Lookas raamatuletid meelitasid rahvast Võtikvere raamatuküla peole kaugemalt ja lähemalt: siin pakuti ju kirjavara poehinnast tunduvalt odavamalt. FOTO: ANDRA KIRNA
Vooremaa
Võtikveres olid raamatuletid lookas
Lookas
raamatuletid meelitasid rahvast Võtikvere raamatuküla
peole kaugemalt ja lähemalt: siin pakuti ju kirjavara poehinnast
tunduvalt odavamalt. FOTO: ANDRA KIRNA
Nii nagu möödunud aastalgi, tõi raamatuküla pidu möödunud laupäeval Võtikverre kokku hulga kirja- ja teatrirahvast, raamatukaupmehi ning raamatusõpru lähemalt ja kaugemalt.
Kaheaastase peo korraldamise kogemuse põhjal võib öelda, et raamat on asi, mis Eestimaal rahva üsna edukalt kohale meelitab: nii siis, kui on parasjagu raamatuaasta, kui ka siis, kui raamatuaasta juba otsas. Maarahvast tõmbab ilmselt võimalus oma silmaga kultuuriprominente (seekord olid kohal näiteks Hando Runnel, Henn-Kaarel Hellat, Andrus Kivirähk, Ervin Õunapuu jt) näha ja raamatuid osta (lähim raamatupood asub võtikverelastel ja paljudel teistel väiksemate paikade elanikel ju mitmekümne kilomeetri kaugusele!), linnarahvast jälle õdus külamiljöö ja sisukas aja veetmise võimalus.
Kuigi ka linlased oskavad hinnata seda, et raamatupeol saab raamatuid osta otse kirjastajalt, st poehinnast tunduvalt odavamalt. Seekord olid Võtikvere külaseltsi maja ette muruplatsile oma müügilauad üles pannud kirjastused Ilo, Sinisukk, Varrak, Tea, Ilmamaa jt. Ostjaid jätkus, veel rohkem oli niisama kiibitsejaid ja raamatulehitsejaid.
Raamatupeo avamisel rääkis EELK Torma ja Palamuse koguduse õpetaja Jaan Nuga raamatu tähtsusest eestlaste vaimsuse kandjana, Võtikvere külavanem Kaljo Pärn aga sellest, kuidas raamatuküla idee on paigale nö teise hingamise andnud. Torma vallavanem Mati Kepp kiitis võtikverelasi ettevõtlikkuse eest ning soovis indu ja koostöötahet edaspidiseks.
Patroonivahetus
Üks olulisemaid hetki oli raamatuküla partooni tiitli üle andmine kultuuriajakirjanikult ja kirjandusteadlaselt Rein Veidemannilt kirjanikule, kolumnistile ja lavastajale Mati Undile. "Peale selle, et raamatukülast mitu korda raadios rääkisin, pole ma küla heaks suurt midagi teha saanud, see-eest olen pingutanud selle nimel, et olla raamatukülale vääriline patroon," ütles Veidemann. "Auametis oldud aja jooksul valiti mind Tartu Ülikooli kirjandusprofessoriks, samuti ilmus mul kaks raamatut: kirjanduskriitika olemust analüüsiv "Kriitikakunst" ja Eesti viimase aastakümne sündmusi käsitlev publitsistikakogumik "Kusagil Euroopas"."
Unt, kes järgneva aasta raamatuküla patroon on lubanud olla, ütles, et ta on füüsiliselt küll Võtikveres esimest korda, ent vaimus viibis ta siin juba varases nooruses: millalgi esimestel tudengiaastatel kirjutas ta viimase sõja sündmusi käsitleva jutukese
nimega "Võtikvere mängud".
"Kui Rein ütles, et ta patrooniks oleku ajal Võtikverest mitu korda raadios rääkis, siis seda võin mina ka teha. Ma võin sellest isegi mujal rääkida," lubas Unt.
Raamatupeol oli ka väliskülalisi. Soomes tegutseva Sysmä raamatuküla esindaja Timo Hänninen ütles, et tema teada tegutseb maailmas üldse umbes 30 raamatuküla. "Mujal Euroopas tegutsevates raamatukülades on tavaliselt oma 50 raamatupoodi, Sysmäs on neid kaks ja Võtikveres on vaid raamatutuba külamajas. Ent sellele vaatamata on kõik võrdselt head raamatukülad," ütles Hänninen, kelle sõnul toimub kogu maailma raamatukülade esindajate kokkusaamine tuleval suvel just Sysmäs.
Anna Žigure, läti literaat, tõlkija ja diplomaat, ütles, et tuli Võtikverre muuhulgas ka natuke "spioneerima": Lätis ei olevat nimelt veel ühtegi raamatuküla, selle loomise mõtet tahab Žigure aga sisse süstida Cesise-lähedasele Vecpiebalga külale, kus 1880. aastatel hakkas idanema Läti iseseisvuse idee. Võtikvere raamatupeost lubas Žigure kirjutada mõnes suuremas Läti lehes. Tema abikaasa Jukka Rislakki teeb sedasama Helsingin Sanomates: ta on selle väljaande Balti korrespondent. Üritusel olid kohal ka Soome TV1, Yleisradio ja Eesti Televisiooni esindus.
Folki ja teatrit
Seekordsel raamatuküla peol oli üsna suur osakaal folkloorsel elemendil. Võtikvere lapsed kandsid ette Eha Vesiko kogutud Võtikveret puudutavaid legende, folklorist ja Eesti külaliikumise juht Mikk Sarv aga pani kõik pidulised, käest kinni, regilaulu laulma, et suurendada seltskonna ühismeelt. Omamoodi tänapäeva rahvalaulikuks võib pidada ka Margus Konnulat luuletajanimega Contra, kes oli raamatupeole saabunud koos abikaasa Airi ja pooleaastase poja Herbertiga ning lõbustas rahvast oma värsse ette lugedes. Hiljem esinesid veel rahvapillimängijad Margit Kuhi ja Aleksander Sünter. Viimase arvates võiks tuleva-aastasel raamatupeol korraldada lausa regilaulupeo.
Teatrit tehti raamatupeol ka: Vanemuise näitleja ja lavastaja Raivo Adlas viis lapsed, kes kõnede kuulamise asemel mängida tahtsid, Võtikvere parki nn keskkonnateatrit tegema: teatrimehe juhendamisel prooviti kujutada eri loomi ja väljendada eri meeleolusid ning mängiti läbi isegi presidendivalimised. See, et üks tüdruk palvele siga kujutada kuidagi reageerida ei osanud - sel põhjusel, et ta seda looma elu jooksul kohanudki polnud - ning et
üks poiss vihaseisundisse nii sisse elas, et teisele marakratile kohe "füüsilise märkuse" tegi, ettevõtmist ei nurjanud.
Eesti Draamateatri näitlejad Viire Valdma ja Taavi Eelmaa esitasid Raja Teele ja Jorh Adniel Kiire dialooge, õhtusele tantsupeole saabus aga koguni Ivan Orav ise - loomulikult Andrus Vaariku isikus.
Terve külaseltsi maja oli aga täidetud kohalike ja kaugemate autorite loometööga. Näha võis Postimehe Helsingi korrespondendi Tarmo Virki fotonäitust ja tema elukaaslase, moekunstnik Maarit Pööri loodud originaalseid ihukatteid: ENE kolmanda köite lehtedest valmistatud kleiti ja värvilistest klantsajakirjadest tehtud vesti; raamatuküla koordinaatori, ajakirjanik Imbi Paju söejoonistusi, Võtikvere noorte kunstnike pabertaieseid jne.
"Raamatupeo kordaminekule aitas suuresti kaasa see, et kirja- ja teatrirahvas oli nõus tulema ja kaasa lööma lihtsalt heast tahtest ja tasu nõudmata ning et paljud väljaandedki tegid meile tasuta reklaami. Ning loomulikult lõi kogu külarahvas innukalt kaasa nii peol kui peoettevalmistustes: mehed koristasid hoonete ümbrust ja niitsid muru, naised kaunistasid ruume ja õuesid ning tegid süüa. Oli tõeline vaimupidu," ütles Imbi Paju.
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Sellel nädalal lõpetatakse Torma Põhikooli söökla remont. Neljapäeval avatakse Sadala raamatukogu uutes ruumides. Reedel, 31. augustil kell 20 algab Vaiatu pargis Mini-Õllesummer ehk suvelõpupidu. Esineb Mait Maltis oma ansambliga.
Eile toimus Elistvere Loomapargis seltside päev, millega tähistati Eesti taasiseseisvumise 10., Elistvere esmamainimise 666. ja loomapargi asutamise 4. aastapäeva. Laupäeval peetakse Maarja Keskkoolis maakondlik veteranide spordipäev. Tabivere ja Maarja keskkoolid alustavad õppetööd 3. septembril.
Vallavolikogu kinnitas eelmisel neljapäeval Voore Põhikooli teeninduspiirkonnaks kogu Saare valla ning arutas bussiliikluse korraldamist uuel õppeaastal. Endise Saare Põhikooli peahoonesse otsustati rajada Kalevipoja muuseum ning juba sellel sügisel kolib sinna koduloomuuseum. Eile toimus vallavalitsuse istung, neljapäeval on kultuurinõukojas arutusel juba järgmise aasta tegemised.
Eile arutas vallavalitsus sotsiaaltoetuste ja lisatoetuste maksmist. Laupäeval tähistab Esku Lasteaed-Algkool oma 10. aastapäeva. Aktuskontsert algab kell 15, õhtul süüdatakse kooli õuel lõkketuli ning toimub perepiknik.
Eile avati Põltsamaa Kultuurikeskuse galeriis Põltsamaa Kunstiseltsi kujutava kunsti näitus "Põltsamaa 75", mis jääb avatuks kuni 15. septembrini. Samal ajal on Kunstiäris avatud näitus Põltsamaa Kunstikooli õpilaste töödest. Täna kell 15 algab muusikakoolis linnavolikogu haridus, kultuuri ja spordikomisjoni koosolek. Reedel kell 18 avatakse Roosisaar. Musitseerib viiuldajate ansambel, istutatakse roose, toimub piknik. Õppeaasta avaaktused toimuvad Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja Lasteaed-Algkoolis Tõruke 1. septembril.
Neljapäeval arutab volikogu majanduskomisjon neile laekunud avaldusi. Pühapäeval on laste ja noorteürituse "Suvi jalgrattaga" VII ja ühtlasi viimane etapp. Lõpupeol süüakse torti.
Läinud laupäeval ja pühapäeval olid Palamuse kirikupäevad, millega tähistati Palamuse koguduse esmamainimise 767. aastapäeva. Soomest olid külla tulnud Kaarina sõpruskoguduse esindajad. Eile toimus vallavalitsuse istung, kus oli põhiteemaks sotsiaaltoetuste eraldamine. Reedel on koos vallavolikogu, et arutada maade erastamist ja esimesse klassi astujatele koolitoetuse eraldamist.
Pala Põhikoolis algab kooliaasta avaaktus 1. septembril kell 9. Õhtul kell 18 esitab Pala kultuurimaja noorte näitering lühinäidendi "Poiss rannaliival", mille lavastas Tiina Eres. Pärast esietendust algab kooliaasta avadisko.
Linnavalitsuse istung toimus eile, täna on koos volikogu. Päevakorras on Eesti presidendi valimiseks valijamehe valimine, linnavalitsuse uue haldushoone ehitamine, kinnisomandi üleandmine jt küsimused. Kultuurikeskuses peetakse viimane suvehooaja disko neljapäeval. Reedel kell 19 algab linna laululaval suvelõpu pidu, kus esineb Uno Kaupmees.
Eile oli Kurista lastepäevakodul Karukell 15. sünnipäevapidu. Eile õnnitleti vallavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimeest Merike Olti juubeli puhul. Neljapäeval on Jõgeva alevikus koos noorte ümarlaud, mida juhib valla noorsootöö spetsialist Karin Kongas.
Ilmaportaalis www.ilm.ee saab jälgida reaalajas edastatavat pilti Jõgeva kesklinnast. Homme toimub Jõgeva Kultuurikeskuses uue kooliaasta ülemaakondlik avakoosolek. Neljapäeval on linnavalitsuse istung. Pühapäeval algab jalgrattaretk "Tere sügis".
ARVAMUS
Eesti riigi regionaalpoliitika ehk miks elu koondub Tallinna
Kuigi viimastel kuudel on Eesti Valitsuse aadressil tehtud hulgaliselt kriitikat ja valitsuse populaarsus on tugevasti langenud, on siiski Eesti riigis ka arvestatavaid edusamme.
Kahtlusteta tuleb plusspoolele kanda Eesti riigi ja riigiasutuste sammud avatuse ja infotehnoloogilise arengu suunas. Näitena võib tuua evalitsuse, Riigikogu materjalide kättesaadavuse, riigieelarve täitmise ja kulutuste jälgimise võimaluse, maksudeklaratsioonide esitamise võimaluse internetis, riigiametnike palkade avalikustamise jne.
Konteksti sisseelamiseks on juuresolevasse tabelisse kantud maakondade pindalad (ilma Peipsi järveta) ja elanike arvud. Rahvas on selgelt koondunud kolme maakonda - Harjumaale, IdaVirumaale ja Tartumaale. Mitte ainult seda, et nende maakondade elanike arvud on suurimad, vaid ka elanike arv ruutkilomeetril on oluliselt suurem kui riigis keskmiselt. Tabelisse on kantud 2000. aasta riigieelarvelised kulutused ilma sotsiaalkindlusameti ja haigekassata. Kohe torkab silma, et Harjumaa (põhiosas Tallinn) arengusse suunatakse ligi 60% riigieelarvelistest vahenditest.
Kulutused varieeruvad maakonniti aga üle kolme korra ning Harjumaa esindab ainsana maakonda, kuhu riik suunab elaniku kohta Eesti keskmisest rohkem ressursse. Arvestades Eesti üldist konteksti võib rahul olla veel ka Tartumaa, kus riiklikud kulutused elaniku kohta on sisuliselt võrdsed Eesti keskmisega.
Tuleb tõdeda, et need arvud seletavad vägagi ilmekalt, miks praegu kipuvad kõik Tallinna kui suveräänselt enim toetatud piirkonda ning miks Ida-Virumaal probleemidest puudu ei ole. Eeldusel, et regionaalpoliitika eesmärgiks on toetada kõiki piirkondi võrdeliselt seal elavate inimeste arvuga, peaks riigieelarvelised vahendid ümber jaotatama määrades, mis on esitatud tabeli viimases veerus. Ainus kaotaja Harjumaa peaks leppima 3,4 miljardi vähemkrooniga ja riiklike vahendite kasvust võidaksid enim Virumaa ja Pärnumaa.
Paraku tuleb tõdeda, et riigi regionaalpoliitika on veelgi rohkem Tallinna poole viltu, kui on näidatud juuresolevas tabelis. Nimelt on enamik riigi poolt asutatud sihtasutusi ja riigiasutuste peakortereid koondatud Tallinna. Sama kehtib ka Eesti Panga, sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa puhul. Kui siia juurde lisada veel, et eraettevõtlus liigub paratamatult sinna, kuhu on loodud soodsaimad tingimused, siis on täiesti selge, miks Eesti elu ja rahad on koondunud Tallinna ja miks kommertspankade hoiustest 74,7% on Tallinnas.
Mida on võimalik teha regionaalpoliitika tasakaalustamiseks? Üks võimalik arengutee on riigi kontrolli all olevate asutuste ja ametite peakorterite viimine pealinnast välja. Mõte pole uus - on ju sedasi toiminud paljud riigid. Eesti kontekstis võiksid peakorterid paikneda näiteks järgnevalt: Eesti Energia - Narva, Keskkonnainspektsioon - Jõhvi, Kodakondsus- ja Migratsiooniamet - Rakvere, Eesti Raudtee - Tapa, Eesti Post - Paide, Sideamet - Rapla, Veeteede Amet - Haapsalu, Õhuseire ja õhutõrjedivisjon - Kärdla, Statistikaamet - Kuressaare, Eesti Pank - Pärnu, Haigekassa - Viljandi, Maa-amet - Põltsamaa, Piirivalveamet - Mustvee, Ettevõtteregister - Tartu, Autoregistrikeskus - Põlva, Riigimetsa majandamise keskus - Räpina, Kaitseliit - Võru, Eesti Loto - Tõrva, Sotsiaalkindlustusamet - Valga. Argument, et peakorterite üleviimine maksab kümneid ja sadu miljoneid kroone, on täiesti hambutu, kuna igaaastased enam kui 3-miljardilised toetused Harjumaale tulevad ju Eesti elanike ühisest katlast.
Amicus Plato (loe: Tallinn), sed magis amica veritas.
TAIMO SAAN
Tartu Ülikool
6.-19. augustini toimus Meegomäel Kaitseväe Lahingukoolis reservohvitseride koolitus.
Eesmärgiks oktoobris Virumaal toimuvad kaitseväe õppused Viru 2001. Järgnevalt kogum subjektiivseid mälupilte sellelt ürituselt.
Mehed
Mõnikümmend kokkutulnut olid põhiliselt Jõgeva, Lääne-Viru, Harju maakondadest. Vanus neljakümnendate piiri peal. Nende hulgas insenere, õpetajaid, põllumehi, kaitseliitlasi, endisi kaitseväelasi, firmajuhte, isegi maavanem. Enamusel aastatetagune kogemus nõukogude armeest, vaid mõnel auaste Eesti armeest. Kaasas puhas pesu, uudishimu ja kaitsetahe.
Ootamine
Sõduri põhiline töö on ootamine. Ta ootab bussi, varustust, käsku, lõunasööki. Ta ootab hommikust rivistust, õppetundide algust ja lõppu, ajalehte, mis kuidagi temani ei jõua. Ootab lasketiirus ja metsas varitsuses. Ootab õhtusi uudiseid, vaba nädalavahetust ja kojujõudmist. Ta ei oota ainult seda, mille jaoks ta olemas on - ta ei oota sõda.
Varustus
Võrreldes paari aasta taguse ajaga on varustus paremaks muutunud. Militaarabina saadud Taani saabaste asemel on uhiuued tuhande Eesti krooni eest ostetud Soome saapad. Ka laiguline vorm on uus. Ladude töö on ladusam ja priimus julgeoleku mõttes ilma piirituseta.
Kasarmu
Kaitseväe Lahingukool on ehitanud euromaterjalidest uue kasarmukorruse. Pesuruumid on uued ja töökorras, kuid kui kõik peale hommikujooksu dušile tormi jooksevad, lööb soe vesi taganema ja taandub kaitsepositsioonile. Magame ruumis, kuhu on
viimasena alles jäänud Saksa välihaigla väljaveninud põhjadega reformvoodid. Kas on veel riiki, kuhu need paari aasta pärast edasi kinkida?
Käsk
Esmajoones ootab sõdur käsku. Käsk liigub mööda käsuliini. Suur käsk laguneb väikesteks käskudeks ja iga käsutäitja püüab ülesandega vastavalt võimetele hakkama saada. Tavaliselt on käsk arusaadav, lühike ja asjalik. Kuid käsk võib olla võrreldav ka hiljutiste keeristormidega - tulla äkki ei tea kust ja tekitada miljonitesse ulatuvaid kahjusid.
Koolitajad
Meid koolitavad Viru ÜJP ohvitserid nooremveeblist kaptenini. Alguses voolab uus info kosena meie peale, täites mälu ja muutes kiirköitja külmrelvaks. Siis saab selgeks, et veeblite teemad on lihtsamad, leitnantide omad keerulisemad. Ühed on praktikud, teised taktikud. Kapteni jutust leiab suuremaid üldistusi: kodumaa, kohusetunne. Et strateegiks saada, pead mitmeid kordi paguneid vahetama.
Külalised
Ühel päeval külastab meid kindral, räägib Eesti kaitsekontseptsioonist. Teisel päeval põikab tundidesse peaminister. Kas kolmandal päeval näeme presidenti? Siiski mitte, näeme vaid admirali (liblikat, mitte Kaitseväe Ülemjuhatajat).
Loodus
Tiirutame Võrumaa küngastel ja metsateedel. Maastik on veel muhklikum kui Vooremaal. Ründeaheliku vahelt hüppab välja metskitsi, jalge alla jääb pohli ja kukeseeni. Siiski jookseme ruumipuudusel ühel ja samal lagendikul edasi-tagasi, korjame enda järelt ära suitsuotsad ja küpsisepaberid, et pahandusi vältida. Vahel saab laisa peremehe sööti jäetud põldegi millekski kasutada - näiteks sõja mängimiseks.
Sõjakavalus
Süüa saame kolme-nelja käigu kaupa. Kuigi varume lisamaiustused kappidesse, kasvab kehakaal ikkagi. Vaenlasi Eesti Vabariigil teadupärast ei ole. Aga kui potensiaalne vastane teada saaks, kuidas Eesti Kaitseväes toidetakse, tuleks ta enne lahingut meie poole üle.
Sõjasaladus
Üks reservohvitser pani teisele taskusse kogre. Eks ikka selleks, et kotrollida, kui tihti see oma mundrit kohendab. Mis kogrest saanud on, ei tea. Kellega ja mis asjaoludel see toimus, jäägu saladuseks.
Riik
Veoauto kastis kaitseõppustelt naastes keerame maanteele. Meile jõuab järele politseiauto ja asub möödasõidule. Politseinik vaatab kaitseväelast ja muigab. Kaitseväelane vaatab politseid ja muigab samuti.
Rahvas
Veoauto kastis ründeõppustelt naastes keerame maanteele. Vastassuunas hääletavad kaks neidu. Lehvitame neile. Neiud lehvitavad vastu ja naeratavad. Nad naeratavad ilusasti. Inimesed ilma laigulise vormita - teile naeratavad nad hoopis teistmoodi.
JAANUS JÄRS,
Palamuse vald, Luua
JUHTKIRI
Poliitika on üks räpane mäng ning eile alanud ja tõenäoliselt veel kuu aega kestev presidendivalimiste komejant on selle järjekordseks tõestuseks.
Nominaalselt on meie riik demokraatlik, definitsiooni poolest on võim seega rahva käes. Paraku näivad meie poliitikud olevat üsna üksmeelsel arvamusel, et rahvas on loll ning tuleks võimust võimalikult kaugemal hoida. Eesti Vabariigi kõrgeima võimu kandjal on tegelikult vaid kaks võimalust oma poliitilist tahet avaldada: kord kolme aasta tagant kohalikesse volikogudesse ning kord nelja aasta tagant Riigikokku saadikuid lähetades. Mingit muud kontrolli rahval oma esindajate tegevuse üle ei ole ning näiteks riigikogulaste puhul on valijail vaid teoreetiline võimalus oma lemmikkandidaat Toompeale läkitada: valituks saamise otsustab ikkagi eelkõige koht erakonna valimisnimekirjas, mitte saadud häälte arv. Valimisnimekirja aga panevad kokku mitte valijad, vaid parteibossid, järelikult tuleb vastsel riigikogujal teha nii, nagu tahab partei juhtkond, mitte nii, nagu valijad tahavad.
Meie poliitilist süsteemi arvestades on üllatav, kui vähe seadusi on kirjutatud eelkõige üht konkreetset inimest silmas pidades. Presidendi valimise seadus on paraku üks nendest, mõeldud takistama Arnold Rüütlit presidendiks saamast. Juba nõue, et presidendikandidaadi poolt peab olema 2/3 Riigikogu saadikutest, välistab igasuguse võimaluse, et mitteautoritaarse režiimi tingimustes kellegi kandidatuur Riigikogus läbi läheks. Samuti on vähetõenäoline, et ka valimiskogus õnnestuks mõnel kandidaadil selge ülekaal saavutada ning igasuguseid kahtlasi poliitilisi sobinguid vältida.
Hoolimata praeguste võimurite kinnitustest, et presidendi ametipost on küllaltki piiratud volitustega ning et vastava ametimehe ülekätemineku vältimiseks peaks teda valima piiratud esinduskogu, on Vooremaa siiski seisukohal, et ülejärgmise presidendi peab valima juba rahvas, mitte Riigi- või mõni muu kogu. Rahvas on siin riigis ikkagi kõrgema võimu kandja, ning kui ta ka peaks mõnede spetsialistide arvates valesti otsustama, ei saa kelleltki ära võtta õigust ise oma vigu teha. Kui rahvas ka peaks oma valiku tegemisel eelistama populiste või muidu valesid inimesi, on see meie poliitikutele just stiimuliks niinimetatud õigeid otsuseid valijatele paremini selgitada ning poliitilise lehmakauplemise asemel rohkem rahvaga suhelda.
28. august 2001. a
MAJANDUS
Kinnisvaraturul ületab pakkumine kohati nõudlust
Jõgevamaa kinnisvaraturul ületab 3 ja 4-toaliste korterite pakkumine nõudluse. Suuremaid tühje kortereid on eriti palju Jõgeva linnas.
Populaarsemad on kõigi mugavustega ja ka ahiküttega kahetoalised korterid. Enamus tehinguid toimub vahetult inimeste vahel, kuid arvestatav kogus eluasemeid vahetab omanikke ka kohtutäiturite kaudu.
Korterite hinnad algavad 1000st (kohtutäiturite alghinnad) kroonist ja küünivad kuni 90 000 kroonini. Kohtutäitur Ivi Kalmeti sõnul müüb ta kortereid põhiliselt võlgade katteks. Nende hind ei sõltu aga tubade arvust, vaid pigem korterite olukorrast.
Põltsamaal kinnisvaramaaklerina tegutseva Elvi Korjuse (FIE Elvi Korjus Kinnisvara) sõnul mõjutab korteri hinda asukoht, korrus, remonditööde ulatus, katuste olukord, boilerite ja mõõturite olemasolu. Ahiküttega korterite hinda mõjutavad ka vee ja kanalisatsiooni olemasolu, selle tehniline seisund, ahjude ja akende olukord jne.
Jõgeva linnas on korterid küllaltki odavad. Ivi Kalmet on müünud kortereid hinnaga 1000-30 000 krooni. Eraisikutevahelistes tehingutes on küsitud ja ka makstud üksikjuhtumitel kõrgemat hinda, kuni 60 000 krooni ja rohkemgi.
Põltsamaal maksavad 3-4-toalised korterid 35 000-50 000 krooni. "Esimesel ja teisel korrusel paiknevad korterid on kallimad. Enamnõutud on kahetoalised korterid. Seetõttu on nende hinnad kõrged, 40 000 krooni ja ka kõrgemad. Heas korras ahiküttega kahetoalise korteri ruutmeetri hind jääb vahemikku 700-1000 krooni.
"Eramutest on nõutavamad väikesed ja keskmise suurusega majad. Kuna müüakse põhiliselt vanemaid maju, siis kujuneb nende müügihinnaks keskmiselt 100 000 krooni. Paljud eramud vajavad aga renoveerimist ja ei ole liiasti öeldud, et teist 100 000 tuleb maja kordategemiseks veel juurde panna," kommenteeris Elvi Korjus.
Tavaliselt maksavad Põltsamaa linna ühepereelamud 150 000-200 000 krooni. Elvi Korjuse arvates võib Põltsamaa linna kinnisvara hinnataset võrrelda Paide ja Türiga.
Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu andmetel on eriti defitsiitsed ühetoalised korterid. "Otsime linnale ühetoalisi sotsiaalkortereid, kuid ei saa neid kätte," teatas ta.
Abilinnapea arvates käib nõudlus ja pakkumine turul mõnikord hooti. On olukordi, kus 3-4-toaline korter müüakse 60 000 krooni eest kiiresti maha, aga on olnud momente, kus ka veidi odavamale korterile ei leidu tükk aega ostjat. Ka Ivi Kalmeti arvates võib korterite müügihinnas mõningast sesoonsust märgata. Sügisel on hinnad odavamad, kuid tehingutes on siiski ka väga palju juhuslikku.
"Mõnikord tuleb enampakkumisele ainult üks inimene ja ostabki korteri alghinnaga ära. Aga on ka juhtunud, et esimene enampakkumine nurjub ja korter jääb müümata. Inimesed ei pruugiks enampakkumist karta. Kui nad seda ei võida, siis maksame sissemakstud raha tagasi," teatas Ivi Kalmet.
Tiit Kulu andmetel maksavad korterid Esku ja Adavere asulates 8000 -9000 krooni. Ajalehekuulutustest selgub, et Kuremaa kahetoalise korteri eest küsitakse 19 000 krooni, maja eest Jõgevamaal aga koguni 210 000 krooni ja näiteks renoveeritud viietoalise ja saunaga maja eest Tabivere lähedal 220 000 krooni.
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal elamumaa turgu veel ei ole
Spetsialistide hinnangul saab Jõgevamaal maa turuhindadest rääkida ainult Jõgeva kesklinnas.
Siin on tegemist väljakujunenud elamu- ja ärimaa piirkonnaga, hinnanguliselt 150 krooni ruutmeeter. Puhkemaa (suvilarajoonid jne) turuhindade väljakujunemine toimub Kasepää ja Pala valdades väga kitsal rannaribal, Peipsi rannast kuni sõiduteeni. Sama tendents on algamas ka Saadjärve ümbruses. Ülejäänud maa väärtuseks hinnatakse keskeltläbi 3-8 krooni ruutmeeter.
Ostu-müügi tehingutes kajastuvas hinnas on spetsialistide arvates palju juhuslikku. Stabiilse turuhinna väljakujunemiseks võib nende arvates kuluda aastaid või isegi aastakümneid.
Põllumaa turuhind on madal
Ainult Põltsamaa linnas on maa hindajad täheldanud tendentse, kus võib tulevikus rääkida väljakujunenud tootmismaa ja elamumaa turuhindadest. Hoonestatud elamu tootmismaa tehingute väärtuseks on Põltsamaal kogu linna piires hinnatud 70-100 krooni ruutmeeter.
Maa ruutmeetri keskmiseks hinnaks on linnas aga 17 krooni, millele järgneb 12- ja 8-kroonine tsoon. Jõgeva linnas on maa hinnaks 12 krooni ruutmeeter , millele järgneb 10- ja 8-kroonine tsoon. Linn ise on jagatud viide hinnatsooni. Kõikides alevikes on aga maa hind kõrgem kui ümbruskonnas.
Jõgeva maakatastri poolt tehtud maahindamistoimikutes on Jõgevamaa omavalitsused jagatud maa hinna osas tinglikult võttes kolme gruppi. Esimesse gruppi kuuluvad Jõgeva, Põltsamaa ja Palamuse. Teise gruppi Tabivere, Kasepää, Puurmani ja Pajusi ning kolmandasse Torma, Pala ja Saare. Kuna hindajate arvates mõjutab Tabivere piirkonna maahindu Tartu lähedus, siis peaks ta kuuluma esimesse, kõrgema hinnaga gruppi. Kasepää valla enamus maad kuulub aga vaesemasse, so kolmandasse gruppi.
OÜ Kinnisvara Haldus juhatuse esimehe Janek Jefimovi andmetel kõigub metsakinnistute ostumüügihind 5000 kuni 90 000 kroonini. "Siin mängivad rolli langi asukoht, puu liik, vanus ja paljud teised tegurid. Põllumaad ostetakse aga praegu alla maksustamishinna, keskeltläbi 1000-3000 krooni hektar. Ainult suurte farmide juures, nagu näiteks TÜ Õnne Piimakarjatalu, võib maahektar maksta üle 15 000 krooni. Metsamaa hind enam ei tõuse, põllumaa läheb aga aastatega hinda," rääkis Janek Jefimov.
Kinnisvarabüroo Maa & Talu andmetel ulatub metsakinnistute ostulmüügil hektari hind keskeltläbi 10 000-30 000 kroonini ja põllumaa hind 4000 kroonini. Põllumaa ostuhuvi on aga täheldatud
suunal Jõgeva - Põltsamaa - Adavere.
OÜ Eesti Metsakorralduskeskuse poolt on näiteks Põltsamaa ja Pala valdade metsamaa keskmiseks väärtuseks hinnatud 4200 krooni hektar ning Jõgeva vallas 3700 krooni hektar.
Maa-ameti Kinnisvara Hindamise Büroo soovituste kohaselt on haritava maa hindepunkti väärtuseks võetud 75 krooni. Selle väljatoomisel on arvestatud haritava maa boniteeti, mille järgi on haritava maa väärtus igas vallas viljakustsoonide kaupa tabelitesse kantud. Näiteks on Jõgeva vallas maa ühe hektari väärtus hinnatud
1300 kroonist kuni 4300 kroonini. Loodusliku rohumaa hektari väärtuseks on kogu valla piires 1000 krooni.
Maa hindamistoimikud on valminud
Tulenevalt maa hindamise seadusest ja Vabariigi Valitsuse määrustest ning korraldustest viis Jõgeva Maakataster maakonnas läbi korralise maa hindamise. Kõikide omavalitsuste kohta on koostatud maa hindamise toimikud. Septembris toimub hindamistulemuste avalik väljapanek, mis kestab 10.-30. septembrini. Kuni 25. oktoobrini saab teha neisse parandusi ja redigeerimisi. 1. novembriks tuleb hindamistööd esitada Maa-ameti Kinnisvara Hindamise Büroole kinnitamiseks.
Maa korralise hindamise seletuskirjades jõutakse järeldusele, et Jõgeva maakond on tervikuna Eestis üks majanduslikult viletsamaid piirkondi. Nii asub Jõgevamaa 16 maakonna seas sotsiaalmajanduslike näitajate (rahvastiku tihedus, leibkonna sissetulek, tööhõive, ärikasum müügist jne) järgi 11. kuni 16. kohal. Koondnäitajate põhjal on ta koguni kõige viimane (keskmiselt 14,3 kohapunkti).
Kui Jõgevamaa annab ligi kümme protsenti kogu Eesti põllumajandustoodangust, siis tööstustoodangu osatähtsus on alla ühe protsendi.
Hindajad peavad kinnisvaraturu madalseisu põhjuseks elanike väheseid sissetulekuid ja madalat ostujõudu. Nii oli aastal 2000 Jõgevamaal ühe leibkonnaliikme netosissetulek kuus 1,8 korda madalam kui Tallinnas (1587 krooni 2860 krooni vastu). Mittetöötavate ja mitteõppivate tööealiste elanike osatähtsuse poolest tööealiste üldarvust (35% ) on Jõgeva Võru järel aga teisel kohal. Ärikasum müügist oli 1999. a. Justiitsministeeriumi registrikeskuse andmetel Jõgevamaal negatiivne (- 4,9%). Eesti keskmine oli samal ajal 2,5%. Hindajad järeldavad, et kuna maa väärtustase on üldiselt madal, siis on juhuslike tegurite osakaal tehingutes suur.
RAIVO SIHVER
NOORTELISA
Läbipõlemissündroom ehk burnout
Terminit "burnout" on kasutatud teaduskirjanduses esmakordselt 1930ndatel aastatel USA elukutseliste sportlastega ja narkomaanidega seoses.
J. H. Freudenberger ja teised teadlased hakkasid seda terminit kasutama 1970ndate aastate alguses "kurnatusseisundi kohta, mis tekib inimestega tegelemise tagajärjel emotsionaalselt paljunõudvates olukordades".
Websters Third New International Dictionary määratleb verbi "burn out": "To fail, wear out or become exhausted by reason of excessive demands of energy, strenght or resources". Sotsiaalpsühholoog C. Maslach aga määratleb termini all isikut, kes on kaotanud vitaalsuse, võime selgineda igapäevastest tööraskustest ja lõpuks tootlikult tegutseda.
Mõisted "stress" ja "burnout" on küll teineteisega liituvad, kuid pole sünonüümid. Burnout on stressi tagajärg. Eri maade uurijad toovad esile, et kõige vastuvõtlikumad ja läbipõlemisaltid inimesed on isikud, kes töötavad bürootöötajatena, ärimeestena, sotsiaaltöötajatena, õpetajatena, meditsiinitöötajatena jne. Sageli on need ettevõtte parimad töötajad, kes üldjuhul on väga osavõtlikud, peenetundelised, kaastundlikud ja oma alale pühendunud.
Burnouti käsitledes on üldlevinud seisukoht, et läbipõlemine edeneb aste-astmelt, ilma, et inimene ise seda teadvustab. Üldsümptomid on siiski psüühhilist laadi: suur vaimne väsimus, abitus, lootusetus, apaatia, masendus, pisiasjadest ärritumine, unetus, kurnatuse ja meeleheitlikkuse tunne. Sellisesse seisundisse jõutakse tavaliselt kuue kuu kuni kolme aastaga sõltuvalt isiku jõuvarudest ja haavatavusest ning töö ja ümbritseva keskkonna stressitekitajatest. Sest nüüdisaja elutempo hulka kuuluvad eriline kiirustamine ja väsimine.
Ajakirjandus, raadio ja televisioon toovad kogu maailma kõikide kodudesse, mis aga polegi enam turvalisuse sadam. On ahistust, ebakindlust, turvatunde puudust ja rahulolematust. Massimeedium, eelkõige video ja filmindus on loonud super- ja hüperinimese kuju, kes on kõva ja külm, tark ja arvestav, eksimatu ja kindel igas olukorras.
Pole siis ime, et paljud kasutavad karmi tegelikkuse eest põgenemiseks alkoholi, erilisi rahusteid või narkootilisi aineid. See on aga väär.
Burnoutnähtusega kaasnevad tervisehäired võivad esineda ka hästi magatud öö või puhkuse järel. Kui psüühilised ja füüsilised jõuvarud on isikul ammendatud, järgnevad sügavamad häired, nagu meeleolu langus (depressioon), haavandtõbi jt.
Läbipõlemise vältimiseks tuleb igal inimesel leida olukorrast sõltuvalt oma õige paranemistee. Sageli piisab sellest, et leida inimese ette kerkinud probleemile õige lahendus. Inimene võib olla sattunud olukorda, mis ei tulene tema isiksusest, vaid ümbritsevatest olusuhetest.
Tähtsal kohal on samuti kodu ja töökaaslaste igakülgselt mõistev suhtumine, kuid eriti vajalik on uute teadmiste ja kogemuste omandamine. Tehes lõpuni poolelijäänud tööd, kasutades otstarbekalt aega, olles heade väitlemisoskustega ja huumorimeelne on võimalik vältida ülekoormust.
Emotsionaalsete reaktsioonide vaoshoidmiseks vajab inimene sisemisi ja väliseid jõuvarusid. Sisemised jõuvarud on need võimed, seisukohad ja tõekspidamised, mis aitavad inimesel rasketel hetkedel lahendusi leida. Välised jõuvarud on aga tegevused, kombed või mikrosotsiaalne keskkond, mis omakorda aitavad välja tulla rasketest situatsioonidest.
Lahenduste leidmine sisaldab endas nii ümbritseva keskkonna nõudmiste käsitlemist kui ka isiksuse sisemiste tundereaktsioonide selgitamist.
JAAN OLARI,
psühhiaater, hüpno- ja psühhoterapeut
REPORTAAŽ
Vaevalt oli roosteplekiline Honda Civic Hiiumaa pinna peale saanud, kui Saasta liikmed jalad autost välja sirutasid ja kivisele saarele oma esimesed jalajäljed tegid.
Põhjust selliseks teoks oli neil küllaga. Esiteks olid nad eelviimastena suutnud ennast praami peale mahutada, teiseks oli parasjagu 11. august ning Kärdlas toimumas pungiüritus "Vanaema pannkoogipidu", kuhu Saasta lahkelt esinema kutsuti. Seega oli nagu põhjust rõõmustamiseks. Ja seda ka tehti.
Rattalaagrite unnates kimasid jõgevlastest punkarid Kärdla poole. Võrdlemisi lühikesel teeotsal sadamast Kärdlasse käidi vaatamas ka ettejuhtuvaid vaatamisväärsusi. Esimene neist Suuremõisa pood, mis leiti üles üsna lihtsalt. Üsna kogemata leiti kuskilt metsa vahelt üles Kallaste pank. See polnud mingi rahapesuasutus, vaid selline järsem paekallas keset metsa. Tiit Prii ja Canis Vedru eeldasid, et kuskil lähedal on tingimata ka meri, ja tormasid eeldustele kinnitust saama. Merd siiski ei leitud.
Hoolimata osavast kaardilugemisest jõudis Saasta Honda lõpuks Kärdlasse. "Jõgeva on pommiauk!" kuulutas Prii linnapilti imetledes. "Siin pole ju üldse suuri koledaid viiekordseid maju."
Üsna mere ääres asus vana laohoone. Sinna oli ehitatud lava, üles pandud helitehnika ja tossumasin. Ühes väiksemas ruumis istus peakorraldaja Mülgas ja poleeris peeglit. Pidulikult andis ta Saastale üle kokkulepitud rahasumma ja ¾ kasti Rocki õlut. Kuivõrd teised bändid polnud veel kohal, said Saastad rahulikult soundchecki teha, tehnikat uurida ja tossumasinat imetleda.
Üldse oli kohale kutsutud seitse bändi: Saast, J.M.K.E., Tere (Kärdla kohalik punt), Kurjam, LSD, Rooza öökull ja Pillskill. Kohale jõudsid neli esimest bändi. Esimesena astuski üles Saast. Teine planeeritud esineja J.M.K.E. millegipärast viibis ning lavale astusid kohapeal sündinud "projektid". Muuhulgas mõnitati black metali sõpru ja mängiti pillilugu "Okseraev".
Lõpuks saabus vana pungiveteran J.M.K.E. Villu laulis segamini päris vanu ja uuemaid lugusid. Sedapuhku oli bänd paisunud viieliikmeliseks, sisaldades peale tavalise kolmiku veel Tirtsu ja Promille Promillei. Tuleks veel mainida seda, et Villu on vahepeal õudselt paksuks läinud ja varsti ei pruugi ta kõhu tagant enam kitarri näha.
Villu esinemise ajal sai rahvas lõpuks hoo sisse ja hakkas bändidele kaasa elama. Samal ajal saabus kontserdile hulk kohalikke geeniusi, kõigil äärmiselt eripärased ja originaalsed kiilad soengud pea küljes. Geeniused üritasid kõigest väest punkaritega tüli norida ja käitusid üldse kummaliselt.
Järgnevalt astus üles Kurjam, mis alustas kunagi pungist, aga nüüd on jõudnud punkräpi või jumal ise teab milleni. Kurjami kidramees meenutas Exploitedi Wattied. Kui Tiit Prii seda talle ütlema läks, imestas Wattie kloon väga, sest tema ei teadnud sellisest isikust midagi.
Pärast Kurjamit läks lavale korraldaja Mülgase bänd Tere. Vedru avaldas Teret kuulates imestust, et muidu karvased ja koledad neetides tegelased (Kurjam) kipuvad mängima mingit tilulilu, aga mingi prillidega intelligent (Tere) tuleb ja keevitab nii, et aknad eest lendavad.
Juba enne lavale minekut käis Mülgas Saasta meelitamas, et tulge esinege veel, lahe bänd, ja mis ta kõik kokku valetas. Igatahes läks Saast veelkord lavale kindla plaaniga mängida 5-6 lugu ja minema minna. Praktikas nägi asi välja hoopis sedasi, et Saast oli sunnitud esitama veel umbes sama palju lisalugusid.
Suure vaevaga lavalt minema saanud, korjas Saast oma koli kokku ja põrutas kuhugi metsa vahele ööbima. Hommikul ärgates leidis Saast ennast surnuaialt. Kui autoukse lahti tegin, vedeles seal kellegi roheliseks tõmbunud säärekont.
VALE-DMITRI
Moe Guru otsustas uurida, palju maksab Jõgeva suurimas toidupoes (loe: Kaubahalli toiduosakonnas) üks korralik trendiinimese ostukorv. Ilmnes aga, et nimetatud kohas on trendika toidupoolise valik suhteliselt üksluine, st säärane, millest õiget kolmekäigulist lõunat ei saa.
Külmkapi vms täiendamiseks üht-teist muidugi leidub.
Näiteks:
Energiajook Red Bull 25.50
Pirnisiider Golden Cap (0.5 liitrit) 15.90
Alpro naturaalne sojajook 14.90
Alpro sojapiim (11iiter) 25.50
Tükike Camembert'i valgehallitusjuustu 32.30
Ela teraleib 7.60
Lõkkeforell (1kg) 78.00
Vähisabad soolvees (väike potsik) 34.30
Lõhe küüslaugumarinaadis (340g) 28.90
Suitsutatud broileririnnaliha dekooriga (296 g) 44.40
Abra šampinjonid omas mahlas (väike purgike) 18.90
Mehhiko salat (340 g) 15.00
Asia Gardeni Jaapani salat (330 g) 22.90
Hispaania brokkoli (1kg) 33.70
Meira grillikaste (305 g) 26.50
Dixi mustsõstrasojajäätis (0.5 liitrit) 17.30
Ühesõnaga: trendiinimesed suretatakse lihtsalt nälga & siis veel imestatakse, miks meie maakonnakeskuses valdavalt vaid Hall Mass ringi liigub. MOEGURMAAN = TOIDUGURMAAN = ANDKE SÜÜA!
Üles kutsutud by
MOE GURU
Kiis ja Martini sulgesid näituse
Mõnda aega oli Tartus "ülikooli raamatukogu taga", nagu väljendas ennast Kiis, avatud kunstiline näitus "Ebaühtlane".
Näitus sisaldas endas asju, mida ehk alati kunstiks ei nimetata, kõikudes niiviisi dadaismi ja veiderduse vahepeal.
12. augusti õhtul kell kuus võttis külastajaid vastu pimendatud ruum, mida ebaühtlaselt täitsid Martini poolt helisagedusgeneraatorist väljapigistatud helid. Pakuti teed ja küpsist ning taskulampi kunsti silmitsemiseks. Martini kandis peas omapärast peakatet, mis oli konstrueeritud pappkarbi poolest.
Kiis kui näituse teine osapool ja autor viibis kuskil eemal, tema mobiiltelefon keeldus järjekindlalt suhtlemast.
Näitusele pani väärika punkti häiresüsteem, mille signaal kellegi tundmatu süü läbi ülikriiskavalt röökima hakkas.
VALE-DMITRI
Hetkel tegutseb Jõgeval kaks bändi: Saast ja Creenbalt. Tuleb tunnistada, et üsna kesine muusikamaastik. Nüüd on oodata uut täiendust. Mõni päev tagasi saime teada, et loomisel on täiesti uus ja omalaadne muusikakollektiiv. Oma koosseisult on tulevane muusikagrupp perebänd, mille eesotsas Villu Isemõtleja Vahessaar.
Bändi muusikastiili ja nime kohta ei ole kahjuks vähimaidki teateid. Nimi avaldatakse vahetult enne esimest kontserti.
Kultuurikeskuse pealik Airi Rütter jalutab ühtelugu tähtsaid pabereid näpu vahel hoides kultuuripalee ja linnavalitsuse vahet. Ilmselt pole möödunud aegade austaja ja rahvatantsuguru kuulnud moodsatest kommunikatsioonivahenditest nagu telefon, faks ja e-kiri.
***
Endisele vanglatöötajale omasel karmil pilgul jälgib Raul Kull olukorda maakonnapealinna kaubandussüsteemis.
***
Linnapea Ants Paju saabub oma tööposti otsa linnavalitsuses ülima täpsusega umbes pool üheksa.
SPORT
Virtuse tulevik sõltub AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamisest
Möödunud kolmapäeval Jõgeva spordihoones Virtus toimunud nõupidamisel arutati, kuidas maakonna suurimat spordikompleksi ökonoomsemalt majandada ning selle rajatisega seotud teenuseid edukamalt müüa.
Arutelul osalesid Jõgeva linnavolikogu fraktsioonide Isamaaliit, Oma Linn ning Reformierakonna koalitsiooni, linnavalitsuse ja Jõgeva Linnavara esindajad ning aktiivsemad treeneridspordipedagoogid.
Nõupidamise sissejuhatuseks tutvusid koosolijad spordihoone saalide ja ruumidega. "Virtus vajaks korralikku venilatsiooni," tõdes linnavolikogu esimees Vello Mäesepp.
Spordikompleksi Virtus juhataja ja linna spordinõunik Toomas Klaarman teatas, et hoone poolt pakutavate teenuste müümisest saadavad tulud ja haldamiseks kasutatavad kulud on praegu tasakaalus. "Olulisemaks investeeringuks lähitulevikus peame aga akende ja uste väljavahetamist. Kaasaegsed aknad ja uksed võimaldaksid kokku hoida soojakulusid. Virtusel on korralik soojasõlm, kuid kui tuul läbi puhub, on küttekulusid raske vähendada," rääkis kompleksi juhataja.
"Uute uste ja akende paigaldamiseks vajaliku raha (umbes 500 000 krooni) loodame saada AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamisest laekuvatest summadest," lausus Toomas Klaarman.
Virtuse majutustingimuste uuendamise teemal ütlesid sõna sekka linnapea Ants Paju, abilinnapea Viktor Svjatõšev, linnaarhitekt Anne Örd, linnavalitsuse pearaamatupidaja Maie Toots, linnavolikogu liikmed Taisto Liivandi, Kaido Lehtla ja Andi Einaste, Jõgeva Linnavara juhataja Heino Puide ning spordiõpetajad Viktor Nõmm ja Rainer Võsaste.
Arutelul osalejad pakkusid välja erinevaid variante. Näiteks arvati, et sportlasi oleks ehk võimalik majutada ka Jõgeva haiglas, kus seoses ümberkorraldustega peaks mitmeid ruume vabanema, või siis kooli internaadis. Lõpuks peeti parimaks lahenduseks siiski Virtuse praeguse võõrastemaja renoveerimist ja laiendamist. "Praegu on meie võõrastemajas 22 voodikohta, tulevikus võiks siia aga mahtuda ligi 60 ööbijat. Majutustingimuste uuendamiseks vajaliku eskiisprojekti tellimiseks kavatseme samuti kasutada AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamisest laekuvat raha," märkis Toomas Klaarman, kelle sõnul eskiisprojekti täpne hind tuleb veel välja selgitada.
JAAN LUKAS
Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud
(Algus 9. augusti Vooremaas)
Põhikoolide arvestuses võitsid Torma valla koolid, kus töötab Jõgevamaa 2000. a populaarsem kehalise kasvatuse õpetaja Enda Kalm. Esimeseks tulnud Torma Põhikool kogus 179,5 punkti (esindajaks olid ka Raivo Tralla - Torma Spordiklubi esimees, kooli direktor Toomas Aavasalu võistles ise ja innustas oma kooli õpilasi), teine oli Sadala Põhikool 165,5 p (suvemängudel osales kooli direktor Enn Kurg), kolmas oli Adavere Põhikool 160 p (esindajaks Anar Treiman ning valla spordijuht ja spordiklubi Tervis esimees Väino Treiman, nemad esindasid ka Lustivere PK ja Esku AK).
Head näited sellest, kus koostöös toimivad omavalitsuskoolid spordiklubid. Neile järgnesid Laiuse PK 115 p (esindajad Hendrik Lindepuu, Vallo Väljaots), Lustivere PK 102,5 p (õpetaja Sirje Arro) ja Vaimastvere PK 75 p (esindaja Väino Ling).
Algkoolidest tegi imet Pisisaare Algkool, kust võistles üle kolmekümne lapse, kergejõustiku arvestuses võitis ta kõiki põhikoole peale Torma ja Laiuse. Rahvastepallis omavalitsuste arvestuses tõid Pisisaare AK lapsed üldkokkuvõttes Pajusi vallale teise koha maakonnas. Nende tulemuste saavutamisel on kahtlemata suur osa Pisisaare AK kehalise kasvatuse õpetajal Elvi Benderil.
Jõgevamaa Noorte I Suvemänge finantseerisid Jõgeva Omavalitsuste Liit ja Hasartmängumaksu Nõukogu. Suvemängude korraldajad olid Tabivere vald, Maarja KK ja Jõgevamaa spordiliit Kalju. Võistluspaigad, kooliümbrus, laagriplats, puhkeõhtu, toitlustamine ja turvameetmed olid korraldajate poolt hästi ette valmistatud ja läbi mõeldud. Tänusõnad tublile Maarja KK aktiivile, Rutt Taniloole (peakorraldaja), Enn Pärtelpojale (peakohtunik), Aldo Reisbergile ja kõikidele kohtunikele. Õnnitlen kõiki võitnud koole, omavalitsusi ja noori ning nende õpetajaid, treenereid ja spordijuhte. Tänan kõiki osavõtjaid ja organiseerijaid.
UNO VALDMETS
Selle aasta Eesti meistrivõistlused allveeküttimises viidi läbi Naissaarel.
Korraldust juhtis Sillamäe allveespordiklubi Ihtiander president Igor Tšurkin. Kuna meistrivõistlused olid kuulutatud lahtisteks, oli osavõtjate hulgas võistlejaid ka Lätist ja Soomest. Kokku oli nimekirjas 35 allveekütti.
Reede õhtul saarele jõudnutena jäi meil vaevalt aega telgid üles panna, kui pimedus sundis telkidesse pugema. Hommikul ärgates märkasime, et asume metsaga kaetud saarel. Põhiline puuliik on siin kuusk ja mänd.
Hiljem saarel ringi liikudes saime teada, et saarel on pikkust kümmekond ja laiust neli kilomeetrit. Alates 1940. aastast kuni sõjaväe lõpliku lahkumiseni oli Naissaar Nõukogude Armee hallata. Maha oli jäetud 20 hektaril paiknev ladude süsteem ja lõppviimistlustehase tsehhid.
Objektid olid ümbritsetud kahekordsete okastraataedadega, mille vahel liikusid tunnimehed. Laod olid varustatud ka piksevarrastega võimaliku plahvatuse ärahoidmiseks, sest tegemist oli meremiiniladudega. Plahvatuse korral oleks kogu saar merre pühitud.
Esimene võistluspäev kujunes edukaks Tabivere võistkonnale, kus võistlesid Ilmar Kaasik, Valdur Udumäe ja Tanel Sermat, kes asusid kohe 5490 punktiga juhtima. Järgnesid Läti Latvija ja Sillamäe võistkond. Ka individuaalarvestuses näis asi korras olevat, sest Ilmar juhtis.
Teine võistluspäev tegi paremusjärjestuses tublisti korrektiive. Siiski jäid Ilmar Kaasik ja tema kaaslased esikümnesse pidama ning võistkondki langes vaid koha võrra. Tabivere sai 12 265 punktiga hõbemedali. Kulla sai Latvija 13 097 punktiga. Pronks jäi 10 133 punktiga Tallinna võistkonnale. Individuaalselt tuli Eesti meistriks Sergei Tšurdaljov Tallinna võistkonnast, jättes teiseks Aleksander Savoni Lätist ja kolmandaks Ants Punderi Tartust.
Kõik arvesse läinud kalad olid lestad. Suurima neist sai kätte Oleg Paškin Lätist ja see kaalus 885 grammi.
Jõgevamaalt olid võistlemas veel Raivo Joorits, Peeter Tamberg, Peeter Loog ja allakirjutanu, kes aga pidid leppima tagasihoidlikumate kohtadega.
Võistluste lõpetamisel tunnistati käesoleva aasta Eesti parimaks allveekütiks Ilmar Kaasik, kes kogus kolme võistlusega kõige rohkem punkte. Teda autasustati nimelise mälestusplaadiga.
IVAN JUNNINEN
MITMESUGUST
Jüri Homenja lõpetas Siimusti Suve
Tänavu suvel oli Siimustis elevust rohkem kui tavaliselt. Kohalike ettevõtjate eestvedamisel sai teoks projekt Siimusti Suvi, mille raames pubis Panther esinesid Eesti tippansamblid ja lauljad.
Muusikute turneele pani väärika punkti möödunud reedel toimunud laulja ja pillimehe Jüri Homenja kontsert. Eelmise reede õhtul oli pubi Panther õues enam-vähem samasugune miljöö nagu teistegi Siimusti Suve kontsertide eel. Kaitseliitlased asusid pileteid kontrollima, pubi peremees Toomas Kokk tegi koos kolleegidega viimaseid ettevalmistusi artisti saabumiseks.
Jüri Homenja alustas kontserti lauluga "Klaver". Peagi oli tantsupõrand täitunud erinevas vanuses jalakeerutajatega. Jõgevamaa Päästeteenistuse töötaja Ruth Hussar seisis tantsupõranda lähedal ja nautis muusikat. "Olen Siimusti Suve kontserdil esmakordselt. Amet on selline, et varem pole saanud tulla. Jüri Homenja on artist, kelle laulud peaks meeldima erinevatele põlvkondadele," arvas päästeteenistuja.
Naistele meeldisid armastuslaulud
Virve Hansing Ühispanga Jõgeva kontorist oli kontserdile tulnud koos tütrega. Ta arvas, et naistele meeldivad eriti Homenja esitatud armastuslaulud.
Jõgeva arvutigurud ja infotehnoloogia novaatorid Leino Mandre ja Ülis Riisalu kuulasid Jüri Homenjat Pantheri saalis kohvi rüübates. "Siimusti Suvi oli igati asjalik projekt ja ennekõike oli sellist meelelahutust vaja Siimusti elanikel," arutlesid nad.
Kõige rohkem täitus põrand tantsijatega siis, kui Jüri Homenja laulis "Saaremaa valssi". Kontserdi vaheajal pidas artist kohvipausi ja andis lühiintervjuu Vooremaale. "Ühtepidi on Pantheri rõdul hea laulda, teisest küljest olen harjunud publikule lähemal olema, et paremini kontakti saada. Ehk tulen tänagi rahva sekka. Enda populaarsust seletaksin aga sellega, et laulan ilusaid laule, mis inimestele lähedased on," lausus Homenja.
"Siimusti on mulle tuntud paik, sest kui omal ajal töötasin Painküla tärklisetehase ehitusel, käisin EPT sööklas lõunastamas," lisas ta.
Elagu sponsorid
Et Jüri Homenja kontsert oli viimane tänavusest sarjast Siimusti Suvi, andis Jõgeva Äriklubi president Aivar Kokk tänukirjad firmadele, kes projekti toetasid. Nii sai Siimusti Suvi teoks tänu Jõgeva vallavalitsusele, Jõgeva linnavalitsusele ning ettevõtetele Cobra Grupp, Cobra Kaubandus, Pamako Betoon, Siimel, Simet, Woodwell, Siimusti Autoveod, Härjanurme Mõis, Perevara, Riisom, Kurista Saeveski, Kurista Mets, VorivaK, Seitung, Vali Press, AS Avaks , Semako Romulad, TAA Elekter, Ank Met ja Moreen, Laiuse Kote, Uko, CasSandra, A-Trükk, MTG Vooremaa ja Aure.
"Mõnede suveprojektis osalenud esinejate Siimustisse kutsumiseks tuli tööd alustada juba sügisel. Kõigil kuuel kontserdil oli piisavalt kaasaelajaid ja tantsijaid. Eriti arvukalt külastati aga ansamblite Meie Mees ja Kuldne Trio kontserti," ütles pubi Panther peremees ja kontserdisarja peakorraldaja Toomas Kokk.
"Kontsertide korraldajatel oli kokkulepe ka Jumalaga, kes meile ilusa ja mõnusa ilma kinkis," arvas ettevõtja Aivar Kokk.
Sponsorite tänamistseremoonial pidas kõne ka keraamikafirma Sikker juhataja Avo Korb. "Siimusti Suvi näitas, et Jõgevamaal on tegusad ettevõtjad. Projekti ühel eestvedajal Aivar Kokal jätkub aga organiseerimisvõimet, mis tuleks kasuks ka töös omavalitsusjuhina," toonitas majandusmees Korb.
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Neli joobes ja kolm lubadeta juhti
Patrulli ja liiklusjärelevalve talituse poolt avastati nädalavahetusel kolm lubadeta ja neli alkoholijoobes sõidukijuhti. Tabati 32 lubatud sõidukiiruse ületajat ja üheksa muud liikluseeskirjade rikkumist.
Omades kehtivat halduskaristust mootorsõidukijuhtimise eest alkoholijoobes, jäid aasta jooksul teist korda vahele autot purjuspäi juhtinud Raivo Jürissaar (1959) ja Rivo Raudsepp (1980).
Laupäeval jooksis Põltsamaal kaupluse Toidu Top esisel parkimisplatsil sõiduauto Kia Sephia ette 5-aastane tüdruk. Laps sai kriimustada ja pärast läbivaatust Põltsamaa haiglas lubati ta koju.
Mootor ja jalgratta kokkupõrge
Reedel kell 21 sõitis Põltsamaa vallas Lustiveres 14-aastane Tanel oma mootorrattaga otsa talle jalgrattaga vastu sõitnud 12-aastasele Raidile. Mootorrattal puudusid registreerimisdokumendid ja number. Noorel sõitjal puudus juhiluba, tsiklil ei põlenud tuled. Ka jalgratas oli pimedal ajal valgustamata ja helkuriteta. Mõlemad ratturid toimetati Jõgeva haiglasse.
Jõgeva kaubahalli esimesel korrusel näpati ühel mehel pükste tagataskust mustast kunstnahast rahatasku, milles oli pass ja 300 krooni.
16-aastane Angelika püüdis lahkuda kaubahallist koos teksapükstega, mille eest oli tal tasumata 245 krooni.
Kallastel elav Vladimir korraldas Kasepää vallas Raja kultuurimajas disko. Korraldaja sattus pahuksisse autorikaitse seadusega, sest esitas muusikateoseid ilma vastava loata.
Palamuse vallas Visusti külas on sisse murtud ehitusjärgus olevasse elumajja. Varastatud on akordion Bakarole, kaks antiikset ja üks kirjutuslauatool ning elektrilised tangid. Omanikule tekitati vargusega ligemale 11 000-kroonine kahju.
Neljapäeva öösel kella kahe paiku varastati Jõgeva vallas Vaimastvere-Endla tee äärest sinna ladustatud puitu. Ära veeti 11,6 tihumeetrit 6,1 meetri pikkust kuusepalki maksumusega 8120 krooni ja 23 tm 5,2 m pikkust kuusepalki maksumusega 16 100 krooni.
Politseil on andmeid, et Mustvees Tartu maanteel elav Viktor S. omandas Nikolai R. poolt 16. augustil Mustveest Tähe 1 trepikojast varastatud jalgratta Bisan Florida, olles seejuures vargusest teadlik.
Alaealine Siim Ööpik (sünd 31. mail 1984. a) lahkus 15. augustil oma elukohast Põltsamaa vallast Annikvere külast ning pole käesoleva ajani tagasi tulnud. Tundemärgid: pikkus 182 cm, kõhna kehaehitusega, juuksed heledad, siilisoeng, silmad sinised, lõual suunurga ligidal umbes paari cm pikkune arm.
Päeval on pilves, selgimistega ilm, mitmel pool sajab hoovihma. Tuul pöördub itta ja kirdesse, puhudes 5-12, pärastlõunal rannikul kohati puhanguti 14-17 m/s. Sooja on 15-19 kraadi.
Kolmapäeval on ilm muutliku pilvisusega, öösel sajab kohati hoovihma, päeval on ilm peamiselt sademeteta. Puhuvad kirde- ja põhjatuul 5-10 m/s, päevaks tuul nõrgeneb. Sooja tuleb öösel 9-15, päeval 15-18 kraadi.
Teisipäev, 28. august 2001. a.
Võtikveres olid raamatuletid lookas
RIINA MÄGI
NÄDAL MAAKONNAS
Eesti riigi regionaalpoliitika ehk miks elu koondub Tallinna
TAIMO SAAN
Tartu Ülikool
JAANUS JÄRS,
Palamuse vald, Luua
JUHTKIRI
28. august 2001. a
Kinnisvaraturul ületab pakkumine kohati nõudlust
RAIVO SIHVER
Jõgevamaal elamumaa turgu veel ei ole
RAIVO SIHVER
Läbipõlemissündroom ehk burnout
JAAN OLARI,
psühhiaater, hüpno- ja psühhoterapeut
REPORTAAŽ
VALE-DMITRI
Üles kutsutud by
MOE GURU
Kiis ja Martini sulgesid näituse
VALE-DMITRI
Virtuse tulevik sõltub AS Jõgeva Soojus aktsiate võõrandamisest
JAAN LUKAS
Jõgevamaa noorte esimesed suvemängud
UNO VALDMETS
IVAN JUNNINEN
Jüri Homenja lõpetas Siimusti Suve
JAAN LUKAS
POLITSEIKROONIKA
Neli joobes ja kolm lubadeta juhti
Mootor ja jalgratta kokkupõrge