"Asukohavahetus sattus meil õigele ajale: uut salongi välja ehitades olid karmistunud tervisekaitsenõuded juba teada," ütles Lea Perejuuksuri omanik Lea Metsmees (paremal). FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
"Asukohavahetus
sattus meil õigele ajale: uut salongi välja ehitades olid
karmistunud tervisekaitsenõuded juba teada," ütles
Lea Perejuuksuri omanik Lea Metsmees (paremal). FOTO: ANATOLI
MAKAREVIT©
Tulevast neljapäevast, 1. märtsist jõustub sotsiaalministri poolt möödunud aasta 20. detsembril alla kirjutatud määrus, mis kehtestab senisest karmimad nõuded ilu- ja isikuteenuste, st juuksuri, maniküüri, pediküüri, kosmeetika, solaariumi- ja saunateenuste osutajatele.
Postimehe möödunud nädalal avaldatud süngele ennustusele, et kohekohe panevad pooled Eestimaa ilusalongid oma uksed kinni, ei õnnestunud Vooremaal kinnitust saada.
"Huvitav, kas mujal Eestis on siis olukord tõesti nii palju hullem? Jõgevamaal on uutele tervisekaitsenõuetele alla jäävate ilu ja isikuteenuseid pakkuvate ettevõtete protsent küll viiekümnest tunduvalt väiksem," ütles Jõgevamaa Tervisekaitsetalituse direktor Andrei Smirnov. "Pealegi muutuvad juba enne tänavuse aasta algust tegutsenud ettevõtetele määruse mõned punktid kohustuslikeks alles 1. jaanuarist 2003, nii et firmaomanikel on piisavalt aega, et oma ruumid nõuetega vastavusse viia. Neile, kes alles alustavad, hakkavad uued nõuded aga kohe täie rangusega kehtima."
Senikehtinud tervisekaitsenõuded pärinesid Smirnovi sõnul aastast 1972 ning olid moraalselt vananenud. Uued nõuded on enamvähem vastavuses Euroopa Liidu maades kehtivatega, nii et kui Eesti nimetatud ühendusse astuma peaks, ei tule ilu ja isikuteenuste pakkujail lausa kannapööret enam teha.
Ventilatsioon komistuskiviks
Tervisekaitsetalituse andmetel pakub Jõgevamaal juuksuriteenust 28, saunateenust 7, massa¾i, kosmeetikuja maniküüripediküüriteenust 5, ning solaariumiteenust 2 firmat või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kõige suuremaks komistuskiviks võib ettevõtetele Andrei Smirnovi arvates saada ventilatsioon: uute nõuete kohaselt peab tööruumides olema nimelt mehaaniline sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon ning õhuvahetus ühe ruutmeetri kohta peab olema minimaalselt 2,5 liitrit sekundis.
Sellise ventilatsiooni paigaldamine võib eriti maakohas tegutsevale ja vaid paaril päeval nädalas teenust pakkuvale väikeettevõtjale üle jõu käia. Muud probleemid olevat enamasti võimalik lahendada sanitaarremondiga.
"Mis iluteenindustöötajatesse puutub, siis tervisekaitsealaseid teadmisi nõuti neilt ka enne, nüüdsest hakatakse aga nõudma ka vastava ala kutsetunnistust. Iseasi, missugusel tasemel dokumenti kutsetunnistuseks lugeda," ütles Andrei Smirnov. "Selgust loodame selle kohta saada tervisekaitseinspektsiooni poolt märtsi algul korraldataval seminaril."
Matt põrandale
Ka ilu- ja isikuteenuste pakkujad ise ei näe uutes tervisekaitsenõuetes üldjuhul midagi mõistusevastast ega ületamatut.
"Kui hiljuti sotsiaalkeskusest Elukaar Kesk-Eesti Ärikeskusse kolima hakkasime, olid uued nõuded juba teada, nii et salongi väljaehitamisel saime neid juba arvestada. Isegi ventilatsiooni tarvis on vajalikud eeltööd tehtud, nii et 2003. aasta saabudes jääb üle üksnes seadmed paigaldada," ütles Lea Perejuuksuri omanik Lea Metsmees.
"Ainuke üllatus, mis mind tabas, kui tervisekaitsetalituse esindaja uusi ruume vastu võtma tuli, oli see, et põrandakattematerjali kohta nõuti sertifikaati, mis tõendab selle nõuetele vastavust. Õnneks oli põrandakate sattunud õige, nii et tuli üksnes vajalik paber hankida."
Füüsilisest isikust ettevõtjana Jõgeva Päästeteenistuse hoones juuksuriteenust pakkuva Elika Sepa arvates on nõuded juuksurite tööruumide ventilatsioonile uues määruses siiski üle paisutatud: väikeses ühe juuksuriga töökojas saaks tema arvates vabalt hakkama vähema võimsusega ventilatsiooni ja aegajalt akna avamisega. See-eest on tal peatselt plaanis oma tööruumis nö euroremont teha: edasi lükkas ta seda seni just uute tervisekaitsenõuete teatavakssaamist oodates.
Kuremaa ujula on oma polüfunktsionaalsuse tõttu tervisekaitsetalituse pideva tähelepanu all, ent kummalgi poolel pole teineteisele midagi ette heita. "Ainus nõue, mis sunnib meid mingeid muudatusi tegema, on ilmselt see, et pesemisruumide põrandad peavad olema krobelise kattega. Ent loodetavasti ei tule meil möödunud aastal paigaldatud põrandaplaate lausa vahetama hakata, vaid piisab sellest, kui hangime põrandale libisemisvastase kummimati," ütles Kuremaa ujula juhataja Igor Ellisson.
Nii et esialgu muretseda ei tasu: uute tervisekaitsenõuete tõttu ei sule vähemasti 1. märtsist veel ükski iluteenindusettevõte oma uksi.
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Eile oli vallavolikogu eelarve ja majanduskomisjoni koosolek. Homme on vallavalitsuse istung, kus arutatakse sotsiaaltoetuste jagamist jne. Reedel on vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve teine lugemine.
Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve teine lugemine, volikogu tööplaani kinnitamine jne. Maarja Keskkoolis on ajaloonädal. Homme on Tabivere jaamaesisel rahvakogunemine, millega avaldatakse toetust reisirongiliikluse säilitamisele. Tabivere Keskkoolis on homme loengkontsert Eesti Kontserdilt "Meie pillid kõigi rõõmuks". Neljapäeval on Maarja Keskkoolis viktoriin "Kahekümnes sajand". Tabivere Keskkoolis on neljapäeval tublide õppurite vanemate austamise õhtu. Reedel on aastapäevaaktused Tabivere ja Maarja Keskkoolis. Valla muuseumis avatakse reedel päevakohane näitus vabariigi aastapäeva puhul. Ettekanded on Tabivere Keskkooli õpilastelt. Näitus on avatud 25. veebruarini. Saadjärve lasteaias on reedel vanaemadevanaisade pidu. Tabivere rahvamajas on reedel õhtu Mait Maltisega (Mait Maltis saab samal päeval 50-aastaseks). Laupäeval asetatakse pärjad Vabadussõjas langenute monumendile Maarjas ja Äksis.
Eile oli vallavolikogu eelarvekomisjoni koosolek. Neljapäeval on Voore koolis aktus vabariigi aastapäeva puhul. Saare koolis on samal päeval kohtumine Riigikogu liikme Meelis Paaveliga. Reedel on vallavanema vastuvõtt vabariigi aastapäeva puhul.
Eile oli vallavalitsuse istung. Neljapäeval avatakse Adavere Põhikooli häärberi ehitustööd. Põltsamaa kultuurikeskuses korraldavad neljapäeval Põltsamaa linnapea Margi Ein ja vallavanem Toivo Tõnson piduliku vastuvõtu vabariigi aastapäeva puhul.
Eile arutati linnavalitsuses suveürituste korraldamist. Kultuurikeskuses peeti eile linnavolikogu istungit, mille päevakorras oli linna tänavuse aasta eelarve, linna aukodaniku nimetamine ja teenetemärgi andmine jne. Homsest kuni 26. veebruarini on kultuurikeskuse galeriis üleval näitus "Põltsamaa kihelkond sajandite vahetusel". Linnapea Margi Ein osaleb täna sotsiaalministeeriumis arutelul toimetulekutoetuse, lastehoolekande, tehniliste abivahendite ja hooldustoetuse üleandmisest kohalikele omavalitsustele. Samal päeval võtab Margi Ein osa koosolekust "Naiste võrdõiguslikkusest" Eesti Linnade Liidu büroos. Homme peetakse linnavalitsuses nõu haridusvõrgu korrastamise üle Põltsamaa linnas. Neljapäeval on kultuurikeskuses vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik õhtu. Reedel on Põltsamaa kultuurikeskuses vabariigi aastapäeva tähistuseks maavanema vastuvõtt. Lasteaias Mari peetakse reedel kodumaa sünnipäevapidu. Laupäeval on Põltsamaa Vabaduse platsil mälestusminutid. Pühapäeval on kultuurikeskuses vabariigi aastapäevale pühendatud pidulik pärastlõuna. Esinevad segakoor Leelo, tantsurühmad Põltsamaalt, Lustiverest ja Eskust, naisansamblid Kamarist ja Eskust, sõnakunstnikud ja kapellid Põltsamaalt ja Lustiverest. Põltsamaa kapell tähistab sellega ühtlasi oma viiendat aastapäeva.
