Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadlased on tänavu andnud riiklikku katsetusse talirapsi, punase aruheina, itaalia raiheina ja varajase kartuli uued aretised. Pildil on instituudi direktor, filosoofiadoktor Mati Koppel ja vanemteadur, põllumajanduskandidaat Saima Kalev. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ
Jõgeva Sordiaretuse Instituudi teadusnõukogu esitas oma selle aasta viimasel koosolekul riiklikku sordikatsetusse kaks uut talirüpsi aretist. Sordiaretuse ja sordiparanduse ning seemnekasvatuse tänavuse katseaasta teadusteemade läbiarutamisel selgus, et valmimisjärgus on veel mitmed köögivilja ja heintaimede uued sordid.
Õlikultuuride rapsi ja rüpsi kasvatamist hakati Eestis edendama kümme aastat tagasi. Põllumajandustootjatele alternatiivsete vahekultuuride kasvatamiseks koostasid Eesti ja Soome põllumajandusministeeriumid ühisprojekti. Et teravili oli muutumas juba monokultuuriks ning selle turuhind aina langes, kasvas huvi rapsi- ja rüpsiseemne tootmise vastu kiiresti. Hoogu andis selleks juurde tosin aastat tagasi Jõgevale loodud Kesk-Eesti Õlikultuuride Ühistu. See firma tagas toodangu realiseerimise ja ka raha kiire kättesaamise tootjale.
Kui varem viidi peaaegu kogu toodang Pärnu ja Kunda sadamatest Soome firmale Mildola OY, siis mullu läks 11 000 tonnisest saagist impordiks vaid kolmandik. Nüüd ostab ligemale 90 protsenti Eestis kasvatatud rapsist-rüpsist kokku Painkülas asuv AS Werol Tehased. Mullu varusid nad ligemale 30 000 tonni Eesti päritoluga seemet.
Rapsiseemne hind on maailmaturul tõusnud ja tänavu maksab tehas miiniumbaashinnast (2800 krooni tonn) 10-20% mullusest rohkem.
Rüps ja raps on üsna sarnased õlikultuurid, üheks põhiliseks erinevuseks on vegetatsiooniperioodi pikkus. Mõlemal kultuuril on omad eelised, kuigi praeguste sortide puhul on raps rüpsist saagikam. Senini on meil kõige rohkem kasvatatud rapsisorti "Kulta" ja rüpsi "Bolero", tuntumad on veel "Saljut" ja "Credit".
Uued sordid valmivad koostöös Rootsiga
Jõgeva SAI ja Svalöf Weinbuli AB vahel sõlmiti 1993. aastal koostööleping talirüpsi aretamiseks. Aretus toimub mõlemas instituudis ja nii ongi kõik riiklikku katsetusse antavad sordid alates 1997. aastast koostöösordid. Kahe sordiaretusinstituudi koostööga jõuab uute sortideni kiiremini. Koostöös on juba saadud "Tellus" ja "Prisma". Need kantakse sordilehele, mis tunnistab, et uus sort on lõplikult valmis.
"Talirüpsi aretamine on meil kestnud suhteliselt lühikest aega. Õlikultuuride talvekindluse ja teiste oluliste näitajate parandamisel on ees veel suur töö. Uutel talirüpsisortidel on mitmeid eeliseid, näiteks seegi, et need on tunduvalt kiirema kasvuga kui rapsisordid. Talirüps alustab kevadel kiirelt oma kasvu ja surub tärkava umbrohu enda alla. Rüps õitseb niivõrd vara, et üks põhiline kahjur, hiilamardikas, ei jõua õisi kahjustada. Põllumehele tuleb uute talirüpsisortide kasvatamine odavam, sest umbrohu ja putukatõrjeks kulub vähem vahendeid," selgitas põldkaunviljade ja õlikultuuride aretusrühma juhataja, põllumajanduskandidaat Saima Kalev.
Vanemteaduri sõnul on talirüpsi alusuuringute eesmärgiks aretada kohalikesse looduslikesse tingimustesse sobivad vähe eruukahappeid ja glükosinolaate sisaldavad sordid, mis sobivad kõrge kvaliteediga taimsete õlide tootmiseks. Jõgeva SAI teadusliku nõukogu poolt riiklikku sordikatsetusse esitatud talirüps "Rival" ja teine sort, millel senini üksnes aretusnumber SWJ 1625, on olnud võrdluskatsetel Eestis ja Rootsis võrreldes standardsortidega talvekindlamad ja kõrgema saagikusega.
Mitte üksnes rüps
"Viimasel ajal tuntakse suurt huvi ka talirapsi vastu, seda eriti tänavu. Praegu näevad katsepõldudele külvatud talirüps ja raps mõlemad head välja. Sellest, kumb talub talve paremini, saab rääkida alles kevadel. Küllaltki raske on korraga mitme aretisega tegeleda, kuid õige varsti tahaksime üle anda uue põldhernesordi. See on rohelise teraga, sest eestlane eelistab supi jaoks rohkem rohelist kui kollast hernest," rääkis Saima Kalev.
Järgmisel aastal Jõgevalt tulevatest uutest sortidest rääkides oli instituudi direktor Mati Koppel napisõnaline: "Võib tulla heintaimi, loota on uusi tomatisorte."
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Torma koolis on 19.-23. novembrini keemia ja füüsika nädal. Homme on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on sotsiaaltoetused, hooldaja määramine, maaküsimused jne. Reedel on Torma koolis kadrikarneval.
Maarja rahvamaja lilleseaderingis õpitakse kuni aasta lõpuni esmaspäeviti jõulukaunistuste valmistamist. Maarja rahvamaja näitering valmistub esinemiseks Elistvere Jõulumaal. Täna on vallavolikogu istung, mille päevakorras on korrakaitse olukord Jõgevamaal ning OÜ Tabivere Kommunaal edasine tegevus. Maarja Keskkoolis on külas Vanemuise balletiartistid. Tabivere Keskkoolis on neljapäeval kadrikarneval. Reedel on Maarja Keskkoolis kadrikarneval. Reedel ja laupäeval on Maarja Keskkoolis möödunud nädalal elektrikatkestuse tõttu ära jäänud teabelaager.
Neljapäeval tuleb kokku vallavolikogu eelarvekomisjon. Laupäeval kell 20 on Saare rahvamajas kadrikohvik.
Eile pidas koosolekut maakomisjon. Täna kell 14 tuleb kokku majanduskomisjon. Homme kell 14 on vallavolikogu istung. Päevakorras on lisaeelarve vastuvõtmine, koolide arengukava kinnitamine jne. Neljapäeval on Adavere Põhikoolis renoveerimisega seotud iganeljapäevane nõupidamine.
LasteaedAlgkoolis Tõruke on kunstinädal, mille raames korraldatakse ühisjoonistamisi, viktoriine, lasteaia mudilased meisterdavad mosaiikpilte ja õhupalliskulptuure ning õpetajatele toimub kunstitund. Eile oli linnavolikogu 26. korraline istung. Põltsamaa kultuurikeskuses korraldati infotund ettevõtjatele, kus Eesti Ühispanga varahalduse ja elukindlustuse spetsialistid kõnelesid pensionikindlustuse II ja III sambast ning fondsäästmisest. Täna kell 12 on Lasteaed-Algkoolis Tõruke Hea Alguse Koolituskeskuse piirkondlik seminar teemal "Lasteaiast kooli". Homme kell 17 avatakse kultuurikeskuse galeriis Endel Taniloo skulptuurinäitus, mis jääb avatuks jaanuarikuuni.
Homme on vallavolikogu istung. Reedel on kultuurimajas peoõhtu ansambliga Matibänd.
Reedel on Palamuse Gümnaasiumi 45. aastapäeva aktus ning Tootsi ja Teele valimine.
Reedel on Pala kultuurimaja Lümati rahvamajas kadripidu ja memmede tantsurühma Meelespea 5. sünnipäev. Laupäeval on Pala kooli võimlas korvpalliturniir naistele. Laupäeval lõpetab Rahvakultuuri Arenduskeskuse juures kaks aastat kestnud rahvatantsujuhtide kursuse Margit Soieva.
Eile viibisid vallavanem Heldur Lääne ja sotsiaalnõunik Tiia Juhkam Viljandi turvakodus, et tutvuda sealse eluoluga. Aidu LasteaedAlgkoolis oli eile Ummi tsirkuse etendus. Neljapäeval on Pisisaare koolis kadrikarneval ning külla tulevad mardid. Reedel on kadrikarneval Aidu Lasteaed-Algkoolis.
Eile oli linnavolikogu sotsiaalkomisjoni koosolek. Täna on Mustvee 1. Keskkoolis Betti Alveri luule õhtu. Homme on linnavalitsuse istung. Reedel on eelarvekomisjoni koosolek. Mustvee 1. Keskkoolis on reedel kadripäevapidu, Mustvee lasteaias aga kadrihommik. Kultuurikeskuses on reedel lasteteatri etendus "Sööbik ja Pisik".
