Paljud aednikud elavad juba mõnda aega kevades. Laiusel asuvas OÜ Mairoos kasvuhoones on seemned hästi tärganud. Käsil on taimede pikeerimine. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Vooremaa
Paljud
aednikud elavad juba mõnda aega kevades. Laiusel asuvas OÜ
Mairoos kasvuhoones on seemned hästi tärganud. Käsil
on taimede pikeerimine. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©
Kuigi kalendri järgi algab kevad täna kell 15.32, puhkesid esimesed kevadlilled - valged lumikellukesed ja erkkollased lumekupud õide juba kümmekond päeva tagasi. Lisaks künnivarestele, kes peavad lärmakat võitlust paremate pesakohtade pärast, on nähtud ka kuldnokki, kiivitajaid ja lõokesi. Kevadrahutus on vallanud ka aiapidajaid.
"Aednikel on varakevadel samasugune lugu nagu metsloomade, kasside ja koertega - neilgi algab jooksuaeg. Hing läheb rahutuks ja tuleb suur tahtmine mullas siblida," rääkis elupõline aednik Laido Laaser kevade esimestest märkidest.
Ta on osaühingu Mairoos peremees ning peab koos abikaasa Üllega Laiusel aiandit. Kolhoosi ajal oli siin üle 2500 ruutmeetri klaasi ja kilealust pinda. Põhiliselt kasvatati kurke, esimene saak jõudis poelettidele juba märtsis. Tollal oli värskele köögiviljale väga suur nõudlus. Kasvuhoonedki olid odaval gaasiküttel, mis tegi toodangu omahinna küllaltki odavaks. Aiand andis tööd paarikümnele inimesele, nüüd püütakse põhiliselt kahekesi hakkama saada.
"Gaasisoe on niivõrd kallis, et oleme läinud puuküttele tagasi. Enam ei jõua hooneid talv läbi soojana hoida, seetõttu oleme läinud üle põhiliselt rooside ning kalmistulillede kasvatamisele. Aiapidamine on läinud samamoodi tuksi nagu muugi põllumajandus," nentis Laaser.
Võõrasema, begoonia, petuunia jt lilleseemned said mulda juba veebruari alguses. Tänaseks on jõutud enamik tärganud taimi juba pikeerida. Kuu lõpupoole pannakse idanema tomati- ja kurgiseemned, seejärel kapsas.
"Eks see taimede kasvatamine müügiks ole ka riskiga seotud: kui väljas peab pikalt külma, siis taimi ei osteta. Soojemat istutamisaega oodates venivad taimed aga liiga pikaks ning selliseid taimi enam ei taheta. Vahel panengi kurgid kasvama just 1. aprillil. Kui siis külv untsu läheb, saab lohutuseks võtta seda kui aprillinalja," muheles Laido.
Seemneid sadu sorte
Need ajad, kui kevadel oli seemnepoes suur järjekord, on mööda saanud. Polegi vist seemneid, mida pole aastaringselt müügil. Ja kui momendil mõni sort puudub, saab seda kataloogist tellida.
Jõgeva seemnepoes on müügil rohkem kui veerandsada sorti kurgiseemet, tomateid veelgi rohkem. Tavaliselt on aiapidajal välja kujunenud mõni lemmiksort: kes on kasvatanud aastaid Vilma-kurki, kasvatab seda edasi, kuid võtab katsetamiseks ka mõne seemne muust sordist. Ega nõutud kurgiseeme eriti odav olegi, umbes kroon ühe seemnekese eest.
"Mida enam päev soojemaks ja päikeselisemaks läheb, seda rohkem nõutakse seemneid, väetisi, kasvuturvast ja aiatarbeid. Tundub, et rongi- ja bussiliikluse vähenemine mõjutab ka aianduspoe külastatavust," nentis müüja.
Kevad hilineb kümme päeva
Loodusvaatleja Jüri Kuusvere arvates on tänavune kevad mullusest kümme päeva hilisem. "Eelmisel aastal hakkasid harakad pesa tegema 2. märtsil, tänavu kümme päeva hiljem. Mullu näitasid lumikellukesed oma õiekest juba veebruari keskel, nüüd alles peale naistepäeva. Vahtral hakkas mahl jooksma eelmisel teisipäeval, seega nädal tavalisest hiljem," sirvis Kuusvere oma vaatluspäevikut.
Eks näis, kas tänavune põllu- ja aiakevad saabub nädal varem või hiljem, kuid üks on kindel - ega ta tulemata jää.
ARDI KIVIMETS
Maasekretärid kohtusid Jõgeval
Neljapäeval kohtusid Jõgeval Eesti maakondade maasekretärid.
Maavalitsuses toimunud töönõupidamisel, mida juhatas Jõgeva maasekretär Henri Pook, arutati maavalitsuste osutatavate avalike teenuste standardite väljatöötamist ja ühtlustamist, erinevate dokumendihaldusprogrammide kasutuselevõttu ja ühildumist ning maavalitsuste järelvalvefunktsioonide teostamist. Juttu oli ka maavalitsuste rolli täpsustumisest Riigikogus kavandatavate seadusemuudatuste käigus. Nõupidamisel osales ka Riigikantselei õigusloomeosakonna juhataja Jüri Heinla.
"Traditsiooniliselt vähemalt korra kvartalis toimuvad maasekretäride nõupidamised on oluliseks infovahetamise kohaks, kus erinevate maavalitsuste tegevusi arutatakse, ühiseid seisukohti kujundatakse ja ka vastastikku peamiselt juriidilistes küsimustes konsulteeritakse," ütles Jõgeva maasekretär Henri Pook.
Vastavalt vabariigi valitsuse seadusele on maasekretär riigiametnik, kes juhib maavalitsuse kantselei tööd, korraldab maavanema korralduste andmist ja nende teatavakstegemist, kontrollides korralduste eelnõude vastavust põhiseadusele ja teistele õigusaktidele ja täidab muid talle seadustega pandud ülesandeid.
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Eile tuli kokku vallavalitsuse eestseisus. Neljapäeval on vallavalitsuse istung.
Eile toodi Elistvere loomaparki neli faasanit. Alates eilsest on Tabivere raamatukogus üleval näitus Tabivere Keskkooli I-IV klassi õpilaste omavalmistatud mänguasjadest. Täna on vallavolikogu istung. 23.-25. märtsini on Tabiveres üle-eestiline külateatrite festival, kus osaleb üle 20 grupi. 23. märtsil tähistab Tabivere huviteater oma 5. sünnipäeva.
Täna võtab neli valla esindajat osa külaseltside koolitusseminarist Jõgeval. Homme on Saare noorte kokkusaamine, arutatakse noorteprobleeme vallas.
Eile oli vallavalitsuse istung. Täna on vallavalitsuses vallavolikogu majanduskomisjoni koosolek. Adavere raamatukogus korraldatakse täna Adavere piirkonna lastele kevade algusele pühendatud üritus "Mis on kevad, kus on kevad". Homme on vallavolikogu kultuurikomisjoni koosolek. Neljapäeval on vallavolikogu istung, kus tuleb arutusele MTÜ Põltsamaa haigla ümberkujundamine, OÜga Avesoo seonduvad probleemid, sotsiaaltoetuste maksmise korra kinnitamine jne.
Eile oli linnavolikogu istung, mille päevakorras oli laenu võtmine ja investeeringute jaotamine, alaliste komisjonide töö jne. Täna tähistab lasteaed Mari karnevalipeoga oma 28. sünnipäeva. Kultuurikeskuse galeriis avatakse Väino Valdmanni isikunäitus "Virtuaalne maailm". Homme korraldab Jõgevamaa keskkonnateenistus Põltsamaa kiriklas õppepäeva erametsaomanikele. 21.-23. märtsini on Põltsamaa muusikakoolis piirkondliku noorte kammerorkestri koondproov, milles osalevad noored keelpillimängijad Põltsamaa, Jõgeva, Viljandi ja Tartu muusikakoolist. Neljapäeval esinevad Põltsamaa muusikakoolis Ameerika noored keelpillimängijad Suzuki Group. Reedel ja laupäeval on Põltsamaa muusikakoolis viimane osa vabariigi muusikakoolide muusikaajaloo õpetajate koolitusest. Laupäeval toimub Põltsamaa CUP jalgpallis 1987. aastal sündinud poistele Jõgeva spordihoones Virtus.
Homme on vallavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek. Laupäeval annab Saduküla koolis etenduse Pilistvere näitetrupp.
Täna on Palamuse ipunktis maakonna turisminõukogu koosolek. Homme annab Palamuse rahvamajas etenduse Rakvere Teater. Reedel on vallavolikogu istung, mille päevakorras on tänavuse aasta eelarve kolmas lugemine. Kaarepere rahvamajas on reedel õdus õhtupoolik eakatele. Laupäeval on Kaarepere rahvamajas maanoorte organisatsiooni 4H Jõgeva piirkonna klubide lauamängude päev. Palamuse rahvamajas esitleb laupäeval firma Lea Perejuuksur soengu kujundamist arvutis.
