Vooremaa 31.03.2001

Vooremaa
1. aprill 2001. a.
Sisukord
Jõgeva Politseiprefektuuri viimased päevad

Järjekordne ümberkorraldus politseisüsteemis põhjustas mõnelegi senisele korrakaitsjale närvipinget ja stressi. FOTO: ANATOLI MAKAREVITŠ

Siseministeeriumi erimääruse põhjal likvideeritakse alates 1. aprillist Jõgeva Politseiprefektuur. Seniseid politseifunktsioone korrakaitse, kriminaaljälituse ja kriminaalpreventsiooni valdkonnas hakkab täitma turvafirma ESS. Seoses ümberkorraldustega müüakse osa politseiprefektuuri varasid avaliku enampakkumise teel.

Politseiprefekt Olev Schasmin sai eile siseministri Tarmo Looduse erikorralduse nr 007, kus on kirjas, et Eestis korraldatava eksperimendi korras lõpetab tegevuse Jõgeva Politseiprefektuur ja seniseid politseifunktsioone hakkab täitma turvafirma ESS Jõgeva komando. Käskkiri, mille minister oli allkirjastanud veebruaris, jõudis teadmata põhjustel Jõgevale alles 30. märtsil. Seoses sellega oli eile politseimajas palju segadust ja ärevust. Vahialuste põgenemise vältimiseks tugevdati valvet arestimajas. Väsimatul pressiesindajal Ülo Pärnal tuli pidevalt jagada selgitusi erinevatele meediakanalitele.

"Selge, et ümberkorraldus tuli ootamatult, kuid tegelikult on politsei valmis igasugusteks üllatusteks. Siseministrid vahetuvad pidevalt ja

igaüks püüab politseid omanäoliseks muuta. Nüüd on siis läbi viidud järjekordne reform, mida taas põhjendatakse vajadusega raha kokku hoida," rääkis prefekt Vooremaale.

"Enda tuleviku pärast ma ei muretse ega kavatse endale ESSi süsteemis tööd küsida. Olen juba aastakümneid korrakaitset teeninud ja tahangi natuke puhata. Ehk õpin ka mõne uue ameti selgeks. Võibolla hakkan näiteks savist kujusid voolima. Mu naabrimees on ju Siimusti savimuuseumi omanik Hillar Ümar. Kui tööd prefektina alustasin, oli peaministriks Savisaar," lisas ta.

Kes modelliks, kes kõrtsmikuks

Teadaolevatel andmetel lahkuvad ametist teisedki senised politseinikud. "Kuna mu abikaasa Elita on kunstnik, loodan ehk tööd saada kunstikoolis modellina," arvas pisut murelik Jõgeva linna vanemkonstaabel Jüri Järvela.

"Mina kavatsen avada uue täiesti alkoholivaba toitlustusettevõtte "Võmmi trahter"," teatas optimistlikult politseimees Kalle Sepp.

ESSi Jõgeva komando ülemaks on kinnitatud senine Jõgeva maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna juhataja doktor Ülle Krikmann. "Et mulle selline ettepanek tehti, oli arvatavasti tingitud sellest, et politseitöö vajab lisaks mehelikkusele ka naiselikku vaistu. Turvajuht peab olema harjunud ka ekstreemolukordadega, mille jaoks olen saanud piisavalt kogemusi töötades kiirabiarstina," rääkis Krikmann.

"Oluliseks pean ka ESSi ja päästeteenistuse koostööd. Loodan, et see laabub alati hästi, sest oleme Jõgevamaa Päästeteenistuse juhi Jüri Alandiga teineteist alati mõistnud," lisas ta.

Valdmann ja Pärn endiselt rivis

Mõned senised politseitöötajad alustavad tööd ESSi Jõgeva komando alluvuses. Üldosakonda asub juhtima elupõline korrakaitsja Ain Valdmann, avalike suhete ja propagandaosakonda Ülo Pärn. Samas (verevärskenduse huvides) on korrakaitse struktuuridesse tööle kutsutud ka uusi töötajaid. Majanduspolitsei, spekulatsiooni ja korruptsiooni vastast osakonda hakkab juhtima senine ülemtarbijakaitsja Aino Lillemägi, narkomaania, prostitutsiooni ja seksuaalkuritegude vastast osakonda aga ajakirjanik Margus Kiis, kes ühtlasi jälgib, et avalikes kohtades mängitaks Euroopa Liidu nõuetele vastavat muusikat. Kinnitamata andmetel kutsutakse poliitilise järelvalve osakonna juhatajaks vabakutseline kirjamees Mart Arold või Jõgevamaa Päästeteenistuse inspektor Rein Rahnu. Pangaröövlite tabamisega tegeleva erikomando P. põhiasukohaks saab Põltsamaa. Autoärandajate jälitamisega tegelevat jälitusgruppi hakkab juhtima legendaarne remondimees Alvar Tolk. Ülle Krikmannil on plaanis moodustada ka ESSi naispataljon, mille juhi leidmiseks kuulutatakse konkurss.

Tervikvarana oksjonile

ESS kavatseb Jõgeva Majandusühistult osta kunagise Pae restorani, mis renoveerimistööde käigus kohandatakse korrakaitsemajaks. Senine politseimaja müüakse esimesel aprillil kell 12 algaval avalikul enampakkumisel. Kuuldavasti esitab oma hinnapakkumise ka omaaegne siseminister Robert Lepikson. Enampakkumisel müüakse teisigi politseiprefektuuri varasid, mida ESS enam kasutama ei hakka. Nii saab osta mütse, amortiseerunud kumminuiasid, euronõuetele mittevastavaid käeraudu. Muuhulgas läheb müügiks ka taskulamp, mille kunagi on politseile kinkinud Tabivere ärimees Tiit Kuusik.

JAAN LUKAS

Homme on karjalaskepäev

Rahvakalendri järgi on 1. aprill kuulutatud karjalaskepäevaks. Jõune küla talunikud on otsustanud sel puhul korraldada ühise karjalaskerituaali.

Et kariloomi on taludes jäänud suhteliselt väheseks, pidasid Jõune küla talunikud isekeskis nõu, et korraldavad sedakorda ühise karjalaskepäeva. Küla keskele loomi kokku siiski ei aeta, vaid loomaomanikud käivad üheskoos järjestikku läbi üksteise majapidamised ning toimetavad vastavad rituaalid.

Rahvakalendri järgi on kästud jälgida, et karja ei lastaks välja õnnetul nädalapäeval, milleks on esmaspäev, kolmapäev ja reede. Et homme on pühapäev, siis peaks see kandma endas kõikide märkide järgi head sõnumit.

LEENI LAPP

Maksumaksjaid kutsutakse loosimisele

Sageli arvatakse, et maksuametis töötavad kalgistunud hingega bürokraadid. Selle eksliku arusaama ümberlükkamiseks püüab Jõgeva Maksuamet oma tööd huvitavaks ja inimsõbralikuks muuta.

Ausate maksumaksjate stimuleerimiseks ja maksumaksmise kultuuri arendamiseks korraldab Jõgeva Maksuamet 1. aprillil kell 12 KeskEesti Ärikeskuses asuvas kohvikus Mareen üldrahvaliku loosimise, kus 31. märtsiks laekunud tuludeklaratsioonide vahel loositakse järgnevaks maksuperioodiks maksuvabastus kolmele maksumaksjale. Fortuunaks on Jõgeva Maksuameti direktor Jüri Ütt.

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Bussiliiklus muutub inimsõbralikumaks

Rongiliikluse hõrenemine on rahva seas esile kutsunud õigustatud ärevuse ja pahameele. Bussid ei suuda paraku ronge asendada, eriti selles, mis puudutab inimeste loomulike vajaduste rahuldamist ja suurema pagasi vedamist. Jõgeva bussijuhid on nüüd püüdnud välja pakkuda oma lahenduse.

Ütlematagi on selge, et pikal bussisõidul võib inimesel tekkida loomulik häda. Kui rongides on olemas selleks otstarbeks WC, siis bussides teatavasti see võimalus puudub. Piinlik on pissipeatust paluda ja ega igal pool häda ära ajada pole ka võimalik. Pealegi reostavad reisijad sel moel teeääri ja lisaks sellele võib veel külma saada.

Jõgeva bussijuht Ervin on nüüd pakkunud asjale lahenduse. Leidnud sobiva haagise, paigaldas Ervin sellele tarvilikud ehitised ehk äraseletatult peldikud eraldi nii naistele kui ka meestele. Nüüd tarvitseb vaid mistahes peatuses sõitjatel bussijuhile kemmergu kasutamise soovist teada anda. Bussijuht teeb selle tarvis lihtsalt pisut pikema peatuse, et sõitjatel oleks võimalik oma inimlikud vajadused selleks kohaldatud ruumis ära rahuldada. Seejärel läheb teekond endisel moel edasi.

Uuendus pakub lahendust ka suurema pagasi vedamiseks, nagu lapsevankrid, suusad, rattad jne, mida seni bussid ei võimaldanud. Asi on lihtne. Nagu juuresolevalt pildilt näha, võib lapsevankri edukalt paigutada haagisel asuvate ehitiste katusele. Kui buss on liialt rahvast täis, on võimalus laps vabalt ka vankrisse jätta. Nii ei pea ta umbses bussis ebamugavusi taluma, vaid võib kogu sõidu aja olla värskes õhus.

VAIKE KÄGU

Kassid peavad olema passistatud

Jõgeva omavalitsuse volikogu võttis oma 25. märtsi istungil vastu otsuse Loomapidamise eeskirja täiendamise kohta. Oluliseks muudatuseks on lemmikloomade kohustuslik registreerimine ja passistamine.

"Hulkuvate koerte ja kasside probleem on püsinud päevakorral juba aastaid. Kuigi meil on olemas koerte ja kasside pidamise eeskiri, on see jäänud paljudele märkamatuks. Eriti hulluks muutub asi kevadel, kui algab jooksuaeg ning kassid kisavad ja tõstavad avalikus kohas saba. 8. märtsi Vooremaas hoiatasime, et hakkame hulkuvaid ja registreerimata loomakesi püüdma. Jätsime ka võimaluse, et kinni püütud looma saab püüdjafirmast paari päeva jooksul välja lunastada," selgitas Jõgeva Linnavara aednik Taivo Paeveer. Esimesed püüdmised on näidanud, et firmal on tekkinud suuri segadusi loomade hulkurluse väljaselgitamiseks, samuti on kasside omanikel olnud raskusi tõestamisega, et loom just neile kuulub.

Seetõttu peetigi vajalikuks passistada ka kassid. Loomade passistamine pole mingi uudisasi: teatavasti olid hobustel passid juba eelmise vabariigi ajal, jahikoertel peavad olema passid, millel on koera pilt ning omaniku nimi ja aadress, veel nüüdki. Registreerimistunnistuseta ja kaelarihmata kassid loetakse hulkuvateks.

Passistamine on loonud segadust nii lemmiklooma omanikele kui ka fotoateljee töötajatele. "Püüan aru saada, et määruse vastuvõtmisega oli kiire - kassidel on jooksuaeg tulemas ja siis on neid raske kätte saada, kuid meid oleks võidud veidi varem hoiatada. Nüüd on ateljees lausa loomaaed ja kasside pärast tuleme tööle ka pühapäeval. Kiisud ei taha paigal püsida ning nende pildistamine nõuab palju aega," kurtis fotograaf Üllar Mändoja Helios värvifotost . Uute passide jaoks läheb vaja kaks 3x4 cm suurust heleda taustaga pilti, mis on tehtud Agfa poolõhukesele, sametise struktuuriga fotopaberile. Seetõttu ei saagi neid pilte kodustes tingimustes teha. Fotograafi sõnul toob kasside pildistamine neile ainult kahjumit: lisaks sellele, et paljukassilistele peredele kehtib soodushind, jõuab mõni miisu pildistamise ajal panna pintslisse õige mitu kala. Pühapäeval tulebki värske kala saamisega raskusi, sest siis on kalapood kinni.

ARDI KIVIMETS

Jõgeval juurduvad uued peretavandid

Selle aasta kolme kuuga registreeriti Jõgeva perekonnaseisuosakonnas 16 ning lahutati kuus abielu. Eelmisel aastal oli sama aja jooksul sõlmitud samuti 16 abielu, kuid abielusid lahutati 17 korral.

Statistika järgi on abiellunute ja lahutajate arv püsinud Jõgevamaal enamvähem tasakaalus. "Kõigi aegade erandlikumaks kuuks kujunes jaanuar, kus me ei registreerinud ühtegi abielulahutust. Veebruaris oli vaid kaks, märtsis siiski neli lahutust. Põhjusi, miks viimastel aastatel on vähenenud abielude pidulik registreerimine, on mitu: kehv majanduslik olukord, paljud eelistavad laulatust jne. Kuid kirik ju lahutusi ei sõlmi ning lahkuminejate arvu vähenemisel võivad olla muud põhjused," arvas pereosakonna spetsialist. Selle probleemiga tegeldi ka maavalitsuse arenguosakonnas. Ühiselt jõuti otsusele, et lahutustseremoonia tuleb muuta pidulikumaks.

Et külalisterohked abiellumised toimuvad tavaliselt laupäeviti, siis otsustati jätta lahutustoimingute aeg pühapäevaks. "Olen kõnet pidanud ning sõrmuseid ulatanud õige mitmesajale noorpaarile, kuid nüüd teeme kõik teistmoodi. Piduliku tseremoonia stsenaarium on kinnitatud ning päevakohase kõne tekst koostatud, seda eriti palju muuta ei tohi. Kuid muusikat saab valida oma maitse järgi," teavitas juhataja kohustes vanemspetsialist.

ARDI KIVIMETS

Kääpa jõele sobitatakse erinevaid makette

Et Kääpa jõe kallastel on lumi sulanud, hakatakse juba nüüd tegema ettevalmistusi eelseisvateks kevadisteks ja suvisteks töödeks.

Neil päevil teatati, et töörühm, kes hakkas pärast konkursitööde ülevaatamist ideekavandile sobivat lahendust otsima, on välja töötanud konkursile saabunud tööde põhjal erinevaid variante Kalevipoja mõõga asukoha tähistamiseks. Et kavandeid looduses sobitada, selleks on valminud kergmaterjalist kolm maketti, mis plaanitsetakse paigaldada jõele. Vaatluspunkt jääb Kääpa sillale, kust makettidele avaneb kõige parem vaade.

1. aprillil kell 12 võivad kõik huvilised tulla sillale, et oma silmaga veenduda, milline kolmest variandist võiks jõele kõige paremini sobida. Ühtlasi on rahvaluuleteadlastelt tulnud ettepanek töötada välja signatuur, kajastamaks Kalevipoja kannatusi, mis talle eepose järgi just selles paigas osaks said, et turistidele siinne paik veelgi atraktiivsemaks muuta. Leidsid ju Kääpa jõel aset ikkagi Kalevipoja legendide pöördelised seigad, sest just siin said otsa vägilase maised kannatused. On ju eeposes selgelt kirjas: "Aga jõkke jäänud jalgu,/ Küljest katkend kintsusida/ Võind ei jumalate vägi,/ Taara tarkus terveks teha, ...Kalevipoja kiljatus,/ Valupiinas vingumine/ Kostab ikka kustumata..."

FERDINAND TAARA

JUHTKIRI

Naljakuul võib kõike juhtuda

Homme algab jürikuu, naljakuu, talvest kevadesse üleminemise kuu ja kes teab veel, mis kõik. Lõpeb kolmeteistkümnes nädal ja ühtlasi esimene veerand 2001. aastast ja uuest sajandist.

Nii et algamas on igapidi tähendusrikas ja üksjagu ärevakstegev ning segane aeg. Kindel on ka see, et mürinal on peale tungimas jällegi kevadväsimus ja selle vastu tuleb asuda otsustavasse võitlusse kõigi vahenditega. Muidu võib ta võtta su hinge ja ihu ning teha nendega, mis ise tahab. Üks tõhusamaid relvi selles võitluses on kahtlemata kevadest tiine õhk ja soe päikesepaiste, mida võib tarvitada tasuta ja piiramatus koguses.

Nali ja rõõmus meel on vahest veelgi tähtsam võitlusvahend, mida piiramatult ja tasuta saada on, kui just mõnd kallist estraadietendust plaanis vaatama minna ei ole. Ise tehtud, hästi tehtud, tulu ja käibemaksuvaba veel peale kõige. Ilma sära ja vaimukuseta oleks elu justkui supp ilma soolata, mis tarvitada ei kõlba. Iseenda kulul nalja teha on kõige kindlam, ikkagi kõige kättesaadavam ja ohutum isik, kellelt ei saa üle turja ega isegi ühtegi halvustavat pilku, kui sa naljakas, koomiline, tobe või jabur oled.

Mis siin elus praegu siis naljakat on, võidakse ju küsida. Valitsus tahab hädasti remonti, kõik läheb kallimaks, rongid võeti käigust ära, palgad ja pensionid on väikesed ning üleüldse nöögib riik lihtinimest lausa alatul kombel ja igal sammul. Kõik see on tõsi, enamgi veel. Mure närib Eesti inimese hinge ja sööb südant. Nutt ja hala aitavad sellele aga raskel moel kaasa. Aga võta aeg maha, raputa endalt korraks murekoorem, vali endale uus platvorm ja kogu jõudu. Siis jaksad halva vastu seista ja võideldagi, kui vaja.

Mine tea, ehk juhtubki naljakuus aprillis midagi head. Kui mitte muud, siis kevad tuleb lõpuks kohe kindlasti. Aga homme teeme aprilli, veame ninapidi, viskame vimkat, paneme pasunasse, tõmbame haneks ja nii edasi, peaasi, et nalja saab.

31. märts 2001. a

ELU JA INIMENE

Vooremaa ajakirjandustalus käib pingeline töö

Peamiselt maksukaalutlustel muutis Jõgeva maakonnaleht sel aastal ettevõtlusvormi ning ilmub nüüd MTÜ Vooremaa Ajakirjandustalu väljaandena.

Mis seal salata, põllumajandustemaatika on maakonnalehes läbi aegade täie teravusega kajastamist leidnud ning ka Vooremaa ajakirjanike põllumajanduslik kogemustepagas on märkimisväärne mitte ainult maakondlikus mastaabis. Seega oli toimetuse ülekolimine Jõgevalt Aia tänavalt Vooremaa enda nimelisse ajakirjandustallu justkui tagasipöördumine meie algsesse stiihiasse, juurte taasavastamine ning loomuliku keskkonna omaksvõtt. Koheselt taluellu sulandunud toimetuse töökas kollektiiv sukeldus viivitamatult iga majapidamise juures paratamatult tegemist ootavatesse toimetustesse, katkestamata sealjuures hetkekski Vooremaa väljaandmist harjumuspäraselt heal tasemel.

Alljärgnevalt väike fotoülevaade ajakirjandustalu argipäevastest tegemistest.

AARE KIRNA

KULTUUR

Paastumaarjapäev kultuurikeskuses

Vaimastvere lauluselts sai meeldiva küllakutse olla pühapäeval, 25. märtsil külaliseks pensionäridele Jõgeva kultuurikeskuses.

Kõigepealt näidati meile kultuurikeskuse ülemisel korrusel värskelt remonditud ruume, mis on tõesti väga ilusad. Alumise korruse fuajees ootasid meid kaetud peolauad, kus igale peolisele oli ka pokaal punast veini, sest paastumaarjapäeval pidi vana traditsiooni kohaselt iga naine jooma ära klaasikese punast veini. Istusime mõnusas koduses seltskonnas, meenutasime oma laulukooride algusaastaid 24-25 aastat tagasi, kuidas me käisime teedevalitsuse saalis linnarahvaga pidutsemas.

Oleme suutnud püsima jääda hoolimata riigikorrast või millest tahes, tänu meie tublidele juhendajatele Astale ja Airile. Laulsime, tantsisime ja ei saanud arugi, kuidas tunnid möödusid. Leppisime kindlalt kokku, et järgmine kohtumine tuleb Vaimastveres meie uues ilusas koolimajas, sest meid saab ju kokku nii palju, et me päevakeskusesse lihtsalt ei mahu.

Täname selle kohtumise eest ja et neid ühiseid üritusi oleks ikka veel ja veel.

HELEMALL TERAS,

Vaimastvere

Raamatuaasta lõppes raamatuesitlusega

Põltsamaal tõmmati mullu aprillis alanud raamatuaastale joon alla üleeilse kiriklas toimunud kirjandusõhtuga.

Õhtu esimese osa sisustasid pärnulased Katrin Nielsen, Sirje Raudsik ja Elmar Trink äsja 60. sünnipäeva tähistanud Jaan Kaplinski loomingu põhjal koostatud luulekavaga "Tule tagasi helmemänd". Publik oli kauni elamuse eest tänulik. Ka kohalikele muusikuile, kes etendust kenasti täiendasid.

Maakonna keskraamatukogu töötajad tegid raamatuaasta lõpuüritusel kokkuvõtteid viktoriinist "Parim eesti kirjanduse tundja". Viktoriiniküsimused ilmusid alates septembrist kuni tänavuse märtsini Vooremaas. Neljas voorus esitatud 40 valikvastustega küsimust, mille koostajaks oli keskraamatukogu bibliograaf Erika Pahla, olid ilmselt nii krõbedad, et võhikuid õnne proovima ei stimuleerinud.

Seitse vaprat, kes algusest lõpuni vastu pidasid, olid see-eest kõik tugevad tegijad. Esimest-teist kohta jäid jagama kaks Jõgeva aleviku meest, Juhan Danneberg ja Ago Kallandi, kes kogusid 39 punkti 40 võimalikust. Kolmandaks tuli varjunime Kull ja Kiri all võistelnu 38 punktiga. Too salapärane tegelane ei ilmunud kahjuks ka autasustamisele, küll aga olid kohal kaks võidumeest, kellele kingiti mõttesportlastele väga vajalikud raamatud: Danneberg sai teatmeteose "Tuhat tuntud inimest läbi aegade" ning Kallandi "Lühikese eesti kunsti ajaloo" omanikuks.

Mehed ei salanud, et tegid koostööd. Kõige raskemaks osutunud neile luuleküsimused, sest kumbki pole suur poeesiahuviline.

Palju lapsi

Kirjandusõhtu kolmanda ja kõige pidulikuma osa moodustas Herbert Kuurme mälestusteraamatu "Pildikesi Põltsamaa ajaloost" esimese osa esitlus. Auväärse emeriitpraosti mälestused hakkasid kohalikus ajalehes Vali Uudised järjejutuna ilmuma 1998. aastal ning iga nädal on neile eaka kirjamehe sulest lisa toonud.

"Mälestusi hakkasin kolm aastat tagasi kirja panema eelkõige oma lastele mõeldes," ütles Herbert Kuurme. "Aga siis selgus, et mul on väga palju lapsi: peale lihaste laste ka need, keda ma omal ajal gümnaasiumis õpetanud ning rohkem kui kuuekümne aasta jooksul Põltsamaal elades ristinud ja leeritanud olen. Sestap läks mälestuste temaatika üsna laiaks. Ning laiaks läks ka ajaskaala: kuna kirik, mille taastamisele on pühendatud suur osa mu jutustusest, on näinud väga kaugeid aegu, ulatub loo sissejuhatus 13. sajandisse."

Rootsi ja Kanadasse

Et Põltsamaal elab paikne ja oma juuri väärtustav rahvas, muutusid teeneka hingekarjase järjelood vägagi hinnatud kirjavaraks: paljudes kodudes on kolm aastat hoolega ajaleheväljalõikeid kogutud ning neid on saadetud ka Rootsis, Kanadas ja mujal elavatele endistele põltsamaalastele.

Põltsamaa linnavalitsuse eestvedamisel sai leheveergudel peatselt lõpule jõudva mälestustesarja esimene pool raamatukaante vahele. Linna rahale lisaks suutis linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Ülle Koppel raamatu ilmumisele toetust kaubelda Eesti Raamatu Aasta Peakomiteelt ja Eesti Kultuurkapitalilt, teksti sisestas arvutisse ja toimetas Ülle Lätte ning raamatu trükkis Vali Pressi trükikoda.

Hulga topelttööd põhjustasid vargad, kes viisid aasta tagasi Vali Uudiste toimetusest ära arvuti, mille mällu järjeloo ilmunud osad salvestatud olid. Raamatu teise osa trükiks ette valmistamine kulgeb loodetavasti valutumalt ja kiiremini.

"Raamatuaasta oli Põltsamaal põnev ja üritusterohke," ütles maakonna keskraamatukogu direktor Vaike Oro. "Eriti meeldiv oli see, et ürituste korraldamisele lõid kaasa paljud sellised inimesed, kes muidu nii aktiivselt raamatuga ei tegele."

RIINA MÄGI

Meeskoor Mehis on laulnud veerand sajandit

Praegu Jõgevamaal ainsana tegutsev meestelauluühendus meeskoor Mehis tähistas hiljuti piduliku kontserdiga 25. sünnipäeva.

Jõgeva meeskoor Mehis loodi 1976. aastal. Alates asutamisest kuni tänaseni on koori presidendiks Heino Ilves, kes koostas koori mütsi värvide kombinatsiooni ja andis ARSi kunstnikele nõu lipu kavandi õmblemiseks. Kahekümne viie aasta vältel on Mehis laulnud kõikidel üldlaulupidudel. Veerandsajandi vältel on koori repertuaaris olnud üle 200 laulu. Muuhulgas on lauldud itaalia, ladina, saksa, gruusia ja leedu keeles.

Üle-eelmisel laupäeval Jõgeva Ühisgümnaasiumi saalis toimunud Mehise sünnipäevakontserdil dirigeerisid koori peadirigent, Jõgeva Muusikakooli direktor Merike Katt ja muusikapedagoog Kaarel Tetsmann. Kontsert algas Gustav Ernesaksa lauluga "Mai tuli". Esimeses pooles kõlasid ka Villem Kapi "Laena mulle kannelt, Vanemuine", koor Verdi ooperist "Nabucco" ja teised laulud. Kontserdi teises pooles lauldi muuhulgas Alo Ritsingu "Santa Maria", rahvalikku laulu "Siidilipp ja hõbepurjed" ning lõpetuseks kõlas Miina Härma "Hakkame mehed minema". Muusikalist külakosti tõid Elva meeskoor ja naisansambel Kuustest. Laulumehi ja dirigente õnnitlesid kultuuri- ja ühiskonnategelased. Jõgeva linnavalitsuse nimel kõneles linnapea Ants Paju.

"Sünnipäevakontserdi repertuaaris olid laulud alates asutamisaastatest ning samuti laulud, mida on lauldud kümneid aastaid. Kontsertkava teise poolde olid valitud ka mõneti lustlikumad laulud," rääkis koori peadirigent Merike Katt. "Viieteistaastase kogemuse põhjal võin öelda, et meeskoori on meeldiv juhtida, kuid vahel peab ka range olema," lausus ta.

Meeskooris Mehis laulab tuntud Jõgeva mehi, näiteks Jõgeva linnavolikogu kantselei juhataja Jaan Järv, Jõgeva Teedevalitsuse liiklusohutuse peaspetsialist Arnold Narits, ASi Jõgeva Soojus nõukogu esimees Eino Vähk jne. Alates asutamisest on kooris Kalju Anton, Jaan Ots, Kuuno Paeveer ja Mihkel Reino.

"Meeskoor Mehis on Jõgevamaal meestelaulu osas prioriteediks, sest Jõgevamaal pole praegu teist meeskoori," ütles koori president Heino Ilves. "Kunagi oli meie kooris 52, nüüd aga 26 meest, mistõttu tahaks loota, et koori uusi lauljaid tuleks," ütles ta.

JAAN LUKAS

Ilvesed lähevad "lõvidena" Indianapolisse

Palamuse Lionsklubi liikmetele Aime ja Toivo Ilvesele langes osaks au saata Eesti Lionspiirkonna kuberneri, Tallinna linnavolikogu aseesimeest Peeter Leppa ja tema abikaasat ehk nn lionsladyt nende sõidul USAsse Indianapolisse, kus 27. juunist 7. juulini toimub lionsite aastakongress.

Et umbes poolesajast Eesti Lionsklubist langeb kuberneri saatjate lähetamise õigus just Palamuse klubile, selle otsustas loosimine. Ka klubi siseselt otsustati Indianapolisse sõidu õigus loosi panna. Võitja võis oma suva järgi valida kaasa tulija. Möödunudreedesel loosimisel oli kõige õnnelikum käsi KEA Erakooli Jõgeva Õppekeskuse juhatajal Aime Ilvesel, kes otsustas pikale reisile kaasa võtta oma Jõgeva vallavanemast abikaasa Toivo.

"Kuna aastakongressile sõit pole mingi puhkusereis, vaid sinna minnakse ikkagi piirkonda esindama: osalema kongressi töörühmades, pidulikul rongkäigul jne, siis kehtivad kuberneri saatjatele keeleoskuse jms nõuded. Antud juhul langes liisk inimesele, kelle puhul need tingimused täidetud ja kes ka ise nõus sõitma," ütles Palamuse Lions-klubi president Meelis Paavel. "Kuberneri sõidu maksab kinni Lions-liikumise peamaja, tema saatjate oma aga piirkond. Selleks on piirkonnal

kasutada raha, mis laekub sada krooni maksvate sponsorkaartide müügist Lions-klubide liikmetele. Kuna kahe inimese kümneks päevaks USAsse lähetamine pole just odav, siis võime öelda, et Palamuse klubi on oma sponsorkaardiraha - nende soetamine on klubiliikmetele kohustuslik - juba mitmeks aastaks ette tasa saanud."

Indianapolise kongressil valitakse ka "lõvide" uus maailmakuberner.

Palamuse Lionsklubile valitakse uus president 6. aprillil. Ametiraha üleandmine toimub aga 4. mail klubi esimesel sünnipäevapeol.

RIINA MÄGI

Ilusamate ja säravamatena kevadele vastu

Jõgeva Maanaiste Ühendus korraldas üleeile Jõgeval ilusalongis Duaal naistele õppepäeva. Ilumaailmaga tehti tutvust mitme kandi pealt. Täiendati teadmisi värvidest ja nende mõjust, nahahooldusest ja meigist.

Kõigepealt kõneles Liivi Jalasto värvidest kui sissejuhatusest ilumaailma. Köitvalt ja sisendavalt ning ilmekate näidete varal oskas ta igaüht kuulajatest juhatada eelkõige iseendani, sisendades julgust olla ainulaadne.

Liivi Jalasto juhatusel püüti jõuda selleni, kuidas nii värvide kui ka riietusega aidata rõhutada isikupära ning millist psühholoogilist sõnumit värvid endas kannavad. Koos veenduti ka selles, et värvide

abiga võib iga naine muutuda nooremaks ja säravamaks. Liivi Jalasto andis ülevaate värvianalüüsi tegemisest, näokuju ja sisestiili määramise nippidest jne. Seejärel saadi konsultatsiooni nahahooldusest, maniküürist, meigist ja muust, mis ilusalongi Duaal võimuses ja mis naisperet eriti vastu kevadet rõõmustada võib.

VAIKE KÄOSAAR

Ilmateade

Laupäeval on muutliku pilvisusega, sademeteta ilm. Puhub lõuna- ja kagutuul 5-10 m/s. Õhutemperatuur 0°C ... +5°C.

Pühapäeval on pilves, selgimistega ilm, võib sadada lörtsi või vihma. Puhub lõuna- ja edelatuul 5-15 m/s. Õhutemperatuur öösel -4°C ... +2°C, päeval +1°C ... +5°C.

Vooremaa

1. aprill 2001. a.

Jõgeva Politseiprefektuuri viimased päevad

JAAN LUKAS

Homme on karjalaskepäev

LEENI LAPP

Maksumaksjaid kutsutakse loosimisele

JAAN LUKAS

ARVAMUS

Bussiliiklus muutub inimsõbralikumaks

VAIKE KÄGU

Kassid peavad olema passistatud