Neljapäeval on vallavalitsuse istung, mille päevakorras on ühinemise küsimused Jõgevamaa Aktiviseerimiskeskuse ja omavalitsuste IT-Keskusega, maaküsimused, sotsiaaltoetuste määramine jne. Reedel kell 19 on Raja kultuurimajas perekonnaõhtu ansambliga Music Family. Laupäeval on Kasepää vana koolimaja ülemisel korrusel kadrikohvikklubi ansambliga Matibänd.
Täna kell 14 jätkub vallavalitsuse saalis üldplaneeringu arutelu. Laiuse koolis on täna hüppajate õhtupoolik. Homme kell 10 on Kuremaa tervisekeskuses 3+3 keskkonnakoostöö Interreg III A veeprojektist osavõtjate ühisseminar. Neljapäeval kell 10 on Kuremaal koos ASi Kuremaa Enveko nõukogu, arutamaks eelmise majandusaasta töötulemusi. Siimusti Lasteaed-Algkoolis on neljapäeval kadrilaat ja kadrihommik ning Laiuse koolis on samal päeval kadrikarneval. Laiuse Põhikooli korvpallipoisid ja tüdrukud osalevad 23. ja 24. novembril Simunas korvpalliturniiril. Reedel peab koosolekut Eeva Niinivaara 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsi korraldav toimkond. Laiuse lasteaias korraldatakse reedel lastehommik ja kadritrall. Kadritralli peetakse reedel Kurista lasteaias Karukell. Laiuse koolis on reedel teatrietendus "Sööbik ja Pisik". Laupäeval tähistab Siimusti kultuuriselts kadripäeva.
Eile korraldas Rahvaliit Jõgeval meeleavalduse pensionide tõstmiseks. Jõgeva Ühisgümnaasiumis oli Vanemuise Kontserdimaja kontsertvestlus VII-XII klassidele. Eile pidas koosoleku linnavolikogu tarbijakaitsekomisjon. Täna kell 16 tuleb kokku linnamajanduskomisjon. Homme kell 10 on kultuurikeskuses
Jõgevamaa ettevõtluskeskuse õppepäev. Jõgeva Ühisgümnaasiumis korraldatakse homme viktoriin V-VII klassidele "Minu kodukoht Jõgeva". Homme kell 17.30 on linnavolikogu arengu- ja rahanduskomisjoni koosolek. Kell 19 on kultuurikeskuses Ugala teatri etendus "Prantsuse kired Moskva lähistel". Neljapäeval kell 15 on kultuurikeskuse kammersaalis Betti Alveri 95. sünniaastapäevale pühendatud konverents "Ei vaibu, ei vaju tuhka looja läidetud luuleread". Linnavolikogu eestseisus tuleb kokku neljapäeval kell 16. Reedel kell 10 on Jõgeva Ühisgümnaasiumi aulas Betti Alveri 95. sünniaastapäeva pidulik tähistamine. Samal päeval kell 12 alustatakse kultuurikeskuses Betti Alverile pühendatud järjekordsete üleeestiliste luulepäevadega "Tähetund", mis seekord on teemal "Eesti uusim luule". Etendused on reedel, 23. novembril kella 12.30-19.45 ning laupäeval kella 10-14. Reedel kell 13. 30 on mälestusmiiting Betti Alveri haual Tartus Raadi kalmistul ning õhtul kell 19.45 on mälestushetked Jõgeval Betti Alveri pargis. Laupäeval kell 16 on luulepäevade lõpetamine.
ARVAMUS
Ravikindlustusseadus lähtub patsiendi huvidest
Praegu Riigikogu menetluses olev ravikindlustusseaduse eelnõu lähtub eeskätt nn keskmise ravikindlustatu huvidest ja püüab leida tasakaalu eri tervishoiuvaldkondade vahel.
Ühegi maa riiklik ravikindlustussüsteem ei suuda tagada oma kindlustatuile kõiki tervishoiuteenuseid, mida tänapäeva meditsiin võimaldab. Kõik peavad valima, mida võtta, mida jätta.
Eestil on tänavu kasutada ligi 5 miljardit krooni ravikindlustusraha. Aga kui meil oleks ka kaks korda nõnda palju, ei oleks kõik huvirühmad ikkagi rahul. Sest sotsiaalmaksu 13 protsendist peab jaguma nii ravile, ravimitele kui ka hüvitistele.
Rohkem raviteenuseid ja ravimisoodustusi ning suuremad haigushüvitised on Eesti demograafilises olukorras jõukohased vaid juhul, kui tõsta sotsiaalmaksu määra. See aga tähendaks palgalangust - ja seda me ju ei taha?
Nii ongi arstimisele kulutatud summad jäänud viimasel kolmel aastal enamvähem samale tasemele. See on omakorda toonud kaasa ravijärjekordade pikenemise ning pole lasknud maksta arstideleõdedele väärilist palka. Et selle kännu tagant lahti saada, tuleb väga täpselt kaaluda, mida me endale lubada võime.
Süsteemi tasakaalustatud toimimiseks on vaja selgeid reegleid. Üheselt mõistetavalt on vaja sätestada ka see, mida ravikindlustatu peab kindlustuse eest saama ja mida tal ei ole põhjust oodata.
Uue seaduseelnõu suurem konkreetsus võib paista karm. Kui ebakindlust toidab suurte huvigruppide võitlus endale soodsamate tingimuste eest, on vääritimõistmine kerge tulema.
See, et eelnõu otsib raha juurde tervishoiuteenustele, ei tähenda hoopiski ravimikulude kärpimist. Eelnõu näeb võimalust ravimite hinnatõusu pidurdamiseks, kehtestades nn kokkuleppehinnad. Näiteks kui üks ravimifirma küsib oma arstimi eest 500 krooni ja teine tootja sama toimega rohu eest 200 krooni, siis võidakse hüvitamisele kehtestada 250-kroonine piir. On ju viimaste aastate hüppeline kulu soodusravimitele tulenenud enam-vähem samade ravimite kallinemisest.
Haiguste loetelu kehtestamisel, mille ravimiseks või kergendamiseks mõeldud rohi kantakse 100 või 75-protsendilise soodustusega ravimite nimistusse, lähtutakse haiguse raskusest ja kulust. Suhkrutõve, epilepsia, vähktõve, parkinsoni tõve, paljude teiste raskete haiguste puhul peavad vajalikud ravimid olema patsiendile kättesaadavad 100-protsendilise soodustusega. Inimene tasub vaid omaosaluse alusmäära (20 krooni) retsepti kohta.
Teisigi retseptiravimeid kompenseerib haigekassa 50 protsendi ulatuses, kuid kindla piirini. Piir tahetakse tõsta 300 kroonile praeguse 200 asemel. Samuti langeks omaosaluse alusmäär 50lt 20 kroonile.
Kergenduseks neile, kes peavad pidevalt tarvitama kallimaid arstirohtusid, kehtestatakse piir, millest suurema summa puhul võtab kindlustatu eest tasumise osaliselt üle haigekassa.
Rõhutamist vajab see, et ei arsti visiiditasu ega haigla voodipäeva tasu kavatseta riiklikult kehtestata. Jutt on raviasutuse õigusest ja pädevusest - aga ainult kindla maksimaalmäära piires. Praegu võib eraarst kehtestada oma suva järgi visiiditasu lisaks summale, mida haigekassa maksab ravitud patsientide eest kõigile raviasutustele ühepalju. Kindlustatuid tuleb hakata ühtviisi kohtlema, sõltumata sellest, kus raviarst töötab. Seadus sätestab üheselt ka selle, et perearsti juurde peab saama visiiditasuta ja näiteks lastelt ja puudega inimestelt voodipäeva tasu võtta ei tohi.
Kõiki argumente kaaludes püüdsid eelnõu koostajad vastu tulla Haiglate Liidu ja Arstide Liidu aastaid esitatud lisatasude taotlusele. Et mõni haiglajuht on nüüd lehes väitnud, et tema küll lisatasu võtta ei taha, tuleks Riigikogus kindlasti kaaluda, kas raviasutustele
on lisatasusid üldse vaja.
Lapse hooldushüvitise maksmise korda on esialgu välja pakutuga võrreldes muudetud, väga paljude ettepanekute seast püüti leida kuldne kesktee. Kavas on alla 10-aastase lapse põetamiseks maksta vanemale esimesed viis päeva 100% palgast ja järgmised viis - 80 protsenti, mis ei tähenda, et nooruk peaks end omapäi ravima.
Ravikindlustatu võib nädalaks koju jääda, et haiget pereliiget hooldada, olgu selleks 13-aastane laps, 50-aastane tädi või 80-aastane isa. 80-protsendiline hooldushüvitis teise pereliikme haigestumisel kehtib praegu ja kehtib edaspidi. Kui hooldushüvitisi mõnelt poolt väheke kokku tõmmata, saame pikendada täispalgaga sünnitushüvitist seniselt 126 päevalt 154 päevani.