Neljapäeval on vallavalitsuse istung.
Möödunud laupäeval korraldas Pajusi Küla Selts Pajusi rahvamajas Heino Suttingu videofilmide vaatamise suurel ekraanil. Neljapäeval on vallavalitsuse istung.
Eile korraldati Mustvees ökoturismi ümarlaud. Linnavolikogu istungil oli eile päevakorras tänavuse aasta eelarve.
Eile oli vallavolikogu istung, mille päevakorras oli tänavuse aasta eelarve. Täna osaleb valla esindus Peipsi Kultuurpargi koosolekul Tartus.
Täna toimub Laiuse koolis Laiuse ordulinnuse puhkeala detailplaneeringu arutelu. Kiigemetsa kooli õpetajad viibivad täna ja homme Leigo talus arengukava seminaril erivajadustega lastele. Neljapäeval ja reedel on Kiigemetsa kooli ruumides erivajadustega laste arendamise alane jätkukoolitus, lektorid on Tartu Ülikoolist.
Täna korraldab maakonna kodukandiliikumine Jõgeval külaseltsidele koolitusseminari kolmanda etapi. Jõgeva kultuurikeskuses analüüsivad koalitsioonipartnerid täna seni tehtut, ajakohastamaks koalitsioonilepet. Homme tuleb maavalitsuse saalis kokku Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatus. Kesk-Eesti messi (toimub 11. ja 12. mail) organiseerimiskomitee kohtub homme Jõgeva linnapea Ants Pajuga ja vallavanema Toivo Ilvesega. Neljapäeval on Jõgeva linna delegatsioon eesotsas linnapeaga visiidil Tartu linnas. Kohtutakse linnavalitsuse ja volikoguga ning Tartu Ülikooli ja Põllumajandusülikooli esindajatega. Reedel avatakse ASi Jõgeva Elamu aktsiate võõrandamise enampakkumise ümbrikud. Laupäeval peetakse spordihoones Virtus Põltsamaa CUP jalgpallis 1987. aastal sündinud poistele. Pühapäeval on küüditatute austamise päev. Teedevalitsuse pargis süüdatakse küünlad. Pärast jumalateenistust kiriklas kõneleb linnapea Ants Paju viimasest Siberi-reisist.
ARVAMUS
Seoses meie armsa valitsuse mõnede liikmete hämmastava oskamatuse ja ebakompetentsusega on kired löönud jälle lõkkele küsimuse "Kas valitsus peaks tagasi astuma?" ümber.
Seoses sellega on huvitav jälgida, kuidas käib väitlus Delfi internetiajalehe veergudel, kus iga huviline saab kirjutada oma kommentaari igale uudisele või kolumnile. Kuna viimasel ajal on järjest raskem kaitsta mõnede ministrite lörtsitud au, siis koalitsiooni pooldajad on hakanud välja tulema üpris huvitava, kuid samas hirmuäratava retoorikaga.
Nimelt on mõned arendanud teksti, et praegune valitsus võib küll olla käpard, oskamatu, isegi ebaeetiline, kuid praegune valitsus ja võimukoalitsioon peab püsima, sest "on siiski parem kui Savisaar" või isegi "kaitseb Savisaare eest"! Ehk siis, et kui praegune valitsus või Tallinna linnapea Jüri Mõis peaks kukkuma, tuleb kindlasti võimule kuri Savisaar, kes ennustuste kohaselt heal juhul kehtestab siis muidugi kohe talongid, murrab võilattu sisse, edaspidi teeb kõik "nagu Bulgaarias" või kõige õudsemate ennustuste kohaselt toob kohe Vene väed sisse!
Tähendab, et praeguse valitsuse peamine ülesanne polegi korraldada riigi igapäevast elu, vaid hoopis hoida ära Savisaare võimuletulek?! Tehku, mis tahavad, igal juhul on nad paremad kui Edgar. Nii või? Kõlab kuidagi apokalüptiliselt või kuidas. Mart Laar - Püha Tall, Edgar Savisaar - Antikristus? Savisaar on niikuinii muutunud iseenesest Eesti poliitika naelaks, mille ümber kõik keerleb.
Delfi delfiks, aga sama ideega tulid 17. märtsil välja oma "Keskpäevatunnis" meediamogulid Hans H. Luik ja Rein Lang: valida on vaid liberaalide (kolmikliit) ja peronistide ehk sisuliselt fa¹istide vahel (teadagi, keda mõeldi); nii et Luige sõnade kohaselt tuleb kolmikliidu susserdamist kannatada, sest ALTERNATIIVI POLE.
Tegelikult tuleb see ikkagi väga tuttav ette. Kui 1934. aastal Konstantin Päts oma diktatuuri kehtestas, kasutas ta enda õigustamiseks sarnast fraseoloogiat, umbes et tekitasin ainuvõimu, et hoida ära oma rivaalide vapside türanniat. Huvitav, kui Edgar peaks kahe aasta pärast veelgi kohti saama ja ähvardaks tõsiselt võimule tulla, kas siis hakkaks kolmikliit rääkima demokraatia haigusest? Päts pani vapsid kinni. Kas Savisaart ootab sama saatus?
Päts keelustas kõik teised parteid ja moodustas ISAMAALIIDU. Kas Eesti demokraatia tulevik on sarnane?
MARGUS KIIS
Laupäevasest Eesti Päevalehest kuulsin (just nimelt kuulsin, sest juba ammu ei ole mul võimalik lehti tellida ega lugeda, pean piirduma raadioülevaadete kuulamisega. Nüüd lasevad Terevisiooni noored sümpaatsed saatejuhid lehtede sisu tutvustades ka pealkirju kiigata - lausa mõnu!) - niisiis kuulsin, et sotsiaalminister Eiki Nestor on saatnud rahandusministeeriumi seaduseelnõu, mille kohaselt peaksid 1. aprillist pensionid tõusma 64 krooni võrra.
Nüüd oleneb rahandusministeeriumist, et see lihtsalt aprillinaljaks ei jääks. Igatahes möödunud aasta lõpul on rahandusminister Siim Kallas öelnud, et 2001. aastal pensione ei suurendata. Raha ei ole!
Kas ikka tõesti ei ole? 1998. aastal otsustas Mart Siimanni valitsus pensione oluliselt tõsta. Tollaste opositsionääride, praegu võimul olijate seas tõusis kära: pensionide tõus pidavat vaat et kogu Eesti majanduse uppi ajama. Mart Laar ähvardas peaministriks saades pensione kas või vähendada. Isegi Rahvusvaheline Valuutafond vibutas näppu. Pensionikassasse väidetavalt tekkinud tohutu augu ääres poetavad tänase päevani pisara praeguse võimukoalitsiooni poliitikud, kui pensionide tõstmise vajadusest juttu tuleb.
Mis siis sai? Au ja kiitus Mart Laari valitsusele, pensionid on sendi pealt ja õigel ajal välja makstud tänase päevani. Raha ei ole, aga raha on leitud. Nagu on seda leitud ministrite palgatõusuks, tulemuspalkade kehtestamiseks ja milleks kõik veel.
Mart Siimanni valitsuse pensionide tugevusvaru on aga tõepoolest ammendatud, selle rahaga enam kuidagi toime ei tule. On tekkinud paradoksaalne olukord: mida ohtramalt puhkeb õitsele Eesti majandus, seda viletsamaks läheb riigi armust elajate olukord. Majanduskasv toob vältimatult kaasa ka hindade tõusu. Pensionid ja muud riiklikud toetused ja toimetulekupiir püsivad aga aastaid samal tasemel.
Ega see 64 krooni ju mingi raha ei ole, kuid kas või minimaalnegi pensioni tõstmine näitaks valitsuse head tahet. Kui seda leidub, leidub ka raha.
HERBERT SÖÖDE
Maavalitsus kutsub ajakirjanikku bussiga sõitma
Jõgeva maavalitsus on nördinud Äripäeva toimetaja Tanel Raigi arvamuseavaldusest majanduslehe 14. märtsil ilmunud auto- ja transpordilisas, kus väidetakse, et Jõgeva maavalitsus on maakonda läbivale bussiliinile liiniloa andmist sidunud tingimusega, et buss Jõgeva maakonnas ei peatuks. Eriti küüniline on, et ajakirjanik fakte kontrollimata vihjab bussiliiklust korraldavate ametnike võimalikule korruptsioonile.
Reisirongiliikluse bussidega asendamisel on uued liiniload maavalitsuses kinnitatud nädala jooksul. Vahel on bussifirmade tähelepanu juhitud asjaolule, et kavandatud ajal samal liinil buss juba sõidab. Ka on maavalitsus taotlenud peatusi maakonda läbivatele kaugbussiliinidele.
"Olukorras, kus on tehtud otsus reisirongiliikluse asendamiseks bussidega, oleme kolme kuu jooksul töötanud selle nimel, et Jõgevamaa inimeste liikumisvõimalused ei halveneks. Kui selle töö järel ajakirjanduses solki pähe kallatakse, teeb see loomulikult kurvaks," ütles maakonnas ühistranspordi korraldamisega tegelev maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots, lisades, et reisijateveo riikliku dotatsiooni kasutamist reguleerivad õigusaktid ja bussifirmade ärihuvid teevad dotatsiooni kasutamise liinidel sõitjasõbraliku peatusteskeemi kujundamisel raskeks. Nii ei soovi paljud bussifirmad maakonda läbivatel liinidel peatuda kusagil mujal peale Jõgeva või Põltsamaa. Kõige raskemasse olukorda on reisijateveo ümberkorraldamise tõttu sattunud aga just väiksemate maaasulate elanikud.
"Piibe maanteel peaks Jõgevamaa lõigul olema vähemalt 12 peatust. Bussifirmad aga väikeasulates peatuda ei soovi, kuigi seal on peatus olemas. Samuti on mõistusevastane, et nii Jõgeva kui ka Põltsamaa inimestel on bussiga Tallinnasse sõites pileti hind oluliselt kallim, kui Tartust Tallinnasse sõites. Tartust Tallinnasse on 190, Jõgevalt 160 ja Põltsamaalt 130 kilomeetrit," rääkis Aiaots.
"Ilmunud kirjutis sunnib taas tõdema Eestis süvenevat tendentsi, kus ajakirjandus hoiakute ja arvamuste kujundajana annab fakte kontrollimata hinnanguid, millest saavad osa väga paljud Eesti elanikud, kes nendele hinnangutele tuginedes kujundavad omi seisukohti. Ajakirjanduses maad võtnud hoiak, kus ametnikust on saanud sõimusõna ja kõiki avalikus teenistuses töötavaid inimesi loetakse automaatselt sahkerdajateks ja korruptantideks, on ohtlik Eesti ühiskonnale ja riiklusele," ütles Jõgeva maavanem Margus Oro.
Loodame, et Äripäeval jätkub südikust oma eksimust tunnistada. Ootame ajakirjanik Tanel Raigi Jõgevamaale bussiga ringi sõitma, et siin tegeliku olukorra kohta fakte koguda. Samuti ootame nii Äripäeva kui ka teisi Eesti meediakanaleid kajastama Jõgevamaal toimuvaid positiivseid arenguid.
PEEP LILLEMÄGI,
maavalitsuse pressiesindaja
Küsimus: "Kes on Eestis teie lemmiklaulja või -ansambel?"
Vastajate asukohad: 22% Jõgevalt, 18% Põltsamaalt, 10% Mustveest, ülejäänud Tabiverest, Palamuselt, Iraverest, Kadrinast, Jürikülast, Palalt, Saarelt, Kuristalt, Kantkülast, Sordist, Sääritsalt, Tõikverest, Vägarist, Kivimäelt, Tormast, Kaeralt, Siimustist, Leedist, Vasseverest, Alaverest, Vaiatust, Laiuselt, Õunalt. Vastajate vanuseline koosseis: 22% 60ndates, 18% 50ndates, 14% 30ndates, 10% 40ndates ja teismelisi, 2% 70ndates aastates. Sooline koosseis: 26% mehi, 74% naisi.
Muusikute populaarsustabel: 1. Mati Nuude - 26% lemmik, 2. Eda Ines Etti - 8% lemmik, 3.-8. Terminaator, Üllar Jörberg, Tarmo Pihlap, Apelsin, Vello Orumets - 4%. Korra mainiti: Pearu Paulus, Voldemar Kuslap, Vennaskond, Artur Rinne, No Big Silence, Kuldne Trio, Meie Mees, Tõnis Mägi, Justament, Genialistid, Kate, Jüri Homenja, Uno Loop, Siiri Sisask, JMKE, N-Euro, Maarja Liis Ilus, Saast, Push Up, Assamalla, Koit Toome, Anne Veski.
Märkus. Osa küsitlust tehti enne Mati Nuude surma ja ka siis oli ta teistest populaarsem.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Täna kell 15.32 algab kevad. Räästas tilgub juba tükk aega, päike, kui seda näha on, kõrvetab mis hirmus, põõsad on täis säutsuvaid varblasi, jõgede jää liigub raginal Peipsi poole. Öösel on küll veel kenakesti miinuskraade ja päevalgi on ilm kargevõitu, kuid õhus on vaieldamatult tunda kevadelõhna.
Nagu kõik märgid näitavad, ei jää selgi aastal kevad tulemata. Niisiis seavad ettenägelikud kodanikud end juba praegu kevadega paratamatult kaasas käiva moraalse ja materiaalse murrangu vastu valmis. Aiapidajad varuvad seemneid ja käsiraamatuid, lapsevanemad kummikuid ja ninasalvi, nõrgema närviga härrasmehed validooli, et koos kraadiklaasipügalaga üleskerkiv seelikujoon tervisele liiga laastavalt ei mõjuks. Metsamehed veavad välja veel viimased palgikoormad ja lõhuvad viimased kruusateekilomeetrid, sest juba varsti on mets ligipääsmatu ja põhiosa selle aasta palgiraha teenitud.
Asukaid ootab igakevadine ¹okk lume sulamise, õigemini lumekooriku alt paljastuva näol. Aga mis seal ikka, ega loom umbne ole ning lõppeks ongi loodus jäätmekäitlusprobleemi just nõnda seadnud. Pealegi on kodanikel, kes oma pudulojuseid haljasaladel karjatamas käivad, teoreetiliselt hoopis paremad võimalused ka ise mõne hunniku sisse koperdada. Ja paras neile!
Lume alt sulab välja ka mõnigi Volkswagen, ©koda või koguni Moskvit¹, mis omaniku rõõmuks peab kuigipalju vihma, teeb noortepärast häält ning on mõningase kõrvalise abi toel võimeline isegi liikuma. Mis sest, et piduri ja gaasipedaali funktsioonid on saladuslikul kombel vahetusse läinud ning tuuleklaas laseb läbi küll tuult, aga mitte pilti - sõiduelamus on igal juhul kindlustatud. Ka neile, kes end niisuguse tranduleti trajektoorilt õigel hetkel koristada suudavad.
Nii et kevad on üks tore aeg. Isegi koos kevadväsimusega. Viimase puhul soovitavad asjatundjad aknalauale käepärasesse anumasse sibulamugul või peotäis kresse külvata, ise sinna juurde istuda ning nimetatud aiaviljade kasvamist jälgida. Hiljemalt nädala pärast tunnete end vägagi aktiivse ja teotahtelisena!
20. märts 2001. a
MAJANDUS
Tiina Ereb juhib taas Ühispanga Jõgeva kontorit
Alates 7. märtsist töötab Eesti Ühispanga Jõgeva kontori direktori kohusetäitjana Tiina Ereb, kes peab oluliseks panga positsioonide kindlustamist ning klientide soovidele ja nõudmistele vastavate teenuste pakkumist.
Alates ülemöödunud nädalast töötab Ühispanga Jõgeva kontori direktori kohusetäitjana Tiina Ereb, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli majandusküberneetikuna. 1994. aastal sai Tiina Erebist Ühispanga Tartu kontori Jõgeva harukontori juhataja ja ta töötas sellel ametikohal kuni 1998. aastani. Seejärel oli ta pangas kliendihaldur.
"Pangajuhi töös pean oluliseks teha korralikult igapäevatööd ja kindlustada olemasolevaid positsioone. Teenuste pakkumisel on vajalik orienteeruda klientide soovidele ja nõudmistele. Praegu on Ühispank näiteks käivitanud Soovilaenu kampaania," rääkis Tiina Ereb.
Tiina Erebi sõnul on Ühispanga Jõgeva kontoril üle 12 000 kliendi, pangakaart on ligi 10 000 inimesel. "Hansapanga ja Ühispanga konkurents tervendab meie maakonnas igati pangandusettevõtlust," arvas veetlev pangajuht.
Ühispanga Jõgeva ja sellele alluvas Põltsamaa kontoris töötab kokku 15 inimest. "Põltsamaa kontorisse võetakse lähipäevil tööle uued tellerid. Väljakuulutatud konkursil tellerikohtade täitmiseks osales üle 30 kandidaadi. Usun, et Põltsamaa kontoris jaanuaris toimunu, millele ka endised töötajad kaasa aitasid, oli erakordne juhtum, mis enam ei kordu," lausus Jõgeva kontori direktori kohusetäitja.
Ühispanga Jõgeva kontorist võib praegu saada ka kunstilise elamuse. "Pangasaalis on näitus Andres Männi meisterdatud vahakujudest, mis kujutavad Eesti kroonidel olevaid kultuuri- ja ühiskonnaelutegelasi," teatas Tiina Ereb.
JAAN LUKAS
AS Valentino Adavere on pankrotis
Jõgeva Maakohus kuulutas 2. märtsil OÜ Sotekles õigusjärglase AS Cendally ja Jõgeva Maksuameti pankrotiavalduste põhjal välja ASi Valentino Adavere pankroti.
Kohtuistung oli 21. veebruaril. Esimene võlausaldajate koosolek toimub 30. märtsil. Seni ajutise pankrotihaldurina tegutsenud Einar Vallandi nimetati pankrotihalduriks. Firmal oli vara neli korda vähem kui võlgu. Loodetud välislaen, mille nimel kaks aastat läbirääkimisi peeti, jäi aga tulemata.
Toodeti kahjumit ja oodati rahalaeva
Üheksakümnendate aastate algul tegevust alustanud firma kanti äriregistrisse 24. septembril 1997. a. Aastatel 1995-1997 toodeti kasumit, kuid alates 1998. aastast andis tootmine ainult kahjumit - 1998. aastal 1,3 miljonit, 1999. aastal 2,8 miljonit ja 2000. aasta esimese poolaastaga 0,8 miljonit krooni. Samast ajast alates on Jõgeva Maksuamet teinud võlgnikule ettekirjutusi ja võimaldanud ka võlgade ajatamist.
Kuna AS Valentino Adavere kohustusi ei täitnud, tühistas maksuamet graafiku. Eelmise aasta 30. juuni seisuga olid maksuvõlad kasvanud 2,2 miljoni kroonini. Üldse oli firmal 30. juuni 2000. aasta seisuga võlgasid 12,7 miljonit krooni, millest lühiajalised kohustused moodustasid 10,6 miljonit krooni, sealhulgas 4,5 miljoni krooni suurune kommertspant ASi Eesti Ühispank kasuks. Pandiga tagamata nõudeid oli 5 miljoni krooni ulatuses. Hüpoteegid olid seatud Põltsamaa linnas ning Adavere ja Imavere alevikus paiknevatele kinnistutele.
AS Eesti Ühispank ja OÜ Sotekles sõlmisid 27. aprillil 2000. a nõude loovutamise lepingu. OÜ Sotekles, saades nõude valdajaks, tegi 28. aprillil 2000. a ASile Valentino Adavere pankrotihoiatuse, milles palus 1,8 miljoni krooni suuruse võla tasuda hiljemalt 10. maiks 2000. a. Võlgnik vaidlustas Tallinna Linnakohtus eeltoodud nõude loovutamise lepingu, mille kohus aga rahuldamata jättis.
Jõgeva Maakohus algatas 14. juunil 2000. aastal pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. 24. juulil esitas pankrotiavalduse ka Jõgeva Maksuamet. Hilisematel kohtulikel aruteludel käsitleti mõlemat nõuet koos.
Eelmise aasta 14. juuni ja käesoleva aasta 2. märtsi vahelisel ajal toimus mitu kohtu eelistungit, võlausaldajate, kelle nõuded on pandiga tagamata, koosolek ja mitu kohtuvaidlust. Samuti ei väsinud firma kinnitamast, et uued projektid on kohe kohe käivitumas ja rahalaev saabumas.
Eelmise aasta 30. juuni seisuga oli võlgnikul vara 10,8 miljonit krooni, sealhulgas maad ja ehitisi 5,5 miljoni ning masinaid ja seadmeid 3,2 miljoni krooni eest. Algselt oli firmal viis osakonda: ehitus-, puidu-, metalli-, autoremondi- ja kaubandusosakond ehk kaubahoov. Seoses firma otsusega kontsentreeruda edaspidi ainult kolmele suunale (ehitus, metall ja puit), müüdi 1999. aasta septembris autoremondiosakonna tervikvara 600 000 krooni eest OÜle Adavere Autoteenindus. 1999. aasta realiseerimise netokäive oli 14,9 miljonit krooni, millest kaubahoov andis 4,6 miljonit, ehitustegevus 4 miljonit ja metalliosakond 2,9 miljonit krooni. Imaveres asuv saeveski töötas 1999. aastal alakoormusega ja selle käive oli ainult 1,1 miljonit krooni. Täispuidust toodete (koka- ja lõikelauad) realiseerimise netokäive oli 0,8 miljonit krooni.
Uued projektid ja palju raha
Võlad loodeti kinni maksta Ameerika õigeusu kirikuringkondade poolt Põltsamaa piirkonda ehitatavate sotsiaalprojektide summadest. ASi Valentino Adavere 12. juuli 2000. aasta avaldusest
Jõgeva Maakohtule selgub, et projekti Eesti-poolne koordinaator, mittetulundusühing Aleksandria Ristiusu Traditsioonide Jätkajate Selts ning Põltsamaa linna- ja vallavalitsus on 15. jaanuaril 1999. aastal kirjutanud alla kolmepoolsele lepingule, millega nähakse ette sotsiaalobjektide ehitamine Põltsamaa piirkonda.
Avaldusest selgub, et 23. märtsil 2000. a on saabunud kiri, milles teatatakse, et piiskoppide nõukogu (Holy Synod) on heaks kiitnud projektide eelarved ja otsustanud finantseerida Põltsamaa piirkonna sotsiaalobjekte, sealhulgas uue tervisekeskuse, vanadekodu (50 inimesele) ja SOS-tüüpi lastekodu (50 lapsele) ehitamist. Raha pidi Eestisse saabuma 31. juulil 2000. a. Projekti juhtija, OÜ Pike Grupp, pidi tegema esimese makse peatöövõtjale ASile Valentino Adavere 29. augustil 2000. a ja 30. augustil pidi võlg OÜle Sotekles juba tasutud olema. Paraku jäi rahalaev tulemata ja võlg tasumata.
Võlgniku esindaja kirja kohaselt otsustas ettevõtte nõukogu 22. detsembril 2000. aastal lõpetada aktsiaseltsi tegevus käimasoleva pankrotiprotsessi raames. Kohtuotsusest selgub, et samalaadse otsuse tegid ka aktsionärid 28. detsembril 2000. aastal. Nad jõudsid arusaamisele, et ettevõte on jõudnud pankrotti ning seetõttu otsustati loobuda välislaenust. Võlgnik jõudis arusaamisele, et maksujõuetus on pöördumatu iseloomuga ja otsustas loobuda ka kompromissettepanekust.
Selle kohaselt oleks AS Valentino Adavere tasunud kaheksas osas 51% nõuetest. Esimene maksmine oleks toimunud 25. detsembril 2000. a ja viimane 31. augustil 2002. a.
Kohtuvaidlus OÜga Pike Grupp
Eelmise aasta 15. septembril toimunud võlausaldajate koosolek kompromissettepanekut aga ei toetanud. Samal koosolekul vaidlustas OÜ Pike Grupp talle määratud häälte arvu. Asja arutati 17. oktoobril 2000. aastal Jõgeva Maakohtus. OÜ Pike Grupp esitas enne üldkoosolekut pankrotihaldurile 17,9 miljoni krooni suuruse nõude. See tulenevat ühise tegutsemise lepingust, millega lepingupooled võtsid endale kohustusi. Lepingut rikkunud pool, antud juhul AS Valentino Adavere, pidi tasuma leppetrahvi summas 1 miljon USA dollarit. Nimelt soovis OÜ Pike Grupp koostööst võlgnikuga saada investeeringutulu. Anti teada, et kui AS Valentino Adavere tegevus jätkub, loobutakse esitatud trahvinõuetest.
ASi Valentino Adavere juhatuse esimees Rein Pahker (oli sellel kohal kuni eelmise aasta lõpuni), olles samaaegselt OÜ Pike Grupp seaduslik ja lepinguline esindaja, jäi kohtus arvamuse juurde, et üldkoosoleku otsus tuleb tühistada ning haldurile tuleks anda aega nõuetega tutvumiseks. Seejärel tuleks korraldada uue hääletamisega uus üldkoosolek.
Kohus leidis, et OÜ Pike Grupp on rikkunud seadusega kehtestatud dokumentide esitamise aega, see on kolme päeva nõuet. Samuti ei leidnud ta põhjusi, mille alusel saaks anda OÜle Pike Grupp teistsugust häälte arvu kui seda on teinud üldkoosolek ja ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi. Seetõttu otsustas kohus OÜ Pike Grupp hagi rahuldamata jätta.
Põltsamaa linnapea Margi Ein ütles eile maakonnalehele: "Ma tahan uskuda ja loota, et raha sotsiaalobjektide ehitamiseks tuleb, vaatamata sellele, et AS Valentino Adavere pankrotistus. Allakirjutatud kolmepoolne leping on jõus."
Jõgeva maavalitsuse majandusosakonna juhataja ning ühtlasi Põltsamaa vallavolikogu esimehe Jaan Aiaotsa arvates on neid objekte, sealhulgas ka vanadekodu, Põltsamaa piirkonda hädasti vaja. "Välisraha kaasamine kodumaistesse projektidesse on aga väga pikaajaline protsess ja selleks kulub mõnikord isegi aastaid," lausus Jaan Aiaots.
RAIVO SIHVER
Palamuse vallas Visusti lähedal Kokavälja külas paikneva Mäeotsa talu põhitegevuseks on õlikultuuride ja teravilja kasvatus ning lüpsikarja pidamine.
Mäeotsa talu peremeheks on autojuhttraktoristiks õppinud ning varem Kaarepere sovhoostehnikumis ja Jõgeva MEKis töötanud Aivo Liiv, vanaperenaiseks tema ema Helge, noorperemeheks poeg Teet. Talus elab ka Aivo vend Teet. Pererahvas alustas talutootmisega 1990. aastal. Olulisemateks hooneteks on elumaja, laut ja ait. Põllutöömasinatest on talus traktorid ja John Deer kombain.
60 hektarit Mäeotsa talu põllumaadest hõlmab rüps ja raps. Odra, kaera ja nisupõllud on 30 hektari suurused. Teravilja kasvatatakse nii müügiks kui ka loomasöödaks. Mäeotsa talus on neli lüpsilehma, samuti peetakse sigu ja kanu.
Taluniku nõuanne
"Kümme aastat tagasi oli talutootmisel motiiv, mis nüüd kaduma kipub. Lahendusi tuleb aga otsida ka keerulistes oludes. Näiteks teraviljapõldudele tasuks külvata Eestis aretatud uuemate nisu- ja odrasortide seemet, mille tagajärjel on eeldusi saagi kahe või kolmekordseks suurenemiseks," ütles Aivo Liiv. "Edukas põllumees on see, kes suudab tootmisest maksimaalset kasu saada," lisas noorperemees Teet Liiv, kes uute teadmiste ja oskuste õppimiseks on käinud praktiseerimas Saksamaal Hamburgi lähedal asuvas talus.
JAAN LUKAS
NOORTELISA
REPORTAA®
Kindlasti ei ole paljud kursis sellega, mis toimub meie üliarmsa kodulinna tänavate peal siis, kui päike paistab parasjagu teisel pool maakera ja tänavalaternad on puruks pekstud.
Seda, et öös on asju, üldiselt teatakse. Aga kas öö sees ka inimesi on, ja kui on, siis milliseid on ja mida nad teevad? Sain seda teada ühel laupäeva hilisõhtul, mil yuppi’de riigipüha ehk rahvusvaheliselt tähistatav nädalavahetus, mis algab kuskil kõrtsus ja kestab kuni ränga pohmakani järgmisel või ülejärgmisel päeval, oli juba täie hoo sisse saanud.
Kuna talv ei olnud veel ametlikult lõpule viidud, kestis edasi ka autode jooksuaeg, mis mõnedel markidel kestab, tõsi küll, aasta ringi. Öö on kõige parem aeg indleva auto kohtamiseks. Olete sellise leidnud, jälgige mängu. Kui mööda juhtub sõitma emane auto, läheb isane bemar harilikult pööraseks. Ta hakkab ühel kohal seistes ägedasti ratastega maad kraapima, mootor hakkab undama ja autostereo möirgab üle poole linna. Selline kihku täis ja sõge auto on ohtlik kõigile elusorganismidele. Mul õnnestus kohata üsna mitut sellist autot, seda paikade juures, kus inimeseloomad teatud vedelikega tuju tõhusaks teevad.
Üldiselt arvatakse ka, et öösel hulguvad ringi asotsiaalid. Vale puha, need tegelased põõnavad, sest öösel on pime ja ei näe prügikastist pudeleid otsida. Kes tahab prükkareid näha, mingu varahommikul, kui valgeks läheb, prügikastide juurde ja vaadaku, kindlasti mõni juba sorib peadpidi prügisse sukeldununa. Muidugi võib tegemist olla ka mõne sotsiaaltöötajaga, kes oma hoolealuseid taga otsib, kuid see võimalus on kaduvväike.
Otsisin mööda öist või siis hilisõhtust linna taga paika, kus toimuks midagi põnevat. Ohoo, selle kooli juures, mille seina peal on kujutatud hobust ja meest ühte tööd tegemas, toimus midagi huvitavat. Üle kogu linna suundus sinnapoole inimesi, mõnel seljakott, mis reetlikult kõlises, seljas. Kooli nurga juures tõmbasid paar tegelast triipu. Aerosoolvärviga. Ja otse seinale. Astusin majja sisse. Küsisin ühelt sildiga märgistatud inimeselt, mis toimub. Too vastas, et tema ei tea midagi, tema seisab ainult ukse juures. Ka ülejäänud rahvas tormas ringi nagu peata kanad.
Ühtegi tarka ei paistnud silmapiiril. Ühe ukse juures avastasin suurema rahvakogunemise. See polnudki miiting või meeleavaldus, kuskilt kaugelt-kaugelt olevat siia ilmunud ütlemata suurepärased moosekandid, kes nüüd rahva rõõmuks üles astuvad. Jäin samuti ootama, tulgu, mis tuleb, sest midagi tapvat ei saanud tulemas olla.
Inimesed läksid üha närvilisemaks ja tagusid käsi kokku. Küllap külmast. Sokutasin ennast rahva hulka. Korraga avati saali uksed ja siis jooksis kõik see mees tormi nagu hullud hobused. Rahvamass surus mind uksest sisse. Lendasin käkaskaela põrandale. Mingi punt jooksis minust müdinaga üle. Teadvus kadus.
Toibusin järgmisel hommikul, kui koristaja harjaga põrandalt hambaid kokku pühkis. Komberdasin koju. Väikelinna ööelu on karm, tõesti karm, aga see-eest pööraselt õiglane.
VALE-DMITRI
Narkoteemaline rahvajutt Saastast
Rahvajutt on teadupärast alguse saanud rahva seast.
Sedasi oli ennemuistsel a’al ja eks ta kestab ka tänapäevases tsiviliseeritud ühiskonnas. Ainult, et enam ei räägita Vanapagana viimasest maapealsest külastusest ega sosistata naabrinaise libahundiks käimisest. Nüüd räägitakse poliitikute krutskitest, aidsist, narkomaaniast ja paljust muust. Kui polegi midagi päevakorral, produtseeritakse ise mingi legend valmis ja levitatakse
kuulujutuna.
Ega Jõgeva rahvaski pole selle koha pealt roostes. Kõneainet leiab ka kohalike tegelinskite kohta, sellest pole pääsenud ka loominguline kollektiiv Saast, kelle liikmete kõrvu on jõudnud jutt nende äärmisest narkolembusest.
Kui juba rahvas on selle nõu omale pähe võtnud, ei suuda seda nõud ka miski jõud ümber veenda. Ei jää muud üle, kui ausalt üles tunnistada: JAH, SAAST ON KAMP ALLAKÄINUD NARKAREID.
Et rahvas sellest täpsemalt teaks, avalikustab Saast siinkohal, millist laadi on asjaosaliste harjumused, sõltuvused ja "menüü".
* Bassimees Canis Vedru on sõltuvuses naatriumnitritist. Puhkepäevadel naudib aga vahelduvvoolu.
* Kidramees ValeDmitri on harjunud manustama väetisi ja taimekaitsevahendeid. Lemmikuteks on Roundup (12 ml klaasi vee kohta) ja Basagran (6-8 ml klaasi vee kohta). Korra päevas popsutab ka piibutäie ristikuseemneid.
* Trummimees Tiit Prii on spetsialiseerunud kodukeemiale. Päev algab tükikese WC-seebiga, mis jääb keele alla imenduma. Lõuna paiku tekib vajadus ninna tõmmata pesupulbrit (eriti sidrunilõhnalist) ning õhtul kindlustavad 2 spl aknooli huvitava unereisi.
* Maniakkide Tänav tarbib tulekustutusvahendeid. Tema puhul ei kehti üldtuntud väide "joob kõike, mis põleb", vaid hoopiski vastupidi. Samas on ta ka grupi ainuke toksikomaan, sest ta veedab palju aega vingugaasi käes.
* T¹et¹eeni välikomandör Marhus Kish Laden on glükoosisõltlane ja saab kaifi Komeedi kompvekkidest. Päevaseks annuseks kulub vähemalt 300 g.
* Kõige nooremad liikmed - Kyylik ja Kukununnu - on kooliõpilased ning alles astuvad paadunud narkariks saamise teed. Profülaktika mõttes teevad see-eest tõhusat diileri tööd koolides.
Sellega on Saasta südamelt kõik ära räägitud ja kogu tõde päevavalgust näinud. Kui mõni küsimus on siiski ööpimedusse jäänud, saab seda teemat lahata ka internetis: http://www.zone.ee/saast.
Lisamärkuseks peab ütlema, et ära sina, lugeja, seda kodus järele tee ja ära sama ahvatluse küüsi lange, mis on Saastale osaks saanud.
SAAST
Masturbatsioon ehk onanism ehk pihkulöömine ehk käsiseks on kõige sobilikum seksimismeetod inimestele, kes pole piisavalt eakad, et teha päris "vanainimeste asja".
Sest see on ohutu, odav ja operatiivne (see tähendab, et ei vaja erilisi ettevalmistusi). Ka pärast ei ole enamasti mingeid jamasid karta. Muidugi vajab ka see seksimisviis teatud oskusi ning tulemused ja rahulolu ei jää maha "päris" seksist.
Lugupeetud masturbeeri jad. On ilmunud käsiraamat, õigemini pihuraamat ka teie jaoks. Igas raamatupoes on saadaval Dr Richard O‘Nani ja Pamela Palmi pisike roosa raamat "Kamasuutra ühele: Poissmehe eneserahuldamise teejuht". See on samast sarjast, kus on ilmunud näiteks "Jamasuutra" ja "Tüng Shui", kuid nüüd on tegemist täiesti tõsiseltvõetava õpikuga.
See on ka parem, kui sarjavennad, sest sisaldab palju rohkem teksti (teistes väljaannetes on sageli üks lause lehekülje peal, siin aga mitu), pealegi on siin ka ilmekad illustratsioonid!
Nii et tasub soetada. Hind umbes 30 krooni. Pealegi saate te selle pihuraamatu kindlasti pärandada oma poegadele.
Mida siis pakub see teos. Alustab muidugi masturbatsiooni illustreeritud ajalooga alates ürgajast, jätkab psühholoogilise valmiduse rõhutamisega, siis tulevad muidugi füüsilise treeningu õpetused kuni perfektse peenisepotentsiaalini välja. Käsitletakse abivahendeid nagu kumminaine, pornofilmid, õpetatakse tegema ise pornomultikat vihikust ja vastavatest piltidest, kasutama kunstimuuseume õieti, samuti käituma tööpostil vastavalt. Kirjeldatakse erinevaid m-sekte ja muidugi ka grupim-i, m-i lennukis, m-feti¹ismi, m-sadomasohhismi, m-sodoomiat. Lõpuks õpetatakse ületama igasugu probleeme, ka abielus ette tulevaid takistusi.
Nii et hoidke kõva!
MARGUS KIIS
Trendiinimestega on nagu tõelise armastusega, millest kõik räägivad, vähesed aga näinud on. Kas sina kuulud väljavalitute
hulka või oled lihtsalt üks hall massi esindajatest?
1. Millest koosneb sinu argihommikune menüü?
a) mannapuder, klaas piima & vorstivõileib - 0 p
b) tass espressot (süüa jõuab lõunal mõnes pubiski) - 3 p
c) jogurt & müsli - 1 p
2. Mida vastad, kui keegi helistamiseks su mobiiltelefoni laenata soovib?
a) "Jah, muidugi, aga millist neist?" - 3 p
b) ütled põlglikult, et sa põhimõtteliselt ei muretse endale asju, mis su ajud välja kiiritada võivad - 1 p
c) ulatad sõbraliku naeratuse saatel oma telliskivisuuruse Motorola, samal ajal seletades, et numbri valimine ei pruugi esimese paari korra jooksul õnnestuda - 0 p
3. Kellega jagad oma eluaset?
a) senikaua kui mäletad, oled koos vanematega elanud ega näe ka põhjust seda niipea muutma hakata - 1 p
b) abikaasa & järelkasvuga - 0 p
c) elukaaslasega loomulikult - 3 p
4. Kus & kuidas tavatsed oma õhtuid veeta?
a) kodus televiisorit vaadates - 0 p
b) mõne hea raamatu seltsis või kusagil sümfooniakontserdil vms kultuuriüritusel - oluline on vaid see, et sa oma päevare¾iimi rikkumata õigel ajal magama saaksid - 1 p
c) märksõnad vibe, mutant disco & ööklubi peaksid vist iseenese eest rääkima - 3 p
Tulemused:
0-3 p: Tõsine, lihtne & praktiline vähe-kära-palju-villa-inimene, aga sõna "trend" kuuled tõenäoliselt esimest korda.
4-7 p: Tervisefriik & muidu põhimõttekindel olend. Kaldud puuduliku hariduse või piiratud silmaringi tõttu trendi vältimist vajavaks & eluohtlikuks nakkushaiguseks pidama.
8-12 p: Kui ma end ei tunneks, arvaksin, et olen sinu näol Moe Guruga kohtunud. Vahest oleme ema poolt sugulased?
Kinnitatud by MOE GURU
6. märtsi Vooremaa noortelisas ilmus kirjutis "Kuidas ma militaarkomisjonis käisin". Üllitise sisu puudutab meie maakonna konkreetsetes asutustes töötavaid konkreetseid inimesi, seepärast peame asja kommenteerima.
Kes lugu luges, teab nüüd, et riigikaitsebüroosse võivad tulla vaid surmapõlgurid, sest seal tehakse ühe vaese reservväelasega asju, millest ihukarvad püsti tõusevad, ja on hea, kui keegi eluga pääsema juhtub. Lehe peatoimetaja ütles artikli avaldamist kommenteerides, et iga normaalne inimene mõistab seda naljana. Kas see on ikka nii? Lugu ei olnud avaldatud naljanurgas ja selle juures puuduvad ka muud viited loo naljana võtmiseks. Tasub meelde tuletada vanasõna "kus suitsu, seal tuld" ja riigikaitsebüroosse kutsutud kodanik hakkabki kahtlema, kas niisugusesse kohta julgeb minna. Leht ju ei valeta…
Kui oletada, et artikli autori eesmärgiks oli vahendeid valimata honorari teenida, siis võiks ta tõesti rahuvalvesse (kui võetakse) teenima minna. Ehk saab rohkem.
Teadmiseks nii palju, et alates 1991. aastast on meie asutust külastanud tuhandeid kutsealuseid ja reservväelasi. Oleme veendunud, et kellelegi neist pole osaks saanud selline vastuvõtt nagu üllitises märgitakse. Kuigi jah, üksikuid neist on tulnud tõesti korrale kutsuda ja vahel ka rahatrahv määrata, kuid mitte püstolitenugade ja mõnituste abil.
Väga halvustav on autori suhtumine Eesti kaitseväe laigulisse vormi ja selle kandjasse.
Loodame, et Vale-Dmitri alias reservväelane X mõistab meid ja edaspidi Vooremaa toimetuse aknast naabermaja silmitsedes enam kurje mõtteid ei mõlguta, vaid meie tööst ja tegemistest ka midagi asjalikku kirjutaks.
Peatoimetaja peaks aru saama, et Saastaga loopimine ei ole ainus lisand, mis pressi sissetulekut suurendab. Ootame peatoimetaja ametlikku seisukohta artikli eesmärgi kohta olukorras, kui Eesti taotleb liitumist NATOga lähematel aastatel.
Aia tn 4 töötajate nimel
HENN ROOS,
Kirde Riigikaitse Osakonna Jõgevamaa büroo juhataja
Peatoimetaja ametlik seisukoht
Vooremaa pikaajaline ja varjamatu sümpaatia Eesti Vabariigi kaitsejõudude suhtes ei ole loodetavasti saladuseks ühelegi tähelepanelikule lugejale. Vooremaa leiab, et kaitsejõud on üks kiiremini arenevaid ning elanikkonna silmis üha usaldusväärsemaks
muutuvaid institutsioone Eesti Vabariigis, ilma milleta ei ole tegelikult võimalik meie riigi püsimajäämine. Tuleb anda au meestele, kes tihtipeale oma isiklikku elu ja materiaalset heaolu ohverdades selle nimel tööd teevad.
Henn Roosi valmisolek seostada Vale-Dmitri fantaasiakukerpallid kohe ja tingimata Kirde Riigikaitse Osakonna Jõgevamaa bürooga on nimetatud asutuse ilmne alavääristamine. Vooremaa toimetusele pole hetkekski pähe tulnud mõte, et Vale-Dmitri kirjeldatud sündmused võisid toimuda mõnes Eesti kaitsejõududega seotud asutuses. Samal seisukohal on ka Vale-Dmitri, kes kirjatükis kordagi ei maini Eesti kaitsejõude, riigikaitseosakonda ega ühtegi sõjaväelast.
Vooremaa toimetus keeldub uskumast, et riigikaitsebüroodes koheldakse Eesti Vabariigi kodanikke teisiti kui korrektselt ja täie lugupidamisega. Kui kapten Roos leiab Vale-Dmitri kirjeldatud sündmustes sarnasust talle alluva asutuse igapäevatööga, on tegemist kas Eesti Vabariigi kaitsejõudude solvamise või luuludega. Viimasel juhul kerkib küsimus, kuidas toimiks selline sõjaväelane siis, kui Eesti Vabariiki ähvardaks reaalne oht? Või, mis veel hullem, kui see oht ei ähvarda?
AARE KIRNA
SPORT
Jõgeva hokimeeskonnal on medalid käeulatuses
Eesti jäähoki amatöörliiga (HHL) meistrivõistlused lähenevad lõpule ja SK Pedja meeskond jätkab medalikursil.
Möödunud laupäeval alistati Tallinnas sealne meeskond Wiking 3:1 ning sellega ollakse turniiritabelis kindlalt kolmandal kohal. Reaalne on isegi võidelda teise koha eest.
Meistrivõistluste avaringi kolmanda kohaga lõpetanud SK Pedja meeskond ei ole teises ringis veel kaotusekibedust tundnud. Esimeses mängus võeti kodujääl vastu Kehra Snaipers, kellele avaringis ootamatult kaotati. Jõgeval peetud mängus saavutati aga 4:1 võiduga väärtuslikud kaks punkti.
Skoori avas Ervin Narits juba teisel minutil. Enne poolajavilet kasvatas Rein Kivi eduseisu 2:0le. Ülejäänud väravad visati kohtumise viimasel minutil. 28. minutil kahandasid külalised kaotusseisu 1:2le, kuid Rein Kivi ja Raimond Polli väravad andsid Jõgevale lõpuks 4:1 võidu.
Järgmine kohtumine toimus Jõgeval Tallinna Karude meeskonnaga. Mäng peeti, kuid kehva jää tõttu sõprusmängu nime all, nagu soovisid külalised. Tegelikult oli see jõgevlaste poolt siiski
liigne vastutulek. Tulemuseks oli 1:1 viik, kusjuures Jõgeva poolt viskas värava Rein Kivi. Nagu kinnitas turniiri peakohtunik Ants Jürman, jääb mängu tulemus tõenäoliselt jõusse ja läheb ka turniiritabelisse.
Möödunud laupäeval kohtus Jõgeva meeskond Talleksi jäästaadionil Wikingi meeskonnaga. SK Pedja meeskond ei mänginud kaugeltki parimas koosseisus, puudus peaaegu üks viisik. Siiski suudeti vastastele oma mängurütm peale suruda ja saada väärtuslik 3:1 võit.
Jõgeva meeskonna poolt avas skoori Janno Pärn. Poolajavileks juhiti 2:1 ning viimase värava viskas Andrus Tõruke. "Suurt ülekaalu meil polnud, kuid kaitse pidas ja viisikute tsentrid mängisid oma koha hästi välja. Kindel oli ka väravavaht Mati Tali," iseloomustas võidumängu meeskonna mängiv treener Kaido Poom.
Peatreeneri Uno Veski sõnul oli see hinnatav töövõit, kus jõgevlased suutsid mängujoonisest paremini kinni pidada.
Turniiritabel, mis erineva arvu mängude tõttu pisut ebaülevaatlik, on selline: 1. Tallinna AHK 15 (3 pidamata mängu); 2. Tallinna Karud 13 (2); 3. Jõgeva SK Pedja 11 (3); 4. Tallinna Wiking 11 (1); 5. Tallinna MarkWinner 9 (2); 6. Tallinna Monstera 5 (4); 7. Kehra Snaipers 4 (1).
Jäähokihooaeg jätkub vaatamata kevade saabumisele ka Jõgeval. Eeloleval laupäeval toimuvad Jõgeval maaspordiliidu Jõud meistrivõistlused. Sellest täpsemalt juba järgmises lehenumbris.
MART ERMANN
Käesurumine on tavaliselt seltskondlikuks spordialaks.
Ülemöödunud laupäeval Jõgeval toimunud rahvusvahelise sumovõistluse vahepalaks oli aga käesurumisvõistlus, kus osalesid nii sumomaadlejad kui ka teised rammumehed ja -naised.
Teadaolevatel andmetel Virtuses esmakordselt korraldatud käesurumisvõistlusel proovis jõudu ja osavust viis naist ja kaheksa meest. Kõigil võistlejatel tuli omavahel võistelda, kusjuures igaüks sai vastastelt mõõtu võtta mõlema käega. Kohtunikena jälgisid võistlust Jõgeva Ühisgümnaasiumi spordipedagoog Rainer Võsaste ning Kaarepere külavanem ja spordijuht Raimond Poll, kelle poeg Raino Poll pälvis teise koha kuni 85-kilogrammiste meeste arvestuses.
"Käesurumisvõistlused kulgesid huvitavalt, pinget lisas jaapanlase ja soomlase osavõtt. Võit sõltub käesurumises mitte ainult käe tugevusest, vaid ka oskusest õiget surumistehnikat kasutada," rääkis Raimond Poll.
"Korraldasime käesurumisvõistluse sellekski, et nii sportlastele kui ka pealtvaatajatele enne sumovõistluste finaali teatud lõõgastust pakkuda," märkis Virtuse juhataja Toomas Klaarman. "Kunagi korraldati Eestis käesurumisvõistlusi ametlike spordivõistlustena. Nüüd on selliste võistluste toimumiskohtadeks tavaliselt meelelahutuslikud koosviibimised," lisas ta.
Virtuses toimunud käesurumisvõistluse võitjad:
Kuni 85 kg mehed
1. Virgo Vaible (Põltsamaa)
2. Raino Poll (Kaarepere)
3. Raul Pärnasalu (Põltsamaa)
Üle 85 kg mehed
1. Andrus Kohv (Põltsamaa)
2. Hashya Mamoru (Jaapan)
3. Heldur Kütt (Kuremaa)
Absoluutkaal
1. Virgo Vaible (Põltsamaa)
2. Andrus Kohv (Põltsamaa)
Kuni 65 kg naised
1. Anneli Ristmets (LääneVirumaa)
Üle 65 kg naised
1. Kairi Kuur (Tõstamaa)
JAAN LUKAS
Parimaid tulemusi SK Contra korraldatud kõrgushüppevõistluselt Laiuse Vedru ja teivashüppevõistluselt Laiuse Toigas.
Kõrgus: poisid U16 - Mikk Kalavus (Torma PK) 1.55, Sulev Lääne (Torma PK) 1.50, Erki Erikson (Laiuse PK) 1.45; poisid U14 - Ivar Saar (Laiuse PK) 1.35, Kermo Rudissaar (Palamuse G) 1.30.
Teivas: mehed - Kaido Lääne (SK Contra) 3.35; poisid U16 - Cris Aare (Laiuse PK) 2.95, Erki Erikson (Laiuse PK) 2.75, Kristo Rudissaar (Palamuse G) 2.75.
HENDRIK LINDEPUU
***
Maakonna 64-ruudulise kabe meistritiitlit asus ründama 11 meeskabetajat ning ainukese naisena Merike Parve, kes koos meestega mängides kogus 5 p. Meestest oli parim Edo Jaanuska Palamuselt, kogudes 8,5 p. Hõbemedal läks Jaan Peetsile (Laiuse) ja pronksmedal Heldur Evertsoole (Pajusi), punkte vastavalt 8 ja 7. Neljandat kuni kuuendat kohta jagasid Kaarel Ots, Urmas Visk ja Rein Orav, kõigil 6 p. Järgmine suurem maakondlik kabeüritus on XIX Laiuse turniir. Alustame turniiriga 31. märtsil kell 10 Laiuse Põhikooli ruumes.
SULEV LUHT
MITMESUGUST
Tanis Kulp - Eesti kuldsuu 2001
Põltsamaa Ühisgümnaasiumisse kogunesid möödunud reedel Eesti parimad noored oraatorid: teoks sai koolinoorte üleriigiline kõnevõistlus Kuldsuud Põltsamaal 2001.
Üleriigilise kõnevõistluse Põltsamaale "kolimine" meenutab mõnevõrra Alo Mattiiseni muusikapäevade eellugu. Nagu üleriigiline koolinoorte vokaalansamblite konkursski, toimus ka kõnevõistlus varem Tallinnas Mustpeade Majas. Ja kiratses. Kõnevõistlus jäänud möödunud aastal kogunisti pidamata, kuna kohale tuli liiga vähe võistlejaid.
Sel aastal otsustas tugevate kõnekunstitraditsioonide ning koolisiseste ja maakondlike kõnevõistluste korraldamise kogemustega Põltsamaa Ühisgümnaasium ürituse oma "tiiva alla" võtta. Kuldsuude võistluse patrooniks kutsuti Riigikogu esimees Toomas Savi, ¾üriisse värvati mitu nimekat inimest (Tallinna Pedagoogikaülikooli re¾ii õppejõud Härmo Saarm, telestaar Vahur Kersna, Eesti Ekspressi ajakirjanik, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi vilistlane Tiina Joosu), sponsorite abiga muretseti kenad auhinnad ning tehti korralik üritus, mis kõnekunsti kui konkursiala mainet koolinoorte hulgas loodetavasti tõstab.
Osales kuldsuudevõistlusel 11 koolinoort (kuus tüdrukut ja seitse poissi) seitsmest maakonnast.
Väitluskonkurss?
Nagu kõnekonkurssidel ikka, esitas iga võistleja esimeses voorus kodus ja teises voorus koha peal ette valmistatud kõne. Teise vooru kõneteema tuli valida ¾ürii koostatud teemade nimistust. Kuna kaasvõistlejail ja publikul oli õigus kõnelejaile küsimusi esitada, omandas üritus kohati väitluskonkursi ilme.
Aga see vaimumõõkadega vehklemine asja just põnevaks tegigi ning näitas noorte oraatorite head reaktsiooni ja kohati lausa üllatavat erudeeritust. Tõsi, liigne aktiivsus võis kättegi maksta. Eelkõnelejaid pidevalt küsimustega pommitanud Põltsamaa Ühisgümnaasiumi X klassi õpilasele Tanis Kulbile - ainukesele Jõgevamaa esindajale - korraldati pärast esimese vooru kõnet lausa "karistusaktsioon", ent rünnakud tabavate vastustega tõrjunud, lõikas ta lõpuks sellestki profiiti.
®üriile andis arupidamisaja Vahur Kersna, kes saalitäiele koolinoortele (publikut oli peale Põltsamaa Ühisgümnaasiumi ka Jõgeva Ühisgümnaasiumist ja võistlejate kodukoolidest) ülipopulaarse telesaate Pealtnägija tegemisest pajatas ning küsimustele vastas.
Nii, nagu Toomas Savi pärast esimest vooru Tallinna kiirustades ennustanud oli, tunnistatigi võitjaks Põltsamaa poiss Tanis Kulp. Teiseks tuli Kuressaare Gümnaasiumi õpilane Margus Majorov, kolmandat-neljandat kohta jäid jagama Krista Maajärv Saaremaa Ühisgümnaasiumist ja Einar Arro Kadrina Keskkoolist.
Õige stardipakk
Peaauhind, suud kujutav Jaak Krivini kunstsepis käes, ütles Tanis, et kõnepidamine hakkas talle meeldima kohe, kui ta seda esimest korda proovis ja publikuga hea kontakti leidis, ning oma kodukooli aulas on ta nüüdseks üles astunud vähemalt kümnel korral. Oma tulevikku seostabki Tanis alaga, mille puhul kõneosavus hädavajalik - diplomaatiaga.
"Paljud tipp-poliitikud ja ametnikud, kes minult praegu kõnekunstis eratunde võtavad, kahetsevad, et nad koolipõlves kõnevõistlustel ei osalenud," ütles ¾ürii tööd juhtinud Härmo Saarm. "Kõnevõistlus ongi õige stardipakk neile, kes avaliku esinemise oskust nõudvais ameteis kaugele tahavad jõuda. Kuigi paljudel siin esinenutel vajab retoorika vormiline pool - diktsioon, ¾estid, nn kehakeel, intoneerimis ja pausipidamisoskus jne veel kõvasti lihvimist, on neil kõigil oma oskusi arendades ¹ansse heaks oraatoriks saada, sest lootusetut diktsiooni- või häälikuviga pole kellelgi ning ükski neist pole ka tuim tükk, kes endast mingit energiat välja ei kiirgaks. Peaasi, kui need, kes poliitikasse pürivad - aga neid näib siin omajagu olevat -, ei laseks endast juba noorparteilase seisuses isikupära ja iseseisvat mõtlemist "välja triikida" ega hakkaks kalasilmselt otsa vaadates ümmargust juttu ajama."
Laupäeval jätkus kuldsuude üritus linnaekskursiooni ja Härmo Saarmi juhitud seminariga, millest võtsid osa konkursandid ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi retoorikahuvilised õpilased.
Kuna Kersna ei tulnud Põltsamaale üksi, vaid koos võttegrupiga, saab noori kuldsuid näha ka Pealtnägijas. Kui mõni kuumem teema plaanidesse sisse ei sõida, siis juba homme.
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Pühapäeva õhtul mõni minut enne seitset juhtus raske õnnetus Pala vallas Lümatis. Tartus elav ja õppiv Oliver (1991) oli viibinud mõnda aega maal vanaisa pool. Enne Tartusse sõitu andis vanaisa talle kaasa puidusse mustri põletaja. Poiss istus ®igulis tagaistmel, vuristas seal oma elektrimootorit ja küllap leidis pakendist, kus oli põletaja, ka elektridetonaatori.
Kui laps oli ühendanud detonaatori patarei vooluvõrku, toimus plahvatus. Autol lendas eest tagaklaas ja üks külgmine ukseklaas. Detonaatori killud vigastasid lapse kõhtu, põlve ja käsi ning ta viidi kiirabiga Tartusse, kus talle tehti operatsioon. Lapsega koos autos olnud isa ja ema vigastada ei saanud. Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab järgnev uurimine.
Võeti ära salaviina ja sigarette
Möödunud teisipäeval leidsid politseiametnikud kontrollreidi käigus Torma vallas suurema koguse salaviina ja maksumärgita sigarette. Salakaup leiti 1974. a sündinud Sirje korterist ja abiruumidest. Kokku oli noorel naisel kodus 121 liitrit salaviina ja 105 pakki Eesti maksumärgita sigaretipakki. Salakauba omanikule koostati protokoll. Politsei saatis asja arutamiseks kohtule.
Pühapäeval kell 18.50 helistati Kuremaa ujulast, et mingi mees on seal ära lõhkunud kaks seinaplaati. Politseipatrull leidis eest kummaliselt käituva mehe, kellel polnud alkoholijoobe tunnuseid. Osutus, et mees oli libastudes plaadid lõhkunud, aga torkas ka silma, et tal on raskusi koordineeritud tegutsemisega. Korraldatud narkoekspertiisiga Põltsamaa haiglas ilmnes, et Dmitri (1970) on metamfetaminijoobes. Kohtla-Järvelt pärit mehele koostati protokoll
arsti ettekirjutuseta narkootilise aine pruukimise eest. Seadus näeb ette karistusena kuni 50 päevapalga suuruse rahatrahvi, teo kordumisel aga kriminaalvastutusele võtmise.
Kolmapäeva pärastlõunal leiti pooduna oma kodus Palamuse vallas Valden (1941). Pühapäeval leiti pooduna Kalle (1932) Palamuse vallas Visustis. Temagi oli elust lahkunud oma kodus. Esialgsel vaatlusel surnukehade juures vägivaldse kallaletungi märke ei leitud. Pühapäeval poole nelja paiku öösel Põltsamaal kukkus toolil istudes kokku Mati (1943) ja suri. Kiirabi püüd meest elustada jäi tagajärjeta. Mees olevat juhtunu eel pikemat aega alkoholi pruukinud, aga kas surma põhjus oli see või miski muu, selgitab kohtuarstlik ekspertiis. Esmaspäeva hommikul poole seitsme paiku leiti Mustvees surnult Ivan (1944). Kadunu surnukeha lebas tema enda kodus trepi lähedal. Tedagi teati viinalembese isikuna, aga kas surm tuli õnnetusest, haigusest või mõnel muul põhjusel, selgitab ekspertiis. Esialgsel vaatlusel kuriteole viitavaid jälgi ei leitud.
Korraldati kaks politseioperatsiooni
Möödunud nädala kolmapäeval ja reedel korraldati politseioperatsioonid ulatuslikumaks liikluse jälgimiseks. Kolmapäeval kontrolliti 385 autot, reedel 151 autot. Esimesel päeval leiti sõidukiroolist viis alkoholijoobes juhti, reedel üks joobes juht ja üks juht purjutamisjärgsete joobejääkidega. Seekordsed kontrollimised viidi läbi Mustvee-Jõgeva-Põltsamaa üldsuunal, kõigis kolmes linnas ja neid ühendavatel teedel.
Varastati kolm elektrimootorit
Laupäeva varahommikul selgus, et Aidus on töökoja juurest ära varastatud suurem elektrimootor. Mootor pani tööle katlamaja korstna sundventilatsiooni. Samas selgus aga, et ka lähedal asuvast kuivatist on kaks elektrimootorit "läinud". Varsti selgus, et vargil käijaks oli kohalik elanik Sergei, kes on mitmel korral kohtulikult karistatud. Mootorid vedas ta ära omatehtud väikese käruga. Mees on kuriteos kahtlustatavana üle kuulatud ja ta on oma pahategu ka tunnistanud.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada lund. Puhub põhjakaarte tuul Õhutemperatuur on 0°C ... -5°C.
Kolmapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada lund. Puhub läänekaarte tuul 3-8 m/s. Õhutemperatuur öösel -10°C ... -17°C, päeval +1°C ... -3°C.
Teisipäev, 20. märts 2001. a.
Kevad muudab aedniku hinge rahutuks
ARDI KIVIMETS
Maasekretärid kohtusid Jõgeval
PEEP LILLEMÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
MARGUS KIIS
HERBERT SÖÖDE
Maavalitsus kutsub ajakirjanikku bussiga sõitma
PEEP LILLEMÄGI,
maavalitsuse pressiesindaja
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
20. märts 2001. a
Tiina Ereb juhib taas Ühispanga Jõgeva kontorit
JAAN LUKAS
AS Valentino Adavere on pankrotis
RAIVO SIHVER
JAAN LUKAS
REPORTAA®
VALE-DMITRI
Narkoteemaline rahvajutt Saastast
SAAST
MARGUS KIIS
Kinnitatud by MOE GURU
HENN ROOS,
Kirde Riigikaitse Osakonna Jõgevamaa büroo juhataja
Peatoimetaja ametlik seisukoht
AARE KIRNA
Jõgeva hokimeeskonnal on medalid käeulatuses
MART ERMANN
JAAN LUKAS
HENDRIK LINDEPUU
SULEV LUHT
Tanis Kulp - Eesti kuldsuu 2001
RIINA MÄGI
POLITSEIKROONIKA
Võeti ära salaviina ja sigarette
Korraldati kaks politseioperatsiooni
Varastati kolm elektrimootorit
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja