Vooremaa 22.09.2001

Vooremaa
Laupäev, 22. september 2001. a.

Tormas pandi nurgakivi uuelaadsele lehmalaudakompleksile

Pildil vasakult: Torma POÜ juhataja Ahto Vili, peaehitajaprojektijuht Jaan Tasane ja seadmete tarnija Strangko Eesti esinduse, ASi Alice juhataja asetäitja Väino Kivila. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Kolmapäeval pandi nurgakivi Torma POÜ uuele lüpsikarjalaudale. 600 lehmale mõeldud kompleksist ehitatakse tänavu esimeses etapis valmis kaks hoonet.

Ühte hoonesse tuleb 300 loomale mõeldud vabapidamisega laut ja teise 600kohaline lüpsiplats. Järgmise aasta esimesel poolel peaks loomad farmi sisse toodama. Teine laut ehitatakse tulevikus.

Hulk julgeid mehi ja palju häid sõpru

Koostööd tehakse Taani firmaga Strangko, kust tuleb osa seadmeid. Osa tehnikat ostetakse sisse Hollandist. Projekti finantseerijaks on AS Hansa Liising Eesti ja peaehitajaks AS Viljandi Metallitööstuse Ehitus. Betooni tarnitakse ASist Valmeco. Alltöövõtjaks on firma ise. Momendil töötas ehitusel 7 töölist ja töödejuhataja, edaspidi suureneb nende arv üle 15. Projekti tasuvusajaks on arvestatud 7 aastat.

Kohale oli tulnud arvukalt külalisi, sealhulgas Jõgeva maavanem Margus Oro, Torma vallavanem Mati Kepp, Taani saatkonna majandusnõunik Kristy Tättar, AS Strangko peadirektor Søren Nielsen, ekspordijuht Jesper Tousgaard, firma Strangko Eesti esinduse, ASi Alice esindajad Väino ja Riho Kivila, AS Hansa Liising Eesti põllumajandustehnika projektijuht Meelis Annus, AS Viljandi Metallitööstuse Ehitus projektijuht Jaan Tasane, Laeva Meierei tegevdirektor Mati Mölder, endine põllumajandusminister Avo Mölder, endine kergetööstusminister Jüri Kraft ja palju teisi tähtsaid külalisi.

Avasõnad ütles Torma POÜ juhataja Ahto Vili. "Tänase Eesti majandusseis pole niisugune, mis lubaks suuri investeeringuid teha. Kui me aga täna ei investeeri, siis peame tulevikus piimatootmise lõpetama. Selle lauda ehitamisega peaks olema võimalik kokku hoida tööjõu, elektrienergia ja diiselkütuse kulude arvel umbes 1,3 miljoni krooni. Ka peaksid paranema loomade pidamistingimused. Meie jaoks kujunevad raskemateks aastateks kaks esimest, see on 2002 ja 2003. Kui me need aastad üle elame, siis läheb meil veidikene kergemaks," arvas ta.

Torma ajaloolise kuulsuse taastaja

Maavanem Margus Oro soovis Torma POÜle jõudu ja edu ning taganttuult. Torma vallavanem Mati Kepp arvas, et selleks ajaks, kui astutakse Euroopa Liitu, on eeltööd Torma POÜs tehtud. Laeva Meierei tegevdirektor Mati Mölder pidas Torma POÜd piimatarnijate seas lipulaevaks. Pärast ehituse valmimist saab ka piimaproove kohapeal teha.

Jüri Kraft rääkis, et Torma mõisa aegu olid siin paremad karjad ja paremad viljad, sotsialismiaegne majand vireles aga mitukümmend aastat. Ta avaldas tormalastele tänu selle eest, et nad Torma ajaloolise kuulsuse taas ausse tõstavad.

Firma Strangko Eesti-poolne esindaja Väino Kivila rääkis: "Kui me viis aastat tagasi hakkasime Torma POÜga koostööd tegema, siis oli siin aastane keskmine piimatoodang lehma kohta 4000 kg, praegu on see aga 7000 kg lähedal." Firma Strangko tarnib Tormasse farmisisustust.

ASi Hansa Liising Eesti projektijuht Meelis Annus teatas, et Torma POÜ oli nende esimene põllumajandus klient. "Firma pani 1996. aastal üles esimesed torulüpsiseadmed, mis läksid maksma üle kahe miljoni krooni. Tänaseks on see etapp läbitud ja tahetakse teha samm edasi," lausus projektijuht.

Taani saatkonna majandusnõunik Kristy Tättar teatas, et kuna farmi sisustus tuleb osaliselt Taanist, siis tuli ta vaatama, kuidas koostöö sujub.

Kogu protsessi juhib arvuti

Vabapidamisega külmlaut on Eesti farminduses uus asi. Aknaid asendab võrguvöö. Selliseid lautu on enne ehitatud USAs, Taanis ja Põhjamaades. Lüpsiplatsile tuleb 40 kohta. Samas on ka lüpsi- ja piimajahutusseadmed, haigete loomade lahtrid, olmeruumid ja töökabinetid. Kuna pumbatava piima tee mahutini tuleb lühike, siis peaks Ahto Vili arvates ka piima kvaliteet paremaks minema.

Kogu lüpsiprotsessi kontrollitakse arvuti abil. Arvuti võtab arvesse iga looma eripära, registreerib piimakogused, loomade tervisliku seisundi ja isegi nende aktiivsuse. Haige lehma piim blokeeritakse, et see ei satuks üldisesse mahutisse.

Metallsilindrisse pandi Eesti ja Taani rahad

Metallsilindrisse pandi Torma POÜ omanike nimekiri, Eesti ja Taani rahad, möödunudaastased piima väljalüpsi tulemused, kolmapäevane Postimees, firma Strangko reklaamplakat jne. Silindri asetas vundamendi sisse osaühingu juhataja Ahto Vili. Teda aitasid maavanem Margus Oro ja vallavanem Mati Kepp.

"Siit hakkab piim välja minema ja raha sisse tulema," oli Torma POÜ juhataja veendunud.

RAIVO SIHVER

Eesti Vabariigi uus president on Arnold Rüütel

Reedel, 21, septembril valis 366 valijamehest koosnev valimiskogu Tallinnas Estonia kontserdisaalis Eesti Vabariigi uueks presidendiks Arnold Rüütli.

Valimiste esimeses voorus kogus Peeter Kreitzberg 72, Arnold Rüütel 114, Toomas Savi 90 ja Peeter Tulviste 89 häält. Valimiste teises voorus kogus Arnold Rüütel 186 häält, Toomas Savi sai 155 häält. Rikutud oli 2 ja kehtetud 23 sedelit.

"Omavalitsuste valijamehed otsustasid ja tegid asja ära," ütles Eestimaa Rahvaliidu esimees Villu Reiljan.

"V"

ARVAMUS

KÜSITLUS

Kas presidendi peaks rahvas valima?

Tiit, puidutööline:

"Võiks küll, siis läheks rahva tahe rohkem peale ja saaks valida just seda, keda tema tahab. Siis oleks Eesti riik demokraatlikum. Presidendikandidaatide valimispropaganda kära on juba pikka aega olnud - eks igaüks tahab endale reklaami teha. Rahvale on presidenti vaja, kõrgem riigipea peaks olema esinduslik ja tark mees. Kui mul oleks võimalus presidenti valida, siis eelistaksin Rüütlit. Oleks üllatus, kui valimiskogu valiks presidendi juba esimesel hääletusel."

Kaljo, endine trükkal:

"Presidendi peab valima rahvas, mitte nemad seal Toompeal, kes valivad seda, keda nemad tahavad. Presidenti on vaja rahvale, mitte ainult nendele. Presidendile peaks antama senisest suuremad õigused. Praegune Eesti on vana riigi jätk ja riigipea peaks olema ikka meesterahvas. Sobiks Rüütel, no oli parteis, mis sest, eks nad seal ole kõik parteilased. Kui laupäeval uut presidenti ei leita, tehtagu seadus ümber ja las jääb Meri edasi, temal amet juba käpas."

Urmas, Harvesteri operaator:

"Jah, presidendi peaks valima rahvas. Kuigi väga suurt vahet ei ole, kas seda teevad valijamehed või rahvas, sest valida on ainult parteide ja fraktsioonide poolt üles seatud kandidaatide seast. Praegune valimiskampaania on suuresti parteidevaheline poliitiline võitlus ja osalejatele hea võimalus karjääri teha. Usun, et tuleb aeg, kui presidendi valib rahvas. Presidendil küll suurt võimu ei ole,

kuid oma autoriteediga saab ta nii mõndagi mõjutada."

Heino, talunik:

"Igal juhul rahvas, see oleks demokraatlik. Riigikogu on teinud poisikeste mängu, see pole mingi valimine. Praegu on ainult poliitilised kokkulepped, rahva soove ja tahet ei arvestata. Valimine, ka Riigikokku või kohalikesse omavalitsustesse, peaks olema sedamoodi, et kui mina, Eesti Vabariigi kodanik, annan kellegi poolt hääle, siis seda ka arvestatakse. Praeguse seadusega pääsevad võimule vaid need, kes olid parteinimekirjas esimesed."

Kalmer, ettevõtja:

"Pooldan presidendi otsevalimist. Tõsi, kaudselt valib rahvas presidenti ka praegu, seda valijameeste kaudu. Nemad on volikogude liikmed, kuid paraku pole nad täitnud valijate ootusi ja lootusi. Siin on see ehk teisiti, kuid mõnes omavalitsuses on see nii. Põhiseaduse järgi on meie presidendil küllaltki vähe õigusi: võtame või raudtee ja elektrijaamade erastamise. President Meri oli küll selle vastu, kuid tema arvamust ei võetud eriti kuulda."

Enn, põllumees:

"Kindlasti peaks presidendi valima rahvas. Tundub, et praegu valivad Riigikogu ja valijamehed presidenti parteidele, kuid presidenti on vaja rahvale, mitte üksnes erakondadele. Praegune president on teinud suurt tööd välispoliitikas, kuid uus peaks panema suurt rõhku ka sisepoliitikale. Ta peaks nägema ühtset regionaalpoliitikat ja pöörama näo maa ja rahva poole. President peab olema kogu rahva president ja unustama oma parteilise kuuluvuse."

Helvi, pensionär:

"Peaks küll valima, siis oleks ta rahva president, muidu oleks ta nagu kolmikliidu oma. Valimiskampaaniat on juba väga palju olnud, ära hakkas tüütama. Tahaks sellist presidenti, kes ei oleks ainult Riigikogu ja valitsuse jaoks. Minule ei loe see midagi, kas ja kus parteis ta on olnud, peaasi, et hoolitseks rahva ja pensionäride eest. Kahju, et mõni naine, näiteks Oviir, ei kandideeri presidendiks."

Annely, õmbleja:

"Ei tea, kas peaks, kuid valida võiks siiski rahvas. Iseasi, kas see midagi muudaks, kuid siis lisanduks parteide poolt ülesseatud kandidaatidele veel teisigi. Seda, väga kaua kestnud valimiskampaaniat pole ma eriti jälginud ega sellesse süüvinud - mul on muidki tegemisi ja polegi vajadust, mina ei saa ju neid valida. Võibolla tuleb ka see aeg, kui oma presidendi saab valida rahvas."

Jõgeval küsitlesid

ARDI KIVIMETS ja

ANATOLI MAKAREVITŠ

KIRJAD

Kaheksa vastust Woore Wollylt

1. Kui kaua sa veel Vooremaad tellida kavatsed? WW - Oma helge tuleviku lõpuni.

2. Miks? See leht on mulle justkui AVOSKA nõukogude inimesele. Et just selles numbris, millest ma ilma jääma juhtusin, võis miskit lugeda olla.

3. Mis teeb Vooremaa sinu jaoks iseäranis väärtuslikuks? Ülehomne leht! Sealt saab, täpsustuste toel ja vabanduste valguses, enamvähem teada, millest tänases lehes tegelikult kirjutati.

4. Aitäh! Aga nüüd maailmamuredest. Mis sa arvad Ameerika terroriteost? Head õpilased on armsaimatele õpetajatele alati koledat käkki kokku keeranud.

5. Aga Tali valla tragöödiast? Alaväärtuslikud isikud hoidsid sakummi pealt liialt kokku - ei raatsinud pudelile mürgile kolme pudelit riigiviina peale võtta. Riigil jäi hulga raha saamata ja nad ise ei ole enam üldse uhked Eesti kodanikuks olemise üle.

6. Milliseid samme ootad sa Riigikogult? Kui sada surnut täis saab, et nad siis ei kokutaks, vaid lisaksid kadunukestest vabaks jäänud ressursid kohe oma kuupalgale otsa. Sihtotstarbeliselt ja ainult riigiviina kulistamiseks, seadustades sellise padujoomise viinakultuuriks, millest maailmale kannaks ette valitsuse imid˛ikujundaja.

7. Kas selline ütlemine ei heida pisut varju? Eetilises plaanis, ma mõtlen? Ei. Kui ta üldse miskit heidab, siis valgust. Sest Eesti eetika - see on oolveiss! Mis on meie esindusrõivaste külge kõvasti ja lahutamatult kinni kleepunud. Ja kui siis viskad ta koos oma s siidipükstega toolileeni peale, siis oledki puhas ja vaba kodanik. Nii et hakka või akadeemikuks!

8. Millist perioodi Eesti presidendi tegevuses pead sa kõige paremaks? Ametiaja viimaseid päevi - siis võib ta igasugu lollusi karistamatult suust välja ajada.

Seda teilegi soovides

Woore Wolly

JUHTKIRI

Miks poliitikat ei armastata

Need, kes armastavad vorsti ja poliitikat, ei peaks kunagi jälgima, kuidas kumbagi tehakse. Mis vorsti puutub, siis sellega on asi enamasti korras: karmid euronõuded välistavad kaamerameeste, reporterite ja muude kõrvaliste isikute pideva tolgendamise nimetatud toote valmimiskohas, rahvas aga sööb ja kiidab. Poliitika puhul paraku hügieeninõuded ei kehti: poliitikuks pürgijalt ei nõua keegi arstitõendit ega kutseoskusi tõendavat diplomit, rääkimata allkirjast selle kohta, et noorpoliitik on tutvunud elementaarsete ohutusnõuetega, sooritanud sanitaarmiinimumi eksami ning oskab vajaduse korral esmaabi anda. Poliitikas peetakse täiesti tavaliseks sõnavara ja käitumist, mida keegi meie seast viisakas seltskonnas endale iialgi ei lubaks, kui aga grupp poliitikuid sulgub kinniste uste taha, on kõik juba ette veendunud, et seal toimub midagi räpast ja ebameeldivat.

Vähemalt eraelus on kõik poliitikud, mõned erandid muidugi välja arvatud, ju igati kenad ja toredad inimesed, võibolla isegi veidi toredamad kui nii mõnedki meie seast. Ent ometi näeme omaenda Riigikogu saalis, kuidas noodsamad kenad inimesed teistele samasugustele kenadele inimestele inetusi ütlevad, väiklastest kaalutlustest lähtuvalt riigile ja rahvale kasulikke seadusi vastu võtmata jätavad, kõiksugu sobinguid teevad ning lubadusi täitmata jätavad. Kurjad keeled räägivad koguni, et mõnda poliitikut olevat võimalik ära osta, välismaalt aga tuleb isegi teateid poliitmõrvade kohta. Mõni ime siis, et huvi poliitika vastu püsib rahva seas paarikümne protsendi piirimail.

Mida teha, et poliitikast ja poliitikutest parem mulje jääks? Soovitada, et press nimetatud nähtusi vähem kajastaks? See ei ole hea mõte, sest mitte kellegi elu ja vara pole väljaspool hädaohtu, kui seadusandlik kogu istub koos. Kindlasti aitaks poliitikategijate renomeed rahva silmis parandada teatud kirjutamata seaduste ja lihtsate viisakusreegilte täitmine - näiteks arvamus, et konkurendi mahategemine aitab arvustaja renomeed tõsta, on siiamaani veel väga levinud ning asendab edukalt omaenda positiivse programmi puudumist. Kuid eks meie poliitikudki vaja õppimisaega, sest erialane haridus on neist veel väga vähestel.

Homme aga algab sügis.

22. september 2001. a

ELU JA INIMENE

Mooritsa - koolmeistrite küla keset raba

Kuremaa lähedal, Jõgeva ja Palamuse valla piiril paiknev Mooritsa küla on mitmeski mõttes omalaadne. Selles külas on kümmekond majapidamist ja mitmes neist elavad kooliõpetajad.

Kunagi suvitas Mooritsal Jõgeva rajooni mõjukaim mees ning sellest külast pärineb ka noor daam, kes üheksakümnendate aastate alguses Vooremaa kaunitariks valiti. Üks Mooritsa küla koertest julges aga rünnata maakonna prokuröri autot.

Arust sai Mooritsal Põldaru

Kaks maja külas kuuluvad tänaseni põliselanikele. Ühes neist elab pensionär Leo Karu. Samas majas elab ka tema õde, kelle mees Evald Varusk on üks osavamaid kingseppi Jõgevamaal.

Salu talu rajati 1923. aastal. Siberis sündinud Elsa Aru sai oma esivanemate koju kolida pärast seda, kui maja perele tagastati. "Minu vanaema oli nii kange ja järjekindel asjaajaja, et Eesti NSV Ülemnõukogu tunnistas pererahva ebaseaduslikult süüdimõistetuks ning tagastas neile maja juba 1958. aastal," rääkis Elsa. Seitsmekümnendate aastate keskpaigas tuli nüüdsel Ühispanga Jõgeva kontori telleril oma nime veidi pikemaks muuta ja temast sai Elsa Põldaru. "Kokku saime me tänu tollasele noorsooorganisatsioonile komsomolile. Mina olin rajoonikomitee teine sekretär, Elsa tegi komsomolitööd teeninduskombinaadis," lausus Raivo Põldaru, kes 1976. aastal Mooritsale koduväiks tuli.

Raivo on õppinud koolmeistriks. Pikka aega juhtis ta Jõgeva Valvekoondist, eelmisel aastal valiti aga Saduküla Põhikooli direktoriks. Igal varahommikul sõidab ta Mooritsalt kooli mikrobussiga Sadukülla ning korjab teelt peale ka õpilased ja õpetajad.

"Koolijuhi palk nõuab ka lisateenistust. Kasvatan talu põldudel rukist ja nisu," ütles Raivo, kellel kolmapäeva õhtul oli pooleli kuivati katuse ehitamine. "Enne vihmaperioodi peab katuse peale saama," arvas peremees. Raivo Põldarul on osavad käed ka ehitustöö jaoks. Peremees on põhjalikult uuendanud elumaja ja teinud sellele juurdeehituse.

Praegune elutuba asub endises viljaaidas. Samuti on ta ehitanud lepapuudest seintega kaminaruumi ja sauna. Jõgeva Gümnaasiumis õppiva tütre Kadri tellimusel ehitas pereisa maja kõrvalhoone teisele korrusele talle "korteri".

Vaatasime Raivo Põldaruga Mooritsal ringi. "Meie rabade keskel asuv küla on väiksem Eesti keskmistest küladest. Siinsetes metsades jätkub piisavalt seeni ja marju ja lähedal on Kuremaa järv." Ehk seetõttu ehitas siia endale suvila ka omaaegne rajooni parteijuht Vello Vilimaa. Nüüd on tema suvila korduvalt omanikku vahetanud.

Sookurgi on millegipärast Mooritsal vähemaks jäänud. Mooritsa külje all paikneb ka Tooba prügimägi, mis seoses Torma europrügila valmimisega suletakse. Prügimäe komandant ja tema abikaasa said kuulsaks sellega, et nende koer söandas rünnata prokuröri autot. "Kuigi mõnedki majad on tühjaks jäänud, usun, et elu meie külas välja ei sure. Need, kes siia on kolinud, jäävad arvatavasti alatisteks elanikeks. Vargad pole teed Mooritsa külasse eriti hästi leidnud ja ega neil ei tasu seda tehagi. Naabrivalve on meil tugev. Eriti tähelepanelikult jälgib ümbrust aktiivne vanahärra Leo Karu," jutustas Salu talu peremees.

Tema kaasa Elsa arutles: "Maatöö ühendab inimesi ja kui koos midagi tehakse, jõutakse ikka kaugele."

Kool suletud, õpetaja jäänud

Allakirjutanu kolleeg, harrastushumorist Ardi Kivimets kirjutas kunagi kuulsaks Mooritsa poe, kus igasuguseid imelikke asju juhtus. Samuti tegi ta kuulsaks Mooritsa lasteaia. Kuidas poe ja lasteaiaga tegelikult lood olid, teavad mooritsalased ise kõige paremini.

Oma kool on aga Mooritsal tõesti olemas olnud. Kool rajati siia Kuremaa mõisniku algatusel ning hoone on alles praegugi. Kunagises koolihoones elab ka viimane õpetaja Linda Kolberg. "Tere tulemast Mooritsa külla," ütles reibas proua ja ulatas Vooremaa ajakirjanikule ja fotograafile lilleõied, mis me hiljem naiskolleegidele edasi kinkisime.

"Kool asutati Mooritsale 1875. aastal ning see oli mõeldud mõisa moonakate laste jaoks. Mooritsa kool suleti 1968. aastal, kui Kuremaale algkool rajati," rääkis õpetaja Kolberg, kes tuli siia õpetajaks 1953. aastal, mil ta ise oli kõigest 25-aastane. "Mind määrati siia õpetajaks ja ega ma algul siia tulla tahtnud. Koolimajagi oli räämas ja lagunemas. Hiljem remonditi maja siiski kaasaegsemaks. Kui ma Mooritsa kooli õpetajaks tulin, oli siin kolm klassi, kus õppis kakskümmend kaheksa õpilast," lausus Linda. "Sain koolimajja ka endale korteri. Õpetajad peaksidki koolimajas elama, siis pole karta, et paharetid sinna hilisel ajal sisse tungivad," arvas proua Kolberg, kellel on hea meel, et tal avanes võimalus koolimaja erastada.

Linda abikaasa Artur tuli Teisest maailmasõjast elusalt ja tervelt tagasi. Nüüdseks on haigus ta siiski ratastoolimeheks sundinud. Lindal ja Arturil on kuus last ja viisteist lapselast. Noorem lapselaps, kooliõpilane Tanel elab vanavanemate juures ning vanaisal on temast palju abi.

Kunagise Vooremaa Kaunitari kodu

Professionaalne kokk Laile Sukk ja tema abikaasa, metsamees Andres kolisid Mooritsale kümmekond aastat tagasi. "Varem elasime Kuristal, töötasin siis looduskaitseinspektorina. Kui Laiuse metskonda metsnikuks tulin, saime Mooritsa külla ametimaja. Kunagise metsniku järgi kutsutakse meie talu Heinsoo taluks. Meie kodu asub teistest majadest sedavõrd eemal, et õiget külaelu me ei tunnegi," räägib peremees Andres, kes on mehetegusid teinud ka jahipüssiga. Trofeedeks on tunnistatud tema lastud ilvese ja hundi koljud.

Andrese kaasa Laile on varem töötanud kokana ja oskab suurepärast kooki küpsetada. Jõgevamaalased teavad energilist daami aga rohkem harrastusnäitlejana ja lavastajana. Viimane suurem roll oli Lailel näidendis "Juudas", kus ta mängis mägedes elavat naist Ovrat, kellel tekkis nimitegelasega vastastikune sümpaatia. Laile on kaasa löönud ka Jõgeva Linna Teatris. "Kahju, et meie üks tugevamaid lavajõude Ivar Vinkmann kaitseväkke võeti. Aga mis parata, küll ta sealt elusalt ja tervelt koju jõuab," arvas Laile. Praegu juhendab proua Sukk ka Jõgeva vaimupuudega inimeste näiteringi.

Laile ja Andrese tütar Krista valiti üheksakümnendate aastate algul Vooremaa Kaunitariks, mis sisuliselt tähendas maakonna missitiitlit. "Kristal käis palju kosilasi, kuid valiku lasime tal ikka ise teha," rääkis pereema Laile. Praegu elab Krista koos abikaasa ja pojaga Paides ja töötab kooliõpetajana.

Sukkade peres on alati loomi armastatud. Õues jooksevad külalistele vastu flegmaatiline kollipreili ja vallatu taks. Siblimas on näha ka tiukrikanu. Lähiminevikus elas talus siga, kes lausa maja koridori kippus.

Mooritsale kolinud uustulnukad on Uustalude pere. Varem elati Kuremaal, kuid uus kodu otsustati rajada Mooritsale. Pereisa Urmas on Kuremaal poeomanikuks, abikaasa Raili töötab Luua Metsanduskoolis haljastusõpetajana ja on oma oskusi rakendanud ka koduaia kaunistamisel. Pere kolm last, pesamuna Kairi ning tema vanemad vennad Urmo ja Rauno on kooliõpilased.

Pole võimatu, et Kuremaa pood, kus Urmas Uustalu kaupmeheks on, tuleb euroeeskirjade sunnil sulgeda. Mine tea, ehk teeb ettevõtlik mees siis poe hoopiski Mooritsale.

JAAN LUKAS

KULTUUR

Kogumispensionide seadusest

Pensionireform puudutab meid kõiki. Eestimaa Rahvaliidu soov on saavutada Eesti poliitiliste jõudude vahel selline kokkulepe, mis suurendaks sotsiaalset õiglust, vähendaks ühiskonnas sotsiaalseid pingeid, aitaks kaasa osalusdemokraatia arengule ning riigi ja rahva vahelise võõrandumise vähendamisele.

Seepärast kutsus Eestimaa Rahvaliidu fraktsioon esmaspäeval, 10. septembril kokku Riigikogu fraktsioonide ümarlaua teemal "Kogumispensionid - kes võidab, kes kaotab?"

Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni esimees Villu Reiljan oli teinud ettepaneku võtta maha eripensionide ümber valitsevad propagandistlikud pinged, jõuda kokkuleppele eripensionide maksustamise osas ning pühendada kõik jõud pensionireformi arutelule ja rakendamisele. Kogumispensionide seaduse eelnõusse tehti 158 sisult ja vormilt küllalt keerukat muudatusettepanekut.

Hea tava näeb ette, et kui seaduseelnõule on tehtud üle paarikümne muudatusettepaneku, tuleb eelnõu lugemine veelkord katkestada, et Riigikogu iga liige jõuaks asjasse süveneda. Eelnõu suhtes oma arvamust avaldanud pensionäride organisatsioonid rõhutasid, et kogumispensionide seaduse eelnõu koostamisel lükati tänased pensionärid kõrvale, nende vajadustest mindi lihtsalt mööda ja nende arvamust ei tahetud kuulda. Kuid milline saigi see arvamus olla, kui indekseerimise tagajärjel langeb keskmise pensioni suhe keskmisse netopalka juba tänavu tasemele 37,2%?

Eestimaa Rahvaliidu poolt ette valmistatud Riigikogu fraktsioonide avalduse arutelu eripensionide maksustamisest ja pensionireformi käivitamisest jätkus teisipäeva, 11. septembri hommikul. Päeva jooksul jõuti kompromissini, kus lepiti kokku selles, et sotsiaalse õigluse nimel maksustatakse eripensionid. Koalitsioonisaadikud soovisid kogumispensionide seaduse eelnõuga seonduvat veel arutada kolmapäeva, 12. septembri hommikul oma fraktsioonides ning seejärel, enne korralise istungi toimumist jõutigi lõpuks ühisavalduse allkirjastamiseni.

Avalduses märgitakse, et Riigikogu fraktsioonide esindajad mõistavad poliitiliste jõudude koostöö vajadust praeguste pensionäride olukorra parandamise kõrval tõsiselt mõelda ja otsustada selle üle, mis saab mõnekümne aastat pärast tulevastest pensionäridest ning kuidas leevendada ühiskonnas sotsiaalseid pingeid. Riigikogu fraktsioonid teevad ettepaneku maksustada eripensionid ja tunnustavad kõigi ümarlauas osalejate soovi pensionireformi kui terviku ratsionaalseks aruteluks ja rakendamiseks.

Ühiskonna vananemisega seotud väljakutsed on tõesti väga tõsised. Eakate toimetuleku kindlustamise eelduseks on piisav sissetulek pensionide näol, kuid võimalused nende olukorda parandada on ju küllaltki piiratud, sest sotsiaalkulutused riigieelarves on 1999. aasta negatiivsest lisaeelarvest alates vähenenud.

Eaka toimetulek sõltub suuresti ka sellest, kus ta elab. Kui elupaigaks on kõigi mugavustega korter ning puuduvad täiendavad sissetulekuallikad, jääb kõrgete kommunaalmaksete tõttu pensionist korralikuks toimetulekuks väheseks, eriti kui pensionär elab üksi.

Kuidas siis pensionireformiga edasi minna? Kogumispensionide seaduse eelnõu osas oli vastuseta jäänud küsimus sotsiaalmaksu tegelikust vähenemisest 4% võrra, sest valitsus plaanis solidaarsuspensionideks ettenähtud sotsiaalmaksu 20% ümberjagamist nii, et pensionifondi hakkaks laekuma vaid 16%. Probleemiks on ka kogumispensionide seaduse rakendamisega seotud investeerimisriskide hajutamine riigi ja kindlustusvõtja vahel. Pensionifondid võivad ju minna pankrotti ning kindlustussummasid võib hakata "ära sööma" ka inflatsioon.

Väga oluline on küsida ka seda, miks kogumispensione on rakendatud vaid väga vähestes maailma riikides - kas Eesti tahab taas originaalitseda, seista esimeste kindlas reas?

Need on probleemid, mille osas Eestimaa Rahvaliit ootas tõsise arutelu jätkamist Riigikogus ning taunis valitsuskoalitsiooni katseid forsseerida kogumispensionide seaduse vastuvõtmist. Me ei soovinud liigset kiirustamist ega seaduse vastuvõtmisega venitamist, pigem vanasõna "Kaua tehtud - kaunikene" väärtustamist.

Meie lootused ei täitunud, sest valitsuskoalitsiooni teerull käis meie ettepanekutest järjekordselt üle, hääletades maha näiteks Mai Treiali ja Elmar Truu ettepaneku mitte vähendada riikliku pensioni maksmiseks vajalikke vahendeid nelja protsendi võrra. Valitsuskoalitsioon lahendab selle eelnõuga finantsturgude arenguprobleemi, kuid mitte pensioniprobleemi. Pärast seaduse kehtima hakkamist läheb ju praegustele pensionäridele sotsiaalmaksust viiendiku ehk suurusjärgus miljard krooni võrra vähem. See on summa, mille vähenemist pensionifondis on riigil väga raske korvata.

Kolmapäeval, 12. septembril võeti Riigikogus kogumispensionide seadus vastu, kuigi selle vastu olid Eestimaa Rahvaliidu, Koonderakonna, Keskerakonna ja Eestimaa Ühendatud Rahvapartei fraktsiooni esindajad. Need aga, kes hääletasid selle seaduse vastuvõtmise poolt, võtsid endale otseselt vastutuse olukorra eest, mis nüüd võib tekkida.

Valitsuskoalitsioon plaksutas Toomas Savi kui Riigikogu juhataja teatele seaduse vastuvõtust. Kas ka praegused pensionärid plaksutaksid?

MAI TREIAL,

Riigikogu liige,

Eestimaa Rahvaliit

Ikaaliste "Rõõmsad kunstnikud"

Eesti tuntumaid kunstipropagandiste Mark Soosaar on kasutanud vaimupuudega inimeste loodust kõneldes väljendit "õndsate kunst". Palamusel saabki praegu näha õndsate kunsti: sealsesse gümnaasiumi pandi üleeile üles Ikaaliste (Soome) puudega inimeste taieste näitus.

Õnneks on Eestiski minevikku jäämas nö mahakandev suhtumine puudega inimestesse. See suhtumine hakkas kaduma kümmeviisteist aastat tagasi, kui piirid meie GOSTi nõuetele allutatud ühiskonna ja teiste, erisusi aktsepteerivate sootsiumide vahelt kaduma hakkasid.

Mis kunstisse puutub, siis mujal maailmas on ammu tõdetud, et selles valdkonnas võivad puudeinimeste puudused voorusteks pöörduda. Joonistamise, värvusõpetuse, kompositsiooni jms üldtunnustatud põhialuseid on sellistele kunstnikele ilmselt raskevõitu selgeks teha, ent intuitiivsuses, spontaansuses ja väljendusvabaduses on neid raske ületada. Õndsate kunsti parimad näidised illustreerivad suurepäraselt teesi, et piir hulluse ja geniaalsuse vahel on habras.

Ikaaliste rahvaülikooli juures on puudeinimeste kunstirühmitus "Iloiset taiteilijat" ("Rõõmsad kunstnikud") tegutsenud 1990. aastast

alates. Paarkümmend kunstiharrastajat vanuses 15-60 aastat käivad koos kolmeks tunniks nädalas, tegeldes õpetajate Hanna Skyttä ja Sirpa Ristamäki juhendamisel maalimise, graafika ja savivoolimisega. Nad külastavad kunstinäitusi ja veedavad suviti mõned nädalavahetused kunstilaagris.

Näitusi on "Rõõmsatel kunstnikel" olnud nii kodulinnas Ikaalistes kui ka poolesaja kilomeetri kaugusel asuvas Tamperes, samuti Kankaanpääl, Rootsimaal Ljusdalis ja Austria pealinnas Viinis. Londonis ja Tamperes korraldatud kunstikonkurssidelt on nad saanud preemiaidki.

"Puudega inimeste jaoks on kunstiga tegelemine väga tähtis: ühest küljest see lihtsalt meeldib neile ja teisest küljest on see üks väheseid hobisid, mille harrastamiseks neil eeldusi on. Näituse ülespaneku võimaluse üle on nad väga õnnelikud ka siis, kui nad seda näitust ise ei näe," ütles Ikaaliste rahvaülikooli rektor Sirpa Sippola oma meilitsi saadetud kaaskirjas "Rõõmsate kunstnike" Palamuse näitusele.

Näitus Palamuse Gümnaasiumi hoone uue tiiva teise korruse koridoris koosneb 14 taiesest. Enamik neist on guašimaalid, ent on ka pastelle ja akvarelle. Kõrvalasuvas kunstiõpetuse klassis on aga stendile välja pandud fotod autoritest ja veel mõnedest nende töödest. Kes tausta ei tea, võib arvata, et tegemist on lasteaia või algklassilaste töödega. Teadmine, et tegemist on siiski täiskasvanud inimestega, annab näitusele mõnusa nihestatuse.

Kuigi näitusel on küllaga kompleksivaba värvirõõmu, jätsid allakirjutanule sügavaima mulje just kaks tagasihoidlikuma värvikasutusega abstraktset, ilmselt talvemeeleoludest inspireeritud taiest. Tasakaalus toonidemäng ja põnev pinnastruktuur sunnivad neisse piltidesse pikemalt süvenema.

Ent mõtteainet annavad teisedki. Ühe Veikko Helanderi pildi ees jäin näiteks mõtlema, kas kujutatud on tänapäevaseid lõunamaa loomi, nagu elevandid, kaelkirjakud jne, või on tegemist hoopis tagasivaatega dinosauruste aega. Nii või teisiti, ürgset kaljujoonist meenutab taies igatahes.

Usun, et seekordne kunstitervitus sõpruslinnast Ikaalistest (Ikaaliste nö tavakunstnike näitusi on siin ennegi olnud) avardab noorte palamuslaste maailmapilti ja süvendab tolerantsust natuke teistsuguste inimeste suhtes, kelle jaoks eneseväljendusvõimalus ja eduelamuse saamine on niisama olulised kui meile kõigile.

RIINA MÄGI

Kultuuriplahvatus Tartus - avatakse uus teater

1. oktoobrist pole kultuuripealinnas enam miski endine. Turu tagant, kust siiani kostus vaid kala rapsivate kajakate kisa ja paadielanike pudikeelset sõimu, hakkab oktoobrist kuulduma aplausi ja braavohüüdeid.

1. oktoobril avab Tartus Soola 5b uksed kauaoodatud Sadamateater - ainulaadne blackbox, alternatiiv uudsusele pürgivatele lavastajatele ja vaheldus itaalia teatri kammitsaisse kätketud külastajaile. Uus rutiinivaba teatrisaal üllatab vaatajat revolutsioonilise sisu ja disainiga. Mõtled teatrisse minnes: toolid paremat kätt, lava pahemat - tühjagi! Toolid hoopis kesk põrandat, lava lae all. Või vastupidi. Sisuga lood veel paremad! Tavateatri otsijale pettumus missugune.

Avanädalal esietendub Sadamateatris koguni kaks lavastust. EneLiis Semper ja Kristel Leesmend tegid ise lavastuse: võtsid Virginia Woolfi "Orlando" ette ja tegid tüki. Kristel dramatiseeris, EneLiis kujundas, koos lavastasid. Debüüt. "Orlando" esietendub avapäeval - 1. oktoobril. 6. oktoobril tasub Sadamateatris rünnata serbia naiskirjaniku Biljana Srbljanovici draamalugu "Kas mängime kodu?". Väga kole lugu - sotsialismimaa lapsed väe ja vaimuga vanemate kallal, paha vanem kaua ei ela. Vahur Keller lavastas.

Teatriga liialdamist tartlastel karta ei tule - kolme etendust ühele õhtule (Vanemuise suures ja väikeses majas, lisaks Sadamateatris)

kavva ei planeerita. Eksib see, kes arvab, et Sadamateater jääb pelgalt Vanemuise mängumaaks. Vanemuisevabadel õhtutel maksab hoonekarbist otsida muid põnevaid ettevõtmisi. Sadamateatrit roolib Viljar Pohhomov.

Sadamateatriga seonduvatest numbritest ja faktidest juba esmaspäeval.

RAINER KERGE,

Vanemuise pressiesindaja

Ilmateade

Laupäeval on vahelduva pilvisusega ilm, õhtul võib saartel ja läänerannikul sadada paiguti vihma. Puhuvad kagu- ja idatuul 3-8 m/s. Sooja on 13-17 kraadi.

Pühapäevane ilm on pilves, selgimistega, mitmel pool sajab vihma. Puhub idakaarte tuul 3-8 m/s. Öösel on sooja 7-11 ja päeval 11-16 kraadi.

Vooremaa

Laupäev, 22. september 2001. a.