Et arstiabi oleks kõigile ühtviisi kättesaadav ning abivajaja ei peaks bussipileti raha näppude vahel veeretama, on kavas kehtestada uus sõidukulu hüvitis ületulevast aastast. Täna kulutab maal elav inimene arsti juurde sõitmiseks oluliselt rohkem raha kui linnainimene.
Hoopiski laest on võetud jutud sellest, et eelnõu sündis kabinetivaikuses. Ravikindlustusseaduse eelnõu tutvustati üldsusele juba veebruarikuus, kui see saadeti kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning ettepanekute saamiseks arstide-õdede seltsidele ühingutele, Haiglate Liidule, patsientide ühendustele, ametiühingutele ja tööandjatele.
Rääkimata elavast vastukajast ajakirjanduses, kogunes poole aastaga ümmarguselt 200 parandusettepanekut. Neist 40% läks arvesse, enne kui seaduseelnõu täiendatud kujul Riigikogusse saata.
EIKI NESTOR,
Sotsiaalminister
(Mõõdukad)
KIRJAD
Puurmani volikogus käärib juba ammu
(Vastus Peeter Kallasmaa kommentaaridele 27. oktoobri Vooremaas)
1. Peeter Kallasmaa väide istungite ajalise kestvuse vähenemise kohta 5-6 tunnist 2-3 tunnini ei leia kinnitust. Toetudes väljavõtetele volikogu protokollidest, võib väita: ühe istungi keskmine kestvus on 2 tundi ja 54 minutit. Volikogu eelmise koosseisu (1996-1999) ühe istungi keskmine kestvus oli 2 tundi ja 35 minutit.
Ka ajaliselt lühikest volikogu istungit kiputakse tihti juhtima stiilis keelan, käsen jne. Kuna enamusel volikogu liikmetel ei ole KOKS (kohaliku omavalitsuse korralduse seadus), valla põhimäärus ning reglement ehk kodukord pähe õpitud, on volikogu esimehel sageli suurepärane võimalus 10-15 minutilisi noomimiskõnesid ja näpuviibutamisi omapoolseteks ettekanneteks ja kaassõnavõttudeks tituleerida, unustades, et just volikogu esimees vastutab kodukorra jälgimise ja järgimise eest.
Autoritaarsus ei ole seotud istungi ajalise kestvusega, tema puhul on see käitumisviis - tema arvamus ehk õige arvamus ning teiste arvamus ehk valearvamus.
2. Reglemendi ja põhimääruse järgi korraldab volikogu esimees arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist ning komisjonide tööjaotust, esitab istungi päevakorra projektid, jättes komisjonide või vallavalitsuse poolt puuduliku ettevalmistusega päevakorrapunktid välja.
3. Puurmani vallavolikogu protokollides ei ole fikseeritud põhimääruse ja teiste õigusaktide eiramise fakte, sest volikogus kõneldu objektiivne kirjapanek on tihti puudulik. Absurdne on olukord, kus volikogu esimees opositsioonisaadikute poolt esitatud küsimusi ja repliike asjade arutelul "eriarvamusteks" lahterdab ning nõuab nende kirjalikku esitamist. Sellisel juhul peaks opositsioon istungi ajal usinalt ainult paberitööga tegelema.
Demokraatia ei ole see, kui volikogu esimees paneb hääletusele kõik küsimused, enam viitab see asjatundmatusele. Reglemendi järgi tuleb hääletada ainult volikogu ainupädevusse kuuluvate otsuste puhul, muudes küsimustes volikogu liikme nõudmisel.
4. Kuidas mõista volikogu esimehe teguviisi, kui ca 100 000 kroonise eelarvega remonditööde kohta saavad volikogu liikmed esmakord selt teada alles ajalehe kaudu. Valitud ehitaja on juba solvunud, kuna ei saa töödega alustada. Peeter Kallasmaa unustas pisiasja: küsimus kõigepealt vastavas komisjonis läbi arutada, raha leida, korrektselt volikogu päevakorda võtta, hääletada ja ka remontiootava asutuse juhile asjade käigust teada anda. Praeguseks on volikogu kahel istungil jätnud raha eraldamata asjaolude selgusetuse tõttu.
5. Puurmani valla revisjonikomisjoni kuuluvad opositsioonis olevad volikogu liikmed, mis volikogu esimehe sõnade järgi kindlustab opositsiooni kontrolli võimuliidu tegevuse üle. 2001. a esimesel poolel läbi viidud põhjalikud revisjonid vallavalitsuses, koolides, lasteaias ja vallale kuuluvas osaühingus tõid välja palju olulisi puudusi nende majandus- ja finantsalases tegevuses. Materjalid esitati volikogu liikmetele tutvumiseks. Revisjoni tulemuste arutelul volikogus süüdistati hoopis revisjonikomisjoni liikmeid paberite võltsimises, pori pildumises, vallavalitsuse töö segamises ja revisjonikomisjoni soovis kellelegi "ära teha".
6. Nn "musta pesu" oleme me pesnud volikogus juba tükk aega, mis pole uudis ei valla töötajatele ega valla rahvale. Vastuolud Puurmani ja Saduküla piirkonna vahel ei ole tekkinud eelarverahade jagamisest. Oma panuse õhkkonna rikkumisel andis juba aprillikuises valla lehes ilmunud Peeter Kallasmaa artikkel "Haldusreformist nii ja teisiti", kus süüdistatakse Puurmani lasteaia juhatajat soovis sulgeda lasteaia Saduküla filiaal ning nimetatakse küüniliseks haridus- ja kultuurikomisjoni arutelu lasteaia basseini uuesti kasutusele võtmise teemal. Bassein asub hoone köetavas tiivas ja seisab 5 aastat kasutamata. Samas artiklis oli ta pahane Saduküla sidejaoskonna sulgemise pärast ja heitis Puurmani poolele ette ajaliselt varem saadud odavat toasooja.
Ei ole Puurmani kui "vanem vend" sulgenud teise küla sidepunkti ja Saduküla arvelt sooja saanud. Puurmani 8 suurelamu elanikud ehitasid omaalgatuse korras ja oma raha eest elamutesse katlamajad. Abistavalt ja mõistvalt aitasid kaasa Puurmani põllumajandusühistu, volikogu ja vallavalitsus.
Käesolev kommentaar on väike osa sellest, millega Sinu umbusaldusavaldusele allakirjutanud ajaleheveergudel välja tulid. Tingitud on see volikogu istungite pidevast edasilükkamistest viimase kahe kuu jooksul.
VÄINO TUHKANEN
VIIVI TUHKANEN
VILLU KÄRMAS
VELLO PETTAI
Kommentaar Vooremaa koduleheküljelt
Lugesin artiklit "Reisijate kannatus on viidud viimase piirini". Leian, et sõiduplaanide koostamisel tuleks lähtuda asjaolust, et käesoleval ajal käib palju inimesi tööl naabervallas või isegi naabermaakonnas. Kuna töö algab enamikus asutustes kell 8.00 ja lõpeb kell 17.00, siis oleks loogiline, et varahommikused bussid jõuavad lõpppeatusse enne kella 8.00 ja õhtused bussid väljuvad peale 17.00.Töötaja varem tööle jõudmise vastu pole tööandjal midagi, hilinemist taluvad aga vähesed.
Artiklist: "Käiku jääb ka kell 16.30 Jõgevalt Tartu suunas väljuv buss, sest reisijaid jätkub." Ma usun, et kui see buss väljuks kell 17.15, oleks reisijaid veelgi rohkem. Sama kehtib ka Tartust väljuvate busside kohta. Käiksin ka ise bussiga tööl, kui see jõuaks Jõgevale enne 8.00, paraku jõuab see 8.15.
TÕNU
JUHTKIRI
Lõppenud nädala viimastel päevadel ja uue nädala algul on tuhanded jalakäijad ja autojuhid kirunud kohutavat libedust. Jääkonarused seavad ohtu inimese tervise ja koguni elu. Näiteks peaga vastu jääd kukkumine võib ka maise teekonna lõppu tähendada.
Jõgeva linnas tuleb jalgsi tööle jõudmiseks praegu märksa varem kodunt astuma hakata. Mitmed maakonnakeskuse teed ja tänavad on täiesti liivatamata ja ka soola pole puistatud. Libedus valitseb ka Betti Alveri pargi teedel. Enne kuulsa poetessi 95. sünniaastapäeva ja Alveri luulepäevi on selline korralagedus lausa kultuuriväärtuste mõnitamine. Samuti puudub liiv täielikult ka Pargi ja Puiestee tänava piirkonnas.
Libedusetõrje on tegemata ka paljudel sõiduteedel, eriti nendel, mis ei kuulu üleeestilise tähtsusega maanteede hulka. Eelmisel reedel oli peaaegu võimatu sõita Voore kandis. Liiv puudus vaatamata sellele, et seda paika külastas Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel. Riigipea tervise ohtu seadmist võiks aga koguni tõlgendada kui terrorismi- või diversiooniakti seaduslikult ja demokraatlikult valitud presidendi vastu.
