Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit ning majandusdirektor Raul Kull näitavad kõige hullemaid kohti kooli remontivajaval katusel. Volikogu eraldatud rahaga on võimalik hädapärasemad asjad ära teha. FOTO: ARDI KIVIMETS
Jõgeva linnavolikogu neljapäevasel istungil kinnitatud lisaeelarvega läheb pool ASi Jõgeva Elamu erastamisel saadud rahast Jõgeva Ühisgümnaasiumi renoveerimiseks, otsustati alustada ka Jõgeva Soojuse erastamist. Volikogu koalitsioon täienes Reformierakonnaga.
Vahetult enne volikogu istungit allkirjastatud uue koalitsioonilepingu kohaselt saab Reformierakond ühe koha seni viieliikmelises linnavalitsuses. "Loodame olla võimalikult kasulikud Jõgeva linna arengule ning saavutada oma valimislubaduste paremat täitmist," kirjeldas Reformierakonna fraktsiooni esimees Andi Einaste koalitsioonimineku põhjuseid. Vaatamata sarnastele valimisplatvormidele oli reformierakondlaste koalitsiooniga liitumist Einaste kinnitusel seni takistanud eelmise isamaaliitlasest linnapea Aivar Lumi isik. Isamaaliidu fraktsiooni liikmed seda versiooni ei kinnitanud."Miks nad tookord koalitsioonist välja jäid, oli nende otsus," ütles volikogu Isamaaliidu fraktsiooni esimees Kalle Piiskoppel ning lisas, et kindlasti on nüüd koalitsiooni ajupotentsiaal suurem.
Seega on Jõgeva linnavolikogus ainsana opositsioonis üksikkandidaat Olavi Annuk ning neljaliikmeline Rahvaliidu fraktsioon. "Meile pole keegi ühinemisettepanekut teinud, lisaks vajavad mõned seisukohad meie arvates teistsugust lähenemist. Aga mis saab meil selle vastu olla, kui linnas on selline üksmeelne võim!" ütles Mai Treial Rahvaliidu fraktsioonist.
Lisaeelarvega jagati 14 miljonit
Volikogu otsustas kulutada Jõgeva Elamu erastamisest saadud 3 miljonist 1,5 miljonit Jõgeva Ühisgümnaasiumi söökla, võimla ja aula katuste ning kõigi tualett ja duširuumide renoveerimiseks. Jõgeva Gümnaasium saab riiklike investeeringute programmist 2,2 miljonit, millega vahetatakse välja aknad, tehakse elektri- ja viimistlustöid, parandatakse valgustust ning sisustatakse hambaravikabinet. Kummatigi on mõlema kooli investeerimisvajadused tunduvalt suuremad: Jõgeva Linnavara hinnangul vajab Jõgeva Gümnaasium veel täiendavalt kuni 20 miljonit ning Ühisgümnaasium esialgu vähemalt 4 miljonit.
Ülejäänud erastamisrahast kahekordistatakse Jõgeva Linnalehe avaldamismahtu, remonditakse linna lasteaedade katuseid ja torustikke, laiendatakse avalikku internetipunkti ning alustatakse Jaama, B. Alveri ja Kooli tänavate rekonstrueerimist. Olümpialiikumise toetuseks eraldati 100 000 krooni.
Lisaeelarvesse lülitati veel riigieelarvest toimetulekutoetusteks taotletud 3,5 miljonit, Keskkonnainvesteeringute Keskuselt puhastusseadmete ehitamiseks saadud 3,4 miljonit ning kultuuriministeeriumilt Jõgeva kultuurikeskuse renoveerimiseks saadud 2 miljonit. Kokku jagati lisaeelarvega 14,3 miljonit krooni.
Viin jäi müügile
Peale rahajagamise kinnitas volikogu linnas tegutseva kolme gümnaasiumi põhimääruste uued redakstioonid ning algatas kesklinna detailplaneeeringu. Kehtestati ka alkoholimüügi piirangud Jõgeva linnas, mis sisuliselt fikseerisid linnas praegu valitseva olukorra. Rahvaliidu ettepanek kehtestada öine alkoholimüügi keeld ei leidnud volikogus toetust. Leiti, et vastavatel piirangutel on mõtet ainult koostöös Jõgeva vallaga, lisaks avaldas volikogu liige Jaan Kabin kartust, et piirangud hakkaksid soosima narkomaaniat.
Soojus erastamisele, vesi kallineb
Linnale kuuluvad 26 500 Jõgeva Soojuse aktsiat lähevad erastamisele eelläbirääkimistega enampakkumisel, abilinnapea Viktor Svjatõševi hinnangul loodetakse hinnaks saada vähemalt 9-10 miljonit. Volikogu kinnitas ka linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukava, mis muuhulgas ennustab 2012. aastal vee hinnaks 40.50 kr/m3 , kuid on linna veemajandusspetsialisti Vello Ründva hinnangul linna trasside viletsat olukorda ning suurt investeerimisvajadust arvestades minimaalne. "Jääb loota, et see kava vett peab," kommenteeris linnamajanduskomisjoni esimees Toomas Vahur.
AARE KIRNA
Bussiliiklus võib juunist väheneda
Bussiliinide teenindamisega tegelev aktsiaselts SEBE teatas mai keskel teede ja sideministeeriumile 14 väidetavalt ebatasuva bussiliini liini sulgemisest alates 15. juunist.
Enamik suletavaid liine läbib ka Jõgeva maakonda. Eelkõige võivad liinide sulgemisega löögi alla jääda Tabivere vallas Maarja piirkonna ja Mustvee ümbruse inimeste ühistranspordivajadused. Bussiliinide sulgemisega seonduvaid probleeme arutati maakonna ühistranspordi korraldamise komisjoni istungil 8. mail.
Maarja Keskkool on juba nii vallavalitsuse, maavalitsuse kui ka bussikeskuse poole pöördunud palvega avada uus bussiliin, sest hommikused ühistranspordivõimalused Tartust Maarjasse bussiliinide sulgemisega praktiliselt lakkaks. Ka Tallinna-Tartu maanteel võib ASi SEBE liinide sulgemisega jääda vähemaks busse, mis Puurmanis ja Põltsamaal peatuvad. Bussifirmadel on kasulik vedada inimesi võimalikult kiiresti Tallinnast Tartusse. Vahepealsed peatused ei huvita kedagi.
"Vastavalt seadusele peab teede ja sideministeerium vabanevatele liinidele konkursi korraldama, et leida sinna teisi vedajaid. Konkurss on ka välja kuulutatud. Kui konkurss nurjub, on tõenäoline, et nimetatud liinidel reisijatevedu lõpeb," ütles maavalitsuse majandusosakonna juhataja Jaan Aiaots.
Tema sõnul on maavalitsus pidevalt vahetamas infot nii bussifirmade kui ka ministeeriumiga, selgitades neile Jõgevamaa inimeste transpordivajadusi ning taotleb, et bussiliiklus maakonnas ei halveneks.
PEEP LILLEMÄGI
Sulev Schasmin ennistati Ühispanga Jõgeva kontori direktoriks
Kolmapäeval toimunud Jõgevamaa tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni istungil ennistati ASi Eesti Ühispank Jõgeva kontori direktoriks Sulev Schasmin, kes töötas sel kohal enne Tiina Erebit.
Töövaidluskomisjoni esimene istung oli 18. aprillil. Kuna tööandjalt nõuti täiendavaid dokumente, otsustati korraldada teine istung 23. mail. Sulev Schasmini avaldus laekus töövaidluskomisjonile 3. aprillil. Selles nõudis ta töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamist, tööle ennistamist ja keskmist palka töölt puudutud aja eest.
Töövaidluskomisjon leidis, et töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik ning ennistas Sulev Schasmini tööle järgmisest päevast alates. Motiveeritud otsus avaldatakse 30. mail. ASil Eesti Ühispank on õigus otsus 30 päeva jooksul edasi kaevata Jõgeva Maakohtusse.
Sulev Schasmin ütles Vooremaale, et oli esimest päeva tööl neljapäeval. "Samas leppisime tööandjaga kokku, et lõpetame töölepingu ära. Sellega on meievahelised vaidlused ka lõpetatud," rääkis Sulev Schasmin.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
KÜSITLUS
Kas Eesti Televisiooni võiks kinni panna?
Ago, töötu:
"Mina küll ei lubaks, sest sealt tulevad korralikud saated. Uudisteprogrammid, lastesaated ja need kõik on ju väga sisukad. Pealtnägijat, see on üle prahi saade, pole ma kordagi vahele jätnud. Teistest kanalitest tuleb põhiliselt seebikaid, kus kakeldakse kas ühe mehe või naise pärast. Eurolaul läheb televisioonile kalliks, mulle oleks rohkem meeldinud, kui Eesti oleks jäänud teisele kohale. Usun, et ETV saab seegi kord hakkama."
Lea, tööta tööline:
"Pole mõtet seda kinni panna. Üks kanal peaks ikka riigi oma olema, riigil leidub raha ju küll. Olen tööta tööline, mul aega terve päev kõiki kanaleid vaadata. Suuremalt jaolt vaatan kolmanda kanali pealt. Võrreldes teistega näitab ETV vähem reklaami. No, kui riigi televisioon muidu omadega välja ei tule, siis võib seal vahel ka mõni reklaam olla. Põhiuudised saangi telekast ja raadiost."
Aita, pensionär:
"ETV saated mulle tõesti meeldivad, see on nii kodune kanal. Vast leiavad ikka niipalju raha, et saavad edasi näidata. Nende asi, et teevad saateid ainult jaanipäevani, on vist veidike ülepaisutatud lugu. Hommikune Terevisioon on väga hea saade. Saan varakult teada, mis ilmas toimub ja lehtedes kirjutatakse. Kui ajalehti tellida ei jõua, saab lehti vähemalt näha ja nende sisu kuulata."
Eevi, loomapidaja:
"Üks riigikanal peaks ikka olema. Ega maainimesel polegi palju aega teleka ees istuda, uudised saan teada Vikerraadiost. Põhiliselt on mul lahti ETV kanal, vaatan üksikuid saateid. Olen harjunud nende saadete ja juhtidega. Mulle meeldivad Reet Linna, Mart Sanderi ja Marko Reikopi muusikasaated. Filmidest ma suurt ei hooli, seepärast pole mul teistest kanalitest ei sooja ega külma."
Leelo, koduperenaine:
"Vaatan kõiki nelja kanalit ja kui mõni kinni pannakse, on valikuvabadust jälle vähem. Hindan Eesti Televisiooni saateid, sest seebikad, mis teistes kanalites jooksevad, mind ei huvita. Maahommik on väga hea saade, hommikune TV, uudised ja lastesaated samuti. Tean, et oma saadete tegemine on kallim kui seebikate sisseostmine, kuid ega meie riigis pole ju miski odav. Mida rohkem kanaleid, seda parem."
Raul, remondimees:
"Seda ei oleks vaja küll kinni panna, mõnikord tulevad sealt päris head saated. ETV peale vajutan nuppu küllaltki harva, etemaks pean Kanal 2 ja TV 3. Paistab, et ETV filmid on rohkem vanemate inimeste jaoks, aga mõnikord tuleb sealt ka midagi ägedamat. Head saated jooksevad erinevate kanalite peal tihti kokku. Hea oleks raha kokku panna ja teha üks hea programm."
Külli, taluperenaine:
"Mida rohkem kanaleid ja valikuvõimalust, seda uhkem. Eesti Televisioonil on ka häid saateid. Riik peaks oma avalik-õiguslikule televisioonile ikka raha leidma, muidu kaob see raha nagunii kuhugi ära. Aktuaalset Kaamerat vaatan iga päev, ega muud, ja eriti seebikaid, polegi aega vaadata. Meie, maainimeste hommikutelevisioon algab laudas. Laupäeval võtan aega Maahommiku jaoks."
Alo, õppur:
"Võiks ikka edasi olla, juba sellegi pärast, et Eurolaulu korraldada. Filmide suhtes on teised kanalid paremad, aga ETVga saab sündmuste ja uudistega rohkem kursis olla. Spordisaateid võiks rohkem olla. Normaalne, et ETVl on hommikuprogramm ja näidati ööfilme. Eesti Televisioonis on vähem reklaami ja ta ei näita seebikaid, seegi on hea."
Sadalas küsitles
ARDI KIVIMETS
KIRJAD
Reisin palju bussidega, eriti mööda Piibe maanteed, mis nüüd uhkelt suveteeks on kuulutatud. Maantee äärde jäävad bussijaamad ei kannata küll kriitikat. Ooteruumid on kasimata, prahti täis, käimlatest ei maksa rääkidagi. Kui nad ka olemas on, siis ajavad üle ja neid on võimatu kasutada. Halb ja häbi on, eriti siis, kui keegi välismaalt külla tuleb.
Rohkem kui nädal tagasi ootasin bussi Kassinurme peatuses, kust olen varemgi bussi peale tulnud. Peab tunnistama, et sealne bussijaam on peaaegu alati räpane. Mingi piimanõust prügikast oli seegi kord kummuli ja üldse tundub, et ega seda bussijaama küll keegi koristamas ei käi.
Loen ennast lahtiste silma dega reisijaks ja kui aega ning võimalust, olen püüdnud bussi oodates ikka prahti kokku korjata ja kasti panna. Tegelikult on ju bussijaam ikkagi antud paikkonna visiitkaart. Või arvatakse, et bussidega sõitjaid enam polegi. Kui härrasmehed autodega mööda kihutavad, siis nad muidugi bussijaamu märgata ei pruugigi.
Söögikohti ehitatakse teede äärde juurde küll, aga bussijaamadele ei pööra tähelepanu keegi. Kui pilkupüüdvast söögikohast mõned meetrid eemal on haisev ja räpane bussijaam, siis ega see ümbruskonnale au küll ei tee.
Tekib küsimus, kellele kuuluvad bussijaamad ja kes neid koristama peaks. Igatahes järjest koledamaks nad muutuvad. Ka see, kui igaüks prahi ikka prügikasti paneks, aitaks asja natuke paremaks muuta. Olen tähele pannud, et eriti räpakas on tänapäeva noorus, kes prügikasti kui sellist tunnistada ei taha.
MALL VAIDLA
Eelmisel nädalal läks Jõgevalt kaitseväkke aega teenima 36 noormeest.
Tänavu oli esimene ajateenistusse kutsumine jaanuaris, siis lähetati kaitseväkke 48 noormeest. Nüüd läksid Jõgeva maakonnast noorsõduriks õhutõrjedivisjoni 20, suurtükiväegruppi 15 ja mereväkke üks kutsealune. Kirde Riigikaitse osakonna Jõgevamaa büroo juhataja Henn Roosi sõnul oskavad kõik kutsealused peale ühe erandi eesti keelt.
Kavakohaselt kutsutakse Jõgevamaalt tänavu ajateenistusse üle 150 noormehe. Järgmine ja ühtlasi selle aasta viimane kaitseväkke kutsumine on septembris.
ARDI KIVIMETS
Pooled soovisid praeguse valitsuse lahkumist
Küsimus: "Kas Teie arvates peaks praegune valitsus tagasi astuma või võiks ta jätkata?"
Vastajate asukohad: 30% Põltsamaal, 22% Jõgeval, 5% Mustvees, 3% Tabiveres, ülejäänud Pikkjärvel, Praaklimas, Kirikuvallas, Raaduveres, Vaiatus, Visustis, Kuremaal, Tammikus, Rassikus, Kuristal, Laiusel, Vaimastveres, Raasikul, Kalanas, Kodismaal, Siimustis. Vastajate iga: 8% teismelisi, 10% 20ndates, 20% 30ndates, 12% 40ndates, 10% 50ndates, 22% 60ndates, 14% 70ndates, 4% 80ndates eluaastates. Vastajate sugu: 36% mehi, 64% naisi.
TULEMUSED. Praeguse valitsuse jäämist pooldas 12%. Pooldas osalist valitsusremonti: 8%. Oli ükskõikne: 6%. Ei osanud vastata: 24%. Laari valitsuse tagasiastumist pooldas 50%.
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Kas (Eesti) ühiskond vajab paariaid?
Paaria on Indiast tulnud mõiste, mis tähistab ühiskonna poolt ära tõugatud isikuid, hierarhiast hoopis välja jäetuid, kelleks saavad seal kaugel maal inimesed, kes on sündinud erinevast seisusest vanemate lastena. Siinses artiklis käsitleks paariaid kui ühiskonna üldise kaitse ja hoolitsuse alt välja jäetuid, kellega võiks iga normaalne kodanik teha, mida tahes. Ajaloos on olnud sellise staatusega näiteks juudid, keskajal ka kirikuvande alla pandud inimesed.
Võibolla oleks Eestis ka vaja sellist inimgruppi, kellega võib karistamatult vägivallatseda. Ihalus selle järgi on vist täiesti olemas. Näitena võib tuua asjaolu, millise õhinaga vaba sõna kantsides internetiportaalides kaitsti Bikers Pubi iseomastatud õigust vaenata mustanahalisi. Kui on juttu mingil moel juutidest ja eriti holocaustist, leidub mitte vähe tegelasi, kellel poleks midagi selle vastu, et laagriahjud jätkuvalt suitseksid. Tavaliselt just langevadki sellise verbaalse paariaks tegemise ohvriks keskmisest erinevad inimesed. Hämmastavalt vihase reaktsiooni on saanud parasportlaste ja eurolaulikute soov saada riigilt mingitki tunnustust.
Meedia ja suur osa poliitikuist on ilmse mõnuga nautinud asjaolu, et ka siin leidub tõeline paaria: Edgar Savisaar ja laiemalt kogu Keskerakond ning sellega seotud inimesed, kelle sõimamine ja valimatu süüdistamine kõikides surmapattudes on mitte ainult lubatud, vaid ka lausa soovitav. Küllap ka lõõgastav.
Milleks paariaid on vaja? Eks ikka oma auru väljalaskmiseks, viha ja pingete maandamiseks. Selle asemel, et isik võitleks kogu maailmaga, võitleb ta ainult ühe vaenlasega, paariaga, kes on muidugi absoluutselt kõiges süüdi.
Hitleri Saksamaa võis hiliskolmekümnendatel olla harmooniline paik, sest kõik teadsid täpselt, kes on SÜÜDI ja kättemaks polnud ka mingi kunst. Kas ka praegu pingete rikkal Eestil oleks vaja mõnda paariaklassi või rassi? Keda karistamatult solvata ja piinata, kui tuju tuleb? Kes kõlbaksid selleks ohvriks? Venelased - ei, neid on liiga palju ja on tugevamad ka. Juudid - neid on vähe ja raske ära tunda. Mustlased - kerge ära tunda küll, aga kõik kardavad neid. Põllumehed - liiga kaugel ja võib viglaga saada. Pikajuukselised ja muud veidrikud - muidu hõlbus saak, aga neil on end kerge maskeerida. Asotsiaalid - võib end ära määrida. Mustanahalised ja muud värvilised - kerge ära tunda, aga vähevõitu; jääb loota, et neid tuleb rohkem. Et siis nadi mõtlemisvõimega isikud saaksid ajada kõvaks oma rusika või "sõnarelva" ja valada oma hingekõntsa "SÜÜDLASE" kaela.
26. mai 2001. a
ELU JA INIMENE
Ajalooline ja salapärane Kõrenduse
Väike, praegu vaid paarikümne alalise elanikuga Kõrenduse küla kuulub Tabivere valla piiridesse ning asub suurtest teedest suhteliselt eemal. Maarjast viib Kõrendusse pisut enam kui kahe kilomeetri pikkune külavahetee. Kõrvalisest kohast ja väiksusest hoolimata on Kõrenduse rikas oma põneva ajaloo poolest ning loodetavasti pakub nii küla minevik kui ka tänapäev uurimiseks ainet veel päris pikaks ajaks.
Maarja poolt tulles jääb esmalt vasakut kätt Tani sigala. Siis tulevad tänase Kõrenduse majad, enamasti põlised kodud, mida praegugi endiste talunimede järgi teatakse - Mällo, Erto, Kivi jne. Vooremaale omane lainjas maastik, pikad sirged põllud. Kunagine koolimaja küla keskel oma mitmesse suunda avatud vaatega on justkui alaliselt ootamas ümbruskonna erinevatest paikadest siia kokku tulevaid lapsi.
Eesti vanimaid külasid
Kõrenduse küla õnneks on tema ajalugu päris palju uuritud. Lisaks Maarja kooli õpetajale Juhan Pihelole, kes ka ise aastatel 1959-1962 Kõrenduse elanik olnud, on küla kohta uurimuse teinud samast külast võrsunud Tea Kivi ning kooli ajaloost diplomitöö koostanud siitkandist pärit Ene Soodla. Peale selle tunnistavad arheoloog Ain Lavi tehtud siinse Muugemäe kivikalme kaevamised 1975. ja 1976. aastal Kõrenduse koguni Eesti üheks vanemaks külaks. Nimelt avastati matmispaiga all asulakoht, millel vanust umbes 2000 aastat enne Kristust, mis lubab Kõrenduse küla vanust arvata 4000 aasta ringis. Et eestlased teatakse olevat siinsetel aladel püsivalt elanud aga juba 3000 aastat enne Kristust, võidaksegi Kõrenduse küla lugeda üheks Eestimaa vanemaks külaks.
Mõnedki külaga seotud asjad, olukorrad ja seigad ootavad aga ilmselt uurimist tulevikuski. Salapära varjutab veel koolimaja lähedal asuva iidse tamme lugu, üle soomaa tehtud roigastest tee jäänuseid, mida Katariina teeks kutsutakse, meteoriiti Kõrenduse külje all asuva Loku talu karjamaal jne.
See aga, et Kõrenduse küla on olnud praegusest mitu korda suurem, on küll päris kindel. Esimese Eesti Vabariigi ajast teatakse Kõrenduse I, II, III ja IV. Küla äärealale jäi ka Maarja-Magdaleena kihelkonnakeskus, moodustades Kõrenduse IV. Suur Kõrenduse küla paiknes Ehavere, Vaidavere, Kassema, Kulmuvere ja Pataste küla ning Kaiavere järve vahel. Kõrenduse küla tähtsust kinnitab vahest seegi, siia plaaniti omal ajal koguni ministeeriumikooli asutamist, mis küll mõningate asjaolude tõttu siiski teoks ei saanud.
Katariina tee, iidne tamm ja taevakivi
Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg ütleb, et on kuulnud Kõrenduse rahvast kõnelevat küla läbivast Katariina teest, ajast, kui
keisrinna Katariina olevat Liivimaale visiidi teinud. Üle soomaa olevat siin roigastega teed täidetud, mida mööda keisrinna siitkaudu suurele teele välja läinud, et edasi Peterburi sõita. Küla vahel tehtud peatus ja pakutud kõrgele külalisele ühes majas teed. "Nii räägitakse, aga see võib ka lihtsalt legend olla," ütleb Tiia ja soovitab küsida täpsemalt külarahvalt.
Roigastest tee jälgi teab külarahvas olevat praegugi. Vähemalt nii kinnitab praegu Tabiveres elav siinsest Eno talust pärit Heino Pender, kelle talumaadest tee läbi läheb. "See ei ole legend, see on olnud tegelik elu. Torma mõisast Kaiavere mõisa voortevahelisele soomaale see tee spetsiaalselt tehtigi," on Heino Pender kindel. "Täitsa tõsi," kinnitab ka naabrimees Ats Härmaste Erto talust ning räägib, et kui tema paarkümmend aastat tagasi siiakanti elama tuli, võis roigasteed veel selgesti näha.
Kuulsa tee juurest mitte kaugele jääb koolimaja juurde keset põldu suur tamm, mille kohta kõneldud legend lubab arvata, et see on pärit kunagisest pühast ohvrihiiest. Külamehed said viimatise mõõtmisega tamme ümbermõõduks 4,28 meetrit ning vanust arvatakse puul olevat üle 300 aasta. Kohalike arvates vajab puu lugu veel täpsemat uurimist ja võimalik, et see saab tulevikus ka looduskaitse alla võetud. Kunagistel Kõrenduse koolilastel on puuga seotud oma mälestused. Olavi Annuk ütles, et vahetundide ajal sai tihti tamme alla joostud. Seal olevat poisid omavahel mõnikord arveidki klaarinud. "Nii mõnedki praegu Jõgeval tuntud mehed on seal koolipoisina omavahel ninad veriseks saanud," teab ta rääkida, aga nimed jätab siiski nimetamata.
Omajagu kuulsust on toonud endisaegsele Kõrendusele meteoriidi kukkumine Loku talu karjamaale 4. juunil 1821, mis on ajalukku läinud Kaiavere meteoriidina. Veelgi enam on see lugu seotud Kõrendusega just seepärast, et tolle meteoriidi kukkumist kirjeldas siinne kooliõpetaja Kaarel Reinvald oma kaastöös üksikasjalikult tollasele ajalehele "Marahwa NäddalaLeht", mida Äksi pastor O. W. Masing välja andis ja mille kirjasaatja Kaarel Reinvald oli olnud. See olnud ka ühtlasi esimene kirjeldus meteoriidist Eesti alal. Kui aga Jaan Kross kirjutas Masingust raamatut, on selle pealkiri "Taevakivi" just Kaiavere meteoriidist tulnud.
Lolli tööd ei teinud
Põline Erto talu asub vahetult kunagise Kõrenduse kooli kõrval. Talude taasrajamise ajal võttis siinne pererahvas Liis ja Ats Härmaste omaaegse talu maad tagasi. "Meil läks väga hästi ja lolli tööd nii väga ei teinudki. Alguses pidasime 22 lehma ja vilja saime ka päris kenasti. Kõik vajalikud masinad on praegugi olemas," räägib Ats Härmaste.
Talu ametlik omanik on abikaasa Liis, kellele see on lapsepõlvekodu. Liis on parasjagu tööl. Käib iga päev kodust 15 kilomeetri kaugusele vallavalitsusse ametisse. Töökoha on leidnud ka Ats, kes koos Luua Metsanduskooli lõpetanud poja Andrusega töötab Kõrveküla saekaatris Tartumaal. Majapidamisse on alles jäetud praegu ainult viis lüpsilehma ning üldse talupidamist koomale tõmmatud.
"Ei tasu ära," ütleb pererahvas. "Kui piima ja vilja eest makstakse peaaegu sama palju kui kümme aastat tagasi ja elu on läinud mitu korda kallimaks, siis pole asjal mingit mõtet," leiab Ats. Talutehnika lubab Erto talu rahvas siiski igaks juhuks alles hoida ja loodab, et ehk tuleb talupidamiseks soodsam aeg veel tagasi ja maa läheb rohkem hinda. "Meie 92-aastane naabrimemm Salme Reinvald, meie küla kõige vanem elanik, ütleb ikka, et tema loodab veel enne
surma selle aja ära näha," räägib Ats. Paljunäinud Salme, kes alati end elu ja poliitikaga kursis hoidnud, pidavat nüüd kinnitama, et praegune poliitika olevat nii kole, et ei taha sellest kohe midagi teada ja on lubanud koguni televiisori välja visata.
Kõrenduse kool ootab täna oma lapsi
Täna peetakse kuuendat korda Maarja-Magdaleena kodukandipäeva. Sedakorda Kõrendusel. "Igal aastal on kodukandipäev erinevas ümbruskonna külas. Vastavalt sellele, kuidas on olnud külarahva endi soov," selgitas kodukandipäeva peamine organisaator, Maarja-Magdaleena Maarahva Seltsi eestseisja ja Maarja rahvamaja juhataja Tiia Pärtelpoeg. Ühtlasi on tänane päev kuulutatud Kõrenduse kooli kokkutulekuks. Siin on antud kooliharidust peaaegu 200 aasta jooksul aastatel 1765-1966. Koolimaja lähedale jääb selle tähistuseks täna mälestuskivi kirjaga "Siin mina ja aabits kord kokku saime". Iidse tamme ümber ehitati aed. Kavas on konkursse, kontserte ja muud põnevat nagu kodukandipäevadel ikka olnud ning kooli juures peetakse maha rahvastepallilahingud, justkui kooliajal.
Kõik teed toovad täna Kõrendusele, eriti neid, kelle jaoks see väike küla väga oluline on.
VAIKE KÄOSAAR
KULTUUR
Jõgevamaa tegusamad suurpered elavad Vaiatus ja Põltsamaal
Möödunud laupäeval oli Jõgeva kultuurikeskuses suurte perede tänuüritus, kus peeti meeles Jõgevamaa suuri peresid, kes võitsid Hansapanga, Arno Tali Sihtkapitali ning sotsiaalministeeriumi korraldatud lasterikaste perede toetuskonkursi "Terve ja tugev perekond".
Meie maakonnast konkursi üle-eestilises voorus osalenud peredest pälvisid preemia perekond Lääne Torma vallast Vaiatust ning perekond Emajõe Põltsamaalt. Hansapank, Arno Tali Sihtkapital ning sotsiaalministeerium korraldasid tänavu neljandat aastat konkursi lasterikaste perede väljaselgitamiseks erinevatest maakondadest. "Konkursi eesmärgiks on tunnustada ja toetada suuri peresid, kus on vähemalt kolm alla 18-aastast last ning kus elatakse täisväärtuslikku pereelu," ütles Hansapanga Jõgeva regiooni juhataja Aita Saksing.
Kõige enne saatsid omavalitsused, suurte perede ühendused ja pered ise peresid tutvustavad andmekaardid Jõgeva maavalitsusele. "Kokku laekus meile 25 perekaarti. Muuhulgas tuli kaartidel kirjeldada pere kodu ning hinnanguid eluväärtustele. Samuti küsiti perede enda arvamust, miks nad sobivad sellel konkursil osalema," rääkis Jõgeva maavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Imbi Jäger.
Jõgeva maavalitsuse komisjon valis 25 pere hulgast viis peret, kes pääsesid edasi vabariiklikule konkursile. Need olid perekond Allvee Lustiverest, perekond Emajõe Põltsamaalt, perekond Lääne Torma vallast Vaiatust, perekond Niglas Puurmani vallast Pööra külast ning perekond Vaher Pajusist. Üle-eestiline komisjon tunnistas Jõgevamaa peredest konkursi võitjateks ja pidas Jõgevamaa peredest 15 000 kroonise preemia vääriliseks Läänede ja Emajõede peret.
Need kaks peret ja teisedki konkursi lõppvoorus osalenud olid kutsutud Jõgeva kultuurikeskusesse suurte perede tänuüritusele. Muusika saatel alanud pidulikul koosviibimisel tervitasid kokkutulnuid maavanem Margus Oro, Hansapanga Jõgeva regiooni juhataja Aita Saksing ja maavalituse lastekaitse peaspetsialist Imbi Jäger.
Läänede perest olid tänu üritusel kõik üheksa liiget, ema Rutt, isa Teet ja lapsed: 17-aastane Liina, 15-aastane Kristi, 14-aastane Taavi, 12-aastane Tuuli, 9-aastane Triin, 4-aastane Liisa ja 1-aastane Laura. Ettevõtlik ja rõõmsameelne lasterikas pere tutvustas ennast luulevormis. "Me peame oluliseks ühiseid ettevõtmisi ning tahame, et lapsed hästi õpiksid, hindaksid haridust ja haritust," rääkisid Vooremaale Rutt ja Teet Lääne.
Emajõede perest olid kohal ema Krista, isa Viljo ning lapsed: 15-aastane Siim, 8-aastane Riin, 9-aastane Liis ja 11-aastane Taavi. "Meie perele lisab üksmeelsust ühine spordihuvi - osaleme sageli koos spordiüritustel," ütles pereisa Viljo Emajõe.
Konkursi võitnud Läänede ja Emajõede pere said Hansapanga Jõgeva regiooni juhilt Aita Saksingult tänukirja, kõigile viiele lõppvoorus osalenud Jõgevamaa perele kingiti aga puuviljavaagen.
JAAN LUKAS
Möödunud nädalal toimusid Jõgevamaal algklasside piirkondlikud näitemängupäevad: Põltsamaa piirkonna väikesed näitemänguhuvilised olid kolmapäeval koos Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja Jõgeva piirkonna omad neljapäeval Jõgeva Gümnaasiumis.
Põltsamaal näitas oma lavastusi kuus truppi. Esku Lasteaed-Algkooli lapsed esitasid Maarika Isotamme lavastatud lõbusa loo "Pipi koolis", Puurmani Keskkooli lapsed Eda Sääse juhendamisel valminud muinasjutulavastuse "Tuhkatriinu", Lustivere Põhikooli ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi esindas aga kumbagi kaks näiteseltskonda: lustiverelaste lavastused kandsid pealkirja "Kuidas Karlsson telki püstitas" (lavastaja Maarika Jürgenson) ja "Kuidas seitse rätsepat Türgi sõtta läksid" (lavastaja Ene Saarik), põltsamaalaste omad "Okasroosike" (lavastaja Pille Martsik) ja "Seene varjus" (lavastaja Maire Keis). Viimati nimetatud lavastuse tunnistaski žürii, mille tööd juhtis Jõgevalt pärit telerežissöör Piret Tanilov, parimaks.
Peale toreda lavastuse ja osatäitjate olid neil ka kena lava ja helikujundus ning kostüümid. Mõnd vahvat osatäitjat tõsteti aga esile igast trupist. Piret Tanilov jagas lavastajatele edaspidiseks näpunäiteid ja lubas tuleval aastal kindlasti jälle Põltsamaale laste teatrikatsetusi vaatama tulla.
Jõgeval astus üles viis truppi: Maarja Keskkooli noored näitlejad, keda juhendab Heli Vahermets, mängisid "Mõmmi ja aabitsa" saadetest tuttavat lugu sellest, kuidas Mõmmi itähte õppis. Voore Põhikooli trupp (juhendaja Maret Mogom) mängis Marta Sillaotsa "Tripstrapstrulli" lavaversiooni, Mustvee 1. Keskkooli trupp (juhendaja Külli Anijago) Elar Kuusi "Memme musi", Saare Põhikoooli trupp (juhendaja Anu Saul) Oskar Lutsu "Nukitsameest" ja Jõgeva Gümnaasiumi MiniLiblikapüüdja ehk IV a klass (juhendaja Lianne Saage-Vahur) Ellen Niidu "Suurt maalritööd".
Parimaks tunnistatud "Suure maalritöö" kohta ütles žüriiliige Jaana Koppel Jõgeva linnaraamatukogust, et see oli väga terviklik lavastus, milles noored osalised väga hästi rollis püsisid. Ega seal midagi imestada polnud ka: neil lastel on juba esimesest klassist peale teatrimängutunnid olnud - Lianne Saage-Vahuri juhendamisel. Noori näitlejaid tõsteti Jõgevalgi esile igast trupist. Lavakujundustest oli silmapaistvaim Saare "Nukitsamehe" oma.
Kui üldjuhul pole nii noortele näitemängutegijatele üleriigilist ülevaatust korraldatud, siis sel nädalal puutus mõnedele asjaosalistele kõrvu info, et tänavu oli seda siiski tehtud, ainult et ilma Jõgevamaa tublimate truppide osavõtuta. Asja Eesti Harrastusteatrite Liidu kooliteatrite koordinaatorilt Maret Oomerilt telefonitsi järele uurides sai allakirjutanu teada, et algklasside üleriigiline näitemängupäev oli möödunud nädalavahetusel tõesti teoks saanud - Abja gümnaasiumi ja rahvamaja initsiatiivil, kusjuures nende mureks oli jäänud ka maakondadesse ürituse toimumisest teatamine. Kas Jõgeva maavalitsusse teade ei jõudnud või ei peetud seda sealt vajalikuks piirkondlike näitemängupäevade korraldajaile edastada, jäi välja selgitamata, kuna vastav spetsialist ei viibinud neil päevil Jõgeval.
Et tänavune nö katseline üleriigiline algklasside näitemängupäev tõi vaatamata mitme maakonna kõrvalejäämisele kokku palju toredaid lavastusi (mida, tõsi küll, pingeritta ei seatud) ning lapsed ei väsinud kahepäevasest koosolemisest ja etenduste vaatamisest ülearu ära ka, oli Maret Oomer kindel, et selline üritus toimub ka tuleval aastal, ent siis arvatavasti Rakveres.
RIINA MÄGI
Rehemöldre aida õu Palamusel oli veel kümmekond aastat tagasi üsna trööstitu paik, kus hoiti sõidu ja põllutöömasinaid, kus kõrgus sõnnikuhunnik ja kakerdasid ringi kellegi kanad. Kolm aastat tagasi tekkis samale kohale klaasikoda ning nüüd tehakse seal juba teatrit.
Palamuse näitetrupi tänavuse lavastuse jaoks materjali valides mõtles vanemuislane Raivo Adlas eelkõige juuni keskel Palamusel aset leidvale rahvusvahelisele amatöörteatrite festivalile: tükk pidi tulema ühtviisi arusaadav nii soomlastele, itaallastele kui ka gaanalastele. Kunstnik Ene Luik-Mudist, trupi lavakujundaja, oli see, kes tegi ettepaneku võtta käsile Kanadas elava eesti kirjaniku, baptisti vaimuliku Ain Kalmuse Piibli motiividel põhinev romaan "Juudas".
Kui Adlas näiteseltskonna näod silme eest läbi laskis, tundusid vajalikud tegelased enamvähem olemas olevat, kaasa arvatud Juudas, kelle siseheitlustele romaan keskendub - sellesse rolli sobis Jõgeva Linna Teatri näitleja Üllar Karu, möödunudaastane "ulguv mölder".
Ent nagu kadunud Evald Hermaküla kutselises teatris "Juudast" lavale tuueski, põrkas ka Adlas kokku probleemiga, kust leida mees, kes suudaks kehastada Jeesus Kristust ennast. Hermaküla teinudki lõpuks Jeesuseta lavastuse, Adlase viis aga Palamuse rahvamaja juhataja Tiina Tegelmann kohalikku kirikusse jumalateenistusele. Pärast teenistust asusid mõlemad Jaan Nugale auku pähe rääkima, et ta Jeesuse rolli enda kanda võtaks. Too võttiski, leides, et teatritükis Jeesuse kehastamine on niisama hea jumalasõna inimesteni viimise viis, nagu kirikus jutluse pidaminegi. Üleeilse kontrolletenduse põhjal tundus, et tal oli õigus.
Tõeline Jeruusalemm
Neljapäeva hilisõhtu Rehemöldre õuel on pilvitu ja vaikne, ent mai lõpu kohta kohatult külm. Lisaks prožektoritele annab valgust klaasikoja varikatuse all küdev pärliahi. Hämarusest ilmub hanereas oma kolmkümmend hõlstides ja rätikutes inimkogu (ligemale pooled neist Palamuse kooliteatri lapsed) ja kui nad ringi sagima hakkavad, muutub kiviklibune aidaõu äkki Jeruusalemmaks. Paasapühade eelseks Jeruusalemmaks, kuhu on jõudnud Jeesus oma jüngritega. Üks neist on Juudas, Kerioti mees. Kui Juudase nimi on üldjuhul reeturi sünonüüm olnud, siis Kalmuse-Adlase-Karu tõlgenduses pole tema käitumine nii üheselt tõlgendatav. Kolmkümmend hõbeseeklit pole igatahes küll need, mis teda oma Õpetajat ära andma tõukavad, pigem Jaeli keelitused, ülempreestri kinnitus, et Jeesus kavatsetakse kinni võtta vaid tema kaitsmiseks ja Juudase enda kahtlus, kas Jeesus ikka on see õige Messias, kes ehitab üles Iisraeli kuningriigi.
Järgneva traagilise sündmusteahela - Jeesuse kinnivõtmise, ülekuulamise ja ristilöömise on Adlas edasi andnud pigem vihjetega kui otsesõnu (risti aset täidab kaks aastat tagasi Peterburi klaasikunstitudengite poolt lattidest kokku löödud sürrealistlik taies), küll aga laseb ta jälgida Juudast hetkel, mil temani jõuab kohutav teadmine tema teo tagajärgedest. Lõpuks pöördub temast ära ka Jael, kes on jõudnud enne Jeesuse kinnivõtmist mõista, et too polnud valeprohvet, vaid tõeline Jumala poeg, kes vabastas temasse uskujad iseendast, oma hirmudest, kartusest ja üksindusest.
Tõsine lugu
"Kuule, ega see asi äkki liiga tõsine ei tulnud?" küsisin Adlaselt pärast kontrolletendust. "Aga see peabki tõsine olema!" ütles Adlas ja lisas, et kui teised piibliteemade kirjanduslikud interpreteerijad, nagu Tammsaare näiteks, ikka midagi ka naljaks pööravad, siis Kalmus on tõesti surmtõsine. Nagu järgmisel päeval Tiina Tegelmannilt kuulen, olid näitlejad pärast kontrolletendust lavastaja tähelepanekuid kuulates olnud üsna sõnakehvad ja tõsised, nagu ei saaks rollist välja.
"Sellist tükki tehes hakkad nii või teisiti ka iseendasse vaatama ja oma elu üle järele mõtlema," ütles Tiina. Ja avaldas heameelt selle üle, et Palamuse näitetrupp ning selle tehnilised abilised muutuvad koosseisumuutustele vaatamata iga aastaga üha tugevamaks ja üksmeelsemaks koosluseks.
Pärast tänaõhtust, Palamuse valla päevade raames toimuvat esietendust mängitakse "Juudast" veel rahvusvahelise teatrifestivali aegu, samuti juuli lõpus klaasikoja workshopi ja augusti lõpus kirikupäevade aegu.
RIINA MÄGI
Laupäeval on muutliku pilvisusega sademeteta ilm. Puhub läänetuul 4-9 m/s. Õhutemperatuur +8°C ... +14°C.
Pühapäeval on pilves selgimistega ilm, võib sadada vihma ja olla äikest. Puhub edelatuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur öösel +3°C ... +8°C, päeval +12°C ... +17°C.
Laupäev, 26. mai 2001. a.
Jõgeva Elamu erastamisraha on jagatud
AARE KIRNA
Bussiliiklus võib juunist väheneda
PEEP LILLEMÄGI
Sulev Schasmin ennistati Ühispanga Jõgeva kontori direktoriks
RAIVO SIHVER
KÜSITLUS
Kas Eesti Televisiooni võiks kinni panna?
Sadalas küsitles
ARDI KIVIMETS
KIRJAD
MALL VAIDLA
ARDI KIVIMETS
Pooled soovisid praeguse valitsuse lahkumist
MARGUS KIIS
JUHTKIRI
Kas (Eesti) ühiskond vajab paariaid?
26. mai 2001. a
Ajalooline ja salapärane Kõrenduse
VAIKE KÄOSAAR
Jõgevamaa tegusamad suurpered elavad Vaiatus ja Põltsamaal
JAAN LUKAS
RIINA MÄGI
RIINA MÄGI