Vooremaa
Teisipäev, 31. juuli 2001. a.

Sisukord

Torm laastas sadu hektareid

"See on kõik, mis minu lemmikpuudest järgi jäi," on Kärde küla elanik Peeter Reismaa õnnetu. FOTO: ANATOLI MAKAREVIT©

Esialgsete kokkuvõtete kohaselt on paar nädalat tagasi möllanud tormid langetanud Eesti metsades ligi 800 000 tihumeetrit puitu. Metsaspetsialistide poolt seninähtu alusel hinnatakse Jõgevamaal tormimurdu ligemale saja tuhande tihumeetrini.

Keskkonnaministeeriumi ja Metsakaitse ja metsauuenduskeskuse aastaraamatu "Mets 2000" andmetel on Jõgevamaal 47 627 ha riigi- ja 23 086 ha erametsi. Riigimetsade puiduvaru hinnatakse 88 miljoni tihumeetrini, eravalduses olevate metsade oma aga peaaegu poole väiksemaks. Arvestatud on üksnes metsa, kus on tehtud metsakorraldus. Lisaks sellele asub maakonnas veel 23,5 tuhat hektarit omanikuta ehk veel tagastamata metsa.

Jõgevamaa keskkonnateenistusele laekus tormikahjustuste kohta metsateatisi Laiuse, Pikknurme ja Põltsamaa riigimetskondadest. Maakonna suurim, Halliku metskond, pääses seekord suuremast laastamisest.

Metsaomanike hinnangul, mida kinnitasid ka lennukilt tehtud vaatlused, murdis 16. juuli raju kõige rohkem metsa Jõgeva vallas. Üksnes Laiuse riigimetskonnas tuleb teha sanitaarlageraiet 72 hektaril, kus vajab kiiret ülestöötlemist umbes 15 000 tm puitu. Põltsamaa valla riigimetsades tuleb tormi tõttu teha lageraiet 41 ja sanitaarraiet 151 hektaril, Puurmani vallas 4 ja 200 ning Pajusi vallas 13 ja 53 ha.

Jõgeva valla erametsaomanikud on senini teatanud, et kahjustatud puudest vajab koristamist 74 hektarit puistut. Mitmed, eriti kaugemal elavad metsaomanikud, pole veel oma metsa jõudnud ega kahjustustest teatanud. Metsaomanikul on kohustus kahjust teatada siis, kui ta pidi sellest teada saama. Metsaseaduse järgi saab ilma teatist esitamata raiuda ja ära koristada lume- ja tuulemurdu,kui kogus ei ületa 50 tihumeetrit ühelt hektarilt. Lagedaks muutunud raiesmikule tuleb rajada aga uus mets.

"Metsaspetsialistide poolt seninähtu alusel arvan, et näiteks Jõgeva vallas on erametsade kahjud suuremad kui riigimetsades ja üsna tõenäoliselt lisandub senini teatatud neljale tuhandele tihumeetrile veel samapalju sanitaarlageraiet ning umbes 6000 tihu sanitaarlageraiet," täheldas Jõgevamaa keskkonnateenistuse metsanduse ja looduskaitse peaspetsialisti Vello Einaru.


Torm viis kümne aasta töö

Kõvasti laastas torm Kärde ja Pedja ümbruse majapidamisi ja metsi. "Kõik käis kähku ja suure raginaga. Nagu äikesepilve märkasin, hakkasin heina varju alla tassima. Vaid ühe hangutäie saingi sisse, juba järgmise rebis tuul käest. Suure vaevaga sain uksed kinni, siis hakkas kuuri katuselt eterniitplaate maha lendama. Nägin, kui puu paindus algul paremale, siis vasakule, tegi poolpöörde ja juba oligi puu teises kohas kummuli, juured püsti. Veerand tunniga oli enamik minu metsast murdunud või juurtega väljas. Puudest jäi ellu ja püsti vaid kolmandik. See on väga suur kahju. Rehkendamisega tuleb välja, et olen kümme aastat mitte millegi eest tööd rüganud," ohkab Männiku talu peremees Rain Urgo. "Pean palkama metsa ülestöötajad ja katsuma puitu kuidagi realiseerida. Saab või midagi tagasi. Nüüd käib igasuguseid pakkujaid, mõned tahavad metsa koos maaga ära osta, kuid mina ei raatsi. Firmad on nüüd hinna ka alla lasknud, neil olla palju tööd. Tahan uued puud peale panna, kuid näis, kui palju taimi ma jõuan osta," mõtleb peremees juba uue metsa peale.


Hea, kui ei tule peale maksta

Torma mehel Vello Mõttel on Endla ja Tapiku küla lähedal umbes 40 hektarit metsa. Nüüd on sellest veerand rikutud. Mingit kahju hüvitamist ta ei looda: "Maainimene on ju vaene, et põldu või metsa kindlustada. Võtan sugulased tuttavad kokku ja hakkame koristama. Tuleb kähku teha, et puidu eest midagigi saada. Ega sealt mingit tulu tulemas ei ole, kui ots-otsaga kokku tuleb, on veel hästi."


Ürask võib olla tormist hullem

Tormikahjustusi inventeerivate metsapatoloogide ja keskkonnateenistuse spetsialistide hinnangul juulis tormi tõttu veel väga suurt metsakahjurite puhangut ei tule, sest kahjurite valmikud ei saa küpseks ja hukkuvad talvel.

"Kahjustatud puud tuleb metsast välja tuua enne kevadet, et vältida üraskite kahjustusi järgmisel aastal," soovitas metsanduse ja looduskaitse spetsialist Vello Einaru ja tõi näite 1967. aasta augustitormi likvideerimise kogemustest. Siis oli üraskite tekitatud kahju tormi omaga võrreldes peaaegu poole suurem.

ARDI KIVIMETS


Tormikahjud kokku arvatud

Neljapäeval toimunud maakonna kriisikomisjoni koosolekul tehti kokkuvõtteid tormist ja äikesest tekkinud kahjust ja likvideerimistöödest. Ligikaudsel hinnangul sai Jõgevamaa kahju ligi 16 miljonit krooni.

Kõige rängemini said kannatada elektriliinid. Eesti Energia Tartumaa müügijuht Kaido-Erki Must teatas kriisikomisjonile, et torm on kahjustanud Jõgevamaa elektriliine 10 miljoni krooni ulatuses. Ta lubas, et taastamistööd lõpetatakse 5. augustiks. Metsades on murtud ja kahjustatud puid ligi 100 000 tihumeetri ulatuses.

Omavalitsused hindasid kahjude suuruseks ligi 4,1 miljonit krooni, sealhulgas Põltsamaa linn 612 000 krooni, Mustvee linn 416 500 krooni, Jõgeva vald 235 370 krooni, Puurmani vald 207 230 krooni jne.

Kõige suuremat kahju on torm tekitanud Põltsamaa vallale. Põltsamaa külje all asuva Mõhkküla kolmekilomeetrise ja omanikuta elektriliini taastamiseks on vaja 500 000 krooni. Hävinud on Joosti Aiandi kolm kasvuhoonet maksumusega üle ühe miljoni krooni.

Omavalitsuste poole avaldustega pöördunud kodanikud on saanud 281 500 krooni ulatuses kahju. AS Vooremaa Teed kulutas teedele langenud puude kõrvaldamiseks ja teiste tormikahjustuste likvideerimiseks ligi 200 000 krooni.

Kriisikomisjon võttis vastu otsuse, et asjaomased ametkonnad analüüsivad oma asutuste kriisiplaane ja täiendavad neid. Jõgevamaa Päästeteenistuse direktori Jüri Alandi veendumuste kohaselt tuleks eelarvesse eraldi reana lülitada vastavad kulutused. Tema arvates on odavam riski ennetada ja seda hajutada, kui pärast kahjusid likvideerida.

Jõgeva maasekretäri kohusetäitja Henri Pooki sõnul arutas kriirikomisjon hädaolukorra seadusest, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2001. a, tulenevaid toiminguid ja muid küsimusi. Ettepanekute alusel koostatakse komisjoni täpsed tööpõhimõtted ning vajadusel tehakse parandusi kriisikomisjoni töö põhikirja.

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Laupäeval ja pühapäeval on Torma valla ettevõtjatel külas Soome sõprusvalla Jaala ettevõtjad. Kohtumisõhtu toimub Linnuse talus, mille peremees on Kalev Jalasto.