Eile oli vallavolikogu majandus- ja arenduskomisjoni koosolek, kus arutati tänavakaubandust, lasteaia ja kooli majandustegevust jne. Homme tuleb Puurmani Keskkooli ruumides kokku vallavolikogu kultuuri ja spordikomisjon. Puurmani Keskkoolis on homme puhkpillipäev. Neljapäeval on Puurmani kultuurimaja saalis Puurmani Keskkooli korvpalliturniir.
Eile korraldati Kaarepere kooli ühiskülastus Vanemuise teatrisse. Täna on Kaarepere koolis talispordipäev. Homme on Kaareperes lillede asetamine vabadussamba juurde. Palamuse Gümnaasiumis on homme aabitsapidu, mälumäng noorematele klassidele ning loengkontsert Eesti Kontserdilt. Kaarepere rahvamajas on homme Eesti Rahvusmeeskoori kontsert vallarahvale. Samal päeval on Kaarepere rahvamajas eakate õdus õhtupoolik. Reedel on Palamuse Gümnaasiumis vabariigi aastapäevale pühendatud aktus.
Neljapäeval on Pala kultuurimajas vabariigi aastapäeva kontsert, kus esinevad valla taidlejad. Reedel on Pala koolis vabariigi aastapäevale pühendatud klassijuhatajatunnid. Laupäeval on Assikvere seltsimajas operetikontsert.
Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve vastuvõtmine. Laupäeval on Pajusi rahvamajas vabariigi aastapäevale pühendatud vallavanema ja vallavolikogu esimehe vastuvõtt.
Eile oli linnavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek. Täna on Mustvee Vene Gümnaasiumis inglise keele päev. Neljapäeval peetakse Mustvee lasteaias kontsertaktust vabariigi aastapäeva puhul. 21.-23. veebruarini külastab Mustveed Sunne kommuuni delegatsioon, kes kohtub piirkonna viie valla sotsiaaltöötajatega. Tutvutakse ka päästeameti ja tervisekeskuse tööga. Reedel on kultuurikeskuses vabariigi aastapäeva pidulik kontsert.
Eile oli vallavolikogu istung.
Neljapäeval on Siimustis Jõgeva vallavanema ja Jõgeva linnapea vabariigi aastapäevale pühendatud vastuvõtt. Reedel avatakse Vaimastveres Läänemardi talus mälestustahvel, millega tähistatakse 1884. aastal pühitsetud sinimustvalge lipu okupatsiooniaegset peidukohta.
Eile oli linnavalitsuse istung. Koosolekut pidas tarbijakaitsekomisjon. Jõgeva Ühisgümnaasiumis tähistati eile õpetaja Aime Visnapuu 65. juubelit. Täna on volikogu revisjonikomisjoni koosolek. Homme peab koosolekut volikogu haridus- ja kultuurikomisjon. Linnapea Ants Paju osaleb homme Tartus Uppsala majas peetaval Jõgeva ja Tartu maakonna arvamusliidrite eurointegratsiooni seminaril. Neljapäeval on Siimustis Kiigemetsa kooli ruumides Jõgeva linnapea Ants Paju ja vallavanema Toivo Ilvese vastuvõtt vabariigi aastapäeva puhul. Samal päeval võtab linnapea Ants Paju vastu Soome Vabariigi suursaadiku Eestis ning sõpruslinnade Keuruu ja Bauska esindajaid. Neljapäeval on linnavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni koosolek. Sotsiaalkeskuses Elukaar avatakse neljapäeval lift.
Andrus Veerpalu võitis kuldmedali
Andrus Veerpalu võitis eile Lahtis suusatamise MMil 30 km klassikasõidus kuldmedali.
Veerpalu sai lõpuajaks 1:14.17,9. Norralane Frode Estil kaotas Veerpalule 0,2 sekundit. Pronksmedali võitis venelane Mihhail Ivanov.
2,2 kilomeetri peal edestas Andrus Veerpalu 0,3 sekundiga norralast Frode Estilit ja 1,2 sekundiga norralast Odd-Bjorn Hjelmeseti. 7,5 kilomeetril oli Veerpalu edu mõlema norralase ees vastavalt 9,2 ja 18,4 sekundit. 12,2 kilomeetril vähendas Estil Veerpaluga vahet kaks sekundit, Hjelmeset kaotas Veerpalule juba 20,1 sekundit. 20. kilomeetril tõusis ajaga 49.05,8 liidriks Estil, Veerpalu kaotas talle 3,5 sekundit. Kolmandal kohal sõitnud Hjelmeset jäi Veerpalust maha juba 30,5 sekundit.
24,9 kilomeetril suutis Veerpalu kaotatu tagasi teha ja läks kahe sekundiga Estili ees juhtima. Kolmandaks tõusis venelane Mihhail Ivanov, kes kaotas Veerpalule 24,3 sekundit.
"Tunne on hea," kommenteeris Vooremaale vahetult peale tulemuste selgumist Eesti sportlastele jõgevamaalaste delegatsioni
eesotsas kohapeal kaasa elanud maavanem Margus Oro. "Loodame, et meie sportlaste libisemine on ülejäänud päevadel sama hea kui praegu," lisas maavanem ning siirdus koos delegatsiooni ülejäänud liikmetega pressiboksi Veerpalut õnnitlema.
ETA
"V"
ARVAMUS
Küsimustele vastamisele on eelnenud töö
15. veebruari Vooremaas esitas kodanik Enn Vahessaar maavanemale hulga küsimusi, mis vähem ja rohkem olid seotud reisirongiliikluse ümberkorraldamisega.
Püüan neile alljärgnevalt vastata.
"Terve selle aja jooksul, mil on arutatud reisirongiliikluse lõpetamist, ei ole maavanem avaldanud ühtegi rida rongiliikluse kohta. Ta vist ei loe ajalehti, eriti maakonnalehte - see ei ole IN. Oleks tore, kui keegi, näiteks sekretär, loeks talle need küsimused ette ja pärast avaldaks ajalehes vastused, et kõik inimesed saaks teada, mida maavanemal asja kohta öelda on."
Vastus: Maavanema seisukohti reisirongiliikluse kohta on Vooremaa avaldanud käesoleva aasta 11. jaanuaril ja 13. veebruaril. Reisirongiliikluse võimalikust asendamisest bussidega olen kõnelnud ka Eesti Raadios.
1. Kas partei ei luba omada isiklikku arvamust rongiliikluse kohta ja seda avaldada?
Minu isiklik seisukoht on, et reisirongiliiklus peaks säilima.
2. Mida on maavanem ette võtnud, et reisirongiliiklus maakonnas säiliks?
Läbirääkimistel teede- ja sideministriga jaanuari alguses saavutasime, et reisirongiliiklust Jõgeva ja Tartu vahel ei lõpetatud mitte jaanuari keskel nagu algselt kavandati, vaid see jätkub vähemalt märtsi alguseni. Lisaks oleme teinud uuringud ja arvutused, mille alusel taotleme raha rongiliikluse asendamiseks bussidega. Seda juhuks, kui teede- ja sideministeerium Edelaraudteega kokkuleppele ei jõua ja reisirongid märtsi alguses tõesti käigust ära jäävad.
3. Kui palju inimesi jääb seoses selle lolluse teostumisega maakonnas töötuks ja mida neile pakutakse asemele?
Oleme kaks kuud töötanud selle nimel, et reisijatevedu Jõgeva ja Tartu ning Jõgeva ja Tallinna vahel jätkuks, ja näen võimalust, et pelgalt ümberkorralduste tõttu ei tohiks keegi töötuks jääda.
4. Mitu uut töökohta luuakse kevadeks maakonnas (mida lubas oravapartei)?
Töökohtade loomiseks Jõgevamaal oleme viimase pooleteise aasta jooksul pidanud läbirääkimisi erinevate ettevõtjatega. Nimetada võiks läbirääkimisi bioplastitehase rajamiseks ja Adavere lihatööstuses tootmise jätkamiseks. Juttu on olnud ka teistest võimalustest rajada Jõgevamaale tootmisettevõtteid. Paraku on ettevõtjad peamise puudusena nimetanud kvalifitseeritud tööjõu puudumist piirkonnas. Näiteks ettevõtjad, kes olid huvitatud Jõgevale väikese elektroonikatehase rajamisest, seadsid tingimuseks, et kohapeal leiduks vähemalt kaks inglise keelt korrektselt valdavat inseneri.
