu väliaeda ja näidisaeda 20 tibu.

Küsimusele, et miks just faasanid, vastab Morozov :"Varem on olnud Eestis palju faasaneid ning valla soov on linnud tagasi tuua. Soovime näidata, et faasanitel on tulevikku, ühtlasi saame neid eksponeerida oma kodulooma pargis."

Faasanid võiksid olla kohalikele hea tuluallikas jahilinnuna ning ühtlasi rikastaksid nad ka Eestimaa loodust. Kaugema tuleviku plaan on faasanid loodusesse lasta, sest keskkond on sobiv.

"Praegu on sellest muidugi veel vara rääkida, sest röövkiskjate arvukus on liiga suur," arvab Morozov. "Linnud satuksid kohe kährikute, rebaste, hulkuvate kasside ja koerte toidulauale."

Praeguseks hindab Jüri Morozov plaanitut 100 protsenti õnnestunuks: "Varem ei teadnud keegi mitte midagi Saare vallast, aga nüüd on hakatud toimuvat teadvustama, tuntakse huvi ja tullakse vaatama."

Samas tõdeb Saare vallavanem, et mingit kiiret arengut ei maksa loota, sest projekt on mahukas ja suurejooneline ning teostamine toimub etappide kaupa. Viieteistkümneks aastaks plaanitud projekti kulusid hindab ta 30 miljonile kroonile.

Järgmisena on vallal plaanis Saare mõisa vee- ja kanalisatsioonivõrgu väljaehitamine, mis siiani puudub. See omakorda aitab arendada ettevõtlust ning on samm edasi turismipiirkonnaks kujunemisel.

MOONIKA SIIMETS

POLITSEIKROONIKA

Kannatanut palutakse tulla politseisse

Jõgeva Politseiprefektuuri menetluses on kriminaalasi KrK § 113 tunnustel, kus möödunud aasta suvel löödi Jõgeva vallas Ellakveres Urmas Kaske noaga üks kord kätte ja seejärel korra ka kõhu piirkonda, millega temale tekitati kehavigastusi. Uurija ei ole aga kevadest saadik saanud kontakti asjas kannatanu Urmas Kasega (1959). Palume Urmas Kaske võtta ühendust uurijaga telefonil 68 477 või tulla prefektuuri, tuba 212 II korrusel. Samuti palume isikuid, kes teavad Urmas Kase asukohta, ütelda temale see palve edasi aga samuti teavitada uurijat tema praegusest elukohast. Politseiga ühendust võib võtta ka politseikorrapidaja telefonil 110 või 68 410.

Sõitmast tulnud abielupaaril varastati jalgrattad

Teisipäeva pärastlõunal jalgrattasõidult naasnud abielupaar jättis Põltsamaal oma jalgrattad mõneks ajaks välja mitmekorterilise maja ette lukustasid rattad kokku trosslukuga. Kui rattaomanikud kolmveerand tundi hiljem kella poole nelja aegu uuesti välja tulid, olid nende rattad Scott ja Eldorado kadunud. Trossluku tross oli läbi lõigatud ja vedeles maas. Kannatanud hindavad saadud kahju 8600 kroonile. Vargus pandi toime Ringtee maja 9 juures.

Kes on omanikud, andke endast teada

Tänavu juuni alguses varastas üks oma kuritegu politseis tunnistanud mees Põltsamaal Rüütli poe juurest rohelist värvi vene päritolu meeste jalgratta. Purjus rattavaras jõudis koos rattaga minna aga ainult Lille tänavale, kukkus seal murule ja jäi magama. Kui mees ärkas, polnud ratast enam tema kõrval. Nii ta vähemalt arvab asja mäletavat. Palume isikut, kellelt see jalgratas varastati, teatada endast telefonil 51 238 või 52 482 Põltsamaa politseijaoskonda. Lisaks ootab Põltsamaa politseijaoskonnas veel oma peremeest 2 vene päritolu naiste jalgratast. Üks ratas on tumepunase raamiga, taga pakiraamiga ja esiratta kohale monteeritud ostukorvist pakikandjaga. Teine jalgratas on rohelist värvi raamiga ja selle eritunnus on, et ratta tagumine velg on kollaseks värvitud.

Esmaspäeval 16. juulil leiti Põltsamaal Kuperjanovi tänavalt mobiiltelefon Ericson ja päikseprillid. Mõlemat jalgratast ja mobiili saab kätte Põltsamaa politseijaoskonnast ja nende järgi võib pärida kahel eespool märgitud telefonil.

Varastati jalgratas ja muruniiduk

Teisipäeva õhtul avastas üks Ülenurme valla Tõrvandi elanik Tabivere valda Vahi külla oma suvekodu vaatama tulles, et seal on varas käinud. Viimati oli ta suvekodust lahkunud pühapäeva õhtul. Majapidamise kõrvalhoonest oli ukse lahtimurdmise teel varastatud muruniiduk Husqarna. Veel oli kurikael roninud mansardkorruse akna juurde, kiskunud sealt lahti mõned lauad ja nii pääsenud ka elumajja, kust viis ära sinise raamiga jalgratta Scott.

Purjus mees sõitis ristmikul teisele ette

Teisipäeva hommikupoolikul natuke enne poolt ühtteist põhjustas purjus mees liiklusõnnetuse Palamuse vallas Ehavere-Otsalava-Pataste tee 1. kilomeetril. Sõiduautot Opel Record juhtinud alkoholijoobes noormees (1975) sõitis samaliigiliste teede ristmikul ette temale paremalt lähenenud sõiduautole Audi 80. Mõlema auto esiotsad said tugevasti kannatada, purunesid laternad, iluvõred jne. Juhid õnneks vigastada ei saanud.

Kodus skandaalitseja toodi magama politseisse

Teisipäeva õhtul kell 20.21 helistas politseikorrapidajale üks Jõgeva linna Mustvee maanteel elunev naine ja palus politseid appi, kuna tema mees olla purjus ja kipub peksma. Politseipatrull toimetas 1962.a sündinud skandaalitseja politseisse väljamagamisele, sest teisel teel poleks mehe kodus skandaalitsemist olnud võimalik vältida. Enne kui mees kainenemiseks kambrisse paigutati, kontrolliti ka tema joobeastet. Alkomeeter näitas 4 promilli. Hommikul väljamagamiselt vabastatud kodurahurikkujat karistati 500-kroonise rahatrahviga.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja

Ilmateade

Päeval püsib vahelduva pilvisusega ilm, peaaegu kõikjal sajab äikesevihma. Puhub lõunakaarte tuul 3-8 m/s, äikese ajal on tuul puhanguline. Sooja on 21-26, kohati kuni 28 kraadi.

Reedene ilm on vahelduva pilvisusega, kohati võib sadada äikesevihma. Puhub muutliku suunaga tuul 2-7 m/s ja sooja on öösel 13-18, päeval 19-25 kraadi.

Vooremaa

Neljapäev, 19. juuli 2001. a.

Külad elektrita, lehmad lüpsmata

RAIVO SIHVER

ARVAMUS

Äikesetormi suurimad kahjustused on Jõgevamaal

JAAN LUKAS

KIRJAD

Eesti Telefon - kas viga on millegis või kellegis?

TOOMAS PAUR

Kännukaga kännu otsas

MART VABAR