Tabivere vald

Laupäeval toimus Koogil Tabivere valla III isetegevuslaste päev. Kavas oli laste ja peremängud, isetegevuslaste kontserdid, laulud ja teater.


Saare vald

Neljapäeval ja reedel saavad teoks Saare valla päevad. Neljapäeval toimub vallavanema vastuvõtt perioodil aprill 2000. kuni aprill 2001. sündinud lastele ja nende vanematele. Vallavanem Jüri Morozov kingib lastele hõbelusikad. Õhtul tähistatakse Kääpa jõel pidulikult Kalevipoja mõõga asukoht. Reedel on Saare Mõisa pargis aianduspäev.


Põltsamaa vald

Laupäeval toimub Kuningamäe kardirajal kardivõistlus. Pühapäeval tähistatakse VõhmaNõmme külas Karl August Hermanni 150. sünniaastapäeva. Tema sünnikodus, algusega kell 14 esitatakse näidendit "Uku ja Vanemuine" - fragmente koos seletustega Lehtse kultuurimaja näiteringi poolt.


Põltsamaa linn

Teisipäevast neljapäevani toimub Põltsamaal raamatukogutöötajate

seminarlaager, mille raames arutatakse erinevaid raamatukoguprobleeme, tutvutakse maakonnaga. Samas toimuvad kohtumised siseminister Tarmo Loodusega, maavanem Margus Oroga ja Põltsamaa linnapea Margi Einaga. Kolmapäeval toimuvad Põltsamaa linna staadionil piirkonna meistrivõistluste kohtumised jalgpallis. Laupäeval toimub Põltsamaa linna staadionil jalgpalli Eesti meistrivõistluste III liiga kohtumine Põltsamaa JK Sport ja FC Lootos vahel. Laupäeval toimub Põltsamaa lossihoovis Motosummer 2001, Kuremaal laagris olevad mootorratturid saabuvad Põltsamaale kella 14ks. Lossihoovis esinevad Van Gogh, Lamb, Ultima Thule ja Tõnis Mägi, Apelsin, Meie Mees. Toimuvad aeglussõidu võistlused. Keskööl on striptiis.


Puurmani vald

Puurmani vallas toimuvad ettevalmistused 9. augusti vallavolikogu istungiks. Laupäeval on Puurmani kultuurimajas disko, pühapäeval toimub Puurmanis täiskasvanute ja laste spordivõistluste "Suvi rattaga" V etapp.


Palamuse vald

Täna toimub 29. septembril toimuva Suur Paunvere Väljanäituse ja Laada toimkonna nõupidamine. Alates reedest kuni järgmise nädala esmaspäevani viibib Palamuse kiriku koguduse delegatsioon Soomes Ikaaliste kirikupäevadel. Reedel avatakse Palamuse kihelkonnakooli muuseumis Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 10. aastapäevale pühendatud fotonäitus.


Pala vald

4. augustil korraldatakse Punikvere, Kadrina ja Kodavere piirkonna I kokkutulek ning avatakse mälestustahvel endisele Punikvere koolile. Kavakohaselt on sel nädalal ka vallavalitsuse istung. Laupäeval toimuvad Ranna puhkebaasis Jõgeva ettevõtte AS Valmeco suvepäevad, millega tähistatakse ettevõtte 10. aastapäeva.


Pajusi vald

Eelmisel laupäeval katsetasid Jõgevamaa päästeteenistuse päästjadtõrjujad Aidu järvel päästevahendit hansalauda.


Mustvee linn

Pühapäeval lõppes Mustvee spordihoones spordiklubi Forte korvpallipoiste laager. Mustvee linnavalitsus eesotsas linnapea Pavel Kostrominiga jätkab sel nädalal tööd sadama ehitamiseks vajaliku raha taotlemiseks. Reedel ja laupäeval on Mustvee kultuurikeskuses diskoõhtud.


Kasepää vald

Eile saabus Kasepää vallavanem Jüri Vooder puhkuselt ja asus koheselt vallavalitsuse istungit juhatama. Istungil olid kõneaineks maaküsimused, ehituslubade väljastamine ja toimetulekutoetuste maksmine.


Jõgeva vald

Jõgeva vallavalitsus on kollektiivpuhkusel. Vallavalitsuse töötajatest on tööl registripidaja Esta Kingsepp Neljapäeval avatakse Kuremaal rahvusvaheline harrastusmootorratturite ja motomatkajate kokkutuek Jõgevatreff 2001, kuhu oodatakse 1500 mootorratturit. Reedel toimub Kurista külas Siimusti linnamäel motokross.


Jõgeva linn

Nädalavahetusel toimusid Kloogal Eesti väikelinnade ja alevite suvepäevad, kus Jõgeva linnavalitsus jõudis spordivõistlustel 10 parema omavalitsuskollektiivi hulka. Eile oli Jõgeval nõupidamine Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi remonditööde graafiku täpsustamiseks. Kolmapäeval toimub Jõgeva linnavalitsuses nõupidamine seoses Jõgevale rajatava raudtee tollilaoga. 1. augustil külastab Jõgeva linna skulptor Tauno Kangro, et pidada läbirääkimisi näituse avamiseks.



ARVAMUS

Torm käis metsaomaniku taskus

Aga pole mõtet taskut tagurpidi tõmmata ja tolmama jätta. Õnnetuse üle kurtmine või uisapäisa tehingutesse tormamine ei ole ilmselt see kõige õigem tegu.

Neljapäeva õhtul keskkonnaministri Heiki Kranichi juures toimunud nõupidamisel arutati seda, kuidas võimalikult väikeste kaotustega välja tulla.

Tormikahjustused on suured, aga koondunud siiski kõige rohkem Lääne-Virumaale. Jõgevamaal on kahjustatud Laiuse ja Põltsamaa metskonna maad, kokku 150 ha, erametsas võib lageraiesse minev ala ulatuda 50 hektarini.

Kokku võib üle Eesti esialgu lageraiesse minevaks pinnaks riigimetsas hinnata 4000 ha ja erametsas 2800 ha. Lisandub üle 8000 ha sanitaarraiet vajavat metsa. Koguseliselt tähendab see enam kui miljonit tihumeetrit puitu, mis vajab kiiret ülestöötamist ja realiseerimist.

Kui riigimetsades on töötegijad olemas, kes oma kahjustusi hindavad ja juba esimesest päevast alates ka tagajärgi likvideerivad, siis erametsaomanikud ja eriti eespool mainitud aladel

metsa omavad isikud, peaksid oma metsa seisukorda kiiresti hindama ja kahjustuste olemasolul metsateatise vormistama ja kohalikule keskkonnateenistusele saatma. Abi metsateatise vormistamise kohta ja metsakahjustuse ulatuse ja kahjustatud puidu koguse määramiseks saab samast keskkonnateenistusest või metsaomanike ühendustest. Keskkonnaminister Heiki Kranich teeb valitsusele ettepaneku leida täiendavaid vahendeid kahjustuspiirkonna teenistuste täiendavaks finantseerimiseks ja metsa mõõtmise toetamiseks. Ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kasutamata rahadest leitakse lisa selleks otstarbeks.

Pärast metsateatise esitamist ja metsapatoloogi hinnangut on omanikul võimalus tormikahjustust likvideerima hakata. Riigimetsas

töötab kahjustuskoldes täna juba 22 harvesteri. Eesmärk on tööle saada 35 harvesteri, et esimesel kahel kuul üles töötada 5000 tm puitu päevas ja hiljem kuni kevadeni umbes 2000 tm päevas. Esialgne suurem raiemaht on oluline just okaspuu puistutes, et vältida puidu kiiret riknemist soojadel päevadel.

Ka eraomanikud peaksid kiiresti tormimurdu üles töötama, et vältida puidu hinna langust. Niigi jääb 10-30% puidust langile, kuna on vigastatud ja ei kõlba edasiseks töötlemiseks. Siiski ei tohiks kaasa minna paanikaga ja müüa puitu alla turuhinna.

Kahjustuskoldes tekib kindlasti rida vahendajaid, kes soovivad kahjustustega metsamaad, tormimurdu lamapuiduna või valmis sortimentidena osta alla mõistliku hinna. Ei tohiks sellega kaasa minna ja müüa iga hinnaga, peaasi et kiiresti. Infot hindade kohta saab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) spetsialistidelt kohapeal, meie koduleheküljelt internetis või telefonilt 6 281 521. Kindlasti ei tohiks kaasa minna metsa ülestöötajate hinnasurvega suurendada ülestöötamise maksumust enam kui 30% võrra. Seda on vajalik teha vaid erijuhtudel. Ka kahjustatud erametsades töötab

hinnanguliselt umbes 20 harvesteri.

Tormimurru ülestöötamine on äärmiselt ohtlik tegevus. Puud on pinge all, lõhedega, rippes jne. Kasulik on tormimurdu üles töötada masinatega. Mootorsaega tormimurrus töötades peab endale selgeks tegema kõik varitsevad ohud. Töökaitsejuhendeid on võimalik saada eelmises lõigus toodud institutsioonidest.

Kuivõrd puiduturule tuleb suur hulk täiendavat puitu, on järsu hinnalanguse vältimiseks otstarbekas piirata puidu varumist väljaspool kahjustusala. RMK ei raiu käesoleval aastal rohkem kui tavalisel aastal. Selle täiendava puidukoguse võrra, mis tuleb raiele Kirde regioonis, vähendatakse raieid mujal Eestis. Samuti peaks käituma erametsaomanikud. Kuivõrd olukord puiduturul on niigi kehv ja nii palgi kui paberipuu hinnad on langenud, siis pole selles olukorras mõttekas tervet metsa raiuda, kui hinnad võivad väga kiiresti langeda.

Neljapäevasel nõupidamisel otsustati, et keskkonnaminister otsib täiendavaid vahendeid järelevalve tugevdamiseks kahjustuspiirkonnas. Ka metsaomanikud ise peavad kasutusele võtma kõik abinõud, et teha koostööd ja vältida vargusi. Lisaks sellele otsitakse täiendavaid võimalusi teede remondiks ja laoplatside rajamiseks, sest olemasolevad kohalikud teed ei ole mõeldud sellise koormuse talumiseks.

Kuna metsaomanik peab järgnevatel aastatel tagama lagedaks jäänud alade uuenemise metsaga, on mõistlik juba ülestöötamise käigus seda silmas pidada. Kindlasti tuleb jätta alles männi ja kase

seemnepuid seal, kus see on võimalik. Kindlasti tuleb lank koristada raiejäätmetest ja valmistada maapinda ette loodusliku uuenduse tekkeks. Keskkonnaministeerium otsib vahendeid, et toetada erametsaomanikke maapinna ettevalmistamisel rahaliselt ja võimaldada osta metsataimi soodsama hinnaga.

Seega on riik välja töötanud abinõud ja jätkab teede otsimist, kuidas toetada metsaomanikku tema raskes seisus. Samas ei tohiks omanik teadmatusest ja kiirustamisest tingituna teha rumalaid otsuseid. Aega ei ole palju, aga mõelda enne tegutsemist ikka jõuab. Ja kui mõistusest tuleb puudu, küsi teadjate käest nõu.

Andres Onemar,

RMK peadirektor


Halb ilm tuleb ilmajaamast?

Nüüd on asjad sealmaal, et kehvas ilmas on süüdi ilmajaam. Vähemalt selline uudis levis tõsimeelselt peale siseministri eestvedamisel toimunud tormidest ja äikesevihmadest tekkinud olukorda vaagivat koosolekut. Kuupäev polnud 1. aprill.

Hapukurgihooajal levivad sellised uudised kulutulena. Tobe ju kui sellised sõnad tulevad siseminister Tarmo Looduse suust. Kes pidas sõnu tõeks, kes ministrit rumalaks. Vähem oli neid, kes uskusid, et minister pole midagi säärast öelnud ja ilmajaamas ei tehta ilma.

Postimehe vahendusel olla Loodus kritiseerinud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituuti (EMHI), rahvasuus ilmajaama, kehva töö pärast tormihoiatuste andmisel ja trombiohtude prognoosimisel. Loost jäi kõlama mõte, et justkui oleks ilmajaam süüdi selles, et võimsad tormiiilid Eestit laastavad.

EMHI peadirektor Jaan Saarele oli see üllatuseks, sest koosolekul osalenuna kuulis ta ministrilt vaid kiidusõnu. Siseministeeriumisse tehtud järelpärimise peale helistas minister isiklikult ja vabandas, kuna lehes avaldatud süüdistused ei ühti tema arvamusega. Paraku ei pälvinud siseministeeriumi ümberlükkav teade ajakirjanduses aga olulist tähelepanu.

Kuulsaks saanud koosolekul otsiti süüdistuste pildumise asemel võimalusi senise koostöö tõhustamiseks. Leiti, et kriitilistes olukordades on ilmaennustajate ja päästeametnike vahel optimaalne teabevahetamise intervall üks tund. Ka tõdeti vajadust võrrelda vaatlusvõrgu vastavust riigi vajadustele, soetada tulevikus veel üks ilmavaatlusradar, et katta täielikult kogu riigi territoorium ja muretseda parema ülevaate saamiseks võimalikest äikese esinemise kohtadesse välguloendurid.

Kõik see saab tehtud samm-sammult, sest veel on meie riigis tegemist vajavaid asju oluliselt rohkem kui rahakott võimaldab. Hiljuti käivitus Harkus esimene moodne 17 miljonit krooni maksnud ilmavaatlusradar, paraku ei haara selle tegevusraadius tervet Eestit.

Keskkonnaministeerium suudab järgmise radari soetamisele mõelda alles ülejärgmisel aastal. Ent see ei tähenda, et meie ilmateenistuse töö poleks kaasaegsel tasemel ja jääks alla oma Euroopa koleegidele. Loodetavasti lugejad veel mäletavad Tartu maratoni ja suusatamise maailmakarika etapi korraldajate kiidusõnu ilmaennustajate aadressil täpse prognoosi eest.

Tormide ja äikesevihmade tekke põhjuseks on meie kliimavöötmele ebaharilikult palavad ilmad. Piltlikult öeldes on Eesti olnud viimastel nädalatel rindejoonel. Siin kohtub lõuna poolt tulev kuum õhumass põhjast tuleva külma õhuga. Suurte temperatuurivahedega õhumasside kokkupõrkel tekkivadki Eestis viimastel nädalatel palju kahjustusi tekitanud tormid ja maju põletanud äikesehood.

Trombid tekivad väga kiiresti ning nende täpset tekkekohta ja liikumise suunda suudetakse prognoosida paarkümmend minutit ette. Samas on võimalik tuvastada nende tõenäolised esinemispaigad ning ilmajaam annab sellistele piirkondadele aegsasti tormihoiatusi.

Üleilmalise meteoroloogia organisatsiooni kaudu jõuab teave kiiresti

meie ilmaennustajateni nii lähinaabrite juures toimuvast kui kaugemaltki. Paraku on ekslik loota, et täpne ja võimalikult varajane ilmaprognoos annab võimaluse loodusjõude üle kavaldada.

Inimtahtest tulenevat loodusjõudude suunamist võib seni kohata jätkuvalt üksnes kinolinal. Seevastu võimalike ohupiirkondade ette teadmine on oluline näiteks päästeteenistustele või elektrikutele, et olla valmis kiiresti appi tõttama paikkadesse, kus loodus on oma jõudu näidanud.

Mõttetu on süüdistada valitsust Eestis tabanud loodusõnnetuses nagu ka suutmatuses võtta ette midagi kahjude vähendamiseks. Üritas kunagi ühe kadunud riigi juhtkond panna jõgesid teistpidi voolama aga edutult. Pole ka meie valitsusel jumalikku jõudu. Ilmastikuoludega võitlus on ette hukule määratud, kasu annab kohanemisoskus.

Seetõttu tasub aprillinaljaliku poleemika asemel tegeleda praktilisemate küsimustega. Eelkõige tasub õpetada inimesi elama üle olukordi, kus torm ja äike on eluohtlikud. Samuti lihvida riigivõimu ja erasektori toimemehhanisme looduskahjustuste võimalikult kiirel likvideerimisel.

Keskonnaministeerium on omalt poolt pidanud aru metsaomanike, varujate ja töötlejatega, sest metsakahjustuste likvideerimisega on eriti kiire. Puit rikneb paari nädalaga ning koos sellega langeb väärtus ja kasvab metsaomaniku kahju. Kui riigimetsa majandaja tuleb kahjustatud metsa ülestöötamisega toime, siis erametsaomanikule peab minister Heiki Kranichi hinnangul riik appi tulema.

Urmas Glase,

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik


JUHTKIRI

Juulikuu viimane päev

Juulikuu vastab täielikult kõva kätt ihalevate eestlaste ettekujutusele riigi juhtimisest. Riigikogu, nagu ka kohalike omavalitsuste volikogud ei tööta ning igasugune demokraatiajant on vähemalt mõneks ajaks seisma pandud. Üksikud kohalviibivad ministrid, niisamuti ka vähesed tööpostil viibivad valla, linna ja muud ametnikud omandavad peaaegu piiramatu võimutäiuse. Mis muidugi ei sega neid seda mitte kasutamast.

Ja üldse sarnaneb näiteks juulikuine omavalitsuse isikkoosseis kõige paremini Pätsuaegsele ideaalile – igasugu segase funktsiooni ja ametinimetustega tegelaste asemel võime vallavalitsuses kohata vaid vallasekretäri, raamatukoguhoidjat ja majahoidjat. Vallavanem on loomulikult tegev oma esivanemate talus, kust ilmub välja vaid selleks, et tähtsamatel ettevõtmistel pidulikult sõna võtta.

Juunikuu on igati ilus kuu, seda enam, et pole sugugi kindel, kes siis Riigikogu ja valitsuse pingelisest tööst rohkem puhkab – kas rahvas või riigiisad. Tegelikult on ju vägagi kosutav, kui laialt tuntud, soliidsed ja lugupeetud inimesed üksteist juba mitmendat nädalat kogu ilma ees kõikvõimalike epiteetidega ei kostita.

Nagu iga ilus asi, saab ka juulikuu ükskord otsa. Otsa saab ka tubli ametniku väljateenitud puhkus. Ja tööle tagasipäärdumine on kole. Lisaks ülekohtuselt varajasele ärkamisele tuleb lühikeste pükste ja rannalohvade asemel midagi korralikumat ja umbsemat selga ajada, vaba õhk, vesi ja päike tuulutamata kontoriruumi vastu vahetada ning võrkiige, jalgratta ja grillpanni asemel tolmuseid pabereid liigutama hakata. Kõige krooniks võib mürki võtta, et otsene ülemus on jätnud töölauale vähemalt kolm kurja kirja ning arvuti elektronpostkast on igasugu õelaid viiruseid kuivalt täis. Isegi ilm on jahedamaks läinud. Mis kõik illustreerib kujukalt rahvuslikromantilise idülli lootusetut taandumist karmi post-post-postmodernistliku tänapäeva ees.

Ka Vooremaa poetab puhkuselt tagasitulijaile mõeldes oma krokodillipisara, lootes samas nimetatud ühiskonnakihi aktiivsele ja tõhusale kaasabile võitluses vargsi pealehiiliva hapukurgihooaja vastu. Küll siis kosub ka vahepeal üsna kokku kuivanud maakonnainfo veerg ning ka tublid pressiesindajad hakkavad tasapisi taasavastama, kui toredas ja ühiskonnale määratut kasu toovas ettevõttes nad töötavad.

31. juuli 2001. a



MAJANDUS

Ventilaatorite, mootorsaagide ja külmikute ostu kõrghooaeg

Kuumade ilmade tõttu on poed ventilaatoritest tühjaks ostetud. Äikesetormid kahjustasid kõige rohkem aga külmkappe. Nässuläinud külmikute asemele ostetakse uusi.

Nõudlust suurendab ka samaaegselt alanud marjade sügavkülma panemise kõrghooaeg. Metsakahjustuste likvideerimise tõttu on suurenenud mootorsaagide läbimüük. Põltsamaal on täheldatud ka patareide väga suurt ostubuumi.


Ostetakse saage ja bensiini

KSK Kaubakeskuse juhataja asetäitja Veiko Peldes ütles Vooremaale, et praegu ei ole ventilaatoreid mitte kusagilt võtta. "Hulgilaod on tühjaks ostetud. Eelmise aasta jaheda suve tõttu oli hulgiladudes ventilaatoreid küllaga. Sellel aastal nad uusi ventilaatoreid sisse ei ostnud. Elasid nii öelda vanast rasvast. See aga sai juuni algul otsa," kommenteeris Veiko Peldes.

OÜ Estem Tehnikakaubad esindaja Üllar Kõivu andmetel on nad tänavusel suvel kaubamüüginorme kolmekordselt ületanud. "Tormijärgsel nädalal müüsime 12 saagi, hinnaga 4400-9950 krooni. Aga ostetakse ka muruniidukeid, traktorniidukeid ja murutrimmereid, viimaseid hinnaga 2600-7790 krooni. Kuna tanklates müüdava bensiiniga on nii nagu on, siis ostame sisse pakendis sae- ja muruniiduki bensiini. Kuigi ta on tunduvalt kallim tanklates müüdavast, ostavad inimesed seda. Keegi ju ei taha umbmäärase bensiiniga oma masinaid ära lõhkuda," lausus Üllar Kõiv.


Külmikud katki

Külmikuparandaja FIE Kari Mannineni sõnul on temaga ühendust võtnud 50 klienti. Põhiliselt on tegu kompressorite ja starterite riketega. "Kümnel juhul on tegemist selliste riketega, mille parandamine võib kliendile kuni 2000 krooni maksma minna. Sel juhul peab klient kaaluma, kas parandamise asemel poleks kasulikum uus osta," rääkis Kari Manninen. Ka FIE Inno Roos tõdes, et tööd on rohkem kui tavalisel ajal.

KSK Kaubakeskuse juhataja asetäitja Veiko Peldese andmetel ostavad inimesed rohkem kaheukselisi külmik-sügavkülmikuid. "On olnud päevi, kus ostetakse viis kappi päevas. Aga on olnud ka päevi, mil ei osteta mitte ühtegi. Alles hiljuti tuli sisse suur partii külmikuid soodushindadega," lisas Veiko Peldes.


Eelistatakse hinnaklassi

3000-5000 krooni Kaupluse Satera müüja Andrus Kompuse hinnangul on külmkappide müük võrreldes eelmise suvega suurenenud kaks korda. Satera Põltsamaa kaupluse juhataja Marika Kartsepp rääkis maakonnalehele, et ka Põltsamaa ostjad eelistavad rohkem kahe uksega kappe. "Iga päev ostetakse," teatas ta.

Jõgeva Majandusühistu Mustvee tööstuskaupade osakonna juhataja Evi Kivi arvates eelistavad inimesed tuntud marke. "Müüme A-klassi kappe Snaige hinnaga 5600 krooni. Sama firma B-klassi kapp maksab 4990 krooni. Odavamad kapid võtavad palju energiat, mis on aga kallis. Ei ostaks ise ka odavamat," sõnas Evi Kivi.

Nii KSK Kaubakeskuse kui ka kaupluse Satera andmetel ostetakse kõige rohkem külmikuid hinnaklassiga 3000-5000 krooni.

Kasutatud külmkappide müügiga tegelevas OÜs Tootsi Äri on täheldatud, et pärast tormi on külmikuid rohkem müüdud. Eelmisel esmaspäeval saabusid müüki uued kapid. Kõigile neile oli neljapäevaks juba ostja olemas. Hinnad kõiguvad 2000-3000 krooni vahel.

RAIVO SIHVER


Torm hävitas peremeheta elektriliinid

16. juuli tormiga hävis Põltsamaa külje all ligi kolme kilomeetri pikkune Mõhkküla liin. Üheksa majapidamist jäid elektrita.

Neljapäeval toimunud kriisikomisjoni koosolekul tõdeti, et torm on hävitanud ka postid. Jõgeva maavalitsuse vahendusel on Eesti Energia teatanud oma valmisolekust ehitada hävinud liini asemele uus, mille kogumaksumus oleks ligi pool miljonit krooni. Tarbijate liitumistasud Eesti Energiale lähevad maksma umbkaudu 250 000 krooni. Antud summa tasumiseks ei ole külaelanikud aga valmis.

Reedel teavitas maavalitsus oma kirjaga vabariigi siseminitrit Tarmo Loodust maakonnas toimunud tormikahjustustest ja ka Mõhkküla probleemist. Maavalitsus soovib tungivalt Vabariigi Valitsuselt rahaeraldust liitumistasude ulatuses, et tekkinud omandivaidluses ning sellele järgneda võivas kohtuprotsessis ei kannataks Mõhkküla tarbijad.

Maavanema kohusetäitja Jaan Aiaotsa andmetel on probleem üleval ajast, mil Põltsamaa Põllumajanduskombinaat jagunes erastamise käigus ASiks Põltsamaa Felix ja ASiks Põltsamaa Põllumajand. Inimesed hakkasid elektriarveid maksma näidikute alusel ASle Põltsamaa Felix. Viimane kandis raha üldarvena Eesti Energiale. Antud liin ei ole aga ASi Põltsamaa Felix ega ka Eesti Energia bilansis.

Eesti Energia Tartumaa müügijuht Kaido-Erki Must teatas kriisikomisjonile, et tema arvates on üheks lahenduseks kui Põltsamaa vald kuulutab liinid peremeheta varaks. Eesti Energia võtab siis liinid üle ja parandab nad ka ära. Kolme kilomeetri pikkuse liinilõigu taastamine on sisuliselt uue ehitamine, mis võib maksta kuni 300 000 krooni.

Kaido-Erki Musta arvates ei saa Eesti Energia antud küsimuse lahendamisel nii kiiresti tegutseda. Tarbijad peaksid astuma Eesti Energia klientideks. Liitumine aga maksab.

Mõlema probleemiga on Jõgeva maavalitsus kursis. Jaan Aiaotsa andmetel tegeldakse antud probleemiga väga tõhusalt. Samuti loodetakse sellele peagi lahendus leida.

RAIVO SIHVER


Torm ajas torni upakile

Tormist said kannatada ka tuletõrjujadpäästjad. Jõgeval vajus nende õppetreeningtorn rohkem viltu kui Pisa torn.

Neljakorruseline, 12 meetri kõrgune puittorn ehitati 1972. aastal. Veidi viltune ta oligi, kuid üleeelmisel nädalal möllanud rajuhood lükkasid selle ohtlikult upakile ning ehitis tuli lammutada.

"Me ei riskinud enam inimesi üles saata. Likvideerisime selle, meile väga vajaliku torni ootuses, et kunagi saame õppuste ja treeningute jaoks uue," lootis Jõgevamaa Päästeteenistuse direktor Jüri Alandi. Torni maksumuseks hinnati 80 000 krooni.

ARDI KIVIMETS



NOORTELISA

Sex: Sugude erinevused

Ei tea mitmendat, vist kuuendat korda peame mainima tõsiasja, et mehed ja naised on tegelikult nii mõneski aspektis mitte sarnased vaid erinevad. Psüühikast ja mõtlemisest on küll juba räägitud, kuid on ka muid kohti, kus erinevused ette tulevad.

On selline ilus legend tekkinud, et tüdrukud arenevad poistest kiiremini, eriti vaimselt. Seepärast pole neil teismeliseeas omavanuste kuttidega huvitav suhelda, peavad ikka vanemaid ette võtma. Pikaajaliste vaatluste kohaselt võib aga öelda, et see on paras pullikakajutt.

Tõsi, teismelised tüdrukud kasvavad poistest pikemaks, kuna hormoonid töötavad nendes varasemalt ja võimsamalt, et teostada radikaalsemaid muutusi kehas. Endast lühema poisiga on nati imelik tantsida vms. Vanemad poisid on kindlasti osavamad spetsialistid keele kõrva ajamise keerulisel alal. Samas pole mingeid andmeid selle kohta, et need hormoonid soodustaksid otsustavamalt mõtlemise arengut. Tüdrukud on alati olnud paremad õpilased ja korralikumad. See tekitab ettekujutuse, et ka targemad ja arenenumad.

Kuid nii või teisiti on naistel ja meestel erinevad igapäevased vajadused. Võtkem selle kõige elementaarsema - tualeti kasutamise. Naissoost isikutele on see üks elu tähtsamaid asutusi ja nõudmised sellele on karmimad kui maskuliinsetel inimestel: see peab olema kindlasti nelja seina ja peegliga, soovitavalt ka spetsiaalse istmega.

Peale spetsiifilise funktsiooni on teravik ülespoole kolmnurgaga ukse kasutajatel vetsu vaja enda korrastamiseks, lõhnastamiseks, nuusutamiseks, rääkimiseks, grimeerimiseks, nutmiseks, vabandamiseks, vahetamiseks ja milleks kõigeks veel.

Teismelisena algab naissool selline asi nagu menstruatsioon. Tegemist on kehalise protsessiga, mis käib kaasas munaraku küpsemisega, mis vajaduse puudumisel (kui ta ei kohtu juhuslikult mõne spermatosoidiga, mis võib sinna sattuda ainult teadagi kust) koos mõnede muude kehavedelikega väljub. Sellepärast tüütavad meid teles reklaamid, kus valatakse mingite kärgede peale sinist vedelikku või uputatakse vatipulki.

Millegipärast on just naissugu sellest loomulikust protsessist teinud midagi müstilist ja salapärast, ei julge seda õige nimega mainida, öeldes sosinal "päevad" vms. Tavaliselt toimub kogu see "sünge" värk kord kuus, noorematel feminiinidel ebaühtlaste vahedega. Kui asi toimub, siis on menstrueerija sageli jõle tujukas ja upsakas või muidu tujust ära. Inimkonna mehelikul poolel pole mõtet selles midagi iseäralikku leida: kuigi neil seda reeglina ei esine. Pigem tuleks suhtuda ettevaatlikkusega perioodidesse, kus seda ei toimu. Üldse naissugu armastab korrapärasusi ja perioodilisust rohkem kui teised.

Ka poistel on omad hirmud teismelisena. Näiteks hakkavad karvad levima igasugu imelikesse kohtadesse. Ja algul on jah päris hirmutav vaadata oma "metsistumist". Habe hakkab veidralt kasvama, nagu ka ülejäänud kehaosad, mille pikkus võib mõnikord päris viimase minutini lühikeseks jääda. Igasugu pikkused muutuvad problemaatilisteks nagu ka imelikud uued tunded ja tungid, mis koonduvad just neisse lühikeseks jääda kippuvatesse kohtadesse. Algavad salatsemised, ema eest peitmised, "häbenemisväärsed" fantaasiad, hullumeelsus...

Veel hullem, noorukieas muutub poistele ka igasugu lolluste tegemine lausa kohustuslikuks. Mõnele on see lõbus, paljudele mitte üldsegi.

Kui nüüd rumaluste juurde tulla, siis viin ja tubakas on siin võtmerollis. Ka siin on poistel ja tüdrukutel erinevad positsioonid. Keskkonna survel ja muudel põhjustel jäävad meesisendid palju kergemini nendest sõltuvusse. Kuna see on suhteliselt tavaline nähe, siis talutakse seda paremini. Naissoost isikutel reeglina on keemiliste pahede külgesaamine tunduvalt raskem vaev aga kui juba lõa otsas ollakse, siis on feminiini jube raske päästa ja see on ikka väga jube vaatepilt.

Üldiselt teevad lollusi ja ajavad sarvi maha nii mehed kui naised. Praktiliselt võrdsel määral, kuigi veidi erinevalt ja erinevate tsüklitega. Ühte asja pole suutnud ära seletada vist keegi: miks traditsiooniline meesteriietus sisaldab kahte kitsast säärt eraldi kummagi jala jaoks ja naiste oma ühte säärt mõlema jala jaoks?

MARGUS KIIS


REPORTAA®

95 mikropehmet akent

Sõna "mikropehme" tõlkis selliseks ulmekirjanik Maniakkide Tänav, kes oma arvutusmasina desktop’il ikoonide nimed maakeelde tõlkis. 95 mikropehmetakent mõtles aga välja tarkvaratootja Microsoft. Mõned pahatahtlikumad arvutifriigid kutsuvad firmat ka ühe ropu nimega, aga seda me siin ei korda. Aga auväärt Värava-Villemit ei taha ma siinkohal küll sugugi siunata, kui üldse kedagi, siis kodus kasvanud IT "spetse" ja muid arvutihulle.

Asi oligi selles, et seesinane arvutusmasin, millega on kirjutatud ka see lugu, otsustas ühel päeval töötamisest loobuda. Voolu imes sisse nagu põrguline, aga et oleks siis sellega midagi mõistlikku peale hakanud, vaat seda ei olnud. Ei jäänud muud üle kui kutsuda "spetsialist".

Kuivõrd suurte rahade väljaandmise suhtes on mul allergia, siis kutsusin ühe sellise, kes paari räbaldunud rahapaberi eest oli nõus kõik maailma arvutid laiali lammutama.

Spets tuligi ja tõi kaasa veel terve karja jüngreid. Spets vaatas arvutit hindavalt ja valas siis lauale suure kuhja CDRe ja diskette. Arvutusmasin pandi tööle. Spets silmitses kuvaril jooksvaid sümboleid ja veateateid. "Draiverid on puudu!" teatas ta peale pisukest uurimist tähtsalt ja hakkas arvutisse ükshaaval CD plaate toppima.

Kuid kõigist tema ponnistustest hoolimata ei avanenud arvuti sees mitte ükski 95st mikropehmest aknast. Ainult DOSi keskkonnas töötavad programmid soostusid käivituma.

"Jama!" leidis spetsialist ja koukis arvutikesta lahti. Jüngrid tormasid põnevusega masina sisikonna kallale ja hakkasid arvutiguru juhendamisel kõvakettaid ja folpiseadmeid kokku ja lahti ühendama. "See peaks olema hoopis sleiv!" arvas spets mingi jupi kohta ja kiskus vidina arvutist välja. Väheke midagi seadistanud, pani ta jupi oma kohale tagasi. Proovime!

Aga arvuti mitte ei kõssanudki kõigi meelituste ja ähvarduste peale. "Windowsiga on mingi jama!" kõlas spetsialisti arvamus. Ta haaras telefoni ja helistas ühele veel targemale. Esiteks kostis peale probleemi lahtiseletamist torust umbes viieminutiline sõimuvaling. Spetsialist kuulas vaikides ja tegi lõustu.

"Windowsiga on tõesti mingi jama!" arvas spets pärast toru ärapanekut. "Teeme formati!" Äraseletatult tähendas see seda, et arvutist pühitakse nüüd vähimgi infokübe välja.

Ühes olematute draiverite ja 95 mikropehme aknaga läksid hingusele ka kõik vajalikud asjad, dokumendid, pildid. See on nagu koristamine, kus ühes prügiga visatakse ka mööbel aknast välja.

Edasi läks kõik pealtnäha ladusalt. CD arvutisse ja uuesti installeerima. Korras! Ekraanile ilmus ingliskeelne kiri "Alustame esmakordselt tööd Windows 95ga!" Spetsialist naeris ja ütles, et tema arvuti näitab sellist kirja umbes iga kolme kuu tagant, sest kauem ei suuda 95 mikropehmet akent tõrgeteta töötada.

Ja et 97 või 98 või 2000 akent olevat veelgi kehvemad.

Kuivõrd spets oli arvuti taas tööle saanud, lahkus ta, võttes mult lubaduse, et ma teinegi kord või isegi alati tema appi kutsun, kui midagi katki läheb. Aga arvutiga polnud esialgu suurt midagi peale kaardiladumise teha. Kõik mu tööks vajalikud failid olid edukalt ära formaaditud ja olematusesse pillutud.

VALE-DMITRI


EMT night chat

arvustus

"Hei, varases nooruses poisid/tüdrukud, esemmessige mulle!!"

"Terje sa oled niiiilus! Lehvita mulle!"

"Alma mine magama, muidu tukud jälle niisama teleka ees!"

Need ei ole mitte hüüdlaused kuskilt peldikuseinalt vaid tsitaadid uuelt mobiilihullude "interaktiivsest jututoast" EMT night chat. Mitte et mul saate vastu midagi oleks, mobiili mitteomavana pole minul saatest muud kui vaatamispõnevus.

Kuid algatus kui selline on igati teretulnud. Night chat näitab selgesti, kuivõrd ägedasti on kandnud vilja Margus Kiisi seksiteemaline rahvavalgustus. Umbkaudsel hindamisel olid vast nii 60-70% nähtud sõnumitest tutvumiskuulutused või suisa otseütlevad tahtmised. Asi areneb ja pea see kirutud iivegi hakkab tõusma.

Vaatajale pakutav pilt on arvutiseeritud ja üsnagi kirju. Suurim pind määratud sõnumitele, väiksemad platsid on täis igasugu vidinaid. All paremas nurgas ei asu mitte lammas, vaid chatibeib Terje, kes ka ise aegajalt vestlustesse sekkub.

Nagu juba eespool mainitud, käib jutt peamiselt ühe asja ümber. Õnneks esineb üsnagi vaimukaid erandeid, luulemeistreid, aforisme ja neid harrastavaid sõnaseppi. Ja kui hilisõhtul tõesti mitte midagi teha pole, siis võib vabalt välja kannatada 10 minutit tutvumiskuulutusi, et kodufilosoofide vaimuvälgatusi nautida.

VALE-DMITRI


Valitsus ei toeta põllumehi

Pärast 16. juulil möllanud tormi hakkasid põllumehed kohe häält tõstma kahjude kompenseerimise küsimuses. Mõni usinam jõudis juba täpse summagi kokku kalkuleerida. Põllumajandusministeeriumis ollakse aga kahjude hüvitamise suhtes vägagi kriitilised.

"Minu arvates ei ole talumeeste nõudmised põhjendatud," väitis ministeeriumi tundmatuks jääda soovinud ametnik. "Tegemist on põllumeeste järjekordse aktsiooniga, eesmärgil riigilt niigi vähest raha välja petta. On muidugi selge, et äikesetorm tegi kahju lõhutud viljapuude ja lamandunud vilja näol, kuid sealjuures unustatakse ära äikese kasulik pool. On ju teada et äikese ajal tekib elektrilahenduste mõjul õhulämmastikust lämmastikoksiid, mille vihm maa peale kannab. Lämmastikoksiid aga on taimedele väetiseks. Oleme tellinud vastavad uuringud, mis näitavad, et needsamad kahjusummad ja veel enamgi võivad põllupidajad kokku hoida väetiste arvelt. Tänu looduslikule väetamisele pole põllumehel endal vaja tuleval kevadel põlde väetada. See annab tohutu kokkuhoiu."

Põllumajandusministeerium ei soosi hüvitiste väljamaksmist ja samal seisukohal on ka valitsus.

VALE-DMITRI


Choronzon hävitas Saasta filmi

Teadupärast valmis tänavu loomingulise kollektiivi Saast õudusteemaline film "Laip ei ruuli". Filmi loodeti näidata mitmesugustel festivalidel ning mujalgi. Kahjuks hävis film ühe tegija, Maniakkide Tänava käe läbi. Arvatavasti selleks osutus ulmekirjanik Maniakkide Tänava kaose deemon Choronzon, kelle tegudest on ta oma juttudes kirjutanud. Ilmselt kättemaksust ajendatuna hävitas teistpoolsuse saadik filmi.

Justnagu sellest vähe oleks, saatis deemonist filmimees ajakirjanik Margus Kiisi käe läbi olematusesse filmi "Tobiase Ruts ja suitsev sajaraudne" tiitrid.

Saast annab Choronzonile edasi oma sügavaima nördimuse.

SAAST


KÕMU

Esmaspäeval, 23. juulil näitas ilmarahvale ennast ja oma uut autot Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit. Auto nägi välja uus ja uhke, koolidirektor seevastu vana ja väsinud.

***

Kaubahalli ees pargis pugis jäätist ja jalutas lapsega Heiki Sildnik.

***

Väga toimekal moel kõndis Vello Mäesepp gümnaasiumi poole äriasju ajama. Must mapp näpu otsas ja asjalik ilme näol. Hoolimata üsna palavast ilmast kandis pikki pükse, samal ajal kui…

***

…kolmapäeval viibis kaubahalli apteegis riietatuna lühikestesse sääretorudesse tuntud kehakultuurlane Viktor Nõmm. Tuleb vist nentida, et hoolimata heast füüsisest on temagi tervis üsna põdur, kui juba on tarvis apteeke külastada.



SPORT

Kristjan Palusalu istutatud tamm tähistati mälestuskiviga

Möödunud laupäeval ja pühapäeval Kuremaal toimunud Eesti maadlusveteranide 25. kokkutulekul osales üle saja kunagise rammumehe. Kokkutuleku kulminatsiooniks oli mälestuskivi avamine paigas, kuhu kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu kakskümmend aastat tagasi tamme istutas.

Maadlusveteranide kokkutuleku korraldamiseks Jõgevamaal tegi ettepaneku raskejõustikuklubi Ramm juhatuse esimees ja treener Aimur Säärits.

Kõige enne kogunesid endised spordimehed ja nende pereliikmed Jõgevale Piiri parki, kus jõudsalt kasvab Kristjan Palusalu istutatud tamm. Nüüd avati selles paigas mälestuskivi, millel on tekst "Kahekordne olümpiavõitja Kristjan Palusalu istutas selle puu 1981. aastal" – kakskümmend aastat tagasi ja 65 aastat tagasi tema olümpiavõidust.

Päevakohase kõnega esines Jõgeva linnapea Ants Paju, kes toonitas, et Kristjan Palusalu on talle pidevalt eeskujuks olnud ja tema meheteod tugevaks ja vastupidavaks treenima ajendanud.

Edasi sõideti Kuremaale, kus esmalt rammusa supiga keha kinnitati. Seejärel marsiti hoogsa muusika saatel Kuremaa lossi parki kokkutuleku ametlikule avamisele.

Lipu heiskas koosolijatest noorim maadlusveteran Aimur Säärits. Jõumehed seisid rivis ning kõlas Eesti Vabariigi hümn. Kuremaa võimlas sai teoks Eesti Maadlusveteranide Ühingu aruande- ja valimiskoosolek, mida juhatas ühingu esimees Loit Part. Temalt said omaaegsed rammumehed ka rinnamärgid, mis äsja valminud olid. Eelnevalt lepiti kokku, et märki väärib maadlusveteran, kes on vähemalt viiekümneaastane.

Maadlusveteranide kokkutulekul osalenud kahekordne maailmameister (1953. aastal klassikalises maadluses ja 1954 vabamaadluses) August Englas ütles Vooremaale "Tänasel kokkutulekul annavad maadlejad üksteisele edasi sõnumi, kuidas olla noor, tugev ja terve, olgu aastaid kuipalju tahes. Maadlejate järelkasvu tõttu pole põhjust muretseda, sest ega mets maadlejatest tühi pole."

"Maadlejad on alati lugu pidanud tervislikest eluviisidest. Näiteks kokkutulekul osalejate hulgas ei märganud ma ühtegi suitsetajat," märkis Aimur Säärits.

Maadlusveteranide kokkutuleku vanim osaleja oli 1912. aastal sündinud Valter Past, kes kolmekümnendate aastate lõpul osales erinevatel rahvusvahelistel maadlusvõistlustel.

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Pahupidipäevad närilistetoas

Möödunud aastal Elistvere vana rahvamaja teisel korrusel avatud närilistekeskus laienes hiljuti: kaks kuud tagasi avati selle teine tuba, kus on eksponeeritud metsikud närilised.

Kui esimese toa elanikud - lemmikloomadena peetavad närilised, nagu hamster, merisiga, laborirott jt - elavad inimesega ühes rütmis, siis metsikud närilised on aktiivsed öösel. Seepärast on tagatoas külastajate huvides öö ja päev nö ära vahetatud: öösel põleb seal täisvalgus, päeval aga nõrk punakas valgus, mis närilisi tegutsemast ei sega.

Tagumise toa kõige haruldasem loom on kodurott, kes kunagi oli Eestis väga tavaline, nüüd on aga paarsada aastat tagasi Ida-Aasiast siia jõudnud rändroti poolt enamikust elupaikadest välja tõrjutud. Kodurotti kohtab vaid Kagu-Eestis ja Peipsi rannikul ning hästi pole sellel liigil läinud ka mujal Euroopas.

Näriliste puurid on Andrei Miljutin püüdnud sisustada nii, et loomad seal end koduselt tunneksid ning vaatajadki aimu saaksid, missuguses keskkonnas see loom tavaolukorras elab. Pööningul tuhlata armastava koduroti puuris on näiteks rohkesti saepuru ning nööril ripuvad saunaviht ja sokid.

"Nööri tõmbasin üles lootes, et osava ronijana tuntud kodurotid hakkavad seda mööda jooksma. Täiskasvanud rotid pole seda siiski teinud, aga võibolla saavad sellega hakkama nende hiljuti sündinud pojad," ütles Andrei Miljutin.


Välismaale "tööle"

Täiskasvanud ema- ja isaroti püüdis üks Miljutini kolleeg Valgamaalt Paluperast. Nende poegi ootab aga kiire tõus karjääriredelil, täpsemalt "töö" Tallinna või Helsingi loomaias: seal surid eelmised selle liigi esindajad mõni aeg tagasi ära.

Kodurotist suurem, jässakam ja heledam rändrott armastab rohkem põrandaalust, st keldrielu, leet- ja kaelushiir on aga metsaelanikud. "Kuigi leet- ja kaelushiir on Eestis väga tavalised, pole ei tavainimesel ega isegi uurijal võimalik nende tegutsemist looduslikus keskkonnas jälgida, sest nad elavad rohu sees ja on aktiivsed öösel. Siin on aga nende toimetamine hästi vaadeldav ning näiteks leethiired on mindki üllatada suutnud: nad on osutunud osavamateks ronijateks, kui nende käppade ja küüniste ehituse põhjal oletada võis, ning näidanud end ka nutikate uruehitajatena," ütles Andrei Miljutin.

Vesirott ehk mügri on teda aga paar korda peenelt alt tõmmanud. Miljutin kattis nimelt vesiroti puuri põhja klaasist eesseina lähedalt pehme mulla ja tagaseina poolt kõva killustikuga, lootes, et loom oma käigu klaasseina äärde kaevab ning rahvas vaadata saab, kuidas ta seal müttab. Paraku pööras mügri mulla ja killustiku omavahel segi, kaevas käigu ikka tagaseina poole ja näitab

end publikule haruharva.

Tihti peavad külastajad vesirotiks kivi, mille Miljutin loomale suplemiseks mõeldud plastvanni asetas, et too paremini vette ja veest välja saaks. Kord, kui närilisteuurija jälle kuulis, kuidas külastajad omavahel seletasid, et vesirott on vanni põhjas, astus ta ligi ja seletas, et vanni põhjas on kõigest kivi. Kui ta jutu lõpetas, ronis veest välja vesirott, kes seekord tõesti vannis juhtus olema...


Armsad paadialused

Ühed uued elanikud on aga ka närilistekeskuse eestoas: need on Tallinna Loomaaiast saadud deegud, kelle päriskodu on Lõuna-Ameerikas ja kes on mujal maailmas üsna levinud lemmikloomana. Nood t¹int¹iljade sugulased on väga sõbralikud ja armsad, ent loomaparki külastanud soomlaste käest kuulis Andrei Miljutin, et sõnal "deegu" olevat soome keeles üsna halb kõla. Kui Helsingi kolleeg Jukka Lehtonen Elistveres käis, selguski, et "deegu" pidi sealses uuemas slängis joodikut ja paadialust tähendama.

Külastajate käitumist on Andrei Miljutini sõnul tegelikult niisama huvitav jälgida nagu eksponeeritavate loomade omagi. Ning sageli rääkivat nad talle nii mõnegi huvitava närilistega seotud seiga oma praktikast.

"Kui närilistekeskuse loomaaianduslik osa on aastaga üsna hästi käivitunud, siis teadustöö jaoks pole jätkunud paraku raha," ütles Andrei Miljutin. See-eest on Eesti Metsaseltsi eestvõtmisel valmimas Elistvere pargist järve äärde viiv linnuvaatlusrada koos vaateplatvormiga, mis avatakse augusti lõpus.

RIINA MÄGI


Kuldne Trio tundis end Siimustis mõnusalt

Möödunud reedel laulis projekti "Siimusti suvi" raames pubis Panther ansambel Kuldne Trio. Populaarset ansamblit kuulamas ja kaasa tantsimas oli üle 1000 inimese.

Siimusti pubisse Panther esinema saabunud Kuldne Trio koosseisus Mihkel Smeljanski, Jüri Vlassov ja Seppo Seeman alustasid kontserti lauluga, mis oli pühendatud Silvile. Daamile, kes oma kaaslasega esimesena tantsu keerutama asus. Vaheaegadel lõõgastusid kolm muusikut pubi teisel korrusel piljardit mängides. "Pubisse Panther ehitatud esinemislaval on hea ja julge laulda, kusjuures siin on võimalus ka publikuga parajat distantsi hoida," arvas ansambli noorim liige Seppo Seeman. "Siimusti on meile juba tuttav paik, kus oleme ka ansambli noorusaegadel laulnud ja näidelnud. Siimustis valmistatud keraamikatooteid mul veel kodus pole, kuid kavatsen neid kindlasti osta," märkis Jüri Vlassov.

"Ansambel Kuldne Trio on mänginud koos 27 aastat ja jutud meie laialiminekust on liialdatud," lausus kaaslauljate piljardimängu kõrvalt vaadanud vanameister Smeljanski. Kuldse Trio tantsuõhtul osales üle 1000 inimese alates eelkooliealistest lastest kuni vanuriteni. Vanim osaleja oli kinnitamata andmetel 85-aastane spordiveteran Raimond Kokk. "Seoses ansambliga Kuldne Trio meenub mulle eelkõige noorus," lausus Vooremaale AS Corium juhataja Andres Baida. "Meie firmas rakendatakse aga põhimõtet, kes ei tööta see ei söö, mida ühes laulus propageerib ka Kuldne Trio," ütles AS Cobra Grupp juhataja Aivar Kokk.

"Kuldse Trio repertuaaris on ka laul "Sirje" ja kui seda mängima hakati läksime kohe abikaasaga tantsima. Pärast jõime aga ¹ampanjat," rääkis Jõgeva daam Sirje. "On hea, et ansamblid oskavad hinnata pubi teisele korrusele ehitatud lava," arvas renoveerimisel osalenud firma AS Siimel juhataja Kalle Vikat.

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Nõukogudeaegsetes tsiviilkaitse pakendites on narkootikum

Möödunud nädalal ilmnes, et nõukogude ajast on säilinud veel tsiviilkaitse individuaalkaitsevahendeid, millistes on narkootikume sisaldavaid tablette. Pakend on oran¾i värvi ja venekeelse pealkirjaga "aptet¹ka". Pakendis on roosa kapsel ja selles 6 tabletti, mille venekeelne nimetus on Taren. Näiteks leiti viimati Palamusel endisest tsiviilkaitse ühest ruumist 654 seesugust tabletti. Seoses sellega palume kõiki isikuid, kes kasutavad endisaja tsiviilkaitse varustuse ruume, need hoolikalt üle vaadata. Leitud tablettidest Taren palume viivitamatult aga informeerida politseikorrapidajat telefonil 110 või 68 410.


Meest peksti ja ähvardati

Politseisse pöördus üks Jõgeva elanikust noorepoolne mees ja avaldas, et laupäeva õhtul poole üheksa paiku peksti teda Jõgeval kaupluse "Leek" juures katusealusel platsil ning et ta sai kehavigastusi ja käis esmaabi saamas. Peksjad lubasid peksmise lõpetada, kui kannatanu maksab neile 2000 krooni ja ähvardanud teda ka uputamisega. Peksmise käigus võeti kannatanul ära käekell. Ka tehtud kannatanule peksmise lõpetamise tingimusena isikut alavääristav ettepanek, mille mees tagasi lükkas. Kannatanu tundis ühte vägivallatsejat. Edasine asja uurimine näitab, millistes kuritegudes vägivallatsejaid süüdistama hakatakse.


Vargus Tabiveres

Pühapäeva hommiku eel helistati Tabivere kandist politseikorrapidajale tähelepanekust, kus keegi tundmatu mees askeldab kahtlasel moel võõral õuel. Väljasõitnud politseipatrulli märkas kahtlase askelduse peategelane juba eemalt lähenemas ja põgenes. Temast jäi maha omapärane transport. Kurikael oli varastanud ühest majapidamisest jalgratta Quantum, leidnud sealtsamast mootorratta ratastel 2 rattaga käru, mille käepideme haakis jalgratta sadula taha ja laadis siis kärusse teisest majapidamisest varastatud köögikombaini, 2 muusikakeskuse kõlarit, käsisae, 17 CD-plaati ja hulga mitmesuguseid muid esemeid. Politseipatrull oli loetletud varaga juba Jõgevale jõudnud, kui pärast kella nelja hommikul teatati politseisse ka toimunud vargustest.


Liiklusõnnetus mootorrattaga

Traagiline liiklusõnnetus juhtus laupäeva õhtul veerand üheksa paiku Tabivere vallas ÄksiKukulinna tee 0,5 kilomeetril. Samal päeval 21-aastaseks saanud tallinlasest noormees sõitis mootorrattal ilmselt liiga kiiresti, sõiduk kaotas kurvist väljatulekul juhitavuse ja paiskuskoos sõitjaga tenniseväljaku piirdeaeda. Juhiloata ja esialgseil andmeil alkoholijoobes noormees sai rängalt vigastada ja toimetati kiiresti Maarjamõisa haiglasse.


Kakluses vigasaanu toimetati haiglasse

Laupäeva õhtul kümne aegu tuli Jõgeva häirekeskusest politseikorrapidajale teade, et Kaareperes kultuurimaja kõrval asuvas majas olla toimunud kaklus. Kakluses peksasaanud 1951.a. sündinud mees toimetati haiglasse.


Väidetavalt peksti meest ja viidi minema

Pühapäeval, veidi pärast lõunat, teatas Torma vallast Reastverest politseisse kohalik mees Jaan (1932), et tema õue sõitnud mingi heledam sõiduauto, kust väljunud meestest keegi löönud tema õuel olnud Leedi küla meest jalaga kõhtu, vedanud ta siis autosse ja viinud minema. Patrull leidis, et helistaja oli purjus ja ei tuvastanud midagi, mis oleks kinnitanud vägivalla kasutamist.


Palutakse pealtnägijate abi

Pühapäeval, 22. juulil juhtus liiklusõnnetus Tallinn-Tartu maantee 122,7 km. Tallinna suunas liikunud Moskvit¹ asus Eistvere ristmikul sooritama vasakpööret, kui talle sõitis tagant otsa möödasõidule asunud liinibuss. Õnnetuses keegi inimestest viga ei saanud. Õnnetust nägid pealt sõiduautos viibijad, kes sõitsid Moskvit¹i järel aga kes õnnetusest pääsesid. Palume õnnetuse pealtnägijaid teatada endast Jõgeva politseisse telefonidel 68 43l või 68 433 või ka 110.

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri prssiesindaja


Ilmateade

Päeval on vähese ja vahelduva pilvisusega, oluliste sademeteta ilm. Puhub valdavalt edelatuul 4-10 m/s. Õhusooja on 18-24 kraadi.

Kolmapäevane ilm tuleb vahelduva pilvisusega. Kohati sajab hoovihma ning on äikesevõimalus. Puhub läänekaarte tuul 4-9 m/s ja sooja on öösel 12-18, päeval 18-22 kraadi.



Vooremaa

Teisipäev, 31. juuli 2001. a.

Torm laastas sadu hektareid

ARDI KIVIMETS


Tormikahjud kokku arvatud

RAIVO SIHVER


NÄDAL MAAKONNAS

Torma vald

Tabivere vald

Saare vald

Põltsamaa vald

Põltsamaa linn

Puurmani vald

Palamuse vald

Pala vald

Pajusi vald

Mustvee linn

Kasepää vald

Jõgeva vald

Jõgeva linn



ARVAMUS

Torm käis metsaomaniku taskus

Andres Onemar,

RMK peadirektor


Halb ilm tuleb ilmajaamast?

Urmas Glase,

Keskkonnaministeeriumi avalike suhete nõunik


JUHTKIRI

Juulikuu viimane päev

31. juuli 2001. a



MAJANDUS

Ventilaatorite, mootorsaagide ja külmikute ostu kõrghooaeg

RAIVO SIHVER


Torm hävitas peremeheta elektriliinid

RAIVO SIHVER


Torm ajas torni upakile

ARDI KIVIMETS



NOORTELISA

Sex: Sugude erinevused

MARGUS KIIS


REPORTAA®

95 mikropehmet akent

VALE-DMITRI


EMT night chat

VALE-DMITRI


Valitsus ei toeta põllumehi

VALE-DMITRI


Choronzon hävitas Saasta filmi

SAAST


KÕMU



SPORT

Kristjan Palusalu istutatud tamm tähistati mälestuskiviga

JAAN LUKAS



MITMESUGUST

Pahupidipäevad närilistetoas

RIINA MÄGI


Kuldne Trio tundis end Siimustis mõnusalt

JAAN LUKAS


POLITSEIKROONIKA

Nõukogudeaegsetes tsiviilkaitse pakendites on narkootikum

Meest peksti ja ähvardati

Vargus Tabiveres

Liiklusõnnetus mootorrattaga

Kakluses vigasaanu toimetati haiglasse

Väidetavalt peksti meest ja viidi minema

Palutakse pealtnägijate abi

ÜLO PÄRN,

Jõgeva Politseiprefektuuri prssiesindaja


Ilmateade