Libedaga kukkumised põhjustavad ka majanduslikku kahju. Kui mõni taibukas ja töökas spetsialist näiteks jalaluu murrab ja pikemaks ajaks töölt eemale jääb, võib tema puudumine ettevõtte tegevuses olulise lünga tekitada.
Libedusetõrje eest vastutavad erafirmad ja omavalitsusasutused põhjendavad raskusi liivatamisel raha puudusega ja riigi poolt kehtestatud korraga, mille järgi teed jagunevad erinevatesse kategooriatesse. Vabandada ja demagoogiliselt olukorrast välja rabeleda oskavad paljud, tähtis on aga vastutada.
Küllap peaks nende ettevõtete tegevuse üle, kes tegelevad teede liivatamisega, kehtestama regulaarse ja range kontrolli. Selle kontrolli võiks usaldada kohalikele omavalitsustele ja konstaablitele. Libedusetõrjega tegelevate firmade juhid ja samuti töötajad (näiteks kojamehed) peaksid lohakuse ja hoolimatuse eest saama teenitud karistuse. Alguses võiks selleks olla vali noomitus, hiljem aga märkimisväärses suuruses rahatrahv. Loomulikult väärivad sellised tegelased ka avalikkuse hukkamõistu.
20. november 2001. a
MAJANDUS
Riik toetab taime- ja loomakasvatust ning mahetootmist
Põllumajandustoetuste aasta hakkab lõppema. Otseselt taime- ja loomakasvatusega seotud toetustest on põllumees kätte saanud piimalehma- ning tera- ja kaunviljatoetused.
Suuremad piimakarjad kuuluvad äriühingutele
Kuni 1. oktoobrini sai esitada toetusavaldusi lihaveiste kasvatamiseks ja ute- ning kitsetoetuse saamiseks. Mahepõllumajandustoetuste ühikumäär teatatakse lähipäevil. Toetused makstakse välja detsembrikuu jooksul.
Rahaliselt olidki piimalehmatoetuste summad kõige suuremad. Tänavu jagati välja üle 110 miljoni krooni. 10 260 Jõgevamaa lehmale jagati toetust ligi 11,6 miljonit krooni ehk 1129 krooni lehma kohta. 227 toetusesaajast on 23 äriühingud ja 204 füüsilisest isikust ettevõtjad. Äriühingutele kuulub 86% ehk 8798 toetust saanud lehmast.
Suuremad karjad on ASil Perevara - 1100 lehma, ASil Adavere Agro - üle 700. Puurmani POÜl on üle 600, OÜl Puidukaubandus ligi 570 lehma ja OÜl Sadala Agro ligi 550 lehma. 207 füüsilisest isikust ettevõtjast ligi 40l on karjas üle 10 lehma.
PRIA andmete järgi olid suuremad lehmapidajad Jaan Ploompuu, Ivar-Kalle Sardis, Tõnis Palm, Andres Martins ja Mati Ali (25-45 lehma).
Jõgeva maakond oli piimalehmatoetuste saajate seas vabariigis kolmandal kohal. Siia tuli 10,4% toetuste üldsummast. Lihaveiste kasvatamise toetust on Jõgevamaal taotlenud 4 loomakasvatajat ja selleks toetuseks on ette nähtud kokku 700 000 krooni.
Ute- ja kitsetoetuste taotlejaid oli maakonnas 32. Kokku on vabariigis selleks otstarbeks eraldatud 3 miljonit krooni.
Teravilja- ja mahepõllumajandustoetused
Jõgevamaa tera ja kaunviljakasvatajad said kokku toetust 11,3 miljonit krooni, millest 7,8 maksti välja augustis ja 3,9 miljonit krooni
24. oktoobril. Kokku toetati 41 äriühingut ja 472 FIEd.
Kevadel võetakse kasutusele mahepõllumajandusregister. Luuakse korrastatud süsteem ja ühtne andmekogu isikutest, kes tegelevad mahepõllumajandusliku tootmise, käitlemise või vastavalt märgistatud toodangu sisseveoga.
Tänavu maksti seda toetust kahe eraldi meetme alt. Nii maksti pilootprogrammi raames põllumajanduslikku keskkonnatoetust 25 Palamuse valla talunikule ligi 1,4 miljoni krooni ulatuses.
Summade suurus ulatub 7930 kroonist kuni 145 530 kroonini. Suuremad toetustesaajad olid Andres Kalamees, Tarmo Tallinn, Elmar Kuusik, Mart Nõmmik ja Albert Aadusaar.
Mahepõllumajanduse toetuse taotlejaid oli maakonnas 22 ja seda said taotleda kõik need, kelle ettevõte on seaduse alusel tunnistatud mahepõllumajandustootjaks. Põllumajandusminister kinnitas toetuse ühiku määra hektari kohta 19. novembriks ja PRIA maksab toetused välja detsembri algul.
Sertifitseeritud seemnekasvatuse toetust on saanud AS Adavere Agro, OÜ Jõgeva Seemnekartul ja OÜ Torma Tuhlis, kokku ligi 350 000 krooni.
Maade lupjamistoetust on Jõgevamaal kasutanud AS Adavere Agro, Torma POÜ ja Reet Lilleorg.
SAPARD ja intressitoetused
SAPARDi toetuste saamiseks laekus Jõgevamaalt kokku 10 taotlust, millest 7 rahuldati ja toetuseks eraldati kokku 4,8 miljonit krooni, sh põllumajandusliku tootmise investeeringuteks 4 milj, alternatiivseks majandustegevuseks 753 200 ja infrastruktuuri toetusteks 49 000 krooni.
Nii sai Suureaia talu toetust traktori, OÜ Härjanurme Mõis teraviljakombaini, TÜ Õnne Piimakarjatalu rohusöödatootmise masina ja Torma POÜ ning AS Adavere Agro lüpsiseadmete ostmiseks.
Kalatalu Härjanurmes sai toetust kalakasvatuse laiendamiseks ja OÜ Sääritsa Kordon elektriseadmete ostuks.
Intressitoetust said taotleda need põllumajandustootjad ja kalakasvatajad, kes on kasutanud krediiti või võtnud finantseerimisasutustelt pikaajalist laenu või on sõlminud kapitaalrendilepingu tootmise arendamiseks, vajaliku põhivara ostmiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks. Seda toetust on saanud paljud Jõgevamaa äriühingud. Summad ulatuvad ligi 5000 kroonist kuni 1,1 miljoni kroonini. Suurimateks toetustesaajateks on AS Perevara ja AS Adavere Agro. Veel on toetusi saanud Torma POÜ, Puurmani PÜ, AS Evemar jne.
Üldse maksti intressitoetusi ligi 17 miljonit krooni, sh Jõgevamaal 2,3 miljonit krooni (108 taotlejat, kellest 53 on FIEd ja 55 äriühingud).
Veel sai taotleda kindlustus- ja nõuandetoetust. Need summad ei küüni tavaliselt aga üle 10 000 krooni.
Uuest aastast luuakse toetuste taotlejate register
"2002. aasta 1. jaanuarist võetakse kasutusele põllumajandustoetuste register. Registri eesmärk on tagada toetuste kiire ja täpne maksmine ning järelevalve selle üle, samas lihtsustab see edaspidi toetuse taotlemist. Kõik ettevõtjad, kes soovivad järgmisel aastal põllumajandustoetust taotleda, peavad ennast enne taotluse esitamist olema arvele võtnud põllumajandustoetuste registris. Selleks tuleb ettevõtjal esitada PRIAle nõuetekohane avaldus", teatas PRIA pressiesindaja Heli Raamets.
Tuleval aastal peavad aga ka kõik taimekasvatussaaduste tootjad end registreerima, sest vastavalt taimekaitseseadusele on alates 17. aprillist 2002 kõik isikud, kes tegelevad taimede, taimsete saaduste tootmise, esmatöötlemise, sisseveo, ladustamise, pakendamise või turustamisega, kohustatud end registreerima taimekaitseregistris. Nende üle hakkab teostama järelvalvet taimetoodangu inspektsioon.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
1997 tegi Soome naisrežissöör poeetilise dokumentaalfilmi Graatsilised kumerused, mis käsitleb naiste ja ühiskonna suhet naisekehasse. Ja samuti, kuidas ühiskond seda hindamatut aaret kohtleb.
Tuli välja, et mida aeg edasi, seda julmemalt käitub sootsium just õrnema (?) soo loodusliku kestaga. Kõik olevat standardiseeritud (teadagi, lamedaks nagu laud, kandiliseks kui risttahukas, siledaks nagu kummiloom, pringitissiliseks nagu kaks nätsumulli), kunstlik moondamine lõikumise ja täitmise teel on muutunud enesestmõistetavaks. Loomulikud toonid, materjalid, suurused, ümarused, polstrid ja voldid ei tulevat nagu kõne allagi, rääkimata normaalsest austusest
vanade ja vananemise vastu.