5. Mitu bussi on sellel aastal kiilasjää tõttu kraavi sõitnud? 6. Mitu bussi on sellel aastal kiilasjää või väga halbade teeolude tõttu jätnud liinile sõitmata või sõidu katkestanud? 7. Mitu rongi on halbade teeolude tõttu teinud avarii või jätnud välja sõitmata?
Tean, et libedus on bussiliiklust tänavu häirinud. Vastuse leidmiseks nendele küsimusele võiks lugeda 6. veebruari Vooremaast artiklit "Riigiteede talihoolduseks on puudu üle poole vajalikust rahast". Täpsustavaid andmeid võib küsida ka liikluspolitseist, bussikeskusest ja aktsiaseltsist Edelaraudtee.
8. Mitu bussi peab korraga väljuma, et viia kõik reisijad 70 minutiga Jõgevalt kella 7.15ks Tartusse?
Statistika ütleb, et keskmiselt läheb Jõgeva raudteejaamast päevas rongile 200 inimest. Oleme teinud ettepaneku, et Jõgeva ja Tartu vahel hakkaks käima üheksa täiendavat bussiliini, mis aitaksid seni rongi kasutanud reisijatel edaspidigi kahe linna vahel liigelda. Jõgevamaa jaoks oleks kindlasti hea lahendus tunnibussi idee sarnaselt Tartu ja Elva vahelise liiklusega. Mõni buss võiks sõita ka Maarjamõisa haiglani, kus paljud Jõgeva elanikud teenuseid saavad.
9. Kui palju hakkab maksma bussipilet Jõgevalt Tartusse (koos ümberistumisega)? Sebe röövib reisijatelt 35 krooni ühe otsa pealt.
Oleme arutanud võimalust teha teede- ja sideministeeriumile ettepanek, et tööpäeva alguses ja tööpäeva lõpus Jõgeva ja Tartu vahel liikuvate busside pileteid doteerida suuremas mahus, kui teiste liinide pileteid, et sõitjale oleks odavam.
10. Kui maavanem leiab, et rahval pole vaja Tartusse kooli ja tööle käia, siis mida samaväärset Tartuga ta pakub maakonnas asemele? Näiteks minu erialal pole siin midagi teha. Või on?
Kindlasti on igal inimesel, kes soovib, Jõgevamaal midagi teha. Kui erialast tööd ei ole, tuleb soovitada ümberõpet. Kindlasti on rahval vaja ka Tartus tööl ja koolis käia. Selle nimel, et see oleks edaspidigi, ka pärast rongiliikluse lõppemist, võimalik, oleme kaks kuud tööd teinud.
11. Kas oleks mõttekas, koopereerudes teiste maakondadega, kuulutada välja konkurss reisijate veoks raudteel liinidel Jõgeva-Tartu, Elva-Tartu, Põlva-Tartu jne? Või on see keelatud?
Küsimus ei ole mitte raudtee reisijateveo jätkamises, vaid dotatsioonis reisirongiliiklusele. Olen veendunud, et Edelaraudtee esialgselt taotletud dotatsioon reisirongiliiklusele oli väljapressimine
ja seda vähendades käitus Riigikogu eelmisel suvel õigesti.
12. Kas on mõttekas toetada konkursi võitjat teatud summaga maakonna eelarvest? Bussiliiklust ju on plaanis toetada?
Maakonnal ei ole oma eelarvet, küll on olemas kohalikud eelarved ja maavalitsuse majanduskulud. Kohalike eelarvete kujundamisel usun, et valijana olete seal oma sõna kaasa öelnud. Maavalitsuse majanduskuludest niipalju, et nõustusime tänavu Riigikogu ettepanekuga meie majanduskulude arvelt toetada maakonna kultuuri ja spordiobjekte: Kuremaa tervisekeskust ja Palamuse rahvamaja.
13. Kas Eesti Raudtee ostja ostab raudtee ainult kaubaveoks, keeldudes reisijateveost?
Kindlasti ei tohiks Eesti Raudtee ostja reisijateveost ühemõtteliselt keelduda.
14. Kas Eestis on riigivalitsus rahva jaoks või rahvas valitsuse jaoks? 15. Kas riigiasutused on paigas rahva elujärje parandamiseks või riigi majanduse põhjalaskmiseks?
Ühise vastuse mõlemale küsimusele annab Eesti Vabariigi konstitutsiooni paragrahv 1, mis ütleb, et Eesti riigis on kõrgeima riigivõimu kandja rahvas. Konstitutsioonis on juttu ka sellest, kuidas rahvas võimu teostab. Riigi selline ülesehitus ei ole omane mitte üksnes Eestile, vaid kogu demokraatlikule maailmale. Loodan, et Te ikka käisite viimastel valimistel valimas, härra Vahessaar, ja suhtlete aktiivselt oma valitud saadikuga nii kohalikus volikogus kui ka Riigikogus.
Loodan, et jäite vastusega rahule. Usun, et Eesti riigi kodanikuna osalete riigiasjade otsustamises oma ettepanekutega edaspidigi aktiivselt. Ühtlasi soovitan Teil maakonnalehte edaspidi tähelepanelikumalt lugeda. Siis saavad paljud küsimused vastused juba enne esitamist.
MARGUS ORO,
maavanem
KIRJAD
Oli 14. veebruar - ilm oli ilus. Lapsed läksid kultuurimajja peole.
Mina elan Mustvees (Kivi tn 33-4), üleval (33-9) elab Kalju Hiiesalu. Siis alles algas "kontsert". Kuna olime terve maja peale kahekesi, siis Kalju üleval kogu aja lõhkus puid, ta ei teinud väljagi, et ma korduvalt keelasin üleval puude lõhkumise, sest maja on vana ja igast praost tuleb tolmu ja tuhka (üleval oli kunagi põleng).
Kalju lõhkus puid neli tundi järjest. Puid ta ei osta, sest maja taga on mets, kus Kalju käib kaskede "jahil". Ta teab küll, et kaski ei tohi võtta (linn tahab sinna parki rajada). Kuivi oksi ja puid on seal küllalt. Kasepuud ta toob kotiga oma tuppa üles, kus neid siis lõhub. Kased pidid Kalju arvates ka toorelt põlema (teised puuliigid mitte). Sageli "jahib" ta kaski ka öösel ja laupäeval, pühapäeval.
Linnavalitsuses töötav Margus Kütt vastutab metsahoolduse eest. Margus ütleb, et ma helistagu, kui näen Kaljut metsa minemas, aga ta ei ole tööpostil (laupäeval, pühapäeval). Nii ei saagi koostada akti kaskede röövimise kohta ning politsei ei saa Kaljut karistada. Meil on see varese lugu, kellel on saba lahti ja nokk kinni, või siis nokk lahti ja saba kinni.
Nii kestab see juba paar aastat.
PS. Minu nime mitte avaldada trükis.
V. T.
Peaaegu pooled sooviksid Laari tagasiastumist
Vooremaa küsitles 13. ja 18. veebruaril inimesi Jõgevalt (20%), Põltsamaalt (18%), Mustveest (12%), Vaimastverest, Endlast, Palamuselt, Siimustist, Vilinast, Kõnnust, Luualt, Kassemalt, Järveperalt, Varbeverest, Sopimetsast, Hallikult, Lullikatkult, Adaverest, Raaduverest, Näduverest, Palalt, Murrult, Tähkverest. Vastanutest 2% olid teismelised, 12% 20ndates, 8% 30ndates, 20% 40ndates, 12% 50ndates, 25% 60ndates, 12% 70ndates eluaastates ja 40% ulatuses mehed.
Vooremaa päris: kas Mart Laar peaks seoses nn pildiskandaaliga ja järgnenud hämamisega tagasi astuma?
45% vastas JAH, 38% EI. Ülejäänud ei osanud vastata. Nooremad ja keskealised olid "verejanulisemad" kui vanemad inimesed. Samuti oli huvitav, et 18. veebruaril nõuti tagasiastumist rohkem kui kolmeteistkümnendal.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Hoidugem poliitilisest ükskõiksusest
Kuigi möödunud nädalane pildiskandaal tekitas parasjagu ühiskondlikku elamust, jätab poliitika Eestimaa elanikud üldiselt külmaks. Leiget suhtumist näitab vähemalt Emori korraldatud küsitlus, mis tõendab, et 52 protsenti telefoniküsitlusele vastanutest ei toeta ühtegi tegutsevat parteid.
Poliitilisel ükskõiksusel võib olla mitu põhjust. Arvatavasti on kõige olulisemaks teguriks asjaolu, et inimesed on tüdinenud poliitikute omavahelisest kemplemisest ega usu, et nende otsused ja teod võivad vähemalt lähitulevikus kasu tuua. Pealegi on mitme üleriigilise otsuse tagajärjeks tavakodanike majandusliku olukorra halvenemine. Hinnatõusud, oht reisirongiliikluse likvideerimiseks ning teisedki probleemid põhjustavad paljudele inimestele sotsiaalset depressiooni, nii kirutakse vaikselt rahanduslikku viletsust ja muututakse ühiskonnaelu vastu lihtsalt külmaks.
Külmus poliitika vastu võib tekitada soodsa pinnase selleks, et hakatakse veelgi rohkem vastu võtma otsuseid, mis enamuse eestimaalaste igapäevaelu keerulisemaks muudavad, sest neil, keda on valitud riigitüüri juurde, nõrgeneb vastutustunne ja kartus ühiskondliku hukkamõistu suhtes.
Meie areneva poliitilise kultuuriga ühiskonnas oleks igati teretulnud, kui võimalikult palju inimesi ühiskonnaelu teemadel kaasa räägiksid. Võimalusi selleks peaks ju leiduma. Demokraatlikus riigis on lubatud miitingud ja kõnekoosolekud. Peaasi, et nende korraldamine poliitiliseks teatriks või veel hullem, palaganiks ei muutuks. Samuti on võimalus arvamust avaldada trükiajakirjanduses ja internetilehekülgedel.
Kui riigiisad ja -emad teavad, et nende tegusid pidevalt arvustatakse, on lootust, et nad ei kaota ka ise valvsust ja kriitikameelt. Veelgi parem, kui mõtlevad ja kriitilise ellusuhtumisega inimesed otsustaksid ka ise ühiskonnaelus kaasa lüüa ja mõne erakonna liikmeks astuksid. "Ajusid" on igatahes tarvis kõikidesse Eesti parteidesse, sest targad ja ausad inimesed hoiavad ära ka erakondade maine languse.
20. veebruar 2001
MAJANDUS
Põltsamaa läheduses asub Baltimaade ainuke kooli- ja bürootahvlite tehas
Põltsamaa lähedal endises M. Lillevere nim. kolhoosi töökojas toodetakse kirjutustahvleid 1997. aastast alates.
Baltimaades ollakse ainukesed ning Põhjamaades ühed suuremad kooli- ja bürootahvlite tootjad. Lähima paari kuu jooksul tuuakse kogu tootmine Soomest Eestisse.
Emafirmaks ja omanikuks on Taulukeskus Abstracta Oy Ab Soomest. Tema on ka toodangu otseseks tellijaks ja turustajaks. Tahvleid müüakse Rootsi, Soome, Inglismaale, Araabia Ühinenud Emiraatidesse, aga ka Venemaale ja Baltimaadesse.
Eelmisel aastal valmistati kooli- ja bürootahvleid 40 hektari jagu. Praegu töötab 960-ruutmeetrise pinnaga tsehhis 17 inimest. Paari nädala pärast valmib 1200-ruutmeetrine täiendus.
Tahvlite mõõdud algavad kirjaploki A4 formaadist kuni nii suureni välja, nagu tellija tahab ja seina pind välja kannatab. Tegevdirektor Ants Reinumägi ütles maakonnalehele, et nad on sisustanud tahvlitega ka terve klassiseina, aken ja uks välja arvatud.
Algselt renditi ruume ASilt Eltas Auto. Eelmisel aastal osteti aga terve hoone ära. Põhiliselt valmistatakse rohelisi, tumehalle, siniseid ja tumepunaseid koolitahvleid. Neile kirjutatakse kriidiga. Peale selle valmistatakse valgepõhjalisi büroo- ja konverentsisaalitahvleid, kuhu kirjutatakse markeriga. Kui Venemaal ja Baltimaades kirjutatakse tahvlile veel kriidiga, siis muu maailm on Ants Reinumägi andmetel üle läinud markeri kasutamisele.
Valmistatakse ka matttahvleid, kuhu saab grafoprojektoriga materjale näidata. AS TK Abstracta Eesti on Jaapani firmas toodetud markerite, millele on kantud ka nende logo, edasimüüjaks.
Tahvlid valmistatakse Pärnu Plaaditehase puitlaastplaadist. Esiküljed kaetakse portselaniga kaetud terasplekiga, tagumised küljed aga niiskuse tõrje eesmärgil fooliumiga. Kõige lõpuks ääristatakse tahvlid vastavalt kliendi soovile kas puit, alumiinium- või MDF-liistuga.
RAIVO SIHVER
Põltsamaa tööstusel on potentsiaali
Põltsamaa linnas tegutses seisuga 01.07.2000 üle 100 ettevõtte ja neis oli ligi 2100 töökohta.
Tööstus, transport ja ehitusettevõtted andsid tööd 720 inimesele. Kaubanduses ja vahenduses töötas üle 560 ning hariduses, valitsemises ja sotsiaalkindlustuses ligi 400 inimest. Üle 380 inimese oli tegevad muudel aladel.
Kõige rohkem inimesi (ligi 290) töötas linna neljas toiduainetetööstuse ettevõttes. Metallitööstus andis tööd 120-150 inimesele ja tekstiilitööstus umbes poolesajale inimesele.
Linna on sisse kirjutatud üle viie metsamaterjaliga tegeleva ettevõtte. AS Puit-Profiil valmistab suurematele firmadele (AS Lasita Aken Tartust ja AS Viljandi Aken ja Uks) akende ja uste toorikuid. 1994. aastast tegutsev liimpuidufirma annab tööd 16 inimesele ja töötleb kuus 200-300 tihumeetrit saematerjali.
ASi Universal Industries Põltsamaa filiaal toodab autode summuteid, mida turustatakse nii Eestis kui ka välismaal.
Põltsamaa linnas kontorit omav AS Kraver tegeleb Viljandi ja Jõgeva maakonnas maaparandusega, turba tootmisega ja puurkaevude puurimisega. Praegu töötab firmas 16 inimest.
Suuremateks tööandjateks on ASid Põltsamaa Felix, Kitzinger Progress, Universal Industries Põltsamaa filiaal, N & M ja TÜ E-Piim.
Linna maksumaksjad maksid eelmisel aastal üksikisiku tulumaksu kokku ligi 19,1 miljonit krooni, millest laekus linna eelarvesse 10,7 miljonit krooni ja riigieelarvesse umbes 8,4 miljonit krooni. Riigieelarvest sai linn dotatsioonina tagasi 5,1 miljonit krooni ehk 3,3 miljoni krooni võrra vähem kui ise riigile kandis.
Üksikisiku tulumaksu maksjate TOP 7s oli seisuga 01.07.2000 esikohal AS Põltsamaa Felix ja AS Kitzinger Progress 6. kohal. Juhul, kui kogu üksikisiku tulumaks laekuks linna eelarvesse, tuleks Põltsamaa linn abilinnapea Tiit Kulu arvates oma kulutuste katmisega, va õpetajate palgaraha, ilma riigi toetuseta võibolla isegi toime. Eeltoodud näitaja iseloomustab küllaltki ilmekalt ettevõtluse seisu linnas.
Probleemiks on aga kohapealse turu väiksus. Napib investeerijaid ja üldine palkade tase on madal. Seetõttu peavad ettevõtlikumad ja rohkem teenida tahtvad inimesed karjäärivõimalusi linnas kesiseks ning lahkuvad piirkonnast.
Ettevõtluse arengut soodustavate tingimuste hulgas nimetab linnavalitsus infrastruktuuride kaasajastamist. Eriline koht on turismimajanduse arengul.
RAIVO SIHVER
Tööstusettevõtted Põltsamaa linnas
1. ALTECOÕMBLUS OÜ - ind. õmblus
2. ARISTIN GRUPP AS - leiva, saiatootmine
3. DIVAR GRUPP OÜ - autode remont ja hulgim.
4. Jo Be Ks OÜ - õmblustoodete valm.
5. KAMARI ELEKTER OÜ - el. energia tootmine
6. KEYLAND OÜ - metsa varumine
7. KITZINGER PROGRESS OÜ - metallitööd
8. KPM METS AS - metsa ülestöötamine
9. KRAVER AS - kuivendustööd
10. N & M AS - õmblus
11. OBERPAHLEN OÜ - hoonete restaureerimine
12. PÕLTSAMAA FELIX AS - toiduainete tootmine
13. PÕLTSAMAA KALATÖÖSTUS OÜ - kala töötlemine
14. TÜ E-PIIM - juustu tootmine
15. PUITPROFIIL AS - akende ja uste toorikud
16. PUVETO OÜ - metsa varumine
17. TARA TORF AS - turba tootmine
18. TIMBER GRUPP OÜ - saemat. tootmine
19. TMMOOD TÜ - ind. õmblus
20. VAHE AUTO OÜ - autode remont
21. VECORDIA OÜ - lihatöötlemine
22. UNIVERSAL INDUSTRIES Põltsamaa filiaal - autosummutid
Allikas: Põltsamaa Linnavalitsus
NOORTELISA
Ohhoo, sex. Lubatud. Teadagi. Mis teadagi?
Hea küll, räägime siis sexist. Sex tähendab inglise keeles sugu, seda kõige laiemas mõttes. Mitte ainult teatud liiki kontakti inimeste vahel. See tähendab ka sugu, mis on osa iga inimese identiteedist.
Mina olen meessoost, Terje Aru näiteks on aga naissoost. Või nagu seriaalist "Robinsonid" välja tuli, on iga robinsonitar eelkõige NAINE, alles seejärel eestlane, lätlane või leedulane ja meeste mängukann.
Aga pole olemas ainult nais- ja meessugu, vaid ka igasugu muid sugusid, nagu me järgnevast tekstist teada saame.
Kuidas siis saadakse oma sugu ehk sex. Vat see on keeruline protsess. Muidugi olete kurejuttudest teada saanud, et inimese geenid jagunevad rakkudes X ja Y kromosoomideks. Naisel on reeglina kaks X kromosoomi, mehel XY kromosoomid. Ja et mehe seemnerakud ehk spermatosoidid jagunevad nii, et ühed on X kromo ja teised Y kromo kandjaks. Naise munarakus on muidugi üks X-krom. Ja enamasti sõltubki sugu sellest, milline seemnerakk munarakku poeb: kui poeb X, siis tuleb tõenäoliselt "pikad juuksed, lühike Aru"tüüpi inimene (sorry, see oli vana seksistlik nali), kui aga Y , siis "inimkonna kõigi hädade teostaja" (sorry, see oli vulgaarfeministlik message).
Aga miks ma nii vedelalt räägin, et "tõenäoliselt" ja "enamasti". Aga vat sellepärast, et ega meheks saamine nii lihtne olegi (seda mehed teavad isegi). Oki, munarakk seemendatud, kõik peaks nagu korras olema…
Aga tegelikult läheb asi karmiks. Nüüd peab ikka loode tegutsema hakkama. Nimelt naisest sündimise häda on see, et loote keskkond on karmilt feministlik ja see teeb palju, et temast sünniks endasarnane, st tulevane ema. Ka XY-koodiga olendist. Põhimõtteliselt geneetiliselt on mees ja naine äärmiselt sarnased ja mõlema sugupoole elemendid on ühes inimeses tegelikult olemas, eriti päris alguses. Nii peab vaid Y kromosoomi omav tilluke organism hakkama tootma meessuguhormooni, mis võitleb naissuguhormoonide vastu ja sunnib loodet meheks kasvama. Enamasti see õnnestub.
Kui aga jäädakse jänni, siis võib juhtuda igasuguseid asju. Osa XYeid sünnib tüdrukuna ega saa elu lõpuni teada, et nad tegelikult plaanitseti poisiks. Neil on veel vedanud.
Teised võivad sündida kahesoolistena, kellel on mõlemad suguelundid olemas. Osadel on ühed suguelundid alaarenenud ja nii väikesed, et neid ei märkagi enne kui mingi tervisehäda tekib, osadel on mõlemad täismõõtmetes, neid nimetatakse hermafrodiitideks (nimetus vanakreeka jumalate Hermese ja Aphrodite järgi). Eraldi pornotööstuse haru ehk "Shemale" on pühendatud neile.
Eriti palju hermafrodiite on Lõuna-Aafrikas. Leidub ka sellist huvitavat kesksoolisust, kus sünnitakse naisena, kuid arenetakse murdeeas meheks! Selliseid asju soodustab tavaliselt lähisugulaste abiellumine.
On ka inimesi, kellel on vaid üks kromosoom, aga näevad täiesti tavalised välja. On selliseid, kellel on ainult üks X, aga on poisid, sest nende embrüoloogiline keha on millegipärast hakanud tootma meessuguhormoone.
Nii et hormoonid möllavad igasuguses seksivärgis ehk siis: hormoonid määravad kõik, vähemalt peaaegu kõik! (Kuid mitte seksuaalset suunitlust, muide.)
MARGUS KIIS
REPORTAA®
Kuidas me Tiit Priiga kunstisaalis käisime
Olin parasjagu omadega internetis, kui Tiit Prii minu korterisse jooksis.
"Õu män, mul on üks jutt," lõugas Tiit kätega vehkides. Ta siblis mul nina ees ega lasknud võrgust inffi ajudesse taunlõudida.
"Mis värk siis on?" küsisin mina, sest olin ikka veel poolenisti internetis. Ma ei pannud teda eriti tähele. Siis kasutas Tiit alatut võtet ja tegi mu kompuutrile ¹att tauni.
Hüppasin püsti ja tahtsin talle selgitada informei¹oni vajalikkust ja ajakohalisust, aga Tiit jõudis minust ette ning teatas, et Luua kunstisaalis pidi olema igast lahedat staffi. Et ilgelt ¹eff värk.
No okei, läksin ajasin siis oma kaari kurjaks. Tiit asetas ennast kõrvalistme peale ja panimegi Luua poole ajama. Ma tee peal veel mõtlesin, et mis värk on, Jõgeva on isegi pommiauk, a Luua peax olema siis pommiauk, kuhu on teise pommiga veel üks auk tehtud. Ja kus see aart eksipitsioon seal veel on?
Fakk, rõud oli ka igast sitta täis, mu pemar oli juba tolmuga kokku saand, eriti just rattad. See oli vist mingi lumi. Misasja ta minu tee peal teeb? Panin tümaka käima ja kruttisin akna valla, et iga1 kuulex, kui ¹eff stereo mul on. Varsti hakkas sitaks külm, a selleks, et tasemel püsida, tuleb ohvritex valmis olla.
Jõudsime Luuda ja leidsime isegi kunstisaali üles. See oli mingi krdi kelder. Mai saa aru. No see on normaalne, et Tallinnas võib ju nii olla, aga et mingis kolkas… Need kunstnikud on küll mingid haiged friigid. Kuda nad küll marketis käivad? Astusime sisse. Pime oli. Mina koperdasin mingi asja otsa, mis hiljem osutus kunstiteoseks, ja Tiit istus kogemata ühe taiese katki.
Siis tuli mingi
purjus allakäind tüüp ja näitas meile maale. Tiit kiljus rõõmsalt iga uut pilti nähes. Friik. Mul oli sutsu igav, sest ma pold juba pool tundi internetti saand. Moblal oli ka aku tühi. Täiesti aut. Vahtisin ka siis neid krdi pilte. Jama.
Normaalne, et mingi tuntud kunstnik joonistab selliseid, aga et suvalised tüübid… Ei, suks. Ma ei saa aru, mida see Tiit sealt küll faindis. Oh ¹itt!
Selle asemel oleks võind ju Carmenisse minna ja mõned joogid taunlõudida. Et need kunstnikud ka mujal olla ei oska. Oleksid võind ikka Tallinnasse kolida ja korralikult teha, selle asemel, et kuskil metsa all lolli mängida. Krt küll, ise pole nad veel kuulsakski saand, mobla ega internetti pole, aga maalivad!
Ei noh, täitsa seevald. Tiit vahtis neid plärakaid ja muudkui õitses. Lollakas. Mul viskas juba kopa ette. Vedasin Tiidu autosse ja panin kodu poole ajama. Vaatasin kella. Kurat, tund aega pole internetis olnd! Mulle on vahepeal võibolla meil tulnud, aga mina olen siin! Raisk!
Kodus läksin kohe internetti. Surfasin seal ringi, kuni mobla helises. See oli Veix. Rääkis, et olevat käind kunsti vaatamas ja olevat täitsa in olnud. Jäin mõttesse. Oleks ma seda enne teadnud! Oleks ka keegi siis ometi helistand ja ütlend, et kunsti tuleb nautida!
Jama. Nüüd tuleb homme tagasi minna ja kõige ¹efimad pildid ära osta. Peaasi, et hiljaks ei jääks. Ega trend ei ole naljaasi.
Läksin internetti.
VALE-DMITRI
Ajal, mil eelkõige noortele suunatud ajakirjandus on langenud sügavasse kriisi, noorteväljaannete toimetused lülitavad oma arvuteid igaveseks välja ning noorsooajakirjanikud on langenud karmi puuduse, viletsuse ja maksuameti küüsi, tahab Vooremaa jätkuvalt olla see kants, kus noore lugeja huvid kõige kindlamini kaitstud ja esindatud saaks.
2001 etc on see koht, mille veergudel leiavad julget ja noortepärast kajastamist meie igapäevase elu valupunktid - raha, muusika, mood ja loomulikult SEKS. 2001 etc tahab olla kõigi tagakiusatud, vääriti mõistetud ning napi taskurahaga varustatud ja ka ülejäänud kodanikuhakatiste lohutaja ning toetaja. 2001 etc jaoks ei ole tabusid, 2001 etc ei karda kedagi, 2001 etc jaoks pole miski püha. Kui teil on mure, siis pange see paberile ja saatke meile - paneme mure lehte, võite muret lehest lugeda!
Miks just 2001 etc? Kuid see on ju ilmne - antud nimi võtab tabavalt kokku kaasaegse põlvkonna olemuse, tema sügavama tähenduse praegusaja ühiskondlikus kontekstis, tema ambitsioonid ja tuleviku. 2001 etc vastvärvatud toimetus teeb kõik endast oleneva, et olla selle nime vääriline ning võibolla isegi veidi rohkem. Jõudu toimetusele uue lehe tegemiseks! Pikka meelt lugejaile nende väljakannatamiseks!
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
Viimasel ajal muud ei kuulegi, kui ikka pildiskandaal, tulistamine ja voodoo. Naljakas. Aga võibolla polegi, kui teada mõnda huvitavat asjaolu.
Poliitika on Eestis teatud seltskonna mängumaa. Enamik tipptegijatest on platsil olnud 15 aastat, päris algusest peale.
Eesti valimissüsteem on selline, et rahvas otsustab praktiliselt vaid erinevate parteide kohtade arvu parlamendis, kohatäitjad määrab suuresti erakond ise. Üldiselt on poliitikas kitsas seltskond, kes ninapidi koos olnud pikki aegu.
Savisaare ja teiste ragistamised pole sugugi uued nähtused. Või veel, need nääklemised ulatuvad aastatesse 1987-1988. Ja probleemiks pole Edgari vaated vms, nagu meedia proovib näidata, vaid lihtlabane omavaheline suhtlemine. Teatavasti on ES vägagi tujukas inimene ja tema liiga nö otse ütlemision tunda saanud väga paljud. Pealegi on ESl komme esimese ropsuga suust välja ajada seda, mis pähe tuleb, olgu see nii rumal kui tahes. Nii on tekkinud iidvanad vihad ja vaenud.
No näiteks Mart Laari sõbra Lauri Vahtrega läks vihustamiseks juba 70ndatel, kui Vahtre oli kooliõpilane ja Savisaar mingi tegelane Eesti Õpilasmalevas. LV ja ES olid ja on tegelikult oma maneeride poolest paras paar, kumbki ei kontrolli eriti oma suuvärki, nii nad lihtlabaselt raksu läksid.
Eesti meediamaastiku kauaaegse kuninga H. H. Luigega alustati tüli 1988, kui H. H. tahtis moodustada Rahvarindega paralleelset noorteliikumist ning kauples Savisaarelt selle korraldamiseks ruume. ES pipardas asja juures mingit moodi ja Luigele jäi okas südamesse.
Eks selliseid konflikte on aastate jooksul kogunenud ikka juurde ja enamik neist on olnud lihtsate põhjustega, nagu ühes poisikestekambas ikka.
MARGUS KIIS
Avaliku elu tegelane = kohustus säilitada igas olukorras väljapeetud stiilipuhtus ja suunata ühiskonna trenditeadlikkust.
Moe Guru = kohustus ülalmainitud ülesannetega kõige paremini toime tulijatele aegajalt Moescareid jagada.
Ehk siis - taramparaa! - Moescarid Jõgevamaal seisuga veebruari keskpaik 2001:
HARMOONIAMOESCAR
Margi Ein, Põltsamaa linnapea - Leebem mudel Margaret Thatcherist. Alati korrektne, armastab evida kostüümjaki & kaelasalli kooslust, mille värvigamma kooskõla lausa jahmatama paneb. Rääkimata sellest, et tema vasakus rinnataskus olevast elegantsest pitsäärisega taskurätist mingeid kortse otsida totaalselt mõttetu on…
MAKSIMALISMIMOESCAR
Igor Ellisson, rahvusvaheliste motomatkade peakorraldaja, Kuremaa ujula juhataja - Ürgne mehelikkus nahkses glamuuris vürtsitatud kuuma mootori hulluksajava lõhnaga. ©armantne voolujoonelisus kiivri & tsikli oskuslikus kombinatsioonis ei saa ka kõige trendivõhiklikumatele adumata jääda.
WASH&GOMOESCAR
Ants Paju, Jõgeva linnapea - Briljantne soliidsus! Ülim klassika! Eesti mehe järjepidevuse sümbol. Tõenäoliselt valmis igal kellaajal laulatustseremoonial altari eest põgenenud peigmeest asendama. Lihtsuses peitub ilu, võlu, prestii¾ & Moescar.
PATRIOTISMIMOESCAR NR 1
Jõgeva kaubahalli toiduosakonna müüjannad - Ehedad turismimagnetid (tekitavad oma sinivalgetriibuliste kleitpõlledega esmase assotsiatsiooni ühe kuulsaima Eesti lasteraamatu "Sipsik" peategelasega). Ei saa sellise promomise eest seejuures mingit tasu, näidates, et ka karmis moemaailmas leidub veel rahvusväärtusi aus hoidvaid altruiste.
PATRIOTISMIMOESCAR NR 2
Jõgeva Keskuse poe müüjannad - Mustvalgetriibulised pluusid moodustavad ideaalse täienduse kaubahalli kolleegide kollektsioonile (sinine & must & valge…). Seninähtud 21. sajandi eesti rahvariiete kavanditest konkurentsitult meeliköitvaima kontseptsiooni & perfektseima viimistlusega.
Kinnitatud by
MOE GURU
SPORT
Jõgeva vallas autasustati võidukamaid sportlasi
Möödunud kolmapäeval toimus Vaimastvere Põhikoolis vastuvõtt Jõgeva valla parimatele sportlastele.
Edukamad sportlased valis 2000. aasta tulemuste põhjal välja valla spordinõukogu klubidelt, seltsidelt ja üksikisikutelt laekunud ettepanekute põhjal. Parimaks sportlaseks tunnistati odaviskaja Mihkel Kukk, noorsportlaseks Rene Mandri, spordiveteraniks Hendrik Lindepuu, võistkonnaks spordiklubide Forte ja Contra korvpallivõistkond ning treeneriks Ergo Prave.
Jõgeva valla võidukamate sportlaste austamisõhtu sissejuhatuseks esinesid sõnalis-muusikalise kavaga Vaimastvere Põhikooli õpilased. Koosolijaid tervitas kooli direktor Väino Ling. Autasud andsid parimatele sportlastele üle vallavanem Toivo Ilves ning haridus- ja kultuuritöö peaspetsialist Marika Prave.
Võidukamaks noorsportlaseks sai jalgrattur Rene Mandri (s 1984), kes Eesti meistrivõistlustel maanteesõidus sai eraldistardis teise koha ning samal tasemel võistlustel trekil punktisõidus kolmanda koha. Parimaks sportlaseks tunnistatud Mihkel Kukk (s 1983) on saavutanud kõige paremad tulemused odaviskes. Sel spordialal pälvis ta esikoha Jõgevamaa koolinoorte meistrivõistlustel, teise koha Eesti Koolispordi Liidu meistrivõistlustel, teise koha vabariigi suve ja talimängudel, neljanda koha Eesti noorte meistrivõistlustel ja kaheksanda koha Eesti täiskasvanute meistrivõistlustel. "Mihkel on end läbi murdnud Eesti tugevamate odaviskajate hulka," ütles tema treener Hanno Koll spordiklubist Harta.
Edukaim veteransportlane Hendrik Lindepuu (s 1958) pälvis Eesti veteranide meistrivõistlustel kergejõustikus esikohad 110 meetri jooksus ja kõrgushüppes ning teise koha odaviskes. "Kõige olulisemaks pean enda jaoks treeneritööd. Hea on vaadata, kuidas 13-14-aastased poisid sinust kaugemale jõuavad. Muret põhjustab aga asjaolu, et Jõgeva piirkonnas puudub täismõõtmetega staadion, kus kergejõustiklased treenida ja võistelda võiksid," arvas spordimees Laiuselt.
Võidukaimaks võistkonnaks tunnistati spordiklubide Forte ja Contra 1988. aastal sündinud poiste korvpallivõistkond, kelle kaalukamateks tulemusteks on üheksas koht Eesti noorte meistrivõistlustel ja kaheksas koht Eesti noorte karikavõistlustel.
"Jõgeva poisid võistkonnast Forte treenivad spordihoones Virtus, Laiuse poisid klubist Contra aga Laiuse Põhikoolis. Koos harjutame eelkõige treeninglaagrites. Tähelepanuväärseid medaleid pole me veel saanud, mistõttu parima võistkonna tiitlit võib teatud mõttes avansiks pidada," ütles Forte treener Ergo Prave.
SK Contra treeneriks on Laiuse Põhikooli direktor Arvo Sakjas.
Ergo Prave tunnistati möödunud aasta tulemuste põhjal ka Jõgeva valla parimaks treeneriks. "Kõige pingsamini treenime mänguoskusi
suvel laagrites. Treeningud pärast koolitunde kuluvad eelkõige sportliku vormi hoidmiseks ja lihvimiseks," lausus ta.
Koosviibimisel said meened ka spordiklubid, mille liikmeteks on Jõgeva valla elanikud, ja spordielu toetanud ettevõtted.
JAAN LUKAS
Olümpiastardi võistlussari elavdab maakonna kergejõustikuelu
Kahel viimasel nädalavahetusel toimusid Jõgevamaal TV 10 Olümpiastarti järjekordsed etapid.
Jõgeval selgusid paremad sprindis, tõkkejooksus ja kuulitõukes, Laiusel teivashüppes. Osavõtjaid oli poolesaja ringis, mis tähendab, et kergejõustik on endiselt populaarne, oleks vaid hästi korraldatud võistlusi.
Tüdrukute noorema vanusegrupi 30 m kiirjooksu väledaim oli Kirsi Elisson Palamuselt (aeg 4,9), sekundikümnendiku võrra nõrgema ajaga jagasid teistkolmandat kohta Kristi Mänd Jõgeva Gümnaasiumist ja Grete Vaher Põltsamaa Ühisgümnaasiumist.
35 m tõkkejooksu võitis Kristi Mänd (6,7), Kati Kuusik Jõgeva Ühisgümnaasiumist oli teine (6,8) ning Kirsi Elisson ja Grete Vaher jagasid kolmandat-neljandat kohta (6,9).
Enne kevadisi etappe juhib Kirsi Elisson (2337 p), talle järgnevad Kristi Mänd (2203 p) ja Kati Kuusik (1958 p). Tüdrukute vanemas grupis võitis sprindi ülekaalukalt Torma neiu Erli Paas (4,7), kaks kümnendikku aeglasemalt jooksid Krista Kuusik (Palamuse), Liina Annok ja Lilia Runina (mõlemad Torma PK). Tõkkejooksus oli 6,5ga kiireim Kertu Annok (Jõgeva ÜG), kümnendikuga kaotas talle Kristin Männik (Jõgeva G), puhta sprindi kiireim Erli Paas pidi leppima ajaga 6,7 ja kolmanda kohaga. Kuulitõukes sai tubli tulemusega 9.04 võidu Kristin Männik, Riina Lüütsepp (Torma PK) tõukas 8.25 ja Krista Kuusik (Palamuse G) 7.51.
Nelja ala kokkuvõttes juhib 3117 punktiga Liina Annok (Torma PK), Maarja Mirkal (Palamuse G) on 2915 ja Riina Lüütsepal 2829 punkti.
Poiste nooremas grupis sai kaks esikohta Priit Kelder Laiuselt. Sprindi võitis ta 4,8 ja tõkkejooksu 6,6 sekundiga. Mõlemal alal järgnes talle Ergo Paas (Torma PK), tulemused vastavalt 4,9 ja 6,8. 30 m sprindis oli kolmas Rauno Laumets Palamuselt (aeg 5,0), tõkkejooksus Marek Kasvo Põltsamaalt (aeg 7,0). Marek Kasvo võitis aga kuulitõuke (7.26), teine oli Siim Pihlak (6.42) ja kolmas Ergo Paas (6.20) - mõlemad Tormast. Teivashüppe võitis oma esimesel võistlusel kaks meetrit ületanud Kermo Rudissaar Palamuselt. Priit Kelder jäi tokiga hüpates temast maha enam kui peajagu, kuid kokkuvõttes juhib just tema ning üsna ülekaalukalt. Priit Kelderil on 2836 punkti, Siim Pihlakul 2218 punkti ja Ergo Paasil 1908 punkti.
Poiste vanemas grupis oli nii sprindi kui ka tõkkejooksu nobedaim Mikk Kalavus Tormast, ajad vastavalt 4,4 ja 5,6. Mõlemal alal oli tema järel teine Tenno Koll (Jõgeva G), aegadega 4,5 ja 5,8. 30 m puhtas sprindis oli ajaga 4,6 kolmas Sulev Lääne (Torma PK), tõkkejooksus võttis kolmanda koha Erki Erikson Laiuselt (aeg 6,3). Erki Erikson sai ülekaaluka võidu kuulitõukes (tulemus 10.60), teine oli 9.32ga Cris Aare (Laiuse PK) ja kolmas 8.95 ga Sulev Lääne. Teivashüppes läks kolmikvõit Laiuse Põhikooli - Cris Aare ületas 2.90, Erki Erikson 2.60 ja Rainer Olesk 2.40. Enne kevadisi etappe juhib Mikk Kalavus (3991 p), teivashüppega jõudis talle üsna kannule Cris Aare (3901 p). Kolmas on 3343 punktiga Roland Rahn (Laiuse PK).
Talviste etappide kokkuvõttes on kolm paremat kooli Torma PK (11 773 p), Palamuse G (10 952 p) ja Laiuse PK (8913 p). Maikuus on ees veel seitse ala. Et maakonna spordijuhid on arvanud heaks jätta koolinoored sellest aastast alates ilma kergejõustiku kevadistest meistrivõistlustest, siis ongi TV 10 Olümpiastarti etappidest kujunemas 10-14-aastaste mitteametlikud maakonna meistrivõistlused. Siin tuleb mainida ka võistluste korralduse taga seisvat kahte mittetulundusühingut, Laiuse Spordiklubi Contra ja Jõgeva Kergejõustikuklubi Harta, kelle ühiskondlikel alustel töötavad treenerid ei lase kergejõustikku niisama lihtsalt välja suretada kui palgalised spordi- ja muud juhid.
HENDRIK LINDEPUU
MITMESUGUST
Kui üldiselt polnud sõbrapäev möödunud laupäeval enam kuigi kuum teema, siis Elistvere loomapargis sõbrapäeva just sel päeval peetigi.
Sõbrapäevakringlit sööma ning Tabivere muusikakooli laste ja Tabivere naisansambli esinemist kuulama kogunes üsna arvukas seltskond, mõnel kingituski kaasas.
Saare Mõisa Arendajate Seltsi oma oli näiteks üpris kaalukas: kümnekilone soolak, mille üle on eriti hea meel loomapargi sõralistel. Seltsi liige, Saare vallavanem Jüri Morozov soovis kingitust üle andes, et loomapargil jätkuks üha rohkem toetajaid: "Kui seni on suurettevõtjad eelistanud oma kapitali linnas liigutada, siis loodetavasti saavad nad varsti aru, et mida vaatamisväärsem on
Eesti tervikuna, seda kasulikum on see ka neile."
Unistab unilastest
Sõbrapäevalistel oli võimalik tutvuda Hiina suursaatkonna ja ajakirja Loodus vahendusel Elistverre jõudnud näitusega Hiina kaitsealustest loomaliikidest (selle vahetab pärast vabariigi aastapäeva välja näitus möödunud kevadel Väätsal toimunud nn vereta jahi parematest fotodest) ning loomapargi närilistetoaga. Täpsemalt näriliste uurimiskeskuse esimese toaga, kus elutsevad lemmikloomadena peetavad närilised. Teine, metsikute näriliste tuba, avatakse keskuse juhataja Andrei Miljutini sõnul 1. juunil. Kes seal just elama hakkavad, sõltub jahiõnnest.
"Minu eriliseks unistuseks on püüda unilasi. Need on väga ilusad, aga Eestis haruldased loomad. Kui neid siit saada ei õnnestu, tuleb nad tuua Leedust või Venemaalt," ütles Andrei Miljutin.
Loomapargi projektijuhi Kaupo Ilmeti sõnul on loomapargil peale teise närilistetoa avamise teisigi uuendusplaane, kuigi osa karuaia ehitusvõlast on pargil siiamaani kaelas.
"Piisoniaeda oleks vaja laiendada kuni ojani: siis pääsevad loomad ise jooma. See ei tee mitte ainult talitaja tööd mugavamaks, vaid muudab ka loomade elutingimused looduslähedasemaks, st euronõuetele vastavamaks," ütles Kaupo Ilmet. "Veel on tekkinud idee rajada loomaparki sisevetekalade akvaarium ning juba aprilli teisest poolest tahame käivitada looduse süvaõppe. See tähendab seda, et huviliste rühmad tulevad siia terveks ööpäevaks: kõigepealt ööbivad vabas õhus, nagu ministrid äsja Alam-Pedja looduskaitsealal, hommikul ärgates lähevad linnulaulu kuulama, siis tutvuvad taimede, loomade, putukate, metsakahjurite jmsga. Loodusõpetajate meeskonna moodustab Andrei Miljutin."
Loodus ¹efiks?
Kuigi loomapargi loomade prominentsemad ristivanemad erinevail põhjusil sõbrapäevale tulemata jäid, polevat nad Ilmeti sõnul oma kohustusi "ristilaste" ees sugugi unustanud. Eriti hoolas olevat oma piisonist "ristipoja" eest hoolitsemisel riigikogulane Villu Reiljan. Ning ega loomad sedagi kurta saanud, et poleks ammu ühtegi prominenti näinud: just eelmisel päeval olid Eesti Regionaalarengu Sihtasutuse nõukogu koosseisus loomaparki külastanud siseminister Tarmo Loodus ja regionaalminister Toivo Asmer. Tähtsa sündmuse puhul tulnud isegi talveund maganud karu Karoliine koopast välja. Ilmet avaldanud aga arvamust, et kui muidu on loomad kellelegi ristilasteks sokutatud ühekaupa, siis minister Loodus võiks, kui tema nimest lähtuda, terve loomapargi oma ¹efluse alla võtta.
RIINA MÄGI
Vooremaas ilmunud lugu "Merivarblane sattus kalakotti" ajendas jõgevalast Meeme Kappi (64) meenutama kalalkäiku, kui Kaiu järvest püüti välja merivarblane.
"Arvatakse, et Jõgevamaa siseveekogudest pole merivarblase püüdmine kuigi tõenäoline. Oma kogemustest tean, et on küll! Püüdsime selle Kaiu järvest 1962. aastal. Olime kolmekesi paadis ja leotasime ussi, vahetevahel loopis Tõnu Koitver spinningut. Seekord ta haugi vist ei saanud, kuid landi otsa jäi sabapidi üks isemoodi kala, millist polnud me veel varem näinud. Viisime selle kühmulise, umbes vaksapikkuse kala Tartu Zooloogiamuuseumi teadlastele tuvastamiseks. Öeldi, et on merivarblane," meenutas Meeme Kapp. Kuna muuseum selle kala vastu huvi ei tundnud, tõi mees merekala koju tagasi ning pani purki formaliini sisse. See, Kaiu järvest püütud merivarblane seisab tal senini alles.
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kas keegi juhtus nägema-kuulma?
Mäletatavasti varastati möödunud nädala esmaspäeva õhtul Jõgeval ühelt Pargi tänava elanikult ehted, mobiiltelefon ja sõiduauto Audi A6. Vargad viisid ära ka ohvriks langenud naise kaks pangakaarti. Umbes kell 21.10 ehk 20 minutit hiljem võttis Jõgeva kaubahalli sularahaautomaat kasutada püüdjalt Ühispanga kaardi, kuna kaardikasutaja oli järjekindlalt kasutanud vale PIN-koodi.
Palume isikuid, kes viibisid 12. veebruari õhtul kella üheksa aegu kaubahalli sissepääsukõrgendil ja nägid, kes oli või kuidas nägi välja isik, kes automaadikaardist ilma jäi, endast teada anda telefonil 68 442 (Rauno Võsaste) või tulla prefektuuri, tuba 204 teisel korrusel. Võimalik, et neid isikuid oli kaks-kolm ja et nad rääkisid omavahel vene keeles. Tähtis on ka info, millega see isik kohale sõitis või lahkus ja muud tähelepanekud. Infoandja anonüümsus on garanteeritud.
Kaklejad olid politsei tulekuks leppinud
Esmaspäeva hommikul kella poole nelja paiku helistas Puurmani alevikust 1991. a sündinud tüdruk ja nutuga pooleks jõudis selgitada, et keegi A on tema ema veriseks peksnud. Kümmekond minutit hiljem helistas mees ise häirekeskusesse, et ta on lõiganud oma elukaaslast lauanoaga.
Politseipatrull leidis eest purjus naise, kellel oli lõug veriseks kriibitud, ja vindise mehe, kellel alkomeeter mõõtis 0,25 promilli alkoholijoovet. Äsja kakelnud paar oli politsei tulles aga ära leppinud ja kumbki ei soovinud politseile avaldust teha.
Salaviina müüjale tehti protokoll
Läinud reedel avastas politsei Jõgeval ühest Kivi tänava korterist salaviina müümise. Viinahimuline maksis liitrise pudeli eest 50 krooni. Politsei leidis müüja korterist veel kolm liitrit salaviina ja 80 pakki Eesti maksumärkideta Vene päritolu sigarette. Viinamüüjale ja sigaretihoidjale koostati haldusõiguse rikkumise protokoll ja leitud salakaup võeti ära.
Möödunud neljapäeva õhtul kella üheksa aegu helistas üks Torma aleviku naine, et tema korteris peksab tema mees last ja palus politsei abi, et see peksmine ükskord ometi lõpetada. Kohale jõudnud patrull leidis eest purjus helistajast naise, aga lapse kallal polnud küll vägivalda kasutatud. Naine võetakse vastutusele teadvalt politseile valeväljakutse tegemise eest.
Pühapäeval kella 16.45 aegu põrkusid kitsal majade vahelisel teel Kasepää vallas Raja külas kokku sõiduautod Subaru ja Audi 100. Viimane lahkus sündmuskohalt. Osutus, et Audiga sõitis Lätist Daugavpilsi elanik Ivans. Ivans otsiti üles ja talle koostati protokoll. Selles õnnetuses keegi inimestest viga ei saanud.
Samal õhtul kell 18.15 oli liiklusõnnetus Kuremaa-Soomevere tee 1,3 km. Alkoholijoobes Amor kaldus oma ®iguliga vastassuunavööndisse ja sõitis otsa Ford Escordile. Õnneks ei saanud ka siin keegi viga. ®iguli purjus juhil tuleb loomulikult vastust anda õnnetuse tekitamise ja tagajärgede eest.
Jälle punt metallivargaid kindlaks tehtud
Põltsamaa politseiametnikud tegid kindlaks kolm noormeest ja ühe alaealise neiu, kes ööl vastu 10. veebruari varastasid Adavere alevikust ühest majapidamist 500-liitrise alumiiniumist mahuti ja ASilt Adavere Agro kolm alumiiniumist 12 meetri pikkust niisutustoru. Metall viidi ära traktoriga Imaverre, kus peideti vanasse mõisatalli. Vanim grupi liige on 20-aastane noormees, kaks nooremat on 17- ja 18-aastased, neiu aga neist veelgi noorem.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on pilves ilm. Puhub lõunakaarte tuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur -2°C ... +2°C.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada lind ja lörtsi. Puhub põhjakaarte tuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel -5°C ... +1°C, päeval -2°C ... +2°C.
Teisipäev, 20. veebruar 2001. a.
Uued tervisekaitsenõuded on mõistuspärased
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Andrus Veerpalu võitis kuldmedali
ETA
"V"
Küsimustele vastamisele on eelnenud töö
MARGUS ORO,
maavanem
KIRJAD
V. T.
Peaaegu pooled sooviksid Laari tagasiastumist
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Hoidugem poliitilisest ükskõiksusest
20. veebruar 2001
Põltsamaa läheduses asub Baltimaade ainuke kooli- ja bürootahvlite tehas
RAIVO SIHVER
Põltsamaa tööstusel on potentsiaali
RAIVO SIHVER
Tööstusettevõtted Põltsamaa linnas
Allikas: Põltsamaa Linnavalitsus
MARGUS KIIS
REPORTAA®
Kuidas me Tiit Priiga kunstisaalis käisime
VALE-DMITRI
AARE KIRNA,
Vooremaa peatoimetaja
MARGUS KIIS
MOE GURU
Jõgeva vallas autasustati võidukamaid sportlasi
JAAN LUKAS
Olümpiastardi võistlussari elavdab maakonna kergejõustikuelu
HENDRIK LINDEPUU
RIINA MÄGI
ARDI KIVIMETS
POLITSEIKROONIKA
Kas keegi juhtus nägema-kuulma?
Kaklejad olid politsei tulekuks leppinud
Salaviina müüjale tehti protokoll
Jälle punt metallivargaid kindlaks tehtud
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja