Vooremaa
Kingiks
toodi lilli ja tosin tonni prügi
Niipea
kui Jõgeva maavanem Margus Oro, keskkonnaministeeriumi
esindaja Peeter Eek, maakonna keskkonnateenistuse juhataja Mart
Joosep ja riigikogulane Villu Reiljan olid lindi läbi lõiganud,
kallutas prügifirma oma kingikoorma maha. FOTO: ANATOLI
MAKAREVIT©
Esmaspäeval avati Torma vallas Võtikveres 3,5 hektari suurune prügila. Ligemale seitse miljonit krooni maksma läinud jäätmehoidla on Eestis teine euronõuetele vastav prügila. Praeguseks valminud ladestusala mahutab 25 000 kuupmeetrit jäätmeid. Sellest peaks piisama vähemalt kuue aasta jooksul lähiümbruses ja naabermaakonnaski kogunenud prügi ladestamiseks.
"Prügi ja kisa, need on kaks asja, mida inimene oma elu jooksul maha jätab," alustas endine keskkonnaminister, praegune riigikogulane Villu Reiljan prügila avamisel oma sõnavõttu. Ta meenutas Torma prügila saamislugu ning Ahto Vili ja Mati Kepi järjekindlust ja visadust ametiasutuste uksi kulutada, et selle rajatise jaoks toetust ja raha saada. "Olid küllaltki tülikad tegelased, aga au ja kiitus neile ja teistelegi, kes aitavad, et loodus saab puhtamaks. Visadus viis sihile," kiitis Reiljan. Sama meelt olid teisedki prügila avatseremoonial esinenud kolmteist sõnavõtjat.
Mustvee lähistele, Peipsi nõo loodeosasse, kus lasub raske ja kõva saviliivamoreen, mis oma tugevusomadustelt sobib prügila aluseks, kavatseti linna prügi mahapaneku koht rajada juba 1992. aastal. Aeg, raha ja arusaamad muutusid ning ainult ühe linna või valla prügimäe asemel peeti otstarbekamaks rajada rahvusvaheliselt tunnustatud keskkonnanõuetele vastav prügila.
Selle projekteerimist alustati 1997. aasta märtsis, platsi puhastamine ja juurdepääsuteede ehitamine algas sügisel. Ehitasid aktsiaseltsid Siimel ja Hüdroehitus. Projekti rahastati riigieelarvest,keskkonnainvesteeringute keskuse ja Torma vallavalitsuse rahast. Ehituseks kulus 6,7 miljonit krooni, lisaks ligi 600 000 krooni prügila käivitamiseks.
Keskkonnaohtlike jäätmete pinnasesse sattumise vältimiseks kaeti poole hektari suurune ladustamisala savikangaga ja paari millimeetri paksuse kilega. Prügilat piiravad kraavid ja tara, territooriumi valvatakse ööpäev läbi, nii et omavoliliselt ei saa siia prahti tuua ning "prügikollid" tegutseda. Tormas, nagu mullu novembris Järvamaal Väätsal avatud esimeses euronõuetele vastavas prügilas Eestis, on autokaal prügiveokite kaalumiseks, kaasaegsed olmeruumid, tehnika varjualune, konteiner ohtlike jäätmete jaoks. Prügila nõrgvesi kogutakse 700 ruutmeetri suurusesse basseini ja sealt edasi filterpeenrasse.
Regionaalne prügila on valmis vastu võtma Mustvee, Kasepää, Torma, Pala ja teistest Jõgevamaa valdadest ja linnadest kogutule lisaks ka jäätmeid Ida-Virumaalt. Vajadusel saab rajada prügi komposteerimisplatsi ning ladestusala laiendada 1,76 hektari suuruseks.
Senini pani Torma oma prügi maha aleviku külje all Soomeveres, Sadala viis Kodismaale, kolmas koht asus Rääbisel. Vallavolikogu otsusega on need 30. juunist suletud. Mustvee sulges oma prügimäe juba 15. juunil. "Arvan, et uue prügila kasutamine ei lähe linnale senisega võrreldes oluliselt kallimaks, kuid loodus ja järv saab palju puhtamaks. Mustvees on paarsada prügikasti, linna prügila hooldamine läks maksma üle 50 000 krooni aastas," nentis linnapea Pavel Kostromin. Torma uue prügila haldaja, OÜ Amestop juhatuse esimehe Toomas Orumaa sõnul maksab tonni olmejäätmete ladustamine neil veidi üle saja krooni, seega Väätsa prügilas võetavast üle poole odavam.
Esmaspäeval puistati Torma prügilasse kaks autokoormat, ühes 8620, teises 3200 kilo jäätmeid. Raskema auto kallutamisel kostus põhiliselt klaasiklirin, teine paiskas avatseremooniast osavõtjate ninna pahvaka vänget haisu. Prügikoormad toodi europrügilale kingituseks ja tasuta.
ARDI KIVIMETS
Tänavused ilmad soosivad taimehaiguste levikutelefon on tasuline
Külmad ja vihmased ilmad pidurdasid põllukultuuride kasvu. Umbrohi on aga hästi kasvanud ja tekitab probleeme.
Niisked ilmad on soodustanud haiguste, eriti kartuli-lehemädaniku ja jahukaste levikut. Vabariigis probleeme valmistava kollase rooste suuremat levikut ei ole talinisul Jõgevamaal täheldatud.
Umbrohi ja hiilamardikas
Taimetoodangu Inspektsiooni Jõgeva büroo peainspektor Aadu Turro ütles Vooremaale, et kui möödunud aastal sõi maakirp idulehtede faasis ohtralt ristõieliste külve, siis tänavu maakirbu laialdast levikut ei ole. Aadu Turro andmetel peaks hiilamardika tõrjet rapsil ja rüpsil tegema enne õitsemist, sest ta sööb õie algmeid. Tõrje õigeaegset tegemist segasid aga vihmased ilmad. Paljud põllumehed lõpetasid umbrohutõrje enne jaanipäeva. Mõned orasepõllud on ülekasvanud, seetõttu ei saagi seal enam pritsimistöid teha.
"Tänavu on taimede kasv hilisem. Nii õitses eelmisel aastal jaanipäeva paiku rüps ja raps. Teraviljal ei ole kasvuvahet nii selgelt näha. Samas on rukki kasv olnud nädala võrra kiirem," kommenteeris ASi Adavere Agro peaagronoom Jüri Smitt.
"On karta umbrohukasvu teist rinnet, kui vili hakkab valmima ja päikesekiired pääsevad paremini maapinnale," lausus OÜ Härjanurme Mõis tegevdirektor Mart Tooming.
"Viimase nädalaga on taimed tublisti kasvanud. Paneme kõrretugevdajat, sest on karta viljade lamandumisohtu," rääkis Laiuse POÜ peaagronoom Ares Moor.
Jahukaste ja kartuli-lehemädanik
Jahukastet esineb nii Laiuse POÜ kui ka Puurmani PÜ põldudel, samuti mujal. Suurmajandid, nagu Laiuse POÜ, teevad jahukastetõrjet, kuid väiketalunikele on see kallis. Aadu Turro andmetel on jahukastetõrje tunduvalt kallim kui umbrohutõrje.
Praegu levib massiliselt kartulilehemädanik, eriti varajastel kartulisortidel ja varjatud kasvukohtades. Nii on registreeritud kartulilehemädanikku sortidel "Adreta", "Berber", "Ants" ja "Varajane Kollane".
OÜ Torma Tuhlis põldudel on täheldatud kartulilehemädanikku vee all olnud pindadel. Seal ei kasva ka kartul õieti. Osaühingu juhataja Kalev Tähepõld rääkis Vooremaale, et tavaliselt ei ole nii varases arengufaasis kartulilehemädanikku olnud. Osaühingus on parasjagu käsil tõrjetööd. Kalev Tähepõld lisas, et hilised kartulisordid on haiguskindlamad.
Aadu Turro andmetel on tänavu viljapuuaedades leitud kärntõbe isegi niisugusel õunasordil nagu "Tellissaare". Tomatitel ja kurkidel esineb valgemädanikku. Maasikaid ohustab hahkhallitus. "See lööbib siis, kui mari hakkab punaseks minema. Vaarikaid ohustab vaarikamardikas. Kui vaarikad on valmis, on uss marjas. Tõrje tuleks läbi viia enne õitsemist. Praeguseks on sellega hiljaks jäädud," teatas Aadu Turro.
RAIVO SIHVER
ASi Eesti Taluvõi tervikvarale ei ole ostupakkumisi
ASi Eesti Taluvõi pankrotihaldur Toomas Saarma ütles esmaspäeval Vooremaale, et praeguseks ei ole ettevõtte tervikvarale ostupakkumisi laekunud. "Kui enampakkumine peaks õnnestuma, läheb AS Eesti Taluvõi tootva ettevõttena müüki," rääkis Toomas Saarma.
ASi Eesti Taluvõi tervikvara müügihind on 2,5 miljonit krooni. Enampakkumise tähtaeg lõpeb 14. juulil. Ettevõtte seadmed on praegu rendilepinguga koormatud OÜ Dacota kasuks. Pankrotihalduri andmetel sõlmiti rendileping üheks aastaks ja see lõpeb koos aasta vahetumisega. Saladusliku firma kohta ei õnnestunud aga täpsemat teavet saada. Kinnitamata andmetel tuuakse tooraine sisse ja turustatakse toodangut väljaspool maakonda.
ASil Eesti Taluvõi on võlgu 12,4 miljoni krooni ulatuses, sealhulgas võlgnetakse ASile Eesti Maapank 3,5 ja Pärnu firmale OÜ Dubloon 2,5 miljonit krooni. Ettevõtte varale on Eesti Ühispanga kasuks seatud kommertspant summas 335 000 krooni ja Eesti Maapanga kasuks kaks miljonit krooni.
Jõgeva piimakombinaadile müüs piima 267 lehmapidajat. Kombinaat võlgneb neile üle 1,5 miljoni krooni.
RAIVO SIHVER
ARVAMUS
Toomas Orumaa: "Prügi on kaup"
Torma prügilat haldava firma, osaühingu Amestop juhataja Toomas Orumaa sõnul võimaldab kaasaegse prügila valmimine lahendada Kesk- ja Lõuna-Eestis keskkonnakaitseprobleeme ja tegeleda ka keskkonnakaitsealase koolitusega. "Samas peavad kliendid arvestama, et võtame prügi vastu vaid tasu eest, sest meie jaoks on prügi kaup," lausus Toomas Orumaa.
Kas tunnete end nüüd prügimäe peremehena?
"Mina ei ole prügimäe peremees ega "kuningas". Torma vallavolikogu otsustas, et Võtikvere külas paiknevat prügilat hakkab haldama firma Amestop. Hea, et see töö usaldati kohalikule ettevõttele. Prügilas hakkavad tööle neli valvur-operaatorit, kes elavad Mustvees. Sissetulekuid prügimajandus meie ettevõttele lähitulevikus ei too. Nii tuleb praegu arvestada vaid väljaminekutega."
Millised mõtted teis õieti tekivad kuuldes sõna prügi?
"Firmale Amestop tähendab prügi eelkõige tööd ja uusi kohustusi. Arvatavasti pole inimesed harjunud prügi prügilasse toomise eest maksma. Meie jaoks on aga prügi kaup. Prügila haldamisel ja hooldamisel nõuab iga liigutus kulutusi. Dotatsioone pole kelleltki loota, mistõttu me ei saagi võimaldada tasuta prügi toomist. Ladestamishinda kehtestades olemegi arvestanud kulutusi, mis on vajalikud prügimajanduse igapäevaseks eksisteerimiseks."
Räägime nüüd ka konkreetsetest hindadest.
"Tonni prügi ladestamine maksab meil koos käibemaksuga 118 krooni. Väätsa prügilas, mis on esimene euronõuetele vastav prügila Eestis, on sama koguse ladestamise hinnaks 236 krooni."
Kuidas on prügila rajamisele reageerinud Võtikvere küla elanikud?
"Ma ei usu, et prügila olemasolu peaks külaelu negatiivselt mõjutama hakkama. Kuuldavasti on Võtikvere külasse plaanis rajada ka keskkonnakoolituskeskus ning prügila peaks hästi sobima selle keskuse õppebaasiks."
Paljude Eestimaa prügilate paratamatuks kaasnähtuseks on ühiskonna heidikud, keda kutsutakse "geoloogideks" või "prükkariteks". Kuivõrd on sellist seltskonda oodata Torma prügila territooriumile?
"Torma prügilas "geolooge" näha ei taheta ning valvurid või politseitöötajad ajavad nad lihtsalt minema. Prügila ei saa tegeleda heategevuse või sotsiaaltööga."
Mis võiks tulevikus saada senistest Jõgevamaal ja teistes Eestimaa paikades asuvatest prügilatest ning mitteametlikest prügipanemiskohtadest?
"Mina seda ise ei otsusta. Olen arvamusel, et kui riik on kulutanud miljoneid kroone kaasaegse prügila ehitamiseks, pole seniste prügilate alles hoidmisel enam mõtet. Pealegi on need prügilad vananenud ja tuleks kiiresti likvideerida."
JAAN LUKAS
Olin päris mitme kandi pealt mõelnud Tiina Joosu kirjutisele "Põltsamaa elujõud ja Jõgeva hääbumine", mis ilmus 21. juuni Eesti Ekspressis, kui Vooremaa arvamusküljel ilmus maavanema Margus Oro sõnavõtt.
Ikka elujõust ja hääbumisest. Tegelikult ei Tiina Joosu ega Margus Oro ei kõnele elujõust. Ei kõnele hääbumisest. Tänast sõnavõttu kiirendas maavanema väide, et ainuke viga Tiina Joosu kirjutises on, et majandusajakirjaniku silmade läbi on võrdlused halva ja hea tasemel.
Kahjuks ei ole see Tiina Joosu kirjutise ainuke viga. Nimetatud kirjutis ju tegelikult kubiseb vigadest. Esmalt faktivead. Alates Andres Baida nime õigekirjast, Põltsamaa kirikust, mis ehitati üles nõukogude ajal, Betti Alveri mälestuskivist, Jõgeva jaamast läbi sõitvast 50 kaubarongist (tegelikult läbib Jõgevat 14-16 paari, so kuni 32 rongi).
Kui majandusajakirjanikuks tituleeritul sellised faktivead on üldistuseks lubatud, siis ma mõistan ka väidet "firma, mille 23 miljoni kroonisest käibest enamik läheb Soome, Lätti ja Saksamaale...". Kuidagi raske on uskuda, et on võimalik üheselt mõista, mis asja on käibel Soome...
Taolisi vigu on selles kirjutises veelgi. Arvan, et minu persoon on selles loos eriti ületähtsustatud, alates võimalikust maskotiks olemisest, maha rahunemisest ja lõpetades sellega, et ma praegu Jõgevale uhket maja ehitan...
Teine Tiina Joosu kirjutise eksitav viga on mõttekonstruktsioonides, millest ajakirjanik teeb üldistused, arvates, et saavutab võrdluse efekti. Toon siinjuures ainult kaks näidet: "Lapsi sünnib Põltsamaal vähe. Sünnitusmaja pandi kinni juba aastate eest ning lapseootel naised sõidavad tähtsal päeval Jõgevale või Tartusse. Jõgeval pole jälle surnuaeda. Oma koolnutega sõidavad nemad kas Põltsamaale või Laiusele." Kus on siin siis margapuu, millega mõõta elujõudu? Või määratleda hääbumist? Kui, siis ainult imetleda tuleb naisi, kes sõidavad Jõgevale või Tartusse tähtsal päeval nagu poodi sisseoste tegema. Rääkimata koolnutega ringi tiirutamisest.
"Alo Mattiiseni lauluvõistlus toob väikelinna tuhandeid noori, kooliteatrite festival ja Betti Alveri nimeline luulekonkurss on noorte seas populaarsed, aga siiski ei pääse nad mõjule sammoodi (muutmata kirjapilt) kui Felixi toel toimuvad lossikontserdid Põltsamaal." Arvan, et vähegi analüüsiv inimene on võimeline nende näidete pealt määratlema kirjutise taseme ja ütlen, et olukirjelduse mõõtu see kuidagi välja ei anna.
Arvatakse, et inimesel peaks olema vähemalt kolm väärtust, mis elamise huvitavaks teevad: kogemuslik, loominguline ja hoiakuline. Ajakirjaniku töö eeldab nende kolme ühiselt esindatust. Jäägu nende väärtuste olemasolu autori saladuseks.
Oletada pole vaja. Järeldada saab tehtu järgi. Sõna sekka ei ütle ma endise põltsamaalasena ega Jõgeva linnapeana, vaid protestin pinnapealsuse ning sellest tehtavate järelduste vastu. Samas tahan maavanemale, kes vastutab tasakaalustatud ja ühtlustatud arengu eest maakonnas, soovitada, et ajakirjanike selle järgi headeks või halbadeks nimetamine, kes Põltsamaa kasuks ühte või
teist võtet kasutavad, on väga libe tee. Ei ole inimesed, kes Jõgeval oma kodu rajanud, lapsed sünnitanud, manipuleeritavad ega ole ka Jõgeva ettevõtjad.
Jüri Leesment on siin heaks õpetajaks oma sõnade läbi: "See, kes otsib, see, kes hoolib, / tõttab välja vabana / oma kodust, oma koolist / ilma imet tabama."
ANTS PAJU
KIRJAD
Alati, kui on tarvis kedagi südamest kiita või tõeliselt tänada, tekib tunne, et kõik vajalikud sõnad on nii ära üteldud ja kulunud… Mõtled mõtled ja jääbki ütlemata. Pärast on hing haige.
Sellise tundega lahkusime I Palamuse rahvusvaheliselt külateatrite festivalilt - sest kuidas sa ikka tänad inimesi selle eest, et nad olemas on!
Meie, kakskümmend neli saarlast-sörulast Salme valla näiteringist tundsime ennast Palamusel kolm päeva nagu kodus. Korraldus Palamuse Tiina ja Co poolt oli suurepärane, öömaja Palamuse Gümnaasiumis mugav, kokapiigad viimase peal - toidust rääkimata. Pool meie südamest jäi Palamusele - sestap saigi sõlmitud Palamuse näiteringiga koostööleping, esimese ühise ettevõtmisena ekspressliini Palamuse-Salme-Palamuse sisseseadmine.
Esimene rong Paunvere jaamast väljub 30. juunil, kui "Juudase" trupp Kuressaare Tagahooviteatrisse sõidab - etendus toimub sama päeva õhtul Kuressaare Laurentiuse kiriku hoovil.
Küllap saarlasedki kunagi jälle Palamusele jõuavad. Täname veelkord ja kohtumiseni!
Salme valla näitering Saaremaalt
Mul läksid katki üle tuhande krooni maksnud talvesaapad. Et elan Kadrinas, pakkusin jalatseid parandamiseks Tartu ja Tallinna kingseppadele. Nende sõnul oli saabaste korda tegemine võimatu. Et mu ämm elab Jõgeval, soovitas ta pöörduda Jõgeva kingseppade poole. Saapad võetigi lahkesti vastu, parandati ära ja anti koguni garantiiaeg. Pealegi oli teenustasu soodne. Niisiis Jõgeva kingsepad oskavad parandada jalatseid, mida mõned nende kolleegid lootusetuks praagiks peavad.
KADI PUUSEPP
JUHTKIRI
Kui eelmisel nädalal panid gümnaasiumid oma uksed kinni, siis sel nädalal tegid ülikoolid enda omad jälle lahti, võtmaks esimesena nimetatud asutusest ellu lähetatuid oma kaitsva ja toitva tiiva alla. Järjekordse abiturientidepõlvkonna ees on püsti eluküsimus: millist eriala valida? Kas minna Tartusse, Tallinna või Türile? Ehk siis hoopis visata ülikoolimõtted peast ja möllida end mõnda kutsekasse, mis head ninaesist ja stabiilset äraelamist võimaldava elukutse annab? Või osta hunnik raamatuid, hankida endale katlakütja koht ning alustada suure isemõtleja karjääri?
Ehkki paljud värsked koolilõpetajad ning eriti lapsevanemad arvavad vastupidist, ei suuda meie riigis valitseva liberaalse hariduspoliitika tingimustes ükski kool asjalikul inimesel hea hariduse omandamist takistada. Ega ei maksa imestada, kui teenindus või metallikooli lõpetanud meistrimehehakatis doktorandist enam nõutud ja makstud on.
Samuti ei maksaks tingimata orienteeruda parasjagu moes olevale erialale: ülikoolis tuleb õppida vähemalt neli aastat, globaliseerunud maailm areneb aga nii kiiresti, et selle aja jooksul on juba ammu midagi uut peale tulnud. Näiteks nõudlus juristide ja majandusinimeste järele on katastroofiliselt langenud, IT-firmad tõmbavad end koomale ning ka geeni- ja keskkonnatehnoloogia pole enam nii moes kui aasta-kaks tagasi. Loomulikult on igal pool vaja häid spetsialiste, kuid selleks, et saada heaks spetsialistiks, peab tegema kõvasti tööd ning ennekõike tundma asja vastu siirast ja isiklikku huvi. Seega on nii vaimsele tervisele kui ka tulevasele karjäärile kindlasti kõige kasulikum unustada eriala populaarsus ning võimalikud teenimisväljavaated ja valida see, millega suudetakse kujutleda end mõnuga tegelemas.
Kuivõrd sel aastal vähendati kõrgkoolide õppekohtade riiklikku tellimust ligi kümme protsenti, et sõjavägi oma lubatud kaks protsenti SKPst ikka ilusti kätte saaks, siis siit vihje noormeestele: miks mitte siduda oma edasine karjäär rahvuslike militaarstruktuuridega? Kodumaa vajab hädasti haritud ohvitsere, veel rohkem aga seersante, veebleid ja instruktoreid. Huvitav ja vaheldusrikas töö, otse riigikassast saadav sissetulek, pension ja muud soodustused ning vajadusel ka riiklikud matused on igal juhul garanteeritud, lisaks veel pidevad auavaldused tänulikult isamaalt ning võimalik liitumine NATOga. Parem ikka kui kuskil büroos igapäevase leiva nimel seadust väänata.
28. juuni 2001. a
MAJANDUS
Uus liikluskindlustuse seadus toob muudatusi
1. juunil jõustunud liikluskindlustuse seadus muudab Eesti liikluskindlustuskorralduses nii mõndagi. Õnneks ei toimu muudatused kindlustusvõtjate jaoks üleöö: "vanad" (enne 1. juunit 2001 sõlmitud) liikluskindlustuse lepingud (poliisid) kehtivad ka pärast 1. juunit kuni poliisil märgitud tähtaja lõpuni.
Uue liikluskindlustuse seadusega on kindlustuskaitset oluliselt laiendatud. Näiteks kuni 1. juunini kehtinud seaduse alusel ei loetud kindlustusjuhtumiks õnnetust, mis toimus väljaspool teeliiklust.
1. juunist kehtib liikluskindlustus kõikjal Eestis: sealhulgas tasulistes parklates, rannas, põllul, tagaõuedes. Uues seaduses on ette nähtud, et jalakäijale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud isikukahju hüvitab kindlustus sõltumata sellest, kas sõiduki juht on tsiviilõiguse normide kohaselt vastutav või mitte. Hüvitatakse ka liiklusõnnetuses süüdi oleva juhi ravikulud. Kahju ei hüvitata, kui isikukahju on tekitatud tahtlikult (näiteks enesetapukatse) või juhul, kui isikukahju kannatanu oli juhtumi toimumise ajal joobes.
Uus seadus eristab liikluskindlustuse lepingut ja liikluskindlustuse poliisi. Liikluskindlustuse leping on sõiduki omaniku ja kindlustusseltsi vaheline tähtajatu kokkulepe, mille kohaselt kindlustusandja võtab enda kanda liiklusõnnetusega seonduvate kahjude hüvitamise kohustuse. Samuti lepitakse liikluskindlustuse lepingus kokku, kas poliisid saadetakse kindlustusvõtjale posti teel.
Ainuüksi lepingust liikluses osalemiseks ei piisa. Poliis on dokument, mis on va jalik liikluses osalemiseks. Poliisi olemasolu kontrollib politsei, poliisi mitteesitamise eest on ette nähtud rahatrahv.
Uus liikluskindlustuse seadus sätestab kaks liikluskindlustuse lepingu liiki: piirikindlustusleping ja liikluskindlustuse tavaleping. Seega kadus 1. juunist võimalus sõlmida näiteks komplekslepinguid. Roheline kaart ei ole enam iseseisev leping (rahvusvaheline liikluskindlustuse leping), vaid tavalepingu poliisi rahvusvaheliselt kehtiv vorm. Kindlustuspoliise (sh rohelisi kaarte) väljastab ainult see kindlustusselts, kellega sõiduki omanikul on sõlmitud liikluskindlustuse leping.
Kui kindlustusvõtja ei soovi sõidukit kasutada, on tal õigus muuta liikluskindlustuse leping maksevabaks. Maksevabal perioodil ei tohi sõidukiga osaleda liikluses - selle nõude rikkumise korral on ette nähtud märkimisväärne trahv. Kui maksevabal perioodil tekitati sõidukiga liikluskahju, on kindlustusseltsil õigus kannatanule makstud hüvitis sõiduki omanikult sisse nõuda.
Lepingu maksevabaks muutmisel tagastatakse kindlustusvõtjale ette tasutud makse, millest kindlustusselts peab kinni asjaajamiskulude katteks kuni 100 krooni. Asjaajamiskulude määr võib erinevates kindlustusseltsides olla erinev.
Kui lepingus ei ole märgitud, et kindlustusselts saadab kindlustusvõtjale poliise, muutub leping samuti maksevabaks, kui on möödunud viimase poliisi tähtaeg. Kui kindlustusvõtja soovib sõidukit uuesti kasutama hakata, tuleb pöörduda kindlustusandja poole uue poliisi saamiseks.
Tähtajatu leping ei lõpe sõiduki võõrandamise (ost-müük, kinkimine jne) korral. Sõiduki uus omanik astub endise omaniku asemel automaatselt kindlustuslepingusse hetkel, kui ta saab sõiduki omanikuks. Lepingu andmete muutmiseks tuleb pöörduda kindlustusseltsi poole.
Sõiduki võõrandamisel läheb ette tasutud kindlustusmakse koos lepinguga üle uuele omanikule. "Vanal" omanikul ei ole pärast sõiduki võõrandamist õigust nõuda kasutamata jäänud perioodi eest tasutud kindlustusmakse tagastamist.
EERO JOHANNES,
Sampo Eesti Varakindlustuse peariskihindaja
Jõgeva linnavalitsuses arutati IT-keskuse käivitamist
Teisipäeval toimus Jõgeva linnavalitsuse saalis infotehnoloogia-alane töönõupidamine. Osapoolteks olid Jõgeva maavalitsus, Jõgeva linn, Eesti Linnade Liit ja Belgia Kuningriigi Flaami omavalitsusliit. Aluseks on Eesti Vabariigi ja Belgia Kuningriigi Flandria vaheline koostööprogramm aastateks 1999-2001.
Projektijuhi Raimund Luhti kinnitusel oli töönõupidamise eesmärgiks IT-keskuse loomise vajaduste ja võimaluste selgitamine
ning selle käivitamiseks nõutavate ettevalmistuste tegemine. Laiemaks sihiks on piirkondliku arengu soodustamine, aga samuti kohalike omavalitsuste haldussuutlikkuse tõstmine.
Belgiapoolne projekti ekspert Patrick Roten CIPAList ütles Vooremaale, et usub tugevalt omavalitsuste vahelisse koostöösse ja sooviks Flaami omavalitsuste koostöö positiivseid kogemusi üle kanda Eestisse. Loomulikult tuleb siin arvestada kohalikke olusid. Belgias on sellisel kohalike omavalitsuste koostööl pikaajalised traditsioonid. CIPAL koordineerib tegevust ITalal. Patrick Roteni arvates tõestab idee elujõulisust asjaolu, et kui CIPAL alustas tööd kahe inimesega, siis praeguseks hetkeks töötab organisatsioonis 750 inimest. Belgias on samasugune omavalitsuste vaheline koostöö kestnud juba 20 aastat. Patrick Roten on organisatsioonis CIPAL töötanud 15 aastat. Abilinnapea Viktor Svjatõ¹evi arvates on tal seega laialdased kogemused kohalike omavalitsuste koostöö organiseerimisel ja infotehnoloogia kasutamisel omavalitsuste töös.
"See on esimene tõsine kohalike omavalitsuste vabatahtliku koopereerumise reaalne piirkondlik programm. See on tõsiseks alternatiiviks haldusreformi praegusele poolsunniviisilisele ideoloogiale," ütles Tarmo Möller Jõgeva maavalitsuse arenguosakonnast. Ta lisas: "IT-keskuse abil peaks paranema kohalike omavalitsuste poolt inimestele osutatavad teenused. Samuti loodame tulevikus anda inimestele selle abil elementaarseid arvutioskusi."
Ettevalmistav faas kestab käesoleva aasta lõpuni. Tuleval aastal algab IT-keskuse loomise teine faas, mille eesmärgiks on IT-keskuse käivitamine.
RAIVO SIHVER
Harri Nukke nõuab ASilt Adavere Lihatööstus 3 miljonit krooni
Esmaspäeval arutas Jõgeva Maakohus kolmel istungil ASi Adavere Lihatööstus endiste töötajate Harri Nukke ja Margus Killi ning ASi Maag hagisid pankrotistunud Adavere lihatööstuse vastu.
ASi Adavere Lihatööstus endine tegevjuht Harri Nukke taotles istungil kolme miljoni kroonise ja Margus Kill 60 000 kroonise nõude tunnustamist. AS Maag esitas hagi, milles ta teatas, et pankrotipesas on tema vara ligi 0,5 miljoni krooni eest.
ASi Adavere Lihatööstus pankrotihalduri Toomas Saarma sõnul jäid istungid eelistungi staadiumisse. Järgmised kohtuistungid toimuvad 5. juulil, 27. juulil ja 20. septembril.
RAIVO SIHVER
Pensionireformi teise samba ehk kogumispensioni seadus puudutab Eestis kõiki. Kuid kes sellest reformist võidab? Vastus on pikemalt mõtlemata selge - eelkõige rahandustegelased, kes kogutavalt rahalt teenivad.
Valitsus esitas Riigikogule eelnõu, kuid see pole küps - ilmnevad üha uued ja uued nõrgad kohad, mida tuleb järjest parandada. Olulisi parandusi on laekunud niivõrd palju, et sotsiaalminister Eiki Nestor pidi eelnõu menetluse katkestama. Seega tunnistas valitsus avalikult, et riskid, mis kaasneksid nimetatud eelnõu heakskiitmisega praeguses sõnastuses, oleksid suured.
Aastatagustes vaidlustes oli põhirõhk sotsiaalmaksu tõstmisel vähemalt kolme protsendi võrra ja sotsiaalmaksu koormuse ümberjagamisel. Sotsiaalmaksu tõstmist valitsus ei toetanud. Nüüd tahab valitsus solidaarsuspensioniks ettenähtud sotsiaalmaksu 20 protsenti ümber jagada, mistõttu praeguste pensionäride olukord halveneks. Pole siis ime, et kohustusliku kogumispensioni rakendamine tekitab pingeid.
1. aprillist 2001 tõsteti vanaduspensioni keskmiselt 50 krooni. Pensionide tõstmiseks kulutati umbes 100 miljonit krooni, kuigi reservis oli raha kaks korda rohkem. Sellest võib järeldada, et juba kogutakse midagi pensionireformi teise samba toetuseks. Reservi loomine näitab koalitsiooni poliitilist valikut. Tuletan meelde, et järgmise aasta 1. aprillist algab pensionide indekseerimine: käivitub kolmikliidu poliitika tulem - keskmise vanaduspensioni suhe keskmisse netopalka väheneb edaspidi ükskaks protsenti aastas ning jõuab arvestuste kohaselt 2008. aastal 29,6 protsendini keskmisest palgast.
Valitsejaid ei näi vaevavat, kuidas pensionär selle rahaga toime tuleb. Praegune pensionär ei pea kogumispensioni seaduse rakendamiseks tooma veel üht ohvrit - maksma oma elatustaseme
languse ja pensioni vähenemise hinnaga kinni kõrgepalgaliste tulevikupensioni.
Kogumispensioni seaduse eelnõu menetledes peame endale aru andma, et pensionisüsteemi teise samba käivitamise kulud on vaja väga täpselt lahti rääkida. Praegustele pensionäridele ja nendele, kes vanuse tõttu pole kohustatud liituma kogumispensioni reformiga, tuleb otsesõnu ja ausalt tunnistada, et kogumispensioni rakendamise kulutused kaetakse riigieelarvest pensionikassa reserviga. 2001. aastal on selleks ette nähtud üle 250 miljoni krooni. Inimesed saavad aga pensionina kätte vähem ning peavad seetõttu püksi rihma pingutama.
Kogumispensioni seaduse eelnõu sisaldab ka pärast teist lugemist veel palju probleeme ja riske. Näiteks investeerimisriskid, mis jäetakse kindlustatu kanda või asjaolu, et pensionifondi haldur ei vastuta rahaliselt oma väärotsuste eest. Pension hakkab tulevikus suuresti sõltuma muutustest kapitaliturul ja võib kujuneda olukord, kus kindlustusvõtjal - tulevasel pensionäril - ei piisa enam raha eluaegseks pensioniks. Eelnõu ei paku vajalikku kaitset, kuigi on loogiline, et investeerimisriski peab kandma riik. Praegu ei suuda riik tagada kindlustusfondide usaldusväärsust, kindlustusvõtjal aga pole mingit võimalust seda kontrollida.
Pensionireformi kontseptsioonis on kirjas, et sotsiaalmaks jääb tööandja maksuks, seda ei jagata tööandja ja töövõtja vahel; et sotsiaalmaks muudetakse ühtse määraga maksuks, mille laekunud
summade kohta peetakse isikustatud arvestust. Nüüd on sellest põhimõttest taganetud ja valitud teine tee: töötaja maksab ise kaks protsenti oma töötasust teise pensionisambasse; lisaks sellele kannab maksuamet tööandja makstud sotsiaalmaksu 20-protsendilisest pensioniosast töötaja teise samba pensionikontole neli protsenti.
Kahtlemata vähendab selline maks töötaja kättesaadavat sissetulekut. Pensioni suurus oleneb üha rohkem ka inimese elukohast. Ehk tuleks kasutusele võtta nn regionaalpensioni mõiste?
Ebaõiglane on kogumispensioni seadusse "sisse kirjutada" mõte ühiskonna jätkuvast majanduslikust kihistumisest. Seadus soodustab jõukatel inimestel säästa tulevikuks raha praeguste pensionäride arvel, madala sissetulekuga ja töövõimetute inimeste õiguste piiramise hinnaga.
On täiesti mõistetamatu, miks meie juhtpoliitikud jooksevad ummisjalu euroauraha järel, rakendades Kesk-Euroopa riikides kasutusele võetud tööandjapensioni süsteemi asemel mõne teise riigi pensionireformi põhimõtteid.
Pean vajalikuks menetleda kogumispensioni ja riikliku pensionikindlustuse seaduse eelnõusid koos, sest minister Eiki Nestor toonitas Riigikogu ees, et valitsusel olevat riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu valmis. Seal leiduvat vastused paljudele küsimustele. Kuni aga seda eelnõu Riigikogu saalis pole, jäävad küsimused vastuseta.
MAI TREIAL,
Eestimaa Rahvaliit,
Riigikogu liige
KULTUUR
Tundub, et kuninga-, veini- ja roosilinn Põltsamaa on lisaks muudele headele omadustele ka fotogeeniline: Eesti Fotokunstiühing pidas seal juba teist aastat järjest oma suvist kokkutulekut.
Põltsamaa kultuurikeskuse saali põrand oli fotokunstiühingu kokkutuleku esimesel päeval, so ülemöödunud laupäeval kaetud omapärase piltparketiga: sinna oli laotud ligemale tuhat (kui kokkutuleku peakorraldaja, Põltsamaa foto- ja arvutimees Väino Valdmann lugemisega sassi ei läinud, siis täpsemalt 956) pilti umbes poolesajalt autorilt, kelle hulgas oli ka kaks külalisesinejat Soome Espoo fotoklubist. Pilte jätkus lavaastmetele ja saali kõrval olevasse galeriissegi.
Kogu selle pildikülluse keskel liikusid ringi üks naine ja kolm meest, kes omavahel üsna innukalt vaidlesid. Tegemist oli Eesti Fotokunstiühingu esimehest Maruta Varrakust, Fotolehe toimetajast Juris Moksist, Nõmme Noortemaja fotostuudio juhendajast Arne Kiinist ja Tartu fotokunstnikust Valeri Parhomenkost koosneva ¾üriiga, vaidlesid nad aga mitte üksnes selle üle, missugused fotod preemiaid väärivad, vaid ka selle üle, mis on üldse foto ja mis mitte, mida mõista eritehnikate all jne. Denis Dehanti seeriate "Miks 2001" ja "Reekviem" puhul oli selliste küsimuste püstitamine täiesti mõistetav (autor oli oma piltide kopeerimisel kasutanud abivahenditena ilmselt klaasi, ¹vammi, seepi jne ning saanud fotoga üsna vähe sarnaneva tulemuse), ent samad küsimused püstitati ka seoses digitaal- ja arvutis töödeldud fotodega.
Pulsitunnetajast arvutinäppijaks
"Keegi peab ju ka traditsioone üleval hoidma ning väärtustama nö pärisfotot, sealhulgas mustvalget fotot," ütles Maruta Varrak ning Arne Kiin lisas, et uutest tehnoloogilistest võimalustest liigselt vaimustuval fotograafil on oht muutuda kätt elu pulsil hoidjast (aga see peaks tõeline fotograaf ju olema!) pelgalt arvutinäppijaks. Värv on tema sõnul aga vaid üks kompositsioonielemente ja oskamatul kasutamisel toob see pildisse üksnes müra.
Eelöeldust lähtuvalt liigitas ¾ürii digitaalkaameraga tehtud ja arvutis töödeldud toodangu eritehnikate alla, st üldkonkurentsist välja ning
avaldas kahetsust, et mustvalgeid fotosid tänavu veelgi vähem laekus kui möödunud aastal. Ääremärkusena olgu öeldud, et vähemasti Arne Kiini mingis pimedas arvutivihkamises süüdistada ei saa: ta muretses Nõmme Noortemaja fotostuudiosse ka hiljuti arvuti ja õpib usinasti sellel fotode töötlemist. Muidu ei saaks ta arvutifännidest noorfotograafe lihtsalt juhendada.
Peapreemia Narva
Pärast vaidlusi tunnistas ¾ürii parimaks fotokomplektiks Narva fotoklubi liikme Irina Kivimäe sarja "Kes on siin?", mis lõi nii piltide vormi kui ka ideega: kipspäid, õlgkübaraid, kingsepaliiste, kummikindaid, käsi, inimvarje, jälgi lumel jms pildistades vihjas ta kogu aeg mõistatusliku "kellegi" kohalolekule, kuigi ühtegi inimest (vähemasti mitte äratuntavat inimest) piltidel ei olnud. Parima värvifotokomplekti preemia läks tallinlasele Sander Narusbekile, kes oleks võinud kandideerida ka peapreemiale, kui ta komplekti kokku pannes natuke rangema valiku oleks teinud, ja parima mustvalge komplekti preemia vaat et ainsale arvestatavale kandidaadile selles kategoorias Igor Bernovskile. Välja anti ka rida eripreemiaid.
Loomulikult ei istunud ligi kuuskümmend fotokunstiühinglast Põltsamaal kaks päeva niisama, vaid pidasid esimesel kokkutulekupäeval maha fotosafari Põltsamaa linnas ja pühapäeval tegid fotodessandi Lustiverre, kus pildistati sealset mõisakompleksi ja parki. Ning vaevalt et fotorahva omavahelistes jututubades arutelud vähem tuliseks kujunesid kui ¾üriiliikmetel näitust hinnates. Nagu möödunud aastalgi, paneb fotokunstiühing suvise kokkutuleku fotosaagi üles hilissügisel Kiek in de Köki torni Tallinnas. Hiljem saab pilte näha ka Põltsamaal.
RIINA MÄGI
Torma vald võõrustas lasteaednikke
15. ja 16. juunil toimus Torma vallas Võtikveres "Hea alguse" programmiga liitunud lasteaedade pedagoogide suveseminar, mille korraldajateks olid MTÜ "Hea algus" ja Torma lasteaed Linnutaja.
40-liikmelisse gruppi kuulusid lasteaedade juhatajad ja õpetajad Tartu, Pärnu, Viljandi ja Võru lasteaedadest, samuti "Hea alguse" koolituskeskuse koolitajad. Jõgeva maakonda esindasid lisaks korraldajatele ka Puurmani lasteaia õpetajad.
"Hea alguse" lasteaedade programmi põhieesmärk on lapsekeskse mõtteviisi levitamine haridusinimeste ja lapsevanemate seas, lastele eluks vajalike sotsiaalsete oskuste õpetamine. Oluline on, et lasteaedades õpetatakse lapsi nii hoolitsust jagama kui ka seda vastu võtma. Lisaks teoreetilistele mõttevahetustele eelpool toodud teemadel oli suvepäevade kavas ka kunstitöö praktikum Torma lasteaia Linnutaja õpetajate Katrin Raidma ja Eha Vesiko juhendamisel.
Silmaringi laiendamiseks toimunud ekskursioonist Jõgevamaal jäid osalejatele ainult positiivsed muljed. Ringsõidul Mustvees külastati
ilmajaama, Vene õigeusu kirikut, vanausuliste kogudust, kaalumuuseumi, piki Peipsi kallast sõites heideti pilk kaheksa kilomeetri pikkusele ridakülale ja Kasepää valla keskusele. Giidina osales sõidul Mustvee Ökoturismiühingu töötaja Heljo Repkina.
Tormas oli suvepäevalistel võimalus käia pastoraadis ja kirikus, peaaegu kõik kasutasid võimalust ronida kiriku torni ja vaadata ümbrust mitte just igapäevasest kohast. Südamlikult pöördusid pedagoogide poole koguduse hooldusõpetaja Jaan Nuga ning Heli ja Peeter Keiv koguduse juhatusest.
Esimese päeva ekskursiooni emotsionaalseimaks osaks kujunes Kaljo ja Lea Pärna Jürissaare talumuuseumi külastamine. Imeilus loodus, huvitavad eksponaadid, peremehe lõõtspillimäng, parvesõit tiigil - kõik see oli kui kauni suvepäeva imeilus idüll. Päeva lõpetas
laulumängude ja seltskonnatantsude praktikum Võtikvere pargis, mille viisid läbi muusikaõpetaja Maire Tamm ja õpetaja Katrin Raidma. Vestlusringis osales ajakirjanik ja Võtikvere Küla Seltsi esinaine Imbi Paju. Räägiti ühisest tegutsemisest ja otsuste vastuvõtmisest, konfliktide lahendamisest ning üksteise motiveerimisest.
Õhtusel piknikul Võtikvere pargis ja ööbimispaigas Võtikvere külamajas kõneldi ka Torma vallas Carl Robert Ja kobsoni 160. sünniaastapäeva puhuks korraldatavatest ettevõtmistest, ideest luua täiskasvanutele enesetäiendamise võimaluste pakkumiseks nõndanimetatud Jakobsoni instituut, 21. juuli puhkpillipeost ToPOF 2001 ja 25. augustil toimuvast Võtikvere raamatuküla peost ning raamatulaadast.
Laupäeval jõuti tutvuda Laiuse lossivaremetega, käia kirikuaias Karl XII pärna mõõtmas, ronida Laiuse voore kõrgeimasse tippu ja pesta nägu Laiuse siniallika noorendava ning tervendava veega. Lasteaiatööks vajalikke teadmisi ja kogemusi saadi Laiuse uues lasteaias ja Laiuse õletoas. Mitte igas alevis või linnas ei ole niisuguseid vigursaagija meisterdatud puukujusid nagu selle ilusa lasteaia mänguhoovis. Lasteaia juhataja Alje Kopti tutvustas kõiki lasteaia ruume ja rääkis lühidalt lasteaiandusest Jõgeva vallas tervikuna. Õletoa perenaine Aime Lang ja tema tehtu jättis osalejatele nii hea mulje, et paljud pedagoogid avaldasid soovi osaleda augustis toimuvatel õletöö õppepäevadel.
Teel Palamusele jõuti näha Kuremaa keskasulat ja lõpuaktuste puhuks eriliselt hästi heakorrastatud tehnikumi ümbrust. Nagu Palamusele tulijad ikka, käisid ka selle huvigrupi liikmed muuseumis ja jõe ääres "Kevade" tegelaste lugu meelde tuletamas, astusid sisse värkstuppa ja heitsid pilgu klaasikojale. Kohalikuks võõrustajaks oli Palamuse lasteaed ja selle juhataja Marika Merusk.
Suvepäevade lõpupiknikul räägiti "Hea alguse" edasistest töösuundadest. Hea sõnaga peeti meeles Võtikvere küla suurepärast kokka Eda Välit ja avaldati tunnustust bussijuht Harri Luhale humoorika reisijutu ning võtikverelasele Mati Vesikole majanduspoole sujuva korraldamise eest. Järgmise aasta kokkusaamise korraldamise kandidaatideks pakuti välja Rakvere ja Viljandi maakonda.
Lahkumisel ütles enamik suvepäevadel osalenuid, et Torma vald ja Jõgevamaa tervikuna oli nende jaoks avastus nii ilusa looduse, pikaajaliste kultuuritraditsioonide kui ka heatasemeliste lasteaedade poolest. Tormalastele tundus aga, et mõtetes oleva Jakobsoni instituudi tegemised saidki ju Võtikvere külainimeste ja lasteaiarahva koostöös käima lükatud.
KAJA IVASK,
Torma lasteaia Linnutaja juhataja
16. juunil toimus Koerus juba viiendat korda populaarsust kogunud ja omapärane folgifestival Koeru Holaöö.
Et tegu oli väikese juubeliga, siis oli korraldajate eesmärgiks sedapuhku sündmust eriti meeldejäävalt tähistada - FOLK AROUND THE CLOCK Koerus! Sajandi esimene protesti ja poliitlaulude avalik ülekuulamine, millest KaPo ja muud represseerijad hoidku heaga eemale, kui ei taha kreepsu saada. Ka Jumal võiks kirikukontserti tolerantsemalt suhtuda.
Üritust alustati keskpäeval folkpiknikuga laululaval, kus vanade "tegijate" (esindaja Tõnis Tulp) kõrval astus üles ka folgi noor põlvkond (nt Tiit Born).
Pärastlõunal leidis aset kirikukontsert "Laulud loojalt Loojale". Tegu oli folgitippude ülesastumisega. Esinesid Anne Maasik, Heikki-Rein Veromann, Urmas Nagel, Jaan J. Leppik, Kait Tamra ning holaööde parimad "veteranid" ehk Aleksander Müller, Heilo Aadla, Marge Tombach jt.
Õhtul jätkati laululaval lustaka metsapeoga, kus alustuseks esitas tuntud headuses oma laulvat luulet Jääboiler. Rahvas naelutas end pinkide külge, rüüpas õlut ning lasi nostalgilistel mõtteteradel võimust võtta. Üksnes Contra ja umbes 87 cm pikkune inimesehakatis leidsid lavaesise küllalt heaks paigaks olevat, kus oma keha liigutada. Contra juhtis peol vägesid ning ohjas oma sõprupoeete, nagu Veiko Märka, Olavi Ruitlane, Aapo Ilves jt. Nende ülesandeks oli sisustada esinejate vahetusel tekkivat pausi luulega, millega nad loomulikult ka suurepäraselt toime tulid. Lisaks kandis Contra ette luuletusi esinejatest endist.
Edasi "musitseeris" süntesaatori ja maki abil üksiküritaja Joel Steinfeld. Ka Mülleri Sass oli süntesaatoriga üksiküritaja, kuid eelesinejast märksa lahedama soigumisega. Seejärel tuli lavale kergemuusikaansambel Hilisejad. Esimene punt üritusel, kes kasutas oma loomingu edastamisel trumme.
Vahepalaks toodi välja sünnipäeva "tort", mis koosnes grillvorstikestest, kurkidest, tomatitest ja õuntest ning lasti hea maitsta.
Lavaline tegevus jätkus fantastilise andeka loomingulise tandemiga Minu isa oli ausus ise ehk Rohke Debelak koos abimehega. Pealinna trio Dagö pani rahva rohkem elama ja soendas nooremat publikut Saasta tulekuks valmis. Lavaesine täitus kõige ärksamate huvilistega eesotsas poeetidega, kes aitasid jõulise punkmuusika saatel ürituse ametlikule osale punkti panna. Mitteametlik osa kestis grillahju ümber kuni päikese tõusuni.
Hommikul oli plaanis korraldada referendum teemal "Mitme õlle eest oleksid sina nõus Euroopa Liitu astuma?", kuid see kujunes hoopis roosades hommikumantlites poeetide ringijooksmiseks Koeru alevi vahel.
Korraldaja Thea Kristal jäi folgipeoga rahule: "Enesetunne on OK! - seltskond oli ju oivaline ja hingelaadiv! Holaöö on küll kõige toredam asi, mille peale ma elus olen panuseid teinud."
TIIT PRII
SPORT
Rammumehed võitlesid isekeskis ja vihmaga
Palamusel ollakse harjunud enne jaanitule süütamist rammumeeste jõukatsumist jälgima. Möödunud laupäeval selgitati Palamuse pargis välja juba üheteistkümnes Tõnissoni tiitli saaja.
Tiitlit taotlema kogunes seekord seitse rammumeest: 19-aastane Lauri Meimre ja 30-aastane Peep Päll Saare vallast, 19-aastane Raino Poll ja 49-aastane Raimond Poll Palamuse vallast Kaareperest, 27-aastane Ulvar Ilves ja 28-aastane Vello Pärnpuu Tartust ning 21-aastane Andres Metjer, kelle kohta võiks uhkelt öelda "külalisvõistleja Saksamaalt", sest pärit on ta Jõgeva vallast Saksamaa külast. Kuigi võistluste algust parema ilma lootuses edasi lükati, tuli jõumeestel ikkagi lisaks vastastele ka vihmaga võidelda. Esimese ala, kivide kandmise puhul arutati koguni, kas jätta tulemused jõusse, kuna esimesed kolm võistlejat said tassida kuivi kive, ülejäänud pidid üha libedamaks muutuval rajal märgi sikutama. Tulemusi siiski keegi ei vaidlustanud ning alavõit läks Pärnpuule, järgnesid Ilves ja Poll seenior.
Lõi massiga
Sangpommi rebimises polnud teistest vastast kümnekordsele Eesti meistrile jõutõstmises Peep Pällule, teise ja kolmanda tulemuse said Vello Pärnpuu ja Raimond Poll. Heitis sangpommi aga kõige kaugemale Pärnpuu, järgnesid võrdse tulemusega Päll ja Raimond Poll. Ka kõik ülejäänud alavõidud läksid Eesti möödunudaastasele meistrile ja tänavusele hõbemedalimehele kreeka-rooma maadluses Vello Pärnpuule, kes teistest juba kaalu poolest omajagu üle: tema kaalub 105 kilo, teiste meeste kaal jääb vahemikku 75-87 kilo.
Raskuste tassimisel (kahes käes kokku oli võistlejail 169 kilo) pakkusid Pärnpuule kõige enam konkurentsi Ulvar Ilves ja Raimond Poll, publiku meelisaladel romu ümberlükkamises ja auto (õigupoolest oli tegemist Palamuse valla kollase väikebussiga) tõmbamises vastavalt Raimond Poll, Raino Poll ja Peep Päll (viimatinimetatud saavutasid võrdse aja) ning Ulvar Ilves ja Raimond Poll.
Kuna Pärnpuu loovutas alavõidu vaid ühel alal, polnud kahtlustki, et ta möödunud aastal võidetud Tõnissoni tiitlit kaitsta suudab. Punkte kogunes tal kuue ala peale kokku 42,5.
Kuna Palamuse rammumeeste võistlusel peetakse aga teatavasti eraldi arvestust rohkem kui 80-kiloste ning 80-kiloste ja kergemate meeste kategoorias, siis kujunesid kaks pingerida järgmiseks: raskematest meestest järgnesid Pärnpuule üksnes 200 grammiga raskema kehakaalu piiri ületanud Raimond Poll (31,5 p), Ulvar Ilves (24 p) ja Andres Metjer (21 p), kergematest meestest võitis Peep Päll (27,5 p), teine oli Raino Poll (27 p) ja kolmas Lauri Meimre (10 p). Auhindadeks oli Valga Liha ja Konservitööstus välja pannud oma toodangut, mis jaaniõhtul kindlasti hea maitses ja tugevatele meestele jõudu veelgi juurde andis.
Vintsked võistlejad, vintske publik
"Võistlejad olid väga vaprad, et vihmale vaatamata kõigile jõuproovidele vastu pidasid, ent au ja kiitus ka publikule, kes neile lõpuni toeks jäi," ütles Palamuse spordiklubi esimees Ellen Kliiman, avaldades üksiti tunnustust Kultuurkapitalile, OÜ Nimetu Riina poele ja OÜ Marga Roosikasvatusele, kes peale Valga lihatöösturite võistlust toetasid, ning paljudele abilistele, kes võistlust korraldada aitasid.
Publikul jätkus aga peale võistlejate toetamise kaasalöömislustigi: lapsed jooksid kotis ja viskasid tennisepallidega veepudelite pihta märki, naised viskasid vilti ning mehed rebisid sangpommi ja hoidsid võistu õllekasti. Kõige kauem suutis täis õllekasti üleval hoida kohalik spordimees Maidu Masing ja kui tal ka muidu sõpradest puudust pole, siis jaanilaupäeva õhtul võis tal neid eriti ohtrasti olla, sest preemiaks oli võitjale seesama (ikka täis!) õllekast.
Kui rammumehed oma rassimised lõpetasid, läks jaanipeoks. Jaanitule süütamise au anti Raimond Pollile, kes Tõnissonide võistlusel osalenud juba kümnel korral ning osalenud ka nende ettevalmistamises. Temast staa¾ilt järgmine on Peep Päll kuue korraga, ent ka Raino Poll, kes päev enne võistlust Palamuse Gümnaasiumi lõputunnistuse kätte sai, osales vaatamata noorusele juba neljandal rammumeeste jõuproovil.
RIINA MÄGI
Jõgevamaa allveeküttide edukas algus
Sillamäe allveespordiklubil Ihtüandr täitus tänavu kahekümnes
tegevusaasta. Sillamäe allveekütid on Jõgeva allveeküttidele ammused ja alalised konkurendid eesmistele kohtadele. Olime kutsutud osalema nende korraldatud allveekalapüügi võistlusele.
Nii nagu möödunud aasta võistlusele, andsid tänavugi rahvusvahelise võistluse mainet tugevad Läti klubid. Nende dikteerimisel võistlus mööduski. Juba esimesel võistluspäeval asusid Liepaja ja Daugavpils korraldajate ees juhtima. Jõgeva platseerus neljandaks. Ka individuaalselt pääsesid juhtima lätlased. Meie Ilmar Kaasik oli neljandal positsioonil.
Esimesel võistluspäeval puhus nõrk tuul, kuid laine õõtsutas viie tunni jooksul põhjalikult läbi. Vihmasabinad ja päikesepaiste tõid va
heldust küllaltki üksluisele sukeldumisele. Ilma sukeldumiseta ei olnud seekord midagi teha, niivõrd halb oli Peipsi läbipaistvus Uusküla juures, mis asub kuus kilomeetrit Kauksist Vasknarva suunas.
Teisel võistluspäeval anti start juba kell üheksa hommikul. Nüüd oli taevas lauspilves, kust vihmapisaraid pudenes iga natukese aja tagant. Tuul oli veidi suunda muutnud, kuid pani järve endiselt õõtsuma, mistõttu järvevee läbipaistvus oli veelgi vähenenud.
Kui esimesel võistluspäeval oli vetteminejaid üle neljakümne, siis teiseks päevaks oli võistlejate rivi kaunis hõre. Mõned võistkonnad olid koguni kodutee jalge alla võtnud.
Jõgeva võistkond jätkas visalt, see võimaldas tõusta kolmandaks 38 025 punktiga. Kaugele ette jäi Liepaja võistkond 71 760 punktiga ja Daugavpilsi võistkond 62 720 punktiga.
Väga heas hoos oli Ilmar Kaasik, tõustes kokkuvõttes individuaalselt teisele kohale 16 895 punktiga. Ette jäi vaid Läti võistleja Gennadi Mitrosin 17 795 silmaga. Kolmas oli Läti võistleja Juri Jurkov 16 465 silmaga.
Jõgeva võistkonnas võistlesid veel Tanel Sermat ja Ivan Junninen. Kätte saadi peamiselt lutsu. Suurim neist oli Läti võistleja Igor Jakovlevi püütu, 2185-grammine isend.
Võistlused olid hästi läbi viidud, ka auhinnad olid väärtuslikud. Kuu lõpul tuleb Jõgeva allveeküttidel endil olla võõrustaja rollis, kui toimuvad 27. Jõgeva lahtised meistrivõistlused allveekalapüügis ja Peipsi Cup 2001.
IVAN JUNNINEN
Noored orienteerujad Ilvesteatel
Spordiklubi Visa koordineerimisel toimub Jõgeva vallas sihipärane ja pidev noorte orienteerujate õppe ja treeningtöö kolmandat hooaega. Omandatud teadmised ja oskused otsustasime esmakordselt realiseerida Ilvesteatel, Tartu Orienteerumisklubi korraldataval rahvusvahelise kandepinnaga massilisel teateorienteerumise kolmepäevasel rahvavõistlusel.
Selle võistluse raames toimunud 10-14-aastaste Noorte Ilvesel osales 19 kolmeliikmelist võistkonda Eesti eri paikadest.
Esmakordne võistlussituatsioon ja võõras maastik Ahja jõe ürgoru nõlvadel pärssisid mõningal määral kõiki meie võistkonna liikmeid vaid esimesel võistluspäeval, mil olime eelviimased. Teisel päeval suutis Oskar Orupõld fini¹eerida avavahetuses kaheksandana, kaotades 3,7 km rajal liidrile vaid kaks minutit. Keskmise vahetuse ebakindluse heastas ankrumees Rain Vaikmäe koguni oma vahetuse kuuenda tulemusega - võistkond saavutas kümnenda koha eespool tugevate orienteerumiskantside Hiiumaa ja Järvamaa mõlemaid võistkondi, edestasime koguni Põlva Kobrase kolmandat
võistkonda. Viimasel võistluspäeval suutis oma vahetuse ladusalt läbida ka Laura Suur, kuid veidi eksis Rain. Suurte kiirustega kulgenud jooksus olime kuueteistkümnendad.
Toimunud võistlus näitas, et oleme võimelised tegema orienteerumisjooksu sportlikul tasemel - läbima rada kaardi ja kompassi abil joostes, tegema kiireid otsuseid, tulema välja mõningatest eksimistest (üldjuhul tulid õiges suunas minnes kontrollpunktid iseenesest heade tuttavatena vastu) ja ebakindla mõttetööga konkurente otsustavalt maha raputama.
Võistlemist toetas Jõgeva vallavalitsus, sõitudega võistluspaikadesse abistas Eesti Gaasi Jõgeva jaoskond, kellele kõigi osalejate suur tänu.
Alates 4. juulist jätkub kolmapäeviti 7-11-aastaste laste orienteerumisalane algõpetus Jõgeva alevikust üks kilomeeter loodes paiknevas Linnumetsas. Koguneme kell 19 Jõgeva Sordiaretuse Instituudi kontori juurde, sealt suundume jalgratastel maastikule.
TOOMAS PUSS
Jalgrattaretk ‘’Mis meil kaunis, mis meil kallis’’
29. juunist kuni 1. juulini korraldab Isamaaliidu Jõgeva piirkonna naiskogu rattaretke Vooremaal. Üritus algab reedel kell 11 Tabiveres ja lõpeb pühapäeval kell 15 Mustvees.
Üritus on mõeldud kõikidele Eestimaa naistele ja lastele, tutvumaks Jõgevamaa ja tema vaatamisväärsustega. Eesmärgiks on aktiivselt koos puhata ja sportlikult meelt lahutada, meeldivalt suhelda ja leida uusi sõpru.
Päevas läbitakse keskeltläbi 30 kilomeetrit asfalt ja kruusateid. Kolme päeva jooksul on plaanis tutvuda Jõgevamaa vaatamisväärsustega.
Raja läbimine peaks jõukohane olema enamusele nn mittesportlikele inimestele, sest vahemaad on suhteliselt lühikesed. Eesmärgiks ongi rohkem ringi vaadata, suhelda, mitte kilomeetreid koguda.
"Mis meil kaunis, mis meil kallis" toimub teist aastat järjest. Eelmise aasta kolme päeva pikkune ja 70-kilomeetrine retk algas Alatskivi lähedalt J. Liivi muuseumi väljalt ja lõppes kauni Peipsi kaldal Mustvees. Osavõtjaid oli siis ligi sada. Korraldajate soov on, et igal aastal erinevat piirkonda tutvustav retk "Mis meil kaunis, mis meil kallis", muutuks traditsiooniliseks.
ANNELI KORELA,
Isamaaliidu Jõgeva Naiskogu esinaine
MITMESUGUST
Laiuse õletoa nimega on korduvalt nalja saanud: kord loetakse seda valesti välja, kord kirjutatakse valesti - ikka nii, et õletoast saab õlletuba. Õletuba on lihtsalt nii unikaalne asi, et tundub võõrale uskumatu.
Õletoa unikaalsuse tajuvad ära ka need, kes sinna esimest korda sisse astuvad. Soomlased löövad õletuppa (tube on seal küll õigupoolest mitu) välja pandud ehteid, kõikvõimalikke kaunistusi, karpe, kotte, kübaraid ja muud nähes käsi kokku, õhates muudkui et "ihana!" ja "ihana!" ning eestlased tunnistavad, et poleks unes ka selle peale tulnud, et õlest niisuguseid ilusaid asju teha võib.
Mis aga soomlastel silmad päris pealaele veab, on õletoa kõige väiksem kambrike, mille seinad sisuliselt prügiga, st õlgtaieste tegemisest üle jäänuga kaetud (niisugune viimistlusmaterjal valiti loomulikult sellepärast, et selle peale ei kulunud raha!). Üks soome proua sattus looduslähedases stiilis "vessast" niisugusesse vaimustusse, et laskis endast seal potil istudes piltigi teha. Ja saatis pärast pildi ka õletoa rahvale.
Heade Mõtete Müts
Hiljuti sai õletuba veel ühe tõmbenumbri: õletoa perenaine Aime Lang ning tema kaks täiskasvanud õpilast Sirje Õispuu ja Sirje Hansing said valmis hiidõlgkaabu, mille suurusnumber on nii umbes 80, läbimõõt 150 cm ning mille tegemiseks kulus umbes kaks aastat ja kaks kilomeetrit õlest punutud nn tirooli paela. 80-sentimeetrise ümbermõõduga pead omavat daami, kes sellist kübarat kanda võiks, muidugi Eestimaal ega arvatavasti ka maailmas ei leidu (äärmisel juhul võis nii suur mütsinumber olla mõnel muinasnaisel, nagu Kalevi Linda või Suure Tõllu Piret), aga ega see kaabu kandmiseks mõeldud olegi, vaid see on hoopis Heade Mõtete Müts.
"Ülemöödunud suvel oli ühel noorel õpetajal Laiuse õlepäevadel kaasas kaks väikest last, kes kogu aeg tema ümber siblisid ja tal üldse rahulikult õletöösse süveneda ei lasknud. Siis mõtlesingi, et peaks tegema ühe suure Heade Mõtete Mütsi, mille all lapsed ema silma ulatuses, aga siiski omaette joonistada ja midagi meisterdada võiksid," ütles Aime Lang. Samas sobib kenade kasetohukaunistustega hiidkaabu päikesevarjuks, mille all õletoa käsitööringi liikmed vabaõhuüritustel õlgesemete kallal nokerdada ja valmistoodangut müüa saavad.
Esimest korda minnakse hiidkaabuga välja Karl XII kolmesaja aasta tagust Laiusel talvitumist meenutaval üritusel, mis toimub juuli keskel Laiuse lossivaremetes. Selleks ajaks meisterdavad käsitööringi noored (üldse käib Laiuse Põhikooli õletoa käsitööringis
12 tüdrukut ja 5 poissi) endale ka kotiriidest hõlstid selga ja õlest peakatted pähe.
Õlg ja õlu
Kui loo alguses sai nalja visatud õle ja õlle sassiajamise üle, siis tegelikult on neil kahel pealtnäha erineval asjal nüüd isegi mingi seos tekkinud: 4.-8. juulini Tallinnas Lauluväljakul toimuval Õllesummeril saab muuhulgas näha ka Laiuselt pärit õlgehteid. Neid hakkavad kandma modellid, kes demonstreerivad Õllesummeri moedemonstratsioonil Põlva linakombinaadis kootud kangast õmmeldud rahvuslikus stiilis riideid. Põlvalased on nimelt võtnud nõuks propageerida oma toodangut sel moel, et näitavad, mida sellest teha annab. Linaseid rõivaid täiendama valiti just teisest looduslikust materjalist - õlest - lisandid: kübarad, kotid, kaelaehted, peavõrud ja kõrvarõngad. "Laiuse kuld", ütleb õletoa perenaine omaenda kavandite järgi valminud õlgehete kohta. Oleks
väga uhke, kui tulevikus teaks iga eestlane, et sõnapaar "Laiuse kuld" Laiusel valminud kullakarvalisi õlgehteid tähendab. Ja kes tänavusel vihmasel suvel päikesest puudust tunneb, mingu Laiuse õletuppa: seal kiirgab seinal rippuv kasetohukaunistustega õlgedest päike niisugust energiat, et hakka või päevitama.
RIINA MÄGI
Pulss on Tartu linna noorte festival, mida korraldab Tartu Noorteühenduste Kogu. Toimub juba teist aastat. Enamik üritusi on traditsiooniliselt tasuta ja valik on lai. Suurem osa toimub Raekoja platsil või selle läheduses.
Reedel, 29. juunil algab kõik kell 12, kui kinos Illusioon Raatuse tänaval läheb lahti II Tartu Alternatiivfilmide Festival, mis see aasta on lausa rahvusvaheline. Lisaks eestlastele Andres Esto-TV Maimikule, Ülo Pikkovile, Jaak Filmigeenius Kilmile, Asko Tulevane Geenius Kasele, Noorfilmi friikidele ja paljudele teistele on ekraani täitmas ka kuulsad jõgevamaalased Väino Arvutianimatsiooniguru Valdmann ja Saast ning hollivuudimaalased, kes koondunud löögirusikasse nimega Discord Aggregate. Tasuta filmielamus, mida võib saada heal juhul Palamusel Lutsu Tedi päevadel.
Kell 13 avatakse Raekoja hoone taga Pirogovi muruplatsil Hyde Park, kus peaks saama kõik sõna võtta. Kell 15 tehakse Raekoja platsil ametlik avapauk koos kõnedega. Järgneb turbefirma ESS enesenäitamine, sama teeb tantsutrupp Semolen. Samal ajal toimub ka graffityvõistlus. Eesti Pereplaneerimise Liit avab Raekoja platsi kõrval Küüni tänavas oma näituse "Pildikesi seksuaalsusest" ja teeb oma ürituse "Noortelt noortele". Enne seda on Küüni tänaval ekstreemspordi show, kus hüppavad rattad, rulad ja rulluisud. Esinevad veel tantsutrupid Carol, Elpatre, Kameleon, Sinette, tsirkusestuudio Fox.
Kell 17 algab Pirogovis võrkpallivõistlus, millele saab registreeruda kell 15. Kell 18 on Küüni tänavas saalibändi workshop. Kell 19 algab Tähe tänava alguses paiknevas klubis Varjend tantsumuusikaüritus djde Methodik, Overdoze ning mcde Big Mony ja Chalisega. Kell 22 algab Sõbra majas Pulssation ehk Dance Party, mille pilet on 30 krooni. Laupäeval, 30. juunil algusega kell 12 on Raekoja platsil tasuta rockkontsert, kus esinevad Idol, Novokaiin, Green Bullfrog, LSD, Rap Team 05, Vombat, Strolling Bones, Mister No Mister, Barefooter, Triinu Gonzales, Silence, Ly, Nyrok City, Ragamuffin, Finish Me Off, Ecthalon, Orion ja Tartu Parmupillide Ansambel. Kell 14 algab Küüni tänavas tänavakorvpallivõistlus, kuhu igaüks saab registreeruda kell 12. Õhtune Pulssation on trance ja techno teemaline koos paljude djdega.
Kell 21 on ametlik Pulsi lõpetamine, kuid pidu läheb muidugi edasi.
MARGUS KIIS
POLITSEIKROONIKA
Möödunud laupäeva õhtul märkasid Põltsamaal Veski tn 13 elanud Elleni (1930) tuttavad, et tema korteriuks on lukustamata, perenaist ennast aga ei kusagil. Kui perenaist polnud tagasi tulnud ka esmaspäeva hommikuks, alustati uurimisega. Naabrid teadsid kinnitada, et teadmata äraolija oli alati ukse hoolikalt lukustanud ja seekord tundub tema käitumine kummalisena, ärevusttekitavana. Esmaspäeva hommikupoolikul kogutud info võimaldas politseil kiiresti olukorda õigesti hinnata ja otsitava laiba leidmisele juhatada. Pensionärist õpetaja surnukeha oli kohaliku kooli endise lasketiiru märklauasüvendis eterniiditükkide all peidetult. Laiba leidmisel arvati ära tundvat kadunu juures kägistamistunnuseid. Põrm saadeti surma põhjuse ja aja selgitamiseks kohtuarstlikku ekspertiisi. Nüüdseks on surma põhjustanud vigastused teada, aga nende kirjeldamine siinkohal ei ole kooskõlas uurimise edasise kulgemise huvidega. Kuriteos kahtlustatavaina peeti esmaspäeva keskpäevajärgselt kinni 1970. a sündinud mees Põltsamaa linnast ja 1977. a sündinud Väike-Kamari mees. Teisipäeva õhtu eel leiti ja peeti kinni kolmaski samas kuriteos kahtlustatav, 1974. a sündinud endine linnaelanik, kes nüüd Väike-Kamaris elab. Vanim meestest on seisnud kohtu ees ärandamise süüdistusega. Kriminaalmenetlus algatati KrK § 100, so tahtliku tapmise tunnustel.
Kuigi asjas kahtlustatavate ring on praeguseks selgunud, on juhtunu üksikasjad täpsustamisel ja nende avalikustamine nüüd veel uurimise huvisid silmas pidades ennatlik. Kas kahtlustatavaid süüdistatakse uurimise lõppedes tahtlikus tapmises või tahtlikus tapmises raskendavatel asjaoludel, so KrK § 101 järgi, selgub uurimise lõppedes.
Kohtult hoiatuse saanud mees kippus uuesti naisele kallale
Võidupüha õhtul enne kella seitset helistati Põltsamaalt ja kurdeti, et seal Tartu maantee elanik Rein (1953) oli joobnuna koju tulnud ja noris tüli ning kippus naisele kättpidi kallale. Politseipatrull sõidutas purjus mehe kodurahu taastamiseks Jõgevale politseisse välja magama. Esmaspäeval viidi mees politseist kohtuniku ette kodus pereliikmete rahu rikkumise süüdistusega. Kohtunik piirdus asjas mehele hoiatuse määramisega. Koju jõudnud mees pidas vimma, võttis end vinti ja hakkas teisipäeva hommiku eel kodus jälle skandaalitsema. Patrull tõi mehe abikaasa palvel jälle kodust Jõgevale, kus ta kella neljaks pärast lõunat end kaineks magas. Poole viieks jõudis mees uuesti kohtuniku ette. Kohtuistung on määratud.
Rohus külitanud naine sai traktorilt viga
Teisipäeva hilisõhtul mõni minut enne südaööd sai Mustvee kiirabi väljakutse Saare valda Putu külasse, justkui olla seal ratastraktor naisterahvast üle sõitnud. Kiirabi toimetas 1966. a sündinud Ita vaagnaluu murruga Maarjamõisa haiglasse. Üksikasjad nõuavad küll veel täpsustamist, aga esialgseil andmeil oli juhtunud nii, et pereema Ita oli heitnud tee äärde rohu sisse pikutama, aga tema 11-aastane poeg Raner otsustas koos vennaga traktoriga sõitma minna. T16 ripphaakes olnud äkke raam aga puudutas rohus lamavast naisest möödasõidul teda ja kui naine end õhtuks ikka halvasti tundis, kutsutigi kiirabi. Traktoriroolis olnud poiss ema rohus ei märganud. Äkkeraami löök ilmselt naist vigastaski ja esialgne arvamus, et traktor sõitis naisest üle, ei ole ilmselt tõene.
Esmaspäeva keskpäeval kell 12.20 uppus Puurmanis Pedja jõkke 21-aastane Meelis. Ta oli koos ema ja õe ning vennaga tulnud alevikku. Jõudnud jõe äärde, arvasid poisid, et võiks ujuma minna. Vette läks siiski Meelis. Arvata, et tammi läbivoolu luugi veevool kiskus noormehe vee alla ja ta ise ega tema vend polnud suutelised noormeest enam uppumissurmast päästma.
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja
Täna püsib vähese ja vahelduva pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub muutliku suunaga tuul 2-6 m/s. Sooja on 18-24 kraadi.
Homme on vähese ja vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhub lõunakaarte tuul 2-7 m/s, sooja on öösel 7-12, päeval 18-25 kraadi.
Neljapäev, 28. juuni 2001. a.
Kingiks toodi lilli ja tosin tonni prügi
ARDI KIVIMETS
Tänavused ilmad soosivad taimehaiguste levikut
RAIVO SIHVER
ASi Eesti Taluvõi tervikvarale ei ole ostupakkumisi
RAIVO SIHVER
Toomas Orumaa: "Prügi on kaup"
JAAN LUKAS
ANTS PAJU
KIRJAD
Salme valla näitering Saaremaalt
KADI PUUSEPP
JUHTKIRI
28. juuni 2001. a
Uus liikluskindlustuse seadus toob muudatusi
EERO JOHANNES,
Sampo Eesti Varakindlustuse peariskihindaja
Jõgeva linnavalitsuses arutati IT-keskuse käivitamist
RAIVO SIHVER
Harri Nukke nõuab ASilt Adavere Lihatööstus 3 miljonit krooni
RAIVO SIHVER
MAI TREIAL,
Eestimaa Rahvaliit,
Riigikogu liige
RIINA MÄGI
Torma vald võõrustas lasteaednikke
KAJA IVASK,
Torma lasteaia Linnutaja juhataja
TIIT PRII
Rammumehed võitlesid isekeskis ja vihmaga
RIINA MÄGI
Jõgevamaa allveeküttide edukas algus
IVAN JUNNINEN
Noored orienteerujad Ilvesteatel
TOOMAS PUSS
Jalgrattaretk ‘’Mis meil kaunis, mis meil kallis’’
ANNELI KORELA,
Isamaaliidu Jõgeva Naiskogu esinaine
RIINA MÄGI
MARGUS KIIS
POLITSEIKROONIKA
Kohtult hoiatuse saanud mees kippus uuesti naisele kallale
Rohus külitanud naine sai traktorilt viga
ÜLO PÄRN,
Jõgeva Politseiprefektuuri pressiesindaja