Filmis jäi selgusetuks, mille või kelle nimel sellist frankensteinlust kannatatakse. Põhiline vihjamine käis anonüümse üldsuse või ühiskonna suunas. Aga nagu me kõik teame, suuresti rikutakse oma välimust vastassoo müütiliste tahtmiste tõttu. Et neile meeldida. Sest sama müütiliselt on mehed selline kättesaamatu väärtus, lausa kuld kogu maailmas, mida raske kätte saada ja veel rängem enda juures pikemat aega hoida. Seetõttu on naissoost isikud nõus vabatahtlikult taluma pea kõike, ennast piinama või laskma end selsamal "kallil" mehel piinata.
Sellised legendid on iidvanad ja jäävad vist ei tea kui kauaks püsima. Tegelikul pole need mehed nii suured haruldused midagi, et nende pärast midagi taluda (oh, seda on juba nii palju korrata saadud). Täitsa tavalised sellised, mis sest, et nende arv väheneb mõnevõrra kiiremini kui naiste oma. Sest nad lihtsalt elavad enamasti lühemat aega. Kuid iga naine, kes asju mõistlikult ajab ja piisavalt tahtmist omab, võib endale saada sobiva maskuliinse elukaaslase.
Ekslikult arvavad feminiinsed inimesed, et maskuliinsete võrgutamiseks on kõige tähtsam relv välimus (seepärast sellele ju nii palju rõhku pannakse). Tegelikult on see vaid osaliselt õige. Niipalju, et määrdunud ja lohaka välimusega on vähe lööki nii mehel kui naisel. Aga naise peamine relv mehe vastu on tegelikult sõna ja tegu.
Osav käitumine ja läbimõeldud jutt on tunduvalt efektiivsemad vahendid kui mööduv väline moment (täiesti maitse asi ka). Küllap selle tõttu ongi "klassikalistesse" ilustandarditesse mittemahtuvad, kuid targad või kavalad naisisikud tunduvalt stabiilsemates kooseludes kui need teised.
Muidugi on tekkinud palju vastuvaidlejaid, kes oskaksid tuua tuhandeid näiteid hoopis selle kohta, kuidas XY tüübid on krabanud just beibesid ja blondiine ning teistsuguseid müürlilledeks jätnud. Nojah, esineb mehi, kes suhtuvad oma vastassoost kaaslasse nagu omandisse, nagu asja, mis peab kaunistama tema ego. Täpselt samamoodi nagu näiteks autosse. Vähesed tahavad endale mingit omapärast autot, ikka lähtutakse standardsetest väärtushinnangutest masina hindamisel ja eelistatakse mingeid kindlaid marke.
Täpselt samamoodi suhtuvad nad ka elusatesse naissoost inimestesse, kes neile on vaid esemed. Kuna paljud rahakad on just sellise mõtlemisega (sest muidu pole eriti võimalik edukas ollagi) ja feminiinsetel paistab olevat sisse kodeeritud mingi alaväärsuskompleks, mis ütleb, et mida ülbem mees, seda uhkem, siis neile tundubki, et iga õige mees lähtub naise hindamisel paljalt tema välistest parameetritest.
Kahjuks on enamikel meesisikutel selline suhtumine mingitel kindlatel eluetappidel, näiteks teismeeas (kus paljudel naissoo esindajatel kinnistuvad ettekujutised vastaspoolest) ja 40-50 aastaselt, kui on "teise nooruse" aeg. Aga kõigest hoolimata, normaalse mehe köitmiseks on kõige tähtsam ikka isiksus, käitumine, kavalus ja suuvärk (nii uskumatu kui see ka ei tundu).
DR NOOR M
REPORTAAŽ
Juba enne kella kuut neljateistkümnendama novembrikuu päeva õhtut võis täheldada vastremonditud ja nii seest kui väljast ülikauni kultuurikeskuse fuajees teatavat aktiivset askeldamist.
Seal sahkerdasid ringi Jõgeva Kunstiühing ja nende sõbrad. Sõpradeks kunstihuvilised Põltsamaa kandist. Eesmärgiks otse loomulikult sügisnäituse "Jõgeva Kunstiühing ja sõbrad" pidulik avamine.
Lehekuulutuse pealt võis järeldada, et üsna ootamatult on kultuurikeskusesse tekkinud mingisugune galerii. Oma silmaga ülekontrollimisel osutus galeriiks nn "kasvuhoone" - uus juurdeehitis kultuuripalee külje peal.
Galerii ja fuajee olid täis kuhjatud igasuguseid pilte. Alates tagumist otsa pidi auto alla jäänud kassi kujutisest ja lõpetades mingite kolla kasroheliste lärakatega.
Kenaks vahelduseks maalidele oli Põltsamaa kunstihuviliste poolt kohale toodud taies. Selleks osutus vana, kooruva värviga aken, mille külge ja peale oli asetatud igasugu asju. Hoolimata väga ühetähenduslikult aknalaual lebavast kirvest ei peetud teost vägivaldseks. "See kirves on ju roostes. Ja pole verine," ütles tabavalt üks noor, tosin aastat vana kunstisõber.
Tähtsa ja vajaliku sündmuse puhuks oli ennast isegi mõni üksik kunstisõber kohale vedanud. Ei jää jälle üle muud, kui nentida jõgevlaste uimasust ja provintslust. Et pidu vähegi huvitavamaks teha, tulid kohale kunstihuviline Tiit Prii ja harrastuspoeet Anti Keha. Rahvas kõndis maalingute vahel ringi ja imetles taieseid. Piduliku avamise algus pisut venis. Kusagilt ilmus välja mingi sõbralik onu, kes kõik kokkutulnud kenasti ümber klaaside ja pudelitega kaetud laua seisma pani. Seesama onu võttis kätte följetonikogu "Maga kiiremini" ja luges sealt igavesti pika joru ette. See pidi kujutama endast avakõnet.
Sõna said ka teised asjaosalised. Lausuti pidulikke ja rõõmsaid sõnu, kingiti vastakuti lilli ning rõõmustati galerii olemasolu üle. Kõik kunstiinimesed olid lõbusas tujus, üritati nalja teha, isegi naerdi.
Kogu lustipidu vaatas pealt ainuke tõsine ja rangeilmeline inimene kergatsite seltskonnas, kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter, kelle arvates vist naer ja nali on mistahes kultuuriürituse juures enam kui kohatud. Kui kunstiinimesed kiitsid kultuurikeskuse galeriid, ütles Rütter, et asi polevat sugugi veel nii kena ja kaunis, akende, st klaasseina eest puuduvad mingisugused lamellid või vidinad. Vastasel juhul vaadatakse näitus õuest ära ja raha ei maksa keegi.
Annab ikka lollimat raharaiskamise moodust ette kujutada - teha majale klaassein ja siis see kinni katta, et mitte keegi sisse ega välja ei näeks. Mis kasu siis sellisest klaasseinast on? Ja mismoodi kaetud akende taga kunsti hakatakse imetlema? Vist pimedas ja käsikaudu. Mõttetus.
Kes tahab pilte täpsemalt uurida ja vaadata, see vaevalt hakkab õues külmetama ja, kael kõveras, akna taga jõllitama. Maksab viieka ja kobib sisse.
Viimaks lõppesid ilukõned ning pakuti veini ja komme. Noorematele ja karsklastele ka alkoholi mittesisaldavaid jooke. Tekkisid vestlusgrupid, joodi veini, aeti asjalikku juttu ja lihtsalt plära. Väsinumad lahkusid, kavalamad läksid alles siis, kui pidulaualt enam midagi võtta polnud.
DMITRI VALE
Sellest, kuidas nõmedad kontserdikülastajad ei ruuli
Käesolev lõik oleks üks väike ja tagasihoidlik vastukaja 13. novembril ilmunud artiklile "Käisin festivalil".
Kui olin täiesti juhuslikult lahti löönud eelnimetatud artiklikoha ja selle läbi lugenud, tekkis mulje, kas selle omast arust karmi lookese autor ei ole mitte oma mõttemaailmas kuskil 60-70-ndates aastates ja nüüd järsku mingit nõmedat diskomuusikat fännima hakanud.
Sellised diskopepud arvavad muuhulgas ka seda, et nende muusika ja stiil on midagi eriti ekstreemset, ainulaadset ja lahedat. Kahjuks ei hiilga nad eriti oma intelligentsiga ja seetõttu ei ole nad kunagi midagi teadnud muusikateooriast.
Samas soovitaks tolle loo autoril end pisut käesoleva ajaga kurssi viia ning tõdeda asjaolu, et iga klassikalisest nõmeda välimusega diskopepust veidi erinevat indiviidi ei saa hipiks nimetada. (Loodetavasti sa ikka tead, kes olid hipid ja missugune oli nende stiil?)
Veel kerkis mu peas küsimus, lugedes seda armetut "sõimukirja", et kas too rumal kontserdikülastaja ootas kohale üle terve Eesti tegutsevaid noortebände? Siis pidi ta küll vististi pettuma ja tasakesi vanduma, kuigi mina naeraksin siinkohal koleda häälega...
Viibisin ka ise 19. oktoobril kontserdil ning paadunud kolemuusikasõbrana märkasin ka juhuslikult vaikselt sisseimbuvad, loodetavasti "ära eksinud" ehmunud pilkudega nõmedikke. Aga intelligentse inimesena olin ma tolerantne ega hakanud neid kohe sõimama ega rokaga loopima. Ega vist tolle sissejuurdunud muusikakuulmisega külastajale, kes on harjunud vaid mingite hädiste "tümpsude ja patsudega", ei saagi tema rumalust pahaks panna, sest võibolla ta ise ei teagi, kumba pidi üldse kitarri käes hoida ja oma rumaluse peitmiseks hakkab normaalseid inimesi sõimama. Sõimata oskab igaüks, aga üks asjalik kommentaar ületab vist paljude 40-punktilise IQga diskopepude võimekuspiiri...
Selliseid totakaid vedeleb kahjuks igal üritusel.
Anonüümne festivalikülastaja! Hoia oma rumalus ja nõme disko, mis sulle pähe on hakanud, vaka all. Sa pole veel õigeid raskemuusikafestivale-kontserte näinudki. Heavy tuleb, heavy tapab!
TERRORIZER
Mind ärgitas kirjutama keegi anonüümne festivalikülastaja (vt Vooremaa 13. nov noortelisa), kelle meelest oli fest üks täiesti jama üritus.
Igal inimesel on täielik õigus oma arvamusele. Heameelt teeb see, et toimunud Fest tekitas festikülastajas emotsioone. Väga hea! Ma usun, et mitte kellelegi ei meeldi kontsert, mis jätab täiesti külmaks ega tekita sinus mingeid tundeid. Seega võib öelda, et Fest läks asja ette.
Viibisin ka ise kohal ega näinud, et saal oleks ainult "mingeid karvaseid nässakaid täis". Ja selgusetuks jääb, mida anonüümne festikülastaja siis vaatama tuli, kui ta teadis, et see pole disk, aga talle ei meeldi ja rokk ega punk. Või milleks ta siis üldse tuli? Mina küll ei läheks lihtsalt niisama mingile üritusele, kui ma tean, et see ei paku mulle pinget ja seal pole midagi, mis mulle huvi pakuks. Ja kus on kirjas, et kui on fest, siis see ei tohi olla rokk- või punkfest? Kas sinu meelest peaksid festid olema üritused, kus esinevad ainult äravahetamiseni sarnased diskobändid?
Usun, et iga festikülastaja teadis enamvähem, kes esinevad ja mida need bändid endast kujutavad, sest see fest ei toimunud esimest korda. Ja iga inimene tuli vaatamakuulama just seda bändi, mis talle huvi pakkus.
Festikülastaja soovis teada, kellele ja milleks selliseid üritusi vaja on. Neid on vaja inimestele, kes tunnevad huvi ja kuulavad just sellist muusikat, mida festil pakuti. Kas festikülastaja meelest peaks elu koosnema ainult tümpsu tegevatest bändidest? Ja huvitav küll, aga mina ei näinud festil mitte ühtegi hipit (soovitus festikülastajale: vaata sõnaraamatust järele, kes on "hipid"). Kas festikülastaja meelest tuleks tagasi minna stagnaaega, kus keelati ja suruti maha kõike seda, mis polnud tavapärane? Artiklist jääb mulje, et seda soovib meie anonüümne festivalikülastaja küll. Ja pean solvanguks seda, kui ta peab kõiki neid, kes festil käisid ja esinesid, ebanormaalseteks inimesteks. Positiivne kriitika on alati teretulnud, aga lihtsalt mahategemine... see on lapsik ja tobe.
Tahan öelda, et minu meelest on tore, kui leidub ettevõtlikke noori, kes tahavad ja viitsivad üldse midagi korraldada. Midagi sellist, mida ei kuule ega näe iga nurga taga olevas baaris. Sest kui palju on Jõgeval neid, kes korraldaksid mingi alternatiivse ürituse, mis pakub meeldivat vaheldust asjadele, millest tegelikult on juba ammu kopp ees? Kas meie anonüümne isik on üldse midagi avalikkusele mõeldut korraldanud? Ma kahtlen selles sügavalt.
Ma loodan väga, et sellest üritusest saab pikaajaline traditsioon. Selleks jõudu ja edu kõigile asjaosalistele. Vait olla ja suu pidada tähendaks stagnaaja mentaliteeti.
Ja lõpetuseks tahan meie anonüümsele festivalikülastajale öelda, et olgu rahul piletihinnaga, mis oli ainult 21 EEKi, mitte aga 121 EEKi või 321 EEKi. Kas Sinu meelest ei maksa ürituse korraldamine mitte midagi ja külastajatele peaksid kõik üritused olema tasuta, mis sest, et organiseerijad pidid korraldamiseks pappi välja käima? Niisama ei lenda vares ka! Ja poest naeratuse eest õlut ei osta!
ANTI KEHA
SPORT
Jõgeva karikas rändas Lätimaale
Möödunud laupäeval ja pühapäeval toimusid spordikeskuses Virtus traditsioonilised Jõgeva karikavõistlused saalihokis. Turniiri võitis Läti võistkond Lauku Avize. Koduvõistkond Jõgeva Tähe jäi aga pingelises konkurentsis kolmandaks.
Jõgeva karikavõistluste korraldajad olid seekord spordikompleksi Virtus töötajad, sest traditsiooniline korraldaja spordiklubi Tähe oli eelnevalt pikemat aega seotud osalemisega noorte maailmameistrivõistlustel, mis toimusid Saksamaal. Karikaturniiri avasõnad lausus linnapea Ants Paju, kes pani välja auhinna karikavõistluse kõige resultatiivsemale mängijale.
Kahepäevaseid mänge jälgis üle paarisaja pealtvaataja. Jõgeva Tähe võitis esimestes mängudes Tallinna meeskonda Bändidos 4:3 ja võistkonda Rubene Lätimaalt Valmiera linnast 8:4. Alagrupis oldi samuti tugevamad meeskonnast TDK Maitim.
Läti tugevamatele võistkondadele Lauku Avizele Cesisest ja Lekringsile Riiast jäi aga Tähe esindusmeeskond paraku alla. Nii tuli neil mängida kolmanda-neljanda koha mängus, kus vastaseks oli taas TDK Maitim.
Kokku tabas Tähe meeskond, kus kapten Marko Saksing oli kindlustanud tugeva võistlusvaimu ja raudse distsipliini, otsustavas mängus väravat kuuel korral. Vastane TDK Maitim ei suutnud aga palli kordagi väravasse saada. Nii pälviski Jõgeva Tähe karikavõistlustel kolmanda koha.
Järelkajad Tähe mängust
Mängu jälginud sporditegelased ja teised pealtvaatajad avaldasid arvamust selle kohta, miks Jõgeva Tähe ei pääsenud karikavõistluste finaali, kus mitmel varasemal aastal on mängitud. "Praegu on alles saalihoki hooaja algus. Lätimaal on saalihoki kõvasti edasi arenenud, kusjuures igal meeskonnal on ka duubelmeeskond. Tähe hetkeseisu mõjutab ka see, et Tallinna kolinud mehed Andrus Tõruke, Merlis Kärson ja Andro Sõber asusid mängima võistkonnas Bändidos. Nende sportlaste käitumist pole mõtet hukka mõista, sest üheski meeskonnas ei saa kedagi kinni hoida," arvas Jõgeva Tähe mänedžer Aare Kõuts.
"Peab lihtsalt leppima sellega, et lätlased on Jõgeva Tähest praegu tugevamad," tunnistas kogenud pealtvaataja Sirle. "Tähe kaotused teevad meele kurvaks," lausus melanhoolne meesfänn.
Jõgeva Gümnaasiumi spordipedagoog Viktor Nõmm oli aga kriitiline: "Saalihoki on minu arvates Eestis harrastusspordi tasemel.
Tõsist tööd järelkasvuga tehakse vaid spordiklubis Jõgeva Tähe," arvas ta.
"Jõgeva Tähe austajatel ei maksaks pead longu lasta. Ise jäime tulemusega rahule. On normaalne, et põlvkonna vahetuse korral tuleb leppida paari kaotusega," lausus lohutavad sõnad SK Virtus juhataja ja Tähe kaitsemängija Toomas Klaarman.
Lätlased lätlaste vastu
Jõgeva karikavõistluste finaalmängus olid vastasteks Läti saalihoki kaks tugevamat võistkonda - Lauku Avize ja Lekrings. Mõlemad lõunanaabrite võistkonnad olid kõigest hingest võidu peale väljas. Põhimäng lõppes viigiliselt 6:6. Bullitite viskamises võitis aga Lauku
Avize, kes saigi rändkarika omanikuks. Kõige resultatiivsemaks mängijaks tunnistati selle võistkonna liige Janis Jansons, kes sai linnapea Ants Paju välja pandud eriauhinna. Tähe parima sportlase tiitli pälvis aga väravavaht Mati Tali.
Võistkonna Lauku Avize kapten Raimonds Udrids ütles Vooremaale: "Finaalmäng kulges igati raskelt. Ma ei tea aga seda, miks Tähe on nõrgemaks jäänud, möödunud aastal olid nad igatahes meist tugevamad. Lisaks karikale sai meie võistkond auhinnaks kasti eestimaist õlut."
Pärast mängu toimusid ka ristsed, kus Jõgeva Tähe esindusmeeskonda võeti vastu varem noortemeeskonnas mänginud liikmed Hannes Pagi, Erkko Nurmoja, Roland Songisepp ja Lauri Hõim
JAAN LUKAS
Pärnumaal läbi viidud Eesti meistrivõistlustelt sangpommi kahevõistluses toodi meie maakonda 3 auhinnalist kohta. Järjekordselt oli esimene jooksuradadel teistele kandu näitav nooruslik spordiveteran Heino Põldoja. Andres Metjer oli teine ning tuletõrjujanapäästjana töötav Andrus Kohv kolmas. Ülo Kuuse puudumise tõttu (seljavigastus) jäädi võistkondlikult neljandaks. Võitsid Järvamaa rammumehed.
* * *
Põltsamaa auhinnaturniiril bridžis paaridele said ülekaaluka esikoha 97 punktiga Peeter Jaani-Jüri Mekšun. 82 punkti andis teise koha Jaan Sutile-Villu Ojassalule, 79 punkti kolmanda koha esmakordselt koos mänginud Toivo Vähile-Janno Kivikule. Tublimate paaride hulka jõudsid veel Mihkel Viirelaid-Lembit Kapp, Hillar Sibul-Arnold Kivik ning Jüri Rammo-Kalle Ojassalu.
* * *
Põltsamaa piirkonnas kogub iga turniiriga uut hoogu lihtne ajaviitemäng sasku. Pajusi kultuurimajas istus mängulaudade taga 43 meest ja 1 naine. Seekord oli lehejooks ja kokkumängteineteisemõistmine kõige parem Jaan Sutil-Villu Ojassalul, kes kogusid maksimaalse punktide summa 72. 3 punkti vähem andis teise koha Põltsamaa noormängijaile Kristo Angele-Andero Jooritsale, 6 punkti vähem kolmanda koha viimaste turniiride stabiilsemale paarile, Kolga-Jaanist pärit Vello Sillale-Jaanus Ilvesele.
Kahe parema vooru põhjal kolmest on kõige rohkem punkte Pajusi valla saskusõpradel Margus Haanil-Jaan Paltsil. Neile järgnevad Sild-Ilves, Sutt-Ojassalu, Silvar Luht-Tõnu Tootsi ja Heino Vender-Hillar Raudla (viimased kolm paari kõik Põltsamaalt).
OSKAR PURI
MITMESUGUST
Kui Vooremaa paar nädalat tagasi Jõgevamaa teede korrashoiust kirjutas, oli seal juttu ka Sadala-Tuimõisa-Reastvere tee remondist, mille käigus võeti
maha teeäärseid puid. Kui teehooldajate seisukohalt oli see positiivne, st liiklusolusid parandav samm, siis Sadalas elava kunstniku Rein Erebi ja mõnede teiste inimeste arvates pandi Tuimõisa külaallee mahasaagimisega toime maastikumõrv.
"Kõik mu piiritagused sõbrad, kellega ma siinkandis ringi olen sõitnud, on olnud vaimustuses meie käänulistest külateedest, mida mõnelgi pool ääristavad suursugused põlispuude read," ütles Rein Ereb. "Ja tõepoolest: mis rõhutaks paremini Eesti küla oma nägu, kui mitte iidsed külaalleed? Tuimõisa pole mul oma külalistega tulevikus paraku enam asja, sest 100-150 meetri pikkusest alleest
on jäänud vaid mälestus."
Sadala-Tuimõisa- Reastvere 7,1 km pikkune teelõik kuulub riigile ja nagu teisigi riigiteid meie maakonnas, haldab seda Jõgeva Teedevalitsus. "See tee oli ammu kehvas seisus ja tänu Põhjamaade Investeerimispanga laenuprogrammi abil saadud rahale saime selle nüüd lõpuks korda teha," ütles teedevalitsuse juhataja Kuno Männik.
"Remonditööd, mille hulka kuulus ka teeäärsete puude mahavõtmine, tegi meie tellimisel AS Vooremaa Teed. Tuimõisa küla vahel oli tee puude tõttu nii kitsas, et meie suured masinad ei mahtunud seal hööveldama ega sahkama. Pealegi ei ole juhul, kui puude juured ulatuvad tee muldkehasse, võimalik teele vajalikku sirbikujulist, st keskelt kõrgemat ja äärtest madalamat profiili anda."
Parimate kavatsustega
Kuna Tuimõisa allee puud kasvasid teemaal, polnud Jõgeva Teedevalitsusel Kuno Männiku sõnul nende mahavõtmiseks mingit luba vaja. Pigem vastupidi: kehtiv teeseadus lausa kohustab tee omanikku kõrvaldama teelt liiklust ohustavad või nähtavust piiravad puud. Kuna senini oli ta kohalike elanike suust kuulnud vaid nurinat, miks tee iga ilmaga läbitav pole, oli Männikule teatavaks üllatuseks, et allee maharaiumisest pahandus tõusis.
"Meie tellisime teetööd parimate kavatsustega ja mul on väga kahju, kui keegi nüüd arvab, et oleme riigi rahaga suure pahanduse toime pannud," ütles Kuno Männik.
"Oleks me seda ette aimata osanud, oleksime raha kusagile mujale suunanud. Ega Tuimõisa tee liikluskoormus ju enam kuigi suur olegi: silma järgi näivad pooled majapidamised sealkandis juba tühjad olevat. Oleks kohalik omavalitsus Tuimõisa tee omal ajal enda valdusse jätnud, võinuks nad seal teetöid jõudumööda ja väikeste masinatega toimetada ning puudel tee ääres kasvada lasta. Kuna aga tee riigile anti, siis lasub meil kohustus see riigiteedele esitatavate oluliselt kõrgemate nõuetega vastavusse viia."
Teha polnud midagi
Männiku sõnul käis mõni aasta tagasi üle Eestimaa suur kampaania, mille käigus vallad osa teid enda valdusest ära riigile andsid. "Torma vald andis riigile ära 32 km teid, ent meie hooldada on jäänud veel piisavalt: nii sadakond kilomeetrit," ütles Torma abivallavanem Martin Ambo. "Teid riigile üle andma sundis meid asjaolu, et vallal napib nende hooldamiseks raha. Riik seda omavalitsustele kord eraldab, kord jälle ei eralda. Samuti puudub meil teetöödeks vajalik tehnika."
Ka Martin Ambo kinnitas, et seaduse järgi ei vajanud teedevalitsus kellegi luba Tuimõisa allee mahavõtmiseks. Jõgevamaa keskkonnateenistuse looduskaitsespetsialist Roman Djomin ja Jõgeva maavalitsuse majandusarengu osakonna planeeringute nõunik Tarmo Möller lisasid, et neilgi puudus seaduslik alus raietöödele käe ette panemiseks.
"Keskkonnateenistuse kompetentsi kuulunuks asi siis, kui tegemist olnuks kaitsealuste puudega," ütles Djomin. "Kuna Tuimõisa allee seda polnud, ei saanud ma ametnikuna midagi teha, kuigi inimesena ei saanud ma kuidagi aru, miks terved tugevad puud maha tuli võtta."
"Kui näiteks Laiuse voor on kehtiva maakonnaplaneeringuga kaitstud, nii et seal on keelatud igasugune tegevus, mis paiga looduslikku või rekreatsiooniväärtust kahandab, siis nn Tuimõisa ringi nimetatud dokumendis sel tasemel esile tõstetud pole," tõdes Tarmo Möller. "Praegu koostamisel olev maakonna teemaplaneering tõotab ses osas muutust, ent pooliku dokumendiga me opereerida ei saa. Samas peaks kohalikku looduskeskkonda kaitsma mitte niivõrd riik, kuivõrd omavalitsus ning tegema seda just üldplaneeringu kaudu. Loodan, et peatselt võetakse vastu uus planeeringuseadus, mis kohustab kõiki omavalitsusi üldplaneering kehtestada. Jõgevamaa omavalitsustest
on see töö praegu minu teada tehtud vaid Põltsamaa linnal ja vallal ning Pajusi vallal."
Tuimõisa alleed ei taasta muidugi enam ükski seadus. Ent olgu see lugu hoiatuseks neile, kellele Eesti külade oma nägu, põlisalleed kaasa arvatud, kallis ja hoidmisvääriline tundub.
RIINA MÄGI
Arnold Rüütel kohtus Voorel taasiseseisvunud Eesti esimeste maavanematega
Möödunud reedel ja laupäeval said Voore külalistemajas kokku Eesti eksmaavanemad, kes olid ametis laulva revolutsiooni perioodil ja taasiseseisvunud Eesti esimestel aastatel. Nendega kohtus Eesti Vabariigi president Arnold Rüütel.
Ühte Jõgevamaa ilusamasse paika Voorele kutsus oma kunagised kolleegid ja nende abikaasad esimene Jõgeva maavanem ja nüüdne ettevõtja Priit Saksing. "Ajad, mil me maavanemad olime, olid pingelised ja keerulised," rääkis ta oma avasõnas. Et kokku saadi 16. novembril, mil tollane Ülemnõukogu 10 aastat tagasi võttis vastu suveräänsusdeklaratsiooni, meenutas Arnold Rüütel ajaloolist sündmust ja sellele eelnenud sundkäiku Moskvasse, kus tuli mitmeid tunde kuulata sealsete parteija valitsusjuhtide hoiatusi ja ähvardusi, mis võivat järgneda, kui iseseisvusdeklaratsioon peaks Eestis vastu võetama.
Tervituses pöördus riigipea maavanemate poole sõnadega "austatud maa vanemad". Nii toonitas president maakonna juhtide rolli läbi Eesti ajaloo, näiteks 1343. aastal Jüriöö ülestõusu ajal, Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi loomisel ja Eesti vabanemisel nõukogude okupatsioonist. Priit Saksing kinkis kõikide eksmaavanemate nimel presidendile Harald Lindoki foto Endla rabast. Praeguselt Jõgeva maavanemalt Margus Orolt sai president kingituseks mapid maakonda tutvustavate materjalidega. AS Põltsamaa Felix peadirektor Andres Koern palus aga omalt poolt üle anda kasti Põltsamaa suurettevõttes valmistatud Eesti esimese vahuveiniga.
Oma kõnes arutles maavanem Margus Oro ka Jõgevamaa maine üle: "Sageli peetakse Jõgevamaa mainet kehvaks. Üks näide Jõgevamaa kuulsast minevikust on aga see, et siit on kaks korda valitsetud kuningriiki. Põltsamaa oli Liivimaa kuningriigi pealinn. Laiusel resideeris aga Rootsi kuningas Karl XII," rääkis Oro. Maavanemate vestlusringis oli kõneaineks Eesti poliitilise ja majanduselu hetkeseis. Koosolijad tunnistasid vajadust suurendada töökohtade arvu ja parandada ettevõtluskliimat kõigis maakondades. Kõneaineks oli ka maavanemate roll taasiseseisvunud Eesti algusaastatel ja nüüd.
"Praegu on maavanemad riigi esindajad maakondades. Kui Eesti taasiseseisvus, eksisteeris aga kaheastmeline omavalitsussüsteem.
Maavanematel oli siis rohkem võimu ja samas ka vastutus maavolikogude ees," rääkis Vooremaale omaaegne Valga maavanem ja nüüdne Valga linnavolikogu esimees Uno Heinla. Samadel seisukohtadel oli ka endine Hiiumaa maavanem Tarmo Mänd, kes praegu on presidendi kantselei direktor, samuti nüüdne pensionär Karl Türk, kes kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel aastatel kureeris maavanemate tööd riigiaparaadis.
Paljud esimesed maavanemad tegutsevad praegu ettevõtjatena. Näiteks Saaremaa eksmaavanem Ants Tammleht on praegu laevafirma Saarte Liinid juht. Samuti on eksmaavanemad leidnud rakendust poliitikas ja praeguses riigiaparaadis. Omaaegne Lääne maavanem Andres Lipstok on Riigikogu liige, endine Põlva maavanem Margus Leivo aga Teede- ja Sideministeeriumi kantsler.
"Esimesed maavanemad said taas üle pikka aja kokku. Meenutasime minevikku ja ühtlasi arutasime, kuidas arendada elu tänases Eestis," lausus ürituse peakorraldaja Priit Saksing.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Ühe ööpäeva jooksul autoroolis kuus purjus juhti
Möödunud reede hommikul kella 8st viidi läbi ööpäevaringne politseioperatsioon piraatbussinduse viljelejate, alkoholijoobes juhtide ja teiste liikluseeskirja rikkujate liiklusest kõrvaldamiseks.
Ööpäeva jooksul tabati autoroolist kuus alkoholi pruukinud juhti, üks alkoholijoobe jääknähtudega juht ja kaks juhiloast juba varem ilma jäetud sõidukijuhti. Enamus ebakaineid autojuhte tabati pimedal ajal.
Salaviina ja salasigarettide hoidjale 3000 krooni trahvi
Möödunud nädala esmaspäeval vaatas kohtunik läbi Leo Luhtlale (1923) koostatud haldusõigusrikkumise protokolli haldusõigusrikkumiste seadustiku § 1374 alusel. L. Luhtla kodust Pajusi vallas Luige külas leidis politsei tänavu 11. septembril kuus pudelit sildita alkoholi, kaks 0,33liitrilist plekkpurki Morozovi nimega alkoholi, 11 plastpudelit sildiga Zolotoje Koltso ning 48 pakki maksumärgita sigarette Priima (filtriga). Veel leiti 121 pakki sigarette Nevo ja 86 pakki sigarette Bond. Kohtunik võttis karistuse määramisel arvesse õiguserikkuja kõrget iga ja sedagi, et teda pole varem halduskorras karistatud. L. Luhtla lubas sellise asjaga enam tulevikus mitte tegelda. Salakaup konfiskeeriti ja see kuulub hävitamisele. Meest karistati 3000-kroonise rahatrahviga.
Tänavu sügisel on juhtunud meiegi maakonnas mitu liiklusõnnetust, kus kits või põder on jäänud autole ette. Reede õhtul mõni minut enne kella seitset juhtus jälle selline õnnetus Jõgeva-Mustvee maanteel Luige ristmikul Võtikvere küla kohal. KohtlaJärvelt pärit Dmitri (1975) sõitis oma Hondaga otsa põdrale. Autojuht oli kaine ja omas vastava kategooria juhiluba. Õnnetuses inimesed kannatada ei saanud, ka põder põgenes teelt ise. Püüdkem metsavahelistel teedel olla ettevaatlikud ja vähendada sõidukiirust, sest mitte kõik kokkupõrked etteaimamatult käituva ja ehmunud metsloomaga ei lõpe sedavõrd õnnelikult.
Möödunud teisipäeva varahommikul poole nelja paiku sisenesid Mustvee Vikerkaare baari 2 meest ja läksid omavoliliselt baari olmeruumi. Nad hakkasid seal baaridaamilt ostetud alkoholi pruukima. Baaripidaja nõudele kõrvalruumist lahkuda võõrad ei reageerinud. Pruugiti ülbeid väljendeid ja sõimusõnu, üks meestest lõi baaritöötajat rusikaga näkku. Mõlemad mehed on pärit IdaVirumaalt, viimasel ajal elutsevad aga enamasti Mustvees.
Kelmi ootab vastutus üheksanda kuriteo eest
Tänavu 7. septembril pettis Kohtla-Järvel elav Andree (1974) ühelt Jõgeva firmalt välja 16 000 liitrit diiselkütet. Kelm esines ühe firma esindajana, saadud kütuse eest jättis ta aga tasumata. Nüüd on Jõgeva Politseiprefektuuris alustatud tema suhtes kriminaalmenetlus. Mees ise viibib praegu kinnipidamiskohas. Oma noorusele vaatamata on ta kuues kuriteos juba süüdi mõistetud, kahes kuriteos eeluurimine alles kestab ja nüüd on Jõgeval menetluses uus kriminaalasi. Ka eelnevad kuriteod on olnud kelmused ja vargused.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Teisipäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Puhuvad lõuna- ja kagutuul 3-10 m/s. Külma on 1-5 kraadi.
Kolmapäeval tuleb muutliku pilvisusega ilm. Öösel sajab kohati lund või lörtsi, päeval tuleb paiguti lörtsi ja vihma. Puhuvad edela- ja lõunatuul 5-10 m/s. Öösel on külma 2-9, päeval on õhutemperatuur -1 kuni viis kraadi.
Teisipäev, 20. november 2001. a.
Uued sordid Jõgeva sordiaretajatelt
ARDI KIVIMETS
NÄDAL MAAKONNAS
Ravikindlustusseadus lähtub patsiendi huvidest
EIKI NESTOR,
Sotsiaalminister
(Mõõdukad)
KIRJAD
Puurmani volikogus käärib juba ammu
VÄINO TUHKANEN
VIIVI TUHKANEN
VILLU KÄRMAS
VELLO PETTAI
Kommentaar Vooremaa koduleheküljelt
TÕNU
JUHTKIRI
20. november 2001. a
Riik toetab taime- ja loomakasvatust ning mahetootmist
RAIVO SIHVER
DR NOOR M
REPORTAAŽ
DMITRI VALE
Sellest, kuidas nõmedad kontserdikülastajad ei ruuli
TERRORIZER
ANTI KEHA
Jõgeva karikas rändas Lätimaale
JAAN LUKAS
OSKAR PURI
RIINA MÄGI
Arnold Rüütel kohtus Voorel taasiseseisvunud Eesti esimeste maavanematega
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Ühe ööpäeva jooksul autoroolis kuus purjus juhti
Salaviina ja salasigarettide hoidjale 3000 krooni trahvi
Kelmi ootab vastutus üheksanda kuriteo eest
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja